Kiri

Seletuskiri haridus- ja teadusministri 18. augusti 2016. a määruse nr 55 „Struktuuritoetuse andmise tingimused tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel“ muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Eelnõuga kehtestatakse meetme tegevuse 1.5.2 „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ haridus- ja teadusministri 18. augusti 2016. a määruse nr 55 „Struktuuritoetuse andmise tingimused tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel“ (edaspidi määrus) muudatused. Määrus kehtestatakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Eelnõu eesmärgiks on lähtuvalt esimeste taotlusvoorude taotlemisprotsessi ja taotluste sisu analüüsist muuta taotlemine ja aruandlus läbipaistvamaks, täpsustades tegevuste kirjeldusi ja seeläbi vähendada projektide katkestamise arvu. Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaekspert Karin Ruul ([email protected]; 735 4099), kõrghariduse osakonna asejuhataja Sigrid Vaher ([email protected]; 735 0263), rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup ([email protected]; 735 0279) ja õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder ([email protected]; 735 0234). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määrust töökohapõhise õppe mõistega. Töökohapõhine õpe on tasemeõppe õppevorm, kus tööandja juures toimuva praktika osakaal moodustab kutseõppes vähemalt kaks kolmandikku ja kõrghariduses vähemalt pool õppe mahust. Mõiste lisamine aitab esile tuua töökohapõhise õppe arendamise olulisust, sest eelnevate taotlusvoorude projektides on enam keskendutud koolipõhisele õppele, kus ettevõttes toimuv praktika pole nii suuremahuline. Eelnõu punkt 2 on tehniline parandus, sest § 6 lõikes 3 on viis tegevust. Eelnõu punktis 3 on tegevuste 1 - 3 kirjeldustesse lisatud töökohapõhine õpe, eesmärgiga rohkem esile tuua töökohapõhise õppe arendamise olulisust, kuna töökohapõhises õppes on tööandjate juures toimuva praktika osakaal väga suur ning seega mõjutab oluliselt õppe kvaliteeti. Tegevuses 1 täpsustatakse tegevuse nimetust ja koolituste sihtrühma, milleks on taotleja, partneri ja tööandjate poolsed praktikajuhendajad. Tegevuses 3 võimaldatakse kõrghariduses täiendavalt taotleda toetust olemasolevatel valitud õppekavadel töökohapõhise õppevormi rakendamise ettevalmistamiseks. Väljatöötamise tulemusena tuleb valitud õppekavadel avada vastuvõtt töökohapõhisesse õppesse ning alustada töökohapõhise õppe piloteerimist vähemalt kuue üliõpilasega. Eelnõu punktis 4 täpsustatakse, et praktikute kaasamine peab toimuma tunni- või loenguplaani alusel ning tegevus peab toimuma tavapärase tasemeõppe õppetöö raames. Tõenduseks võib esitada näiteks tunniplaan või ajakava, õppeinfosüsteemi tunniplaani või loenguplaani, allkirjastatud registreerimislehed või õppeinfosüsteemist õppijate väljatrüki. Esitatud dokumendid peavad näitama, et tegemist on tasemeõppe raames ja tasemeõppe õppijatele mõeldud õppetööga. Eelnõu punktide 5 ja 6 muudatuste kohaselt võimaldatakse toetatava tegevuse 5 raames praktikutele maksta ka teenuslepingu või arve alusel. Praktikud töötavad ettevõtetes ja asutustes ning nad võivad õppeasutuses õppetööd läbi viia oma põhitöö ajal ning sellega seoses esitab arve ettevõte või asutus. Eelnõu punkti 7 kohaselt suurendatakse määruse § 9 lõikes 1 ühe õppeasutuse taotluse piirsummat 75 000 eurolt 100 000 euroni. Lähtuvalt varasematest taotlusvoorudest ei ole suuremate kutse- ja kõrgkoolide puhul olnud praktikategevustega hõlmatud kõik õppeasutuse struktuuriüksused. Suuremad kutse- ja kõrgkoolid esitasid taotlused, kus keskenduti praktika arendamisele ühes või kahes õppekavarühmas või struktuuriüksuses. Samas on igas õppekavarühmas või struktuuriüksuses erinevad praktikakorraldusega seotud kitsaskohad. Mõnedel erialadel võib probleemiks olla liiga väike praktikaettevõtete võrgustik, teises valdkonnas praktika kvaliteet ja kolmandas võivad olla vajakajäämised õpetajate/õppejõudude praktilistes teadmistes ja oskustes. Samuti ei pruugi sobida ühes valdkonnas (nt õigus) väljatöötatud uus praktikavorm teise valdkonna (nt meditsiin) erialadele. Suurema eelarvega