Kultuuriministri 9. mai 2019. a määruse nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 20 Kultuuriministri 9. mai 2019. a määruse nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 35 lõike 2 alusel. Kultuuriministri 9. mai 2019. a määruses nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõike 1 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) ehitusprojekti koostamine;“; 2) paragrahvi 5 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa vahetu hävimisohu ärahoidmiseks edasilükkamatud tööd või erakorraliste ja ettenägematute tööde tegemine, millega kõrvaldatakse mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa säilimist ohustav ootamatult tekkinud olukord;“; 3) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) ehitismälestise, hoonest ajaloomälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise tegevuskava koostamine.“; 4) paragrahvi 8 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tähtajalise taotlusvooru projekti abikõlblikkuse periood algab toetuse eraldamise otsuse tegemisest ja kestab järgmise eelarveaasta lõpuni.“; 5) paragrahvi 8 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Täiendava tähtajalise taotlusvooru projekti abikõlblikkuse periood algab toetuse eraldamise otsuse tegemisest ja kestab järgmise eelarveaasta lõpuni.“; 6) paragrahvi 8 lõiget 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(4) Jooksva taotlusvooru projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamisest ja kestab 12 kuud.“; 7) paragrahvi 9 lõiget 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(3) Jooksva taotlusvooru maht on kuni 10% eelarveaastaks eraldatud toetussummast. Jooksva taotlusvooru mahtu võib suurendada eelarveaasta tähtajalise taotlusvooru kasutamata osa arvelt.“; 8) paragrahvi 16 lõige 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise ligipääsetavus, välja arvatud juhul, kui mälestise asukohaandmed on piiratud juurdepääsuga teave, sealhulgas ligipääsetavus erivajadustega inimestele;“; 9) paragrahvi 16 lõiget 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetuse andja koostab taotluste hindamiseks hindamismetoodika, mis sisaldab muu hulgas hindamiskriteeriumide kirjeldusi ning tähtajaliste voorude kohta ka osakaalusid ja hindamisskaalat kriteeriumide lõikes. Hindamismetoodika tehakse taotlejatele kättesaadavaks toetuse andja veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks.“; 10) paragrahvi 16 lõike 3 punkti 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) käesoleva määruse § 5 punktis 1 sätestatud tegevuse korral hinnatakse töö erakorralisust ja ettenägematust, töö edasilükkamatust vahetu hävimisohu ärahoidmiseks, mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa tehnilist seisukorda, mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa kasutuse jätkusuutlikkust, tegevuse asjakohasust ja mõju ohu kõrvaldamisele ning töödega kohese alustamise võimalikkust; “; 11) paragrahvi 16 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) käesoleva määruse § 5 punktis 3 sätestatud tegevuse korral hinnatakse mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa tehnilist seisukorda, mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa suhtelist kultuurilist, arhitektuurilist, ajaloolist ja kunstilist väärtust, kavandatava töö asjakohasust, põhjendatust ja mõju mälestise säilimisele ning taotluse ja eelarve kvaliteeti.