Sissetulev dokumentAvalik

Edastuskiri

Terviseamet · 2. juuli 2025

Viit: 9.3-2/25/4917-3
Registreeritud: 2. juuli 2025
Dokumendi liik: Sissetulev dokument
Adressaat: Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis: DVK

Funktsioon: 9.3 Teenuste terviseohutus
Sari: 9.3-2 Teenuste terviseohutuse alane riigisisene kirjavahetus valitsusasutuste jt riigiasutustega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega (sh kodanike kaebused) jms
Toimik: 9.3-2/2025
Vastutaja: Reelika Tammai (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lääne regionaalosakond)

Failid

Sisu (failidest)

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed Lubatud heitkoguste projekti koostaja Nimi LEMMA OÜ Registrikood/isikukood 11453673 Postiaadress Värvi 5, Tallinn, Harjumaa 10621 Telefon 56640060 E-posti aadress [email protected] Sissejuhatus Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud - Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 01.01.2017 kirjandusele - Keskkonnaministri 01. jaanuari 2017. a määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba”. - Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis". - Keskkonnaministri 01. jaanuar 2017. a määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”. - Keskkonnaagentuur. Metoodika lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks kasutatavates kemikaalides ning väljuvates gaasides näidete ja kommentaaridega. Kinnitatud 16.04.2013.a. Keskkonnaministeeriumi kirjaga nr 12- 3/13/3094-2. - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 “ Õhukvaliteedi hindamise kord“. - Juhendmaterjalid toodud taotluse punktis 5.4.15.: Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel. Tehnoloogilised kaardid Lisa 1: Tehnoloogiline_kaart_Parnu_Laevatehas_AS.pdf Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, Lähteandmete aluseks on võetud tootmismahu prognoosid tulevikuks, tootmises kasutatavate kemikaalide kogus, kütusekulu ja muud andmed tööajad ja korraga töötavate töökohtade arv, puhastuseks ja keevituseks kasutatav materjali maht ja tööaeg. Kogused on saadud ettevõtte esindajalt. Käitise asukoha kirjeldus 1/48 Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) Käitise tegevus toimub kinnistutel Emajõe tn 12b (62501:001:0156), Emajõe tn 22 (62501:042:0010), Emajõe tn 22a asukoha kirjeldus (62501:042:0001). Käitisest põhja poole jäävad ärimaad, üldkasutatavad maad ja elamumaad. Käitisest lõuna poole jäävad tootmismaad ja ärimaad. Lähim elamu (Emajõe tn 12 a; katastritunnus 62501:001:0155) jääb tootmisterritooriumi piirist ca 10 m kaugusele ning lähimast heiteallikast (V2-2 Kai nr 5 puistekaupade ladustamine ja laadimine) ca 20 m kaugusele lääne suunas. Käitis asub Pärnu jõe hoiualal (KLO2000293). Käitisest üle pärnu jõe jääb Pärnu rannapark (KLO1200069) ja Pärnu rannaniidu looduskaitseala (KLO1000584). Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui Lisa 2: Asukohakaart.pdf 1:20 000 mõõtkavas Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, Lisa 3: Asendiplaan.pdf kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised Hajuvusarvutustes võetakse arvesse maapinna reljeefi vastavalt kõrgusmudelile (5 m täpsusega andmed) ning geograafilised ja tehnogeensed objektid maapinna karedustegurit vastavalt piirkonna maakattele. Paiksete heiteallikate heite leviku modelleerimiseks kasutatavad hajuvusmudelid ei ole võimelised arvestama hoonete mõju hajuvustingimustele ja seega nende olemasolu või puudumine ei mõjuta hajuvusarvutusi. Eelnevalt lähtuvalt puuduvad piirkonnas hajuvustingimusi oluliselt mõjutavad geograafilised ja tehnogeensed objektid. Ilmastikutingimuste iseloomustus Tuulte roos lisatud failis Tuulteroos, fail Lisa 4: Parnu_tuulte_roos.JPG Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis Mõõtmisi ei ole teostatud. Heitkogused on saadud arvutuslikult, lähtutud on kehtivast arvutusmetoodikast on aluseks heitkoguste määramisel ja (keskkonnaministri määrus nr 59) ja KOTKAS arvutusmoodulist. mõõtepunktide kirjeldus Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste Puistekaupade käitlemisel eralduvate saasteainete ja nende koguste arvutamisel on kasutatud määramisel arutusmetoodikaid: Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri (US EPA) juhendmaterjali AP 42, Fifth Edition, Volume I Chapter 13 ja Chapter 11) kirjeldatud metoodika (https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf, https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf). Värvide ja lahustite kasutamine Lahustite kasutamisel eralduvate t/a heitmete arvutamisel on kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit. Maksimaalsete g/s heitkoguste 2/48 arvutamisel on kasutatud lisaks Exceli arvutusfunktsioone. Maksimaalsete g/s heitkoguste arvutamisel on kasutatud lisaks Exceli arvutusfunktsioone. Viimistuskemikaalide kasutamisel eralduvate hetkeliste heitkoguste osas on tööajad leitud vastavalt valmististe reaalsele tarbimisele. Värvisegusid ning värve, mida kasutatakse ilma segamata kasutatakse intensiivsusega 5 kg/h ühel töökohal. Vastavalt tarbimisintensiivsusele on leitud igale kemikaalile töötundide arv. Korraga kasutatakse ühes töökohas ühte värvi ja lahust korraga. Lahustite kasutamine on jagatud üle tööaja. Keevitamine Andmed keevitusprotsessides tekkivate gaasiliste saasteainete ja nende eriheidete kohta on saadud järgmisest metoodikast: „МЕТОДИКА РАСЧЕТА ВЫДЕЛЕНИЙ (ВЫБРОСОВ) ЗАГРЯЗНЯЮЩИХ ВЕЩЕСТВ В АТМОСФЕРУ ПРИ СВАРОЧНЫХ РАБОТАХ (ПО ВЕЛИЧИНАМ УДЕЛЬНЫХ ВЫДЕЛЕНИЙ)“ Санкт-Петербург 2000, Разработан: НИИ Атмосфера. Metoodikast on leitud sarnaste aerosooli heitmetega keevitustraat ning kasutatud selle gaasiliste heitmete andmeid. Gaasilõikus Gaasilõikusel eralduvate saasteainete leidmisel on kasutatud metoodikat МЕТОДИКА РАСЧЕТА ВЫДЕЛЕНИЙ (ВЫБРОСОВ) ЗАГРЯЗНЯЮЩИХ ВЕЩЕСТВ В АТМОСФЕРУ ПРИ СВАРОЧНЫХ РАБОТАХ (ПО ВЕЛИЧИНАМ УДЕЛЬНЫХ ВЫДЕЛЕНИЙ). Liivaga või gritiga pindade puhastamine Ramondialal tehakse laevadetailide puhastamist abrasiivpuhastusena. Abrasiivina kasutatakse liiva või vase räbust toodetud graanuleid ehk gritti[1]. Eestis ei ole seadusandlusega kehtestatud abrasiivpuhastusest lähtuvale välisõhu saastele saasteainete eriheite (g/kg) väärtust ega hindamismetoodikat. Käesolevas LHK projektis on lähtutud uusimast vastavasisulisest teadusuuringust, mis antud tegevuse osas on õnnestunud leida. Summaarsete tahkete osakeste eriheitmed on saadud järgnevast: Emission Factor Documentation for AP-42 Section 13.2.6, Abrasive Blasting Final Report For U. S. Environmental Protection Agency Office of Air Quality Planning and Standards Emission Factor and Inventory Group. Research Triangle Park, NC 27711, Attn: Mr. Ron Myers (MD-14), EPA Contract 68-D2-0159, Work Assignment No. 4-02, MRI Project No. 4604- 02, September 1997. Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui Killustiku käitlemisel eralduvate osakeste heitkoguste (summaarsed tahked osakesed PM-sum kasutatakse arvutusmetoodikat ja peenosakesed PM10) arvutamiseks kasutati Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri (US EPA) juhendmaterjalis AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources (Chapter 13 ja Chapter 11) kirjeldatud metoodikat. Leitav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf, https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf. Osakeste heitkoguste arvutus 3/48põhineb PM-sum ja PM10 eriheidetele toodangu ühiku kohta (kg/t) Osakeste heitkoguste arvutus põhineb PM-sum ja PM10 eriheidetele toodangu ühiku kohta (kg/t) olenevalt tootmisprotsessi (materjali ümberpaigutamine, materjali kukkumine, laadimine jt) iseloomust ja käideldava puistekauba niiskusesisaldusest. Eriheite arvutamiseks kasutame valemit: q = k * (0,0016) * ( U/2,2) 1,3 / (M / 2) 1,4 , kus: q – eriheide, kg/t k – osakese suuruse kordaja U – keskmine tuule kiirus, m/s M – materjali niiskuse sisalduse, % Käesolevas LHK projektis on killustiku keskmiseks niiskusesisalduse protsendiks arvestatud 5%. Keskmine tuule kiirus on 3,5 m/s. PM-sum korral on k väärtus k= 0,74 ja PM10 korral on k väärtus k= 0,35. Q PM-sum = 0,74*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (5/2 ) 1,4 = 0,0006 kg/t Q PM10 = 0,35*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (5/2 ) 1,4 = 0,0003 kg/t Killustiku laadimisel eralduva saasteaine aastane heitkogus (M PMsum t/a) leitakse kasutades valemit: M PMsum = Q PM-sum * G / 1000, kus Q PM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t G – aastas käideldava puistekauba kogus Graniitkillustiku laadimisel eralduva saasteaine hetkeline heitkogus (m PMsum g/s) leitakse kasutades valemit: m PMsum = (Q PM-sum * A * 1000) / 3600, kus Q PM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t A – kauba laadimisintensiivsus t/h, killustiku korral 200 t/h Puiduhakke käitlemisel eralduvate osakeste heitkoguste (summaarsed tahked osakesed PM-sum ja peenosakesed PM10) arvutamiseks kasutati Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri (US EPA) juhendmaterjalis AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources (Chapter 13) kirjeldatud metoodikat. Leitav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf. Tahkete osakeste heitkoguste arvutus põhineb PM-sum ja PM10 eriheidetele toodangu ühiku kohta (kg/t) olenevalt tootmisprotsessi (materjali ümberpaigutamine, materjali kukkumine, laadimine jt) iseloomust ja käideldava puistekauba niiskusesisaldusest. Eriheite arvutamiseks kasutame valemit: q = k * (0,0016) * ( U/2,2) 1,3 / (M / 2) 1,4 , kus: q – eriheide, kg/t k – osakese suuruse kordaja 4/48 U – keskmine tuule kiirus, m/s M – materjali niiskuse sisalduse, % Käesolevas LHK projektis on puiduhakke keskmiseks niiskuse sisalduseks arvestatud 30 %. (Kirjandusandmete kohaselt võib puiduhakke niiskuse sisalduseks lugeda 50 kuni 60%, pärast kuivatamist aga 30–40%). Keskmine tuule kiirus on 3,5 m/s. PM-sum korral on k väärtus k= 0,74 ja PM10 korral on k väärtus k= 0,35. Q PM-sum = 0,74*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (30/2 ) 1,4 = 0,00005 kg/t Q PM10 = 0,35*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (30/2 ) 1,4 = 0,00002 kg/t Puiduhakke laadimisel eralduva saasteaine aastane heitkogus (M PMsum t/a) leitakse kasutades valemit: M PMsum = Q PM-sum * G / 1000, kus Q PM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t G – aastas käideldava puistekauba kogus Puidugraanuli laadimisel eralduva saasteaine hetkeline heitkogus (m PMsum g/s) leitakse kasutades valemit: m PMsum = (Q PM-sum * A * 1000) / 3600, kus Q PM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t Teraviljasaaduste käitlemisel eralduvate osakeste heitkoguste (summaarsed tahked osakesed PM- sum ja peenosakesed PM10) arvutamiseks kasutati Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri (US EPA) juhendmaterjalis AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources (Chapter 13) kirjeldatud metoodikat. Leitav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf. Tahkete osakeste heitkoguste arvutus põhineb PM-sum ja PM10 eriheidetele toodangu ühiku kohta (kg/t) olenevalt tootmisprotsessi (materjali ümberpaigutamine, materjali kukkumine, laadimine jt) iseloomust ja käideldava puistekauba niiskusesisaldusest. Eriheite arvutamiseks kasutame valemit: q = k * (0,0016) * ( U/2,2) 1,3 / (M / 2) 1,4 , kus: q – eriheide, kg/t k – osakese suuruse kordaja U – keskmine tuule kiirus, m/s M – materjali niiskuse sisalduse, % Teraviljasaaduse keskmine niiskuse sisalduse protsent on 13,5. Keskmine tuule kiirus on 3,5 m/s. PM-sum korral on k väärtus k= 0,74 ja PM10 korral on k väärtus k= 0,35. Q PM-sum = 0,74*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (13,5/2 ) 1,4 = 0,00015 kg/t Q PM10 = 0,35*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (13,5/2 ) 1,4 = 0,00007 kg/t 5/48 Q PM10 = 0,35*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (13,5/2 ) 1,4 = 0,00007 kg/t Teraviljasaaduse laadimisel eralduva saasteaine aastane heitkogus (M PMsum t/a) leitakse kasutades valemit: M PMsum = Q PM-sum * G / 1000, kus Q PM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t G – aastas käideldava puistekauba kogus Teraviljasaaduse laadimisel eralduva saasteaine hetkeline heitkogus (m PMsum g/s) leitakse kasutades valemit: m PMsum = (Q PM-sum * A * 1000) / 3600, kus Q PM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t A – kauba laadimisintensiivsus t/h, teraviljasaaduste korral 150 t/h Klaasipuru käitlemisel eralduvate osakeste heitkoguste (summaarsed tahked osakesed PM-sum ja peenosakesed PM10) arvutamiseks kasutati Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri (US EPA) juhendmaterjalis AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources (Chapter 13 ja Chapter 11) kirjeldatud metoodikat. Leitav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf, https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf. Osakeste heitkoguste arvutus põhineb PM-sum ja PM10 eriheidetele toodangu ühiku kohta (kg/t) olenevalt tootmisprotsessi (materjali ümberpaigutamine, materjali kukkumine, laadimine jt) iseloomust ja käideldava puistekauba niiskusesisaldusest. Eriheite arvutamiseks kasutame valemit: q = k * (0,0016) * ( U/2,2) 1,3 / (M / 2) 1,4 , kus: q – eriheide, kg/t k – osakese suuruse kordaja U – keskmine tuule kiirus, m/s M – materjali niiskuse sisalduse, % Käesolevas LHK projektis on klaasipuru keskmiseks niiskusesisalduse protsendiks arvestatud 2%. Keskmine tuule kiirus on 3,5 m/s. PM-sum korral on k väärtus k= 0,74 ja PM10 korral on k väärtus k= 0,35. Q PM-sum = 0,74*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (5/2 ) 1,4 = 0,0022 kg/t Q PM10 = 0,35*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (5/2 ) 1,4 = 0,0010 kg/t Klaasipuru laadimisel eralduva saasteaine aastane heitkogus (M PMsum t/a) leitakse kasutades valemit: M PMsum = Q PM-sum * G / 1000, kus Q PM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t G – aastas käideldava puistekauba kogus Laadimisel eralduva saasteaine 6/48 hetkeline heitkogus (m PMsum g/s) leitakse kasutades Laadimisel eralduva saasteaine hetkeline heitkogus (m PMsum g/s) leitakse kasutades valemit: m PMsum = (Q PM-sum * A * 1000) / 3600, kus Q PM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t A – kauba laadimisintensiivsus t/h, killustiku korral 200 t/h Lahustite kasutamisel eralduvate t/a heitmete arvutamisel on kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit. Maksimaalsete g/s heitkoguste arvutamisel on kasutatud lisaks Exceli arvutusfunktsioone. Viimistuskemikaalide kasutamisel eralduvate hetkeliste heitkoguste osas on tööajad leitud vastavalt valmististe reaalsele tarbimisele. Värvisegusid ning värve, mida kasutatakse ilma segamata kasutatakse intensiivsusega 5 kg/h ühel töökohal. Vastavalt tarbimisintensiivsusele on leitud igale kemikaalile töötundide arv. Korraga kasutatakse ühes töökohas