taotlus võimaldab koolidel arendada praktikat struktuuriüksustes või õppekavarühmades süsteemsemalt ja arvestades enam praktika sihtrühmi. Samuti võimaldatakse õppeasutustel esitada ühte taotlusvooru kuni kolm taotlust. Esitatud taotlused peavad olema eraldiseisvad ning igal esitatud taotlusel peavad olema omad tulemused ning tulemuste saavutamiseks tehtavad tegevused ei tohi olla omavahel seotud ega kattuda. Teisisõnu, ühe projekti tulemus või tegevused ei tohi mõjutada teise projekti tegevusi ja tulemuse saavutamist. Taotluste arvu suurendamine võimaldab suurtel õppeasutusel arendada praktikat enamaid õppekavarühmi ja struktuuriüksusi arvestavalt ning mitmes õppekavarühmas või struktuuriüksuses paralleelselt. Eelnõu punkti 8 kohaselt vähendatakse määruse § 11 lõike 1 punktis 2 § 6 lõike 3 punkti 1 alusel läbiviidava praktikajuhendajate koolituste kulude kohustuslikku osakaalu projekti abikõlblikest kuludest 35%-lt 15%-le. Kõik toetatavad projektid peavad endiselt panustama meetme 1.5 „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevuse 1.5.3 „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ väljundnäitajasse: praktikajuhendamise koolitustel osalenud juhendajate arv. Rakendusüksuselt saadud tagasiside põhjal on praktika juhendajate koolitustel osalejate näitaja täidetud. Muudatus võimaldab ellu viia mahukamaid arendustegevusi, mis toetavad juhendajaid ja tõstavad praktika läbiviimise kvaliteeti. Eelnõu punktiga 9 kustutatakse määrusest rakendusüksusele aruannete esitamise nõue. Muudatus vähendab halduskoormust ja rakendusasutusel on juurdepääs Struktuuritoetuse registrile ja selle kaudu esitatud aruannetele. Eelnõu punkti 10 kohaselt kehtestatakse võimalus esitada aruandeid ka harvem. Muudatus vähendab rakendusüksuse töökoormust, sest näiteks kui projekt lõpeb aasta esimestel kuudel, siis pole mõistlik küsida taotlejalt aastalõpu vahearuannet, vaid piisab projekti lõpparuandest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva eelnõu aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev eelnõu on kooskõlas ka struktuuritoetuse seaduse aluseks oleva Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse eelnõuga võimaldatakse kutse- ja kõrgkoolidel süsteemsemalt arendada õppeasutuse praktikasüsteemi. Õpe kutse- ja kõrgkoolis vastab enam tööandjate vajadustele ning paraneb õppe kvaliteet. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatus ei vaja lisaressurssi ega meetme tegevuse eelarve muudatusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Sotsiaal- ministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Riigi Tugiteenuste keskusele, Eesti Tööandjate Keskliidule, Rektorite Nõukogule ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule. Teet Tiko kutsehariduse osakonna juhataja  EELNÕU 16.07.2020 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 18. augusti 2016. a määruse nr 55 „Struktuuritoetuse andmise tingimused tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Haridus- ja teadusministri 18. augusti 2016. a määruses nr 55 „Struktuuritoetuse andmise tingimused tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:: „9) Töökohapõhine õpe on tasemeõppe õppevorm, kus tööandja juures toimuva praktika osakaal moodustab kutseõppes vähemalt kaks kolmandikku ja kõrghariduses vähemalt pool õppe mahust.“; 2) paragrahvi 6 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „punktides 2 kuni 6“ tekstiosaga „punktides 2 kuni 5“; 3) paragrahvi 6 lõike 3 punktid 1-3 sõnastatakse järgmiselt: „ 1) Praktikajuhendajate koolitamine. Tegevuse eesmärk on tõsta praktika ja töökohapõhise õppe juhendamise kvaliteeti ja õppe tulemuslikkust. Koolitus võib toimuda mahus 6-40 akadeemilist tundi kontaktõpet ning koolituse läbinu saab tunnistuse. Koolituse sihtrühmaks on taotleja, partneri või tööandjapoolsed praktika ja töökohapõhise õppe juhendajad. Koolitusteemad on seotud praktika, sealhulgas töökohapõhise õppe ettevalmistamise, läbiviimise ja hindamisega, nt didaktika, juhendamise ja õppekorraldusega; õppekavade eesmärkide ja hindamispõhimõtetega; hariduslike erivajadustega (HEV) õppurite praktikakorraldamise ja juhendamisega. Koolitus