Muuseumi relvakollektsiooni käitlemise ning relvakollektsiooni kuuluvate relvade ja laskemoona üle arvestuse pidamise kord

lõhkelaskemoon, süütelaskemoon, eriohtlikkusega tulirelvade laskemoon ning närviparalüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava ja lämmatava toimega ainet sisaldav laskemoon Muud piiratud tsiviilkäibega ja tsiviilkäibes keelatud relvad KuM määrus kohaldub relv, mille mõju põhineb elektrienergia, radioaktiivse (pneumo- ja gaasirelvad, akustilised tervikuna kiirguse või bioloogilise faktori kasutamisel relvad) lahingumoon enne 1870. aastat valmistatud tulirelv või selle koopia, RelvS ega KuM määrus Muuseumil keelatud kui sellest ei saa lasta kaasaegset laskemoona ei kohaldu koguda KuM määrus ei kohaldu asjad, mis ei ole relvaks konstrueeritud või RelvS ega KuM määrus kohandatud, kuid mida on võimalik sellena kasutada ei kohaldu Piiramata tsiviilkäibega RelvS kohaldub üksnes § 18 lõigete 4–9 ning § 10 lõike 1 ja § esemed, mis on ette nähtud häire või märguandmiseks, 28 lõike 2 osas Muuseumide elupäästmiseks, loomatapuks või -uinutamiseks või RelvS ega KuM määrus relvakollektsioonid RelvSi erandid tööstuslikuks või tehniliseks kasutamiseks, tingimusel ei kohaldu et neid saab kasutada üksnes sel otstarbel KuM määrus kohaldub ainult § 2 ning § 3 lõigete 1, 2 ja 8 osas RelvS ega KuM määrus laskekõlbmatu ei kohaldu RelvS kohaldub Euroopa Liidu välisest terariistad, mis on valmistatud kasutamiseks koduses riigist Eestisse sisseveole ja Eestist Tulirelv ja laskemoon (s.h majapidamises või olmes Euroopa Liidu välisesse riiki väljaveole. tulirelva olulised osad, piiratud Piiratud tsiviilkäibega käibega padrunisalved, imiteerib mõne muu eseme kuju helisummutid, lasersihikud ning või on peidetud selle sisse KuM määrus kohaldub laskekõlblik (+ öösihikud) tervikuna laskemoon) KuM määrus ei kohaldu Piiramata tsiviilkäibega tsiviilkäibes keelatud KuM määrus kohaldub ainult § 2 külmrelv ning § 3 lõigete 1, 2 ja 8 osas RelvS kohaldub üksnes § 18 lõigete 4–9 ning § 10 lõike 1 ja § laskekõlbmatu 28 lõike 2 osas RelvS kohaldub Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse sisseveole ja Eestist Külmrelv Euroopa Liidu välisesse riiki väljaveole. KuM määrus kohaldub Tsiviilkäibes keelatud Piiratud tsiviilkäibega tervikuna KuM määrus kohaldub Tsiviilkäibes keelatud KuM määrus kohaldub laskekõlblik tervikuna tervikuna (+laskemoon)  MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 18 Muuseumi relvakollektsiooni käitlemise ning relvakollektsiooni kuuluvate relvade ja laskemoona üle arvestuse pidamise kord Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 271 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse muuseumi relvakollektsiooni (edaspidi relvakollektsioon) käitlemise ning relvakollektsiooni kuuluvate relvaseaduse §-des 19–20 ja 833 nimetatud relvade, tulirelva oluliste osade ja piiratud käibega padrunisalvede (edaspidi koos nimetatud relv) ning laskemoona üle arvestuse pidamise kord. (2) Relvakollektsiooni käitlemine on käesoleva määruse tähenduses relvade ja laskemoona soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine ja lammutamine. (3) Käesoleva määruse nõuded ei laiene relvaseaduse §-s 18 nimetatud relvale. (4) Laskekõlbmatule relvale ja demilitariseeritud sõjarelvale kohalduvad ainult käesoleva määruse § 2 ning § 3 lõiked 1–3 ja 9. (5) Kui relvakollektsiooni kuuluval relval ei ole komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403, millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus, III lisas sätestatud laskekõlbmatust kinnitavat tõendit, eeldatakse, et tegemist on laskekõlbliku relvaga ning sellele kehtivad käesolevas määruses sätestatud nõuded. (6) Kui relvakollektsiooni kuuluval sõjarelval ei ole strateegilise kauba seaduse § 834 lõike 3 alusel kehtestatud vormile vastavat tunnistust, eeldatakse, et tegemist on laskekõlbliku sõjarelvaga ning sellele kehtivad käesolevas määruses sätestatud nõuded.  2. peatükk Relvakollektsiooni täiendamine, relva ja laskemoona soetamine, võõrandamine ja nende üle arvestuse pidamine ning relvade kasutamine ja hävitamine § 2. Relvakollektsiooni täiendamine ning relva ja laskemoona üle arvestuse pidamine (1) Relvakollektsiooni täiendamine ning sellega seotud toimingute vormistamine, samuti relvakollektsiooni kuuluvate relvade ja laskemoona üle arvestuse pidamine toimub muuseumiseaduse ja selle alusel antud kultuuriministri määruste alusel ja korras, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. (2) Relvi ja laskemoona ei ole lubatud arvata muuseumiseaduse § 2 lõikes 5 nimetatud abikogusse. (3) Relvakollektsiooni kuuluvaid relvi ei kanta teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ega sõjaväerelvade registrisse. (4) Relvakollektsiooni kuuluvat relva ja laskemoona ei markeerita relvaseaduse §-s 731 sätestatud korras. Relv ja laskemoon märgistatakse muuseumiseaduse § 6 lõike 3 alusel kehtestatud kultuuriministri määruses sätestatud korras. § 3. Relva ja laskemoona soetamine ja võõrandamine (1) Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud relva soetamine relvakollektsiooni vormistatakse muuseumi kirjaliku sooviavalduse alusel Politsei- ja Piirivalveameti pädeva ametniku juuresolekul Politsei- ja Piirivalveametis või relva asukohas. Muuseumi kirjalik sooviavaldus asendab relvaseaduse §-s 64 nimetatud soetamisluba. (2) Sõjaväerelvade registrisse kantud relva soetamine relvakollektsiooni vormistatakse muuseumi kirjaliku sooviavalduse alusel Kaitseministeeriumile. (3) Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ning sõjaväerelvade registrisse mittekantud relva soetamisel peab muuseum kontrollima, et relva muuseumile pakkuval isikul on relvaluba või muu relva seaduslikku omamist tõendav dokument. Relvaloa või muu relva seaduslikku omamist tõendava dokumendi puudumisel teavitab muuseum viivitamatult Politsei- ja Piirivalveametit. (4) Relvaseaduse §-s 19 sätestatud relva ja selle laskemoona soetamisel teisest Euroopa Liidu liikmesriigist tuleb muuseumil taotleda relvaseaduse § 624 lõike 1 punktis 1 nimetatud eelluba Politsei- ja Piirivalveametilt. (5) Relvaseaduse §-s 19 sätestatud relva ja selle laskemoona võõrandamisel teise Euroopa Liidu liikmesriiki tuleb muuseumil taotleda relvaseaduse § 624 lõike 1 punktis 2 nimetatud luba. (6) Relvaseaduse §-s 19 sätestatud relva ja selle laskemoona soetamisel Euroopa Liidu välisest riigist tuleb muuseumil taotleda relvaseaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriluba Politsei- ja Piirivalveametilt. (7) Relvaseaduse §-s 19 sätestatud relva ja selle laskemoona võõrandamisel Euroopa Liidu välisesse riiki tuleb muuseumil taotleda luba strateegilise kauba komisjonilt. (8) Relvaseaduse §-s 20 või § 833 lõikes 1 sätestatud sõjarelva ja selle laskemoona soetamisel teisest riigist või võõrandamisel teise riiki tuleb muuseumil taotleda luba strateegilise kauba komisjonilt. (9) Relvakollektsiooni kuuluva relvaseaduse §-s 19 nimetatud relva võõrandamine füüsilisele või juriidilisele isikule, välja arvatud teisele muuseumile, vormistatakse muuseumi kirjaliku sooviavalduse alusel Politsei- ja Piirivalveameti pädeva ametniku juuresolekul. Muuseumi kirjalik sooviavaldus asendab relvaseaduse § 80 lõikes 1 nimetatud relva võõrandamise luba. § 4. Relva kasutamine Tulirelva ja akustilise relva kasutamine ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muul avalikul kultuuriüritusel, sealhulgas filmivõtetel ja etendustel, peab toimuma relvaseadusega kehtestatud tingimustel ja korras. § 5. Relva ja laskemoona vedu (1) Relvakollektsiooni kuuluvate relvade ja laskemoona vedu võib teostada: 1) muuseumi relvakollektsiooni eest vastutav isik, 2) relvaluba omav isik või 3) relvaseaduse § 66 lõike 1 punktides 1–2 või 5 nimetatud tegevusluba omav isik. (2) Relvi ja laskemoona peab vedama pakituna viisil, mis ei võimalda nende kohest kasutuselevõttu. Nende veol otsustab valve ja kaitse tagamise meetmete piisavuse üle relvakollektsiooni eest vastutav isik. (3) Enne sõjarelva vedu teavitab muuseum sellest Politsei- ja Piirivalveametit relvaseaduse §-s 8352 sätestatud tingimustel ja korras. § 6. Relva ja laskemoona restaureerimine ja konserveerimine (1) Relvakollektsiooni kuuluvat relvaseaduse §-des 19 ja 20 sätestatud relva ja laskemoona võib restaureerida ja konserveerida relvaseaduse § 66 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusluba omav isik. (2) Relvakollektsiooni kuuluvat relvaseaduse §-s 833 sätestatud sõjarelva ja laskemoona võib restaureerida ja konserveerida relvaseaduse § 8333 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusluba omav isik. § 7. Relva hävitamine (1) Muuseumiseaduse alusel muuseumikogust välja arvatud relvaseaduse §-des § 19 ja 20 sätestatud relvad ning nende laskemoon tuleb hävitamiseks üle anda Politsei- ja Piirivalveametile. (2) Relvaseaduse § 833 lõikes 1 sätestatud sõjarelvad ja nende laskemoon tuleb hävitamiseks üle anda Kaitseväele.  3. peatükk Relvakollektsiooni hoiu- ja eksponeerimistingimused § 8. Relva ja laskemoona hoidmise üldnõuded Relva ja laskemoona tuleb hoida relvakapis või relvahoidlas. Nõuded relvakapile ja relvahoidlale on sätestatud relvaseaduse § 46 lõike 10 alusel kehtestatud korras. § 9. Relva ja laskemoona hoidmine väljaspool relvahoidlat (1) Relva, mis mõõtmete tõttu relvahoidlasse ei mahu, võib hoida väljaspool relvahoidlat pideva tehnilise või mehitatud valve all. (2) Väljaspool relvahoidlat hoitav relv peab olema kaitstud tolmu ja ilmastikuolude eest. Kui see ei ole võimalik, peab olema tagatud relva piisav hooldatus ja säilimine. § 10. Relvahoidlasse sisenemine (1) Relvahoidlasse tohib siseneda ainult relvaseaduse § 272 alusel määratud relvakollektsiooni eest vastutav isik või tema saatel teine muuseumitöötaja või külaline. (2) Kõik relvahoidla külastused registreeritakse. (3) Relvahoidla külastamise raamatusse või infosüsteemi tehtav sissekanne peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) külastuse kuupäev; 2) relvahoidlasse sisenemise ja sealt väljumise kellaaeg; 3) saatja ees- ja perekonnanimi; 4) külastajate arv, nimed ning nende isikukoodid või sünniajad; 5) külastaja allkiri; 6) sisenemise põhjus; 7) külastatud ruumide nimekiri. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud sissekanne külastamise raamatus või infosüsteemis kinnitatakse saatva isiku allkirjaga nii sisenemisel kui ka väljumisel. § 11. Relvade ja laskemoona eksponeerimine (1) Relvakollektsiooni kuuluvaid relvi ja laskemoona võib eksponeerida ruumis, mis on nii muuseumi külastusajal kui ka külastusaja välisel ajal mehitatud või tehnilise valve all. (2) Eksponeeritavad relvad peavad asuma lukustatud või mehaaniliste vahenditega suletud vitriinides või olema kindlalt kinnitatud põranda, seina või muu ehituskonstruktsiooni külge. (3) Eksponeeritavad padrunid peavad asuma lukustatud või mehaaniliste vahenditega suletud vitriinides. § 12. Erinõuded suuremõõtmelistele ja iseliikuvatele sõjarelvadele (1) Relvakollektsiooni kuuluvat sõjarelva, mis mõõtmete tõttu relvahoidlasse ei mahu, võib Muinsuskaitseameti loa alusel hoiustada ja eksponeerida väljaspool relvahoidlat viisil, et seda ei oleks võimalik kohe kasutusele võtta. Muinsuskaitseamet kaasab loa andmise menetlusse valdkonna eksperdid. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loaga määratakse tingimused sõjarelva hoidmiseks või eksponeerimiseks konkreetses asukohas. 4. peatükk Rakendussäte § 13. Rakendussäte Muuseumid peavad relvakollektsiooni hoiu- ja eksponeerimistingimused viima käesoleva määruse nõuetega kooskõlla 2021. aasta 1. juuniks. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri määruse „Muuseumi relvakollektsiooni käitlemise ning relvakollektsiooni kuuluvate relvade ja laskemoona üle arvestuse pidamise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eesmärk Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 271 lõike 3 alusel. Kultuuriministri määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) reguleeritakse muuseumide relvakollektsioonide pidamise korda. See hõlmab nii relvade ja laskemoona füüsilist käitlemist kui ka nende kui museaalide üle arvestuse pidamist. Eelnõu puudutab relvakollektsioone omavaid riigimuuseume, riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavaid (sihtasutuse vormis tegutsevaid) muuseume ning era- ja munitsipaalmuuseume, kes on liitunud vabatahtlikult muuseumide infosüsteemiga MuIS (edaspidi MuIS). Era- ja munitsipaalmuuseumide puhul peab olema täidetud eeldus, et nende tegevus vastab muuseumiseaduses (edaspidi MuuS) sätestatud muuseumi ülesannetele. Kuni 29.02.2020 reguleeris muuseumide relvakollektsioonide pidamise korda kultuuriministri 19.10.2001 määrus nr 12 „Riigi- ja munitsipaalmuuseumi relvakollektsiooni pidamise kord“. Selle määruse aluseks olev relvaseaduse (edaspidi RelvS) säte tunnistati 23.01.2020 Riigikogus vastuvõetud „Relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seadusega (tulirelvadirektiivi ülevõtmine)“ kehtetuks. Eelnõu eesmärk on tagada, et muuseumikogudes olevad kultuuriväärtuslikud relvad ja laskemoon oleksid turvaliselt hoitud ja eksponeeritud ega kujutaks ohtu inimeste elule ja tervisele ning riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik Marju Reismaa (e-post [email protected], telefon 628 2335), Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Sven Põierpaas (e-post [email protected], telefon 612 5185) ja sama osakonna õigusnõunik Marju Aibast (e-post [email protected], telefon 612 5062) ning Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar (e-post [email protected], telefon 628 2225). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetatud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär- keeletoimetaja Anni Viirmets (e-post [email protected], telefon 628 2220). Eelnõu on seotud Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2017/853 ülevõtmisega, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega ühegi praegu menetluses oleva eelnõuga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast peatükist ja 13 paragrahvist. 1. peatükk „Üldsätted“ Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala. Lõigetes 1 ja 2 kirjeldatakse, mida eelnõuga reguleeritakse. 1 Eelnõu puudutab muuseumide relvakollektsioone. RelvS-i § 11 lõike 5 järgi on muuseum nii RelvS-i kui ka käesoleva eelnõu tähenduses: - riigimuuseum, - riigile kuuluvat muuseumikogu kasutav muuseum - või MuuS-i § 2 lõikes 1 toodud muuseumi definitsioonile vastav muuseum, mis on MuIS-iga liitunud vabatahtlikult, mis ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel, kultuuripärandiga seotud või meelelahutuslikel eesmärkidel omandab, säilitab, uurib ja eksponeerib relvi, tulirelva olulisi osi, piiratud käibega padrunisalvesid ja laskemoona. Muuseumid võivad koguda peaaegu kõiki relvi ja laskemoona, sh RelvS-i §-s 19 nimetatud piiratud tsiviilkäibega relvi ja laskemoona, RelvS-i §-s 20 nimetatud tsiviilkäibes keelatud relvi ja laskemoona ning RelvS-i §-s 833 nimetatud sõjarelvi ja laskemoona. Muuseumi relvakollektsiooni lubatud koosseisul on RelvS-i § 271 lõike 2 kohaselt kolm erandit. Koguda ei ole lubatud: - relvi, mille mõju põhineb elektrienergia, radioaktiivse kiirguse või bioloogilise faktori kasutamisel; - lõhkelaskemoona, süütelaskemoona, eriohtlikkusega tulirelvade laskemoona ning närviparalüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava ja lämmatava toimega ainet sisaldavat laskemoona; - lahingumoona. Laskemoon on RelvS-i § 17 lõike 1 kohaselt terviklik padrun, mis koosneb püssirohust või muust paisklaengust, sütikust, kuulist, haavlist või muust lendkehast ning padrunikestast. Seega ei ole muuseumil näiteks lõhkelaskemoona padrunihülsside, mis on ilma püssirohu ja spetsiifilise kuulita (kuul on varustatud kokkupõrkel takistusega lõhkeva laenguga), kogumine keelatud. Analoogselt