ühte värvi ja lahust korraga. Kuna kõigi värvide/värvisegude kogused on võetud varuga, siis teoreetiline värvisegude pealekandmisaeg ületab reaalset tööaega. Lahusteid kasutatakse üle terve ettevõtte tööaja. Keevitamisprotsessist välisõhku eralduvate saasteainete summaarne heitkogus (t/a) keevitusviisist lähtuvalt arvutatakse valemiga: Mi = gi * B*10-6 , kus gi – eralduva saasteaine eriheide, g/kg keevitusmaterjali kulu kohta; B – keevitusmaterjali aastane kulu, kg; Saasteainete hetkeline heitkogus (g/s) arvutatakse valemiga: Gi = gi * b / ( t * 3600 ), kus b – keevitusmaterjali maksimaalne kulu tööpäeva jooksul, kg; t – keevitamiseks kulunud aeg tööpäeva jooksul, h; Liivaga või gritiga puhastamisel eraldunud tolmu koguse leidmiseks kasutame valemit: M p,tah = m * q * (1 – n) * T , kus m – griti kasutus kg/h q – on eriheide kg/kg griti kulu kohta n - püüdeseadme kasutegur (antud juhul püüdeseadmed puuduvad) T – tööaeg h Arvutustel on kasutatud järgmisi eriheiteid: CAS nr Saasteainete eriheide, t/t (kg/kg) Liiv Gritt PM-sum 0.063 7/48 0.01000 PM-sum 0.063 0.01000 PM10 0.022 0.00528 PM2.5 0.0011 0.00026 Liiva või griti kulu on 75 kg/h (35 t/a). Korraga ei teostata gritiga ja liivaga puhastust (arvestatud on suurimat heidet g/s) Gaasilõikus Saasteainete eriheide q, g/h on võetud metoodikast (süsinikterase paksus 20 mm): Raud(III)oksiid 197 Mangaan ja tema ühendid 3 Süsinikoksiid 65 Lämmastikdioksiid 53,2 Arvutused esitatud lisas olevas exeli tabelis Manused Lisa 5: Parnu_Laevatehas_AS_arvutustabel_25.02.2025.xlsx 5.1. Heiteallikad 8/48 5.1. Heiteallikad Heiteallikas Väljuvate gaaside Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade parameetrid Heiteallika Nr plaanil Nimetus L-EST97 Ava Väljumis Joon‐ Tempera SNAP kood Lisategevuse keskkonnaregistri või koordinaadid läbi‐ kõrgus, kiirus, tuur, °C SNAP kood kaardil mõõt, m m/s m V1-1 V1-1 Puhastamine X: 6471800, 6 20 040210 - Töötlemine raua- ja terasetööstuses - muu (keevitamine, Y: 528052 plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked X: 6471808, osakesed, liivajoa aparaat jms) Y: 528065 V1-2 V1-2 Keevitamine X: 6471791, 6 20 040210 - Töötlemine raua- ja terasetööstuses - muu (keevitamine, Y: 528050 plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked X: 6471799, osakesed, liivajoa aparaat jms) Y: 528060 V1-3 V1-3 Värvimine X: 6471800, 6 20 060106 - Värvi kasutamine - laevaehitus Y: 528038 X: 6471808, Y: 528051 V1-4 V1-4 Lõikamine X: 6471792, 6 20 040210 - Töötlemine raua- ja terasetööstuses - muu (keevitamine, Y: 528038 plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked X: 6471799, osakesed, liivajoa aparaat jms) Y: 528048 V2-1 V2-1 Kai nr 5 lossimine X: 6471797, 6 20 040617 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muud (k.a lastimine Y: 528173 asbesttoodete tootmine) (puistematerjalide hoiustamine ja käitlemine) X: 6471821, Y: 528188 V2-2 V2-2 Kai nr 5 X: 6471826, 6 20 040617 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muud (k.a puistekaupade Y: 528057 asbesttoodete tootmine) (puistematerjalide hoiustamine ja käitlemine) ladustamine ja laadimine X: 6471869, Y: 528080 V3-1 V3-1 Kai nr 6 lossimine X: 6471912, 6 20 040617 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muud (k.a lastimine Y: 528196 asbesttoodete tootmine) (puistematerjalide hoiustamine ja käitlemine) X: 6471922, Y: 528214 V3-2 V3-2 Kai nr 6 X: 6471925, 6 20 040617 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muud (k.a puistekaupade Y: 528166 asbesttoodete tootmine) (puistematerjalide hoiustamine ja käitlemine) ladustamine ja laadimine X: 6471940, Y: 528238 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Vorm ei ole asjakohane. 9/48 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Vorm ei ole asjakohane. 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Vorm ei ole asjakohane. 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Heiteallikas V1-1 Puhastamine (V1-1) Koormus Tööstus üks vahetus E-R Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 10/48 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 17 - 18 100 0 0 18 - 19 100 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas V1-2 Keevitamine (V1-2) Koormus Tööstus üks vahetus E-R 11/48 Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 12/48 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 17 - 18 100 0 0 18 - 19 100 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas V1-3 Värvimine (V1-3) Koormus Tööstus üks vahetus E-R Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 13/48 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 17 - 18 100 0 0 18 - 19 100 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 14/48 Heiteallikas V1-4 Lõikamine (V1-4) Koormus Tööstus üks vahetus E-R Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 15/48 07 - 08 0 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 17 - 18 100 0 0 18 - 19 100 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas V2-1 Kai nr 5 lossimine lastimine (V2-1) Koormus Täiskoormus E-P Lisainfo heiteallika tööaja kohta Tööaja prognoosis on märgitud tööajaks 100% kuna ei ole prognoositav täpset tööaega kellaajaliselt või nädalapäeva lõikes. Tegelik tööaeg kokku on killustiku käitlemisel 375 h/a killiustiku paigutamine laevalt kaile ja teravilja laadimisel autolt laeva 122 h/a. Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 16/48 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 17/48 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas V2-2 Kai nr 5 puistekaupade ladustamine ja laadimine (V2-2) Koormus Täiskoormus E-P Lisainfo heiteallika tööaja kohta Tööaja prognoosis on märgitud tööajaks 100% kuna ei ole prognoositav täpset tööaega kellaajaliselt või nädalapäeva lõikes. Tegelik tööaega on killustiku paigutamine laoplatsile hunnikutesse 375 h/a ja killustiku laadimine laoplatsilt autole või laevale 375 h/a. Teravilja laadimisel autolt laeva 122 h/a. Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 18/48 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas V3-1 Kai nr 6 lossimine lastimine (V3-1) Koormus Täiskoormus E-P Lisainfo heiteallika tööaja kohta Tööaja prognoosis on märgitud tööajaks 100% kuna ei ole prognoositav täpset tööaega kellaajaliselt või nädalapäeva lõikes. Killustiku paigutamine laevalt kaile 375 h/a, teravili autolt laevale 122 h/a, puiduhake platsilt kaile 120 h/a, puiduhake kailt laevale 120 h/a, klaasipuru paigutamine laevalt kaile 133 h/a, klaasipuru laadimine hunnikust kaile 133 h/a ja klaasipuru laadimine kailt laevale 133 h/a. Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest 19/48 Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 20/48 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas V3-2 Kai nr 6 puistekaupade ladustamine ja laadimine (V3-2) Koormus Täiskoormus E-P Lisainfo heiteallika tööaja kohta Tööaja prognoosis on märgitud tööajaks 100% kuna ei ole prognoositav täpset tööaega kellaajaliselt või nädalapäeva lõikes. Tegelik käitlemisaeg killustiku paigutamine laoplatsile hunnikutesse 375 h/a, killustiku laadimine laoplatsilt autole või laevale 375 h/a, puiduhake autolt platsile 120 h/a, klaasipuru paigutamine laoplatsile hunnikutesse 133 h/a, klaasipuru laadimine laoplatsilt autole 133 h/a, klaasipuru laadimine autolt hunnikusse 133 h/a. Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 21/48 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 22/48 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Vorm ei ole asjakohane. 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Kas soovite kasutada salvestamisel automaatset Jah heitkoguste arvutamist? Heite‐ Lahusteid sisaldav kemikaal Lahusteid sisaldava kemikaali kasutamine Välisõhku väljutatud LOÜ-de heitkogus saasteainete allikas kaupa Nimetus Tüüp Liik LOÜ-de Tegevusala või Kemi‐ Töö‐ Ohulaused (H) Ohulaused CAS nr Nimetus Heitkogus sisaldus, tehnoloogiaprotsess kaali tundide massi % SNAP Nimetus kogus arv Hetkeline Aastane kood aastas, aastas heitkogus, heitkogus, tonni g/s tonni/a (täpsus (täpsus 0,001) vähemalt 0,0001) 23/48 V1-3 Intershield Lahustipõhine Värv 28.80 060106 - Metall-, 2.01 804 H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja Ksyleenid Ksüleenid ja 0.107 0.3106 Värvimine 300 Värvi plast-, aur isomeerid (V1-3) kasutamine tekstiil-, H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur NMVOC Mittemetaansed 0.024 0.0706 - kanga-, kile- H304 - Allaneelamisel või lenduvad laevaehitus ja hingamisteedesse sattumisel võib orgaanilised paberpinna olla surmav ühendid katmine H312 - Nahale sattumisel kahjulik NMVOC Mittemetaansed 0.024 0.0706 H315 - Põhjustab nahaärritust lenduvad H317 - Võib põhjustada allergilist orgaanilised nahareaktsiooni ühendid H318 - Põhjustab raskeid NMVOC Mittemetaansed 0.015 0.0424 silmakahjustusi lenduvad H319 - Põhjustab tugevat silmade orgaanilised ärritust ühendid H332 - Sissehingamisel kahjulik 100-41-4 Etüülbenseen 0.015 0.0424 H335 - Võib põhjustada 100-41-4 Etüülbenseen 0.015 0.0424 hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H372 - Kahjustab elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime V1-3 Intergard Lahustipõhine Värv 26.80 060106 - Metall-, 1.344 538 H301 - Allaneelamisel mürgine NMVOC Mittemetaansed 0.079 0.1539 Värvimine 269 Värvi plast-, H302 - Allaneelamisel kahjulik lenduvad (V1-3) kasutamine tekstiil-, H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja orgaanilised - kanga-, kile- aur ühendid laevaehitus ja H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur Ksyleenid Ksüleenid ja 0.079 0.1539 paberpinna H304 - Allaneelamisel või isomeerid katmine hingamisteedesse sattumisel võib 100-41-4 Etüülbenseen 0.026 0.0513 olla surmav H311 - Nahale sattumisel mürgine H312 - Nahale sattumisel kahjulik 24/48 H312 - Nahale sattumisel kahjulik 50-00-0 Formaldehüüd 0.001 0.001 H314 - Põhjustab rasket (metanaal) nahasöövitust ja silmakahjustusi H315 - Põhjustab nahaärritust H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H330 - Sissehingamisel surmav H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H350 - Võib põhjustada vähktõbe (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H351 - Arvatavasti põhjustab vähktõbe (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H372 - Kahjustab elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H400 - Väga mürgine veeorganismidele 25/48 V1-3 Intergard Lahustipõhine Värv 29.50 060106 - Metall-, 1.208 483 H302 - Allaneelamisel kahjulik NMVOC Mittemetaansed 0.154 0.2673 Värvimine 263 Värvi plast-, H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur lenduvad (V1-3) kasutamine tekstiil-, H304 - Allaneelamisel või orgaanilised - kanga-, kile- hingamisteedesse sattumisel võib ühendid laevaehitus ja olla surmav NMVOC Mittemetaansed 0.051 0.0891 paberpinna H315 - Põhjustab nahaärritust lenduvad katmine H317 - Võib põhjustada allergilist orgaanilised nahareaktsiooni ühendid H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H351 - Arvatavasti põhjustab vähktõbe (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime 26/48 V1-3 Interzone Lahustipõhine Värv 12.80 060106 - Metall-, 1.76 704 H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja Ksyleenid Ksüleenid ja 0.056 0.1408 Värvimine 954 Värvi plast-, aur isomeerid (V1-3) kasutamine tekstiil-, H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur 100-41-4 Etüülbenseen 0.017 0.0422 - kanga-, kile- H304 - Allaneelamisel või NMVOC Mittemetaansed 0.017 0.0422 laevaehitus ja hingamisteedesse sattumisel võib lenduvad paberpinna olla surmav orgaanilised katmine H312 - Nahale sattumisel kahjulik ühendid H315 - Põhjustab nahaärritust H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime 27/48 V1-3 Interthane Lahustipõhine Värv 33.87 060106 - Metall-, 1.86 744 H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur Ksyleenid Ksüleenid ja 0.059 0.1575 Värvimine 990 Värvi plast-, H304 - Allaneelamisel või isomeerid (V1-3) kasutamine tekstiil-, hingamisteedesse sattumisel võib NMVOC Mittemetaansed 0.039 0.105 - kanga-, kile- olla surmav lenduvad laevaehitus ja H312 - Nahale sattumisel kahjulik orgaanilised paberpinna H315 - Põhjustab nahaärritust ühendid katmine H319 - Põhjustab tugevat silmade 100-41-4 Etüülbenseen 0.02 0.0525 ärritust NMVOC Mittemetaansed 0.039 0.105 H332 - Sissehingamisel kahjulik lenduvad H335 - Võib põhjustada orgaanilised hingamisteede ärritust ühendid H336 - Võib põhjustada unisust või NMVOC Mittemetaansed 0.078 0.21 peapööritust lenduvad H351 - Arvatavasti põhjustab orgaanilised vähktõbe (märkida kokkupuuteviis, ühendid kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H372 - Kahjustab elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime 28/48 V1-3 Intertuf 16 Lahustipõhine Värv 42 060106 - Metall-, 0.396 158 H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja NMVOC Mittemetaansed 0.234 0.1331 Värvimine Värvi plast-, aur lenduvad (V1-3) kasutamine tekstiil-, H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur orgaanilised - kanga-, kile- H304 - Allaneelamisel või ühendid laevaehitus ja hingamisteedesse sattumisel võib NMVOC Mittemetaansed 0.058 0.0333 paberpinna olla surmav lenduvad katmine H336 - Võib põhjustada unisust või orgaanilised peapööritust ühendid H340 - Võib põhjustada geneetilisi defekte (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H350 - Võib põhjustada vähktõbe (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H372 - Kahjustab elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime 29/48 V1-3 Interzinc 22 Lahustipõhine Värv 43.50 060106 - Metall-, 0.324 130 H302 - Allaneelamisel kahjulik NMVOC Mittemetaansed 0.133 0.062 Värvimine Värvi plast-, H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja lenduvad (V1-3) kasutamine tekstiil-, aur orgaanilised - kanga-, kile- H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur ühendid laevaehitus ja H304 - Allaneelamisel või NMVOC Mittemetaansed 0.058 0.0273 paberpinna hingamisteedesse sattumisel võib lenduvad katmine olla surmav orgaanilised H312 - Nahale sattumisel kahjulik ühendid H315 - Põhjustab nahaärritust Ksyleenid Ksüleenid ja 0.053 0.0248 H319 - Põhjustab tugevat silmade isomeerid ärritust NMVOC Mittemetaansed 0.041 0.0194 H330 - Sissehingamisel surmav lenduvad H332 - Sissehingamisel kahjulik orgaanilised H335 - Võib põhjustada ühendid hingamisteede ärritust 100-41-4 Etüülbenseen 0.016 0.0074 H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) 30/48 V1-3 Interzinc 52 Lahustipõhine Värv 11.50 060106 - Metall-, 1.172 469 H302 - Allaneelamisel kahjulik NMVOC Mittemetaansed 0.044 0.0749 Värvimine Värvi plast-, H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur lenduvad (V1-3) kasutamine tekstiil-, H304 - Allaneelamisel või orgaanilised - kanga-, kile- hingamisteedesse sattumisel võib ühendid laevaehitus