Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 29.05.2017.a Haapsalus
Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marelle Ulla
Kriminaalasja number: 17257000001
Kuriteo kvalifikatsioon: Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 263 lg 1 p 1
Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: EJ
Kuriteo toimepanemise aeg: 31.12.2016
Kriminaalasjas nr 17257000001 alustati 01.01.2017.a menetlust PPA Lääne prefektuuri
Haapsalu PJ poolt KarS § 121 lg 1 tunnustel.
Kohtueelsel uurimisel on EJ’ile esitatud kahtlustus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava
kuriteo s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise toimepanemises vägivallaga, mis
seisnes selles, et tema, viibides 31.12.2017 kella 23.45 paiku Lääne maakonnas XXX vallas
YYY tn C läheduses asuval künkal s.o avalikus kohas, kus rikkus raskelt avalikku korda
sellega, et tekkinud sõnavahetuse käigus haaras kätega kinni ja tõmbas üle enda õla jõuga
pikali samas künkal koos elukaaslase ja kahe väikese lapsega viibinud AAA, mille tagajärjel
AAA kukkus künkal olevasse auku, misjärel lõi tuvastamata arv korda kannatanut rusikas
kätega õla- ja ülakeha piirkonda, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanule AAA’le
füüsilist valu ja mitteeluohtlikud vähemalt neli nädalat kestvad tervisekahjustused – ZZZ.
Sellise tegevusega rikkus EJ Korrakaitseseaduse § 55 sätestatud avalikus kohas käitumise
üldnõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu
seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või
asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, kusjuures korrakaitseseaduse
§ 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või
määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti
ühissõiduk. Kannatanu AAA poolt on esitatud hagi 280.71 euro suuruses summas, mille
moodustab seoses tervisekahjustusega ajavahemikul 01.01.2017 kuni 05.03.2017
töövõimetuslehel viibimise tõttu saamata jäänud töötasu.
Ülaltoodust nähtub, et kahtlustatava poolt on toime pandud teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Kahtlustatavat ei ole
kohtulikult karistatud ja tema suhtes ei ole aasta jooksul kriminaalmenetlust lõpetatud avaliku
menetlushuvi puudumisega ega leppimisega. Kahtlustatavat on 28.10.2016 ja 13.02.2017
väärteokorras karistatud LS § 242 lg 1 järgi rahatrahviga, mis on tasutud. Kahtlustataval
karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks on kahju vabatahtlik
hüvitamine. Seetõttu on antud juhul otstarbekas isiku mõjutamine edaspidi õiguskuulekalt
käituda läbi kohustuste panemise. Tema kohtulik karistamine ei ole vajalik ka õiguskorra
kaitsmise huvides, sest kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustuste panemisega
kahtlustatavale täidab riik piisavalt temale antud karistuslikke volitusi, mistõttu ei ole
otstarbekas edasine menetluse jätkamine juhul, kui kahtlustatava poolt täidetakse temale
pandud kohustused. Seega on olemas kõik alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks
kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätteid kohaldades. Antud seadusesätte
alusel menetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale kohustuse panemist kas
üldkasuliku töö tegemise või rahalise kohustuse määramise näol. Samuti tuleb hüvitada
kriminaalmenetluse kulud ja kuriteoga tekitatud kahju.
Käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetluse kulud puuduvad. Kannatanu on esitanud
kriminaalasjas tsiviilhagi summas 280.71 eurot, mis on kahtlustatava poolt hüvitatud.
Eesti Haigekassal on tsiviilkohtumenetluses õigus süüdlaselt sisse nõuda ravikindlustatud
kannatanule AAA tekitatud tervisekahjustuse tõttu temale makstud ajutine töövõimetushüvitis
ja talle osutatud raviteenuse tasu.
Kahtlustatav on lõpetamas gümnaasiumi ning hetkel tal puudub alaline sissetulek. Seetõttu
soovib kohustusena teha üldkasulikku tööd. Et isik soovib lähiajal astuda kaitseväeteenistusse,
määran kohustuse täitmiseks maksimumtähtaja kuus kuud s.o 29.november 2017.a.
Kahtlustatava suhtes kohaldatud tõkend tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel tühistada.
Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab prokurör
kriminaalmenetluse ning kriminaalasi saadetakse üldises korras kohtulikuks arutamiseks
Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 7, § 206, § 207 abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 17257000001 menetlus EJ suhtes seoses avaliku
menetlushuvi puudumisega.
2. Panna EJ’ile kohustus teha 80 (kaheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd Viru
Vangla Noorte KRHO järelevalve all. Üldkasuliku töö tegemise lõpptähtaeg on
29.november 2017.a.
3. Tõkendi tühistamine: tühistada elukohast lahkumise keeld
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad
5. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad
6. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: andmeid ei ole kogutud
7. Vahistuse andmed: vahistamist ei ole kohaldatud
8. Käesoleva määruse koopia saata üldkasuliku töö korraldamiseks Viru Vangla III
üksusele (
[email protected]).
9. Kriminaalmenetluse lõpetamisest teatada Eesti Haigekassale
10. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia anda viivitamata kahtlustatavale
11. Käesoleva määruse ärakiri saata viivitamata kannatanule, kel on õigus tutvuda
kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates
kümne päeva jooksul prokuratuuris asukohaga Sadama 21 Haapsalu (tutvumiseks
leppida aeg kokku telefonil 47 20043).
12. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.
Marelle Ulla