ei ole keelatud koguda ka mürsu- või miinikorpuseid ning torpeedo korpuseid, mis ei ole täidetud lõhkematerjali või muu sõjalisel otstarbel kasutatava keemilise aine, segu või muu komponendiga. Lõige 3 piirab eelnõu kohaldamist ning sätestab, et eelnõuga kehtestatavad nõuded ei laiene tervikuna RelvS-i §-s 18 nimetatud relvale, sest tegemist ei ole sedavõrd ohtlike relvadega, mis vajaksid nn tavamuseaali käitlemise reeglitest rangemat korda. Lõikes 3 viidatud RelvS-i § 18 käsitleb piiramata tsiviilkäibes olevaid relvi: näiteks kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga pneumorelv (st õhupüss), jahinuga, amb, vehklemisrelvad, ajaloolised külmrelvad (mõõk, pistoda, rapiir jt). Lõikes 4 nähakse ette, et laskekõlbmatule relvale ja demilitariseeritud sõjarelvale kohalduvad ainult eelnõu § 2 ning § 3 lõiked 1–3 ja 9. Viidatud sätted puudutavad relvakollektsiooni täiendamist ning teenistus- ja tsiviilrelvade registrit ja sõjaväerelvade registrit. Kuna RelvS-i kohaselt kantakse neisse registritesse ka laskekõlbmatud relvad, peavad muuseumid selle aspektiga arvestama, kui neid relvi omandavad või võõrandavad. Muuseumide valduses on museaalidena ka selliseid relvi, mis RelvS-i kohaldamisalasse ei kuulu, näiteks oma vanuse tõttu (enne 1870. aastat valmistatud tulirelv või selle koopia, kui sellest ei saa lasta tänapäevast laskemoona). Näitena ei kuulu relvaseaduse kohaldamise alla eestlaetavad relvad, kus püssirohi ja kuul tuleb tulirelva laadides relvarauast ükshaaval sisse valada või lükata. Tänapäevase laskemoona all mõistetakse terviklikku kompaktset padrunit. Samas ei ole relvad relvaseaduse mõistes koduses majapidamises või olmes kasutamiseks valmistatud terariistad, näiteks kirved, vikatid, kiinid, noad ja kahvlid. Nimetatud relvadele ei kehti käesolev eelnõu juba RelvS-ist tulenevatel alustel ja seetõttu ei ole seda lõikes 3 eraldi välja toodud. 2 Lõigetes 5 ja 6 nähakse ette, et kui relvadel (tulirelvadel ja sõjarelvadel) ei ole vastavaid tunnistusi, mis tõendavad nende laskekõlbmatust või demilitariseeritust, eeldatakse, et need on laskekõlblikud ja seega potentsiaalselt ohtlikud ning kõik eelnõu nõuded kehtivad. Reguleerimis- ja kohaldamisalast parema ülevaate saamiseks on seletuskirjale lisatud joonis (vt Lisa 1). 2. peatükk „Relvakollektsiooni täiendamine, relva ja laskemoona soetamine, võõrandamine ja nende üle arvestuse pidamine ning relvade kasutamine ja hävitamine“ Paragrahviga 2 kehtestatakse relvakollektsiooni täiendamise reeglid. Lõikega 1 sätestatakse, et relvakollektsiooni täiendamine ning sellega seotud toimingute vormistamine, samuti relvakollektsiooni kuuluvate relvade ja laskemoona üle arvestuse pidamine toimub MuuS-i ja selle alusel antud kultuuriministri määruste alusel ja korras, kuid nendest erinevad või neid täiendavad nõuded kehtestatakse käesoleva eelnõuga. Nimetatud teemasid puudutavad järgmised määrused: - kultuuriministri 08.07.2013 määrus nr 30 „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“; - kultuuriministri 08.07.2013 määrus nr 31 „Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“; - kultuuriministri 08.07.2013 määrus nr 32 „Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus“. Muuseumikogu täiendamine tähendab MuuS-i mõistes sisulise otsuse tegemist: mida muuseumikogusse vastu võtta ja mida mitte. Relvakollektsiooni täiendamise otsustusprotsess ja arvesse võetavad kriteeriumid on samasugused teiste museaalidega. Samasugused on ka kõik MuIS-is vormistatavad toimingud ja dokumendid. Arvestuse pidamine tähendab MuuS-i mõistes museaali kirjeldamist ning kõigi toimingute fikseerimist, mis museaaliga toimuda võivad: museaalina arvele võtmine, kasutada andmine nii muuseumi sees kui ka väljapoole asutust (kõik museaali asukohamuutused fikseeritakse MuIS-is), inventuuride läbiviimine, muuseumikogust väljaarvamine, õigustatud isikule tagastamine. Lõike 2 kohaselt ei tohi relvi ja laskemoona arvata abikogusse. Abikogu on MuuS-i § 2 lõikes 5 toodud definitsiooni kohaselt muuseumi ülesandeid toetaval eesmärgil moodustatud kogu, millesse arvatud asjad ei ole museaalid. Piirang seatakse põhjusel, et abikogu pidamise reeglid ei ole seadusega sätestatud, abikogusse kuuluvaid objekte ei ole kohustuslik sisestada MuIS-i ning sellisel juhul puuduks riigil informatsioon potentsiaalselt ohtlike relvade ja laskemoona kohta. Lõikega 3 sätestatakse, et relvakollektsiooni kuuluvaid relvi ei kanta teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ega sõjaväerelvade registrisse. Kuna relvakollektsiooni kuuluvad relvad registreeritakse MuIS-is, ei ole kahekordne arvestuse pidamine vajalik. Kui muuseum omandab mõne relva, mis on kantud teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse või sõjaväerelvade registrisse, kantakse registri põhimääruse järgi selle relva andmed arhiivi (vt eelnõu § 3 lõiked 1–2). Lõikega 4 luuakse muuseumi relvakollektsioonidele erand RelvS-i § 731 kohta: museaali kultuuriloolist väärtust kahjustava graveerimise asemel märgistatakse relvad ja laskemoon sarnaselt nn tavamuseaalidega kultuuriministri 08.07.2013 määruse nr 31 „Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ järgi. Markeeringud, mis on kantud relvale enne relvakollektsiooni arvamist, jäävad relvale ning nende eemaldamine on keelatud. Paragrahviga 3 reguleeritakse relva ja laskemoona soetamist ja võõrandamist. 