ja olla surmav Ksyleenid Ksüleenid ja 0.023 0.0394 paberpinna H312 - Nahale sattumisel kahjulik isomeerid katmine H315 - Põhjustab nahaärritust NMVOC Mittemetaansed 0.012 0.0205 H317 - Võib põhjustada allergilist lenduvad nahareaktsiooni orgaanilised H318 - Põhjustab raskeid ühendid silmakahjustusi H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H400 - Väga mürgine veeorganismidele H410 - Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime 31/48 V1-3 Interlac 668 Lahustipõhine Värv 32.90 060106 - Metall-, 0.102 41 H302 - Allaneelamisel kahjulik NMVOC Mittemetaansed 0.225 0.0332 Värvimine Värvi plast-, H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur lenduvad (V1-3) kasutamine tekstiil-, H304 - Allaneelamisel või orgaanilised - kanga-, kile- hingamisteedesse sattumisel võib ühendid laevaehitus ja olla surmav NMVOC Mittemetaansed 0.003 0.0004 paberpinna H312 - Nahale sattumisel kahjulik lenduvad katmine H315 - Põhjustab nahaärritust orgaanilised H317 - Võib põhjustada allergilist ühendid nahareaktsiooni H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H351 - Arvatavasti põhjustab vähktõbe (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H361 - Arvatavasti kahjustab viljakust või loodet (märkida spetsiifiline toime, kui see on teada) (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H372 - Kahjustab elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime H412 - Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime 32/48 V1-3 Interspeed Lahustipõhine Värv 20.20 060106 - Metall-, 1.80 720 H302 - Allaneelamisel kahjulik Ksyleenid Ksüleenid ja 0.10 0.2597 Värvimine 6400 Värvi plast-, H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja isomeerid (V1-3) kasutamine tekstiil-, aur 100-41-4 Etüülbenseen 0.04 0.1039 - kanga-, kile- H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur laevaehitus ja H312 - Nahale sattumisel kahjulik paberpinna H315 - Põhjustab nahaärritust katmine H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H400 - Väga mürgine veeorganismidele H410 - Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime 33/48 V1-3 Trilux 33 Lahustipõhine Värv 24.50 060106 - Metall-, 0.318 127 H301 - Allaneelamisel mürgine Ksyleenid Ksüleenid ja 0.142 0.0649 Värvimine Värvi plast-, H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja isomeerid (V1-3) kasutamine tekstiil-, aur 100-41-4 Etüülbenseen 0.028 0.013 - kanga-, kile- H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur laevaehitus ja H304 - Allaneelamisel või paberpinna hingamisteedesse sattumisel võib katmine olla surmav H312 - Nahale sattumisel kahjulik H315 - Põhjustab nahaärritust H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H331 - Sissehingamisel mürgine H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H400 - Väga mürgine veeorganismidele H410 - Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime H413 - Võib avaldada veeorganismidele pikaajalist kahjulikku toimet 34/48 V1-3 Interzone Lahustipõhine Värv 5.10 060106 - Metall-, 1.47 588 H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja Ksyleenid Ksüleenid ja 0.027 0.0577 Värvimine 1000 Värvi plast-, aur isomeerid (V1-3) kasutamine tekstiil-, H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur 100-41-4 Etüülbenseen 0.008 0.0173 - kanga-, kile- H304 - Allaneelamisel või laevaehitus ja hingamisteedesse sattumisel võib paberpinna olla surmav katmine H312 - Nahale sattumisel kahjulik H315 - Põhjustab nahaärritust H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime V1-3 International Lahustipõhine Lahusti 100 060106 - Metall-, 0.435 2 860 H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja Ksyleenid Ksüleenid ja 0.034 0.348 Värvimine GTA 007 Värvi plast-, aur isomeerid (V1-3) kasutamine tekstiil-, H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur 100-41-4 Etüülbenseen 0.008 0.087 - kanga-, kile- H304 - Allaneelamisel või laevaehitus ja hingamisteedesse sattumisel võib paberpinna olla surmav katmine H312 - Nahale sattumisel kahjulik H315 - Põhjustab nahaärritust H332 - Sissehingamisel kahjulik H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) 35/48 V1-3 International Lahustipõhine Lahusti 100 060106 - Metall-, 0.43 2 860 H302 - Allaneelamisel kahjulik NMVOC Mittemetaansed 0.017 0.172 Värvimine GTA220 Värvi plast-, H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur lenduvad (V1-3) kasutamine tekstiil-, H304 - Allaneelamisel või orgaanilised - kanga-, kile- hingamisteedesse sattumisel võib ühendid laevaehitus ja olla surmav Ksyleenid Ksüleenid ja 0.017 0.172 paberpinna H312 - Nahale sattumisel kahjulik isomeerid katmine H315 - Põhjustab nahaärritust NMVOC Mittemetaansed 0.008 0.086 H318 - Põhjustab raskeid lenduvad silmakahjustusi orgaanilised H319 - Põhjustab tugevat silmade ühendid ärritust H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime H412 - Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime V1-3 International Lahustipõhine Lahusti 100 060106 - Metall-, 0.455 2 860 H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja NMVOC Mittemetaansed 0.028 0.2844 Värvimine GTA 713 Värvi plast-, aur lenduvad (V1-3) kasutamine tekstiil-, H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur orgaanilised - kanga-, kile- H312 - Nahale sattumisel kahjulik ühendid laevaehitus ja H315 - Põhjustab nahaärritust Ksyleenid Ksüleenid ja 0.014 0.1422 paberpinna H332 - Sissehingamisel kahjulik isomeerid katmine 100-41-4 Etüülbenseen 0.003 0.0284 36/48 V1-3 International Lahustipõhine Lahusti 100 060106 - Metall-, 0.082 2 860 H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja 108-88-3 Tolueen 0.003 0.0273 Värvimine GTA 803 Värvi plast-, aur (Metüülbenseen) (V1-3) kasutamine tekstiil-, H304 - Allaneelamisel või 67-63-0 2-Propanool 0.003 0.0273 - kanga-, kile- hingamisteedesse sattumisel võib (Isopropüülalkohol) laevaehitus ja olla surmav NMVOC Mittemetaansed 0.003 0.0273 paberpinna H315 - Põhjustab nahaärritust lenduvad katmine H319 - Põhjustab tugevat silmade orgaanilised ärritust ühendid H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H361d - Arvatavasti kahjustab loodet. H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) 37/48 Ohutuskaart(id) ja muu lisainfo Lisa 6: GTA713_International_Thinner_safety_datasheet.pdf Lisa 7: GTA803_INTERNATIONAL_THINNER_EQPT_CLEANER_safety_datasheet.pdf Lisa 8: Interspeed_6400_Brown_safety_data_sheet.pdf Lisa 9: GTA007_INTERNATIONAL_THINNER_EQPT_CLEANER_safety_datasheet.pdf Lisa 10: Intergard_263_Light_Grey_Part_A_safety_datasheet.pdf Lisa 11: Interthane_990_White_Part_A_safety_datasheet.pdf Lisa 12: GTA220_International_Thinner_Eqpt_Cleaner_safety_datasheet.pdf Lisa 13: Intertuf_16_Black_safety_datasheet.pdf Lisa 14: INTERZINC_22_GREENISH_GREY_PART_A_saftey_datasheet.pdf Lisa 15: INTERZONE_1000_GREY_PART_A_safety_datasheet.pdf Lisa 16: Intergard_269_Red_Part_A_safety_datasheet.pdf Lisa 17: Interlac_668_Fluorescent_Orange_safety_datasheet.pdf Lisa 18: Intershield_300_Bronze_Part_A_safety_datasheet.pdf Lisa 19: INTERZINC_52_GREY_PART_A_saftey_datasheet.pdf Lisa 20: Trilux_33_Blue_saftey_datasheet.pdf Lisa 21: INTERZONE_954_GREY_PART_A_safety_datasheet.pdf 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Vorm ei ole asjakohane. 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused 38/48 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5 Hetkeline Aastas Kogus Ühik Kogus Ühik V1-1 Puhastamine (V1-1) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.2625 g/s 0.511 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0917 g/s 0.191 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0046 g/s 0.01 t Jah V1-2 Keevitamine (V1-2) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0032 g/s 0.014 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0032 g/s 0.014 t Jah 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks 0.20 mg/s 1 kg Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0006 g/s 0.003 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0006 g/s 0.003 t Jah V1-4 Lõikamine (V1-4) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0547 g/s 0.054 t Jah 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks 0.83 mg/s 0.001 kg Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0181 g/s 0.018 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0148 g/s 0.015 t Jah V2-1 Kai nr 5 lossimine lastimine (V2-1) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0334 g/s 0.048 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0158 g/s 0.022 t Jah V2-2 Kai nr 5 puistekaupade ladustamine ja laadimine (V2-2) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0334 g/s 0.09 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0158 g/s 0.042 t Jah V3-1 Kai nr 6 lossimine lastimine (V3-1) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0902 g/s 0.182 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0427 g/s 0.084 t Jah V3-2 Kai nr 6 puistekaupade ladustamine ja laadimine (V3-2) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0902 g/s 0.222 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0427 g/s 0.103 t Jah Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5 5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane. 5.4.12. Välisõhus leviv müra 39/48 5.4.12. Välisõhus leviv müra Müraallikad Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Kai nr 5 X: 6471917, Y: 528199 Kai nr 6 X: 6471817, Y: 528166 Kuivdokk X: 6471809, Y: 528033 Killustiku- ja puiduhakke ladustamise ala X: 6471861, Y: 528066 Mürataseme hinnang Mõjutatava Kohalduv päevane Käitise müra päevane tase antud Hinnang päevase müra Kohalduv öine Käitise müra öine tase antud alal, Hinnang öise müra müratundliku ala müra normtase, dBA alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB normtasemele vastavuse müra normtase, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB normtasemele vastavuse kategooria kohta dBA kohta II kategooria 60 52.50 Vastab 45 43.60 Vastab Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 22: Mura_oosel_koos_muratokkeseinaga.pdf Lisa 23: Mura_paeval_koos_muratokkeseinaga.pdf Lisa 24: Mura_fassaadidel_ja_elamumaa_kinnistu_piiril_ilma_muratokkeseinata.pdf Lisa 25: Mura_fassaadidel_ja_elamumaa_kinnistu_piiril_koos_muratokkeseinaga.pdf Lisa 26: Mura_paeval_ilma_muratokkeseinata.pdf Lisa 27: Mura_oosel_ilma_muratokkeseinata.pdf Lisa 28: Murahinnang_Parnu_laevatehas_26022025.docx Mõjutatavad müratundlikud alad Punkti 8. Taotluse lisad on lisatud mürahinnang. Müra vähendamise meetmed Meetmete rakendamise lõpptähtaeg või põhjendus, miks Koos 6 m kõrguste müratõkkeseintega ulatuvad elamumaa kinnistuteni müratasemed, mis ei ületa määruses nr 71 ei ole vaja müra vähendamise meetmeid rakendada lubatud II kategooria päevast ega öist tööstusmüra piirväärtust. Seega on vajalik rajada mürahinnangus esitatud joonis 4-l näidatud asukohtadesse 6 m kõrgused müratõkkeseinad. 40/48 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhukvaliteedi tase CAS nr Nimetus Summaarne Ühik Keskmistamisaeg Õhu‐ Ühik Maksimaalne Suhe Cm / hetkeline kvaliteedi arvutuslik Keskmistamisaeg heitkogus M piir- või õhukvaliteedi tase siht‐ väljaspool väärtus tootmisterritooriumi, ∑Cm V1-3,N28 100-41-4 Etüülbenseen 0.097 g/s 1 tund 600 µg/m³ 64.432 0.107 24 tundi 200 µg/m³ 21.734 0.109 V1-3,N28 108-88-3 Tolueen 0.005 g/s 1 tund 600 µg/m³ 3.587 0.006 (Metüülbenseen) 24 tundi 200 µg/m³ 1.21 0.006 V1-2, V1-4, N23,N24,N25,N27 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.893 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 20.361 0.002 V1-2, V1-4, N29 7439-96-5 Mangaan ja 0.002 g/s 24 tundi 1 µg/m³ 0.41 0.41 ühendid, 1 aasta 0.15 µg/m³ 0.008 0.053 ümberarvutatuna mangaaniks V1-2, V1-4, N23, N24, N25,N27,N29 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 1.757 g/s 1 tund 200 µg/m³ 35.868 0.179 1 aasta 40 µg/m³ 2.977 0.074 V1-3,N28 Aromaatsed Aromaatsed 0.426 g/s 1 tund 600 µg/m³ 282.835 0.471 süsivesinikud 24 tundi 200 µg/m³ 95.403 0.477 1 aasta 5 µg/m³ 1.678 0.336 V1-3,N28 Ksyleenid Ksüleenid ja 0.355 g/s 1 tund 300 µg/m³ 234.789 0.783 isomeerid 24 tundi 100 µg/m³ 79.079 0.791 V1-3,N11,N23,N24,N25,N28 NMVOC Mittemetaansed 0.884 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 425.811 0.085 lenduvad 24 tundi 2 000 µg/m³ 143.972 0.072 orgaanilised ühendid V1-1, N23, N24, N25,N26 PM2,5 Eriti peened 0.093 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.127 0.005 osakesed (PM2,5) V2-2, V1-1, V1-2, V2-1, V3-1, V3-2, N1, N2, N3, N4, N5, N6, PM10 Peened osakesed 1.422 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 22.524 0.45 (PM10) 1 aasta 40 µg/m³ 18.887 0.472 N7, N8, N9, N10, N12, N13, N14, N15, N16, N17, N18, N19, N20, N21, N22, N23, N24, N25,N26,N27 V1-3,N28 Propanoolid Propanoolid 0.005 g/s 1 tund 3 000 µg/m³ 3.587 0.001 24 tundi 1 000 µg/m³ 1.21 0.001 V1-3 50-00-0 Formaldehüüd 0 µg/s 1 tund 150 µg/m³ 0.634 0.004 (metanaal) 24 tundi 50 µg/m³ 0.186 0.004 41/48 Koosmõju kirjeldus Koosmõjusse on arvestatud nääberkäitised KOTKAS registri seisuga 05.11.2024. Koosmõjusse on arvestatud halvim võimalik olukord, kus värvimistööd, puhastustööd keevitustööd või lõikamistööd tehakse korraga nii Pärnu Laevatehas AS-is kui ka ARC Repair OÜ dokis ning toimub laevade lastimine või lossimine Pärnu sadamas. Taoline olukord, kus samu töid teostatakse täpselt ühel ajal on ebatõenäoline ja seega on hajumistulemused ilmselgelt ülehinnatud. Hajumisarvutused on teostatud programmiga Aermod View, sest KOTKAS süsteem poolt pakutava programmiga Airviro ei ole võimalik täpsemalt kajastada käitiste tööaegasid. Peenete osakeste (PM10) 24 tunni hajumisarvutustes on kasutatud protsentiili 90,4. 5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Vorm ei ole asjakohane. 5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Käitis kasutab oma töös kemikaale, mis võivad teoreetiliselt põhjustada lõhnahäiringut. Saasteainete lõhnahäiringuid on käsitletud Keskkonnaministeeriumi tellitud töös „Välisõhu mitteesmatähtsate saasteainete piirnormide uue kontseptsiooni välja töötamine“ (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Keskkonnatoksikoloogia laboratoorium, 15.11.2017). Hajumisarvutustel saadud ksüleeni ja etüleenbenseeni kontsentratsioon on tunduvalt madalamad lõhnalävest, seega ei ole antud ettevõtte tegevusega kaasnevana oodata ksüleeni või etüülbenseeni heitest tulenevat lõhnahäiringu teket. Samas kaasneb ettevõtte tegevusega mitmesuguste kemikaalide kasutamine ja värvitavad pinnad on suhteliselt suured. Seega on võimalik, et kemikaalide koostoimes võib ebasoodsatel ilmastikutingimustel tekkida ebameeldiv lõhn. Arvestades käitise paiknemist elamualade suhtes ning avatust tuultele on siiski ebatõenäoline lõhnahäiringu esinemine ulatuses, mis võiks ületada lõhna piirnorme. Sadama territooriumil hoiustatakse ja laetakse laevadele puiduhaket. Puidust erituvat puidulõhna võib levida sadama territooriumilt puiduhakke laadimisel ja puiduhakke hoiustamisel. Puiduhake ei ole nö lõhnav materjal ning ei tekita eeltoodud määruse põhjal lõhnahäiringut. Puiduhaket ei hoiustata sadamas niikaua, et puiduhake võiks rikneda ja eritada puidu käärimisest tulenevat lõhna. Arvestades puidu laadimisaega 120h/a, on puidu lõhna levik teoreetiliselt võimalik 1,4 % aastatundidest. Lõhnaainetele on kehtestatud piirväärtus, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. Lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest. 