Lääne Ringkonnaprokuratuur · 9. august 2017
- Viit
- LÄRP-0/17/871
- Registreeritud
- 9. august 2017
- Dokumendi liik
- Oportuniteedimäärus
- Funktsioon
- LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
- Sari
- LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
- Toimik
- LÄRP-0/2017
- Vastutaja
- Merje Leemets (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lääne piirkondlik talitus, Paide)
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 19.07.2017, Pärnus
Koostaja ametinimetus ja nimi: vanemprokurör Elle Keeman
Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 17267000470
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 320 lg 1
Kahtlustatava nimi: AS
Teo toimepanemise aeg: 08.05.2017
Käesolevas kriminaalasjas alustati menetlust selle kohta, et AS andis 08.05.2017 Pärnu
politseijaoskonnas toimunud kannatanu ülekuulamisel teadvalt vale ütlusi selle kohta, et 04.05.2017
lõi teda AAA. Lähtudes eeltoodust esitati AS’ile kahtlustus KarS § 320 järgi, mis on teise astme
kuritegu ja mille eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.
Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest
lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades
menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava
käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt
selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole
kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille
eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse
välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades
ilmselt mittemõõdukas.
KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi
täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud
heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need
tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina
olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt.
Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted.
Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud
kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust,
st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtueelses uurimises ei ole AS’i
käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid, samuti puuduvad
koosseisuvälised raskendavad asjaolud. AS’i puhul on tegemist isikuga, kes on 80% töövõimetu
sünnitrauma tõttu. Oma 09.06.2017 kannatanu ülekuulamisel kriminaalasjas nr 17267000299 on ta
uurijale avaldanud, et AAA teda ei löönud, samuti kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistab teo
toimepanemist, kuid ei oska selgitada, miks ta seda tegi. Kõike eelnevat arvestades ning tuginedes
asjaolule, et sanktsiooniks KarS § 320 lg 1 järgi on rahaline karistus või kuni kolmeaastane
vangistus, mis jääb alla teise astme kuritegude maksimaalsele määrale, saab asuda seisukohale, et
AS’i süü ei ole nimetatud kuriteo puhul suur.
1
AS’i ei ole kriminaalkorras karistatud ning seega on antud kriminaalasja arvestades isiku
õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku
karistamisega. Samuti arvestades, et käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme
kuritegu, milles kahtlustatava isiku süü ei ole suur, võib käesoleva kriminaalmenetluse lõpetada
avaliku huvi puudumise tõttu, kuna temale kohustuse panemisega on riik antud juhul piisavalt
täitnud karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine
menetluse jätkamine, kuna karistusõiguslik eesmärk on saavutatud ning eripreventiivsest vajadusest
lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Kuigi tegemist on õigusemõistmise vastase kuriteoga,
kus eeldatakse avaliku menetlushuvi olemasolu, tuleb antud juhul arvestada asjaoluga, et AAA
peksis AS’i 22.04.2017 viimase koduaia juures, samuti võttis temalt mobiiltelefoni ja
isikutunnistuse ja pangakaardi, millised viskas jõkke (kriminaalasi nr 17267000299). Samuti on
tuvastatud, et AS’i suhtes pandi 04.05.2017 toime kehaline väärkohtlemine, kuid lööjat ei ole seni
tuvastatud. Selle sündmusega seoses on AS esmalt nimetanud hädaabikõnes lööjaks BBB’ed ning
hiljem AAA’d, kes on varasemalt AS’i väärkohelnud. Kuivõrd tõepärased asjaolud on välja
selgitatud ning on taksitatud õigusemõistmiseks kohtule ebaõige otsustusaluse loomine sh AS’i
poolt koostöö tegemisega, puudub viimase suhtes avalik meneltushuvi.
Lähtuvalt eeltoodust ja arvestades, et kahtlustatav on nõus täitma talle pandud kohustusi ning
juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, vanemprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 17267000299 menetlus AS’i suhtes.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: kohustada kahtlustatavat AS’i
2.1 tasuma riigituludesse 150 eurot;
2.2 kohustuse tähtajaks määrata 01.11.2017.
3. Tõkendid kohaldatud ei ole.
4. Asitõendid ja salvestised puuduvad.
KrMS § 206 lg 2 kohaselt anda käesoleva määruse koopia kahtlustatavale.
Elle Keeman
Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemust ja kriminaalmenetluse lõpetamise alust.
Olen kohustusega nõus ja kohustun selle täitma hiljemalt 01.11.2017.
_________________________
/nimi ja allkiri/
2