3 Lõige 1 puudutab olukorda, kus muuseum soovib soetada relva, mis on kantud teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Sellisel juhul peab muuseum esitama Politsei- ja Piirivalveametile vabas vormis sooviavalduse. Selle võiks esitada samal ajal või koos avaldusega, mille relva muuseumile võõrandada sooviv isik peab RelvS-i § 64 lõike 2 kohaselt Politsei- ja Piirivalveametile esitama. Muuseumi sooviavaldus asendab RelvS-i § 64 lõikes 1 nimetatud soetamisluba ning selle alusel vormistatakse soetamine vastavalt kokkuleppele kas Politsei- ja Piirivalveameti pädeva ametniku juuresolekul Politsei- ja Piirivalveametis või relva asukohas. Lõige 2 puudutab olukorda, kus soetatav relv on kantud sõjaväerelvade registrisse. Sellisel juhul peab muuseum esitama sooviavalduse Kaitseministeeriumile. Lõike 3 kohaselt peab muuseum teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ning sõjaväerelvade registrisse mittekantud relva soetamisel kontrollima, et relva muuseumile pakkuval isikul on relvaluba või muu relva seaduslikku omamist tõendav dokument (näiteks pärimistunnistus või relva laskekõlbmatuse tunnistus). Relvaloa või muu relva seaduslikku omamist tõendava dokumendi puudumisel teavitab muuseum viivitamatult Politsei- ja Piirivalveametit. Lõiked 4 ja 5 reguleerivad piiratud tsiviilkäibega relvade ja laskemoona soetamist teisest Euroopa Liidu liikmesriigist ning nende võõrandamist teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Esimesel juhul tuleb taotleda RelvS-i § 624 lõike 1 punktis 1 nimetatud eelluba Politsei- ja Piirivalveametilt, teisel juhul RelvS-i § 624 lõike 1 punktis 1 nimetatud luba. Oluline on märkida, et laskekõlbmatu relva soetamisel teisest Euroopa Liidu liikmesriigist ning selle võõrandamisel teise Euroopa Liidu liikmesriiki, tuleb eelluba ja luba taotleda RelvS-i alusel. Muuseumidele erireegleid kehtestatud ei ole. Lõiked 6 ja 7 reguleerivad piiratud tsiviilkäibega relvade ja laskemoona soetamist Euroopa Liidu välisest riigist ja nende võõrandamist Euroopa Liidu välisesse riiki. Esimesel juhul tuleb taotleda RelvS-i § 59 lõikes 4 nimetatud eriluba Politsei- ja Piirivalveametilt, teisel juhul strateegilise kauba komisjonilt. Lõige 8 puudutab sõjarelvade piiriülest soetamist või võõrandamist, mille puhul tuleb luba taotleda strateegilise kauba komisjonilt. Lõige 9 reguleerib olukorda, kus muuseum on muuseumikogust välja arvanud piiratud tsiviilkäibega relva ning soovib seda võõrandada füüsilisele või juriidilisele isikule, kes ei ole mõni teine MuIS-iga liitunud muuseum. Tingimused, mille korral võib museaali muuseumikogust välja arvata, on toodud MuuS-i § 11 lõikes 2. Museaali (sh relva) võib muuseumikogust välja arvata, kui: - museaali kuulumine muuseumikogusse ei ole kooskõlas muuseumi kogumispõhimõtetega; - sama muuseumi muuseumikogus või mõnes teises riigile kuuluvas muuseumikogus leidub museaaliga olulisel määral sarnaseid museaale, mis on paremas seisukorras või mille kohta teadaolev kultuuriväärtuslik teave on täielikum. Kõik võõrandamisele eelnevad toimingud, mis on muuseumikogust väljaarvamisega seotud, vormistatakse MuuS-i kohaselt MuIS-is nagu nn tavamuseaalide puhul. Võõrandamine vormistatakse muuseumi kirjaliku sooviavalduse alusel Politsei- ja Piirivalveameti pädeva ametniku juuresolekul. Muuseumi kirjalik sooviavaldus asendab RelvS-i § 80 lõikes 1 nimetatud relva võõrandamise luba. Riigile kuuluvate museaalide puhul peab muuseum lisaks järgima MuuS-i § 11 lõigetes 5–8 toodud võõrandamisega seotud nõudeid. 4 Paragrahviga 4 sätestatakse, et tulirelva ja akustilise relva kasutamine ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muul avalikul kultuuriüritusel, sh filmivõtetel ja etendustel, peab toimuma RelvS-is kehtestatud tingimustel ja korras. RelvS-i § 4 näeb ette, et eelnimetatud eesmärgil võib tulirelva kasutada Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse loa alusel isik, kellel on relvaluba, ning kasutada on lubatud üksnes paukpadruneid. Kui soovitakse kasutada akustilist relva, tuleb Politsei- ja Piirivalveametit sellest RelvS-i § 874 kohaselt enne mõistliku aja jooksul kirjalikult teavitada. Akustiline relv on spetsiaalselt üksnes paukpadrunite tulistamiseks ümberehitatud või kohandatud tulirelv, sh automaattulirelv, mida kasutatakse eelkõige teatrietendusel, fotosessioonil, filmi- või televisioonisalvestusel, ajalooliste sündmuste taasetendamisel, paraadil või spordisündmusel ning nendeks harjutamisel. Paragrahviga 5 sätestatakse relva ja laskemoona veo tingimused. Veo all peetakse silmas relvade (sh sõjarelvade) ja laskemoona kohalikku ja rahvusvahelist õhu-, raudtee-, vetel- või autovedu. Lõike 1 kohaselt võib vedu teostada kas muuseumi relvakollektsiooni eest vastutav isik, relvaluba omav isik või isik, kes omab tegevusluba relvade müügiks, ümbertegemiseks ja parandamiseks või hoidmiseks. Lõige 2 näeb ette, et relvi ja laskemoona tuleb vedada pakituna viisil, mis ei võimalda nende kohest kasutuselevõttu. Relvade ja laskemoona valve ja kaitse peab nende veol tagama muuseumi relvakollektsiooni eest vastutav isik. Lõike 3 kohaselt peab muuseum enne sõjarelva vedu teavitama sellest Politsei- ja