Kiri

Lp Tõnis Lukas Kultuuriminister Lp Siim Raie Muinsuskaitseameti peadirektor Lp Rene Kokk Keskkonnaminister Lp Riho Kuppart Keskkonnaameti peadirektor Lp Priit Sauk Maanteeameti peadirektor Ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu ettepanekud ristimetsade riiklikuks kaitseks Ristimetsade ajaloolisest taustast Ristipuud on osa Kagu-Eesti matusekombestikust ning seda kommet on varasematel sajanditel tuntud hajusalt üle kogu Eesti, samuti meie lähimate naabrite – soomlaste ja lätlaste juures. Mujal piirkondades on matustel risti lõikamise komme hääbunud. Mälestusristidega puudest kui inimese ja looduse religioossete suhete avaldumisest on nüüdseks saanud kultuuripärand – haruldane kombekäitumise viis, mis seob füüsilist ja vaimset kultuuripärandit. Ka inimese hukkumispaika on tähistatud ja tähistatakse mitmel pool maailmas tänaseni puusse risti lõikamisega. Pikemalt saab sel teemal lugeda Marju Kõivupuu ristipuudest kõnelevas lühimonograafias „Hinged puhkavad puudes“ (Huma, 2009). Kuigi ristimärgi lõikamist võib tõlgendada ka kristliku toiminguna, siis ei kuulu see ei ortodoksse ega luterliku kiriku matusetalituste hulka (Kõivupuu 2009) ning on pigem käsitletav arhailise animistliku toimingu kohandumisena kristliku sümboolikaga. Kohalikud Lõuna-Eesti kirikuõpetajad on ristilõikamist pigem aktsepteerinud kui tauninud. Samas, nõukogude ajal suhtuti tavasse halvustavalt kui väidetavalt kristlikku traditsiooni, mis ei haakunud ateistliku maailmavaatega. Risti lõikamine selleks kohalike inimeste poolt sobivaks peetud metsatukka või mõnda suuremasse küla ristipuusse on läbi aegade olnud tavaõigusel põhinev komme ning toimunud kogukonna vaikival kokkuleppel, et kõik osapooled austavad lahkunute mälestust ja kohalikke tavasid. Ristipuid austati ja neid hoiti tarbepuudeks raiumise eest. Toonased metsaomanikud ja metsade majandajad olid samuti kohalikud inimesed, osa kogukonnast, kes teadsid, tundsid ja järgisid kohalikke kombeid samamoodi kui kõik teised. Ajad muutuvad ja inimesed koos nendega. Soomes hääbus ristilõikamise komme näiteks 19.- 20. sajandi vahetusel seoses raudteede ehitamise ja metsatööstuse arenguga. Lätis sattusid ristipuud löögi alla nõukogude ajal, kui selle kombe järgijaid süüdistati ja trahviti „nõukogude rohelise kulla kahjustamise eest“. Ristilõikamise traditsioon matusetalituse osana, mis oli varemalt levinud laiemalt kogu Eestis ja teistegi rahvaste juures, on seega tänaseks säilinud vaid Lõuna-Eestis, valdavalt ajaloolisel Võrumaal ehk praeguste Põlva, Valga ja Võru maakondade territooriumil. Ristimetsade hetkeolukord 20.-21. sajandi vahetusel seoses metsade majandamisega (metsade erastamine, kohalike metsavahtide ametikohade koondamine, riigimetsade majandamise intensiivistumine, maanteede laiendamised ja maantee-äärsete metsade maharaiumine, et avardada autojuhtide vaatevälja) sattusid ohtu ka Kagu-Eesti unikaalsed ristipuud. Mitmed ristimetsad raiuti majandusmetsadena maha, ristipuid hävis ka teede laiendamise käigus. Selleks, et püüda säilitada unikaalseid puid, koostas Marju Kõivupuu koostöös Eesti Rohelise Liikumisega esmase andmebaasi, mille põhjal valmis ka tolle aja (2005) tehniliste võimaluste piires esimene veebikaart, mis näitas kätte ristipuude ja -metsade ligikaudsed asukohad. 