Taotlus

HAAPSALU LINNAVALITSUS Terviseamet Meie 03.07.2025 nr 6-1/8/24-54 [email protected] Teade Rohuküla sadam 8, Rohuküla, Haapsalu linn detailplaneeringu kehtestamine Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lõikele 3 teatame, et Haapsalu Linnavalitsus kehtestas 02.07.2025 istungil otsusega nr 606 Rohuküla sadam 8 detailplaneeringu (koostaja Hendrikson DGE, töö nr 24005074). Haapsalu Linnavalitsuse 12.02.2025 korraldusega nr 136 algatati detailplaneering ning jäeti planeeritaval alal algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringuala asub Rohuküla sadama lõunapoolses servas sadama kai nr 1 ääres, Rohuküla sadam 8 katastriüksusel. Planeeringuala hõlmab riigiomandis olevat Rohuküla sadam 8 kinnistut (katastritunnusega 67401:001:0739), mille sihtotstarve on 100% tootmismaa ning pindala on 6135 m². Detailplaneeringu eesmärk on muuta Ridala Vallavolikogu 13.01.2010 otsusega nr 30 kehtestatud Rohuküla sadama detailplaneeringut Rohuküla sadam 8 kinnistu osas, et suurendada kinnistule määratud ehitusõigust krundile täiendavate tootmishoonete püstitamiseks. Rohuküla sadam 8 kinnisasja piire detailplaneeringus ei muudeta. Krundi kasutamise sihtostarvet (100% tootmismaa) ei muudeta. Kavandatava tegevusega ei hõivata uusi maa-alasid ning olemasolevat olukorda sisuliselt ei muudeta. Kinnistule soovitakse rajada lisaks kuni kolm hoonet (laohoonet vms). Hooneid hakatakse kasutama meremärkide hoiustamiseks ning veesõidukite talvehoiustamiseks. Alal tagatakse võimekus hoiustada Riigilaevastiku reostustõrjevahendeid, et neid saaks vajadusel operatiivselt kasutada merereostussündmustele reageerimisel. Planeeritavale krundile määratakse ehitusõigus, arhitektuursed tingimused hoonete püstitamiseks, krundi teenindamiseks vajalike tehnovõrkude põhimõttelised asukohad, lahendatakse haljastuse- ja heakorrapõhimõtted ning liiklus- ja parkimiskorralduse määramine. Riigilaevastik täidab riigi veesõidukite (välja arvatud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukid) ja ujuvmärgistuse haldamise, jäämurdetööde teostamise ning lootsiteenuse osutamise ja arendamisega seotud ülesandeid. Posti 34 Tel 472 5300 90504 HAAPSALU Faks 472 5 310 Registrikood 75012802 e-post: [email protected] www.haapsalu.ee Haapsalu linna üldplaneeringu kohaselt asub Rohuküla sadam 8 kinnistu sadama maa-alal, mis on ette nähtud veesõidukite sildumiseks, sadamateenuse osutamiseks ning sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitiste ehitamiseks. Detailplaneering on kooskõlas Haapsalu Linnavolikogu 27.09.2024 otsusega nr 162 kehtestatud Haapsalu linna üldplaneeringuga. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega ei kavandata tegevust, mis oleks olulise keskkonnamõjuga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 1 p 3 mõistes ning mis kohustab koostama keskkonnamõju strateegilist (edaspidi KSH) hindamist. Detailplaneeringus planeeritav tegevus ei sisalda KeHJS § 6 lg 2 toodud tegevusvaldkonda (taristu ehitamine või kasutamine), mille puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust. Detailplaneering on kooskõlastatud Terviseameti, Päästeameti, Keskkonnaameti, Kliimaministeeriumi ja Transpordiametiga. Planeeringu koostamisse on kaasatud AS Saarte Liinid ja Elisa Eesti AS. Detailplaneering võeti vastu Haapsalu Linnavalitsuse 28.05.2025 korraldusega nr 500 „Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine (Rohuküla sadam 8, Rohuküla, Haapsalu linn)“. Detailplaneeringu eesmärki ning põhilahendust ei ole peale detailplaneeringu vastuvõtmist muudetud. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 06.06.2025 – 20.06.2025 (k.a). Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitati parandusettepanek sademeveelahenduse muutmiseks ja seletuskirja sõnastuse parendamiseks. Ettepanek edastati planeeringu koostajale, kes võttis ettepaneku arvesse ning seejärel täiendas detailplaneeringut. Detailplaneeringu põhilahendus ei muutunud. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Helen Rammu Aselinnapea Koostaja: Harles Kullik [email protected] +372 5865 5058  Töö nr 24005074 | 16.06.2025 Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneering Seletuskiri ja joonised Tartu 2025 Kaili Ojaperv | detailplaneerija/projektijuht Tiina Born | joonestaja Riigilaevastik | planeeringu koostamisest huvitatud isik Haapsalu Linnavalitsus | planeeringu koostamise korraldaja Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneering 3 Sisukord SELETUSKIRI.......................................................................................................................................... 4 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ......................................................................... 5 2. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................................................. 6 2.1. Olemasolev olukord .................................................................................................................. 6 2.2. Piirangud ja kitsendused alal..................................................................................................... 7 2.3. Geoloogia ja põhjavesi .............................................................................................................. 8 2.4. Kultuuriväärtused ...................................................................................................................... 9 2.5. Kaitstavad loodusobjek d ja Natura 2000 võrgus k ................................................................ 9 2.6. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumen dele ............................................................. 10 2.6.1. Lääne maakonnaplaneering 2030+ ...................................................................................... 10 2.6.2. Haapsalu linna üldplaneering 2030+ .................................................................................... 11 2.6.3. Haapsalu linna arengukava 2023-2036 ................................................................................ 13 2.7. Alal keh v detailplaneering..................................................................................................... 13 3. PLANEERINGULAHENDUS .............................................................................................................. 15 3.1. Krun de hoonestusala ............................................................................................................ 15 3.2. Krun de ehitusõigus ............................................................................................................... 15 3.3. Juurdepääsuteede asukohad, liiklus- ning parkimiskorraldus ................................................ 15 3.4. Ehi ste arhitektuurilised, kujunduslikud ja ehituslikud ngimused ....................................... 16 3.5. Haljastus, heakord ja ver kaalplaneerimine........................................................................... 16 3.6. Tehnovõrkude ja -raja ste asukohad...................................................................................... 17 3.6.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi .............................................................. 17 3.6.2. Elektrivarustus ja välisvalgustus ........................................................................................... 17 3.6.3. Soojusvarustus ..................................................................................................................... 17 3.6.4. Telekommunikatsioonivarustus ........................................................................................... 18 3.7. Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus ....................................................................................... 18 3.8. Kuritegevuse riske vähendavad ngimused ........................................................................... 18 3.9. Keskkonna ngimuste seadmine ............................................................................................. 19 3.9.1. Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine ................................................................................ 19 3.9.2. Jäätmekäitlus........................................................................................................................ 20 3.9.3. Energiatõhusus ..................................................................................................................... 20 3.9.4. Radoon ................................................................................................................................. 20 3.9.5. Müra, õhk ja vibratsioon ...................................................................................................... 21 3.10. Servituudi seadmise vajadus ................................................................................................. 