Kesse-Jaani sadam

KESSE – JAANI SADAMA LAIENDAMISE PROJEKTDOKUMENTATSIOON TELLIJA: Kesse Kuningriik OÜ OBJEKTI AADRESS: Jaani-Aadu, Kesse küla, Muhu vald, Saare maakod TELLIJA JA OMANIK: Kesse Kuningriik OÜ KOOSTAJA: MBR Projekt OÜ Kontaktandmed: - aadress: Lumelille tee 3, Muratse küla, Harku vald, Harjumaa 76901 - Telefon: 5077743 - E-mail: [email protected] Äriregistri kood: 10859255 MTR number: EEP003422 STAADIUM: Põhiprojekt KOOSTAJA: Jüri Kliimask Vastutav spetsialist Andres Läänesaar (Volitatud ehitusinsener tase 8 Kutsetunnistus nr. 095884) Tallinn August 2015 Põhiprojekt Kuupäev:August 2015 Kesse - Jaani sadama laiendamise projektdokumentatsioon -2- KÖITE SISUKORD Sisukord 1. Tekstiline osa 1. Ehitusobjekt 4 1.1 Nimetus 4 1.2 Objekti asukoht ja tähistus 4 1.3 Projekti eesmärk 4 1.4 Alusmaterjalid 4 2. LÄÄNEKAI 4 2.1 Rajamise eesmärk. 4 2.2 Olemasolev olukord. 4 2.3 Projektettepanek. 6 3. LÕUNAKAI 6 3.1 Rajamise eesmärk 6 3.2 Olemasolev olukord. 6 3.3 Projektettepanek. 8 4. LÄÄNE JA PÕHJAKAI VAHELINE KAI 9 4.1 Rajamise eesmärk 9 4.2 Olemasolev olukord. 9 4.3 Projektettepanek. 10 5. PÕHJAKAI 11 5.1 Rajamise eesmärk 11 5.2 Olemasolev olukord. 11 5.3 Projektettepanek. 11 6. TEHNOVÕRGUD 12 6.1 Veevarustus 12 6.2 Elektrivarustus 12 Põhiprojekt Kuupäev:August 2015 Kesse - Jaani sadama laiendamise projektdokumentatsioon -3- B. Graafiline osa. Jrk Joonise nimetus Joonise nr. nr. 1. Asendiplaan HE – 2 2. Kaide paiknemisskeem K–1 3. Lõunakai K–2 4. Läänekai K–3 5. Põhjakai K–4 6. Loodekai K–5 C. Lisad 1. Muhu Vallavalitsuse projekteerimistingimused Jaani-Aadu maaüksuse Rõuge lautri kai laiendamiseks. Väljastatud 09.06.2014 2. Veeteedeameti projekteerimistingimuste kooskõlastus nr. 6-3-1/ 1396 08.05.2014 3. Tehnilise Järelvalve Ameti projekteerimistingimuste kooskõlastus Nr. 16-3/ 14-0567- 012 29.05.2014 4. Keskkonnaameti projekteerimistingimuste kooskõlastus nr. HLS 14-4/14/10046-2 15.05.2014 5. Kaitseministeeriumi projekteerimistingimuste kooskõlastus nr. 12.1-1/14/2062 26.05.2014 Põhiprojekt Kuupäev:August 2015 Kesse - Jaani sadama laiendamise projektdokumentatsioon -4- 1. Ehitusobjekt 1.1 Nimetus Kesse - Jaani sadama laiendamise projektdokumentatsioon. Sadama reg. tunnus: EE KEJ 1.2 Objekti asukoht ja tähistus Kesse-Jaani sadam (reg. tunnus EE KEJ) paikneb Kesselaiu idaküljel, Jaani-Aadu talu merepiiril koordinaatidega 58°37,93'N 23°26,63'E. Tegemist on ajaloolise külalautri kohale rajatud paadisadamaga ning saarele ainsaks, enam kui 0,5m süvisega väikelaevade ligipääsu võimaldavaks kohaks. 1.3 Projekti eesmärk Vastavalt tellija poolt koostatud eskiisprojektile on eesmärgiks välja ehitada Kesse- Jaani sadama kaid tagamaks saareelanike veesõidukite turvalisust tormide korral ning Kesselaiuga ühendusepidamiseks kasutatava laeva PVK-006 sildumisvõimalust. 