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused 42/48 Välisõhu kvaliteedi taseme määramise Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi hajumisarvutusprogrammid difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit Aermod. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Hajuvusarvutuste teostamisel lülitati käitise enda tootmisterritooriumi ulatuses arvutus välja. Arvutusvõrgu suuruseks võeti 50x50 m. Arvutamiseks valitud meteoaasta 2023 Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Õhutemperatuur Õhuniiskus Õhurõhk Sademed Tuul: suund, kiirus Päikesepaiste kestus Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide Pärnu rannikujaam.Pärnu sadam, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond asukohad Laius: N 58°22’55” Pikkus: E 24°28’38” Jaama kõrgus merepinnast: 1,5 m (EH2000) Viide meteroloogilise mudeli andmetele Kliimaandmetena kasutati lähima (Pärnu) rannikujaama kolme järjestikuse aasta vajalikke kliimaandmeid, mis töödeldi AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi avalikust andmebaasist, mis on kättesaadav ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa Nn ülemise kihi kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil. Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Maa- kohta ameti vastavast andmebaasist, mis on kättesaadav https://geoportaal.maaamet.ee/index.php? lang_id=1&page_id=607#tab3. Kasutati 5 m võrgustikuga andmeid. Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad Õhusaaste hajuvusarvutused on teostatud arvestades heiteallikatest 500 m raadiuses olevaid heiteallikaid käitised, seireandmed) vastavalt KOTKAS heiteallikate registrile seisuga 04.02.2024. Lähtutud on registris esitatud heiteallikate parameetritest ja heitkogustest. 500m raadiusesse jäävad heitallikad: 1 N1 43/48 HEIT0004905 1 N1 HEIT0004905 2 N2 HEIT0004903 3 N3 HEIT0004906 4 N4 HEIT0004907 5 N5 HEIT0004900 6 N6 HEIT0004904 7 N7 HEIT0004898 8 N8 HEIT0004901 9 N9 HEIT0004897 10 N10 HEIT0004902 11 N11 HEIT0011022 12 N12 HEIT0004890 13 N13 HEIT0004891 14 N14 HEIT0004892 15 N15 HEIT0004894 16 N16 HEIT0004895 17 N17 HEIT0004893 18 N18 HEIT0004896 19 N19 HEIT0004908 20 N20 HEIT0004909 21 N21 HEIT0004910 22 N22 HEIT0004911 44/48 22 N22 HEIT0004911 23 N23 HEIT0003905 24 N24 HEIT0003906 25 N25 HEIT0003907 26 N26 HEIT0011391 27 N27 HEIT0011392 28 N28 HEIT0011393 29 N29 HEIT0011394 Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme Tegemist on töötava ettevõttega. Arvestades kasutatavate materjalide planeeritavat hulka ja nende kasutuse muutumine pärast heiteallika töölerakendamist iseloomu, ei ole ette näha ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumist pärast heiteallika töölerakendamist. Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Määruse nr 84 § 181 lõike 1 kohaselt koostatakse hajumiskaardid saasteainete kohta, mille arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on koosmõjus suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud AÕKS § 47 lõike 1 ja 2 alusel. Hajuvusarvutusi ei teostatud saasteainete osas, mille heitkogus jääb alla 1 kg/a. Manused Lisa 29: Peened_osakesed__PM10__1_aasta_kontsentratsioon.pdf Lisa 30: Aromaatsed_susivesinikud_1_aasta_kontsentratsioon.pdf Lisa 31: Aromaatsed_susivesinikud_1_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 32: Aromaatsed_susivesinikud_24_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 33: Peened_osakesed__PM10__24_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 34: Mangaan_ja_uhendid__umberarvutatuna_mangaaniks_24_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 35: Ksuleenid_ja_isomeerid_24_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 36: Ksuleenid_ja_isomeerid_1_tunni_kontsentratsioon.pdf 45/48 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel Tootmisterritooriumist väljaspool ja lähedal asuvate elamute juures ei esine õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist. või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse Käitise tegevusest põhjustab potentsiaalselt müra mehhaaniline abrasiivpuhastus liivaga või gritiga, lastimisest, § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra lossimisest ning autotranspordist . Arvestades, et käitis asub sadamapiirkonnas, kus asub ka teisi sadamakäitisi normtasemetele vastavuse kohta (naaberkäitised toodud taotluse punktis 5.4.15 Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed), siis ei ole võimalik eraldi hinnata käesoleva käitise müra mõju lähima elamu juures. Arvestades sarnaste ettevõtete tegevust mujal sadamates ning nendest tulenevat võimaliku müra, siis ei tekita käitise tegevus ülenormatiivseid müratasemeid. Korraga toimub ühe laeva lossimine või lastimine. Lastimine ja lossimine toimuvad kaide nr 5. ja nr 6. ääres. Lähimelamu (Emajõe tn 12a) asub kaist 140m kaugusel ja lähim elamu kaile nr 6. (Haapsalu mnt 8) asub kaist 120m kaugusel. Aluseks võttes Pärnu linna mürakaardi (kättesaadav lehel https://parnu.ee/failid/P2rnu_linna_myrakaart_Lisad.pdf) ja arvestades asjaolusid, et kaide nr 5 ja kai nr 6 ääres lastitakse ja lossitakse oluliselt väiksemaid (kuni kolm korda) aluseid, kui Pärnu sadama lõunapoolses osas, siis hinnatav müratase Ld ei ületa 65 dB laadimise või lossimise vahetusläheduses. Kaide ja elamute vähale jäävad honed ja rajatised (kai nr 6 ja Haapsalu mnt 8 vahele), mis oluliselt summutavad kaidel tehtavate lastimis ja lossimistöödest tulenevat võimalikku müra. Kai nr 5 ja Emajõe tn 12a vahel asub materjali ladustamise ala (Emajõe tn 12b), mis toimib müratõkkena. Arvestades olemasolevaid mürtõkkeid ei ületa hinnatav müratase elumajade juures päeval 55 dB ja öösel 45 dB. Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu Hajumisarvutuste tulemustest võib järeldada, et Pärnu Laevatehas AS sadama heiteallikatest väljutatavate saasteainete saastatuse tekitamises suurim heitkogused ei põhjusta õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist ja välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase jääb alla piirväärtust. Kõrgeim kontsentratsioon piirväärtuse suhtes saavutatakse ksüleeni osas. Ksüleeni 24h kontsentratsiooniks osutub 80,123 ∑Cm µg/m3, mis moodustab 80,1% piirväärtusest. Taoline olukord võib esineda vaid juhul, kui mõlemad käitised kasutavad korraga ühel ja samal ajal kõrgeima ksüleenisisaldusega värve. Taoline olukord on aga vähetõenäoline ja seega on tulemus ülehinnatud. Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate Ettepanek kehtestada õhusaaste heitkogused vastavalt koondabelis 5.6. toodud väärtustele. saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete Seire teostamise ettepanekut ei tehta. heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks 46/48 Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks Arvestades käitise asukohta, ümbritsevate kinnistute otsarvet ning nendel teostatavaid tegevusi ja elamualade kaugust ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral käitisest, siis ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral puuduvad. Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu Ei ole oodata muid ebasoodsaid mõjusid. keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile. Muud heite vähendamise meetmed Tolmu leviku tõkestamiseks rakendab ettevõte järgmisi meetmeid: 1. Puistekaupade lastimist ja lossimist ei teostata, kui tuule keskmine kiirus on suurem kui 12 m/s. 2. Puistekaupade lossimisel ja lastimisel paigaldatakse laeva ja kai vahele kaldpind, mis tagab, et käideldav kaup ei satuks laeva ja kai vahele ja sealt edasi jõkke. 3. Toimub pidev teede, kaide ja laoplatside pidev perioodiline puhastamine. Laoplatsid puhastatakse peale seda, kui kaup on laoplatsilt lastitud laevale. Laoplatsi puhastamine võtab aega maksimaalselt kolm tundi. Kaide ja teede puhastamine toimub peale laeva lastimist või lossimist. Kaide ja teede puhastamine võtab aega kaks tundi. 4. Puhastustööde teostamisel kaetakse tööala presentkatetega tolmu leviku tõkestamiseks ning arvestatakse tuule kiirusega ja suunaga. 5. Puhastamisel eralduva tolmu vältimiseks niisutatakse kaid, teed või laoplatsi eelnevalt 6. Kraana greifer avatakse minimaalselt mitte rohkem 0,5 - 1 meetri kõrgusel kaubast. 7. Vastavalt vajadusel asetatakse lastimise ajaks vette poomid ja lastimise lõppedes kogutakse kokku vette sattunud kaup. 5.4.18. Lisad LHK projekti täiendavad andmed LHK projekti lisad Lisa 37: Emajoe_22__22a__12b.pdf Lisa 38: Kinnituskiri_Keskkonnaamet_2.pdf Lisa 39: Register_406950.pdf Lisa 40: Register_1798005.pdf 47/48 48/48 Pärnu laevatehase mürahinnang Nimetus : Pärnu laevatehase mürahinnang Töö tellija: aktsiaselts Pärnu Laevatehas Reg nr 10124004 Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Emajõe tn 22, 80030 Tel +372 443 8378 E-post [email protected] Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 527 9790 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Piret Toonpere Töös osales: Heli Aun Töö teostamisaeg: TIME \@ "d.MM.yyyy" 26.02.2025 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc191465756 \h 4 1 Käsitletav ala ja kavandatav tegevus PAGEREF _Toc191465757 \h 5 2 Kehtivad normtasemed PAGEREF _Toc191465758 \h 7 3 Müra modelleerimise metoodika PAGEREF _Toc191465759 \h 8 4 Müra modelleerimise tulemused PAGEREF _Toc191465760 \h 10 5 Leevendavad meetmed PAGEREF _Toc191465761 \h 17 Kokkuvõte PAGEREF _Toc191465762 \h 18 Kasutatud allikad PAGEREF _Toc191465763 \h 19 Sissejuhatus Käesolev mürahinnang koostati keskkonnaloa taotluse nr T-KL/1022334-2 lisana Pärnu maakonnas Pärnu linnas Pärnu laevatehase territooriumile tulenevalt Keskkonnaameti 03.05.2024. a kirjast nr DM-12741-7. Välisõhus leviva müra hindamist reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi määrus nr 71 ). Käesoleva töö raames teostati müratasemete modelleerimine LEMMA OÜ poolt 202 4 . a mai kuus , modelleeringut on jooksvalt täiendatud (viimane muudatus 06.01.2025. a) . Töö raames kirjeldati alal kavandatavat tegevust ja alal valitsevaid tingimusi, anti ülevaade müra modelleerimise metoodikast ning selleks kasutatud lähteandmetest ja kirjeldati Eestis kehtivaid asjakohaseid piirnorme. Müra modelleerimise tulemusena esitati mürakaardid päevase ja öise aja kohta. Käsitletav ala ja kavandatav tegevus Käesoleva mürahinnangu eesmärk on hinnata ja analüüsida Pärnu maakonnas Pärnu linnas Pärnu laevatehase territooriumil tööstusmüra levikut naabruses paiknevatele elamumaa kinnistutele ja nendel paiknevatele eluhoonetele. Pärnu Laevatehas AS tegeleb sadama haldusega, kus toimub puistematerjali (killustik, puiduhake , teraviljasaadused , klaasipuru ) lassimisega ning lossimisega. Lassimise ja lossimisega tegeletakse kahel kail (Kai nr 5 ja Kai nr 6). Lassitavat või lossitavat materjali ladustatakse laoplatsidel. Killustiku lossitakse laevadelt aastas kokku 100 000 m 3 . Taravilja lastitakse aastas kokku 50 000 m 3 , puiduhaket lastitakse aastas kokku 100 000 m 3 ja klaasipuru lastitakse aastas kokku 20 000 t/a . Teraviljasaadused lastitakse otse laeva. Puiduhaket , klaasipuru ja killustikku võib hoi u stada laoplatsidel. Sadam võib töötada 100% tööajast ehk 24/7. Lisaks puistematerjali käitlusele tegeletakse laevade ja paatide remondiga. Laevade remonttöid teostatakse vaid juhul, kui dokis mis asub Kai nr 5 ääres, ei toimu laevade remonttöid või kui dokk on Kai nr 5 juurest eemaldatud. Laevadele teostatakse remonttöid, mis sisaldavad järgmisi tegevusi: laevade puhastamine liivapritsiga või gritiga . Seejärel toimuvad keevitustööd, millele järgnevad värvimistööd. Teostatakse ka laevade lõikustöid gaasilõikusega. Ettevõtte tööaeg on 8.00 kuni 19.00 esmaspäevast reedeni, 52 nädalat aastas. M üraallika te tööajaks kaidel seotud tegevustega on arvestatud 24/7 . K illustiku ja puiduhakke ladustamise ala ning kuivdoki ala tööajaks on müramudelis arvestatud 8.00 kuni 19.00 . Puistekaupade lastimine ja lossimine toimub Pärnu sadama 5. ja 6. kail greiferiga varustatud mobiilse sadamakraana, hüdropneumaatilise kraana või frontaallaaduri abil. Puistekaupade lastimisel ja lossimisel kasutatakse kinnist greiferkoppa, hüdraulilisi mobiilseid sadamakraanasid, kopplaadureid, portaalkraanat. Kauba kuhjamiseks ja autode laadimiseks kasutatakse frontaalkoppa. Tehnika on kaasaegne, heas korras, korraliselt hooldatud. Lastimise ja lossimise tehnoloogilised skeemid on toodud alljärgnevalt: puiduhake : auto – laoplats – kai – laev; k illustik: laev – kai – paoplats – auto või laev ; t eravili: auto – kai – laev ; k laasipuru: laev – kai – laoplats – auto ; k laasipuru: auto – laoplats – kai – laev. Kaup saabub sadamasse laeva või praamiga. Peale laeva saabumist sadamasse toimub nt killustiku lossimine mobiilse sadamakraana abil kas kaile või vahetult kalluritele, millega see viiakse koheselt objektile või lattu. Kauba kailt autodele laadimiseks kasutatakse frontaallaadurit. Pärnu laevatehas soovib olemasolevat keskkonnaluba muuta seoses sooviga käidelda sadamas puistematerjali (killustik, puiduhake , teraviljasaadused, klaasipuru) ja tegeleda laevade ja paatide remondiga. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering u 2025+ (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021. a otsusega nr 21) maa- ja veealade kasutuse plaani kohaselt paiknevad Pärnu laevatehasest põhja- ja lääne suunas hoonestatud elamualad. Punktmüraallikatena käsitletakse käesolevad mürahinnangus laoplatsil töötavat frontaallaadurit ja laevade remondiala ning pindmüraallikana on käsitletud kai äärset ala, kus töötab kraana, mis laeb töötavalt laevalt maha kruusa. Kehtivad normtasemed Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud määrus nr 71. Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Uus planeeritav ala määruse nr 71 tähenduses on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala. Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra siht- ja piirväärtused erinevad alade juhtfunktsioonide põhiselt. Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Käesolevas mürahinnangus käsitletav tööstusala jääb tiheasustusalale . Elamu maa-alad on käsitletavad määruse nr 71 mõistes II kategooria aladena. Tööstusmüra piirväärtused II kategooria aladel on päevaajal 60 dB ja ööajal 45 dB . M üra modelleerimise m etoodika Müra leviku hindamine toimus modelleerimise teel ning selleks kasutat i vastavat tarkvarapaketti SoundPlan Essential 5 .0. SoundPlan Essential on maailmas ühe enimkasutatava tarkvara SoundPlan kompaktversioon. Antud pakett s isaldab kõiki Euroopa Liidus müraarvutusteks soovitatavaid meetodeid tee-, raudtee-, tööstusmüra hindamiseks. Tarkvara võimaldab modelleerida nii üksikute müraallikate müralevi kui ka eriliigiliste müraallikate koostoimet, koostada mürakaarte, kavandada müraleevendusmeetmeid, arvutada müratasemeid hoonete fassaadidel ja huvipakkuvates punktides. Tööstusmüra hindamiseks laevade remondi kohas kasutati rahvusvahelist standardis ISO 9613-2:1996 „Akustika. Heli nõrgenemine välitingimustes leviku korral. Osa 2: Üldine arvutusmeetod“ määratud arvutusmeetodit. Müraallika n a (pindmüraallikana) käsitletakse käesolevas mürahinnangus kai äärset ala, kus töötab kraana, mis laeb töötavalt laevalt maha kruusa. Pindmüraallika algandmete sisestamisel lähtuti Terviseameti Kesklabori füüsiklabori koostatud müra mõõtmise aruandest 6/4-6-2/1573 (08.06.2018), milles on esitatud Pärnu Sadam AS (Kaubasadama tee 2) territooriumil ja lähiümbruses mõõdetud tööstusmüra tasemed. Müra mõõtmise aruande kohaselt olid mõõtmisobjektil müraallikateks: sadama tehnoloogilised seadmed laevade peale- ja mahalaadimiseks; veoautode liiklus ja laadimisseadmete töö kaubasadama territooriumil. Müra mõõtmise mõõteseeria kestus kokku oli 14 h, millest 6,5 h jäi päevaajale ning 8 h ööajale. Müraallikast u 55 m kaugusel mõõdeti müra tasemeks öisel ajal 55,6 dB . Käesoleva mürahinnangu modelleerimisel kasutati Pärnu sadamas öisel ajal mõõdetud mürataset, et välistada päevasel ajal töötavaid muid tööstusmüraallikaid piirkonnas. Müraleviku modelleerimiseks on vaja teada müraallika helivõimsustaset. Helivõimsustase on akustiline energia mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, mis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika helivõimsustasemest. Teades helirõhutaset mingil kaugusel, saab arvutada helivõimsustaseme kasutades järgmist valemit : Arvestades, et müraallika poolt tekitatud helirõhutase 55 m kaugusel on 55,6 db , siis saadi kogu pindmüraallika helivõimsustasemeks 101,5 dB . Modelleeringus toimub kai ääres töö 16 h päevaajal ja 4 h ööajal 1,5 m kõrgusel maapinnast. Punktmüraallika laevade remondi puhul kasutati programmi Soundplan spectrumi andmeid „ Ship yard “, mis pärinevad 1.7.2015 Official Journal of the European Union L 168/1 DIRECTIVES COMMISSION DIRECTIVE (EU) 2015/996 of 19 May 2015 establishing common noise assessment methods according to Directive 2002/49/EC of the European Parliament and of the Council ( Text with EEA relevance ). Laevade remondiga tekitatakse müratase 75,4 dB . Modelleeringus toimub laevade remont 16 h päevaajal 1 m kõrgusel maapinnast. Punktmüraallika laoplatsil töötava frontaallaaduri müratase on 104,8 dB . Frontaallaadur töötab ainult päevaajal 16 h. Päevaajaks loetakse määruse nr 71 tähenduses 07.00-23.00 ning ööajaks 23.00-07.00. Müra on modelleeritud ilma- ja koos 6 m kõrguse müratõkkeseinaga. Müra modelleerimise tulemused Tööstusmüra modelleeringust ilmnes, et ilma müratõkkeseinata võib tööstusmüra põhjustada olemasolevate elamute tööstusalaga piirneval fassaadil müratasemeid, mis võivad ulatuda päeval kuni 59,9 dB-ni ( REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 punkt 21) ja öösel 46,6 dB-ni ( REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 punkt 2). Hoonete külgedel, mis ei piirne tööstusalaga, on müratasemed madalamad, sest hoone ise toimib müratõkkena. Ilma müratõkkeseinata võib tööstusmüra põhjustada elamumaa kinnistu piiril müratasemeid, mis võivad ulatuda päeval kuni 66,2 dB-ni ( REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 punkt 28) ja öösel 51,0 dB -ni ( REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 punkt 22 ). Seega ulatuvad ilma müratõkkese inata elamumaa kinnistute ni müratasemed, mis ületavad määruses nr 71 lubatud II kategooria nii päevast kui ka öist tööstusmüra piirväärtust. Tööstusmüra modelleeringust ilmnes, et koos müratõkkeseina ga võib tööstusmüra põhjustada olemasolevate elamute tööstusalaga piirneval fassaadil müratasemeid, mis võivad ulatuda päeval kuni 51,4 dB-ni ( REF _Ref182913675 \h Joonis 4 punkt 2 0 ) ja öösel 36,1 dB-ni ( REF _Ref182913675 \h Joonis 4 punkt 2 ). Hoonete külgedel, mis ei piirne tööstusalaga, on müratasemed madalamad, sest hoone ise toimib müratõkkena. Koos müratõkkeseinaga võib tööstusmüra põhjustada elamumaa kinnistu piiril müratasemeid, mis võivad ulatuda päeval kuni 52,5 dB-ni ( REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 punkt 2 7 ) ja öösel 43,6 dB-ni ( REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 punkt 27 ). Seega ulatuvad koos müratõkkeseina ga elamumaa kinnistute ni müratasemed, mis ei ületa määruses nr 71 lubatud II kategooria päevast ega öist tööstusmüra piirväärtust. Täpsemalt on modelleerimise tulemus kajastatud REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 -l , REF _Ref161734663 \h \* MERGEFORMAT Joonis 2 -l , REF _Ref161734488 \h \* MERGEFORMAT Joonis 3 -l , REF _Ref182913675 \h \* MERGEFORMAT Joonis 4 -l , REF _Ref182913947 \h \* MERGEFORMAT Joonis 5 -l ja REF _Ref182913951 \h \* MERGEFORMAT Joonis 6 -l . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Tööstuse müratase eluhoonete fassaadidel ja elamumaa kinnistu piiril ilma müratõkke seinata . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Tööstuse müratase päeval 2 m kõrgusel ilma müratõkke seinata . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Tööstuse müratase öösel 2 m kõrgusel ilma müratõkke seinata . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . Tööstuse müratase eluhoonete fassaadidel ja elamumaa kinnistu piiril koos 6 m kõrguse müratõkke seinaga . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 5 . Tööstuse müratase päeval 2 m kõrgusel koos 6 m kõrguse müratõkke seinaga . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 6 . Tööstuse müratase öösel 2 m kõrgusel koos 6 m kõrguse müratõkke seinaga . L eevendavad meetmed Kuivõrd ilma müratõkkeseinata ulatuvad elamumaa kinnistuteni müratasemed, mis ületavad määruses nr 71 lubatud II kategooria nii päevast kui ka öist tööstusmüra piirväärtust , siis viidi käesolevas mürahinnangus läbi müratasemete modelleerimine ka kahe 6 m kõrguse müratõkkeseinaga müra modelleerimine . Koos 6 m kõrguste müratõkkeseintega ulatuvad elamumaa kinnistuteni müratasemed, mis ei ületa määruses nr 71 lubatud II kategooria päevast ega öist tööstusmüra piirväärtust. Seega on vajalik rajada REF _Ref182913675 \h Joonis 4 -l näidatud asukohtadesse 6 m kõrgused müratõkkeseinad . K okkuvõte Käesolev mürahinnang koostati keskkonnaloa taotluse nr T-KL/1022334-2 lisana Pärnu maakonnas Pärnu linnas Pärnu laevatehase territooriumile tulenevalt Keskkonnaameti 03.05.2024. a kirjast nr DM-12741-7. Välisõhus leviva müra hindamist reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi määrus nr 71 ). Punktmüraallikatena käsitletakse käesolevad mürahinnangus laoplatsil töötavat frontaallaadurit ja laevade remondiala ning pindmüraallikana on käsitletud kai äärset ala, kus töötab kraana, mis laeb töötavalt laevalt maha kruusa. Käesolevas mürahinnangus käsitletav tööstusala jääb tiheasustusalale. Elamu maa-alad on käsitletavad määruse nr 71 mõistes II kategooria aladena. Tööstusmüra piirväärtused II kategooria aladel on päevaajal 60 dB ja ööajal 45 dB . Tööstusmüra modelleeringust ilmnes, et ilma müratõkkeseinata võib tööstusmüra põhjustada olemasolevate elamute tööstusalaga piirneval fassaadil müratasemeid, mis võivad ulatuda päeval kuni 59,9 dB-ni ( REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 punkt 21) ja öösel 46,6 dB-ni ( REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 punkt 2). Hoonete külgedel, mis ei piirne tööstusalaga, on müratasemed madalamad, sest hoone ise toimib müratõkkena. Ilma müratõkkeseinata võib tööstusmüra põhjustada elamumaa kinnistu piiril müratasemeid, mis võivad ulatuda päeval kuni 66,2 dB-ni ( REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 punkt 28) ja öösel 51,0 dB-ni ( REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 punkt 22). Seega ulatuvad ilma müratõkkeseinata elamumaa kinnistuteni müratasemed, mis ületavad määruses nr 71 lubatud II kategooria nii päevast kui ka öist tööstusmüra piirväärtust. Tööstusmüra modelleeringust ilmnes, et koos müratõkkeseinaga võib tööstusmüra põhjustada olemasolevate elamute tööstusalaga piirneval fassaadil müratasemeid, mis võivad ulatuda päeval kuni 51,4 dB-ni ( REF _Ref182913675 \h Joonis 4 punkt 20) ja öösel 36,1 dB-ni ( REF _Ref182913675 \h Joonis 4 punkt 2). Hoonete külgedel, mis ei piirne tööstusalaga, on müratasemed madalamad, sest hoone ise toimib müratõkkena. Koos müratõkkeseinaga võib tööstusmüra põhjustada elamumaa kinnistu piiril müratasemeid, mis võivad ulatuda päeval kuni 52,5 dB-ni ( REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 punkt 27) ja öösel 43,6 dB-ni ( REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 punkt 27). Seega ulatuvad koos müratõkkeseinaga elamumaa kinnistuteni müratasemed, mis ei ületa määruses nr 71 lubatud II kategooria päevast ega öist tööstusmüra piirväärtust. Täpsemalt on modelleerimise tulemus kajastatud REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 -l, REF _Ref161734663 \h \* MERGEFORMAT Joonis 2 -l, REF _Ref161734488 \h \* MERGEFORMAT Joonis 3 -l, REF _Ref182913675 \h \* MERGEFORMAT Joonis 4 -l, REF _Ref182913947 \h \* MERGEFORMAT Joonis 5 -l ja REF _Ref182913951 \h \* MERGEFORMAT Joonis 6 -l. Kuivõrd ilma müratõkkeseinata ulatuvad elamumaa kinnistuteni müratasemed, mis ületavad määruses nr 71 lubatud II kategooria nii päevast kui ka öist tööstusmüra piirväärtust , siis viidi käesolevas mürahinnangus läbi müratasemete modelleerimine ka kahe 6 m kõrguse müratõkkeseinaga müra modelleerimine . Koos 6 m kõrguste müratõkkeseintega ulatuvad elamumaa kinnistuteni müratasemed, mis ei ületa määruses nr 71 lubatud II kategooria päevast ega öist tööstusmüra piirväärtust. Seega on vajalik rajada REF _Ref182913675 \h Joonis 4 -l näidatud asukohtadesse 6 m kõrgused müratõkkeseinad. Kasutatud allikad K eskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, m ääramise ja hindamise meetodid”. Keskkonnaloa taotlus nr T-KL/1022334-2 Riigikogu 15.06.2016. a seadus „Atmosfääriõhu kaitse seadus“. Terviseameti Kesklabori füüsikalabor. 2018. Müra mõõtmise aruanne 6/4-6-2/1573 08.06.2018. Lisa EELHINNANG Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine keskkonnaloa muutmiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) § 61 lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. KeHJS § 3 lg 1 järgi hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 määrab ära olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille puhul algatatakse KMH ilma selle vajadust põhjendamata. KeHJS § 6 lg 2 määratleb ära tegevusvaldkonnad, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (edaspidi määrus nr 224). Taotletav tegevus ei ole KeHJS § 6 lg 1 kohaselt olulise mõjuga tegevus, kuid määruse nr 224 § 15 p 8 kohaselt kuulub antud tegevus valdkondade hulka, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, kuna tegemist on sellise tegevusega, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Seetõttu tuleb loa muutmise taotlusega planeeritavale tegevusele anda vastavalt KeHJS § 6 lg-le 2 eelhinnang, selgitamaks, kas planeeritaval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava tegevuse korral on eelhindamisel võetud aluseks: 1) Aktsiaselts Pärnu Laevatehas keskkonnaloa nr L.ÕV.PM-56174 muutmise taotlus ja lubatud heitkoguste (edaspidi LHK) projekt. 2) Menetlusega nr M-127421 seotud dokumendid 3) Nordic Shipyards Best Available Techniques (BAT)1 4) Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-20272 5) Veekogumite koondseisund 2023. aasta andmetel3 1 Nordic Council of Ministries. Nordic Shipyards Best Available Techniques (BAT), 2016. Kättesaadav veebilehel: https://www.norden.org/en/publication/nordic-shipyards 2 Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do 3 Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo (17.10.2024) 1 6) Veemajanduskavade meetmeprogramm 2022-20274 7) Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs5 8) Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+6 9) Pärnu linna üldplaneering 2035+ täiendatud eelnõud (november 2024 seisuga)7 10) Vana-Pärnu kaubasadama maa-ala detailplaneering 11) Emajõe tn 12a detailplaneering 12) Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“8 13) Pärnu sadama eeskiri9 14) Muinsuskaitse eritingimused Pärnu linna üldplaneeringule10 1. Kavandatav tegevus 1.1. Tegevuse iseloom ja maht Aktsiaselts Pärnu Laevatehas (registrikood 10124004; aadress Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Emajõe tn 22, 80030; edaspidi ka ettevõte või käitaja) esitas 19.02.2024 Keskkonnaametile keskkonnaloa nr L.ÕV.PM-56174 muutmise taotluse ja lubatud heitkoguste (edaspidi LHK) projekti (taotluse viimane versioon on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 13.05.2025 dokumendina nr DM-127421-57; edaspidi taotlus). Ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses sooviga tegeleda Pärnu maakonnas Pärnu linnas Pärnu linnas Emajõe tn 22 (registriosa number 1798005, katastritunnus 62501:042:0010, Emajõe tn 22 kinnistu), Emajõe tn 22a (registriosa number 2236805, katastritunnus 62501:042:0001, Emajõe tn 22a kinnistu) ja Emajõe tn 12b (registriosa number, katastritunnus 62501:001:0156, Emajõe tn 12b kinnistu) kinnistutel (edaspidi ka kui käitis) lisaks laevade ja paatide remondile ka puistematerjali (killustik, hakkpuit, teravili, klaasipuru) käitlemisega, mistõttu soovitakse keskkonnaloale lisada rida uusi heiteallikaid. Käitis asub vahetult Pärnu jõe 4 Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (17.10.2024) 5 Keskkonnaagentuur, 2020. Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs 6 Pärnu Linnavalitsuse Planeerimisosakond, 2021. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+, https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud2/yldplaneering2025 (17.03.2025) 7 https://experience.arcgis.com/experience/4ed3658ecb2d4d14a453d8698fab2c9b/page/Dokumendid/ (17.03.2025) 8 Rahandusministeerium, 2023. Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga. Seletuskirja eelnõu. 