22 3.11. Detailplaneeringu algatamise lähteülesanded esitatud nõuetele vastavus ......................... 22 3.12. Planeeringu elluviimine ......................................................................................................... 23 B – KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ................................................. 24 C – JOONISED ..................................................................................................................................... 27 (Joonised esitatud digitaalselt eraldi failidena) 1.Situatsiooniskeem M 1 : 10 000 2.Kontaktvööndi skeem M 1 : 5 000 3.Tugiplaan M 1 : 500 4.Põhijoonis M 1 : 500 5.Tehnovõrgud M 1 : 500 6.Illustratsioonid - 4 Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneering Seletuskiri Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneering 5 1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Haapsalu Linnavalitsuse 12.02.2025 korraldus nr 136 Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneeringu algatamiseks ning detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise mi e algatamiseks. Detailplaneeringu eesmärk on muuta Ridala Vallavolikogu 13.01.2010 otsusega nr 30 kehtestatud Rohuküla sadama detailplaneeringut Rohuküla sadam 8 kinnisasja osas, et suurendada kinnisasjale määratud ehitusõigust krundile täiendavate tootmishoonete püs tamiseks. Planeeritavale krundile määratakse ehitusõigus, arhitektuursed ngimused hoonete püs tamiseks, krundi teenindamiseks vajalike tehnovõrkude põhimõ elised asukohad, lahendatakse haljastuse- ja heakorrapõhimõ ed ning liiklus- ja parkimiskorralduse määramine. Detailplaneeringu koostamisel analüüsitakse sadamaala infrastruktuuri toimimispõhimõ eid ning arvestatakse sadama logis lise tegevuse tagamisega, et tagada sujuv ja efek ivne tööprotsess. Rohuküla sadam 8 kinnisasja riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus on Riigilaevas k. Riigilaevas k täidab riigi veesõidukite (välja arvatud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukid) ja ujuvmärgistuse haldamise, jäämurdetööde teostamise ning lootsiteenuse osutamise ja arendamisega seotud ülesandeid. Kinnisasjale soovitakse rajada lisaks kuni 3 hoonet (laohoonet vms). Hooneid hakatakse kasutama meremärkide hoiustamiseks ning veesõidukite talvehoiustamiseks. Olemasolev viilhall säilitatakse. Detailplaneering on kooskõlas maakonnaplaneeringu ja keh va Haapsalu linna üldplaneeringuga. Detailplaneeringuga ei muudeta olemasoleva kinnisasja piire, samu ei muutu krundi kasutamise sihtostarve. Lahenduse koostamisel on alusdokumentatsioonina arvestatud ja asjakohases osas kasutatud:  Lääne maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70);  Haapsalu linna üldplaneering 2030+ (kehtestatud Haapsalu Linnavolikogu 27.09.2024 otsusega nr 162);  Haapsalu linna arengukava 2023-2036 (vastu võetud Haapsalu Linnavolikogu 28.10.2022 määrusega nr 14);  Detailplaneeringukohaste raja ste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord (Haapsalu Linnavalitsuse 26. oktoobri 2022 määrus nr 10);  Rohuküla sadama detailplaneering (kehtestatud Ridala Vallavolikogu 13.01.2010 otsusega nr 30);  Rohuküla sadama hooldusbaasi rekonstrueerimine (tööprojekt nr 75-16, koostaja OÜ Sirkel & Mall);  Planeerimisseadust ning teisi Ees Vabariigis keh vaid käesolevale detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid. Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud OÜ GEO S.T. poolt septembris 2024 mõõdistatud topo-geodee list alusplaani (töö nr 22M4053). Geodee lise alusplaani koordinaadid on L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500. Katastriüksuste andmed on saadud Maa-ame st seisuga 16.09.2024. Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 6 Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneering 2. Olemasolev olukord 2.1. Olemasolev olukord Planeeringuga hõlmatav Rohuküla sadam 8 kinnisasi (katastritunnus 67401:001:0739) asub Lääne maakonnas Väinamere (VEE3300000) idakaldal Rohuküla külas Rohuküla sadamaalal (sadamaregistri kood EERHK), mis on asunud samas asukohas 20. sajandi algusest saa . Rohuküla sadamast toimub praamiühendus Hiiumaale ja Vormsile. Sadama territoorium on kogu ulatuses tehiska ega ning tugevate inimmõjudega. Planeeringuala situatsioon on kujutatud joonisel nr 1 Situatsiooniskeem ja allpool oleval joonisel 1. Joonis 1. Rohuküla sadama maa-ala. Väljavõte Maa-ame sadamakaardi rakendusest 2024. Planeeritav ala on tähistatud kollase ringina. Planeeringuala olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 3 Tugiplaan. Planeeringuala asub Haapsalu linna Rohuküla sadama ala lõunapoolses servas Rohuküla sadam 8 katastriüksustel. Kinnisasja riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus on Riigilaevas k. Andmed planeeringualale jääva katastriüksuse kohta on esitatud tabelis 1. Ala asub Rohuküla sadama kai nr 1 ääres, kus asuvad kaks kinnisasja: Rohuküla sadam 8 ja Rohuküla sadam 1. Piirneval kinnisasjal kasutatakse sadama peamiselt puitmaterjali ladustamiseks ja laevadele laadimiseks. Kaid nr 1 kasutavad kaubalaevad ja Riigilaevas ku laevad. Tabel 1. Planeeringualal asuva katastriüksuse andmed Aadress Katastritunnus Pindala Katastriüksuse sihtotstarve Rohuküla sadam 8 67401:001:0739 6135 m2 tootmismaa 100 % Krundi kirdeosas paikneb ristkülikukujulise põhiplaaniga olemasolev hooldusbaasi hoone. Ehi sregistri andmetel viilhall (ehi sregistri kood 105013198) ehi sealuse pinnaga 494,4 m2, kõrgusega 7,5 m ja korruste arv 2. Hoone peamiseks funktsiooniks on poide hooldushoone, 2. korrusel paiknevad büroopinnad. Hoonet ümritsev ala on kaetud asfal - ja betoonka ega , mida kasutatakse parkimise ja poide ladustamise alana. Kinnisasi on piiratud kirde- ja kagukülgedelt võrkaiaga, loodest kõrge betoonpiirdega ning edelast merega. Kinnisasja idaosas on piirdeaed varustatud lükandväravaga ja jalgväravaga. Juurdepääs Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneering 7 alale on tagatud läbi Rohuküla sadama omavahelise kokkuleppe alusel AS-ga Saarte Liinid. Eraldi kõnni- või kergliikusteed puuduvad. Alal puudub madal- ja kõrghaljastus. 2.2. Piirangud ja kitsendused alal Planeeritav ala jääb Rohuküla sadamaalale (sadamaregistri kood EERHK). Erisused tulenevalt sadamaalast:  looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 5 p 2 kohane ranna ehituskeeluvöönd ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sadamaehi sele ja veeliiklusraja sele, riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehi sele, tehnovõrgule ja -raja sele. Detailplaneeringuga kavandatakse Rohuküla sadam 8 kinnisasjale ehi si, millele laieneb looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 5 p 2 erand;  keskkonnaseadus ku üldosa seaduse1 § 391 lg 1 p 1 kohaselt puudub avalikult kasutataval veekogul sadamas kallasrada;  veeseaduse § 118 lg 5 p 1 kohaselt ei ole õiguslikul alusel rajatud sadamaalal veekaitsevööndit. Planeeritav ala on varustatud elektriga, vee- ja kanalisatsiooniga, sademeveekanalisatsiooniga ning välisvalgustusega. Olemas on sideühendus. Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:  LKS kohaselt jääb planeeritav ala ranna piiranguvööndisse. Läänemere ranna piiranguvöönd on 200 m tavalisest veepiirist (LKS § 37 lg 1 p 1);  planeeritaval alal paiknevate elektrimaakaabelliinide, kaitsevöönd 1 m mõlemal pool kaablit (vastavalt Majandus- ja taristuministeeriumi 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehi se kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“);  piirneval Rohuküla sadam 1 (katastritunnus 67401:001:0738) kinnisasjal asub Rohuküla sadama reoveepuhas , mille kuja ulatub planeeritavale alale. Keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 31 „Kanalisatsiooniehi ste planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ja kanalisatsiooniehi ste kuja täpsustatud ulatus1“ kohaselt on puhas kuja 50 m;  Haapsalu linna üldplaneeringu 2023+ kohaselt ulatub planeeritavala alale lennuvälja tõusu- ja maandumissektori kooniline pind. Lennuväli paikneb 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee ääres endisel Kiltsi sõjaväe lennuväljal. Lennuvälja territoorium on riigikaitsemaa sihtotstarbega ning sellel paiknevad ehitused kuuluvad Kaitseliidule. Lennuväli ei ole ak ivses kasutuses ning seda kasutatakse vaid juhuslikeks sõjaväe lendudeks. Kuna planeeritud hoonete suurim lubatud suhteline kõrgus on 9 m, ei takistata sellega lennuliiklust;  piirneval Rohuküla sadam 1 kinnisasjal asub Elisa Ees AS-ile kuuluv raadiosidemast, mille kaitsevöönd ulatub planeeritavale alale. Raadiosidemas kaitsevööndi ulatus on maismaal tõmmitsatega raadiomas korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõ eliseks kolmnurgaks (vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehi se kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 14 Sideehi se kaitsevöönd). Ehitusseadus ku § 78 kohaselt on sideehi se kaitsevööndis keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehi sele ning põhjustada oma tegevusega sideehi se korrosiooni; 8 Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneering 2) ronida raadiomas ja kinnitada raadiomas või raadiomas piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, ke de, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehi se kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehi se kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, hendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukoh ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehi se kaitsevööndis. 2.3. Geoloogia ja põhjavesi Planeeringuala reljeef on tasane, maapinna kalle on kinnisasja keskel paiknevate restkaevude suunas ja kagupiiril paikneva kraavi suunas. mõningane langus on Väinamere poole, maapinna kõrgused on vahemikus 1,55…2 m. Geoloogilise pinnaka e moodustavad merese ed, klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel ning interpoleeritud pinnaka e paksus 5 m. Maa-ame 1:40 000 geoloogilise kaardi põhjavee kaitstuse hinnangu kohaselt jääb kavandatava tegevuse ala valdavalt piirkonda, kus põhjavesi on maapinnalt lähtuva reostuse suhtes kaitsmata alal (vt joonis 3, kaitsmata põhjaveega ala on joonisel tähistatud roosalt). Planeeringuala jääb Maa-ame andmete alusel üleujutusohuga alasse (vt joonis 2), kus prognoosi kohaselt võib kord 50 a jooksul esineda üleujutus abs kõrgusel 1,92 m, kord 100 a jooksul abs kõrgusel 2,07 m ja kord 1000 a jooksul abs kõrgusel 2,55 m. Joonis 2. Planeeringuala paiknemine kaitsmata põhjaveega alal ning üleujutusohuga alal. Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneering 9 2.4. Kultuuriväärtused Kultuurimäles ste registri andmetel ei jää vahetult planeeringualale ega selle lähipiirkonda kultuurimäles si. Maa-ame pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt ei jää planeeringualale ka pärandkultuuri objekte. 2.5. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustik Ees looduse infosüsteemi (EELIS) alusel ei jää planeeringualasse looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte. Planeeringuala piirneb lõunast ja osaliselt läänest Väinamere hoiualaga (Läänemaa; KLO2000241). EELIS andmetel alusel ei jää kavandatava tegevuse alale I ja II kaitsekategooria kaitsealuseid liike. Planeeringualast ca 170 m kaugusele jääb II kaitsekategooria kaitsealuse liigi, emaputk (Angelica palustris; KLO9324782), leiukoht. Emaputke ohuteguriteks on peamiselt kasvukohtade kinnikasvamine, ülekarjatamine, ehitus- ja arendustegevus. Planeeringualast ca 400 m kaugusele jääb II kaitsekategooria kaitsealuse liigi, viigerhüljes (Phoca hispida; KLO9132159), leiukoht. Viigerhüljeste peamiseks ohuteguriteks on kalapüük, muutused toidubaasis ja salakü mine. Samu süvendamine, kaevamine ja kaadamine, aga ka taristud, üldine keskkonnareostus ning vee-, õhu ja muu liiklus. Planeeringualast ca 200 m kaugusele jäävad Natura elupaigad rannaniidud (1630) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270) (vt joonis 3). Planeeritav ala jääb Natura 2000 võrgus kku kuuluva Väinamere linnu- (RAH0000133) ja loodusala (RAH0000605) lähipiirkonda, mis ka ub siseriiklikult kaitstava Väinamere loodusalaga (Läänemaa). Väinamere loodusala on moodustatud loodusdirek ivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodusta ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samu tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Kavandatav ehitustegevus ei mõjuta eeldatavalt nega ivselt Väinamere loodusala, sh Natura 2000 alade kaitse-eesmärke, kuna ehitustegevusega ei laieneta merre ega üle kinnisasja piiride. Seega otsene füüsiline puutumus linnu- ja loodusalaga puudub. Joonis 3. Kavandatava tegevuse paiknemine Natura 2000 loodusalade suhtes (aluskaart: Maa-amet 2024). 10 Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneering Planeeringuala vahetus läheduses esinevad mereelupaigatüüpide modelleerimise andmetel järgmised mereelupaigatüübid, mille kaitse on seatud Väinamere hoiuala ja Väinamere loodusala eesmärgiks: liivamadalad (1110), karid (1170) ning liivased ja mudased pagurannad (1140) (vt joonis 4) (allikas: TÜ Ees Mereins tuut. Loodusdirek ivi mereelupaikade seisundi hindamine ja EL Looduse taastamise määruse mereelupaikade piiritlemine. Tallinn 2024. Leitav KESEst (h ps://kese.envir.ee/kese/welcome.ac on) seiretöö koodiga ST00003250). Detailplaneeringuga kavandatud tegevused on lokaalse mõjuga ja mõjuala piirdub kavandatava planeeringu asukohaga. Hoonete rajamine Rohuküla sadam 8 kinnisasjale ei oma mõju Väinamere hoiuala ja Väinamere loodusala kaitse eesmärgiks olevatele modelleeritud mereelupaigatüüpidele, kuna kavandatava tegevuse elluviimiseks puudub vajadus teha töid meres või rannaalal. Joonis 4. Loodusdirek ivi mereelupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Maa-amet 2024). 2.6. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele . . . Lääne maakonnaplaneering + Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ lahenduse järgi jääb planeeringuala toimepiirkonna alale. Toimepiirkond on keskus-tagamaa süsteem, mis koosneb keskuslinnast ja sellega funktsionaalselt seotud tagamaast, mille elanikkonnale on keskuslinn igapäevaselt oluline töökohtade ja teenuste tarbimise sihtkoht. Täpsemalt asub ala Haapsalu toimepiirkonna linnalähivööndis. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on toodud, et soodustada tuleb riikliku tähtsusega Rohuküla reisisadama arengut (vt joonis 5). Maakonnaplaneering toob välja ka põhimõ ed sadamate arendamiseks, millest kavandatava tegevuse puhul on asjakohane nõue arvestada sadamategevuste juures keskkonnamõju ja reostamise leevendamise nõuetega. Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneering 11 Joonis 5. Väljavõte Lääne Maakonnaplaneeringu 2030+ kaardist Asustuse suunamine. Detailplaneeringuala ligikaudne asukoht on tähistatud kollase ringina. Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb DP ala väärtuslikule maas kule, täpsemalt Paralepa – Pullapää – Topu alale. Maakonnaplaneeringus on toodud välja põhimõ ed väärtuslike loodus- ja kultuurmaas ke säilitamiseks, millest kavandatava tegevusega seoses saab välja tuua nõude planeerida ning ehitada tööstus-ja majandushooneid piirkonda, kus nad avaldavad võimalikult vähe nega ivset mõju väärtusliku maas ku üldilmele. Planeeringulahendus vastab keh va Lääne maakonnaplaneeringu lahendusele. . . . Haapsalu linna üldplaneering + Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ kohaselt on planeeritava ala juhtotstarve sadama maa-ala. Üldplaneeringu seletuskirjas tuuakse välja, et Haapsalu linnas paikneb riiklikult oluline reisisadam Rohuküla sadam, mis omab strateegiliselt tähtsust regulaarühenduse tagamisel Hiiumaa ning Vormsiga. Rohuküla sadam omab suurt arengupotentsiaali ka kaubaveo teenindamise võimekuse arendamisel, ennekõike koosmõjus kavandatava Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee taastamisega. Üldplaneering arvestab olemasoleva Rohuküla sadama alaga ning käsitleb Rohuküla sadama võimalikku laienemist strateegilise vajadusena, mis annab võimaluse ka sadama ala ning seal pakutavate teenuste laiendamiseks. Strateegilise vajaduse realiseerimiseks tuleb pärast üldplaneeringu kehtestamist läbi viia detailplaneeringu koostamine koos mõjude hindamisega, et täpselt välja selgitada sadama laienemise võimalik ulatus ning alade kasutusfunktsioonid. Rohuküla sadama arendamisel tuleb tagada avalikkusele avatud ujumiskoht ja jääteele peale- ja mahasõidud koos avaliku juurdepääsuga (vt joonis 6). 