“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri määruse muutmise eelnõu seletuskirja juurde Lisa Märkuste tabel kultuuriministri 09. mai 2019 määruse nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõule Märkuse Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine tegija 1. 1. Eestis on 90 looduslikku pühapaika, mis on kaitstud ka looduskaitseseadusega. Antud selgitus. Pühapaikade hooldamine ei saa minna vastuollu Keskkonna Praegu ei ole juhendit, mida ajalooliste looduslike pühapaikade hooldamise all looduskaitseseadusega, kuna mälestise omanik peab järgima ministeeriu täpsemalt mõeldakse ja seetõttu on keeruline hinnata, kas hooldamine võib sattuda kõiki asjakohaseid seaduseid. Toetuste andmine ei tähenda seda, m vastuollu looduskaitseseadusega. Seetõttu peame vajalikuks, et Keskkonnaamet et toetuse saaja ei peaks tegevuse jaoks taotlema lube, tegema kui kaitstava loodusobjekti valitseja omaks infot looduslike pühapaikade teavitusi vms, kui õigusaktid seda ette näevad. hooldamisest. Keskkonnaamet eraldab toetusi sama iseloomuga vajalike Ajalooliste looduslike pühapaikade hooldus on küll toetatav looduskaitseliste tööde tegemiseks ja teavitamine aitab vältida topeltrahastamist. tegevus, kuid selliseid toetuse taotlusi ei Muinsuskaitseametile Looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 kohaselt ei või rahvuspargis kaitseala valitseja kordagi esitatud, sest üldiselt pigem välditakse looduslikus (Keskkonnaamet) nõusolekuta muuhulgas lubada ehitada ehitusteatise pühapaigas inimtegevust (niitmine, võsavõtt, haljastamine). kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi ja Maaomanike soovil toimub aeg-ajalt hooldusraiet, kuid see on ehitusluba. Looduskaitseseaduse § 31 lõike 2 punkt 8 keelab piiranguvööndis seni käinud Keskkonnaameti kaudu, mille Muinsuskaitseamet on ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamise ning rahvuspargis ehitise kooskõlastanud, kuid mitte toetanud. väliskonstruktsioonide muutmise, kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Seega on Topeltrahastamise vältimine on oluline ja seda aitab kindlasti rahvuspargis ehitustegevuseks vajalik saada Keskkonnameti nõusolek. tagada infovahetus toetuse andjate vahel. Muinsuskaitseamet ja Keskkonnaamet saavad selles küsimuses teha ametkondadevahelist koostööd ja koostöömeetmetes kokku leppida. Eraldatud toetuste teave on avaldatud ka Muinsuskaitseameti kodulehel: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/jagatud-toetused. Samas on see ka toetuse taotleja kohustus. Määruse § 7 lg 3 p 8 kohaselt ei ole abikõlblik kulu, mis on toetuse saajale varem hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest. Määruse § 12 lg 2 p 5 järgi peab toetuse taotleja esitama taotluses teabe taotluses nimetatud projekti kuludele teisest meetmest või välisabi vahenditest toetuse taotlemise ja saamise kohta.  2. Täiendada määruse nr 22 § 12 lõike 2 punkti 7 sõnaga „ja Keskkonnaameti“ Mitte arvestatud. Nii nagu eespool selgitatud ei vabasta toetuse peale sõna „Muinsuskaitseameti“. saamine toetuse andjat töö või tegevuse tegemisel loa-, kooskõlastamise-, või teatisekohustusest, kui see on õigusaktides ette nähtud. Konkreetses sättes on viide ehitiste puhul muinsuskaitseseaduse alusel Muinsuskaitseameti heaks kiidetud ehitusprojektile ja tegevuskavale, et tagada planeeritud töö võimalikkus muinsuskaitselisest aspektist lähtuvalt ning toetuse realiseerimine. 