2014. juulis võeti Võrumaal Urvaste kihelkonnas Rauskapalus RMK poolt maha ristimetsatukk, mille tulemusena kutsus Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk kokku ümarlaua. 2016. aastal valmis ristipuude kaart (mis vajab jooksvalt uuendamist, sest tegemist on elava traditsiooniga). Uue ristipuude kaardi jaoks kogusid andmeid TLÜ vanemteadur Marju Kõivupuu, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse peaspetsialist Urve Sinijärv ja Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Liina Laanemets. Kui mõni aasta tagasi tehti valmis ristipuude kaardikiht ja automaatne metsaregistri teavitussüsteem (teadaanne ristipuude kohta langil väljastatakse metsateatise esitamisel), siis oli seisukoht selline, et ristipuid ja ristimetsi ei peaks riikliku kaitse alla võtma. Oldi seisukohal, et kogukond peab ise kohapeal oma kultuuriväärtusi hoidma ja kaitsma ning piisab teavitamisest ja soovitamisest. Kahjuks unustati seejuures ära, et teeveerseid metsi ei lõika maha kogukonnad, vaid väga sageli Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja suured metsafirmad. Kahjuks pole kaardirakendus ning teavitusmeetmed soovitud tulemust andnud ja jätkuvalt on vähesed säilinud ristimetsad ohus. Üks konkreetne probleem on see, et ristimetsa peaks säilitama tervikuna. Kaitstud peaks olema kogu teeveerne metsatukk, sest lageraielangile või selle serva püsti jäetud üksikud ristipuud murduvad tihti tugevamate tuulte tagajärjel. Samuti ei toeta ega võimalda üksikpuude langile jätmine kohalikel inimestel soovi korral järgida põlvest põlve pärandatud ristilõikamise traditsiooni. Teisalt võimaldavad rituaalselt märgitud metsad tekkida vanametsadel, hoides alal liigi- või elurikkust. Kui kokku arvutada, kui mitu tihumeerit ristipuid kasvab meie metsades, on see metsatööstuse vaatekohast kaduvväike protsent, kultuuripärandi hoidmise ja tradistioonide säilimise vaatekohast aga muljetavaldavalt suur, sest ristidega puid mujalt maailmast enam ei leia. Seoses Viglasoo ristimetsas enamuse ristipuude hävimisega seal toimunud raie tagajärjel 2020. aasta alguses kerkis ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogus taas teravalt päevakorda ristipuude kaitse küsimus. Enamus puid hävis seal mitte konkreetsete ristipuude mahavõtmise tagajärjel, vaid seetõttu, et lageraie avas ristipuudega metsariba põhja- ja läänetuultele ning ristipuud murdusid järgnevate tugevamate tuulte mõjul. Juhul kui metsatukk avada eriti läänetuultele, piisab juba keskmisest tugevamatest tuultest, et puud murduksid. 01.04.2020 koosolekul otsustas eksperdinõukogu laiendada soovituslikku ristipuude puhvertsooni 20 meetrilt 50 meetrini. Järgmisel koosolekul 18.06.2020 arutati ristimetsade riikliku kaitse küsimust. Kohtumiseks valmistas Kaido Kama ette ülevaate ristimetsade hetkeolukorrast, kus toodi välja, et 2016. aasta kaardirakendusele kantud ja üle vaadatud 22-st ristimetsast on säilinud 8 (sh üks allee), osaliselt on hävinud 8 ja täielikult on hävinud 6 ristimetsa (LISA 1). Analüüsis tõdetakse, et osa hävinud ristimetsadest võisid olla kahjustatud metsalõikuse tõttu juba 2016. aastal enne nende kaardirakendusele kandmist. See aga laiemat üldpilti ei muuda ning sadadest ristimetsadest on tänaseks päevaks säilinud väga vähesed. Uus Muinsuskaitseseadus võimaldab eraldi mälestise liigina kaitsta ajaloolisi looduslike pühapaiku. 