12 Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneering Joonis 6. Väljavõte Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ põhijoonisest. Üldplaneeringus on toodud muuhulgas järgmised ngimused sadamate arendamiseks:  üldplaneeringuga on määratud sadamate arendamiseks vajalik maa-ala, kus tuleb teiste tegevuste kavandamisel arvestada sadama laiendamise võimalusega;  üldplaneeringuga on e e nähtud vajadus tagada sadamatele avalikud juurdepääsud;  Rohuküla sadama ala arendamisel tuleb tagada avalik juurdepääs Rohukülla kavandatud puhkeotstarbelisele maa-alale;  Rohuküla sadama arendamise ja laiendamise juures arvestada keskkonnamõju leevendamise ja reostuse likvideerimise nõuetega, pöörata tähelepanu mürahäiringu väl misele või vähendamisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele, ennekõike sadama maa- alaga külgnevatele eluhoonetele. Selleks jä a piisava laiusega haljasriba või rajada häiringu levikut takistav piire. Piirde rajamine tuleb kavandada häiringut põhjustava objek maa-alale, va juhul kui häiringut põhjustav objekt raja varem;  rannikuala potentsiaali realiseerimiseks on oluline taastada ja korrastada olemasolevad lautrikohad;  väikesadamatesse integreerida võimalikult lai tegevuste baas (nt merepääste, mereturism, sadamate kasutamine kalasadamatena ka harrastuskaluritele, purjelauduritele, puhketegevustele);  sadamas puudub veekogu kallasrada. Sadama maa-ala sulgemisel tuleb suunata kallasrada ümber sadama suletud territooriumi omal kinnistul, kui sadamaga piirneval kinnistul või teel puudub avalik kasutus;  sadamate arendamisel või uute sadamata rajamisel tuleb arvestada seni veel leidmata arheoloogiapärandiga ja tagada selle säilimine; Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneering 13  sadamate arendamisel tuleb tagada keskkonnanõuete (reostustõrje võimekus sadamas ning laevajäätmete vastuvõtmine) täitmine;  navigatsioonimärkide nähtavussektoris ei tohi olla navigatsioonimärke varjavaid objekte. Planeeritav ala asub Haapsalu linna üldplaneeringu kohaselt väärtuslikul maas kul. Üldplaneering näeb e e, et detailplaneeringu koostamisel tuleb omavalitsusel hinnata, kas kavandatav tegevus vastab selle asukohas kaitstava maas ku väärtusele. Siiski saab öelda, et kavandatav tegevus vastab väärtuslike maas ke säilitamise ngimusele, mille kohaselt tööstus- ja ärihooned kavandatakse piirkonda, kus nad avaldavad võimalikult vähe nega ivset mõju väärtusliku maas ku üldilmele. Planeeritav tegevus on kooskõlas Haapsalu linna üldplaneeringuga 2030+. . . . Haapsalu linna arengukava - Haapsalu linna arengukava üheks strateegiliseks eesmärgiks on: Haapsalu infrastruktuur, omavalitsuse poolt pakutavad teenused ja taristu mo veerivad Haapsallu elama asumist, eri liiki e evõtete loomist ja nende jätkusuutlikku arendamist. Kavandatav tegevus on kooskõlas keh va Haapsalu linna arengukava põhimõtetega. 2.7. Alal kehtiv detailplaneering Planeeringuala kontaktvööndis ja Rohuküla sadam 8 kinnisasjal keh b Rohuküla sadama detailplaneering (vt joonis 7). Rohuküla sadam 8 kinnisasja käsitletakse planeeringus kui Veeteede Ame tootmisbaasi territooriumit. Keh va detailplaneeringu kohaselt on kinnisasjal hoonete suurim lubatud ehi sealune pind on 600 m2, hoonete suurim lubatud arv 2, hoonete lubatud maksimaalne kõrgus on 8 m. Hoonestusala on e e nähtud planeeringuala kirdeosas, kus detailplaneeringu koostamise hetkel paikneb olemasolev hoone. Keh va detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on planeeringualal maapealsete ehi ste püs tamine lubatud detailplaneeringu joonisel näidatud hoonestusalal. Ülejäänud alal võib rajada maa-aluseid kommunikatsioone, teid, kaisid, platse ja sadama funktsioneerimiseks ning teenindamiseks vajalikke raja si. Keh va DP seletuskirjas on välja toodud ka sadama maa-ala ehituskeeluvööndi erisus: Sadama alal ei ole keh v ranna ja kalda ehituskeeluvöönd. Sadamal kui veeliikluse objek l ei ole keelatud majandustegevus ka veekaitsevööndis, mille laius mererannal on 20 m tavaveepiirist. Kavandatava tegevuse jaoks on vajalik uue detailplaneeringu algatamine, et suurendada keh vat ehitusõigust. Planeerimisseaduse § 140 lg 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. 14 Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneering Joonis 7. Väljavõte keh va Rohuküla sadama maa-ala põhijoonisest. Rohuküla sadam 8 kinnisasja piirid on tähistatud oranži joonega. Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneering 15 3. Planeeringulahendus Detailplaneeringuga soovitakse Rohuküla sadam 8 kinnisasjale rajada kuni 3 uut hoonet, hoonete suurim lubatud korruselisus on 2, hoonete lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast 9 m (suhteline kõrgus), suurim lubatud ehi sealune pind 1500 m2. Hooneid hakatakse kasutama meremärkide hoiustamiseks ning veesõidukite talvehoiustamiseks. Olemasolev viilhall säilitatakse. Hoonete suurima ehi sealuse pinna määramisel on arvesse võetud tellija soovid ning kavandatud tegevuste ruumivajadus. Võimalikud tegevused hoonetes: veesõidukite ja meremärkide puhastamine talvehoiustamiseks ja korpuste defekteerimine; korpuse tolmuvaba mehaaniline puhastamine (korrosioonitõrje laserpuhastuse meetodil); korpuse värvi uuendamine vastavalt vajadusele; mootorite iga aastane hooldus 30-l alusel; talvehoid 35-l erineva suurusega alusel. Alal tagatakse võimekus hoiustada Riigilaevas ku reostustõrjevahendeid, et neid saaks vajadusel opera ivselt kasutada merereostussündmustele reageerimisel. Kavandatava tegevusega ei hõivata uusi maa-alasid ning olemasolevat olukorda oluliselt ei muudeta. Sadama asukoht ning arendus on määratud kõrgemal asetsevate strateegiliste dokumen dega. Krun de moodustamise kohta annab ülevaate joonis nr 4 Põhijoonis. 3.1. Kruntide hoonestusala Planeeringuga on määratud hoonestusala, mille piires on lubatud rajada ehitusõigusega e e nähtud hooneid ja raja si. Krundi hoonestusala on seotud krundipiiriga. Kavandatud hoonestusala jääb Elisa Ees AS-i sidemas kaitsevööndisse. Vastavalt Ehitusseadus kule § 70 lg 2 p. 2 ja lg 3 võib kaitsevööndis keh vatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehi se omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehi se ohutust. Elisa Ees AS-i hinnangul kavandatud kujul ehitamine (st planeeritud alal ja max 9 meetri kõrgusena) mobiilimas ohutust ei vähenda. Hoonestusala on kujutatud joonisel nr 4 Põhijoonis. 3.2. Kruntide ehitusõigus Planeeringulahendusega on lubatud Rohuküla sadam 8 kinnisasjale rajada kuni 4 hoonet. Krun de ehitusõigus on esitatud tabelina joonisel nr 4 Põhijoonis. Planeeringualale on kavandatud või jäävad olemasolevalt järgmised ehi sed (Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehi se kasutamise otstarvete loetelu“):  muu erihoone (12749);  büroohoone (12201). 3.3. Juurdepääsuteede asukohad, liiklus- ning parkimiskorraldus Juurdepääs planeeringualale on Rohuküla sadama kaudu omavahelise kokkuleppe alusel AS-ga Saarte Liinid. Juurdepääsu servituu ei ole seatud. Liikluskorraldust reguleeritakse teemärgistustega, mida vastavalt kohapeal väljakujunevale situatsioonile on võimalik täpsustada. Joonisele nr 4 Põhijoonis on märgitud sõiduautode parkimiseks 9 kohta. Aluseks on võetud tööprojekt nr 75-16 „Rohuküla sadama hooldusbaasi rekonstrueerimine“ (koostaja OÜ Sirkel & Mall). Parkimine on mõeldud töötajatele ja külalistele. Parkimisarvutusel on lähtutud standardist 16 Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneering EVS 843:2016 Linnatänavad. Parkimiskoha laius 2,6 m ja sügavus 5 m. Hoone asukohaks on võetud väikeelamute ala (kasutatakse laialdase tootmismaa puhul, mis asetseb linna äärealadel), mille puhul tagatakse tööstuse evõtete korral 1 parkimiskoht 90 m² suletud brutopinna kohta. Olemasoleva hoone brutopind on 774,6 m² (vastavalt OÜ Sirkel & Mall projek le). Arvutuslik norma ivne parkimine krundil on 9 parkimiskohta. Parkimiskohad eraldatakse valge 10 cm laiuse pideva joonega. Parkimiskoha laius 2,6 m ja sügavus 5 m. Planeeringu elluviimisel ei kaasne töötajate arvu suurenemist, kuna kavandatud laohooneid hakatakse kasutama meremärkide hoiustamiseks ning veesõidukite talvehoiustamiseks. Seetõ u ei ole planeeringuga rohkem parkimiskoh kavandatud. Planeeringuga näidatud parkimiskohtade paiknemine krundil tuleb täpsustada uute hoonete projekteerimise käigus, kui on selgunud hoonete täpsed mahud ja asetus krundil. Piki kogu Rohuküla sadama kaid nr 1 tuleb säilitada jalakäijate läbipääsu võimalus, kuna tegemist on veeliikluse seisukohalt ühe tervikliku sadamaraja sega laevade sildumisteks ja seismisteks. Läbipääsu kinnisasjade vahelisel alal võib sadama turvatsoonide eraldamise aspek st lähtuvalt lahendada läbipääsusüsteemiga varustatud jalgväravaga. 3.4. Ehitiste arhitektuurilised, kujunduslikud ja ehituslikud tingimused Olemasolev hoonestus on lubatud säilitada olemasolevana. Võimalike juurde- ja pealeehituste tegemisel lähtuda planeeritud ehitusõigusest. Planeeritud hoonestuse arhitektuur ja materjalikäsitlus peab olema kaasaegne, piirkonda sobiv ja lähtuma hoone eesmärgist. Olemasoleva hoone fassaadis on kasutatud tumepunast ver kaalselt paigaldatud plekki, hoone katusekalle on 100, katuseka eks on profiilplekk. Kõik rajatavad hooned peavad moodustama ühtse arhitektuurse terviku. Täpsemaid arhitektuurinõudeid planeeringuga ei määrata. Joonisel nr 4 Põhijoonis on näidatud võimalik illustreeriv territooriumi asendiplaaniline lahendus. Täpne lahendus antakse projekteerimise staadiumis. Arvestades ptk-s 3.9.3 tooduga, on projekteerimisel lubatud e e näha päikeseenergia kasutamise võimalusi sulandades päikesepaneelid arhitektuursesse terviklahendusse (paneelid või nendega kaetavad osad on osa arhitektuursetest elemen dest või fassaadist või paigutada paneelid hoone katusele). Arvestada tuleb üleujutusohuga aladele seatud soovitustega. Teede, mullete ja hoonete vundamen de projekteerimisel tuleb arvestada üleujutusel tekkiva veevoolu võimaliku erosiooniohuga. Projekteerimisel jälgida, et üleujutuse taandumisel ei jääks taanduv vesi kõrgenduste taha kinni, tekitades sellega täiendavat erosiooniohtu. 