Lääne Ringkonnaprokuratuur · 19. juuni 2017
- Viit
- LÄRP-0/17/728
- Registreeritud
- 19. juuni 2017
- Dokumendi liik
- Oportuniteedimäärus
- Funktsioon
- LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
- Sari
- LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
- Toimik
- LÄRP-0/2017
- Vastutaja
- Merje Leemets (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lääne piirkondlik talitus, Paide)
Sisu (failidest)
KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS
Koostamise kuupäev ja koht: 08.06.2017. a, Pärnus
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Pille Juhkov
Kriminaalasja number: 14267000537
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 4
Kahtlustatava nimi (isikukood): CL
Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 14267000537, milles alustati
menetlust 26.10.2014. a. KarS § 199 alusel.
Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on CL’ile esitatud kahtlustus KarS § 199 lg 2 p 4
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema olles isik, kes on varem toime
pannud varguse, olles seega KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isik.
Võttis 25.10.2014.a. võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 25.10.2014.a. kella
01.00 kuni 05.00 vahelisel ajal XXX tn Y asuvast korterist AAA’le kuuluva mobiiltelefoni
Samsung Galaxy S5 väärtusega 520 eurot, tekitades nimetatud summa ulatuses kannatanule
varalist kahju.
Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätestatu kohaselt saab
kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on
heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud
või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik
menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetada
ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu,
mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb
karistusena ette ainult rahalise karistuse.
KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille
eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav CL on ennast
temale esitatud kahtlustuses süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi teo toimepanemise asjaolude
kohta. Ta on selgitanud, et viibis 25.10.2014.a. enda tuttavale kuluvas korteris Pärnus XXX tn
Y.
Seal viibis ka kannatanu AAA. CL tarvitas alkoholi ning hommikul korterist lahkudes ja
kainenedes leidis oma pükste taskust võõra mobiiltelefoni. CL ei tagastanud võõrast telefoni
vaid müüs selle varalise kasu saamise eesmärgil tundmatule vene keelt kõnelevale
meesterahvale.
Kannatanu AAA on samuti kinnitanud, et 24.10.2014. viibis ta oma tuttava juures XXX tn Y,
kus viibis ka C nimeline noormees. Kanatanu jäi korterisse ööseks magama ning sealt lahkudes
avastas järgmisel päeval, et temale kuuluv mobiiltelefon Samsung on kadunud. AAA sai teada,
et telefoni varastas CL. AAA esitas kriminaalasjas tsiviilhagi 520 eurot, kuid 05.06.2017.a. on
ta teinud prokuratuurile avalduse, et loobub nimetatud tsiviilhagist ega soovi käesolevas
kriminaalasjas kahju väljamõistmist, sest lahendavad nimetatud varalise vaidluse omavahelisel
kokkuleppel. Samuti on kannatanu avaldanud, et ei soovi CL’i karistamist, kuna teab, et
viimane on kandnud teiste kuritegude toimepanemise eest reaalset vangistust Viru Vanglas.
Kahtlustatava süü kirjeldatud kuriteoepisoodides ei ole suur kuna CL on ennast kahtlustuses
esitatud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning tegu puhtsüdamlikult kahetsenud.
Puhtsüdamlik kahetsus on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Samuti oli
CL kuriteo toimepanemise ajal alaealine, 16 aastane.
Väiksemale süüle viitab ka toimepandud teise astme kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäär.
Käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava
kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine
ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega
kui avaliku karistamisega. Kahtlustatav ei olnud enne käesolevas asjas toimepandud telefoni
vargust kriminaalkorras karistatud, samas oli teda karistatud väärtegude toimepanemise eest.
(alkoholi- tubaka- ja liiklusseaduse rikkumiste eest). CL on kriminaalkorras käesolevaks ajaks
karistatud 25.02.2016.a. Pärnu Maakohtu otsuse alusel 7 kuu ja 17 päeva pikkuse
vangistusega, mille kandmiselt Viru Vanglast vabanes märtsis 2017.a. Käesolevas
kriminaalasjas olev kuritegu on aga toimepandud enne nimetatud kohtuotsust 2014.a.
Kannatanu ei soovi CL’i karistamist ja leiab, et CL’i poolt kantud reaalne vangistus alates
18.10.2016 kuni märtsini 2017.a. on teda juba piisavalt mõjutanud. Kohtueelse menetluse
käigus kogutud tõendeid ning asjaolusid arvestades on alust asuda seisukohale, et KarS § 56
lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada isikut
kriminaalvastutusele võtmata. Samuti tuleb arvestada isiku alaealisust kuriteo toimepanemise
ajal. Edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ning ühiskondlike normide sidususest
arusaamiseks on käesoleval juhul piisav kahtlustatava suhtes KrMS § 202 ettenähtud
kohustuse/ mõjutusvahendi kohaldamine.
Tulenevalt eeltoodust leian, et kahtlustatava suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus
KrMS § 202 alusel, määrates CL’ile kohustus sooritada 30 tundi üldkasulikku tööd.
Käesoleval hetkel CL on oma ema ülalpidamisel, ta ei oma töökohta ning on registreeritud
töötuna Eesti Töötukassas, mistõttu tuleb kriminaalmenetluse kulu so kaitsjatasu 48 eurot jätta
riigi kanda, sest CL ei ole suuteline seda tasuma.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 3, 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 14267000537 menetlus
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: määrata kohustus sooritada 30 tundi üldkasulikku tööd
tähtajaga 08.08.2017.a.
3. Tõkendi tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:
Asitõendeid ei ole
5. Vahistuse andmed: puuduvad.
6. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsjatasu 48 eurot jätta riigi kanda.
7. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete loetelu:
ei ole edastatud.
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kannatanu AAA, kaitsja AP.
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris Pikk 16b, Pärnu linn.
10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile
asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn.
Pille Juhkov
Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustust, uuendatakse prokuratuuri
poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 6 sätetest juhinduvalt ning menetlust
jätkatakse üldises korras.
Olen kohustusega nõus: ___________________
(nimi ja allkiri)