Kirja edastamine

Ignar Fjuk Teie 25.05.2020 nr 3-1/1605 Tallinna Linnaplaneerimise Amet [email protected] Meie 01.07.2020 nr 3-12/1281-2 Kesklinna linnaosa üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine Olete edastanud 25.05.2020 kirja nr 3-1/1605, kus küsite ettepanekuid üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuste kohta. Olles dokumendiga tutvunud, on Kultuuriministeeriumil alljärgnevad tähelepanekud ja täiendused. 1) Üldplaneeringu lähteseisukohad on üldjoontes terviklikult ja läbimõeldult esitatud. Tervitame ühistranspordi kasutuse efektiivsuse tõstmise, tänavaruumi kasutuse mõtestamise, avaliku ruumi kvaliteedi parandamise, segregeerumise vähendamise, väikeettevõtlusaktiivsuse suurendamise ja vanalinna mitmekülgsema kasutuse teematõstatusi. Juhime tähelepanu, et võrreldes varasemate käsitlustega on tagaplaanile jäänud linna avamine merele, kuigi sellega tuleks jätkuvalt aktiivselt tegeleda, et see toimuks linna juhitult, koostöös erasektoriga. Teeme ettepaneku siduda merele avamise küsimused tugevamalt teiste läbivate teemadega. 2) Kui rääkida konkreetsemalt üldplaneeringuga lahendatavatest ülesannetest, tuleks punkti 1 („Kesklinna rolli määratlemine“) puhul selgemini läbi mõelda, mida tähendab Tallinna linnasüdamele omase ainulaadsuse ja ruumilise eripära tugevdamine, sest sellest sõltub otseselt linna konkurentsivõime elu- ja tööpaigana rahvusvahelises kontekstis. Ebaselgeks jääb, mida on näiteks mõeldud väljendiga „startup linn“. Teeme ettepaneku punkti 1 täpsemalt sõnastada, st milliseid ruumiväärtusi soovitakse esile tõsta ja mida ainulaadsuse ja ruumilise eripära all silmas peetakse. 3) Lahendatavate ülesannete punktis 4 („Maakasutus“) on välja toodud vajadus rohealadele maa- alade reserveerimiseks, kuid läbimõeldud eluasemeturu arendamiseks tuleks kesklinnas reserveerida linnal maa-alasid taskukohaste elamispindade pakkumiseks, millega elanikkonna polariseerumist ennetada. Üks peamisi põhjusi, miks siiani kesklinnas avalikus omandis elamuid peaaegu pole, on vähene linna- või riigimaa. Subsideeritud elamute kavandamine südalinna aitaks see-eest vältida piirkonna muutumist üleliia elitaarseks ja suurendada selle sotsiaalset mitmekesisust. Pakkudes taskukohaseid elamispindu kõikides linnaosades, k.a kesklinnas, kus eluaseme kättesaadavuse probleem on kõige tõsisem, toetame samal ajal ka majanduse ja rahvastiku kasvu ning loome mitmekülgsema linnaruumi. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Taskukohaste korterite nõude osakaal ehk nn protsendiseaduse määr erineb riigiti, kuid hõlmab üldjuhul ligikaudu veerandi kogu projekti elamispinnast. Nii saab taskukohaseid kortereid ehitada kõikjale ja vältida nende ruumilist kontsentreerimist. Kasumi vähenemise kompenseerimiseks pakutakse arendajale vastutasuks boonuseid, millest levinumad on suurem ehitustihedus, vähendatud parkimisnormatiiv või ka kiirendatud menetlus ja otsene rahaline toetus. Teeme ettepaneku kaaluda Veiko Vahtriku magistritöös (EKA 2020) välja pakutud idee rakendamist kaasata subsideeritud elamispindade loomisesse eraarendajad uue, nn protsendi- seaduse toel. 4) Lahendatavate ülesannete punkti 7 („Vanalinn“) puhul on tervitatav, et tähelepanu on pööratud vanalinna bastionivööndi tänavaruumilahenduste parandamise vajadusele, mida tuleks täpsemini avada ja siduda see konkreetsemalt punktiga 5 („Liikuvus“). Vanalinna vöönd on väärtuslik linnaruumi ala, kus tuleb leida senisest inimsõbralikumaid lahendusi, et siduda ajalooline linnasüda ümbritseva nüüdisaegse kesklinnaga. Vanalinna vööndi infrastruktuur ja transpordi- logistika on praegu suuresti puudulik, seal on mitmeid mastaapseid ja segaseid liiklussõlmi, mõnedes kohtades puuduvad jalakäijate teed ja ülekäigurajad, probleemiks on ühistranspordi marsruutide halb või puudulik planeering, liikluskorralduses domineerivad ebamugavad ümbersõidud, sageli puuduvad kergliiklusteed või kujutavad need endast eraldiseisvaid, omavahel ühendamata teelõike jne. Viimase poole sajandi jooksul on vanalinna vööndit laialdaselt ümber planeeritud, mis