3.5. Haljastus, heakord ja vertikaalplaneerimine Olemasolev haljastus krundil puudub. Kuna tegemist on sadamaalaga, kus on vajalik manööverdamine, ladustamine k.a lumeladustamine, siis ei kavandata planeeringuga alale haljastust. Lumeladustusalade asukoht selgub hoonete projekteerimise käigus. Prügikonteinerid on planeeritud sissepääsuväravate juurde. Jäätmekogumine ja käitlus toimub vastavalt keh vatele Haapsalu linna jäätmehoolduseekirjale. Konteineritele on tagatud prügiveoauto ligipääs. Jäätmete sorteeritud kogumise jaoks tuleb konteinerid tähistada vastavalt jäätmete liigile. Jäätmemahu d ja jäätme käitluse korraldamine peab lähtuma jäätmeseadusest. Planeeritav ala on piiratud kirde- ja kagukülgedelt võrkaiaga, loodest kõrge betoonpiirdega. Kinnisasja idaosas on piirdeaed varustatud lükandvärava ja jalgväravaga. Mere poolt on krunt Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneering 17 avatud. Planeeringuga ei muudeta olemasolevat lahendust. Piiretele nõudeid planeeringuga ei määrata. Ver kaalplaneerimine lahendatakse projekteerimisel. Kuna tegemist on olemasolevalt hoonestatud ja asfalt- ja betoonka ega kaetud alaga, siis olulisi muutusi ei kavandata. 3.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad . . . Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi Planeeritav ala on varustatud olmeveega, mis saadakse AS-ile Saarte Liinid kuuluvast puurkaevust (reg nr PRK0001099) Rohuküla sadam 7 (katastritunnus 67401:002:1763) kinnisasjal. Veevajadus planeeringuga ei suurene, kuna kavandatud laohoonetele ei planeerita veevarustust. Kavandatud hooned on meremärkide hoiustamiseks ning veesõidukite talvehoiustamiseks ning tegevused ei vaja täiendavat ve . Planeeringualal ei teki reostusohtlikku sademeve . Sademevesi juhitakse planeeringu koostamise ajal planeeritaval alal olevasse sademevee kanalisatsiooni, mille kaudu juhitakse sademevesi merre planeeritava ala lõuna osas. Suubla jääb Rohuküla sadam 1 kinnisasjale. Saarte Liinid AS-i e epanekul (13.06.2025 kiri nr 1-11/47-4) peab sademeveekanalisatsioon olema lahendatud Rohuküla sadam 8 kinnisasja piires. Seetõ u on planeeringuga näidatud olemasoleva sademeveekanalisatsiooni torus ku osaline likvideerimine ning planeeritud torus ku kaudu sademevee juh mine merre ala lääne osas. Täpne lahendus antakse projek ga. Tagatud peab olema sademevee mi evalgumine naaberkinnisasjadele. Ühisveevärgist vee võtmine ning reovee juh mine ühiskanalisatsiooni toimub vee-e evõtja ja tarbija vahelise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu alusel. . . . Elektrivarustus ja välisvalgustus Elekter saadakse Mere:(Haapsalu) alajaamast, mis asub Rohuküla sadam 5a (katastritunus 18401:001:0453) kinnisasjal. Planeeringuala on varustatud elektriga, olemas on elektriliitumiskilp. Täiendavat elektrivõimsust planeeritavatele hoonetele ei kavandata. Elektritoide liitumiskilbist uute hooneteni on e e nähtud maakaabliga. Krunt on varustatud krundi piiril asuvate tänavavalgustuspos del olevate valgus tega. Täiendav välisvalgustus kavandada hoonete välisseintele. Rohuküla sadam 8 kinnisasja läheduses paikneb navigatsioonimärk Rohuküla sadamakai tulepaak (reg. nr 530). Vastavalt meresõiduohutuse seaduse § 48 lg 4 on navigatsioonimärgi vahetusse lähedusse või mõjupiirkonda keelatud paigaldada tulesid, mis segavad navigatsioonimärgi eristamist. Seetõ u tuleb planeeringualal väl da sellise välisvalgustuse kasutamist, mis võiks halvendada nimetatud navigatsioonimärgi eristamist. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 26 (Ehitustegevuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas) § 4 lg 1 tuleb ehitustegevus navigatsioonimärgi läheduses või mõjupiirkonnas kooskõlastada Transpordiame ga. Selleks tuleb esitada enne ehitustööde algust ehitusprojekt. . . . Soojusvarustus Planeeritaval krundil oleva hoone kütmiseks kasutatakse elektrikütet. Planeeringuga kavandatud hooneid hakatakse kasutama meremärkide hoiustamiseks ning veesõidukite talvehoiustamiseks ning hooned ei vaja kütmist. Seega planeeritud hoonetele ei kavandata soojavarustust. 18 Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneering . . . Telekommunikatsioonivarustus Planeeritaval krundil on op lisekaabliga andmeside teenus hoones olemas. Täiendavaid sideühendusi ei planeerita. 3.7. Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehi sele esitatavad tuleohutusnõuded“, mille lisa 1 alusel on olemasolev hoone V (kontorid) kasutusviisiga, planeeritavad hooned VI (tööstus- ja laohooned) kasutusviisiga hooned. Tuleohutusklassiks on olemasolevatel hoonetel olemasolev, uushoonetel määratakse projekteerimise käigus arvestades keh vaid õigusakte. Vastavalt tuleohutusnõuetele peab väl ma tule levimist teisele ehi sele, välja arvatud piirdeaiale, pos le ja muule sarnasele nii, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka raja sele, kui raja s võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Olemasolevatele hoonetele juurdeehituste ja uushoonete projekteerimisel lähtuda keh vatest õigusak dest ning näha vajadusel e e tuld takistavad ehituslikud abinõud. Vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, ngimused ning kord“ sõltuvad nõuded veevooluhulgale suurima eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsioonist. Hoone tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormus MJ/m² 0–600 korral 10 l/s, 601–1200 korral 20 l/s ja > 1201 30 l/s. Veevooluhulk peab olema tagatud kolme tunni jooksul. Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehi sest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehi se sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehi sest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Rohuküla sadama territooriumil on hüdrandid, mis tagavad planeeritava ala väliskustutusvee vajaduse. Lähim olemasolev hüdrant asub ca 60 m kaugusel olemasolevast hoonest ning asukoht on näidatud joonisel 2 ja 4. Planeeritud hoonetele tagab tulekustutusvee ca 90 m kaugusel põhasuunas olev hüdrant, mis on näidatud joonisel nr 2. Kuna planeeritava ala tuletõrje veevõtuks olevad hüdrandid ei ole kantud ehi sregistrisse, on hoonete ehituslubade väljastamise eelduseks konkreetse hüdrandi registreerimine ehi sregistris. Ehi stesisene tuletõrjeveevärk lahendada vajadusel projekteerimise käigus vastavalt keh vatele normidele ja nõuetele. Opera ivsõidukite juurdepääs on tagatud läbi Rohuküla sadam 1 kinnisasja kulgevat teed pidi. 3.8. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused Planeeringu koostamisel on arvestatud Ees standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur“ põhimõ eid. Planeeringu koostamisel on arvestatud standardi 809-1:2002 põhimõ eid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduse strateegiatega:  oluline on hea nähtavus (territooriumi valgustatus);  krundile sissepääsu piiramine (selgelt eristatavad sissepääsud); Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneering 19  territoriaalsus (ala selge eristamine ja piiramine piirdega);  sissepääsudele kavandatud lukustatavad väravad. Hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel tuleb arvestada kuriteohirmu vähendamiseks ja vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:  paigaldada videovalve ja kohtvalgus d;  hoida ala korras;  kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). 3.9. Keskkonnatingimuste seadmine Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kuna kavandatav tegevus leiab aset olemasoleval sadama maa-alal ning detailplaneeringuga kinnisasja piire ei muudeta, siis olemasolev olukord kavandatava tegevuse elluviimise järgselt märkimisväärselt ei muutu. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Detailplaneeringuga kavandataval ehitusõiguse määramisel ning ala väljaarendamisel ei ole piirkonna maas kule ega maakasutusele e e näha olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Strateegilises plaanis on sadama arendamise ja sellega kaasnevate mõjudega arvestatud, kuna sadama asukoht ning arendus on määratud kõrgemal asetsevate strateegiliste dokumen dega. Sellest tulenevalt ei ole peamine maakasutusele avalduv mõju otseselt käesoleva projek mõju - tegevus on planeeritud varasemalt. . . . Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine Rohuküla sadam 8 kinnisasja piiril asuvad liitumispunk d kanalisatsiooni ning veega. Planeeritavalt alalt reove Väinamerre ei suunata. Sademevesi suunatakse Väinamerre, kuid tegemist ei ole reostunud sademeveega. Arvestades, et planeeritavalt alalt ei juhita reove ega saastunud sademeve otse Väinamerre, ei ole pole põhjust eeldada kavandatava tegevuse elluviimise järgselt pinnaveekogumile olulist ebasoodsat mõju. Keskkonnaportaali andmete alusel asub planeeringuala Väinamere üleujutuspiirkonnas. KSH eelhinnang annab täiendava soovituse, et teede, mullete ja hoonete vundamen de projekteerimisel tuleb arvestada üleujutusel tekkiva veevoolu võimaliku erosiooniohuga. Projekteerimisel jälgida, et üleujutuse taandumisel ei jääks taanduv vesi kõrgenduste (nt teetammid) taha kinni, tekitades sellega täiendavat erosiooniohtu. Hooneid hakatakse kasutama meremärkide hoiustamiseks ning veesõidukite talvehoiustamiseks. Ühisveevärgist vee võtmine ning reovee juh mine ühiskanalisatsiooni toimub vee-e evõtja ja tarbija vahelise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu alusel. Projek elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata üldistele veekaitsemeetmetele. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks e e nähtud kõvaka ega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sa umine pinna- ja põhjave e, eri tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed aju sed kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogust kaugemale kui 50 m. Juhul, kui eelmainitud alade ja objek de paiknemine veekogule lähedal on väl matu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sa umist pinnasesse ja põhjave e. Kavandatava tegevuse puhul ei ole e e näha olulise ebasoodsa mõju ilmnemist pinnasele ning pinna- ja põhjaveele. 20 Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneering . . . Jäätmekäitlus Olmejäätmete kogumine ning ehitus- ja lammutusprahi käitlemine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Haapsalu linna jäätmehoolduseeskirjale. Pinnase täitmiseks ehitusjäätmete kasutamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 §-s 41 sätestatud nõuetega ning registreerida tegevus Keskkonnaame s (jäätmekäitleja registreering). . . . Energiatõhusus Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadus kus ja e evõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“. Uute hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning võimalusel näha e e võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alterna ivsete energiaallikate kasutamiseks. Energiatõhususe põhinäitajaid on otstarbekas jälgida nii energiabilansi komponen de kui ka projekteerimise protsessis tehtavate valikute osas. Energiatõhusust mõjutab oluliselt hoone mahuline lahendus ehk hoone kompaktsus ja orientatsioon. Olulisusest järgmine on hoone fassaadide kujundamine, mis hõlmab endas soojapidavust, valgusläbivust ja varjestust. Lisaks mahule, vormile ja piirdetarindite lahendustele mõjutavad hoone energiatõhusust tehnosüsteemid. Hoone tehnosüsteemid on seotud energiavarustuse lahendustega, mis sõltuvad hoone ühendustest erinevate võrkudega. Tehnosüsteemidest on kõige suurem ruumivajadus ven latsioonisüsteemil. Võimalikult vähese energiakasutusega ven latsioonisüsteemi rajamine eeldab õiges valitud ven latsiooniseadmeid ja -torus kku ning arhitektuurse projekteerimise käigus nende hoolikat hoonesse sobitamist. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine. Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.4. . . . Radoon Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Ees Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi kohaselt asub Haapsalu linn täiendava uuringuvajadusega piirkonnas. Ees pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (Tallinn, 2017) kohaselt on tegemist madala radooniriskiga alaga (pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk kuni 10 kBq/m³) (vt joonis 8). Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisas 1 ei ole Haapsalu linna kõrgendatud radooniriskiga alana nimetatud. Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneering 21 Joonis 8. Väljavõte Ees pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase kaardist 6.1 Maksimaalne Rn-sisaldus pinnaseõhus. Planeeritav ala on tähistatud oranži ringina. Olme- ja kontoriruumides, kus inimesed viibivad tööajal igapäevaselt, tuleb tagada radoonivaba keskkond. Radooniuuringu vajaduse üle otsustab kohaliku omavalitsuse üksus. Ehituslike meetmete rakendamisel on juhiseks standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. . . . Müra, õhk ja vibratsioon Müra Keskkonnamüra norma ivsed väärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määruse nõudeid tuleb täita asulate planeerimisel ja ehitusprojek de koostamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus keh vad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. Välisõhus leviva müra normtasemed on:  müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;  müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Peamiseks müra allikaks planeeringuala piirkonnas võib pidada tegevusi Rohuküla sadamas (laadimine, erinevad sõidukid, laevad) ning riigiteed nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee. 2023. a. liiklussagedus andmete põhjal läbis Rohuküla sadamasse toovat lõiku keskmiselt kuni 1221 autot/ööpäevas. Olemasoleva transpordikoridori läheduses müra norma ivsuse hindamisel tuleb lähtuda liiklusmüra piirväärtuse nõuetest. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 alusel kehtestatud liiklusmüra normtasemed on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 3.1. Liiklusmüra normtasemed vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Ala kategooria üldplaneeringu I II alusel Virgestusrajatiste maa-alad ehk Elamu maa-alad, rohealad vaiksed alad Müra sihtväärtus 50/40 55/50 Müra piirväärtus 60/55 55/50 651/601 1lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel Kuna piirkiirus sadamaalal on 30 km/h, on sellega mürakaitsemeetmed liiklusmürale juba rakendatud. Arvestades, et tegemist on mereäärse piirkonnaga, tõstab mürataset ka tuule poolt tekitatud merekohin. Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta täiendavat müra võrreldes olemasoleva olukorraga. Samu tuleb arvestada, et tegemist on juba praegu laevatatava sadamaalaga ning planeeritav tegevus ei lisa täiendavat liiklust. Planeeritava ala lähialal ei asu elamuid. Planeeringu realiseerumisel tuleb jälgida, et ehitusperioodil ei ületataks müra ja vibratsiooni piirnorme. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 22 Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneering Õhk Õhusaaste keskkonnamõju ning eelkõige tervisele avaldatava mõju olulisuse hindamise aluseks on mõjutatava välisõhu vastavus kvaliteedinormidele (väljendatuna saasteaine lubatava kogusena välisõhu ruumalaühikus). Ees s on õhukvaliteedi piirväärtused kehtestatud keskkonnaministri 27.detsembri 2016. aasta määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Piirväärtustest madalamad saasteainete kontsentratsioonid ei ohusta inimese tervist olulisel määral. Piirkonna peamiseks õhusaaste allikaks võib pidada liiklust. Piirnormide ületamine liikluskoormusest lähtuvalt ei ole tõenäoline. Välisõhu paikseid saasteallikaid piirkonnas ei ole (Keskkonnaotsuste infossüsteemi KOTKAS andmebaasi andmed seisuga 16.08.2024). Lähim paikne heiteallikas jääb kavandatava tegevuse asukohast ca 4 km kaugusele. Planeeringualal kavandatakse muuhulgas meremärkide värvimist. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lõike 3 alusel on kehtestatud keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käi se tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1“, millega sätestatakse saasteainete heidete künniskogused ja käi se tegevuse künnisvõimsused, millest alates on nõutav õhusaasteluba. Künniskoguste ületamisel on vajalik esitada Keskkonnaame le õhusaasteloa taotlus. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samu väl da õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Väl da tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mi e kasutada kemikaalide lahuseid). Vibratsioon Ehitustegevuse käigus tuleb väl da vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojek ga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele. 3.10. Servituudi seadmise vajadus Planeeringuga tehakse e epanek reaalservituudi seadmiseks Rohuküla sadam 1 kinnisasjale juurdepääsu tagamiseks Rohuküla sadam 8 kinnisasjale vajaliku juurdepääsutee ulatuses. Servituudiala ulatus ning asukoht täpsustatakse kinnisasjade omanike kokkuleppel. E epanek tehakse seada põhja-lõuna suunaliselt kulgevale kaabli koridorile (joonisele kantud tööprojek „Rohuküla sadama kai nr 1 Riigilaevas ku osa rekonstrueerimise ehitusprojekt“ alusel, koostaja ESTKONSULT OÜ, töö nr 2025-05-08) servituut kaabli koridori valdaja kasuks. 3.11. Detailplaneeringu algatamise lähteülesanded esitatud nõuetele vastavus  Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud keh va Haapsalu linna üldplaneeringuga;  lähtuvalt kontaktvööndi analüüsist ning ala iseloomust on kavandatud hoonestus, liikluskorraldus ja parkimislahendus;  uute hoonete kavandamisel on arvestatud asukohast tulenevate põhimõtete ja piirangutega, lähiala planeeringute ja projek dega ning uus hoonestus moodustab ruumilise terviklahenduse nii kavandataval alal kui ka piirkonnas laiemalt;  hoonestusala on seotud krundipiiridega;  määratud on arhitektuuri ngimused;  esitatud on transpordimüra tasemete analüüs ning leevendamise lahendused;  planeeritav ala on varustatud tehnovõrkudega, lahendatud on tuletõrjeveevõ ;  antud on keskkonna ngimused kavandatud elluviimiseks. Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneering 23 3.12. Planeeringu elluviimine Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojek de koostamisel. Planeeritud lahenduse elluviimisel (projektlahenduste koostamisel) tuleb välistada nega ivsed mõjud looduskeskkonnale ning inimese tervisele ja heaolule. Planeeringu elluviimisel tuleb tagada lahendused, mis ei põhjusta kolmandatele osapooltele kahjusid. Tekitatud kahjud hüvitab kinnisasja igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad häiringud on aju sed ja piirnevad eeldatavas ehitusperioodiga. Tegevus ei too kaasa olulist mürataseme või õhukvaliteedi muutust piirkonnas, mistõ u ei eeldata olulist mõju inimese tervisele. Kavandatava tegevusega ei kaasne oluline ebasoodne sotsiaalmajanduslik mõju ehk ebasoodne mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Ehi sed peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava, energiatõhususe ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi ning vastama Ees Vabariigis keh vale seadusandlusele ja projekteerimisnormidele. Servituudilepingud sõlmitakse vastavalt krundiomaniku ja tehnovõrguvaldajate kokkulepetele. Rohuküla sadam 8 krundi ehitusõigus realiseeritakse igakordse krundi valdaja või omaniku poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehi se(d) välja ehitama ehitusloaga ehitusprojek alusel koos parkimisalaga ja vajadusel piirdeaedadega. Vastavad tegevused toimuvad krundiomaniku kulul. Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised ngimused: 1. Hoone(te) ja raja ste projekteerimine peale detailplaneeringu kehtestamist (orienteeruvalt 3- 6 kuud). 2. Servituu de seadmine (vajadusel, tulenevalt projektlahendusest) peale projektlahenduse valmimist kokkuleppel AS-ga Saarte Liinid (orienteeruvalt 1-3 kuud). 3. Ehituslubade väljastamine. Kuna planeeritava ala tuletõrje veevõtuks olevad hüdrandid ei ole kantud ehi sregistrisse, on hoonete ehituslubade väljastamise eelduseks konkreetse hüdrandi registreerimine ehi sregistris (orienteeruvalt 1-2 kuud). 4. Kasutuslubade väljastamine (orienteeruvalt 1-2 kuud). Planeering ei sea ngimusi hoonestuse ja parkimise ehitamise etappidele. Hoonestus (ja sellega seotud rajatused) ja/või parkimisalad võib ehitada üksteisest sõltumatult vastavalt eelarvelistele vahenditele. Ajakava planeeringu elluviimiseks on umbes 6–12 kuud, sõltuvalt asjaosaliste koostööst ja menetluskiirusest. Pärast kavandatud hoonete rajamist tuleb uuendada sadamaregistris olev teave, et see vastaks planeeringu realiseerumisel kujunevale tegelikule olukorrale. 24 Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneering B – Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastused Jrk Koostöö kuupäev Asutus/isik Koostööd teinud Koostööd Koostöö tingimus / nr ja number isiku nimi ja tõendava tulemus ametinimi dokumendi asukoht 1 10.04.2025 Terviseamet Kristel Kallaste Planeeringu Terviseameti lääne lisade kaust regionaalosakond on nr 9.3-1/24/9255- tutvunud esitatud 5 planeeringu materjalidega ning kooskõlastab Haapsalu linna Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneeringu. 2 21.04.2025 Päästeamet Margo Kubjas Planeeringu Päästeamet kooskõlastab lisade kaust PlanS 133 lg 1 alusel OÜ nr 7.2-3.4/975-4 HENDRIKSON & KO poolt koostatud töö nr 24005074 | 04.04.2025 Lääne maakond, Haapsalu linn, Rohuküla, Rohuküla sadam 8 maa- ala detailplaneeringu tuleohutuse osa. 3 21.04.2025 Transpordiamet Kert Planeeringu Oleme läbi vaadanud Teie Süsmalainen lisade kaust poolt esitatud Rohuküla nr 7.2- sadam 8 kinnistu 4/25/16089-6 detailplaneeringu seletuskirja (koostaja Hendrikson DGE, Töö nr 24005074) koos juurdekuuluvate joonistega ning kooskõlastame selle märkusteta. 4 21.04.2025 Maa- ja Urve Pill Planeeringu Rohuküla sadam 8 Ruumiamet lisade kaust kinnistu DP on üldplaneeringu kohane, seega puudub kohustus (käesoleval juhul ka vajadus) MaRu KOV planeeringute heakskiitmise osakond detailplaneeringu koostamisse kaasata. Tulenevalt eelnevast me oma seisukohta detailplaneeringule ei esita. 5 13.05.2025 Kliimaministeerium Marten Kokk Planeeringu Kliimaministeerium teeb lisade kaust ettepaneku täpsustada nr 7-15/25/811-4 detailplaneeringu seletuskirjas veesõidukite Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneering 25 talvehoiustamisega seotud tegevusi, sealhulgas kas ja millises mahus on kavandatud hooldus- ja remonttöid. Samuti peab ministeerium oluliseks, et Rohuküla sadam 8 kinnisasjal oleks tagatud valmidus või võimekus hoiustada Riigilaevastiku reostustõrjevahendeid, et neid saaks vajadusel operatiivselt kasutada merereostussündmustele reageerimisel. Kliimaministeerium kooskõlastab Rohuküla sadam 8 kinnisasja detailplaneeringu ning palub arvestada esitatud tähelepanekutega edasise menetluse ja planeeringulahenduse täpsustamisel. Samuti palume pärast kavandatud hoonete rajamist uuendada sadamaregistris olev teave, et see vastaks planeeringu realiseerumisel kujunevale tegelikule olukorrale. 6 13.05.2025 AS Saarte Liinid Jalmar Jõksi Planeeringu 1. Tehnovõrkude plaanile lisade kaust kanda täiendavalt AS nr 1-11/47-2 Saarte Liinid poolt projekteeritud kaablikoridori paiknemine vastavalt OÜ EstKONSULT tööle nr 24047 “Rohuküla sadama Lõunabasseini kaitserajatiste rekonstrueerimise ehitusprojekt”, vajadusel määrata servituut. 2. Erinevalt p 3.6.1 kirjeldatust tuleb planeeringu koostamisest huvitatud isikul lahendada sadeveekanalisatsioon oma kinnistu piires ja suublaga omalt kinnistult veekogusse. Planeeritaval kinnistul teostatakse mh 26 Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneering navigatsioonimärkide ja laevade pesu ning sadevee filtreerimise nõuded enne veekogusse suunamist peavad olema vastavuses nimetatud tegevustega. 3. Lisada p 3.3 täiendav lõik, mis käsitleks jalakäijate läbipääsu piki kaid nr 1 kui laevade sildumise seisukohalt terviklikku rajatist. 4. Joonisel 5 detailplaneeringu ala tähistavat kollast ringi nihutada lõuna suunas Rohuküla sadama kohale õigesse asukohta. Tekstis (sh pealkirjades ja pildiallkirjades) esineb mõningaid trükivigu, millised soovitame parandada. 7 30.04.2025 Elisa Eesti AS Eidi Laur Planeeringu Elisa hinnangul lisade kaust kavandatud kujul nr 202504-0098 ehitamine (st planeeritud alal ja max 9 meetri kõrgusena) mobiilimasti ohutust ei vähenda Rohuküla sadam 8 kinnistu detailplaneering 27 C – Joonised  N S LEPPEMÄRGID Planeeringuala piir Katastriüksuse piir Põhikaardile kantud veekogu piir Olemasolev hoone Olemasolev Rohuküla sadama reoveepuhasti Planeeritud hoonestusala Planeeritud indikatiivne hoone asukoht Kapteni 1.78 1.82 67401:001:0872 P-3 Planeeritud parkimiskohad (orienteeruvad) Üldkasutatav maa 100% A 67 653 m² Juurdepääs krundile Rohuküla sadam 8 1. 188 83 58 91 . 67401:001:0739 Olemasoleva katastriüksuse andmed 1 P-2 1.68 Tootmismaa 100% 57 Rohuküla sadam 1 6 135 m² 1. 1 2 91 67401:001:0738 59 3 Transpordimaa 65% Raadiosidemasti kaitsevöönd (omanik Elisa Eesti AS) t Ärimaa 35% A Be r K 68 386 m² 2 7. 1.62 Olemasolev kõvakattega ala 1.68 Olemasolev kruusakattega ala 1. 78 2.01 1.5 2.22 2.14 H 1 79 . Planeeritud kõvakattega ala 9 x= 6529550 ll Be t x= 6529550 ha Olemasolev murukattega ala 6. il Vi 4 y= 466900 y= 467050 1. Planeeritud servituudi seadmise vajadusega ala 65 1.64 t Be 75 . t 1 Be 2.07 Lennuvälja tõusu- ja maandumissektori kooniline pind 1.80 1. 2.20 P-3 vastavalt Haapsalu linna üldplaneeringule 2030+ 57 A 2.26 1.70 2.24 t Be Olemasolev Olemasolev Olemasoleva omapuhasti kuja (50 m) P41.72 - 1.60 1.58 hüdrant elektriliitumiskilp Olemasolev 1 1.72 4 5. 2. Be t 1.69 Elisa Eesti AS-i raadiosidemast Likvideeritav objekt 1.5 164 1.72 6 2 1 8 1.65 268 1. 1.68 2 1.72 Sõidusuunad 51 62 1.69 t 1.75 1 165 Be 1.54 2.10 A Pöördekoridor (veoauto pikkusega 9,5 m) joontega -4.80 273 1.48 1.75 Olemasolev hüdrant (planeeringualast väljaspool) 1. 167 B et 5 -5.00 1.73 1.51 2 1.71 1 1.58 1.65 Projekteeritud kaabli koridor (vt märkus nr 4) 1.59 1.60 Kr 1.66 -5.00 1.75 n 1.69 ir Rohuküla sadam 8 iv -4.60 1.64 2 1.66 lg Ko 169 67401:001:0739 3 Olemasolev veetorustik 7 a Kaabli koridor 1m 1 1.5 1 nt P Tootmismaa 100% ei 6 135 m² t 166 Be 1.67 ne -5.20 Olemasolev kanalisatsioonitorustik Ko B et r nt 1.63 ei 1.63 1.60 Olemasolev survekanalisatsioonitorustik Ko ne Ko 1.69 1.66 n 9 nt r nt ir 1.66 6 1. iv Olemasolev sademeveekanalisatsiooni torustik ei ei lg ne ne a P 1.77 r r -4.90 3 1.60 5 Olemasolev elektri madalpinge maakaabelliin / elektriliitumiskilp A 5 6 1. 1 2 8 61 168 1. 7 -4.30 6 2 1 1.64 1.79 A 9 K r 1. 1.71 Olemasolev sidekaabel 7 -5.00 1 1.67 1. 228 1.68 -2.80 1.65 1.67 t 7 Olemasolev mittetöötav tehnovõrk 1.63 Be 6 1. 