Piirivalveametit. Kaitseväele kui sõjarelvi omavale valitsusasutusele see kohustus RelvS § 8352 lõikest 1 tulenevalt ei laiene, seega antud nõue ei laiene ka Kaitseväe Akadeemia muuseumile. RelvS-is sätestatud muud reeglid relvade veo kohta muuseumide relvakollektsioonide puhul ei kehti. Kehtib ainult käesolevas eelnõus sätestatu. Paragrahviga 6 sätestatakse, kes relvi ja laskemoona restaureerida ja konserveerida võivad. Nendeks on piiratud tsiviilkäibega ja tsiviilkäibes keelatud relvade ja laskemoona puhul isikud, kellel on tegevusluba relvade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamiseks. Sõjarelvade puhul isikud, kellel on tegevusluba sõjarelva parandamise või ümbertegemise teenuse osutamiseks. Iseliikuvate sõjarelvade puhul puudutab tegevusloa nõue ainult relva osa, mitte näiteks tanki mootorit või kere. Paragrahviga 7 reguleeritakse relva hävitamisega seotud toiminguid. Lõike 1 kohaselt tuleb piiratud tsiviilkäibega ja tsiviilkäibes keelatud relvad ja laskemoon, mis on MuuS-i alusel muuseumikogust välja arvatud, anda hävitamiseks üle Politsei- ja Piirivalveametile, ning lõike 2 kohaselt tuleb sõjarelvad anda hävitamiseks üle Kaitseväele. MuuS-i § 11 lõike 1 punkti 1 kohaselt arvatakse museaal (sh relv) muuseumikogust välja, kui see on niivõrd kahjustatud, et seda ei ole võimalik taastada. Teoreetiliselt võib hävitamise vajadus tekkida ka siis, kui relv on muuseumikogust välja arvatud sisulistel põhjustel MuuS-i § 11 lõike 2 alusel ning ükski teine isik või asutus seda relva ei vaja. Riigile kuuluvate museaalide puhul peab muuseum sellisel juhul lisaks järgima MuuS-i § 11 lõigetes 5–8 toodud nõudeid. 3. peatükk „Relvakollektsiooni hoiu- ja eksponeerimistingimused“ Paragrahviga 8 sätestatakse, et relva ja laskemoona hoidmisele kohaldatakse RelvS-i § 46 lõike 10 alusel kehtestatud nõudeid. Eelnimetatud RelvS-i sätte alusel on siseministri 27.11.2001 määrusega nr 90 kehtestatud „Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning 5 muud hoidmise tingimused“, milles nähakse ette nõuded relvakapile ja relvahoidlale, kus muuseumi relvakollektsiooni kuuluvaid relvi hoidma peab. Ei ole põhjendatud teha erisusi muuseumide relvakollektsioonidele, sest tegemist on samasuguse (ja osaliselt isegi kõrgema) ohuklassiga relvadega ning eesmärk on ennetada nende sattumist kõrvaliste isikute kätte. Lisaks tulirelvadele laienevad muuseumide puhul need nõuded piiratud tsiviilkäibega või tsiviilkäibes keelatud külmrelvadele. Kõiki relvi ja laskemoona tuleb hoida relvakapis või relvahoidlas. Muuseumile ei laiene ühe relva hoiustamisel relvakapi nõude vabastus. Kuni kaheksa relva hoiustamiseks on leebemad nõuded relvakapile ja üle selle siseministri määrusest tulenevad rangemad nõuded. Relvahoidla nõuded tulenevad samuti eelnimetatud siseministri määrusest. Kui muuseum, kes eksponeerib relva oma püsinäitusel, soovib eksponeerimise lõpetada, kuid tal endal nõuetele vastavat relvakappi või relvahoidlat ei ole, võib ta relva eksponeerimise lõppedes anda selle hoida teisele muuseumile, kellel nõuetele vastav relvakapp või relvahoidla on. MuIS-i põhimääruse järgi fikseeritakse MuIS-is ka selline asukoha muutus. Paragrahviga 9 kehtestatakse eritingimused juhtudeks, kui relvad oma mõõtmete tõttu tavapärasesse relvahoidlasse ei mahu. Lõike 1 kohaselt peab taoline relv olema ööpäev läbi tehnilise või mehitatud valve all. Tehnilise valve all peetakse silmas näiteks valvekaameraid, liikumis-, klaasi purunemise või vibratsiooniandureid, sireene, mis on ühendatud kas turvafirma juhtimiskeskusega või muuseumis asuva valvetöötaja töökohaga. Mehitatud valve all peetakse silmas turvaettevõtte turvatöötaja või muuseumi enda valvetöötaja objektil viibimist. Lõige 2 sätestab, et väljaspool relvahoidlat hoitav relv peab olema kaitstud tolmu ja ilmastikuolude eest. Kui see ei ole võimalik, peab olema tagatud relva piisav hooldatus ja säilimine. Paragrahviga 10 reguleeritakse relvahoidlasse sisenemise korda. Lõike 1 kohaselt tohib relvahoidlasse siseneda ainult RelvS-i § 272 alusel määratud muuseumi relvakollektsiooni eest vastutav isik või temaga koos teine muuseumitöötaja või külaline (nt teadlane, kodu-uurija, muu põhjendatud huviga isik). Lõigetega 2–4 sätestatakse külastuste registreerimise nõuded. Paragrahviga 11 kehtestatakse relvade ja laskemoona eksponeerimise nõuded. Lõike 1 kohaselt peab ruum, kus relvi ja laskemoona eksponeeritakse, olema pideva mehitatud või tehnilise valve all. St, valve peab olema nii muuseumi lahtiolekuaegadel kui ka ajal, kui muuseum on külastajatele suletud. Tehnilise valve all peetakse silmas näiteks valvekaameraid, liikumis-, klaasi purunemise või vibratsiooniandureid, sireene, mis on ühendatud kas turvafirma juhtimiskeskusega ja/või muuseumis asuva valvetöötaja töökohaga. Mehitatud valve all peetakse silmas turvaettevõtte turvatöötaja või muuseumi enda valvetöötaja objektil viibimist (nt ka paanikanupuga varustatud muuseumide saaliteenindajaid). Lõike 2 kohaselt peavad eksponeeritavad relvad asuma lukustatud või mehaaniliste vahenditega suletud vitriinides või olema kindlalt kinnitatud põranda, seina või muu ehituskonstruktsiooni külge. Lõige 3 näeb ette, et eksponeeritavad padrunid peavad asuma lukustatud või mehaaniliste vahenditega suletud vitriinides. Paragrahviga 12 sätestatakse erinõuded suuremõõtmeliste ja iseliikuvate sõjarelvade hoidmisele ja eksponeerimisele. 