3. Palume anda juhis Muinsuskaitseametile, et juhul kui antakse toetus määruse nr Antud selgitus. Kultuuriministeerium peab Muinsuskaitseameti 22 alusel ajaloolise loodusliku pühapaiga hooldamiseks, mis asub kaitstaval ja Keskkonnaameti omavahelist koostööd oluliseks. Nii nagu loodusobjektil või kaitstakse seda looduskaitseseaduse alusel kaitstava selgitatud esimese märkuse juures, saavad kaks ametit üksikobjektina, tuleb sellest teavitada Keskkonnaametit (topeltrahastamise omavahelistes koostöömeetmetes ja -rutiinides kokku leppida ka vältimiseks). ilma Kultuuriministeeriumi vahenduseta. 4. Täiendavalt anname teada, et vanades ehitistes võivad olla nahkhiirte Antud selgitus. Edastame info ja juhise Muinsuskaitseametile. poegimiskolooniaid. Nahkhiired on II kaitsekategooria liigid ja nende esinemise Vt ka eelmist selgitust. puhul hoonetes ei tohi neid tahtlikult häirida (poegimiskoloonia tegevuse ajal looduskaitseseaduse § 55 lõike 6 alusel). Renoveerimist planeerivad omanikud ei ole tihti sellest teadlikud. Keskkonnaamet on huvitatud, et teave nahkhiirte kolooniate olemasolust vanas hoones jõuaks keskkonnaregistrisse ja vana hoone omanikeni ning oleks tagatud renoveerimistööde planeerimine selliselt, et välditaks kaitstava liigi isendite ohtu sattumine. Muinsuskaitseamet võiks toetust taotlevaid majaomanikke teavitada sellest juhisest: http://media.voog.com/0000/0037/1265/files/juhend_majaomanikule_21.11.2016. pdf. 2. Eesti 1.§ 4 lg 1 p 3 On tervitatav suurem paindlikkus ja toetuse taotlemine jooksvalt. Antud selgitus. Tegevuskava koostamise toetamine jooksvast Omanike Selgitus ütleb, et tegevuskava alusel on võimalik teha väikesemahulisi töid. MKA voorust ei too kaasa sisulist muutust tegevuskava ja Keskliit kodulehel on info, et tegevuskava alusel võib kinnismälestist ja muinsuskaitsealal ehitusprojekti vahekorras, kuna see tuleneb seadusest. MuKS § asuvat ehitist konserveerida, restaureerida, ehitada või teisaldada, mälestise või 49 lg 3 järgi võib kinnismälestist ja muinsuskaitsealal asuvat muinsuskaitsealal asuva ehitise ilmet muuta juhul, kui seda võimaldab kavandatud ehitist võib konserveerida, restaureerida, ehitada või teisaldada töö iseloom, keerukus ja ulatus ning kui ehitusseadustiku kohaselt ei ole või mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise ilmet muuta ehitusprojekti esitamine nõutav. Sisuliselt kõiki töid, milleks pole vaja kinnismälestise tegevuskava järgi juhul, kui seda võimaldab ehitusprojekti. Kõik loetletud tööd ei tundu ilmtingimata väiksemahulised. Tekib kavandatud töö iseloom, keerukus ja ulatus ning kui küsimus, kas MKA-l on kavas hakata kuidagi tegevuskava tööde loetelu ehitusseadustiku kohaselt ei ole ehitusprojekti esitamine nõutav. piirama? https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/tood-tegevuskava-alusel Seda sätet ei ole kavas muuta ja ehitusseadustiku kohaselt  ehitusprojekti nõudest vabastatud tööd ongi reeglina n-ö väiksemad ja kiiremini tehtavad tööd. Eelnõu seletuskirja on täpsustatud. 2. § 5 p 1 Jooksvalt toetatavatele tegevustele palume lisada ka kaitsealuse ehitise Mittearvestatud. MuKS § 35 lg sätestab toetuse mälestise oht EhS §8 tähenduses: "Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega säilitamise toetuseks. Sellest saab lähtuda ka MuKS § 35 lg 2 seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine alusel kehtestatud määrus. Ehitise ohutuse küsimused laiemalt ei ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu ole MuKS-e reguleerimisalas. Küll oleme seisukohal, et ehitise inimesele, varale või keskkonnale. Ehitise ja ehitamise ohutus hõlmab loodus- ja ohtus on tervikmõiste ning kui kõrvaldatakse oht ehitise kui kultuuriväärtuse kaitset ning asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist.” Peame mälestise säilimisele, kõrvaldab see ka ohu inimesele, varale, oluliseks, et silmas ei peeta ainult ohtu ehitisele endale, vaid ka ohtu inimestele, keskkonnale. mida halvas seisukorras mälestis võib põhjustada. 