1.4 Alusmaterjalid ● Tellija lähteülesanne ● Saareelanike lähteülesandena edastatud probleemid ● 2013 aastal koosatud eskiisprojekt ● Maaameti Maa- ja merealade kaardirakendus ● EESTI METEOROLOOGIA JA HÜDROLOOGIA INSTITUUT - Virtsu veetaseme, tuule kiiruse ja jääpaksuse andmed perioodil 1995-2009.a 2. LÄÄNEKAI 2.1 Rajamise eesmärk. Tagada ohutu seismine kahele kuni 3t kaaluga ja max 8m pikkusele alusele, max süvisega 1,2m. Kai pealmine kõrgusmärk projekteerida arvestades veeseisu +1,0m. 2.2 Olemasolev olukord. Kai aluskonstruktsiooniks on tõstetud akvatooriumi süvendamisel tekkinud paerahnud. Rahnud toetuvad aluspae murdejoone lähedale. Rahnud on hakanud ilmastiku mõjul murenema, mõni on lainete erosiooni tõttu paigalt nihkunud. Põhiprojekt Kuupäev:August 2015 Kesse - Jaani sadama laiendamise projektdokumentatsioon -5- Foto: Paremal läänekai planeeritav asukoht, taamal lõunakai Foto: Paerahnud murenevad. Mureneb ka serv, millele rahnud toetuvad. Tagasiaste ei ületa siiski 1/3 rahnu laiusest Põhiprojekt Kuupäev:August 2015 Kesse - Jaani sadama laiendamise projektdokumentatsioon -6- 2.3 Projektettepanek. Kai terrassi kandvaks aluskonstruktsiooniks on monoliitsed raudbetoontalad ristlõikega 300x300mm. Talad paigutada 3m sammuga piki kaid. Kõrguslikult tuleb betoontalad rajada olemasolevate paerahnude alumise kihi peale. Iga tala tuleks ankurdada olemasolevate paerahnude külge võimalusel kahe ankruvardaga Ø12B500B. Ankruvardad paigaldada paerahnudesse keemilise massiga enne betoontalade valu. Kai horisontaalsuunalise kandevõime ning püsivuse suurendamiseks tuleb betoontalade maa poolsed otsad ühendada raudbetoonist sidetalaga. Monoliitsest raudbetoonist sidetala on kavandatud ristlõikega 300x310(h)mm, kõrguslikult põiktaladega samasse tasapinda. Betoontalade peale rajatakse A-klassi sügavimmutusega puidust pikitalastik, mis kaetakse pealt AB klassi süvaimmutatud 33mm paksuse puitlaudisega ja esiserv A klassi süvaimmutatud 45mm paksuse laudisega. Kai terrassipinna pealmine kõrgusmärk on kavandatud +1.20m. Kasutatavad kinnitid peavad olema happekindlast roostevabast terasest. Fikseerimaks paepankasid ja vähendamaks nende edasist lagunemist, tuleb nad katta betooniga. Selleks on ette nähtud valada alumise paepanga rea peale ja ette armeeritud betoonplaat paksusega minimaalselt 120mm. Betoonil lasta valamise käigus valguda paepankade vahele, et suurendada fikseeritust. Betoonplaadi pealispinnale anda kalle mere poole 2cm/m. Samuti tuleb valada kaldega betoonseina välispind. Monoliitbetooni klass peab olema C35/45, XC4, XS3, XF4(KK4). Kai aluskonstruktsiooni külge kinnitada roostevabad pollarid sammuga 3m. Pollarite ristpulga pikkus min 180mm. 3. LÕUNAKAI 3.1 Rajamise eesmärk Tagada ohutu seismine Kesselaiu transpordiparvele „Tigu“. Tigu on 3,5m lai ja 8m pikk, 15cm tühi süvisega ja 70cm vabapardaga plastparv, millel on metallraam. 