Kriminaalmenetluse 17267000425 lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 03.08 .2017 Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Pille Juhkov Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Pärnu osakond Kriminaalasja number: 17267000425 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 263 lg 1 p 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): GP Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 17267000425, milles alustati menetlust 15.05.2017. a. KarS § 263 tunnustel. Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on alaealisel GP’ele esitatud kahtlustus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema käitus avalikus kohas teisi isikuid häirival ja ohtu seadval viisil, rikkudes KorS §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, 12. märtsil 2017 ajavahemikul 14.00 kuni 15.00 Pärnu linnas XXX tn Y juures oleval kõnniteel haaras Z-aastase alaealise AAA juustest, seejärel kägistas ühe käega viimasel kaela piirkonnast ning lõi vähemalt kahel korral, täpselt tuvastamata arv kordi AAA’d pea ja keha piirkonda, põhjustades viimasele füüsilist valu. -samuti tema, käitus avalikus kohas teisi isikuid häirival ja ohtu seadval viisil, rikkudes KorS §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid 15.mail 2017 ajavahemikul kell 14.45 kuni 15.00 Pärnu linnas XXX tn Y asuva Pärnu WWW juures võttis Z-aastaselt BBB’elt tugevalt parema käe randmest kinni, pigistas seda ja seejärel võttis teise käega tugevalt BBB kaela piirkonnast, millega põhjustas füüsilist valu. Kannatanu BBB end GP haardest lahti rabeledes jooksis Pärnus XXX tn Y majani, kuhu GP talle järgi jooksis ja võttis uuesti BBB randmest kinni, pigistades seda ning seejärel lõi ühel korral viimast rusikaga kõhupiirkonda, põhjustades füüsilist valu. -samuti tema, käitus avalikus kohas teisi isikuid häirival ja ohtu seadval viisil, rikkudes KorS §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, 25. mail 2017 kella 19.30 paiku Pärnu linnas XXX tn Y juures tiris Z-aastast BBB’ed juustest ja seejärel lõi käega ühel korral pea piirkonda, millega põhjustas füüsilist valu. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ja ta on asunud ( või võtab kohustuse ) heastama kuriteoga tekitatud kahju ning võtab endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on samuti teise astme kuritegu, mille eest näeb karistusseadustik ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav a/e GP on ennast temale esitatud kahtlustustes süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi teo toimepanemise asjaolude kohta. Ta on selgitanud, et on toime pannud täielikult esimese kuriteo, teises ja kolmandas kuriteos ei ole ta BBB’ed löönud, küll aga tunnistab tema juustest tirimist. GP on selgitanud, et vägivalla kasutamise põhjuseks oli isiklike tülide lahendamine. Ta saab aru, et selline käitumine pole õige, mistõttu on abi saamiseks pöördunud ka psühholoogi poole. GP on oma tegusid kahetsenud. Puhtsüdamlik kahetsus on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Samuti oli GP tegude toimepanemise ajal alaealine, Z-aastane. Kannatanute poolt ei ole kriminaalasjas esitatud tsiviilhagisid. GP on varasemalt kriminaalkorras karistamata, samas aga on karistatud ühel korral väärteo toimepanemise eest ( Ühistranspordiseaduse § 85 lg 1 rikkumine ). Pärnu WWW koolist väljastatud iseloomustusest nähtub, et CCC. Analüüsides olemasolevat infot ning lähtudes ka kuriteo toimepanemise asjaoludest, et kuna GP’el esineb käitumisprobleeme , vajaks ta mitte karistamist vaid abi saamist oma käitumise muutmiseks. GP suhtes tuleks kriminaalmenetlus lõpetada ning suunata ta sotsiaalprogrammi- multidimensionaalne pereteraapia ( MDFT ). Abiprokurör leiab, et käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatav ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud kuid omab ühte kehtivat väärteokaristust. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat aga ka tegude toimepanemise aegset käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et käesoleval juhul oleks otstarbekohane edaspidise riskikäitumise vähendamiseks suunata GP sotsiaalprogrammi MDFT. Antud programm on käitumisprobleemidega noortele ja nende peredele suunatud programm, kus töötatakse süsteemselt nii noore õisrikkuja, tema vanema, perega kui perevälise dimensiooniga ( sõbrad, töökaaslase, õpetajad, õpilased, suhtlus ametiisikutega jne. Programm viiakse ellu väljaspool kinnised asutusi ning on pikaajaline ( 6 kuud ) Teraapias osalemine aitaks kaasa GP sotsiaalsete oskuste arendamisele ja eakohase käitumise soodustamisele Tulenevalt eeltoodust leian, et kahtlustatava suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel, määrates GP’ele kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis multifunktsionaalne pereteraapia (MDFT) , tähtajaga 6 kuud, ja määrata kohustus hüvitada kriminaalmenetluse kulu (kaitsjatasu) 48 eurot, jättes selle vanema kanda, tähtajaga 30.11.2017.a. Juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 17267000425 menetlus GP suhtes. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: määrata GP’ele kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis MDFT tähtajaga 03.02.2018.a. ja hüvitada kriminaalmenetluse kulu 48 eurot, tähtajaga 30.11.2017.a. jättes selle vanema kanda. 3. Tõkendi tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid :asitõendeid ei ole. 5. Vahistuse andmed: ei ole . 6. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsjatasu 48 eurot, jätta KrMS § 188 alusel vanema EEE kanda. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanud BBB’ele ja AAA’le, kaitsja VK’ale ja sotsiaalkindlustusametile. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris Pärnus osakonnas Pikk 16b. 10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lg 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Pille Juhkov Olen kohustusega nõus. Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemus ja kriminaalmenetluse lõpetamise alus. Määruse koopia olen kätte saanud. ___________________________ GP 03.08.2017.a. __________________________ seaduslik esindaja EEE 03.08.2017