9 https://parnusadam.eu/pdf/SADAMA-EESKIRI-SADAMAREGISTER.2020.pdf (17.03.2025) 10 Hansen, L., 2018 ” Muinsuskaitse eritingimused Pärnu linna üldplaneeringule”, kättesaadav: https://parnu.sharepoint.com/sites/Avalikudhiskaustad2/Shared%20Documents/Avalikud%20kaustad/Planeerimi sosakond/%C3%9Cldplaneeringud/%C3%9Cldplaneering%202025+,%20joonised/Lisamaterjalid/Abimaterjal_ Muinsuskaitse%20eritingimused_2018.pdf?CT=1742212138106&OR=ItemsView (17.03.2025) 2 (VEE1123500) kaldal. Keskkonnaloa muutmise taotlusega taotletakse ka Emajõe tn 22 kinnistult sademevee suublasse juhtimist. Ettevõtte põhitegevuseks on enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus (EMTAK kood 68201). Ettevõte tegeleb käitises laevade ja paatide remontimisega ning soovitakse tegeleda kaidel nr 5 ja 6 ka puistematerjali (killustik, hakkpuit, teravili ja klaasipuru) lastimise ja lossimisega. Killustikku lossitakse laevadelt aastas kokku 100 000 m3. Teravilja lastitakse aastas kokku 50 000 m3, hakkpuitu lastitakse aastas kokku 100 000 m3 ja klaasipuru lastitakse ja lossitakse 20 000 t/a ja 20 000 t/a. Teraviljasaadused lastitakse otse laeva. Hakkpuitu, killustikku ja klaasipuru hoiustatakse ka laoplatsidel. Kaup saabub sadamasse laeva või praamiga. Laevade remonttööd hõlmavad järgmisi tegevusi: laevade puhastamine liivapritsi või gritiga, keevitustööd ning värvimistööd. Teostatakse ka laevade lõikustöid gaasilõikusega. Kai ääres seisvaid laevu ei remondita ega hooldata. Enne laevade remonditööde alustamist tõmmatakse laev veest mööda slipiteed kuivdokki, mis asub u 100 m veepiirist asfalteeritud platsil. Väikesed paadid ja kaatrid tõstetakse kuivdokki tõstuki või kraanaga. Kuivdokis remonditavate laevade maksimaalne pikkus on 45 m. Käitises planeeritakse kasutada kuni 15,166 t kemikaale aastas, millest eraldub kuni 4,543 t lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Pindade katmist teostatakse kuni 2860 h/a. Laevade puhastamiseks kasutatava griti kogus aastas on maksimaalselt 35 t ja liiva kogus maksimaalselt 35 t. Tööaeg kokku pinna puhastamisel on 467 h/a. Keevitustraadi kulu aastas on kuni 2 t ja keevitustöid teostatakse aastas maksimaalselt 1200 h/a. Emajõe tn 22 kinnistul asub sademevee kogumiskaev (kaevu koordinaadid X:6471896,56, Y:528142,10), millest juhitakse sademevesi II-klassi õlipüüdurisse (koordinaatidel X: 6471893,67, Y:528156,80) ning edasi läbi sademevee väljalasu Pärnu jõkke. Õlipüüdur on paigaldatud 7 aastat tagasi ning viimati on hooldus tehtud 07.11.2024. 1.2. Tegevuse seostest asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Ettevõtte tootmisterritoorium asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas aadressidel Emajõe tn 22 (sihtotstarve 100% tootmismaa), Emajõe tn 22a (sihtotstarve 60% tootmismaa, 40% ärimaa) ja Emajõe tn 12b (sihtotstarve 100% tootmismaa). Emajõe tn 22 kinnistu asub Pärnu sadama maa-alal. Pärnu sadam (sadama kood EEPRN)11 on olemasolev sadam ning kavandatavate töödega (keskkonnaloa muutmise aluseks olevad tegevused) seoses ei plaanita uute vesiehitiste rajamist. Emajõe tn 22 ja Emajõe tn 22a kinnistutel on kehtiv detailplaneering (Pärnu Linnavolikogu 21.12.2000 otsus nr 101), mille kohaselt tuleb sadamaaladel erilist tähelepanu pöörata jõe- ja merevee kaitsele. Kruntide haljastusprotsent peab olema vähemalt 20%. Emajõe tn 12b kinnistul kehtib Emajõe tn 12a detailplaneering (Pärnu Linnavolikogu 19.06.2014 otsus nr 57), mis jagas Emajõe tn 12a kinnistu kolmeks eraldi kinnistuks. Üheks 11 https://www.sadamaregister.ee/sadam/370 3 uueks kinnistuks sai Emajõe tn 12b. Detailplaneering sätestab, et antud kinnistule on hoonestusalale ette nähtud ehitada varjualune ladustatavate kaupade ja inventari tarbeks (korrektne ja elamukruntide suunas kinnist seinaosa või seinaosasid omav), müra levik naaberkinnistute suunas tuleb takistada müratõkkeseinaga (2,5 m kõrgune), materjaliks kasutada tihedat puitlaudist. Planeering näeb ette istutada juurde haljastust. Tagada tuleb 20% haljastuse nõue, millest omakorda 60% peab moodustama kõrghaljastus. Säilib kohustus olemasolevate puude säilitamiseks (käesoleval hetkel kinnistul haljastus, sh kõrghaljastus, puudub). Tagada tuleb kehtivates normatiivdokumentides määratud müra normatiivtase. Detailplaneeringu kohaselt ei ole ümarpalgi, lahtise saepuru ega muude tuleohtlike materjalide ladustamine kinnistul lubatud. Käitise tootmisterritoorium paikneb Pärnu kinnismälestise reg nr 11791 alal. Emajõe tn 12b kinnistul kehtiva detailplaneeringu kohaselt kehtib maa-alal muinsuskaitseline kitsendus, et enne ehitiste projekteerimist on vajalik arheoloogiliste uuringute läbiviimine. Ettevõtte tootmisterritooriumil kehtib Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+, milles on käitise kinnistu juhtotstarbeks määratud sadamate maa-ala (Ls). Üldplaneeringu kohaselt tuleb sadama-alade arendamisel eesmärgiks seada sadamate tegevusest põhjustatud keskkonnahäiringute (müra, tolm, vibratsioon jms) kandumise vältimine ümbritsevale elu- ja puhkekeskkonnale ning sadamaalade visuaalne sobitamine ümbritsevasse keskkonda. Sadamast tulenevad keskkonnahäiringud ei tohi kahjustada puhkemajandust. Uute tegevuste kavandamisel sadama lähistele tuleb arvestada sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega. Eelhinnangu koostamise ajal on koostamisel Pärnu linna üldplaneering 2035+ (algatatud Pärnu linnavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 63 “Pärnu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine”), mille täiendatud eelnõu koondkaardi (november 2024 seisuga) kohaselt asub käitis sadama maa-alal (Ls). Sadama maa-ala on veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav piirkond, kus asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised. Sadamas toimuv tegevus peab arvestama ümbritseva maakasutusega ning tagama sujuva ülemineku erineva maakasutusega alade vahel. Vajadusel tuleb ette näha kaitsehaljastus, et vähendada häiringute kandumist ümbritsevatele aladele. Piirete kavandamise vajadus määratakse igal üksikjuhul eraldi, lähtudes ohutusest, kruntide funktsionaalsest kasutusest ja ümbritsevast linnaruumist. Eelhinnangu tegemise ajal on koostamisel Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõude kooskõlastamine. Teemaplaneeringu seletuskirja lk 19 ja lk 75 kohaselt tuleb Vana-Pärnu piirkonnas arvestada kaubasadama arenguvajadustega. Kaubasadama mõjupiirkonnas uute tegevuste kavandamisel tuleb arvestada sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega ja rakendada vajadusel leevendavaid meetmeid. Kaubasadamas toimuv tegevus peab arvestama piirkonnas juba välja kujunenud maakasutust ja ning keskkonnahäiringutega ei tohi kahjustada olemasolevat puhke- ja elukeskkonda. Aktsiaseltsi Pärnu Laevatehase tegevuse seos lähipiirkonna tegevustega seisneb muuhulgas ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõjus. Käitise mõjupiirkonda jäävad ettevõtete ARC Repair OÜ, AS Pärnu Sadam ja Gren Eesti AS heiteallikad. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 10 kohaselt ei tohi õhukvaliteedi piirväärtusi ületada. Aktsiaseltsi Pärnu Laevatehas taotluse kohaselt on kõikide saasteainete puhul keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, 4 õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ kehtestatud heite piirväärtused väljaspool tootmisterritooriumi tagatud. 1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarad, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamisest. Planeeritava tegevuse eesmärk ei ole ressursi saamine. Käitise territooriumil ei esine loodusvarasid. Käitises toimuvatel lastimis- ja lossimistöödel ei kasutata eraldi ressursina maad, mulda, pinnast, muud maavara, vett ega loomastikku või taimestikku. Laevade remontimisel ja hooldamisel kasutatakse aastas kuni 35 tonni liiva, kuni 35 tonni gritti, ja kuni 2 tonni keevitustraati. Tegevusega ei ole ette näha mõju looduslikule mitmekesisusele. 1.4. Tegevuse energiakasutusest Energiakulud on seotud kasutatava tehnikaga. Kasutatavad seadmed kasutavad elektrienergiat. Energiakasutus viiakse miinimumini, kasutades töödeks sobivaimat tehnikat. Põletusseadmeid ja nende kütuseid käitise tegevuses ei kasutata. 1.5. Tegevusega kaasnevatest teguritest, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Käitis ei ole oluline soojusreostuse allikas. Kavandatav tegevus ei ole ioniseeriva kiirguse allikas. 1.5.1. Heited õhku Käitise tegevuse käigus eraldub õhku järgnevaid saasteaineid: lämmastikdioksiid, süsinikmonooksiid, mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks, tahked osakesed (PM- sum), peened osakesed (PM10), eriti peened osakesed (PM2,5) ning mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (edaspidi NMVOC) sh etüülbenseen, tolueen, propanoolid ja ksüleenid. Saasteainete heitkogused ning nende arvutamise metoodikad ja valemid on täpsemalt kirjeldatud LHK projektis (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 26.02.2025 dokumendina nr DM-127421-35). Mõju välisõhule ja õhukvaliteedile, sh koosmõju teiste ettevõtetega, on hinnatud aktsiaseltsi Pärnu Laevatehas keskkonnaloa muutmise taotlusmaterjalides. Taotlusmaterjalide kohaselt ei ületa ühegi saasteaine arvutuslik kontsentratsioon välisõhus keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ saasteainele kehtestatud piir- ega sihtväärtust. Heiteallikate koosmõju hindamisel on hajumisarvutuse piirkonnana käsitletud keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ § 17 lg 7 piirkonda, mis ulatub 500 m kaugusele käitise heiteallikatest. Käitise arvestuslikku mõjupiirkonda jäävad järgmiste ettevõtete heiteallikad: 1. ARC Repair OÜ (registrikood 14709073; keskkonnaluba nr KL-519256) 2. AS Pärnu Sadam (registrikood 11385865; keskkonnaluba nr L.ÕV/329474) 3. Gren Eesti AS (registrikood 12114252; keskkonnaluba nr L.ÕV/326771) 5 Taotlusmaterjalides esitatud saasteainete hajumise arvutusliku hindamise tulemused näitasid, et käitaja tegevusega ei ületata koosmõjus teiste käitiste heiteallikatega ühegi saasteaine osas väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri õhukvaliteedi piirväärtusi (edaspidi ka ÕPV). Käitiste heiteallikatest välisõhku väljutatavatest saasteainetest on suurima mõjuga õhukvaliteedile ksüleenid ja isomeerid, mille ühe tunni keskmine õhukvaliteedi tase võib väljaspool käitise tootmisterritooriumi küündida kuni 234,789 µg/m3, mis moodustab 78,3% ksüleenidele kehtestatud ühe tunni keskmise õhukvaliteedi piirväärtusest (ÕPV1). Ksüleenide ja isomeeride 24 tunni keskmine õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi on kuni 79,079 µg/m3, mis moodustab 79,1% vastavast õhukvaliteedi piirväärtusest (ÕPV24). Selline olukord võib esineda vaid juhul, kui nii Pärnu Laevatehase kuivdokis kui ka ARC Repairi ujudokis kasutatakse korraga ühel ja samal ajal kõrgeima ksüleeni sisaldusega värve. Tegemist on pigem vähetõenäolise ja harva esineva olukorraga, mis ei iseloomusta tavapärast õhukvaliteedi taset. Teiste saasteainete ja keskmistamisaegade puhul jäävad õhukvaliteedi tasemed väljaspool tootmisterritooriumi alla 50% vastavast piir- või sihtväärtusest. 1.5.1.1. Lõhn Lõhnaainete esinemist reguleerib kliimaministri 14.07.2023 määrus nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed”. Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest. Käitaja LHK projektis on antud hinnang lõhnaaine võimaliku esinemise kohta, mille kohaselt käitis kasutab oma töös kemikaale ja värvitavad pinnad on suured. Seega on võimalik, et kemikaalide koostoimes võib ebasoodsatel ilmastikutingimustel tekkida ebameeldiv lõhn. Sadama territooriumil hoiustatakse ja laetakse laevadele puiduhaket. Puidust erituvat puidulõhna võib levida sadama territooriumilt puiduhakke laadimisel ja puiduhakke hoiustamisel. Puiduhaket ei hoiustata sadamas niikaua, et puiduhake võiks rikneda ja eritada puidu käärimisest tulenevat lõhna. Arvestades puidu laadimisaega 120 h/a, on puidu lõhna levik teoreetiliselt võimalik 1,4 % aastatundidest. Arvestades käitise paiknemist elamualade suhtes ning avatust tuultele on ebatõenäoline lõhnahäiringu esinemine ulatuses, mis võiks ületada lõhna häiringutaset. 1.5.1.2. Müra Välisõhus leviva müra hindamist reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi määrus nr 71). Käitise tootmisterritooriumi läheduses asuvad elamu maa- alad on määruse nr 71 mõistes II kategooria alad. Tööstusmüra piirväärtused II kategooria aladel on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Taotluse kohaselt põhjustavad müra mehhaaniline abrasiivpuhastus liivaga või gritiga, lastimine, lossimine ning autotransport. Taotlusele on lisatud mürahinnang, milles modelleeriti käitise tegevuse tõttu leviva tööstusmüra tasemeid naabruses paiknevatel kinnistutel. Modelleeringust ilmnes, et tööstusmüra võib põhjustada elamumaa kinnistu piiril müratasemeid, mis võivad ulatuda päeval kuni 59,0 dB-ni, Emajõe tn 12b kinnistul asuva 6 varjualuse olemasolul kuni 54,3 dB-ni. Öisel ajal töid ei tehta. Seega ulatuvad elamumaa kinnistuteni müratasemed, mis ei ületa määruses nr 71 lubatud II kategooria päevast tööstusmüra piirväärtust. 1.5.2. Heide vette Puistekaupade lastimisel ja lossimisel võib sattuda puistekaupa vette (Pärnu jõkke), samuti võib puistekaupade käitlemisel tekkiv tolm kanduda tuulega Pärnu jõkke ning suurendada seeläbi heljumi kontsentratsiooni vees. Heljumi kõrgenenud sisaldus vähendab veesamba läbipaistvust (Secchi sügavust) ja põhjustab kehvemaid valgusolusid. Valgusolud ja läbipaistvus mõjutavad Pärnu jõe elustiku kujunemist veesambas ning ka päikesevalguse jõudmist jõe sügavamatesse kihtidesse. Samuti võib puistekauba Pärnu jõkke jõudmine suurendada vee toitainete sisaldust. Emajõe tn 22 kinnistu asukohast suubub Pärnu jõgi u 2,3 km pärast Pärnu lahte (VEE3445000), mistõttu võivad eelnimetatud protsessid toimuda vähemal määral ka Pärnu lahes. Laevade remontimiseks kasutatav kuivdokk asub Pärnu jõe kaldast u 100 m kaugusel. Laevade puhastamiseks kasutatakse nii kuiva liiva/gritti, kui ka märga liiva/märga gritti. Märja liiva või griti kasutamine (liiv+vesi või gritt+vesi) võimaldab vähendada tekkiva tolmu hulka. Kasutatud liiv/gritt tõstetakse labidaga konteinerisse ja antakse üle jäätmekäitlejale. Laevade remondiplats koristatakse koheselt pärast puhastustööde lõpetamist. Laeva remonditööde käigus heitvett ei teki. Samuti ei teki heitvett puistekaupade lastimise, lossimise ja ladustamise käigus. Käitises tekkinud sademevesi imbub osaliselt pinnasesse, osaliselt kogutakse sademevesi Emajõe tn 22 kinnistul asuvasse sademevee kogumiskaevu (kaevu koordinaadid X:6471896,56, Y:528142,10). Sademevee kogumiskaevust juhitakse sademevesi II-klassi õlipüüdurisse (koordinaatidel X: 6471893,67, Y:528156,80) ning edasi läbi sademevee väljalasu Pärnu jõkke. Käitises laevade remontimisega ning puistekaupade lastimise, lossimise ja ladustamise käigus ning sademevee Pärnu jõkke juhtimisega võivad Pärnu jõkke sattuda liiva, griti, värvi ja puistematerjali osakesed ning ohtlikud ained (naftasaadused, õli, tribüültina ühendid). Õli ja naftasaaduste eemaldamiseks sademeveest on paigaldatud sademeveelaskme ette II-klassi õlipüüdur. Lisaks tuleb minimeerida lenduvate tolmu- ja värviosakeste sattumist vette ning vältida vette sattunud tolmu- ja värviosakeste kandumist tööpiirkonnast eemale Pärnu jõkke ning kaugemale merealale. 