6 Lõike 1 kohaselt võivad relvad, mis mõõtmete tõttu relvahoidlasse ei mahu, olla Muinsuskaitseameti loa alusel hoiustatud ja eksponeeritud ka väljaspool relvahoidlat. Seejuures peab olema tagatud, et neid ei oleks võimalik kohe kasutusele võtta. Muinsuskaitseamet kaasab iga loa andmise menetlusse valdkonna eksperdid, kes vastavalt konkreetsele juhtumile on Politsei- ja Piirivalveametist, Kaitseväest ja/või Kaitsepolitseiametist. Taolisi juhtumeid on Eestis üksikuid. Näiteks on Eesti Meremuuseumil Lennusadama kail eksponeeritud sõjalaevad. Välitingimustes eksponeeritud sõjarelvi on ka Sihtasutusel Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseumi sõjatehnika angaar ei kvalifitseeru samuti relvahoidlaks ning vajab seetõttu Muinsuskaitseameti luba. 4. peatükk „Rakendussäte“ Paragrahviga 13 kehtestatakse rakendussäte. Muuseumid peavad relvakollektsiooni hoiu- ja eksponeerimistingimused viima eelnõu nõuetega kooskõlla 1. juuniks 2021. Antud tähtaja kehtestamisel on võetud arvesse võimalike investeeringute tegemise vajadust. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2017/853, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta. Eelnimetatud direktiivi artikli 6 lõike 5 kohaselt võivad liikmesriigid lubada muuseumidel rangeid turvanõudeid järgides omandada ja vallata A-klassi tulirelvi, tulirelva olulisi osasid ja laskemoona. Käesolev eelnõu kehtestabki vastavad turvanõuded muuseumide relvakollektsioonide käitlemisel. 4. Eelnõu mõju Eelnõuga võivad kaasneda järgmised mõjud: 1) Sotsiaalsed mõjud Eelnõu vähendab tervisekahjustuste riske. Otsene soovitud mõju on relvakollektsioone omavate muuseumide töökeskkonna turvalisus. Kui relvade käitlemisel on kehtestatud selged reeglid ja nõuded, väheneb vigastuste, püsivate tervisekahjustuste ja surmade risk. Kaudne soovitud mõju on ka muuseumikülastajate turvalisusele, sest eksponeerimise nõuded ei võimaldada relva meelega või kogemata kohe kasutusele võtta. Eelnõu mõjutab positiivselt nende isikute tööhõivet, kes tegelevad relvade restaureerimise ja konserveerimise ning laskekõlbmatuks muutmisega, sest nende töömaht võib eelnõu mõjul ajutiselt suureneda. Praegu on muuseumidel puudulik ülevaade, kui suur osa nende relvakollektsiooni kuuluvatest relvadest laskekõlblikud on. Selle kindlakstegemiseks on vaja kasutada tegevusloaga relvameistri teenust. Samuti on suur osa relvakollektsiooni relvadest muudetud laskekõlbmatuks nõukogude ajal ning vastavad tunnistused praegu enam ei kehti, sest laskekõlbmatuseks muutmise normid ja meetodid on muutunud. Eelnõust mõjutatud sihtrühm on kõik relvakollektsioone omavad muuseumid, kes on liitunud MuIS-iga – neid on kokku hinnanguliselt 25. Praegu täpne ülevaade, kui paljudes neist on laskekõlblikke piiratud tsiviilkäibega relvi, tsiviilkäibes keelatud relvi või sõjarelvi, puudub. 2019. aastal muuseumides tehtud küsitlus näitas, et muuseumidel, kelle põhiline ainevaldkond ei ole seotud relvadega, puudub pädevus neid asjaolusid adekvaatselt hinnata. Suurema osa jaoks on tegemist ilmselt ühekordse mõjuga, sest pärast seda, kui pädev isik vaatab relvakollektsiooni üle, 7 võib selguda, et käesoleva eelnõu kohaldamissalasse kuuluvaid relvi üldse ei ole. Või kui on, teeb muuseum otsuse need ära anda või muuta laskekõlbmatuks. 2) Mõju majandusele Eelnõu mõjutab eelkõige väikeettevõtjaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes tegutsevad relvameistrina. Nende töömaht võib ühekordselt suureneda. 3) Mõju julgeolekule Eelnõul on positiivne mõju sisejulgeolekule ja kuritegevusega võitlemisele. Eelnõuga kehtestatavad meetmed peavad takistama kuritegelike motiividega inimeste ligipääsu potentsiaalselt ohtlikele relvadele, ehk – eelnõu vähendab võimalusi kuriteo toimepanemiseks. Muuseumirelvade andmebaasi kandmise kohustus aitab riigil saada ülevaadet riigis olevatest relvadest ja nende paiknemisest. Oluline on ka teatud toimingute juures muuseumi kohustus teavitada või kooskõlastada tegevused Politsei- ja Piirivalveametiga, et nad oleksid teadlikud relvade liikumisest. 4) Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Eelnõu mõjutab Muinsuskaitseameti tööd, kellel on RelvS-i kohaselt muuseumide relvakollektsioonide järelevalve kohustus. Eelnõu mõjutab ka Muinsuskaitseameti ja jõustruktuuride suhteid, suunates neid suuremale koostööle. Järelevalve sagedust ja mahtu eelnõu ei mõjuta, sest muuseumikogude üle tervikuna teeb Muinsuskaitseamet MuuS-i alusel järelevalvet ka praegu. Muinsuskaitseameti pädevusvaldkond on seotud relvakollektsioonide kultuuriväärtuslike aspektidega ning museaalide säilitustingimuste jälgimisega. Kui järelevalve teostamisel tekib spetsiifilisi relvi või julgeolekuaspekte puudutavaid küsimusi, on Muinsuskaitseametil võimalus ametiabi korras pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitseväe poole. Eelnõu seab Muinsuskaitseametile kohustuse kaasata suuremõõtmeliste ja iseliikuvate sõjarelvade hoiu- ja eksponeerimistingimuste seadmisse valdkonna eksperdid, kes vastavalt konkreetsele juhtumile on Politsei- ja Piirivalveametist, Kaitseväest või Kaitsepolitseiametist. Politsei- ja Piirivalveameti koormust eelnõu olulisel