on osaliselt hävitanud ajaloolisi haljasalasid ja keskaegseid ehitisi. Vanalinna kaitsealas on praeguseks ka palju tühje, hooldamata krunte või mahajäetud ehitisi, mis ei taga turvatunnet. Teeme ettepaneku pöörata nendele probleemidele üldplaneeringus vajalikku tähelepanu ja kaaluda võimalike lahendusvariantide rakendamist, mis on näiteks läbi töötatud Anastasia Šabelnikova magistritöös (TalTech 2020), st kuidas muuta vanalinnavööndi linnaruumi inimestele avatumaks, ligipääsetavamaks ja ümbritsevaid linnapiirkondi paremini teenindavaks. Ühtlasi teeme ettepaneku üldplaneeringu koostamise käigus läbi mõelda avaliku ruumi ja ühiskondlike hoonete funktsioonid ning üldplaneeringus seatud eesmärkide saavutamiseks vajalike lahenduste variandid. 5) Riigihalduse ministri 02.04.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/56 moodustatud ruumiloome töörühma ettepanekute järgi tuleks ruumiotsuste kavandamisel arvestada läbivalt kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, mis on sõnastatud töörühma lõpparuande osana koos elluviimiskavaga. Kindlustamaks, et riik väärtustab terviklikku elukeskkonda kui olulist komponenti säästva arengu eesmärkide saavutamisel, teeme ettepaneku täpsustada üldplaneeringu lähteseisukohti kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, mis aitab neid paremini lõimida erinevatesse ruumiotsustesse, seotud protsessidesse ja erineva tasandi planeeringutesse. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid saab juurutada muu hulgas aluspõhimõtete järgimise hea tava kujundamise kaudu, nende rakendamise investeeringute ja rahastusmeetmete puhul, samuti linnavara kasutamisel, ruumipädevuse läbival tõstmisel, kaasamise edendamisel, aga ka aluspõhimõtete sidumisel strateegiliste arengu- dokumentide, õigusaktide jt regulatsioonidega. Teeme ettepaneku üldplaneeringus läbivalt kasutusele võtta kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted1. 6) Märgime, et uus muinsuskaitseseadus näeb Muinsuskaitseametile ette õiguse nõuda maailmapärandi objektil ehitise püstitamiseks arhitektuurivõistluse korraldamist (§ 76 lg 4). UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva objekti puhul on tegu rahvusvahelise tähtsusega pärandiga, kõige kõrgemal võimalikul tasandil tunnustatud ja väärtustatud mälestisega, mille autentse säilimise vastu on olemas nii kohalik kui ka rahvusvaheline huvi. Maailmapärandi paiga haldamisele on seatud kõrgemad nõudmised ning seal tehtavad muudatused peavad olema mitu https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/lisa_3_-_kvaliteetne_ruum_aluspohimotted.pdf 1 Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 korda läbi kaalutud ja eeskujuks teiste mälestiste haldamisel. Avaliku arhitektuurivõistluse korraldamine on levinuim viis parima arhitektuurse lahenduse saamiseks. Teeme ettepaneku punkti 10 („Hoonestustingimused ja arhitektuur“) puhul lisada võistluste loetellu arhitektuuri ja maastikuarhitektuuri kõrval ka ruumilise planeerimise võistlused. Ühtlasi palume kaaluda, kas sätestada Tallinna vanalinna muinsuskaitseala piirides uusehitise püstitamiseks arhitektuurivõistluse tingimus juba üldplaneeringus. Kohustus ei ole kuigi koormav, sest võimalused ajaloolise linnatuumiku alal uusehitise püstitamiseks on Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse järgi juba praegu väga piiratud, pigem erandlikud. 7) Teeme ettepaneku punkti 11 („Haljastus“) juures erilist tähelepanu pöörata ka loodusliku mitmekesisuse hoidmisele ja arendamisele. 8) Punktis 5 („Liikuvus“), punktis 6 („Avalik ruum“) ja punktis 7 („Vanalinn“) mainitakse ligipääsetavust, kuid teeme ettepaneku sõnastada ligipääsetavus lähteseisukohtades omaette eesmärgina, mis puudutaks ka ettevõtluskeskkonna arendamist, erinevate teenuste, sotsiaalse taristu jne kättesaadavust. 