Kiri

Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri ………..a. määrusega nr ……….. Üldõpingute moodulite kirjeldused Mooduli nr Mooduli nimetus Maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1 Keel ja kirjandus 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult. Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava eesti keele ja kirjanduse valdkonna eesti keele ja kirjanduse, vene keele ja kirjanduse (õpperühmas, kus eesti keelt õpitakse teise keelena ning õpe toimub osaliselt või täielikult vene keeles) õppeainetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) väljendub selgelt, eesmärgipäraselt ja kirjakeele normile  kõneleb arusaadavalt, valib sobiva sõnakasutuse vastavalt suhtlussituatsioonile vastavalt nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses  koostab ja vormistab teksti vastavalt juhendile, järgides kirjutamisel 2) arutleb teemakohaselt ja põhjendatult loetud, vaadatud või õigekirjareegleid kuulatud teksti põhjal  leiab sidumata tekstist vajaliku info ja kasutades saadud teavet eesmärgipäraselt 3) koostab eri liiki tekste, kasutades alustekstidena nii teabe- suulises esinemises või enda loodud tekstides ja ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid neid kriitiliselt  koostab etteantud faktide põhjal tabeli või diagrammi hinnates  kasutab erinevatest infoallikatest saadud teavet enda loodud tekstides ja 4) loeb ja mõistab sidumata tekste (tabel, graafik, igapäevaelus, põhjendab infoallika valikut diagramm), hindab neis esitatud infot, teeb järeldusi ja  põhjendab oma lugemiseelistusi ja –kogemusi loob uusi seoseid  tutvustab loetud kirjandusteose autorit, kirjeldab tegevusaega ja –kohta ning 5) väärtustab lugemist, suhestab loetut iseendaga ja olulisi sündmusi, iseloomustab tegelasi tänapäeva elunähtustega, oma kodukohaga  avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks 6) tõlgendab ja analüüsib kirjandusteost, seostab seda ajastu tekstinäiteid ja tsitaate ühiskondlike ja kultuuriliste sündmustega  arutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, toob sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust  selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid 2 Võõrkeel 4,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana. Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeele valdkonnaga. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui  kasutab iseseisvalt võõrkeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras kirjas iseseisva keelekasutajana, esitab ja kaitseb grammatiliselt õiget keelt erinevates mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma  esitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti erinevates mõttevahetustes seisukohti  väljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, 2) kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma võimeid ja huvisid, räägib, kirjutab B1 tasemel) mõtteid, kavatsusi ja kogemusi seoses valitud erialaga  tutvustab vestlusel iseennast ja oma sõpra/eakaaslast 3) kasutab võõrkeeleoskuse arendamiseks endale sobivaid  koostab oma kooli (lühi)tutvustuse võõrkeele õppimise strateegiaid ja teabeallikaid, seostades  põhjendab kooli ja erialavalikut, hindab oma sobivust valitud erialal võõrkeeleõpet elukestva õppega töötamiseks 4) mõistab eesti ja teiste rahvaste elukeskkonda ja kultuuri  hindab oma võõrkeeleoskuse taset ning arvestab nendega võõrkeeles suhtlemisel  põhjendab võõrkeele õppimise vajalikkust, loob seoseid eriala ja elukestva 5) on teadlik edasiõppimise ja tööturul kandideerimise õppega rahvusvahelistest võimalustest, koostab tööle asumiseks vajalikud võõrkeelsed taotlusdokumendid  eristab võõrkeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsust  kirjeldab suhtluskeskkondi, mida kasutab (nende eeliseid, puudusi ja ohte) ja suhtlemist nendes keskkondades  võrdleb sihtkeele/emakeele maa (de) ja eesti elukeskkonda, kultuuritraditsioone ja –norme  arvestab sihtkeele kõnelejate kultuurilise eripäraga  tutvustab (oma eakaaslasele välismaal) Eestit ja soovitab külastada mõnda sihtkohta  kirjeldab võõrkeeles oma tööpraktikat ja analüüsib oma osalemist selles  tutvustab õpitavas võõrkeeles oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise võimalusi  koostab võõrkeeles töökohale/praktikakohale kandideerimise avalduse, CV/europassi, arvestades sihtmaa eripäraga  sooritab näidistööintervjuu 3 Matemaatika 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab oma matemaatikateadmisi elus edukalt toimetulekuks. Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava matemaatika valdkonnaga. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -oskusi uutes  sõnastab ülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused, situatsioonides ning eluliste ülesannete lahendamisel, toob/kirjutab välja vajalikud seosed ja valemid analüüsides ja hinnates tulemuste tõepärasust  kirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonisega/skeemiga, teeb 2) kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning saab aru vajalikud arvutused, vormistab lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsust erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest  kasutab vajadusel õpetaja koostatud juhendmaterjale ja näpunäiteid ülesande 3) seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutades õigeks lahendamiseks õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi ning oskusi  teeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta, lähtudes igapäevaelust 4) esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt,  kasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal kui ka internetis leiduvaid väljendades oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuliselt kui teabeallikaid kirjalikult  leiab tekstist, tabelist, jooniselt, graafikult, diagrammilt vajaliku info 5) kasutab matemaatika võimalusi enda ja teiste tegevuse  koostab tabeleid, jooniseid, graafikuid ja diagramme õpitud materjali ulatuses tasuvuse ning jätkusuutlikkuse hindamisel  nimetab järguühikuid ja teisendab pikkus-, raskus- pindala, ruumala, mahu, aja- ja rahaühikuid, arvutab protsente ja promille  kasutab muutumist ja seoseid käsitlevat matemaatikat, võrdleb erinevaid suurusi  valib ja kasutab ülesannete lahendamisel ülesande sisust lähtuvalt õigeid valemeid ja matemaatilisi sümboleid  kasutab analoogiat objektidevaheliste seoste leidmiseks  kasutab loogikat etteantud probleemide lahendamisel ning eristab olulist ebaolulisest  teab ja kasutab matemaatilise statistika ja tõenäosusteooria elemente  selgitab matemaatiliste tehete abil loteriide ja laenudega seotud riske  arvutab bruto- ja netopalka ning mitmesuguseid igapäevaeluga seotud tulusid ja kulusid ning teisendab enamkasutatavaid valuutasid  arutleb säästmise vajalikkuse üle, toob näiteid tarbimise ja kulutamise tasakaalustamise võimaluste kohta 4 Loodusained 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid. Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava loodusaine valdkonna bioloogia, geograafia, keemia, füüsika ainetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab loodusainete omavahelisi seoseid ja eripära,  kirjeldab maa sfääre kui süsteeme ja nendega seotud mudeleid saab aru mudelite tähtsusest reaalsete objektide  kirjeldab maa evolutsioonilist arengut, elus- ja eluta looduse tunnuseid kirjeldamisel  kirjeldab abiootiliste tegurite toimet, organismidevahelisi suhteid ja looduses 2) mõtestab ja kasutab loodusainetes omandatud teadmisi toimivaid aineringe keskkonnas toimuvate nähtuste selgitamisel ja  kirjeldab organismide ehitust, aine- ja energiavahetust, paljunemist ja arengut väärtustamisel ning igapäevaelu probleemide (eristab rakutüüpe) lahendamisel  iseloomustab inimese keemilist koostist ja mõistab pärandumise seaduspärasusi 3) mõistab teaduse ja tehnoloogia saavutuste mõju  kirjeldab mehaanika nähtusi, kasutades selleks õigeid füüsikalisi suurusi ja looduskeskkonnale ja inimesele, saab aru ümbritseva mõisteid keskkonna mõjust inimese tervisele  kirjeldab korrektsete mõistete ja füüsikaliste suurustega elektromagnetismi nähtusi 4) leiab iseseisvalt usaldusväärset loodusteaduslikku ja nendevahelisi seoseid informatsiooni ja kasutab seda erinevate ülesannete  iseloomustab soojusenergia muutmise viise, nähtusi, seaduspärasusi lahendamisel  kirjeldab õigete