Kiri

MTÜ Eesti Pimedate Liit MTÜ Eesti Pimedate Liit MTÜ Põhja-Eesti Pimedate Ühing MTÜ Kakora Pöördumine Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna ning Riigikogu kultuurikomisjoni poole Austatud Taaniel Raudsepp ning lugupeetud Riigikogu k ultuurikomisjoni liikmed Eesti Pimedate Liit soovib koos Põhja-Eesti Pimedate Ü hing u ja Kakoraga j uhtida tähelepanu meedia ligipääsetavuse probleemidele Eestis . Samuti pakume välja soovitused , kuidas üleriigilis t e telesaade te ligipääsetavust järk-järgult parandada . Sel a astal R iigikogus arutusel olev m eediateenuste seaduse muudatus näeb § 23 l õ ikes 1 ette, et audiovisuaalteenuse osutaja suurendab teenuse ligipääsetavust ka nägemispuudega inimestele järk - järgult ja proportsionaalselt. Üks võimalus audiovisuaalse sisu v isuaals et osa nägemispuudega inimeste jaoks ligipääsetavaks muuta on pakkuda film e , telesarj u ning muid saateid kirjeldustõlkega. Olukorras, kus aina enam infot edastatakse ainult visuaalsena, muutub kirjeldustõlge nägemispuudega inimestele üha olulisemaks ning selle puudumine üha kriitilisemaks . Nägemispuudega inimestel on olnud ja on tulevikus suur huvi Eesti Rahvusringhäälingu eetris olnud üksiku te, võib öelda lausa erandlike, kirjeldustõlkega filmide ning otseülekannete vastu. Kirjeldustõlge võimaldab nägemispuudega inimestel meediaruumist võrdselt teistega osa saada. Me ediateenuste seaduse muudatuse kohaselt saab kirjeldustõlke pakkumine tõenäoliselt üheks meetmeks, mille abil telekanalid ning teised meediateenuse osutajad oma teenust ligipääsetavamaks muudavad. Vastavalt sellele suureneb vajadu s kirjeldustõlkega sisu järele. M eile teeb muret asjaolu, et kirjeldustõlke valdkond on praegu alarahastatud . Eesti meediaturu väiksuse tõttu on keeruline ette kujutada , et telekanalitel leiduks vahendeid , et ise kirjeldustõlk ega sisu toota . Seda enam, et sageli ei tooda meediateenuse pakkujad näidatavaid saateid, sarju ja filme ise, vaid os tavad neid sisse sisutootjatelt. Nemad aga pole kohustatud ligipääsetavuslahendusi pakkuma ning nad pole ka motiveeritud seda tegema. E namik sisu tootjaid näeb näiteks vaegkuuljate jaoks sub tiitrite või kirjeldustõlke taga mist kui tagasiteenimatut lisakulu. Kui telekanal soovibki edastada kirjeldustõlkega filme, telesarju või muid saateid, pole selliseid praegu veel piisavalt olemas. Eesti Filmi Instituut (EFI) kohustab kirjeldustõlke looma vaid mängufilmidele ja joonisfilmidele (hinnanguliselt 4 kuni 6 filmi aastas) ning katab nende puhul kirjeldustõlke kuludest 70%. Ka see omaosaluse määr (30%) jääb paljudele tootjatele selgeks kahjumiks. Kirjeldustõlke tootmist välditakse või püütakse seda teha nii odavalt kui võimalik – tihti kvaliteedi arvelt. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku võimaldada Eesti Filmi Instituudile piisaval määral lisarahastust, et : k atta riikliku toetusega mängu - ja joonisfilmidele lisatava kirjeldustõlke kulud 90% ulatuses EFI toetuse st ; lubada filmitootjatel taotleda kirjeldustõlke loomise kulude toetust nii EFI rahastuse saanud telesarjade kui ka dokumentaalfilmide tootmiseks ning katta kirjeldustõlke kulud kuni 90% ulatuses. Loomulikult tuleb koos kirjeldustõlkega valmistada ka vaegkuuljate subtiitrid. Me soovime, et ligipääsetavuse suurendamiseks leitakse lisarahastus, et seda ei tõstetaks lihtsalt filmide eelarve ridade lt ümber. Leiame, et niisugu n e lahendus võimaldaks ligipääsetav al meedia sisu l tekkida ja kasvada . See tagaks, et näiteks esimeste aastate jooksul jõuab meediateenustesse tänu riiklikule rahastusele 25 tundi uut kirjeldustõlkega sisu. Piirmäära võiks suurendada igal aastal viie tunni võrra. Lu gupidamisega Jakob Rosin, Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees /Digiallkirjastatud/