3. § 8 Teeme ettepaneku pikendada abikõlblikkuse periood 12 kuu asemel 24 Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri on vastavalt täiendatud. Lisaks kuuni. Sellist perioodi kasutatakse näiteks Soomes mälestisega seotud tegevuste selgitame, et toetuste otsused tehakse kohe, kui riigieelarve on toetamisel. Ehitustegevus võib olla pikajaline protsess ning pikem periood annab kinnitatud ehk eelarveaasta alguses. Seades abikõlblikkusse ka omanikule paindlikkust tagada omafinantseerimine ning tööde korraldamine. perioodi tähtajaks otsuse tegemisest järgmise eelarveaasta lõpu, Lisaks võib §8 p 2 sõnastuse osas tekkida ebarealistlik olukord, kus toetus jääbki toetuse kasutamise perioodiks kaks kalendriaastat. otsustatakse näiteks novembris ja tööd peavad olema tehtud juba sama kalendriaasta lõpuks, st ka korralise taotlusvooru puhul peab olema abikõlblikkuse periood minimaalselt 12 kuud (meie ettepanekul 24 kuud). 4. §10 lg 2 Mittearvestatud. Seda küsimust arutati ka muinsuskaitseseadust Kuna riigieelarvelised toetusvahendid on piiratud, siis peaks olema tagatud nende muutes ning jääme tookord esitatud seisukoha juurde, et jõudmine eelkõige eraomanikele, kelle puhul omandiriive on suurim ja mitte mälestiste toetamine toimub objekti-, mitte subjekti põhiselt. tagasi avalikule sektorile, kes nagunii majandab maksurahaga. Teeme ettepaneku, Omandivorm ei peaks vähendama potentsiaalselt oluliste et ka kohalike omavalitsuste toetuse maksmimaalne määr on 50% taotlusest ning mälestise korrastamise võimalusi ega motivatsiooni. Kohalikule sama määra kohaldatakse ka kov asutatud sihtasutuste suhtes. Eraomanike omavalitsusele kuulub või munitsipaalmaadel asub suur hulk suuremat toetamist on arutanud ja pooldanud ka MuinsuskaitseNõukogu. kõige vanema kultuuripärandi hulka kuuluvaid mälestisi, mille puhul puudub alternatiiv eraomaniku näol – näiteks linnusevaremed ja maalinnad. Omafinantseeringu lävendi tõstmine võib langetada KOV-ide motivatsiooni neid hooldada ja konserveerida. Küsisime täiendavalt ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu seisukohta selles küsimuses. ELVL toob oma vastuses välja, et omavalitsuste jaoks kaasnevad mälestiste ja muinsuskaitsealadega samad piirangud, mis eraomanike puhul ning nende katmine riigieelarvest pole kuidagi tagatud. Kuigi riik ja omavalitsused on mõlemad avalik sektor ja toetusmeetme näol  on tegemist riigieelarveliste toetusvahenditega, ei lähe see toetus siiski nö tagasi riigieelarvesse (nagu kirjas on mainitud), vaid kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve. 5. § 9 lg 3 Leiame, et jooksva taotlusvooru maht ei tohi oluliselt mõjutada Arvestatud. Nõustume, et jooksva taotlusvooru maht ei tohiks tähtajalise taotlusvooru suurust, mistõttu peaks olema sätestatud ka jooksva oluliselt mõjutada tähtajalise taotlusvooru suurust. Eelnõus on taotlusvooru lagi. Õigem oleks sõnastada, et kasutamata jäänud toetused sätestatud, et jooksva taotlusvooru maht on kuni 10 % suunatakse jooksvasse taotlusvooru. eelarveaasta toetussummast. Samas lõikes nähakse ette võimalus, et kasutamata jäänud toetused võib suunata jooksvasse taotlusvooru. 