3.2 Olemasolev olukord. Olukord on sarnane läänekai omale. Kai aluskonstruktsiooniks on tõstetud akvatooriumi süvendamisel tekkinud paerahnud. Rahnud toetuvad aluspae murdejoone lähedale. Rahnud on hakanud ilmastiku mõjul murenema. Üldine olukord on pisut parem kui läänekail. Põhiprojekt Kuupäev:August 2015 Kesse - Jaani sadama laiendamise projektdokumentatsioon -7- Foto: Lõunakai ja slipp Foto: Paerahnud murenevad. Põhiprojekt Kuupäev:August 2015 Kesse - Jaani sadama laiendamise projektdokumentatsioon -8- 3.3 Projektettepanek. Sarnaselt läänekaiga on ka lõunakai terrassi kandvaks aluskonstruktsiooniks kavandatud monoliitsed raudbetoontalad ristlõikega 300x300mm. Talad on ette nähtud paigutada kai idapoolsesse otsa sammuga 3m. Kõrguslikult tuleb betoontalad rajada olemasolevate paerahnude alumise kihi peale. Iga tala tuleks ankurdada olemasolevate paerahnude külge võimalusel kahe ankruvardaga Ø12B500B. Ankruvardad paigaldada paerahnudesse keemilise massiga enne betoontalade valu. Kai horisontaalsuunalise kandevõime ning püsivuse suurendamiseks tuleb betoontalade maa poolsed otsad ühendada raudbetoonist sidetalaga. Monoliitsest raudbetoonist sidetala on kavandatud ristlõikega 300x310(h)mm, kõrguslikult põiktaladega samasse tasapinda. Igasse betoontalasse, selle maa poolsest otsast 900mm kaugusele, on ette nähtud sisse betoneerida ümartoru post Ø101.6x6, mille külge on võimalik parv põiksuunas kinnitada. Terastorupost peab ulatuma kõrguslikult 500mm üle valmis terrassi pinna. Kai esiserva, iga betoontala otsa, paigaldada terastorupostid ristlõikega Ø101.6x6, mis peaksid takistama parve liikumist kai peale kõrge veeseisu korral. Terastorupostid kinnitada montaažikeevise abil raudbetoontaladesse sisse betoneeritud teraslehtede külge. Postid paigaldada vertikaalist 2º-se nurga all. Betoontalade peale rajatakse A-klassi sügavimmutusega puidust pikitalastik, mis kaetakse pealt AB klassi süvaimmutatud 33mm paksuse puitlaudisega ja esiserv A klassi süvaimmutatud 45mm paksuse laudisega. Kai terrassipinna pealmine kõrgusmärk on kavandatud +1.10m. Kasutatavad kinnitid peavad olema happekindlast roostevabast terasest. Fikseerimaks paepankasid ja vähendamaks nende edasist lagunemist, tuleb nad katta betooniga. Selleks on ette nähtud valada alumise paepanga rea peale ja ette armeeritud betoonplaat paksusega minimaalselt 100mm. Betoonil lasta valamise käigus valguda paepankade vahele, et suurendada fikseeritust. Betoonplaadi pealispinnale anda kalle mere poole 2cm/m. Samuti tuleb valada kaldega betoonseina välispind. Monoliitbetooni klass peab olema C35/45, XC4, XS3, XF4(KK4). Kai läänepoolses otsas, kus betoontalasid ei ole, toetatakse terrassi puidust alustalastik raudbetoonplaadi peale. Põhiprojekt Kuupäev:August 2015 Kesse - Jaani sadama laiendamise projektdokumentatsioon -9- 4. LÄÄNE JA PÕHJAKAI VAHELINE KAI 4.1 Rajamise eesmärk Tagada ohutu seismine väiksematele alustele ja madalama veeseisu korral. 