Kiri

EELNÕU MÄÄRUS 20.07.2020 nr 1.1-10/5184- 1 Loetelu Eesti ametikohtadest, mille täitjaid loetakse riikliku taustaga isikuteks Määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 91 lõike 5 alusel. Riikliku taustaga isikud (1) Riikliku taustaga isikuteks loetakse järgmiste ametikohtade täitjaid Eesti Vabariigis: 1) Vabariigi President; 2) peaminister; 3) minister; 4) Riigikogu liige; 5) erakonna juhatuse liige; 6) riigisekretär; 7) ministeeriumi kantsler; 8) riigikontrolör; 9) õiguskantsler; 10) riigikohtunik; 11) riigi peaprokurör; 12) Eesti Panga Nõukogu esimees ja liikmed, president ja asepresidendid; 13) erakorraline ja täievoliline suursaadik, saadik või asjur; 14) Kaitseväe juhataja, Kaitseväe juhataja asetäitja ja Kaitseväe peastaabi ülem; 15) Kaitseliidu ülem; 16) riigi valitseva mõju all oleva äriühingu nõukogu või juhatuse liige; 17) sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla, sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus, Sihtasutuse KredEx ja Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu või juhatuse liige; 18) Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu või Kohtla-Järve linnapea või Jõhvi vallavanem; 19) Haridus- ja Noorteamet, Kaitsepolitseiameti, Kaitseressursside Ameti, Keeleamet, Keskkonnaameti, Konkurentsiameti, Lennuameti, Maa-ameti, Maanteeameti, Maksu- ja Tolliameti, Muinsuskaitseameti, Patendiamet, Politsei- ja Piirivalveameti, Põllumajandusameti, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, Päästeameti, Ravimiameti, Riigi Infosüsteemi Ameti, Sotsiaalkindlustusameti, Statistikaameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Terviseameti, Veeteede Ameti, Veterinaar- ja Toiduameti või Välisluureameti peadirektor; 20) Andmekaitse Inspektsiooni, Keskkonnainspektsiooni või Tööinspektsiooni peadirektor; 21) Riigi Tugiteenuste Keskuse või Häirekeskuse peadirektor või Riigiarhiivi riigiarhivaar. (2) Riikliku taustaga isikuteks loetakse ka järgmiste Eestis paiknevate akrediteeritud rahvusvaheliste organisatsioonide juhid: 1) Balti Kaitsekolledž; 2) NATO Küberkaitsekoostöö Keskus; 3) Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (eu-LISA); 4) NATO staabielement. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt)  Rahandusministri määruse „Loetelu Eesti ametikohtadest, mille täitjaid loetakse riikliku taustaga isikuteks“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käesolev määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 91 lõike 5 alusel. Määruse kehtestamise vajadus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 05.06.20015, lk 73–117) (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2018/843), artikli 20a kohaselt peab iga liikmesriik koostama ja ajakohasena hoidma loetelu, mis näitab, milliseid konkreetseid ametikohti selles riigis tuleb lugeda „avaliku võimu olulisi ülesandeid“ täitvateks. Euroopa Komisjon avaldab koondloetelu vastavatest ametikohtadest liikmesriikides, liikmesriikides akrediteeritud rahvusvahelistes organisatsioonides ning Euroopa Liidu institutsioonides. Neil ametikohtadel olevaid isikuid loetakse riikliku taustaga isikuteks RahaPTS mõistes ning nendega ärisuhete sõlmimisel ja tehingute tegemisel tuleb kohustatud isikutel rakendada täiendavaid hoolsusmeetmeid vastavalt RahaPTS §-le 41. Riikliku taustaga isikute (edaspidi ka PEP, e politically exposed person) tuvastamise on oluline, kuna avaliku võimu oluliste ülesannete täitjatega on eelduslikult seotud suurem rahapesurisk, eelkõige siis, kui nad pärinevad riikidest, kus on laialt levinud korruptsioon, mistõttu sellised suhted võivad kujutada eriti finantssektori jaoks tõsist maine- ja õiguslikku riski. Rahvusvahelist korruptsioonivastast võitlust silmas pidades on põhjendatud pöörata sellistele juhtudele erilist tähelepanu. Nõuded riikliku taustaga isikute kohta on siiski ennetavat laadi ega ole kriminaliseerivad ning neid ei tohi tõlgendada selliselt, et riikliku taustaga isikut koheldakse kui kriminaalses tegevuses osalejat. Samuti ei või isikuga ärisuhte loomisest keelduda üksnes seetõttu, et ta on riikliku taustaga isik. Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Taivo Põrk (töölt lahkunud) ja ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Kati Tee (611 3645, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punkti 9 kohaselt tuleb riikliku taustaga isikuteks (sh ka kolmandate riikide puhul) igal juhul lugeda: a) riigipead, valitsusjuhid, ministrid ning ase- või abiministrid; b) parlamendiliikmed või sarnaste seadusandlike organite liikmed; c) erakondade juhtorganite liikmed; d) ülemkohtute, konstitutsioonikohtute või teiste kõrgema astme kohtute liikmed, kelle otsuseid saab edasi kaevata ainult erandjuhtudel; e) riigi kontrolliasutuste ja keskpankade nõukogude liikmed; f) suursaadikud, asjurid ja kaitsejõudude kõrgemad ohvitserid; g) riigiettevõtete juhatuse ning haldus- või järelevalveorganite liikmed; h) rahvusvahelise organisatsiooni juhid, juhi asetäitjad ja juhtorgani liikmed või samaväärseid ülesandeid täitvad isikud. Kõhkluste ärahoidmiseks täpsustame, et määruses nimetatud nõukogude ja juhatuste liikmete hulka loetakse alati ka nõukogude ja juhatuste esimehed. Käesoleva eelnõu koostamisel on lähtutud eesmärgist koostada avaliku võimu oluliste ülesannete täitjate loetelu, mis võtaks arvesse sisulisele ja tegelikku korruptsiooniriski, ja mitte piirduda direktiivi formaalse ülevõtmisega. Kuna ühest küljest on tegemist riigi julgeoleku ja korruptsiooniennetuse seisukohast olulise teemaga, teisalt toob PEP definitsiooni alla mineval ametikohal töötamine kaasa täiendava halduskoormuse nii isikule endale kui temaga ärisuhetesse astuvatele kohustatud isikutele, peab PEP ametikohtade kehtestamine ja ajakohasena hoidmine lähtuma tegelikest vajadusest ja rutiinsetest riskihinnangutest. Toodud kaalutlustest lähtuvalt on käesoleva määruse eelnõus laiendatud direktiivis toodud loetelu järgnevalt: Õiguskantsler Õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 1 lg 1 kohaselt on õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele (PS) ja seadustele vastavuse üle. Sellisel kujul on kahtlemata tegemist avaliku võimu olulisi ülesandeid täitva ametikohaga, kes võib sõnaõigusega osa võtta Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitest. Vaieldamatult on õiguskantsleri institutsiooni näol seega tegemist avaliku võimu oluliste ülesannete täitjaga, kellel on märkimisväärne mõjuvõim, millega kaasneb omakorda ka korruptsioonirisk. Ministeeriumi kantsler ja riigisekretär Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 53 lg 1 näeb ette, et ministeeriumi kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist, kusjuures sama paragrahvi lg 2 annab kantslerile õiguse ministri poolt kinnitatud eelarve alusel käsutada ministeeriumi eelarvelisi vahendeid. Seega on tegemist tippametnikuga, kellel on oma tööülesannetest ja pädevusest tulenevalt õigus suures ulatuses vara käsutada, millega vältimatult kaasneb korruptsioonirisk. Analoogselt on lisatud ka riigisekretär, pidades veel täiendavalt silmas, et ta võib sõnaõigusega osaleda Vabariigi Valitsuse istungitest ja et tal on Riigikantselei juhina samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel. Riigi peaprokurör Tulenevalt prokuratuuriseaduse (ProkS) § 3 lg-st 1 juhib riigi peaprokurör prokuratuuri ja täidab teisi temale seadusega pandud ülesandeid. ProkS § 1 lg 1 kohaselt on prokuratuur Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Tegemist on vaieldamatult avaliku võimu olulisi ülesandeid täitva ametikohaga, mille laitmatu funktsioneerimine on õigusriigi toimimise seisukohast kriitilise tähtsusega ja ei jää kuidagi alla nt riigikohtuniku omale. Samuti on oluline tähele panna, et kuna tegemist on kohtueelset menetlust ja riikliku süüdistust esindava asutuse juhiga, on tegemist ühest küljest kõrge korruptsiooniriskiga ametikohaga, mille puhul on teisalt ametikoha iseloomust tulenevalt raskendatud