6. §14 Leiame, et neljakuuline hindamisperiood on liiga pikk ja venitab plaanitud Antud selgitus. Selgitame, et § 14 lg 1 on sätestatud taotluste tööde algust, mistõttu võivad muutuda ka hinnasisendid. Riik peab suutma taotlused hindamise maksimaalne võimalik periood. Taotlused kogutakse läbi vaadata max kolme kuu jooksul. Neljakuuline menetlusperiood ei ole kooskõlas kokku ja hinnatakse planeeritavatele töödele eelneva haldusmentluse seaduse põhimõtetega. kalendriaasta lõpus ning otsused tehakse kohe pärast riigieelarve kinnitamist kalendriaasta alguses. Toome selgituseks ära protsessi etapid: 1) toetuse taotluste vastavuskontroll kuni 1 nädal 2) täpsustuste tegemiseks ja taotlustes esinevate puuduste kõrvaldamiseks kuni 1 nädal 3) hindamismaterjalide ettevalmistamine 4-6 nädalat (pikem periood, sest on vaja leida koos omanikega aeg mälestise üle vaatamiseks) 4) hindamiskomisjoni liikmed hindavad taotluseid ja annavad hindepunktid kuni 3 nädalat 5) hindamiskomisjonide koosolekud 2-4 nädalat 6) taotlejate ärakuulamine 1 nädal 7) otsuste vormistamine 1 nädal. 7. §15 Märgime hindamiskomisjoni moodustamise osas, et komisjoni peavad olema Antud selgitus. Määrus ei reguleeri hindamiskomisjoni kaasatud ka omanike esindajad, mis peab olema elementaarne riigi koosseisu. Hindamiskomisjoni moodustab toetuse andja. kaasamispoliitika. Seni pole seda tehtud ja EOKL on valmis osalema. Kui vaadata näiteks võrdlevalt Kultuurkapitali sihtkapitale, siis nende vahendite jagamisel on kaasatud iga sihtrgrupi eksperdid (arhitektid, heliloojad jne). 8. § 16 Muinsuskaitse Nõukogu on arutanud toetuste hindamiskriteeriume ja Mittearvestatud. Esmalt selgitame, et Muinsuskaitse Nõukogu leidnud, et eraomanike toetamine peab olema eelistatud ja MKA ei peaks tõstma arutas käesoleva määruse muutmist ja hindamiskriteeriume, kuid avalikku raha ühest taskust teise. Seetõttu peab ka määruses olema see oluline nõukogu ei teinud ministeeriumile ettepanekuid määruse hindamiskriteerium välja toodud, st kas taotluse esitas eraomanik või avaliku muutmiseks. Nõukogu tegi mitmeid ettepanekuid sektori asutus või isik. Vastasel juhul võib tekkida hindamismetoodika hindamismetoodika, mille koostamine on määruse § 16 lg 2 vaidlustamise küsimus, kui see ei rajane määruse kriteeriumitel. alusel toetuse andja pädevuses. Selgitame, et sõltuvalt taotlejast on kehtestatud määruse § 10 lg 2 toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest, mis on erinev sõltuvalt sellest, kas taotleja on eraisik või avaliku sektori taotleja. Kui taotleja on füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik, on toetuse maksimaalne määr 90%. Seega sisaldab määrus eraisikute eelistust toetuse suurema määra näol. Lisaks leiame, et §16 lg 1 p4 „taotluse kvaliteet“ hindamiskriteeriumina on liiga Antud selgitus. Märgime, et nimetatud hindamiskriteeriumi subjektiivne ja mitmetähenduslik ning on arusaamatu, kuidas saab seda kvaliteeti nimetus on „taotluse ja eelarve kvaliteet“. Taotluse ja eelarve hinnata. hindamine on taotlusvoorudes üldlevinud põhimõte. Vastavalt hindamismetoodikale, mis on kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel, arvestatakse selle kriteeriumi hindamisel tööde loa saamiseks vajaliku dokumentatsiooni olemasolu, tegevuste ning maksumuste asjakohasust, läbimõeldust ja