4.2 Olemasolev olukord. Olemasoleva betoonkai ja rajatava läänekai vahele jääb ala, mida saab kasutada madalama kai rajamiseks. Ala on vormistatud väiksemate paepankadega kaetud nõlvusena kaldega 1:1,5. Paas mureneb intensiivselt, nõlv ühtlustub ilmselt lähiaastatel. Püsivus on siiski väga hea. Tegemist on kogu sadamabasseini varjatuima sopiga, seetõttu sobib eriti hästi väiksemate paatide sildumiseks. Foto: Kahe kai vaheline ala vaadatuna lõunamuulilt Põhiprojekt Kuupäev:August 2015 Kesse - Jaani sadama laiendamise projektdokumentatsioon - 10 - Foto: Kahe kai vaheline ala. 4.3 Projektettepanek. Sild on kavandatud talasillana. Olemasoleva põhjakai ja rajatava läänekai otste vahele paigaldatakse liimpuittala (veekindla liimiga) ristlõikega 200x480(h)mm. Terrassi kandetalastik on kavandatud sügavimmutatud puidust ristlõikega 75x150mm sammuga 2m, mis ühest otsast kinnitatakse tala kingaga liimpuittala külge, teine ots toetatakse monoliitsele raudbetoonplaadile. Raudbetoonplaat valatakse kai nõlva moodustavate paeplokkide peale paksusega ~150mm ja laiusega 800mm. Raudbetoonplaat ankurdada olemasolevate paeplokkide külge armatuurvarrastega Ø10B500B, samm 500mm. Ankruvardad paigaldada paekiviplokkidesse keemilise massiga. Raudbetoonplaadi betooni klass C35/45, XC4, XS3, XF4(KK4). Nõlva alumine osa, mis on tänaseks lagunenud peenema fraktsiooniga killustikuks, tuleb erosiooni vältimiseks katta maakividega. Maakividest sillutise alla paigaldada geotekstiil. Puidust terrassi peakandetalade peale rajatakse A-klassi sügavimmutusega puidust pikitalastik, mis kaetakse pealt AB klassi süvaimmutatud 33mm paksuse puitlaudisega Põhiprojekt Kuupäev:August 2015 Kesse - Jaani sadama laiendamise projektdokumentatsioon - 11 - ja esiserv A klassi süvaimmutatud 45mm paksuse laudisega. Kai terrassipinna pealmine kõrgusmärk on kavandatud +0.650m. Kasutatavad kinnitid peavad olema happekindlast roostevabast terasest. Ülemise tasandi terrass ühendab põhjakai ja läänekai terrassi pinnad langedes läänekai terrassi kõrguselt +1.200 ühtlaselt kuni põhjakai terrassi kõrguseni +0.990. Ülemise terrassi sügavimmutatud puidust alustalad ristlõikega 75x145mm paigaldada tihendatud ning kõrguslikult planeeritud kruusalusele. Alustalad kaetakse AB klassi süvaimmutatud 33mm paksuse puitlaudisega. 5. PÕHJAKAI 5.1 Rajamise eesmärk Katta olemasolev betoonkai puitlaudisega, tagades aluste turvalise seismise ka kõrge veeseisu korral. 5.2 Olemasolev olukord. Rajatud betoonkai on hästi säilinud ja funktsionaalne. Küljele kinnitatud puitprussid vajavad rihtimist. 5.3 Projektettepanek. Silla olemasolevate puitpostide külge kinnitatakse puitprussid mõõtudega 75x150mm. Nendele omakorda rajatakse 75x150mm puidust aluskonstruktsioon ja kaetakse puitlaudisega. Kai esiserval puittalad rihitakse ning kaetakse 45mm paksuse puitlaudisega. Kõik puitmaterjal valmistada klass A immutusega välja arvatud pealmine puitlaudis, mis võib olla AB klassi materjalist. Vältimaks erosiooni kai idapoolses otsas olemasolevate betoonplaatidega külgneval alal, on ette nähtud tasandada eelpoolkirjeldatud nõlvus ja valada sellele 120mm paksune raudbetoonplaat. Betooni klass C35/45, XC4, XS3, XF4(KK4). Muuli paeplaatidega kaetud nõlvuse osa põhjakaist idasuunas tuleb katta geotekstiili ja sellele paigutatud raudkividega 300-500mm veepiirist kõrgemal osal erosiooni takistamiseks. Põhiprojekt Kuupäev:August 