dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Lääne Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse 17257000037 lõpetamise määrus

Lääne Ringkonnaprokuratuur · 19. juuni 2017
Viit
LÄRP-0/17/727
Registreeritud
19. juuni 2017
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
LÄRP-0/2017
Vastutaja
Merje Leemets (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lääne piirkondlik talitus, Paide)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse 17257000037 lõpetamise määrus 1.pdf228 KB
  • 📎Kriminaalmenetluse 17257000037 lõpetamise määrus.pdf218 KB

Sisu (failidest)

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 07.06.2017 Haapsalus Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ülle Tamm Kriminaalasja number: 17257000037 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1 Kahtlustatava nimi: KS Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr.17257000037, milles alustati menetlust 17.02.2017 selles, et 17.02.2017 kella 00:30 paiku Lääne maakonnas XXX linnas YYY tn asuvas korteris lõid IM ja KS AAA’le korduvalt rusikaga pea piirkonda ning tekitasid kasutatud füüsilise vägivalla tagajärjel kannatanule füüsilist valu. Kohtueelsel uurimisel esitati KS’ile kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. kehalises väärkohtlemises. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaal- karistus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. KS on kriminaalkorras karistamata isik. Liiklusalase süüteo toimepanemise eest on kahtlustataval üks kandmata väärteokaristus. Käesoleval ajal puudub informatsioon ka kahtlustatava poolt toimepandud uute kuritegude kohta. Leian, et isiku süü antud kuriteo toimepanemise puhul ei ole suur. Võrreldes käesoleva asja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, tuleb asuda seisukohale, et KS suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine/karistuse kohaldamine Haginõue käesolevas kriminaalasjas puudub. Kahtlustatava edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi ning selleks piisab kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate kohustuste määramisest. Lähtudes eelnevast, leian, et kahtlustatava suhtes on võimalik kohaldada kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 lg 7 alusel. Antud seadusesätte alusel menetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale konkreetse täitmise tähtaja ära näitamisega teatud kohustuse panemist. Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse ja edastab kriminaalasja materjalid Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja § 206 abiprokurör m ä ä r a s: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr.17257000037 menetlus. 2. Panna KS’ile kohustuseks teha 90 tundi üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all. ÜKT tegemise tähtaeg on 10.november 2017 3. Tõkend- tühistada 04.04.2017 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 4. Kriminaalasjas ei ole kogutud andmeid, mis tuleb kustutada riiklikust sõrmejälgede registrist või riiklikust DNA-registrist, mistõttu puudub alus KrMS § 206 lõikest 21 tulenevalt teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. 5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid puuduvad. 6. Vahistamist ei ole kohaldatud. 7. Kriminaalmenetluse kulud puuduvad. 8. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata kannatanutele AAA ja anda üle kahtlustatavale. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonnas asukohaga Haapsalu, Sadama 21. 10. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Ülle Tamm 2 KRIMINAALMENETLUSE OSALISE LÕPETAMISE PÕHISTAMATA MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 07.06.2017 Haapsalus Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ülle Tamm Kriminaalasja number: 17257000037 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1 Kahtlustatava nimi: IM Kuriteo toimepanemise aeg: 17.02.2017 Määrus on koostatud lähtudes KrMS §-st 206 lg 1¹, mille alusel võib kriminaalmenetluse lõpetamise määruses KrMS § 145 lg 3 p-s 1 nimetatud põhjenduse jätta esitamata. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja § 206 abiprokurör m ä ä r a s: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr.17257000037 osaliselt IM suhtes menetlus. 2. Panna IM’ile kohustuseks maksta 15.oktoobriks 2017 riigituludesse 400,00 eurot 3. Tõkend- tühistada 11.04.2017 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 4. Kriminaalasjas ei ole kogutud andmeid, mis tuleb kustutada riiklikust sõrmejälgede registrist või riiklikust DNA-registrist, mistõttu puudub alus KrMS § 206 lõikest 21 tulenevalt teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. 5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid puuduvad. 6. Vahistamist ei ole kohaldatud. 7. Kahju hüvitamine: süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise aluseid ei esine. 8. Kriminaalmenetluse kulud puuduvad. 9. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata kannatanutele AAA ja anda üle kahtlustatavale. 10. Kannatanul on õigus vastavalt KRMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonnas asukohaga Haapsalu Sadama 21. 10. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lg 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest kümne päeva jooksul. Ülle Tamm
Allikas: Lääne Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →