Kriminaalmenetluse 17239000014 lõpetamise määrus

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 13.07.2017 Haapsalus Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ülle Tamm Kriminaalasja number: 17239000014 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 263 lg 1 p 1 Kahtlustatava nimi: GK.K Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr.17239000014, milles alustati menetlust 14.03.2017 selles, et 12.03.2017 kella 02:14 ajal Hiiu maakonnas XXX vallas CCC tn Y asuva WWW ööklubi ees kasutas GK.K füüsilist vägivalda AAA suhtes, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Kohtueelsel uurimisel esitati GK.K’ale kahtlustus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. vägivallaga avaliku korra raskes rikkumises. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaal- karistus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. GK.K on kriminaalkorras karistamata isik. 29.04.2016 kustus ka liiklusalase süüteo toimepanemise eest mõistetud karistus. Käesoleval ajal puudub informatsioon ka kahtlustatava poolt toimepandud uute kuritegude kohta. Leian, et isiku süü antud kuriteo toimepanemise puhul ei ole suur. Võrreldes käesoleva asja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, tuleb asuda seisukohale, et kahtlustatava suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine/karistuse kohaldamine Haginõue käesolevas kriminaalasjas puudub. Kahtlustatava edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi ning selleks piisab kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate kohustuste määramisest. Lähtudes eelnevast, leian, et kahtlustatava suhtes on võimalik kohaldada kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 lg 7 alusel. Antud seadusesätte alusel menetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale konkreetse täitmise tähtaja ära näitamisega teatud kohustuse panemist. Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse ja edastab kriminaalasja materjalid Pärnu Maakohtu Haapsalu Kärdlas asuvasse kohtumajja. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja § 206 abiprokurör m ä ä r a s: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr.17257000014 menetlus. 2. Panna GK.K’ale kohustuseks teha 120 tundi üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldus-ametniku järelevalve all. ÜKT tegemise tähtaeg 31.detsember 2017. 3. Tõkendit ei kohaldatud. 4. KrMS § 991 alusel DNA proov ja sõrmejälgede kaart edastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti süütegude menetlemise, avastamise ja ärahoidmise eesmärgil. DNA proov ja sõrmejäljed võetud Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonnas 5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid puuduvad. 6. Vahistamist ei ole kohaldatud. 7. Kriminaalmenetluse kulud puuduvad. 8. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata kannatanutele TR, TT, MT ja anda üle kahtlustatavale. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonnas asukohaga Haapsalu Sadama 21. 10. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Ülle Tamm 2