2015 Kesse - Jaani sadama laiendamise projektdokumentatsioon - 12 - 6. TEHNOVÕRGUD 6.1 Veevarustus Ehitusprojekti eesmärgd Rajada suvist veevarustust võimaldav veetrass sadamahoone vundamendi juurest põhjakai nurgas paikneva liimpuitpostini. Paigaldada trassi tühendamist võimaldav ventiil, ühendusots sadamahoone veetrassiga ja kraan puitposti külge koos voolikupooli ning 20m voolikuga. Süsteemide kirjeldus Laiendatavasse sadamasse rajatakse majandus-joogiveevarustuse süsteem. Kasutatavad projekteerimisnormid - Kinnistu veevärgi projekteerimine EVS 835:2003 Veevarustuse vooluhulgad Arvutuslik majandus-joogivee vajadus: 2,0 m3/ööp.; 0,28 l/s Veevarustuse allikas Laiendatavas sadamas vajalik majandus-joogivesi saadakse olemasolevast puurkaevust Jaani-Aadu kinnistult (katastritunnus 47801:006:0449). Välisvõrk Projekteeritav veetorustik Rajatakse süsteemsest Gardena (või analoogi) välisveevarustus lahendusest, mis koosneb klapiga kaetavast, pinnasesse paigaldatavast kiirliidetega sisend- ja väljundosast ning isetühjenemist võimaldavast klapist. Projekteeritav veetorustik survetoru 25mm. Projekteeritud veetorustik paigaldatakse 0,7 m sügavusele maapinnast. Kaevikus paigaldatakse torustik liivakihi sisse: all tihendatud liiv 20 cm, peal liiv 30 cm, küljed täita tihedalt liivaga. 6.2 Elektrivarustus Ehitusprojekti eesmärgd Paigaldada maakaabel sadamahoone vundamendi juures paiknevast kilbist põhjakai nurga juures oleva liimpuitpostini ja läänekai LED pollarite alalditeni. Põhiprojekt Kuupäev:August 2015 Kesse - Jaani sadama laiendamise projektdokumentatsioon - 13 - Elektrivälisvõrk Elektripaigaldis projekteeritakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele eeskirjadele ja normidele (standardid, EEI, EEE). Pingesüsteem 3N 230 V, 50 Hz jäigalt maandatud neutraaliga. Kilbist võetakse toited kaablitega MCMK sadama elektri toitepunktidele. Sadama valgustuseks paigaldatakse välisvalgusti olemasolevale liimpuitpostile. Sadama elektri toitepunktide pistikupesad ühendatakse läbi rikkevoolu kaitselülitite. Objekti elektrivõrk ehitatakse TN-S süsteemis (5-juhilisena). Kaablid paigaldada pinnases vähemalt 0.7m (teede all 1.0m) sügavusele liivapadjandisse. Kaablid kaitsta plastist kaablikaitseelementidega ja ristumistel maa- aluste kommunikatsioonidega ja teedega plasttoruga ning sellest 20cm kõrgemale paigaldada hoiatuslint. Kaevetöödel tuleb järgida ohutusnõudeid, olemasolevate kommunikatsioonide valdajate või hooldajate poolt seatud piiranguid ning haljastusalaseid nõudeid. Kaeviku tagasitäitel jälgida, et kaableid (torusid) ümbritsevas liivakihis ei tohi olla kive, teravaservalist materjali ega prahti. Peale kaeviku tagasitäidet teostavad haljastus ja teekatted taastada. Meremärkide toide lahendatakse eraldi projektiga. Saatja: "Indrek Allmann" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: FW: kesse sadam Kuupäev: 2015-08-03 11:44 Tere, Saadan kooskõlastamiseks Kesse-Jaani sadama laiendamise projekti. Lugupidamisega Indrek Allmann Gsm 5130809