teha järelevalvet (nt võimaliku korruptsioonikahtluse korral). Suuremate KOV üksuste juhid Kehtivas praktikas on rõhutatud kohalike omavalitsuste arvestatavat tähtsust ja osakaalu riigivõimu teostamisel. PS kommenteeritud väljaandes on kohalike omavalitsuste autonoomiat ja rolli puudutavalt selgitatud, et „[v]astavalt § 154 lg-le 1 otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused iseseisvalt kohaliku elu küsimusi. Sellest sättest tuleneb kohalike omavalitsuste omavalitsusõigus ehk autonoomia. Mõlemal juhul teostavad kohalikud omavalitsused täidesaatvat riigivõimu. Neid eristab riigiaparaadist vaid vahetum legitimatsioon. Kohalikud omavalitsused teostavad riigivõimu nii siis, kui nad täidavad riiklikke kohustusi § 154 lg 2 mõttes, kui ka siis, kui nad tegutsevad neile garanteeritud autonoomia raames. RKPJK on ühemõtteliselt leidnud: “Ka kohaliku omavalitsuse organid teostavad riigivõimu” (RKPJKo 06.10.1997, 3-4-1-3-97, p I; vrd ka 19.03.2009, 3-4-1-17-08, p 46).“ Kuna käesoleval hetkel on Eestis 79 kohalikku omavalitsust, mis erinevad nii territoriaalselt suuruselt kui elanike arvult märkimisväärselt1 oleks kõikide KOV üksuste juhtide PEP-idena defineerimine ilmselt ebaproportsionaalne ja ebavajalik – küll aga on põhjendatud PEP-idena käsitleda suuremate omavalitsusüksuste juhte. Valimi piiritlemisel on lähtutud Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vahelisest uurimisalluvusest. Vabariigi Valitsuse määrus „Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus“ § 2 lg 2 p 4 annab Kaitsepolitseiameti uurimisalluvusse karistusseadustiku (KarS) §-des 201, 2172, 2901, 2911, 294, 296 ja 298– 3001 sätestatud (korruptiivse olemusega) kuritegudes kohtueelse menetluse toimetamise, kui kuriteo on toime pannud Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve või Jõhvi kohaliku omavalitsuse üksuse või selle ametiasutuse juht või muu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja. Riigi asutatud sihtasutuste ja riigitulundusasutuste juhatuse või nõukogu liikmed Sarnaselt riigi äriühingutele täidavad ka riigi asutatud sihtasutused ja riigitulundusasutused avaliku võimu funktsioone ja neile on sisuliselt delegeeritud riigivara valitsemine. Kokkuvõtlikult nõustutakse prevaleerivas käsitluses üldjoontes sellega, et riik osaleb nii äriühingutes kui sihtasutustes kolmel põhjusel: riigivõimu teostamine, muul riigivara valitseja poolt määratud avalikul eesmärgil ning tulu saamiseks.2 Ministeeriumid ja põhiseaduslikud institutsioonid teostavad 2019. aasta mai seisuga asjaõigusi 67 sihtasutuses, mille aastane tulem 2017. aasta majandusaasta aruannete andmete põhjal ulatub mõnekümnest tuhandest eurost enam kui 180 miljoni euroni. Eeltoodust nähtuvalt ei ole põhjendatud PEP nimekirja loomisel riigi äriühingute või riigi osalusega äriühingute kõrval välistada täielikult riigi asutatud sihtasutuste juhtorganitesse kuulujaid. Eelnõu kohaselt loetakse riikliku taustaga isikuteks viie suurima aastatulemiga sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed. Samuti on käesoleval hetkel asutatud üks riigitulundusasutus, keda teatud erisustega RVS § 4 lg 31 järgi samuti riigivara valitsejana käsitletakse. Selleks on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)3. Süsteemse reguleerimise huvides on põhjendatud ka riigitulundusasutuse juhatuse või nõukogu liikme PEP-ina käsitlemine, kuna riigitulundusasutuse korruptsioonirisk ei ole pelgalt juriidilise vormi tõttu väiksem kui riigi äriühingus. Valitsusasutusteks olevate ametite ja inspektsioonide ning teiste valitsusasutuste juhid 1 Vt täpsemalt: https://www.rahandusministeerium.ee/et/kov (03.06.2019). 2 Vt täpsemalt: https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigivara/riigi-osaluste-valitsemine (02.06.2019). 3 Vt RMK põhimäärus: https://www.riigiteataja.ee/akt/113112018003?leiaKehtiv (02.06.2019). VVS § 39 lõige 3 näeb ministeeriumite, Kaitseväe ja Riigikantselei kõrval valitsusasutustena ka ameteid, inspektsioone ja muid valitsusasutusi, mis on VVS § 38 punkti 1 kohaselt täidesaatva riigivõimu kandjad. Määruses on loetletud kolm inspektsiooni, 25 ametit ja kolm muud valitsusasutust. Viidatud inspektsioonidel, ametitel ja valitsusasutustel on oluline roll riigivõimu teostamisel, sh riigi välis- ja sisejulgeoleku ning majandus- ja ettevõtluskeskkonna toimimise tagamisel, samuti keskkonna-, töö- ja tuleohutuse tagamisel jne, mistõttu saab nende juhte lugeda oluliste avaliku võimu funktsioonide kandjateks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/843, millega muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849), kohustas liikmesriike koostama ja ajakohasena hoidma täpsema loetelu, mis näitaks, milliseid konkreetseid ametikohti selles riigis tuleks lugeda „avaliku võimu olulisi ülesandeid“ täitvateks. Direktiivis olev nimekiri on miinimumnimekiri, mida liikmesriigid võivad vajadusel täiendada. Seda võimalust on määruse koostamisel kasutatud. Eelnõus olev nimekiri täiendab ja täpsustab RahaPTS-i § 91 lg-s 2 olevat nimekirja, mille koostamisel on omakorda lähtutud direktiivi (EL) 2015/849 artiklis 3 punktis 9 olevast nimekirjast. 4. Määruse mõjud Määrus täpsustab, milliste Eesti ametikohtade täitjaid loetakse riikliku taustaga isikuteks ja laiendab loetelu ametikohtadega, millele RahaPTS-i § 91 lg 2 ei viita. PEP definitsiooni alla mineval ametikohal töötamine toob kaasa täiendava halduskoormuse nii isikule endale kui temaga ärisuhetesse astuvatele kohustatud isikutele. Samas määruses olev loetelu lihtsustab kohustatud isikul riikliku taustaga isiku tuvastamise kohustuse täitmist. PEP määratluse alla minevate isikute ring on väike. Eelnõuga ei kaasne täiendavaid analüüsimist vajavaid mõjusid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega eeldatavaid tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Finantsinspektsioonile ning arvamuse avaldamiseks Maksu- ja Tolliametile. Lisaks saadetakse määrus tutvumiseks kõigile teistele ministeeriumitele, põhiseaduslikele institutsioonidele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Balti Kaitsekolledžile ja NATO Küberkaitsekoostöö Keskusele.  Justiitsministeerium Meie 20.07.2020 nr 1.1-10/5184-1 [email protected] Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri määruse „Loetelu Eesti ametikohtadest, mille täitjaid loetakse riikliku taustaga isikuteks“ eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude infosüsteemi vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume Teie arvamust eelnõu kohta viie tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme Rahandusminister Lisad: Määruse eelnõu Määruse seletuskiri Lisaadressaadid: Balti Kaitsekolledž Eesti Keskerakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Pank Eesti Reformierakond Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu Eesti Vabaerakond Elurikkuse Erakond Erakond Eesti 200 Erakond Eestimaa Rohelised Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Finantsinspektsioon Haridus- ja Teadusministeerium Isamaa Erakond Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maksu- ja Tolliamet NATO Küberkaitsekoostöö Keskus Riigikantselei Riigikogu Kantselei Riigikohus Riigikontroll Siseministeerium Sotsiaaldemokraatlik Erakond Sotsiaalministeerium Vabariigi Presidendi Kantselei Välisministeerium Õiguskantsleri Kantselei Henrik Mägi 611 3124, [email protected] 2 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/20-0906 - Loetelu Eesti ametikohtadest, mille täitjaid loetakse riikliku taustaga isikuteks Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Vabariigi Presidendi Kantselei; Riigikontroll; Riigikohus; Riigikogu Kantselei; Õiguskantsleri Kantselei; Eesti Pank Kooskõlastamise tähtaeg: 24.07.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cb50b7d8-4e90-42aa-ae8a-7030b019fdcb Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cb50b7d8-4e90-42aa-ae8a-7030b019fdcb?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main