füüsikaliste suurustega ja mõistetega valguse tekkimise, levimise ja kadumise nähtusi  kirjeldab tähtsamaid mikromaailma mudeleid, tuumareaktsioone ning radioaktiivsust  kasutab keemiliste elementide perioodilisustabelit ja ühendite molekulaarmudeleid mikromaailma kirjeldamisel ja ainete omaduste selgitamisel  selgitab evolutsiooni kulgu ning seostab protsesse looduses nähtavaga  nimetab majandustegevusega kaasnevaid looduskeskkonna probleeme  selgitab loodus- ja sotsiaalkeskkonnas omavahelisi seoseid ja probleeme  võrdleb erinevate piirkondade kliima, mullastiku, taimestiku ja loomastiku omavahelisi seoseid  võrdleb looduslikke ja tehismaterjale ning nende omadusi  selgitab tervisliku toitumise põhimõtteid  selgitab nakkushaiguste vältimise võimalusi  kirjeldab orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete toimet inimestele ja keskkonnale  kirjeldab inimese arengut ja tervislikku seisundit sõltuvalt sotsiaalsest, majanduslikust või looduskeskkonnast  nimetab loodusteaduste ning tehnoloogia arengu positiivseid ja negatiivseid ilminguid ning võrdleb erinevaid eetilis- moraalseid seisukohti ning nende usaldusväärsust   kirjeldab ja toob näiteid loodusteaduste, tehnoloogia ja ühiskonna vahelistest seostest  kirjeldab teaduse ning tehnoloogia võimalusi ja piiranguid ühiskonna heaolu ja majanduse arengu tagamiseks  kirjeldab oma elukoha (loodus) keskkonda, uurides ja analüüsides seal erinevaid probleeme  lahendab loodusteaduslike ülesandeid ja probleeme, kasutades erinevaid usaldusväärseid teabeallikaid  koostab erinevate andmete põhjal tabeleid ja graafikuid  kirjeldab ja kohandab korrektsete lähteandmetega ülesandele õige lahendusmudeli ning fikseerib otsitavad suurused, kasutades õigesti mõõtühikute süsteeme  arvutab õigesti, kontrollides saadud tulemust ning vormistab ülesande vastuse korrektselt 5 Sotsiaalained 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid, teeb teadlikke valikuid seonduvalt iseenda ja sotsiaalse keskkonnaga, lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest ja moraalinormidest ning toimib kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena. Õpilane on Eesti Vabariigi lojaalne kodanik. Moodul on seostatud gümnaasiumi õppekava kehalise kasvatuse valdkonna, riigikaitse valikkursuse ja sotsiaalainete valdkonna ajaloo, ühiskonnaõpetuse, inimeseõpetuse, inimgeograafia õppeainetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis toetavad  analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi, lähtudes tervikliku ja terviseteadliku inimese kujunemist erinevatest rollidest ja kohustusest ühiskonnas 2) saab aru esinevatest nähtustest, protsessidest ja  analüüsib üksikisiku, perekonna ja erinevate institutsioonide rolli ühiskonna konfliktidest ühiskonnas ning nende seostest ja arengus vastastikusest mõjust  nimetab ja teab terviseriske ning võimalikke vigastusi, kirjeldades nendele 3) mõistab kultuurilise mitmekesisuse ning demokraatia reageerimist ja ennetamise võimalusi ja selle kaitsmise tähtsust ning jätkusuutliku arengu  tegeleb teadlikult ja võimetekohaselt tervisespordiga, treenides sobiva koormusega vajalikkust, aktsepteerides erinevusi ning sooritab treeningujärgselt taastumist soodustavaid harjutusi 4) hindab üldinimlikke väärtusi, nagu vabadus,  selgitab nüüdisühiskonna kujunemist, struktuuri ja korraldust inimväärikus, võrdõiguslikkus, ausus, hoolivus, sallivus, vastutustunne, õiglus, isamaalisus ning  määratleb Eesti ajaloo olulisemad pöördepunktid, sündmused muinasajast lugupidamine enda, teiste ja keskkonna vastu tänapäevani, paigutades tähtsamad Eesti ajaloo ja kultuuri sündmused õigesse ajaperioodi ja Euroopa ning maailma ajaloo konteksti  selgitab, millised muutused on toimunud taasiseseisvumisjärgses Eesti majanduses, õigusruumis, valitsemiskorralduses, riigikaitses ja kultuurielus, eristades põhjusi ja tagajärgi  toob asjakohaseid näiteid sotsiaalainetes käsitletavate ja ühiskonnas esinevate nähtuste omavaheliste seoste kohta  arutleb teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni ning nende omavaheliste konfliktide teemadel  iseloomustab demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme Eesti ja Euroopa Liidu näitel  selgitab Eesti rolli NATOs, ELs ja ÜROs  kirjeldab poliitilisi ideoloogiaid ja selgitab nende erisusi, lähtudes Eesti poliitmaastikust  kirjeldab Eesti riigikaitse strateegiat, ülesehitust ja ressursse  demonstreerib grupi koosseisus seisanguid, pöördeid ja rivisammu ning kontrollib juhendamisel relva ohutust ning kustutab tulekolde  põhjendab inimeste ja riikide jätkusuutliku käitumise vajalikkust  selgitab teabeallikate abil riigi majanduse struktuuri ning panust maailma majandusse  tunneb üleilmastumise majanduslikke, poliitilisi, sõjalisi ja kultuurilisi tahke, nimetab erineva arengutasemega riike  analüüsib kaartide ja statistiliste andmete põhjal riigi või regiooni rahvaarvu muutumist, rahvastiku paiknemist ja soolis-vanuselist struktuuri  kasutab teabeallikaid sh geograafilisi, poliitilisi ja topograafilisi kaarte info leidmiseks ja rakendamiseks, määrab enda asukohta kaardil, kasutades koordinaatide süsteemi, mõõdab vahemaid ja määrab asimuuti  selgitab inimõiguste olemust ja nende vajalikkust, analüüsib inimõiguste tähenduse muutumist 20.-21. sajandil ning toob näiteid üksikisiku põhiõiguste muutumisest ajaloo vältel  selgitab enda õigusi ja kohustusi kodanikuna  orienteerub õigusaktides, kasutades erinevaid infokanaleid   kasutab kontekstis sotsiaalainete põhimõisteid  nimetab erinevaid julgeolekuriske, sh Eesti Vabariigile ning selgitab nende maandamise võimalusi 6 Kunstiained 1,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks. Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava kunsti valdkonna muusika, kunsti õppeainetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) eristab näidete alusel kunstiliike ja muusikažanreid  võrdleb näidete alusel erinevaid kunstiliike ja muusikažanreid 2) tunneb maailma ning Eesti kunsti ja muusika olulisi teoseid  määrab kunsti- ja muusikakultuuri ajastuid ajateljel ning seostab neid ajalooga  tutvustab Eesti kunsti ja muusika eripära ja tähtteoseid 3) analüüsib oma suhet kultuuriga ja loomingulisust läbi vahetu  uurib ja kirjeldab kunsti- ja muusikateoste ajaloolist ja kultuuriloolist tausta kogemuse  koostab oma Eesti lemmikteostest virtuaalse kogu (3 kunstiteost + 3 4) kasutab kunsti ja muusikat elukvaliteedi tõstmiseks ja muusikateost), asetab valitud teosed ja nende autorid “suuremasse pilti”, isiksuse arendamiseks analüüsides nende suhet vastava ajastu ja teiste autoritega ning esitleb seda  kirjeldab kogetud kunsti- ja muusikaelamust ja/või omaloomingu eelistusi 5) väljendab ennast läbi loomingulise tegevuse  mõistab ja esitleb ühte enda jaoks tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja põhjendab oma valikut, kirjeldades selle emotsionaalset mõju endale 7 Eesti keel teise keelena (vene õppekeelega rühmadele) 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb eesti keeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana. Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeele valdkonna eesti keel teise keelena õppeainega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui  kasutab iseseisvalt võõrkeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras kirjas iseseisva keelekasutajana, esitades ja kaitstes grammatiliselt üsna õiget keelt erinevates mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma  esitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti erinevates mõttevahetustes seisukohti  väljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, 2) kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma võimeid ja huvisid, räägib, kirjutab B1 tasemel) mõtteid, kavatsusi ja kogemusi seoses valitud erialaga  tutvustab vestlusel iseennast ja oma sõpra/eakaaslast 3) kasutab võõrkeeleoskuse arendamiseks endale sobivaid  koostab oma kooli (lühi) tutvustuse, esitleb seda oma kaaslastele võõrkeele õppimise strateegiaid ja teabeallikaid, seostades  põhjendab kooli ja erialavalikut, hindab oma sobivust valitud erialal võõrkeeleõpet elukestva õppega töötamiseks 4) mõistab Eesti ja teiste rahvaste elukeskkonda ja kultuuri  hindab oma võõrkeeleoskuse taset ning arvestab nendega võõrkeeles suhtlemisel  põhjendab võõrkeele õppimise vajalikkust, luues seoseid eriala ja elukestva 5) on teadlik edasiõppimise ja tööturul kandideerimise õppega rahvusvahelistest võimalustest; koostab tööle asumiseks  eristab võõrkeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende vajalikud võõrkeelsed taotlusdokumendid usaldusväärsust  kirjeldab suhtluskeskkondi, mida kasutab (nende eeliseid, puudusi ja ohte) ja suhtlemist nendes keskkondades  võrdleb sihtkeele/emakeele* maa (de) ja Eesti elukeskkonda, kultuuritraditsioone ja –norme  arvestab sihtkeele kõnelejate kultuurilise eripäraga  tutvustab (oma eakaaslasele välismaal) Eestit, soovitades külastada mõnda sihtkohta  kirjeldab võõrkeeles oma tööpraktikat ja analüüsib oma osalemist selles  tutvustab õpitavas võõrkeeles oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise võimalusi  koostab võõrkeeles töökohale/praktikakohale kandideerimise avalduse, CV/europassi, arvestades sihtmaa eripära  sooritab näidistööintervjuu  SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri määruse „Logistika erialade riiklik õppekava“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse koostamise aluseks on kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõige 3. Määruse koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” riiklikule õppekavale esitatud nõuetega. Määruse koostamisel on lähtutud kutseõppeasutuste seaduses ja kutseharidusstandardis (mõlemad jõustusid 01. septembril 2013. a) reguleeritud uuest õpilasekesksest õpikäsitlusest. Põhimõtteliste uuendustena saab välja tuua järgmist: 1) elukestva õppe põhimõtetele tuginemist ja vastavate printsiipide rakendamist; 2) elukestva õppe võtmepädevuste senisest suuremat tähtsustamist; 3) elukestva õppe võtmepädevuste ja üldhariduslike komponentide oluliselt suuremat integreerimist erialaste kompetentside ja pädevustega; 4) õpingute sisu ja tulemuste sõnastamist läbi saavutatavate õpiväljundite, mille hindamiseks on sõnastatud konkreetsed hindamiskriteeriumid; 5) kutseõpingute seotust kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistiku tasemetega; 6) Eesti kutsehariduse arvestuspunkti rakendamist; 7) suurenenud on valikõpingute maht. Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaekspert Jane Kallion (tel 735 4017; [email protected]), Sihtasutuse Innove (edaspidi SA Innove) kutsehariduse õppekavade arenduskeskuse juht Ülle Nõmmiste (tel 735 0659; [email protected]), õigus- ja hanketeenuste keskuse jurist Meelis Maiste (tel 735 0540; [email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel 735 0144, [email protected]). Riikliku õppekava väljatöötamisel osalesid: Leeni Rajaste (Tallinna Tööstushariduskeskus), Eveli Laurson (Järvamaa Kutsehariduskeskus), Aili Kendaru (Järvamaa Kutsehariduskeskus), Tiina Kraav (Tartu Kutsehariduskeskus), Veiko Ardel (Valgamaa Kutseõppekeskus), Edith Rozentov (Pärnumaa Kutsehariduskeskus), Marika Arman (Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus), Irina Burtseva (Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus). Riikliku õppekava eelnõu on läbi arutatud Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühingus. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1. Logistika erialade riikliku õppekavaga (edaspidi riiklik õppekava) määratakse kindlaks laotöötaja ja veokorraldaja-logistiku erialade kutsekeskharidusõppe sisu, kutseõppe eesmärgid, saavutatavad õpiväljundid, seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 4. tasemega, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi arvestuspunkt) koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega lävendi tasemel ning õpingute käigus omandatavad kutsed. 1 Riikliku õppekava eesmärgiks on ühtlustada erinevates kutseõppeasutustes pakutav kutsekeskharidusõppe sisu, tagamaks õpilastele võrdsed võimalused nii kooliti kui regiooniti avatud tööturule sisenemiseks ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Laotöötaja ja veokorraldaja-logistiku erialade õppekavade koostamise aluseks on Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu poolt kinnitatud vastavad kutsestandardid „Laotöötaja, tase 4“ ja „Veokorraldaja-logistik, tase 4“. Eelnõu § 2. Riiklik õppekava koosneb erialade õppekavade üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse eriala õppesisu põhiõpingute moodulite kirjeldused. Õppekava põhiõpingute moodulite õpiväljundid kirjeldatakse kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu. Riikliku õppekavaga luuakse õpilasele võimalused elukestva õppe põhimõtetest lähtudes arendada eneseteadlikkust, kavandada teadlikult oma õpiteed ja erialast karjääri arvestades isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid võimeid ja võimalusi tänapäevases muutuvas keskkonnas. Moodul „Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas“ võimaldab rakendada muutunud õpikäsitust. Mooduli koostamisel on arvestatud ühiskonna ja töömaailma muutunud ootusi, ajakohastatud Euroopa Nõukogu soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (22. mai 2018. a) ning OECD kutsehariduse raportit “Vocational Education in Estonia” (28. märtsi 2019. a). Kutsekeskhariduse omandamist võimaldav õppekava sisaldab võtmepädevuste õpet mahus 60 arvestuspunkti, mis jaguneb erialaste põhiõpingute moodulitesse lõimitud õppe ja kõigile erialadele ühiste üldõpingute moodulite vahel. Üldõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 1. Laotöötaja eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 2. Veokorraldaja-logistiku eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 3. Eelnõu § 3. Kool koostab riikliku õppekava alusel eriala kutsekeskhariduse õppekava, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud eriala kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid ning lisades valikõpingute moodulid. Teksti ei ole võrreldes kehtiva määruse §-ga 3 muudetud. Eelnõu teises peatükis on sõnastatud laotöötaja eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk, õppekava läbimisel omandatavad õpiväljundid ning esitatud nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks. Laotöötaja eriala õpingute kogumaht on 180 arvestuspunkti, mis jaguneb järgnevalt: üldõpingud 30 arvestuspunkti, põhiõpingud 120 arvestuspunkti, sh lõimitud võtmepädevuste õpe 30 arvestuspunkti ja praktika 45 arvestuspunkti ning valikõpingud 30 arvestuspunkti. Laotöötaja erialal kehtestatakse riikliku õppekavaga 12 põhiõpingute moodulit, mille koostamise aluseks on kutsestandardiga kehtestatud kohustuslikud kompetentsid. Põhiõpingute moodulid sisaldavad praktilist tööd ja 30 arvestuspunkti mahus ning valikus lõimitud võtmepädevuste arendamist toetavat õpet, mis on vajalik antud eriala omandamiseks. Õpingute käigus kujundatakse läbivalt järgmisi võtmepädevusi: õppimisoskus, infotehnoloogiline pädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkus, kultuuriteadlikkus ja - pädevus. 2 Laotöötaja eriala õpingute lõpetamiseks tuleb saavutada kõik õppekavas esitatud õpiväljundid lävendi tasemel ja sooritada laotöötaja kutseeksam. Eelnõu kolmandas peatükis on sõnastatud veokorraldaja-logistiku eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk, õppekava läbimisel omandatavad õpiväljundid ning esitatud nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks. Veokorraldaja-logistiku eriala õpingute kogumaht on 180 arvestuspunkti, mis jaguneb järgnevalt: üldõpingud 30 arvestuspunkti, põhiõpingud 123 arvestuspunkti, sh lõimitud võtmepädevuste õpe 30 arvestuspunkti ja praktika 45 arvestuspunkti ning valikõpingud 27 arvestuspunkti. Veokorraldaja-logistiku erialal kehtestatakse riikliku õppekavaga 10 põhiõpingute moodulit, mille koostamise aluseks on kutsestandarditega kehtestatud kohustuslikud ja valitavad kompetentsid. Põhiõpingute moodulid sisaldavad praktilist tööd ja 30 arvestuspunkti mahus ning valikus lõimitud võtmepädevuste arendamist toetavat õpet, mis on vajalik antud eriala omandamiseks. Õpingute käigus kujundatakse läbivalt järgmisi võtmepädevusi: õppimisoskus, infotehnoloogiline pädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkus, kultuuriteadlikkus ja -pädevus. Veokorraldaja-logistiku eriala õpingute lõpetamiseks tuleb saavutada kõik õppekavas esitatud õpiväljundid lävendi tasemel ning sooritada kutseeksam. Omandatud kompetentsust demonstreerib õpilane põhiõpingute moodulite läbimisel kogu õppeaja vältel, saades tagasisidet hindamise kaudu. Eelnõu neljandas peatükis sätestatakse kooli õppekavade määrusega vastavusse viimine kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Tulenevalt tehtavate muudatuste hulgast ei olnud otstarbekas valmistada ette kehtiva määruse (s.o. Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 42 „Logistika erialade riiklik õppekava”) muudatust, vaid otstarbekas oli kehtestada määrus tervikuna uuesti. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Eelnõu mõju Määruse eelnõuga toetatakse elukestva õppe põhimõtete tulemuslikumat rakendamist kutseharidussüsteemis ning kutsehariduse suuremat sidusust üldharidusega. Seetõttu on määruse eelnõus määratletud üldhariduse kohustuslik osa riiklikes õppekavades iseseisva osana. Väljundipõhise üldhariduse sisu koostamise aluseks on kehtiv gümnaasiumi riiklik õppekava ja elukestva õppe võtmepädevused. Suurt tähelepanu pööratakse õppimisoskuste, sotsiaalse- ja kodanikupädevuse ning kultuuriteadlikkuse ja -pädevuse kujundamine. Elukestva õppe printsiipide rakendamisel on oluline rakendada paindlikult varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise (edaspidi VÕTA) võimalusi. See annab võimaluse üle 22-aastastele inimestele, kellel põhiharidus formaalselt omandamata, asuda kutsekeskharidusõppesse, tõendades VÕTA abil vastavate kompetentside ja õpivalmiduse olemasolu. Uus, väljundipõhine õppekavade süsteem soosib ka esmase erialase 3 kvalifikatsiooniga inimeste tulemist jätkuõppesse, et omandada uus spetsialiseerumine või uus kvalifikatsioon samal või järgmisel kvalifikatsioonitasemel. Kutsekeskhariduse omandamist võimaldavate riiklike õppekavade kohustusliku ühisosa õppemaht on 30 arvestuspunkti ja see sisaldab järgmisi mooduleid: keel ja kirjandus, võõrkeel, matemaatika, loodusained, sotsiaalained, kunstiained. Õpilastele, kelle õppekeel ei ole eesti keel, lisandub eelnimetatud üldharidusõppe mahule 5 arvestuspunkti eesti keele kui teise keele õpinguteks. Kohustuslikule ühisosale lisanduvad 30 arvestuspunkti mahus kutseõppega tihedalt seotud ja logistika erialade põhiõpinguid toetavad integreeritud üldhariduse komponendid. Valikõpingute kaudu on võimalik õppeasutustel paindlikult reageerida tööturu muudatustele, arvestada piirkonna eripära ja tööandjate vajadusi. Valikõpingud määratakse kindlaks kooli õppekavaga. Uus logistika erialade riiklik õppekava seostab õpet tunduvalt tihedamalt töömaailma vajadustega, kuna tugineb hiljuti uuendatud ja põhjalikumalt kirjeldatud kutsestandarditele. OSKA uuringutest on selgunud, et eelnimetatud kutsealade tulevikku kujundavad esmajärjekorras märkimisväärsed muutused töökorralduses tänu tööprotsessi (täieliku või osalise) automatiseerimise ja standardiseeritud digilahenduste kasutuselevõtuga, mida tõukab tagant nii sobiva tööjõu puudus kui teravnev globaalne konkurents ja efektiivsusesurve. Seega tuleb arvestada ka õppekavade koostamisel mitmekülgsete erialaste baasteadmiste ja - oskuste, valdkonnaspetsiifiliste IKT-lahenduste kasutamise sh arvutite ja nutiseadmete kasutamise, suurandmete analüüsi oskuse, andmete analüüsile tuginevate uute tööprotsesside, teenuste loomise ja juhtimise kompetentside kaasajastamisega. Riikliku õppekavaga on logistika erialade kutsekeskhariduse õppesisu aluseks kaasajastatud kompetentsipõhised kutsestandardid, mis tagab vajalike kompetentside ja õpiväljundite vastavuse ning võrreldavuse antud kvalifikatsiooniraamistiku tasemel ja arusaadavuse nii õpilasele kui tööandjale. Suurenenud valikõpingute moodulite maht, 15-30 protsenti õppekava mahust, laiendab oluliselt õpilaste valikuid. Valikõpingud määratakse kindlaks kooli õppekavaga, mille hulgast saavad õpilased koostada meelepärase valiku põhiõpingute täiendamiseks ja laiendamiseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendades peavad koolid viima oma õppekavad riikliku õppekavaga vastavusse kuue kuu jooksul. Kooli õppekavade rakendamisega seotud kulud kaetakse kehtivate põhimõtete alusel kujunevast tegevuskulude eelarvest. Kool ei vaja selleks täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid. Eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine 4 Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis ministeeriumitega ning esitatakse arvamuse avaldamiseks Sihtasutusele Innove, Sihtasutusele Archimedes ja Sihtasutusele Kutsekoda ning Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule. Teet Tiko kutsehariduse osakonna juhataja 5  EELNÕU 21.07.2020 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Logistika erialade riiklik õppekava Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Logistika erialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) määrab kindlaks transporditeenuste õppekavarühma kuuluvate erialade kutsekeskhariduse õppekavade eesmärgid, saavutatavad õpiväljundid ja seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga (edaspidi EKR), õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende õppemahu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi EKAP) koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused ja õpingute käigus omandatavad osakutsed ja kutsed. (2) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu järgmiste erialade kutsekeskharidusõppele: 1) laotöötaja (inglise keeles Warehouse worker), EKRi tase 4, õppemaht 180 EKAPd; 2) veokorraldaja-logistik (inglise keeles Transport organizer-Logistician), EKR tase 4, 180 EKAPd. § 2. Riikliku õppekava sisu (1) Riiklik õppekava koosneb erialade õppekavade üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse erialade õppesisu moodulite kirjeldused. (2) Õppekava moodulite õpiväljundid kirjeldatakse kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard“ § 8 lõikes 8. (3) Kutsekeskhariduse omandamist võimaldav õppekava sisaldab võtmepädevuste õpet mahus 60 EKAPd, mis jaguneb erialaste põhiõpingute moodulitesse lõimitud ja kõigile erialadele ühiste üldõpingute moodulite vahel. Üldõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 1. (4) Laotöötaja eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 2. (5) Veokorraldaja-logistiku eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 3.  2 § 3. Kooli õppekava koostamine Kool koostab riikliku õppekava alusel eriala kutsekeskhariduse õppekava, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud eriala kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid ning lisades valikõpingute moodulid. 2. peatükk Laotöötaja eriala õppekava üldosa § 4. Eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid (1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused, hoiakud ja sotsiaalse valmiduse töötamiseks laos ning luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. (2) Eriala õppekava läbimisel õpilane: 1) viib läbi kõiki laotöö toiminguid ja lahendab töös ettetulevaid probleeme; 2) kasutab laoseadmeid, töövahendeid ja erinevat liiki tõstevahendeid kaupade ümberpaigutamiseks; 3) järgib laos töötervishoiu, tööohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid; 4) mõistab meeskonnatöö vajalikkust ning suhtleb meeskonnakaaslastega korrektselt; 5) oskab suhelda klientidega vastavalt klienditeeninduse üldistele põhimõtetele; 6) kasutab tööülesannete lahendamisel laojuhtimise info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid ja võimalusi; 7) väärtustab enda edasist õpiteed, kutse- ja tööalast arengut lähtuvalt transporditeenuste ja logistika valdkonna arengust; 8) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult; 9) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana; 10) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks; 11) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid; 12) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest; 13) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks. § 5. Nõuded õpingu alustamiseks ja lõpetamiseks (1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid. (2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on saavutanud eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. § 6. Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht (1) Laotöötaja eriala õppekava maht on 180 EKAPd, millest: 1) üldõpingud 30 EKAPd; 2) põhiõpingud 120 EKAPd, sh lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika 45 EKAPd; 3) valikõpingud 30 EKAPd. (2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine: 1) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd;  3 2) logistika alused 10 EKAP; 3) klienditeenindus 6 EKAPd; 4) lao klienditeenindus 6 EKAPd; 5) laotehnoloogiad ja -seadmed 8 EKAPd; 6) kauba vastuvõtmine 6 EKAPd; 7) kaupade hoiustamine ja inventeerimine 8 EKAPd; 8) kauba väljastamine ja transport 10 EKAPd; 9) tõstukite juhtimine 4 EKAPd; 10) erialane võõrkeel 6 EKAPd; 11) infotehnoloogia logistikas 6 EKAPd; 12) praktika 45 EKAPd. § 7. Õpingute läbimisel omandatavad kutsed Õppekava õpiväljundite saavutamisel täismahus omandatakse kutsele „Laotöötaja, tase 4“ vastavad kompetentsid. 3. peatükk Veokorraldaja-logistiku eriala õppekava üldosa § 8. Eriala kutseõppe eesmärk ja õpiväljundid (1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused, hoiakud ja sotsiaalse valmiduse töötamiseks EL siseste maanteevedude ja logistikateenuste korraldamiseks nii teenuse ostja kui ka müüja rollis ning luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. (2) Eriala õppekava läbimisel õpilane: 1) mõistab logistika kui majandusvaldkonna olulisust ühiskonna toimimisel; 2) suhtleb klientidega vastavalt klienditeeninduse üldistele põhimõtetele kliendi- ja tarnijasuhete hoidmisel; 3) rakendab omandatud teadmisi ja oskusi kauba maanteevedude korraldamisel; 4) järgib oma töös töö- ja keskkonna ohutusnõudeid; 5) rakendab omandatud teadmisi ja oskusi lao- ja veoteenuste ostu- ja müügiprotsessis; 6) teeb kaubavarude täiendamist abistavaid toiminguid meeskonna liikmena; 7) kasutab kutse- ja erialaste probleemide lahendamisel spetsiifilisi infoallikaid ja hindab kasutatava informatsiooni usaldusväärsust; 8) väärtustab enda edasist õpiteed, kutse- ja tööalast arengut lähtuvalt transporditeenuste ja logistika valdkonna arengust; 9) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult; 10) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana; 11) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks; 12) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest; 13) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid; 14) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks. § 9. Nõuded õpingu alustamiseks ja lõpetamiseks (1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.  4 (2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on saavutanud eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. § 10. Õppekava õppemaht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht (1) Veokorraldaja-logistiku eriala õppekava maht on 180 EKAPd, millest: 1) üldõpingud 30 EKAPd; 2) põhiõpingud 123 EKAPd, sh lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika 45 EKAPd; 3) valikõpingud 27 EKAPd. (2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine: 1) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd; 2) logistika alused 10 EKAPd; 3) klienditeenindus 6 EKAPd; 4) kauba maanteevedude korraldamine 14 EKAPd; 5) klienditeenindus lao- ja veoteenuste ostmisel ja müümisel 14 EKAPd; 6) laotoimingud 12 EKAPd; 7) kaubavarude täiendamine 7 EKAPd; 8) infotehnoloogia logistikas 6 EKAPd; 9) tõstukite juhtimine 4 EKAPd; 10) praktika 45 EKAPd. § 11. Õpingute läbimisel omandatavad kutsed Õppekava õpiväljundite saavutamisel täismahus omandatakse kutsele „Veokorraldaja-logistik, tase 4“ vastavad kompetentsid. 4. peatükk Rakendussäte § 12. Kooli õppekavade määrusega vastavusse viimine Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist. § 13. Määruse kehtetuks tunnistamine Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määrus nr 42 „Logistika erialade riiklik õppekava” tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Mart Laidmets kantsler  Lisa 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri ………..a. määrusega nr ……….. Laotöötaja eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli õppemaht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija kujundab enda erialast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab oma õpitee, arvestades  analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-, isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid suhtlemis- ja koostööoskusi õpitava eriala kontekstis võimalusi ning piiranguid  sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab neid 2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja  koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide, ja organisatsiooni probleeme ja ressursside ja erinevate keskkonnateguritega võimalusi  selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid 3) kavandab enda ja teiste jaoks väärtuste  kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda loomisel omapoolse panuse  selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi kultuurilises, sotsiaalses ja/või rahalises  kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest tähenduses  valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli 4) mõistab enda vastutust oma kutsealase  seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja karjääri kujundamisel ning on võimalused motiveeritud ennast arendama  analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas  kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid  kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust  valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile  koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks  analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või tegevustes  kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid  selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest karjääriplaanist  selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas keskkonnas 2 Logistika alused 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab baasteadmised logistika kui majandusvaldkonna olulisuse kohta. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab logistika arengutrende nii Eestis  koostab ülevaate logistika valdkonnas tegutsevatest ettevõtetest ja nende tööpõhimõtetest, lähtudes kui rahvusvahelisel tasandil tööülesandest 2) määratleb logistilised funktsioonid  visualiseerib meeskonnatööna logistika arenguetappe arvestades ajaloolist konteksti seostades erinevaid logistikaprotsesse  eristab logistilisi funktsioone kirjeldades neis olevaid tegevusi tarneahelas  defineerib logistika termineid rakendades neid väärtust lisava tarneahela visualiseerimisel 3) mõistab protsessidega seotud riske  selgitab logistikaga seotud riske lähtuvalt valdkonna peamistest suundumustest logistika valdkonnas  kirjeldab logistikaprotsessidega seotud riskide ennetamise vajadust meeskonnatööna 4) selgitab pakendite liigituse ja  eristab pakendeid nende klassifikatsioonist ja valmistamise materjalidest lähtuvalt pakendiringluse põhimõtteid  kirjeldab pakendite ja pakkematerjalide nõuetekohast käitlemist ning säästlikku kasutamist järgides lähtudes seadusandlusest jäätmeseadust  selgitab pakendi- ja jäätmekorralduse seadusandluste olulisemaid aspekte ning pakendiringluse/taaskasutuse korraldamist 3 Klienditeenindus 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija suhtleb klientidega vastavalt klienditeeninduse üldistele põhimõtetele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab enda rolli ja vastutust  hindab enda rolli ja vastutust meeskonnatöös simulatsiooni käigus meeskonnaliikmena ettevõttes järgides  kirjeldab organisatsiooni põhiväärtusi ja eetikanorme valdkonna ettevõtte näitel organisatsiooni põhiväärtusi ja  loob head suhted klientidega, algatades positiivselt kliendikontakti, selgitab kliendi vajadused, eetikanorme kasutades aktiivse kuulamise ja küsitlemise tehnikaid sh võõrkeeles 2) loob head suhted klientide ja  suhtleb professionaalselt erinevate sihtgruppidega, valides sobiva käitumis- ja väljendusviisi sh kolleegidega käitudes erinevates konfliktsituatsioonides olukordades tasakaalukalt ja eesmärgipäraselt sh pingelistes  nõustab klienti lähtudes kliendikeskse teenindamise põhimõtetest olukordades  selgitab klientide ootusi ja vajadusi teenindusprotsessi erinevates etappides 3) mõistab klienditeeninduse protsessi sisu  lahendab klienditeeninduse tüüpsituatsioone, arvestades klienditeeninduse standardit ja rakendamise põhimõtteid  hindab enda teenindusalaseid teadmisi ja oskusi etteantud juhendi alusel organisatsiooni toimimisel 4 Lao klienditeenindus 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised, oskused ja hoiakud klientide teenindamiseks laos. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teenindab kliente lao tellimuste  käsitlemisel vastavalt kehtivale korrale  teenindab kliente kooskõlas ettevõttes sätestatud klienditeeninduse põhimõtetega sh ühes 2) käsitleb klientide pretensioone ja võõrkeeles reklamatsioone, arvestades ettevõtte  suhtleb vajadusel lattu saabunud klientide ja tarnijate esindajatega, järgides ettevõtte klienditeeninduse eesmärke klienditeeninduse eesmärke sh ühes võõrkeeles  võtab vastu ja käsitleb tellimusi ning vastab klientide päringutele, lähtudes lao töökorraldusest  registreerib saadetistega seotud kõrvalekalded ja edastab need seotud osapooltele ettevõttes kehtiva korra kohaselt  annab asjakohast infot pretensioonide ja reklamatsioonide tekkepõhjuste selgitamiseks ja lahendamiseks seotud osapooltele 5 Laotehnoloogiad ja -seadmed 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused laotehnoloogiatest ning laoseadmetest, järgides tööohutusnõudeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) eristab ladude tüüpe ja laotehnoloogiaid  eristab ladude tüüpe nende kasutusotstarbest lähtuvalt ning selgitab nende kasutamisvõimalusi ning selgitab nende kasutamisvõimalusi  kirjeldab erinevaid laotehnoloogiaid, -masinaid ja -seadmeid erinevate liikide ja väliste tunnuste 2) tunneb laotöötoimingutes kasutatavaid järgi vahendeid ja seadmeid ning nende  loetleb ja kirjeldab laotöötoimingutes kasutatavaid vahendeid ja seadmeid, selgitades nende otstarvet otstarvet 3) mõistab laotöötoimingutega seotud riske  kasutab vahendeid ja laoseadmeid vastavalt tööülesandele järgides tööohutusnõudeid ja teab nende vähendamise võimalusi  määratleb laotöötoimingutega seotud riske ja nende vähendamise võimalusi  selgitab töötervishoiu- ja tööohutuse tagamiseks rakendatavaid meetmeid ladudes 6 Kauba vastuvõtmine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab oskused kauba vastuvõtuga seotud tegevusteks meeskonna liikmena ning mõistab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse tähtsust. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab kauba mahalaadimise ja  tuvastab veo- ja saatedokumentidelt saadetise adressaadi ja kauba vastavuse vastuvõtmise toiminguid, järgides töö- ja  jälgib veorežiimi tingimuste täitmist vastavalt kauba omadustele keskkonnanõudeid  selgitab kauba mahalaadimise korraldust ja kaasnevaid riske 2) viib läbi kauba mahalaadimise ja  tuvastab ja registreerib pakkeüksuste vigastused ning nende võimaliku mittevastavuse vastuvõtmise toiminguid, järgides töö- ja keskkonnanõudeid veodokumendil märgituga 3) teeb laos lisaväärtustoiminguid, lähtudes  sorteerib pakkeüksused, konsolideerib ja ristlaadib (cross-docking) lao- ja otsesaadetised kliendi vajadustest  registreerib tooted ja võrdleb nende koguste vastavust pakkedokumentidele ja ostutellimustele, kasutades IKT vahendeid   kontrollib lao infosüsteemis vastuvõetud tooteartiklid ja nende kogused, toodete realiseerimisajad, partiinumbrid jms  koostab hoiuühikud lähtuvalt kauba eripärast ja hoiukohtade suurusest  teeb lisaväärtustoiminguid kliendi vajadustest lähtudes ning registreerib tegevused lao infosüsteemis 7 Kaupade hoiustamine ja inventeerimine 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused kaupade hoiustamiseks ning inventuuris osalemiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) paigutab kaupa hoiukohtadele,  paigutab kaubad hoiukohtadele või edasise käitlemise alale järgides füüsikalisi hoiustamisnõudeid, arvestades kasutatavat nõutavaid hoiustamisviise ja -juhiseid hoiustamissüsteemi  registreerib hoiule paigutatud tooted tooteartiklite ja -koguste lõikes laoaadressidel lao 2) korrastab laos hoiukohti, järgides infosüsteemis töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse  korrastab perioodiliselt hoiukohti eemaldades pakkematerjali jääke ja puhastades vajadusel kaupu nõudeid 3) osaleb inventuuris meeskonnaliikmena vastavalt laos kehtivale korrale  kontrollib toodete koguste, laoaadresside ja realiseerimistähtaegade, partiinumbrite ja markeeringu vastavust laoarvestussüsteemis ja tegelikkuses ning teeb vajadusel korrektuuri lao infosüsteemis  tuvastab laoaadressid, laoartiklid ja nende kogused visuaalselt või elektroonselt, kasutades selleks digitaalseid vahendeid  fikseerib laoartiklite saldod, realiseerimistähtajad, seeria- või partiinumbrid inventuuri lugemislehel või käsiterminalis, kasutades käsiterminali lao tarkvara ja automaatse tuvastamise süsteeme  selgitab välja võimalikud saldovahede tekkimise põhjused 8 Kauba väljastamine ja transport 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused kauba väljastamiseks ja transpordi valikuks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab erinevate  aktiveerib laojuhtimissüsteemis väljastustellimuse komplekteerimislehe komplekteerimismeetodite ja  komplekteerib väljastustellimuse, kasutades laojuhtimissüsteemis seadistatud meetodeid, tehnoloogiate kasutamise võimalusi laos käsiterminali või häälkomplekteerimise või märgutule juhitud komplekteerimise tehnoloogiat 2) komplekteerib väljastustellimusi  valib lähtuvalt kauba omadustest sobiva pakenditüübi ja koostab kompaktse pakkeüksuse kasutades laojuhtimissüsteemi 3) pakendab komplekteeritud kaubad ja arvestades veoahelas kasutatava transpordiliigi või veoviisi eripäraga väljuvad saadetised, arvestades nende  lisab saadetisele pakkelehe ja transpordietiketi(d) ning paigutab väljastatavad pakkeüksused eripära väljastusalale 4) mõistab laadimise ja transpordivahendi  selgitab pakkeüksuste laadimise ja kinnitamise nõudeid lähtuvalt veovahendist valiku seoseid vastavalt saadetisele ning  laadib saadetised veoühikusse lähtuvalt väljastustellimusest veoste laadimise ja kinnitamise nõuetele 5) vormistab dokumendid saadetise  annab pakkeüksused ja kaubadokumendid üle, tuvastades eelnevalt kaubasaaja või vedaja isiku väljastamisel samasuse 9 Tõstukite juhtimine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused tõstukite hooldusest ja tõstukiga töötamisest laos, arvestades riske ning töö- ja tuleohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb tõstukite liike tulenevalt nende  kirjeldab tõstukite liike ja kasutusotstarvet vastavalt tööülesandele kasutusotstarbest  selgitab tõstukite ehitust ja juhtimisseadmeid vastavalt kasutatavale tõstukile 2) tunneb tõstukite ehitust ja hoolduse  kontrollib tööd alustades kasutatava seadme tehnilist seisundit ning jälgib seda töö ajal vastavalt põhimõtteid, lähtudes tõstuki kehtestatud nõuetele kasutusjuhenditest 3) sooritab tõstukiga erinevaid  viib läbi tõstukiga erinevaid laotöötoiminguid, järgides ohutuid töövõtteid ja tööohutusnõudeid laotöötoiminguid, järgides tööde  hindab võimalikke ohuolukordi ja riske tõstukiga töötades ning kirjeldab ennetamise võimalusi järjekorda ja ohutuid töövõtteid 10 Erialane võõrkeel 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab omandatud võõrkeelealaseid teadmisi laotöös. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) suhtleb erialastel teemadel võõrkeeles  suhtleb ja väljendab ennast arusaadavalt töösituatsioonides 2) kasutab võõrkeelt dokumentide  kirjeldab erialaga seonduvaid probleeme, esitab meeskonnatööna lahendusi suuliselt ja kirjalikult lugemiseks oma eriala piires  koostab erialaseid dokumente, lähtudes dokumentide vormistamise nõuetest 3) koostab võõrkeelseid erialaseid dokumente sh vajadusel infosüsteemis 11 Infotehnoloogia logistikas 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused kontoritöö tarkvarast, internetiturvalisusest ja logistika kaasaegsetest tehnoloogiatest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab baastasemel kontoritöö tarkvara  kasutab tekstitöötlustarkvara luues ja vormindades tekstidokumente vastavalt juhendile 2) mõistab internetiturvalisuse printsiipe ja  kasutab tabeltöötlusprogrammi tabelite koostamisel, valemite loomisel ja kasutamisel ning konfidentsiaalsuse põhimõtteid, lähtudes graafikute ja jooniste loomisel vastavalt juhendile nendest info salvestamisel ning  teostab efektiivset infootsingut ja kommunikatsiooni internetis ning kasutab veebibrauserit edastamisel baastasemel 3) kasutab logistikaülesannete lahendamisel meeskonnatööna  koostab meeskonnatööna kokkuvõtte internetiturvalisusest, kasutades internetipõhiseid veebipõhiseid koostöövahendeid koostöövahendeid, selgitades võimalusi organisatsiooni andmete kaitsmiseks 4) annab ülevaate kaasaegsete  kasutab veebipõhiseid õppe- ja koostöövahendeid eesmärgipäraselt sh talletades infot ja dokumente digitehnoloogiate kasutusvõimalustest veebis logistikas  koostab lahenduse logistika näidisjuhtumi kohta kasutades veebipõhist kaardirakendust, tähistab asukohad ning märgib marsruudid vastavalt tööülesandele  koostab ülevaatliku esitluse kaasaegsetest tehnoloogiatest ja nende kasutusvõimalustest logistikas järgides esitlusnõudeid 12 Praktika 45 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija rakendab omandatud teadmisi ja oskusi praktikaettevõttes tööülesannete täitmisel, arvestades töökeskkonna ja töökultuuriga ning töötades meeskonna liikmena. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) leiab endale sobiliku praktikakoha ja  püstitab endale isikliku praktika eesmärgi tulenevalt õppekavast ja praktikakohast põhjendab oma valikut  kirjeldab ettevõtte töökeskkonda ja -korraldust ning annab sellest ülevaate praktikaaruandes 2) täidab laotöötaja tööülesandeid  täidab praktikakohal juhendamisel etteantud tööülesanded, peab kinni tööajast ja kokkulepetest, tulenevalt praktika ettevõtte kasutades asjakohaseid töömeetodeid, -vahendeid tööpõhimõtetest  osaleb praktika käigus lao klienditeeninduse protsessis ja laotoimingutes vastavalt praktika 3) hindab enda tööalast arengut, väärtustab eesmärgile koostööd, dokumenteerib ja vormistab  koostab ja esitab õigeaegselt praktika nõuetekohase dokumentatsiooni ning annab hinnangu läbitud praktikadokumendid nõuetekohaselt praktikale eesti keeles  Kooskõlastamiseks: 23.07.2020 nr 8-2/20/3111 Ministeeriumid Ministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Logistika erialade riiklik õppekava“. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Eelnõu lisa_1.pdf 3. Eelnõu lisa_2.pdf 4. Eelnõu lisa_3.pdf 5. Seletuskiri.pdf Arvamuse avaldamiseks: SA Innove SA Archimedes SA Kutsekoda Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Indrek Kilk 735 0144 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Lisa 3 KINNITATUD haridus- ja teadusministri ………..a. määrusega nr ……….. Veokorraldaja-logistiku eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli õppemaht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija kujundab enda erialast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab oma õpitee, arvestades  analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-, isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid suhtlemis- ja koostööoskusi õpitava eriala kontekstis võimalusi ning piiranguid  sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab neid 2) mõistab ühiskonna toimimist,  koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide, tööandja ja organisatsiooni ressursside ja erinevate keskkonnateguritega probleeme ja võimalusi  selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid 3) kavandab enda ja teiste jaoks  kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda väärtuste loomisel omapoolse  selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi panuse kultuurilises, sotsiaalses  kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest ja/või rahalises tähenduses  valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli 4) mõistab enda vastutust oma  seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja kutsealase karjääri kujundamisel võimalused ning on motiveeritud ennast arendama  analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas  kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid  kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust  valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile  koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks  analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või tegevustes  kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid  selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest karjääriplaanist  selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas keskkonnas 2 Logistika alused 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab baasteadmised logistika kui majandusvaldkonna olulisuse kohta. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab logistika arengutrende nii  koostab ülevaate logistika valdkonnas tegutsevatest ettevõtetest ja nende tööpõhimõtetest, lähtudes Eestis kui rahvusvahelisel tasandil tööülesandest 2) määratleb logistilised funktsioonid  visualiseerib meeskonnatööna logistika arenguetappe arvestades ajaloolist konteksti seostades erinevaid  eristab logistilisi funktsioone, kirjeldades neis olevaid tegevusi logistikaprotsesse tarneahelas  defineerib logistika termineid, rakendades neid väärtust lisava tarneahela visualiseerimisel 3) mõistab protsessidega seotud riske  selgitab logistikaga seotud riske lähtuvalt valdkonna peamistest suundumustest logistika valdkonnas  kirjeldab logistikaprotsessidega seotud riskide ennetamise vajaduse meeskonnatööna 4) selgitab pakendite liigituse ja  eristab pakendeid nende klassifikatsioonist ja valmistamise materjalidest lähtuvalt pakendiringluse põhimõtteid  kirjeldab pakendite ja pakkematerjalide nõuetekohast käitlemist ning säästlikku kasutamist järgides lähtudes seadusandlusest jäätmeseadust  selgitab pakendi- ja jäätmekorralduse seadusandluste olulisemaid aspekte ning pakendiringluse/taaskasutuse korraldamist 3 Klienditeenindus 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija suhtleb klientidega vastavalt klienditeeninduse üldistele põhimõtetele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab enda rolli ja vastutust  hindab enda rolli ja vastutust meeskonnatöös simulatsiooni käigus meeskonnaliikmena ettevõttes  kirjeldab organisatsiooni põhiväärtusi ja eetikanorme valdkonna ettevõtte näitel järgides organisatsiooni põhiväärtusi  loob head suhted klientidega, algatades positiivselt kliendikontakti, selgitab kliendi vajadused, ja eetikanorme kasutades aktiivse kuulamise ja küsitlemise tehnikaid sh võõrkeeles 2) loob head suhted klientide ja  suhtleb professionaalselt erinevate sihtgruppidega, valides sobiva käitumis- ja väljendusviisi sh kolleegidega käitudes erinevates konfliktsituatsioonides olukordades tasakaalukalt ja eesmärgipäraselt, sh pingelistes  nõustab klienti lähtudes kliendikeskse teenindamise põhimõtetest olukordades  selgitab klientide ootusi ja vajadusi teenindusprotsessi erinevates etappides 3) mõistab klienditeeninduse protsessi  lahendab klienditeeninduse tüüpsituatsioone arvestades klienditeeninduse standardit sisu ja rakendamise põhimõtteid  hindab enda teenindusalaseid teadmisi ja oskusi etteantud juhendi alusel organisatsiooni toimimisel 4 Kauba maanteevedude korraldamine 14 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija rakendab omandatud teadmisi ja oskusi kauba maanteevedude korraldamisel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab transpordilogistika  selgitab transpordilogistika toimimise põhimõtteid ja selle arengut mõjutavaid faktoreid toimimise põhimõtteid, arengut ja  kirjeldab transpordi mõju keskkonnale ja jätkusuutliku transpordipoliitika olulisust mõju keskkonnale  seostab erinevate veoliikide kasutamisvõimalusi vastavalt tööülesandele 2) annab ülevaate valdkonda  selgitab maanteevedusid reguleerivate õigusaktide rakendamise põhimõtteid vastavalt tööülesandele reguleerivatest õigusaktidest  vastavalt lähteülesandele ja lähtudes reguleerivatest õigusaktidest koostab kauba- ja veodokumendid keeleliselt korrektselt, kasutades IKT vahendeid 3) korraldab maanteevedude kaubaveo  valib veomarsruudi ja –vahendi lähtuvalt konkreetsest saadetisest ja kliendi soovist arvestades toiminguid vastavalt kehtestatud veokijuhi töö- ja puhkeaja regulatsioonide, teede kasutamistingimuste jms piirangutega normidele  koostab koorma vastavalt laadimisplaanile, arvestades kauba omaduste ja veeremiparameetritega 4) mõistab veoprotsessidega  kirjeldab võimalikke veopakendite tagastamise ja säästliku kasutamise põhimõtteid kaasnevaid riske ja nende  vahetab infot seotud osapooltega, kasutades asjakohaseid suhtluskanaleid ennetamise võimalusi  selgitab kinnitusvahendite rakendamise põhimõtteid veoohutuse tagamiseks maanteetranspordil  tuvastab ohtlikud ja eritingimustele vastavad veosed