põhjendatust. Hinnatakse eelarve selgust, detailsust ja hinnapakkumiste võrreldavust. Arvestatakse kavandatava töö realistlikkust ja projekti teostatavust abikõlblikkuse perioodi jooksul. Lg 1 p 7 osas leiame, et taotleja varasema tegevuse hindamine on väga subjektiivne Antud selgitus. Taotleja varasema tegevuse hindamine sisaldab ning omanike jaotamine headeks ja halbadeks pole demokraatlikus riigis kohane Muinsuskaitseameti kodulehel avaldatud hindamismetoodika (vt 2014. aasta nn omanike klassifikaatorit pahatahtlik omanik, probleemne omanik järgi järgmist: „Hinnatakse taotleja (omanik/valdaja) aktiivsust jne "Eraomandis oleva kinnismälestise hoidmine” lk 123). Kuidas ja järjepidevat tegutsemist mälestise korrashoidmisel ja selle hinnata hoolsuskohustuste eeskujulikku täitmist, kui tööd mälestisel on riigi ümbruse hooldamisel ning erinevate võimaluste otsimisel kehtestatud nõuete tõttu kohati mitmekordse hinnaga, samas kui leibkonnaliikme mälestise seisukorra parandamiseks. Hinnatakse taotleja remondi- ja hoolduse mediaankulu on statistikaameti andmetel 40 eurot aastas. korrektsust muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuete Taotleja hindamiskriteeriumid peavad olema selged ja ühesed, näiteks võlgnevuste kinnipidamisel (kooskõlastused, teavitus- ja loakohustus). puudumine ja nõuetele vastavate dokumentide ja lubade olemasolu. Hinnatakse taotleja varasemat tegevust aruandluskohustusest kinnipidamisel ja ettekirjutuste täitmisel. Arvestatakse varasemate toetuste sihtotstarbelist kasutamist.“  Seletuskiri kultuuriministri 9. mai 2019. a määruse nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 9. mai 2019. a määruse nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord“ 17. mail 2019. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 14.05.2019, 2. Määrus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 35 lõike 2 alusel. Eelnõuga muudetakse ja täpsustatakse rakenduslikke aspekte, mis varasemalt ei olnud määruse tasandil piisava selgusega sätestatud või mille muutmise vajadus on selgunud meetme rakendamisel praktikas. Muutmise vajadus tuleneb esimese rakendamisaasta käigus tehtud tähelepanekutest ja põhineb nii taotlusvoore läbi viiva Muinsuskaitseameti ettepanekutel kui ka taotlejate tagasisidel. Muudatused muudavad tingimused taotlejale selgemaks ja teatud osas paindlikumaks. Eelnõu ja seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes (e-post [email protected], telefon 628 2381) ja juriidilise ekspertiisi tegi Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahalduse osakonna juhataja Merle Põld (e-post [email protected], telefon 628 2347). Eelnõu on keeleliselt toimetatud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb üheteistkümnest punktist, millega muudetakse kultuuriministri 9. mai 2019. a määrust nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord“. Eelnõu punktidega 1 ja 3 muudetakse tegevuskava koostamiseks toetuse taotlemine jooksvaks. Toetuse taotlejate tagasisidest on ilmnenud, et tegevuskava koostamiseks võiks toetus olla jooksvalt taotletav, mitte seotud iga-aastase tähtajalise taotlusvooruga. Praegu on see üks toetatav tegevus tähtajalises taotlusvoorus, mis toimub korra aastas tähtajaga 30. september. Jooksev taotlemine annaks juurde paindlikkust lihtsamate ehitustööde kavandamisel ja tegemisel, sest siis ei pea mälestise või muinsuskaitseala hoone omanik ootama kokku 2- aastast välpa, kui soovib taotleda toetust mõlema tegevuse jaoks (nii tegevuskava koostamiseks kui töö teostamiseks). Tegevuskava alusel tehakse väiksemamahulisi töid kui ehitusprojekti alusel. Muudatus võimaldab tegevuskava koostamiseks taotleda toetust jooksvalt ning esitada seejärel restaureerimistööde tegemiseks toetuse taotlus tähtajalisse vooru. See kiirendab lihtsamate tööde tegemist. Tegevuskava koostamise toetamine jooksvast voorust ei too kaasa sisulist muutust tegevuskava ja ehitusprojekti vahekorras, kuna see tuleneb seadusest. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse § 5 lõiget 1. Jooksvast taotlusvoorust toetatavat tegevust täpsustatakse, lisades ootamatult tekkinud ja ettenägematutele olukordadele (tormikahjud, põleng jms) ka need tööd, millega kõrvaldatakse vahetu hävimisoht, mis võib olla tekkinud pikema aja jooksul, kuid on muutunud edasilükkamatuks või mille edasilükkamine põhjustaks veel suurema kahju. Eelnõu punktidega 4 ja 5 muudetakse määruse § 8 lõikeid 2 ja 3 selliselt, et tähtajalise ning täiendava taotlusvooru abikõlblikkuse periood pikeneb ühelt eelarveaastalt kahele. Mälestiste toetamine on investeeringutoetus, mille kasutusaeg võib riigieelarve mõistes olla 2 aastat. Ehitustegevus võib olla pikaajaline protsess ning toetuse taotlejate tagasisidest on ilmnenud, et pikem periood annab mälestise omanikule paindlikkust tagada omafinantseerimine ning tööde korraldamine. Seni on olnud võimalik abikõlblikkuse perioodi pikendamine (määruse § 8 lg 5). Kahe aastane pikkune abikõlblikkuse periood vähendab pikendamise vajadust ja sellest tulenevat halduskoormust. Eelnõu punktiga 6 muudetakse määruse § 8 lõikes 4 sätestatud jooksva taotlusvooru abikõlbulikkuse periood pikemaks – kuue kuu asemel 12 kuud. 12 kuud taotluse esitamise päevast on realistlikum toetuse kasutamise periood. See võimaldab suuremat paindlikkust taotlejale ning vähendab halduskoormust võimaliku pikendamise taotlemise korral. Samuti vähendab see Muinsuskaitseameti töökoormust. Eelnõu punktiga 7 muudetakse määruse § 9 lõiget 3. Kehtiva lõike järgi võib jooksva taotlusvooru eelarve olla kuni 5% käesolevaks eelarveaastaks eraldatud toetussummast. Jooksvast taotlusvoorust toetatakse erakorralise avariiolukorra kõrvaldamist mälestisel ning tööde käigus avastatud kultuuriväärtuste säilitamist. Käesoleva eelnõuga lisandub ka tegevuskava koostamise toetamine. Muinsuskaitseameti andmetel võib nende tegevuste toetuse vajadus olla suurem kui 5% eelarveaasta vahenditest, mistõttu on otsustatud kehtestada jooksva taotlusvooru mahu laeks 10 %. Lisaks on ilmnenud vajadus sätestada eelarveaasta jooksul kasutamata jäänud suunamine jooksvasse taotlusvooru, mille lisandumisel võib 10% piirmäär ületatud saada, st et tähtajalise taotlusvooru kasutamata jääk (sh tagasimakstud toetussummad) suunatakse jooksvasse taotlusvooru. Need vahendid suunati jooksvasse taotlusvooru ka seni, kuid seda ei olnud määruses selgelt välja öeldud. Jooksva taotlusvooru mahtu kuvatakse Muinsuskaitseameti veebilehel jooksvalt. Eelnõu punktiga 8 lisatakse §-s 16 tähtajalise taotlusvooru ligipääsetavust puudutavale hindamiskriteeriumile viide erivajadustega inimeste ligipääsetavusele. Kehtiva hindamisjuhendit järgi hinnatakse selle kriteeriumi all mälestise ja muinsuskaitseala ehitise avatust ja mälestisega tutvumise võimalusi laiemale avalikkusele. Arvestatakse ka infotahvlite ja ka eraldi tutvustava veebilehe olemasolu. Seni ei ole ligipääsetavuse mõiste all hinnatud füüsilist