1.67 1.63 3 6 -4.70 1. 1 1.60 6 1. rn ivi -4.20 187 a lg 1.72 6 MAAKASUTUSE BILANSS ent. P 5 i or 1.66 1. 1.57 1.49 1.60 Pa t 1.61 Be lg rn vi iv i vr in g gi Pal 2 ir 2 a l n 62 2 P 1. 1.44 B et 170 1.55 1.51 1 1.46 1.46 -5.00 3 1.51 A 62 . Rohuküla sadam 1 1 1.61 -3.00 1.57 67401:001:0738 1.64 Transpordimaa 65% 157 . 171 Ärimaa 35% 68 386 m² Tootmismaa vastavalt maakatastriseadusele -2.00 1.55 267 1 1.25 -1.80 -3.60 3 1.54 1.41 1.5 2 172 0 1 1.50 Märkused: 2 1.56 1.51 1.43 -3.30 1. Planeeringualaks on Rohuküla sadam 8 kinnisasi pindalaga 6135 m . 2. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud OÜ GEO S.T. poolt septembrist 2024 mõõdistatud topo-geodeetilist alusplaani 1.62 0.37 0.22 0.22 0.26 (töö nr 22M4053). Alusplaani mõõtkava on 1:500, koordinaadid L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemist. Katastriüksuse andmed on saadud Maa-ametist seisuga 16.09.2024. 3. Detailplaneeringu lahendus teeb ettepaneku juurdepääsuservituudi seadmiseks Rohuküla sadam 1 kinnisasjale x= 6529450 Rohuküla sadam 8 kinnisasja kasuks. Servituudiala ulatus ning asukoht täpsustatakse kinnisasjade omanike kokkuleppel. 4. Planeeringu koostamisel on arvestatud tööprojektiga "Rohuküla sadama kai nr 1 Riigilaevastiku osa rekonstrueerimise y= 466900 ehitusprojekt", koostaja ESTKONSULT OÜ (töö nr 2025-05-08). Planeeringualale on kantud põhja-lõuna suunaliselt kulgev kaabli koridor (1 m) ning näidatud servituudi seadmise vajadus. Asukoht Haapsalu linn, Rohuküla Rohuküla sadam 8 kinnistu Planeeringu koostamise korraldaja DETAILPLANEERING Haapsalu Linnavalitsus EHITUSÕIGUSE TABEL OÜ HENDRIKSON & KO Planeeringu koostamisest huvitatud isik Joonise nimetus Riigilaevastik Põhijoonis Raekoja plats 9 Tartu 51004 +372 7409 800 [email protected] Planeerimisspetsialist / projektijuht Mõõtkava Kuupäev www.dge.ee Kaili Ojaperv 1:500 19.05.2025 Koostaja Töö nr Joonis nr Registrikood 10269950 KMKR EE100039285 Kaili Ojaperv 23004771 4  HAAPSALU LINNAVALITSUS Haapsalu 02. juuli 2025 nr 606 Detailplaneeringu kehtestamine (Rohuküla sadam 8, Rohuküla, Haapsalu linn) Haapsalu Linnavalitsus algatas 12.02.2025 korraldusega nr 136 „Detailplaneeringu algatamine (Rohuküla sadam 8, Rohuküla, Haapsalu linn“ detailplaneeringu. Haapsalu Linnavalitsuse 12.02.2025 korraldusega nr 136 jäeti planeeritaval alal algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,6 ha. Planeeringuala hõlmab riigiomandis olevat Rohuküla sadam 8 kinnistut (katastritunnusega 67401:001:0739), mille sihtotstarve on 100% tootmismaa ning pindala on 6135 m². Kinnistu on hoonestatud. Antud alal kehtib Ridala Vallavolikogu 13.01.2010 otsusega nr 30 kehtestatud Rohuküla sadama detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärk on muuta Ridala Vallavolikogu 13.01.2010 otsusega nr 30 kehtestatud Rohuküla sadama detailplaneeringut Rohuküla sadam 8 kinnistu osas, et suurendada kinnistule määratud ehitusõigust krundile täiendavate tootmishoonete püstitamiseks. Planeeringuala asub Rohuküla sadama lõunapoolses servas sadama kai nr 1 ääres, Rohuküla sadam 8 katastriüksusel. Kaid nr 1 kasutavad kaubalaevad ja Riigilaevastiku laevad. Kinnistu kirdeosas paikneb Ehitisregistri andmetel ristkülikukujulise põhiplaaniga viilhall (ehitisregistri kood 105013198), mille peamiseks funktsiooniks on poide hooldushoone, teisel korrusel asuvad büroopinnad. Olemasolev viilhall säilitatakse. Kinnisasi on piiratud kirde- ja kagukülgedelt võrkaiaga, loodest kõrge betoonpiirdega ning edelast merega. Kinnistu idaosas on lükand- ja jalgväravaga varustatud piirdeaed. Juurdepääs alale on tagatud läbi Rohuküla sadama ja AS Saarte Liinide omavahelise kokkuleppe alusel. Eraldiseisvad kõnni- või kergliiklusteed alal puuduvad. Madal- ja kõrghaljastus alal puudub. Hoonet ümbritsev ala on kaetud asfalti- ja betoonkattega, mida kasutatakse parkimise ja poide ladustamise alana. Rohuküla sadam 8 kinnisasja piire detailplaneeringus ei muudeta. Krundi kasutamise sihtostarvet (100% tootmismaa) ei muudeta. Kavandatava tegevusega ei hõivata uusi maa-alasid ning olemasolevat olukorda sisuliselt ei muudeta. Kinnistule soovitakse rajada lisaks kuni kolm hoonet (laohoonet vms). Hooneid hakatakse kasutama meremärkide hoiustamiseks ning veesõidukite talvehoiustamiseks. Alal tagatakse võimekus hoiustada Riigilaevastiku reostustõrjevahendeid, et neid saaks vajadusel operatiivselt kasutada merereostussündmustele reageerimisel. Posti 34 Tel 472 5300 90504 HAAPSALU Faks 472 5 310 Registrikood 75012802 e-post: [email protected] www.haapsalu.ee Planeeritavale krundile määratakse ehitusõigus, arhitektuursed tingimused hoonete püstitamiseks, krundi teenindamiseks vajalike tehnovõrkude põhimõttelised asukohad, lahendatakse haljastuse- ja heakorrapõhimõtted ning liiklus- ja parkimiskorralduse määramine. Detailplaneeringu koostamisel analüüsitakse sadamaala infrastruktuuri toimimispõhimõtteid ning arvestatakse sadama logistilise tegevuse tagamisega, et tagada sujuv ja efektiivne tööprotsess. Riigilaevastik täidab riigi veesõidukite (välja arvatud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukid) ja ujuvmärgistuse haldamise, jäämurdetööde teostamise ning lootsiteenuse osutamise ja arendamisega seotud ülesandeid. Haapsalu linna üldplaneeringu kohaselt asub Rohuküla sadam 8 kinnistu sadama maa-alal, mis on ette nähtud veesõidukite sildumiseks, sadamateenuse osutamiseks ning sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitiste ehitamiseks. Detailplaneering on kooskõlas Haapsalu Linnavolikogu 27.09.2024 otsusega nr 162 kehtestatud Haapsalu linna üldplaneeringuga. Haapsalu Linnavalitsus toetab detailplaneeringu taotleja soovi muuta kehtivat Rohuküla sadama detailplaneeringut Rohuküla sadam 8 kinnistu osas, et suurendada krundi ehitusõigust. Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Haapsalu Linnavalitsus. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega ei kavandata tegevust, mis oleks olulise keskkonnamõjuga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 1 p 3 mõistes ning mis kohustab koostama keskkonnamõju strateegilist (edaspidi KSH) hindamist. Detailplaneeringus planeeritav tegevus ei sisalda KeHJS § 6 lg 2 toodud tegevusvaldkonda (taristu ehitamine või kasutamine), mille puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust. Detailplaneering on kooskõlastatud Terviseameti, Päästeameti, Keskkonnaameti, Kliimaministeeriumi ja Transpordiametiga. Planeeringu koostamisse on kaasatud AS Saarte Liinid ja Elisa Eesti AS. Detailplaneering võeti vastu Haapsalu Linnavalitsuse 28.05.2025 korraldusega nr 500 „Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine (Rohuküla sadam 8, Rohuküla, Haapsalu linn)“. Detailplaneeringu eesmärki ning põhilahendust ei ole peale detailplaneeringu vastuvõtmist muudetud. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 06.06.2025 – 20.06.2025 (k.a). Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitati parandusettepanek sademeveelahenduse muutmiseks ja seletuskirja sõnastuse parendamiseks. Ettepanek edastati planeeringu koostajale, kes võttis ettepaneku arvesse ning seejärel täiendas detailplaneeringut. Detailplaneeringu põhilahendus ei muutunud. Rohuküla sadam 8 detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Riigilaevastik (kontaktisik Mati Mätlik, [email protected]) ja koostaja Hendrikson & Ko (kontaktisik Kaili Ojaperv, [email protected]). Juhindudes planeerimisseaduse § 139, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 6 lg 3 p 1 ja 2, § 30 lg 1 p 3 ning Haapsalu Linnavolikogu 28.05.2021 otsusest nr 250 „Volituste andmine“ Haapsalu Linnavalitsus k o r r a l d a b: 1. Kehtestada Haapsalu linnas, Rohukülas asuva Rohuküla sadam 8 detailplaneering (lisatud). 2. Haapsalu Linnavalitsusel esitada kehtestatud detailplaneeringu projekt Päästeametile, Terviseametile, Kliimaministeeriumile, Transpordiametile ning Maa- ja Ruumiametile. 3. Linnavalitsuse maa- ja planeerimisosakonnal avaldada peale otsuse jõustumist teade detailplaneeringu kehtestamise kohta linna kodulehel, ajalehes Lääne Elu ja Ametlikes Teadaannetes. 4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 5. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse halduskohtule või vaide Haapsalu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Sukles /allkirjastatud digitaalselt/ Linnapea Erko Kalev Linnasekretär Saatja: [email protected] Saaja: [email protected] Teema: 6-1/8/24-54 Rohuküla sadam 8, Rohuküla, Haapsalu linn DP kehtestamine_Terviseamet Kuupäev: 2025-07-03 10:28 Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. <http://email.mg.haapsalulv.ee/o/eJxEzj1OAzEQQOHT2B3W2OPfYooIKNJygyEzzq60JtGu2fMjREH_9PRdxnN57PyhG0-V69RxfaPsQwvZCuWWuVglX5JPWGNFu5BniDHyjSWXIhJyF4XUtLPUG7ZsVwoQEhRAD6ECuiKKEnurreeIuZkI4-4W5ufB2_d2OlU79Dj4ri-rkMHX4LjUWrGwZy-f0junoCYC_3ldqc3gu91p_eoPE2Hqfq6H8tD5e5t0-Q_tSeEnAAD__6zZRQ8>