peab vastama haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. a määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard“ §-des 2 ja 3 kehtestatud nõuetele; 2) Õppeasutuse praktika ja töökohapõhise õppe süsteemi arendamine. Tegevuse eesmärk on tõsta praktika ja töökohapõhise õppe kvaliteeti ja tulemuslikkust. Tegevuse raames toetatakse tööandjate ja õppeasutuse vahelisi koostöövõrgustikke, töörühmade tööd ja üksteiselt õppimist. Samuti toetatakse õppeasutuste ja tööandjate, sealhulgas erialaliidud, tööandjate katusorganisatsioonid ümarlaudade, infopäevade ja seminaride korraldamist, õppeasutustel messidel ja infopäevadel osalemist eesmärgiga laiendada õppeasutuse praktika ja töökohapõhise õppe võrgustikku; 3) Uute praktika vormide väljatöötamine ja piloteerimine. Tegevuse eesmärk on koostöös tööandjatega, sealhulgas erialaliidud, tööandjate katusorganisatsioonid uudse praktikavormi põhimõtete väljatöötamine. Uue praktikavormi piloteerimine peab toimuma vähemalt kuue  2 õppuriga. Väljatöötatud põhimõtetes peab minimaalselt välja tooma praktika õpiväljundid ja õppemeetodid, praktika ettevalmistamise, läbiviimise, juhendamise ja hindamise põhimõtted. Lähtuvalt piloteerimise tulemustest on tehtud järeldused ja vajadusel täiendatud põhimõtteid. Lisaks toetatakse kõrghariduses koostöös tööandjatega valitud õppekavadel töökohapõhise õppevormi väljatöötamist. Tegevus peab päädima valitud õppekavadel töökohapõhises õppes vastuvõtu avamisega ja töökohapõhise õppe piloteerimise alustamisega vähemalt kuue üliõpilasega;“; 4) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „ 5) Praktikute kaasamine õppetöösse. Kaasamise kaugem ja pikemaajalisem eesmärk on õppekvaliteedi tõus ning õppe parem seostatus tööturu vajadustega. Kaasatakse uusi praktikuid, kes ei ole viimase kahe aasta jooksul õppeasutuses õpetanud. Praktikute kaasamine õppetöösse peab toimuma minimaalselt nelja akadeemilise tunni ulatuses tunni- või loenguplaani alusel ja see on seotud tasemeõppe õppeaine/mooduli õpiväljundi(te) omandamisega.“; 5) paragrahvi 7 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) toetatavas tegevuses 4 stažeerimisega seotud töötajate personalikulu vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele;“; 6) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) toetatavas tegevuses 5 praktikute kaasamisega seotud kulu.“; 7) paragrahvi 9 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maksimaalne toetuse summa ühe taotluse kohta on 100 000 eurot. (2) Õppeasutus võib esitada ühes taotlusvoorus kuni kolm taotlust, millel on erinevad ja üksteisest sõltumatud tulemused ning tulemuste saavutamiseks tehtavad tegevused ei kattu ega ole omavahel seotud.“; 8) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „vähemalt 35%“ tekstiosaga „vähemalt 15%;“; 9) paragrahvi 24 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 24 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna „sagedasema“ sõnadega „sagedasema või harvema“. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Mart Laidmets kantsler  Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium 24.07.2020 nr 8-2/20/3127 Kultuuriministeerium Sotsiaalministeerium Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja teadusministri määruse kooskõlastamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 18. augusti 2016. a määruse nr 55 „Struktuuritoetuse andmise tingimused tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf Arvamuse avaldamiseks: Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Eesti Tööandjate Keskliit Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Rektorite Nõukogu Riigi Tugiteenuste Keskus Karin Ruul 735 4099 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-0944 - Haridus- ja teadusministri 18. augusti 2016. a määruse nr 55 „Struktuuritoetuse andmise tingimused tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.08.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/406f3bc1-a20a-486a-81fd-a08e003b5f9a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/406f3bc1-a20a-486a-81fd-a08e003b5f9a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main