2020. aasta alguses sai esimese ajaloolise loodusliku pühapaigana riikliku kaitse alla Rosma ristimets (reg-nr 31014). Muinsuskaitseameti esindajad eksperdinõukogus tõid välja, et praeguste ressursside juures pole ametil võimekust tegeleda aktiivsemalt riikliku kaitseta ristimetsade kaitse alla võtmisega. Ajalooliste looduslike pühapaikadega tegeleb täiskohaga üks töötaja, kelle põhiülesanne on üle-Eestilise pühapaikade inventeerimise koordineerimine. Lisaks sellele on töös looduslike pühapaikade, mis seni olid määratletud arheoloogiamälestistena, üleviimine ajalooliste looduslike pühapaikade mälestise liigi alla, mis omakorda tähendab paljude mälestiste asukohtade täpsustamist ja piiritlemist. Arvestada tuleb ka, et ajalooliste looduslike pühapaikade inventeerimistulemuste põhjal ootab kaitse alla võtmise menetlust 51 objekti, mille arv seoses uute inventeerimistulemustega pidevalt suureneb. Ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu teeb viimaste säilinud ristimetsade kaitseks järgmised ettepanekud, et vältida lähiaastatel nende täielikku kadumist: 1. Võtta muinsuskaitse seaduse alusel kiirendatud korras riikliku kaitse alla viimased säilinud ristimetsad (mälestise liik „ajalooline looduslik pühapaik“). Ettepanek käib ainult ristimetsade kohta (kokku kuni 20), mitte üksikute ristipuude kohta. 2. Luua Muinsuskaitseametile vajalik võimekus teemaga tegelemiseks. 3. Kuni ristimetsade kaitse alla võtmise otsustamiseni lõpetada igasugused raied ristimetsades ja nende lähiümbruses (eksperdinõukogu soovitus on 50 m laiune puhvertsoon), kasutades selleks ajutise kaitse võimalusi. Kuna raiete kohta esitatud metsateatisi menetleb Keskkonnaministeeriumi haldusalas olev Keskkonnaamet, on siin vajalik ametkondade tihe koostöö (NB! Eesti ajalooliste looduslike pühapaikade arengukavas on kava kaastäitjaks märgitud Keskkonnaministeerium). 4. Teeme ettepaneku kultuuri- ja keskkonnaministri kohtumiseks, et leppida kokku ristimetsade ajutise kaitse alla võtmine kas muinsuskaitseseaduse või looduskaitseseaduse alusel. Ajutine kaitse on vajalik kehtestada ajaks, mis kulub ristimetsade mälestiseks tunnistamiseni loodusliku pühapaigana või siis otsuseni, et mälestiseks tunnistamine pole vajalik. Looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimees, Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur Marju Kõivupuu /allkirjastatud digitaalselt/ LISA 1 Ülevaade ristimetsade hetkeseisust 14.06.2020 * Vaatluse all olid 2016. aastal valminud ristimetsade kaardirakendusel märgitud alad, mida on käsitletud ristimetsadena, mitte üksikute ristipuudena (kaardil on need alad määratud pindalaliselt, mitte punktidena). Üle jäid vaatamata Lalli ja Kerepäälse ristimets. * Punasega on tähistatud hävinud ristimetsad, kollasega osaliselt hävinud ja rohelisega säilinud ristimetsad. Hinnang on paratamatult subjektiivne, seda eriti hävinud ja osaliselt hävinud metsade eristamisel. Umbkaudne kriteerium võiks olla selline, et kas vastavale alale on võimalik uusi riste lõigata või ei. * Arvestama peab, et a) suur osa ristimetsi raiuti maha paarikümne aasta jooksul enne kaardirakenduse loomist ning kaardile neid enam kantud pole; b) osad kaardile kantud ristimetsad olid osaliselt raiutud juba kaardirakenduse loomise ajaks, st et kõik raiumised pole toimunud viimase 4 aasta jooksul). 