9) Teeme ettepaneku lisada lk 38 üldplaneeringu sisendite hulka („Linnaruumi arengu ettepanekud“) Eesti Kunstiakadeemia uurimisprojekt „Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine“ (2019–2022). Praeguseks on valminud uuringu esimene vahearuanne, milles keskendutakse linnaplaneerimislikele ettepanekutele, kuidas muuta turism Tallinna vanalinna suhtes säästlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks. Kokkuvõttes analüüsib uuring turismi mõju kultuuripärandile ning otsib lahendusi selle jätkusuutlikuks muutmisel. Jätkusuutlikum turism ning tasakaal turistile ja kohalikele mõeldud teenuste vahel aitab hoida vanalinna kohalikku elanikkonda. Ka Tallinna vanalinna arengukava, mille on heaks kiitnud UNESCO maailmapärandi Tallinna nõukogu ja UNESCO maailmapärandi keskus Pariisis, toob Tallinna vanalinna erakordse ülemaailmse väärtuse ühe komponendina välja traditsioonilise kasutuse elava keskkonnana. Analüüsides üldplaneeringu mõju turismile teeme ettepaneku võtta arvesse nimetatud uuringu tulemusi. 10) Anname teada, et 01.05.2019 jõustunud muinsuskaitseseaduse järgi koostatakse kõigile muinsuskaitsealadele kaitsekorrad (seni kehtivad praegused põhimäärused). Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise protsess algab 2021 ja lõpeb hiljemalt 2023. aastal. Muinsuskaitseseaduse § 19 lõike 5 järgi määratakse muinsuskaitseala kaitsekorras: 1. muinsuskaitseala nimetus ja piir; 2. kaitse eesmärk; 3. muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid; 4. kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded, sh vajaduse korral ehitamise tingimused ehitiste väärtusklasside järgi, muinsuskaitsealal avanevad olulised sisevaated ning muud kitsendused; 5. kaitsevööndi määramise korral selle eesmärk ja piir, sh muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated; 6. leevendused. Kaitsekord koostatakse avatud menetluses ja seda viib läbi Muinsuskaitseamet. Korra kehtestaja on Vabariigi Valitsus. Oluline on, et kaitsekord ja üldplaneering oleksid omavahel kooskõlas selles, mis puudutab vanalinna väärtuste säilitamiseks seatavaid tingimusi, olulisi vaateid, leevendusi jms. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Üldplaneeringu ülesannete punkti 13 kohta („Vaated“) on märgitud vajadus analüüsida kesklinna linnaosa olemasolevate määratud vaatekoridoride toimivust. Suurem osa kehtestatud vaatekoridore on vanalinna-suunalised või lähtuvad Toompea ja vanalinna vaadeldavusest. Palume teha üldplaneeringu koostamisel koostööd Muinsuskaitseametiga, pidades silmas nii muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu paralleelset koostamist kui ka kesklinna vaadete analüüsi. 11) Keskkonnamõju peatükis on märgitud kavatsus analüüsida mõju kultuuripärandile. Rõhutame selle olulisust, sest Tallinna kesklinnas paikneb oluline osa linna ehituspärandist (lisaks vanalinnale üheksa miljööala) ning üldplaneeringu mõju kultuuripärandile on kindlasti suur. Tallinn on oma miljööväärtuslike alade korraldusega olnud eeskujuks ülejäänud omavalitsustele. Seetõttu on oluline jätkata miljööalade hea haldamisega, määrates neile selged ja arusaadavad kaitse- ning kasutustingimused. 12) Üldplaneeringu sisendite kohta on märgitud arhitektuurne inventuur ehk üldplaneeringus väärtuslike üksikobjektide (-hoonete) ja alade/kvartalite määramine (eksperthinnangud olemasoleva inventuuri üle vaatamiseks). Kultuuriministeeriumi tellimusel on tehtud uurimisprojekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“, mille raames koostati kaks ülevaadet Tallinna linna väärtusliku (kaitse all mitteoleva) arhitektuuri kohta (eraldi II maailmasõja eelne ja järgne periood, 2013). Selle uuringu tulemused võivad vajada värskendamist, kuid on üldplaneeringus väärtuslike üksikobjektide määramisel kindlasti abiks. Uuring on kättesaadav kultuurimälestiste registris2. Palume edaspidi lisada Kultuuriministeerium edasises menetluses kaasatavate organisatsioonide hulka, kellelt ettepanekuid küsite ja aruteludele kutsute. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman kultuurilise mitmekesisuse asekantsler kantsleri ülesannetes Veronika Valk-Siska 628 2207, [email protected] Monika Kuntsel 628 2265, [email protected] 2 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=provincialreview Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941