ning neile rakendatavad tingimused tööülesandest lähtuvalt  lähtuvalt tööülesandest kirjeldab pakendite sobivust ja kinnitusvahendite kasutamist koormaruumi planeerimisel ja veoohutuse tagamisel  kirjeldab IKT vahendite ja jälgimisseadmete kasutamise võimalusi veoprotsessidega kaasnevate riskide vähendamiseks 5 Klienditeenindus lao- ja veoteenuste ostmisel ja müümisel 14 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab omandatud teadmisi ja oskusi lao- ja veoteenuste ostu- ja müügiprotsessi korraldamisel, kauba- ja veodokumentide käsitlemisel ning kliendi- ja tarnijasuhete hoidmisel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab klienditeeninduse protsessi  kirjeldab saadetiste, info ja teenuste voo kulgemist, lähtudes ettevõtte klienditeeninduse protsessist tähtsust logistika ettevõtete töös  selgitab logistikaettevõtte klienditeeninduse kvaliteeti teenindusnäitajate alusel 2) mõistab lao- ja veoteenuste ostu- ja  kirjeldab lao- ja veoteenuste ostu- ja müügiprotsessi etappe ning kaasatud osapoolte rolle müügiprotsessi olemust  selgitab töös vajalike lepingute koostamise üldpõhimõtteid 3) osaleb lao- ja veoteenuste ostu-  selgitab tarnija valiku põhimõtteid ja veendub kliendi/tarnija maksevõimes kasutades infoallikaid müügitoimingutes meeskonna  koostab lihtsamaid teenuste ostmise päringuid vastavalt lähteülesandele liikmena, tagades head kliendi- ja  koostab ja esitab lihtsamaid lao- ja veoteenuste pakkumisi lähtudes kliendi vajadustest ja hinnakirjast tarnijasuhted  võtab vastu ja käsitleb tellimusi, järgib saadetiste, info ja teenuste voo kulgemist ning valib 4) käsitleb kauba- ja veodokumente sobivaima pakkumise kasutades kaasaegseid  menetleb hälbeid ja vigu ning teeb ettepanekuid tööprotsesside muutmiseks ja süsteemsete vigade infotehnoloogilisi vahendeid ja vältimiseks lähtuvalt tööülesandest erialast terminoloogiat sh võõrkeeles  koostab maanteetranspordi veokirju, kauba saatedokumente ja arveid etteantud vormide alusel korrektses õppe- ja/või võõrkeeles  selgitab kauba- ja veodokumentide sisestamise ja arhiveerimise põhimõtteid  registreerib ja edastab klientide/tarnijate esitatud veateateid, pretensioone ja reklamatsioone korrektses õppe- ja/või võõrkeeles 6 Laotoimingud 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija teeb tööohutusnõudeid järgides erinevaid laotöötoiminguid, kasutades laoseadmeid ja kaasaegseid infotehnoloogilisi lahendusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab ladude liigitust ja funktsioone  selgitab ladude arengut, eesmärke ja liigituse põhimõtteid ning neid reguleerivaid õigusakte ning neid reguleerivaid õigusakte  selgitab laos kehtivaid puhtuse - ja hügieenireegleid sh toidukaupade käitlemise hügieeninõudeid 2) tunneb erinevaid laotehnoloogiaid, -  kirjeldab erinevaid laotehnoloogiaid, -masinaid ja -seadmeid tulenevalt tegevusvaldkonnast masinaid ja –seadmeid ning nende  eristab laotehnoloogiaid lähtuvalt kasutusotstarbest, laoliigist ja ladustatavatest kaupadest rakenduspõhimõtteid  võtab kooskõlas kliendilepingu tingimustega saadetise vastu, kasutades sobivaid laoseadmeid ja - 3) teeb laotöötoiminguid arvestades masinaid järgides tööohutusnõudeid ettevõtte töökorraldust ja  koostab laodokumente infosüsteemis arvestades ettevõttes kehtestatud nõudeid sh võõrkeeles tööohutusnõudeid  jälgib kaupade nõuetekohast käitlemist laos, tuvastades ja registreerides kõrvalekalded  käsitleb väljastustellimusi vastavalt kokkulepitud korrale  osaleb meeskonna liikmena inventuuride korraldamisel  käsitleb klientide pretensioone ja reklamatsioone arvestades ettevõtte klienditeeninduse eesmärke  puhastab ja korrastab lao vastavalt kehtestatud nõuetele 7 Kaubavarude täiendamine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab omandatud teadmisi ja osakusi kaubavarude täiendamisel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab ettevõtte ostupoliitikat ja  kirjeldab ostupoliitikat ja ostueesmärke ettevõtte näitel ostueesmärke, millest lähtuvalt valib  selgitab tarnijate valiku protsessi ja tarnijate hindamise põhimõtteid osaledes tarnijaturu tarnija kaardistamisel 2) osaleb erinevates varude juhtimise  arvutab varude optimaalsed kogused ning jälgib reservvaru suurust ja muutumist lähteandmete alusel toimingutes meeskonna liikmena  osaleb lihtsamate nõudluse analüüside tegemisel, kasutades müügistatistika andmebaasi kasutades IKT vahendeid 8 Infotehnoloogia logistikas 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused kontoritöö tarkvarast, internetiturvalisusest ja logistika kaasaegsetest tehnoloogiatest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab baastasemel kontoritöö  kasutab tekstitöötlustarkvara luues ja vormindades tekstidokumente vastavalt juhendile tarkvara  kasutab tabeltöötlusprogrammi tabelite koostamisel, valemite loomisel ja kasutamisel ning graafikute 2) mõistab internetiturvalisuse ja jooniste loomisel vastavalt juhendile printsiipe ja konfidentsiaalsuse  teostab efektiivset infootsingut ja kommunikatsiooni internetis ning kasutab veebibrauserit põhimõtteid lähtudes nendest info baastasemel salvestamisel ning edastamisel  koostab meeskonnatööna kokkuvõtte internetiturvalisusest, kasutades internetipõhiseid 3) kasutab logistikaülesannete koostöövahendeid, selgitades võimalusi organisatsiooni andmete kaitsmiseks lahendamisel meeskonnatööna  kasutab veebipõhiseid õppe- ja koostöövahendeid eesmärgipäraselt sh talletades infot ja dokumente veebipõhiseid koostöövahendeid veebis 4) annab ülevaate kaasaegsete  koostab lahenduse logistika näidisjuhtumi kohta kasutades veebipõhist kaardirakendust, tähistab digitehnoloogiate asukohad ning märgib marsruudid vastavalt tööülesandele kasutusvõimalustest logistikas  koostab ülevaatliku esitluse kaasaegsetest tehnoloogiatest ja nende kasutusvõimalustest logistikas järgides esitlusnõudeid 9 Tõstukite juhtimine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused tõstukite hooldusest ja tõstukiga töötamisest laos, arvestades riske ning töö- ja tuleohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb tõstukite liike tulenevalt  kirjeldab tõstukite liike ja kasutusotstarvet vastavalt tööülesandele nende kasutusotstarbest  selgitab tõstukite ehitust ja juhtimisseadmeid vastavalt kasutatavale tõstukile 2) tunneb tõstukite ehitust ja hoolduse  kontrollib tööd alustades kasutatava seadme tehnilist seisundit ning jälgib seda töö ajal vastavalt põhimõtteid, lähtudes tõstuki kehtestatud nõuetele kasutusjuhenditest  viib läbi tõstukiga erinevaid laotöötoiminguid, järgides ohutuid töövõtteid ja tööohutusnõudeid 3) sooritab tõstukiga erinevaid laotöö  hindab võimalikke ohuolukordi ja riske tõstukiga töötades ning kirjeldab ennetamise võimalusi toiminguid, järgides tööde järjekorda ja ohutuid töövõtteid 10 Praktika 45 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija rakendab omandatud teadmisi ja oskusi praktikaettevõttes tööülesannete täitmisel, arvestades töökeskkonna ja töökultuuriga ning töötades meeskonna liikmena Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) leiab endale sobiliku praktikakoha  püstitab endale isikliku praktika eesmärgi tulenevalt õppekavast ja praktikakohast ja põhjendab oma valikut  kirjeldab ettevõtte töökeskkonda ja -korraldust ning annab sellest ülevaate praktikaaruandes 2) täidab veokorraldaja-logistiku  täidab praktikakohal juhendamisel etteantud tööülesanded, peab kinni tööajast ja kokkulepetest,  tööülesandeid tulenevalt praktika kasutades asjakohaseid töömeetodeid, -vahendeid ettevõtte tööpõhimõtetest  osaleb praktika käigus klienditeeninduse protsessis, kauba maanteevedude korraldamisel ja 3) hindab enda tööalast arengut, laotoimingutes vastavalt praktika eesmärgile väärtustab koostööd, dokumenteerib  koostab ja esitab õigeaegselt praktika nõuetekohase dokumentatsiooni ning annab hinnangu läbitud ja vormistab praktikadokumendid praktikale nõuetekohaselt eesti keeles EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-0923 - Logistika erialade riiklik õppekava Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 06.08.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a48c9986-80dc-4734-a935-3cea032ea2e9 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a48c9986-80dc-4734-a935-3cea032ea2e9?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main