määral ei suurenda, sest uusi lubasid või menetlusprotsesse sisse ei seata. Eelnõus on viited juba olemasolevatele regulatsioonidele RelvS-is. Muudatus vajab Politsei- ja Piirivalveameti relva- ja soetamislubade menetlejatelt mõningat harjumist ning valmisolekut tegeleda muuseumide relvadele sisse- ja väljaveo lubade väljastamisega (Politsei- ja Piirivalveametis tegelevad relvalubadega seonduvate menetlustega ligi 30 ametnikku). Seni ei ole nendele relvadele Politsei- ja Piirivalveamet eellubasid, lubasid ega erilubasid väljastanud. Kuigi muudatused võivad avaldada mõju Politsei- ja Piirivalveameti ametnikele, on sihtgrupp piisavalt väike, nii et ühiskonna ja avaliku sektori tasandil võib avalduva mõju hinnata pigem väheoluliseks. Uue teavituskohustusena seatakse nõue, et enne sõjarelva vedu teavitab muuseum sellest Politsei- ja Piirivalveametit, kuid tegemist on väga harva esineva juhtumiga, mistõttu ei ole kohustuse koormus märkimisväärne. Kokkuvõttes on eelnõul eeldatav positiivne mõju inimeste elule ja tervisele ning riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Teistele valdkondadele mõju puudub või ei ole otsene. Eelnõuga ei kaasne soovimatuid mõjusid. 5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Eelnõu rakendamisega kaasnevad tegevused ja nendega seotud kulud jagunevad neljaks: 8  1) muuseumi relvakollektsiooni kuuluvate relvade analüüs: kas kuuluvad eelnõu kohaldamisalasse või mitte, sh tulirelvade laskekõlblikkuse hindamine; 2) vajaduse korral relvade kultuuriväärtuse (ümber)hindamine; 3) vajaduse korral osade tulirelvade laskekõlbmatuks muutmine; 4) vajaduse korral muuseumide hoiu- ja eksponeerimistingimuste nõuetekohaseks muutmine. Muuseumid peavad relvakollektsiooni hoiu- ja eksponeerimistingimused viima eelnõu nõuetega kooskõlla 2021. aasta 1. juuniks. Kuna eelnõu puudutab nendes tingimustes ainult laskekõlblikke tulirelvi ning piiratud tsiviilkäibega või tsiviilkäibes keelatud külmrelvi, on muuseumidel võimalik langetada valikuid oma rahaliste võimaluste järgi ning relvakollektsiooni sisulist väärtust hinnates. Eelnõu kohaldamisalasse kuulumise ja laskekõlblikkuse hindamisel saavad muuseume vabatahtlikkuse korras abistada kohalikud relvaloaga kaitseliitlased (neid töötab ka muuseumides) ning politseiametnikud. Kui muuseumi tulirelvadel ei ole laskekõlbmatuse kohta kehtivaid tunnistusi, peab muuseum hindama, kas muuseumi hoiutingimused ja ekspositsiooniruum vastavad nõuetele. Kui vastavad, puudub põhjus uusi laskekõlbmatuse tunnistusi tellida ning muuseumil lisakulusid seoses eelnõu rakendamisega ei teki. Kui ruumid ei vasta nõuetele, tuleb hinnata, kas kõnealused relvad on piisava kultuuriväärtusega, et selle pärast suuri investeeringuid teha. Kultuuriväärtuse hindamisel saavad muuseumid ekspertabi küsida vastava valdkonna riigimuuseumilt Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseumilt, kelle ülesanne on ka põhimääruse järgi oma ainevaldkonnas teiste muuseumide juhendamine. Suuremate ja mitme muuseumi koostöös toimuvate hindamisprojektide jaoks on võimalik küsida projektitoetust Muinsuskaitseameti taotlusvoorust. Lisaks on Muinsuskaitseametil ka ise võimalus algatada vastavaid kaardistus- ja uurimisprojekte (eelarves on vastavad vahendid olemas). Kui tegemist ei ole piisavalt väärtusliku relvaga, võib muuseum kaaluda selle relva muuseumikogust väljaarvamist ning muuseumil lisakulusid ei teki. Kui tegemist ei ole eriti väärtusliku ja haruldase relvaga; kui relva kultuuriväärtus ei seisne tema laskevõimes või kui sarnaseid või samasuguseid laskekõlblikke relvi leidub mõnes teises muuseumis, kelle hoiutingimused vastavad nõuetele, on muuseumil võimalus tellida teenus tegevusloaga relvameistrilt, kes muudab tulirelva jäädavalt laskekõlbmatuks. Teenuse maksumus on keskmiselt 120 eurot ühe tulirelva kohta. Kui tegemist on unikaalse relvaga, mille puhul on tema laskevõime oluline, kuid muuseumil puuduvad vahendid hoiu- ja eksponeerimistingimuste nõuetele vastavaks muutmiseks või see ei ole tehniliselt võimalik, võib muuseum anda need relvad hoiule muuseumile, kes neid nõudeid täidab. Pikemas perspektiivis lahendavad relvahoidla küsimuse Põhja- ja Lõuna-Eestisse kavandatavad muuseumide ühised pärandihoidlad. Enne, kui muuseumid ei ole teinud relvakollektsioonide sisulist hindamist, ei ole võimalik öelda, kui paljude muuseumide puhul ning millises mahus tuleks hoiu- ja eksponeerimistingimuste kohandamisel kulutusi teha. 6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine 9 Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Muinsuskaitseametile, MTÜ-le Eesti Muuseumiühing, MTÜ-le ICOM Eesti Rahvuskomitee ning MuIS-iga liitunud muuseumidele, kes omavad relvakollektsioone. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi, mitteametlikult esitati täpsus, millega on arvestatud (§ 3 lõige 3). Kaitseministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi, nõustudes Kaitseväe Akadeemia esitatud märkusega. Kaitseväe Akadeemia märkuse põhjal on täpsustatud seletuskirja (§ 5 lg 3). Muinsuskaitseamet, Võru Instituut, Harjumaa Muuseum, SA Rannarootsi Muuseum, SA Virumaa Muuseumid, Tartu Linnamuuseum, Tallinna Linnamuuseum ja MTÜ Eesti Muuseumiühing kooskõlastasid eelnõu. Lisa 1: Reguleerimis- ja kohaldamisala joonis 10