1. Lalli ristipuud. 2. Saverna ristipuud. Üks kõige paremini säilinud ja paremas seisukorras ristimets üldse. Puudel on ka suhteliselt uusi riste. Väidetavalt on RMK-l raieplaanid, vajab kiiret kaitset. 3. Hinovariku ristipuud. Paari aasta taguse lageraiega võeti maha oluline osa ristimetsast. Hetkel on ristimetsast alles kaks eraldi metsatukka. 4. Asovariku ristipuud . Ristimets säilinud osaliselt kaardil märgitud ala otstes. Ristimetsa keskel raadamine, ilmselt tee-ehituseks. 5. Aarna ristipuud. Lageraie käigus jäetud kitsas puuderiba tee ääres ei ole enam ristimets. Vähesed ristidega puud on osalt ka murdunud ja kuivanud. 6. Kanariku ristipuud. Lageraielangil üksikud ristipuud. 7. Eoste ristimännid 2. Olulisem jagu ristimetsast maha raiutud, ristimetsa ala on säilinud osaliselt. 8. Viglasuu ristimets. Kõige viimane teadaolev ristimetsa lõikus. Hetkel on veel säilinud ristipuude riba ühel pool teed, kuid kuna ka see riba on harvikuks lõigatud ja tuultele avatud, siis pole teda kauaks. 9. Rosma ristimets. Säilinud ristimets, kuigi osalt on ristimetsa taga juba lageraiet tehtud. 10. Moorimäe ristimets (Rosma lähedal). Väike heas seisukorras ristimets eramaal. Kunagise lageraiega on tee äärde alles jäetud piisavalt suur ristipuudega ala, nüüd hakkab ka lagedaks raiutud ala tasapisi uuesti metsaks muutuma. 11. Valgõpalo ristipuud. Alles üks ristipuu vanal lageraielangil. 12. Sanksaare ristimets (Põlva). Suures osas maha raiutud. Alles on väikesed ristimetsa osad kaardil märgitud ala äärmistes otstes. 13. Tüürälaane ristipuud (Kooraste). Üksikud ristipuud lageraielangil. 14. Erastvere ristimets. Heas seisus väike ristimets suhteliselt noores metsas. 15. Loko ristipuud (Erastevere). Hiljaaegne metsalõikus, tee äärde on jäetud ristimetsa riba. Aga mets on välja veetud läbi ristimetsa. 16. Piirivariku ristimets. Osalt säilinud, osalt lagedaks raiutud, osalt jäetud 20 m laiune ristimetsa riba. Mitmed värsked ristid (1-2 aastat vanad). 17. Kotkapalo ristimets (Lasva). Osalt säilinud, osalt raiutud nii, et jäetud 20 m laiune ristimetsa riba. 18. Kerepäälse ristimets. 19. Viirapalu ristipuud. Ristimets on alles, aga ristidega puid suhteliselt vähe. 20. Tõrvapalu ristimännid (Rõuge). Kaardil märgitud suhteliselt väike ala on säilinud (seal  on ka värsked ristid), selle taga lageraie. Lisaks on lageraie käigus jäetud raiumata 20 m laiune ristipuudega riba (kaardil märkimata), aga see riba on osalt harvikuks lõigatud. 21. Matsi kaseallee / Matsi ristikõo. Kasealle on säilinud, aga on küsitav, kas seda ala saab käsitleda ristimetsana. 22. Krigulipalu ristipuud (Varstu). Täielikult hävinud, ühel pool teed alles üksikud ristipuud lageraielangil, teisel pool sedagi mitte. 23. Saru ristimets. Üks suuremaid ristimetsa alasid. Enamalt jaolt säilinud, aga seda pahatihti vaid teeäärsete metsaribadena. 24. Tagakolga ristipuud (Krabi). Ristimets on säilinud ühel pool teed. Sellest säilinud poolest võib ristimetsaks pidada põhjapoolset osa ( seal on ka värsked ristid), lõuna pool on noor lehtpuumets. Kokkuvõte: 2016. aasta kaardirakendusele kantud ja üle vaadatud 22-st ristimetsast on säilinud 8 (sh üks allee), osaliselt hävinud 8 ja täielikult hävinud 6 ristimetsa. Kaido Kama /allkirjastatud digitaalselt/ 15.06.2020