ligipääsetavust erivajadustega inimestele. Avaliku raha kasutamisel on oluline anda tõuge ühiskonna jaoks oluliste probleemide lahendamisele, antud juhul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna suunas. Kaitsealustel hoonetel on erinevaid lahendusi ligipääsetavuse suurendamiseks juba loodud, kuid hindamiskriteeriumina pole seda kasutatud. Riigieelarvelise taotlusvooru kaudu teemale tähelepanu juhtides saame muuta suhtumist ja tõsta ligipääsetavuse alast teadlikkust. Eelnõu punktiga 9 muudetakse määruse paragrahvi 16 lõiget 2 ja sätestatakse hindamismetoodika koostamine ka jooksva taotlusvooru jaoks. Kehtiv määrus näeb ette hindamismetoodika koostamise ainult tähtajalise taotlusvooru taotluste hindamiseks. Kuigi jooksva taotlusvooru ülesanne on olla paindlik ja võimaldada kiiremat reageerimist võrreldes aastas korra toimuva vooruga, on praktikas siiski vajalik leppida kokku hindamismetoodikas. Eelnõu punktiga 10 muudetakse määruse § 16 lõike 3 punkti 1. Täienduse eesmärk on tuua selgemalt välja jooksva taotlusvooru eripära võrreldes tähtajalise vooruga, st sätestada lisaks tööde tegemise ootamatult tekkinud vajadusele ka asjaolu, et seda tööd on võimalik koheselt teha. Juhul kui töödega ei ole võimalik koheselt alustada, saab oodata ära iga-aastase tähtajalise taotlusvooru ja esitada taotlus sinna. Vajadus selle täpsustuse järele on tekkinud jooksva taotlusvooru rakendamisest, kuna sinna on esitatud taotluseid töödele, mida ei ole võimalik isegi 6 kuu jooksul pärast taotluse esitamist alustada. Näiteks ei ole võimalik teostada lubikrohvimise töid talvel miinuskraadidega. Täpsustus annab taotlejale selgema signaali, millisesse taotlusvooru oma taotlus esitada. Samuti täiendatakse seda punkti sõnastusega, mis lubab lisaks ootamatult tekkinud avariiolukordadele nagu torm või põleng toetada ka muid edasilükkamatuid töid, mis on vajalikud mälestise vahetu hävimisohu ärahoidmiseks. Eelnõu punktiga 11 lisatakse määruse § 16 lõikesse 3 punkt 3. See on seotud eelnõu punktiga 3, kus tegevuskava koostamiseks toetuse taotlemine muudeti jooksvaks. Seega on vaja sellele tegevusele sätestada §-s 16 taotluste hindamise alused. Tegevuskava koostamiseks esitatud taotluseid hinnatakse tähtajalise taotlusvooru nelja esimese kriteeriumi alusel. Nii säilib teatud sarnasus ehitusprojektide taotluste hindamisega, kuid hindamine ise on kiirem ja lihtsamale dokumendile kohane. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa õigusega puutumust. 4. Eelnõu mõjud Eelnõus kajastatud määruse muudatused on seotud selle rakendamise käigus esile kerkinud kitsaskohtadega, mida on selgitatud seletuskirja punktis 2. Muudatused parandavad õigusselgust ja aitavad kaasa toetuse paindlikumale rakendamisele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne. Toetuste eelarve ja selle rakendamiseks vajalikud kulud on planeeritud Muinsuskaitseameti iga-aastasesse eelarvesse. 2020. aasta toetuste eelarve on 1,46 miljonit eurot. Sellele lisandus omandireformi reservfondist eraldatud 1 miljon eurot, mida jagati samuti käesoleva määruse alusel. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele. Märkusi tegid Keskkonnaministeerium ja Eesti Omanike Keskliit. Tehtud ettepanekud on esitatud seletuskirja lisana. Lisaks muudeti eelnõud Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühmaga 05.06.2020 peetud koosoleku tulemusena, täpsustades tähtajalise taotlusvooru hindamiskriteeriumides ligipääsetavuse mõistet.