1.5.3. Heide pinnasesse Käitise territoorium on valdavas osas kaetud kõvakattega. Kuigi Emajõe tn 22 kinnistul asub sademevee kogumiskaev, imbub sademevesi pinnasesse kohtades, kus kõvakate puudub. Seega võib kavandatava tegevusega kaasneda sademeveega seotud puistematerjali osakeste või laevade remontimise käigus sadenenud osakeste heide pinnasesse. 1.5.4. Vibratsioon Vibratsiooni võivad tekitada sadama territooriumil liiklevad tõstukid puistematerjali laadimisel ja autotransport puistematerjali transportimisel sadama territooriumile. Arvestades laaditavate materjalide kogust, tõstukite ja autotranspordi liikumise tihedust, ei ole transpordist tulenev vibratsioon pidev ja ei ületa eeldatavasti Emajõe tänaval Pärnu ja Haapsalu maanteel Pärnu autotranspordist tulenevat tavapärast vibratsiooni taset. 7 1.5.5. Valgusreostus Käitises öösel tegevusi ei toimu. Sellegipoolest võib tekkida olukordi, kus laev jääb ööseks sadamasse seisma. Kui laev jõuab õhtul sadamasse, siis enamus juhtudel ei hakata öösel laeva lossima, vaid seda tehakse hommikul. Turvalisuse kaalutlustel ei ole laevade puhul võimalik öösel valgust välja lülitada. Ka tootmisterritooriumil on ette nähtud öine valgustamine. Prožektoreid sadamaalal öösiti ei kasutata. 1.6. Tegevusega tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist jäätmeteket. Laevade puhastamisel kasutatud gritt või liiv (maksimaalne kogus aastas 35 tonni) kogutakse kokku ning antakse üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Värvimise käigus värvi ja lahusti jäägid ning taara antakse üle vastavat luba omavale ettevõttele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud Pärnu Linnavolikogu jäätmehoolduseeskirjaga. 1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Käitises ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei eeldata kavandavast tegevusest tulenevate olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust. Avariiolukorrad võivad esineda eelkõige seoses kasutatava tehnikaga. Sadamas kasutatavatel seadmetel võib tekkida tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda pinnasesse või Pärnu jõkke. Rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja töökorras seadmeid. Kokku kogutud sademevee puhastamiseks kasutatakse II-klassi õlipüüdurit, mida tuleb perioodiliselt hooldada, et õlipüüduri töökindlus oleks tagatud. Viimane hooldus tehti taotluse kohaselt 07.11.2024. Võimaliku õli või kütuselekke likvideerimiseks peab olema varutud piisaval hulgal absorbenti. Avariide vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist korrasolekut. Vältida tuleb kütte ja määrdeainete sattumist maapinnale ja vette. Võimalikuks riskiallikaks on puistekaupade (killustik, hakkpuit, teravili, klaasipuru) sattumine Pärnu jõkke. Sellega kaasnevate tagajärgede likvideerimiseks peavad ettevõttel olema vajalikud vahendid ja välja töötatud kava õnnetusjuhtumite korral. Kõige efektiivsem viis avariide mõju vältimiseks on reostuse ennetamine. Vastavalt Pärnu sadama eeskirjale on kõik sadamas tegutsevad isikud ja ettevõtjad kohustatud: 1) tagama nende kasutuses olevatel territooriumitel, kaidel, hoonetes ja rajatistes puhtuse ja heakorra; 2) täitma keskkonnakaitse nõudeid tulenevalt kehtivatest õigusaktidest, konventsioonidest ja AS-i Pärnu Sadam kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi (ISO 9001:2008 ning ISO 14001:2005) nõuetest; 3) vältima reostuse, mh määrde- ja hüdraulikaõlide, diislikütuse, laevade kütuse, õliste jääkide ja laevade masinaruumi pilsivee sattumist sadamaalale (avastatud reostusest või avariist teatada koheselt vanemstividorile ja tööde juhile); 4) likvideerima viivitamatult sadamaalale sattunud reostuse. Pärnu sadama eeskirja järgi on sadam varustatud reostuse lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks 8 vajalike tehniliste vahenditega. 1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Kavandatav tegevus toimub Pärnu linnas Emajõe tn 22 kinnistul (katastritunnus 62501:042:0010). Emajõe tn 22 kinnistu juhtotstarve on 100% tootmismaa. Tootmisterritooriumist põhja poole jäävad ärimaa 45%, tootmismaa 40% ja üldkasutatava maa 15% sihtotstarbega Haapsalu mnt 2 maaüksus (kinnistu number 2236905, katastritunnus 62501:042:0009), 100% transpordimaa Haapsalu maantee T11 (kinnistu number 20981450, katastritunnus 62401:001:1112) ning 100% tootmismaa Haapsalu mnt 10 (kinnistu number 142305, katastritunnus 62501:042:0310). Lääne suunas piirneb käitis 100% tootmismaaga Emajõe tn 14a (kinnistu number 2758705, katastritunnus 62501:042:5490) ja 100% elamumaadega Haapsalu mnt 8 (korteriomand, katastritunnus 62501:042:0008), Emajõe tn 12a (kinnistu number 1770405, katastritunnus 62501:001:0155), Emajõe tn 14 (kinnistu number 330005, katastritunnus 62501:042:1540), Emajõe tn 16 (kinnistu number 965305, katastritunnus 62501:042:4940), Emajõe tn 18 (kinnistu number 403505, katastritunnus 62501:042:1900) Emajõe tn 20 (kinnistu number 398305, katastritunnus 62501:042:1910) ja 100% transpordimaaga Emajõe tänav (kinnistu number 2731305, katastritunnus 62501:042:0011), mis on kohalik tee. Käitisest lõuna poole jääb 100% tootmismaa Kaubasadama tee 2 (kinnistu number 2731805, katastritunnus 62501:042:0016). Käitisest ida pool paikneb 100% veekogude maa maaüksus Pärnu jõgi L1 (kinnistu number 2811205, katastritunnus 62520:001:0004). Puistekaupade lastimise ja lossimisega tegeletakse kahel kail - kai nr 5 heiteallikas V2-1 ja kai nr 6 heiteallikas V3-1 (vt joonis 1). Killustikku ja klaasipuru ladustatakse laoplatsidel V2-2 ja V3-2, hakkpuitu üksnes laoplatsil V3-2. Teravili lastitakse otse laeva. 9 Joonis 1. Ettevõtte käitise territoorium Pärnu sadamas12. Sadamaregistri13 andmetel asuvad käitises kaks statsionaarset kaid – nr 5 ja nr 6, mis on remondi- ja kaubakaid (vt joonis 1 ja tabel 1). Tabel 1. Pärnu sadama kaid14. Lähim elamu (Emajõe tn 12a kinnistu) jääb tootmisterritooriumi piirist u 10 m kaugusele ning lähimast heiteallikast (V2-2 kai nr 5 puistekaupade ladustamine ja laadimine) u 20 m kaugusele lääne suunda. Puistekaupade käitlemisega (laadimine, ladustamine, lastimine, lossimine) alustamine ei ole maakasutuse muutumine viisil, mis eeldaks tootmisterritooriumi hetkel kehtiva maakasutuse juhtotstarbe (sadamate maa-ala (Ls)) muutmist. 12 https://parnusadam.eu/hea-teada/ Lisa 1 Sadama akvatooriumi ja kaide plaan 13 https://www.sadamaregister.ee/sadam/370 14 Pärnu sadama eeskiri 10 Maakasutuse kohta on Keskkonnaametil piisavalt informatsiooni, et jätta KMH algatamata. 2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Põhjavesi Põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) järgi asub käitis suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, kus põhjavesi on suhteliselt hästi looduslikult kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Käitise territooriumist u 70 m kaugusel läänes asuvad puuraugud PRK0054182, PRK0054183 ja PRK0054184. Tegemist on kinnise soojussüsteemi puuraukudega. Puuraugud PRK0054182, PRK0054183 ja PRK0054184 on 135 m sügavad ning avavad Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekihti. Kõigi kolme puuraugu läbilõike järgi lasub Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekihil 5 m paksune liivakiht, 13 m paksune savikiht ning 4 m paksune moreenikiht. Tulenevalt veeseaduse § 68 lg 3 p-st 4 on põhjaveekiht looduslikult suhteliselt kaitstud, kui põhjaveekihil lasub üle 20 m paksune moreenikiht või üle 5 m paksune savi- või liivsavikiht. Seega on ka puuraukude PRK0054182, PRK0054183 ja PRK0054184 läbilõikest tulenevalt piirkonnas tegemist suhteliselt kaitstud põhjaveega alaga. Pinnavesi Käitis asub Pärnu jõe kaldal, mis suubub u 2,3 km pärast Pärnu lahte (VEE3445000). Pärnu jõgi ja Pärnu laht kuuluvad Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda. Pärnu jõgi kuulub kavandatavas piirkonnas Pärnu_3 (Pärnu Käru jõest suudmeni, veekogumi kood 1123500_3) veekogumisse. Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357 kinnitatud Lääne- Eesti vesikonna veemajanduskava aastateks 2022-2027 (edaspidi VMK) alusel tehtud veekogumite koondseisundiinfo 2023. aasta andmetel on Pärnu_3 veekogumi ökoloogiline seisund hea ja keemiline seisund halb, mistõttu on Pärnu_3 veekogumi 2023. aasta koondseisund hinnatud halvaks. Pärnu_3 veekogumi koondseisund on olnud halb alates 2012. aastast, olles vaid 2016. aastal kesine. Pärnu_3 veekogumi halb keemiline seisund on määratud 2023. aasta seiretulemuste põhjal. Halva keemilise seisundi näitajatena on nimetatud kaadmium (Cd) ja elavhõbe (Hg) elustikus, varasemast benso(a)püreen vees (2020), tributüültina (TBT) settes (2020) ja bromodifenüüleetrid (PBDE) elustikus (2020). VMK meetmeprogrammis 2022-2027 Pärnu_3 veekogumile meetmeid seatud ei ole. Käitise asukohast suubub Pärnu jõgi u 2,3 km pärast Pärnu lahte, mis moodustab Pärnu lahe rannikuveekogumi (rannikuveekogumi kood EE_13). Pärnu lahe rannikuveekogumi koondseisund on vastavalt veekogumite koondseisundiinfo 2023. aasta andmetele halb, sealjuures on nii ökoloogiline seisund kui ka keemiline seisund halb. Halva ökoloogilise seisundi määramisel on aluseks võetud 2023. aasta seire tulemused ning mitteheade näitajatena on nimetatud klorofüll-a, kõrgemate taimede sügavusleviku ja oportunistlike liikide osakaalu indeks, üldlämmastik (seireaasta keskmine) ja vee läbipaistvus Secchi ketta järgi. Mittehea ökoloogilise seisundi põhjustena on nimetatud eutrofeerumist ja looduslikku põhjust. 11 Pärnu lahe rannikuveekogumi halb keemiline seisund on määratud 2022. aasta seire tulemuste põhjal ning halba seisundit põhjustavaks näitajaks on Hg sisaldus kalades. VMK meetmeprogrammis 2022-2027 on Pärnu lahe rannikuveekogumi koormusena nimetatud sadamad, millele on seatud kaks meedet: 1) Veekaitse nõuete täitmine sadamates - sadamaseaduse ja veeseaduse nõuete täitmine sadamates – rakendaja on sadama pidaja. 2) Sadamates keskkonnanõuete täitmise üle järelevalve tegemine – rakendaja on Keskkonnaamet. Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüsi (Keskkonnaagentuur, 2020) kohaselt on eelpoolnimetatud Pärnu_3 veekogumi halba keemilist seisundit põhjustavatest ainetest tributüültina (TBT) see, mille üheks peamiseks keskkonda sattumise allikaks Eestis on laevade ehitus ja remont ning laevatransport. Seega tuleb kavandatava tegevuse käigus vältida tributüültina (TBT) sattumist veekeskkonda. Lihkeohtlikkus Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ seletuskirja järgi asub Pärnu linn Pärnu viirsavibasseinil. Pärnu linna maapinna ja hoonete käitumine sõltub hüdrogeoloogilisest olukorrast, kus veesurve langus viirsavide aluses horisondis põhjustab maapinna vajumist. Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ (koostamisel) täiendatud eelnõu koondkaardi (november 2024 seisuga) kohaselt asub käitis lihkeohtlikul alal (savilihked). Koostatava üldplaneeringu KSH (november 2024 seisuga) kohaselt paiknevad maalihkeohuga pinnased suuremate jõgede, käesoleval juhul Pärnu jõe, kallastel. Maalihetega kaasnevate ebasoodsate mõjude, sh varaliste kahjude, vältimiseks on oluline arvestada jõgede lähialal arendustegevuste kavandamisel asjakohaste tingimustega. Jõgede lähialadel soovitatakse vältida ehitustegevust, savilihke klassi puhul Pärnu jõel 75 m ulatuses. Ka Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringus 2025+ on toodud tingimused lihkeohtlikkuse vältimiseks jõe kallastele ehitamisel. Seega ei põhjusta kavandatav tegevus Pärnu jõe kaldal lihkeohtu. Eelneva põhjal on Keskkonnaametil piisavalt informatsiooni, et jätta KMH algatamata. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime: märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rand ja kallas, merekeskkond, pinnavormid, maastik, metsad, Natura 2000 võrgustiku alad, kaitstavad loodusobjektid, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alad ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad. Tegevuse mõjualas asub Pärnu jõgi, mis algab Roosna-Alliku allikajärvest ja suubub Pärnu lahte, jõe pikkus on 144,6 km, valgala 6920 km2. Jõe valgala on tiheda jõgede võrguga. Oma suuruse ja suures osas säilinud hüdromorfoloogilise kvaliteedi tõttu on Pärnu jõgi elupaigaks looduskaitseliselt väärtuslikule jõe elustikule. Pärnu jõele jääb Eesti kõige ulatuslikum vooluveekogudel olev Natura ala — Pärnu jõe loodusala (EELIS kood RAH0000027). Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ järgi kaitstakse Pärnu jõe loodusalal Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud kaitstavaid elupaigatüüpe: jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530) ja direktiivi II lisas nimetatud liike ja nende elupaiku: harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas 12 (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Pärnu jõe loodusalaga kattub siseriiklikult kaitstav Pärnu jõe hoiuala, mis on moodustatud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas“. Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Pärnu jõgi kattub mitmete käsitiivaliste toitumisalade ja liikumiskoridoridega. Erinevaid liike on tuvastatud 6 ja nendeks on: põhja-nahkhiir, parginahkhiir, veelendlane, tiigilendlane, suurvidevlane ja hõbe-nahkhiir. Kavandatava tegevuse käigus säilib nende toitumisala, mistõttu ei ole mõju neile oluline. Pärnu jõgi Tarbja paisust suubumiseni merre on loetletud üles nende lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude nimistus, millel on vastavalt looduskaitseseaduse § 51 lg-le 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Nimistu on vastu võetud Keskkonnaministri 15.06.2004 määrusega nr 73. Pärnu jõe kalastiku hea seisund eeldab, et kogu jõe ulatuses on kalastiku liigiline koosseis ja esinevate liikide arvukused lähedased looduslikele tüübiomastele tingimustele ja kalakoosluste vanuselises struktuuris ei esine suuri muutusi. Samuti sätestab Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikkel 3 lg 1 kohustuse säilitada või vajadusel taastada (juhul, kui soodne seisund ei ole saavutatud) Natura elupaikade ja liikide soodne seisund. Looduskaitseseaduse § 3 lg 1 kohaselt loetakse loodusliku elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus vastavalt looduskaitseseaduse § 3 lg-le 2. Liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik (looduskaitseseadus § 3 lg 2). Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. Kavandatava tegevusega ei toimu sellist tegevust, mis kahjustaks või hävitaks kaitsealuste liikide elu-, toitumis- ja kudemispaikasid. Tiheasustusega alad Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ (koostamisel) täiendatud eelnõu koondkaardi (november 2024 seisuga) kohaselt asub käitis tiheasustusega alal. Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad 13 Käitis asub tervikuna arheoloogiamälestisel “Asulakoht” (mälestise registri number 11791), mis on tunnistatud kultuurimälestiseks kultuuriministri 01.09.1997 määrusega nr 59 “Kultuurimälestiseks tunnistamine”. Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud. Igaüks peab hoiduma tegevusest, mis võib mälestist ohustada, rikkuda või selle hävitada. Mälestist võib kasutada lähtuvalt nüüdisaja vajadustest, kuid mitte viisil, mis võib ohustada mälestise või ehitise või selle osade säilimist.15 Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ lisamaterjali ”Muinsuskaitse eritingimused Pärnu linna üldplaneeringule” järgi on arheoloogiamälestisele “Asulakoht” seatud tingimusteks, et kaevetöödel on nõutav arheoloogiline järelevalve, vajalik uuringute käigus avastatud väärtuslike ehituskonstruktsioonide jms säilitamine või kahjustuste minimeerimine. Keskkonnaametil on piisavalt informatsiooni, et jätta KMH algatamata. 2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Emajõe tn 12b, 22 ja 22a kinnistud piirnevad läänest ja loodest elamumaadega. Lähim elamu jääb tootmisterritooriumi piirist u 10 m kaugusele ning lähimast heiteallikast (V2-2 kai nr 5 puistekaupade ladustamine ja laadimine) u 20 m kaugusele lääne suunda (Emajõe tn 12a kinnistu, katastritunnus 62501:001:0155). ARC Repair OÜ omab keskkonnaluba laevade remonditöödeks sama kinnistu kõrval asuvas ujuvdokis (keskkonnaluba nr KL-519256). ARC Repair OÜ poolt kasutatava ujuvdoki asukoht on elamutest kaugemal kui aktsiaseltsi Pärnu Laevatehas kuivdokk. Vastavalt Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ eelnõu seletuskirjale (november 2024 seisuga) peab sadamas toimuv tegevus arvestama ümbritseva maakasutusega ning tagama sujuva ülemineku erineva maakasutusega alade vahel. Vajadusel tuleb ette näha kaitsehaljastus, et vähendada häiringute kandumist ümbritsevatele aladele. Piirete kavandamise vajadus määratakse igal üksikjuhul eraldi, lähtudes ohutusest, kruntide funktsionaalsest kasutusest ja ümbritsevast linnaruumist. Taotlusele lisatud müra modelleeringust ilmnes, et käitise tegevusest eralduv tööstusmüra ei põhjusta lähimate elamumaade kinnistute piiridel müratasemeid, mis ületaks määrusega nr 71 kehtestatud müra piirväärtusi. Seega ei ole müratõkkeseina rajamine vajalik. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõjul saavutatakse kõrgeimad saastetaseme kontsentratsioonid piirväärtuste suhtes ksüleenidel, aromaatsetel 15 Muinsuskaitseseadus § 33 14 süsivesinikel ja peenetel osakestel (PM10). Teiste saasteainete osas jäävad saastetasemed tunduvalt madalamateks võrreldes kehtestatud piirväärtustega. Saasteainete maksimaalsed saastetasemed tekivad käitise tootmisterritooriumi lähiümbruses. Saasteainetele kehtestatud piirväärtuseid väljaspool tootmisterritooriumi ei ületata. Saasteainete PM10 ja PM2,5 kõrval, millele on kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtused, aga mida ei ole palja silmaga näha, pälvib elanike tähelepanu tolmu osakeste jämedam fraktsioon, millele õhukvaliteedi piirväärtust määratud ei ole. Tolmu leviku tõkestamiseks rakendab ettevõte järgmisi meetmeid: 1. Puistekaupade lastimist ja lossimist ei teostata, kui tuule keskmine kiirus on suurem kui 10 m/s. 2. Puistekaupade lossimisel ja lastimisel paigaldatakse laeva ja kai vahele kaldpind, mis tagab, et käideldav kaup ei satuks laeva ja kai vahele ja sealt edasi jõkke. 3. Toimub pidev teede, kaide ja laoplatside perioodiline puhastamine. Laoplatsid puhastatakse peale seda, kui kaup on laoplatsilt lastitud laevale. Laoplatsi puhastamine võtab aega maksimaalselt kolm tundi. Kaide ja teede puhastamine toimub peale laeva lastimist või lossimist. Kaide ja teede puhastamine võtab aega kaks tundi. 4. Puhastustööde teostamisel arvestatakse tuule kiirusega ja suunaga. 5. Puhastamisel eralduva tolmu vältimiseks niisutatakse eelnevalt kaid, teed või laoplatsi. 6. Kraana greiferit ei tohi avada kõrgemal kui 1 m kõrgusel kaubast. 7. Vastavalt vajadusele asetatakse lastimise ajaks vette poomid ja lastimise lõppedes kogutakse kokku vette sattunud kaup. Käitises kasutatavate kemikaalide koostoimes võib ebasoodsatel ilmastikutingimustel tekkida ebameeldiv lõhn, kuid häiringutaset eeldatavasti ei ületata. Keskkonnaametil on piisavalt infot, et jätta KMH algatamata. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 3.1. Mõju suurus 3.1.1. Mõju veekeskkonnale Ettevõtte kavandatava tegevusega võivad kaasneda järgmised mõjud veekeskkonnale: 1) Puistekaupade lastimisel, lossimisel ja ladustamisel ning laevade remonttööde teostamisel lenduvate osakeste sattumine Pärnu jõkke ja sealt edasi Pärnu lahte. 2) Saasteainete, sh naftasaaduste jm ohtlike ainete juhtimine suublasse läbi sademevee väljalasu. 3) Veereostusavarii (naftareostus või suures koguses puistematerjali sattumine vette) teke. Ettevõte kavandab alustada käitises puistekaupade, milleks on killustik, hakkpuit, teravili ja klaasipuru, lastimise, lossimise ja ladustamisega kaidel nr 5 ja 6. Killustikku, hakkpuitu ja klaasipuru ladustatakse laoplatsidel, teravilja lastitakse otse laeva. Tegevusega võib sattuda puistekaupa vette (Pärnu jõkke), samuti võib puistekaupade käitlemisel tekkiv tolm kanduda tuulega Pärnu jõkke ning suurendada seeläbi heljumi kontsentratsiooni vees. Heljumi kõrgenenud sisaldus vähendab veesamba läbipaistvust (Secchi sügavust) ja põhjustab 15 kehvemaid valgusolusid. Valgusolud ja läbipaistvus mõjutavad Pärnu jõe elustiku kujunemist veesambas ning ka päikesevalguse jõudmist jõe sügavamatesse kihtidesse. Samuti võib puistekauba Pärnu jõkke jõudmine suurendada vee toitainete sisaldust. Mõju suurust saab vähendada, määrates keskkonnaloaga puistekaupade lastimisele, lossimisele ja ladustamisele keskkonnanõuded. Puistekaupade lastimisel ja lossimisel tuleb kasutada greiferiga varustatud mobiilset hüdraulilist sadamakraanat, hüdropneumaatilist kraanat ja frontaallaadurit. Hüdrauliline sadamakraana võimaldab võrreldes tavalise portaalkraanaga teostada lastimis- ja lossimistöid kiiremini, olles ühtlasi ka palju tuulekindlam kui portaalkraana, st materjalide pudenemise oht on väiksem. Lastimisel ja lossimisel saab puistekauba vette sattumist oluliselt vähendada, kui tööd katkestatakse tugeva tuulega. Seetõttu seab Keskkonnaamet keskkonnaloas nõude, et lastimis- ja lossimistööd tuleb katkestada, kui keskmine tuule kiirus on üle 10 m/s. Tuule kiiruse jälgimisel tuleb lähtuda Pärnu sadama ilmajaama andmetest (http://on-line.msi.ttu.ee/parnu/), kus on toodud info mh tuule keskmise kiiruse ja ka puhangute kohta viimase 24 tunni jooksul. Lisaks tuleb puistekaupade vette sattumise vältimiseks paigaldada lastimisel ja lossimisel laeva ja kai vahele kaldpind või present, mis tagab, et käideldav kaup ei satuks laeva ja kai vahele ning sealt edasi Pärnu jõkke. Kraana greiferit ei tohi avada kõrgemal kui 1 m kõrgusel kaubast ning greiferi lõuad tuleb täielikult sulgeda enne kauba lastimist ja lossimist. Lastimis- ja lossimistööde lõppedes tuleb tagada kasutatud seadmete täielik tühjendamine. Tuleb vältida korduvat puistekaupade ühest asupaigast teise ladustamist. Kui tekib oht, et peenosakesed kanduvad akvatooriumist kaugemale, tuleb ehitada tuulekaitse kohtadesse, kus tuulealuseid piirkondi pole võimalik vältida. Puistekaupade lastimine ja lossimine peab toimuma personali pideva järelevalve all ning vajadusel tuleb lastimise ja lossimise ajaks asetada Pärnu jõkke tööde lähipiirkonda poomid ning lastimise ja lossimise lõppedes koguda kokku vette sattunud kaup. Käitises asuvas kuivdokis kasutatakse laevade ja paatide puhastamiseks liivapritsi või gritti ning laevade värvimiseks kasutatakse värve ning lahusteid, mistõttu esineb võimalus lenduvate tolmu-, värvi- jm osakeste sattumiseks vette. Keskkonnaamet seab keskkonnaloaga tingimused tegevusega kaasneva mõju vähendamiseks. Võimalusel tuleb eelistada laevade puhastamiseks liiva asemel gritti, kuna griti kasutamine vähendab tolmu teket. Tolmu teket aitab vähendada ka märja griti või märja liiva kasutamine. Akvatooriumi saastumise ära hoidmiseks tuleb laevade puhastus- ja värvimistöödeks kuivdokk ümbritseda ja pealt katta presentekraanidega. Kui kuivdoki pealt katmine ei ole võimalik (nt suuremate laevade puhul), tuleb tugeva tuulega (keskmine tuule kiirus 10 m/s või enam) tööd peatada. Värvi pihustamisel tuleb kasutada õhuta pihustamise meetodit või kasutada värvi peale kandmiseks värvirulle. Võimalusel tuleb kasutada lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduseta värve. Laeva remonttööde ajal tuleb regulaarselt teostada visuaalset seiret laeva remondi käigus eralduda võivate saasteainete osas (värv, tolm jne). Kui visuaalse seire käigus ilmneb, et saasteained lenduvad Pärnu jõkke või naaberkinnistutele, tuleb tööd viivitamatult peatada. Eelnimetatud nõudeid täites on lenduvate osakeste sattumine Pärnu jõkke viidud miinimumini, mistõttu ei kaasne tegevusega olulist negatiivset mõju veekeskkonnale. Käitises kasutatakse sademevee kokku kogumiseks Emajõe tn 22 kinnistul asuvat sademevee kogumiskaevu, millest juhitakse sademevesi läbi II-klassi õlipüüduri Pärnu jõkke. Õlipüüduriga eraldatakse sademeveest veest kergemad naftasaadused ja veest raskemad tahked osakesed. Kiiresti settivad tahked osakesed kogutakse settemahutisse ning eralduskambris toimub naftasaaduste osakeste eraldamine veepinnale. 16 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus teostas 26.02.2025 Laevatehase sademevee väljalasus sademevee seire, mille käigus määrati sademevees BHT7, heljumi, pH ja naftasaaduste sisaldus (analüüsiakt nr PA25000627)16. Sademevee analüüsi tulemustel jäid määratud näitajad alla keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe- , kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele. Keskkonnaamet seab keskkonnaloas sademevee väljalasule seirekohustuse sagedusega üks kord kvartalis saastenäitajate BHT7, heljum, naftasaadused ja pH osas. Pärnu_3 veekogumi halba keemilist seisundit põhjustavatest ainetest on tributüültina (TBT), mille üheks peamiseks keskkonda sattumise allikaks Eestis on laevade ehitus ja remont ning laevatransport. Seega võivad laevade remontimise käigus, eriti laevadelt vana värvi eemaldamisel, vabaneda tributüültina ühendid, mis võivad kanduda sademeveega Pärnu jõkke. Kavandatava tegevuse käigus tuleb vältida tributüültina (TBT) sattumist veekeskkonda. Eelnevast tulenevalt kehtestab Keskkonnaamet keskkonnaloaga ka sademevee väljalasus tributüültina ühendite seire sagedusega kaks korda aastas. VMK meetmeprogrammis 2022-2027 on Pärnu lahe rannikuveekogumi koormusena välja toodud sadamad ning sadamatele seatud meede - sadamaseaduse ja veeseaduse nõuete täitmine sadamates, mille rakendajaks on sadama pidaja. Nimetatud meede hõlmab endas ka nõuetekohast sademevee ära juhtimist. Sademevee seirega saab Keskkonnaamet hinnata sademevee vastavust määruse nr 61 nõuetele ning vajadusel nõuda täiendavate meetmete kasutuselevõtmist, et piirata sademevee väljalasuga saasteainete jõudmist Pärnu jõkke. Lisaks eelnevale tuleb korraldada käitises teede ja platside pidev perioodiline puhastamine. Laoplatse tuleb puhastada 3 tunni jooksul pärast kauba laevale lastimist. Kaisid ja teid puhastada 2 tunni jooksul pärast laeva lastimist või lossimist. Sellega vähendatakse sademetega ärakantavat tolmu ja tahkete osakeste hulka. Puhastamisel eralduva tolmu vältimiseks tuleb eelnevalt kaid, teed või laoplatsi niisutada. Puhastustööde teostamisel tuleb arvestada ka tuule kiiruse ja suunaga, et võimalik tolm ei satuks Pärnu jõkke või elamute piirkonda. Ka käitise kuivdokis tuleb teostada regulaarselt hooldust ja puhastamist, jäätmete koristamine peab toimuma pärast iga tööga lõpetamist. Kasutusel olnud gritt ja muud jäätmed tuleb kokku koguda ja käidelda vastavalt kehtestatud nõuetele. Eelnimetatud nõudeid täites vähendatakse sademeveega kantavate saasteainete jõudmist pinnasesse, põhjavette ja Pärnu jõkke, mistõttu ei kaasne tegevusega olulist negatiivset mõju veekeskkonnale. Veereostusavarii (naftareostus või suures koguses puistekaupade sattumine vette) vältimiseks tuleb kasutada töökorras transpordivahendeid ja laadurseadmeid, et vähendada võimalikku õlileket. Lastimis- ja lossimisseadme avarii korral tuleb tööd viivitamatult peatada. Rakendades hoolsuskohustust ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevuse käigus tekiks 16 Analüüsiakt on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 10.03.2025 dokumendina nr DM- 127421-37 (menetluse nr M-127421) all 17 veekeskkonna reostus. Samuti tuleb tagada ohutu navigatsioon. Sadamasse sissesõidul ja liikumisel akvatooriumis tuleb liikuda minimaalse kiirusega, mille puhul säilitatakse juhitavus rooli abil. Raskete ilmastikutingimuste korral tuleb kasutada laeva sildumisel puksiiri abi. Õnnetuste ennetamine on olulisim, avariide likvideerimine on kordades kulukam ja keerulisem. Kasutades töödeks töökorras tehnikat ning olles juba tööde ajal valmistunud õlireostuse kokku kogumiseks ja õnnetustele reageerimiseks, on minimeeritud reostuse risk ja sellega seotud vee kvaliteedi halvenemine. 3.1.2. Mõju välisõhule Kavandatava tegevuse mõju välisõhule on perioodiliselt kestev, kuna avaldub käitise tööajal tavapärase töörežiimi käigus. Mõju on pöörduv – tegevuse lõppemisel mõju välisõhu kvaliteedile kaob. Ettevõtte kavandatava tegevusega võivad kaasneda järgmised mõjud välisõhule: 1) Õhukvaliteedi mõningane langus 2) Lõhna esinemine 3) Müra esinemine Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju välisõhu kvaliteedile. Ettevõtte tegevusest eraldub välisõhku saasteaineid, kuid ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju arvutuste kohaselt on õhukvaliteedi piirväärtused väljaspool tootmisterritooriumi tagatud. Kui ettevõte töötab taotletavas mahus ning järgib keskkonnaloaga sätestatud tingimusi, ei kaasne olulist negatiivset mõju välisõhu kvaliteedile. Saasteainete PM10 ja PM2,5 kõrval, millele on kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtused, aga mida ei ole suure tõenäosusega näha, pälvib elanike tähelepanu tolmu osakeste jämedam fraktsioon, millele õhukvaliteedi piirväärtust määratud ei ole. Tolmu levikut naaberkinnistutele aitavad vähendada samad meetmed, mis takistavad ka osakeste sattumist vette. Nende meetmete rakendamisel on tolmu levik viidud miinimumini, mistõttu ei kaasne olulist negatiivset välisõhu kvaliteedile. Laevade remontimisel kasutatakse kemikaale ja värvitavad pinnad on suured. Seega on võimalik, et kemikaalide koostoimes võib ebasoodsatel ilmastikutingimustel tekkida ebameeldiv lõhn. Lisaks võib teatud tingimustel levida puidust erituvat puidulõhna sadama territooriumilt puiduhakke laadimisel ja puiduhakke hoiustamisel. Puiduhaket ei hoiustata sadamas niikaua, et puiduhake võiks rikneda ja eritada puidu käärimisest tulenevat lõhna. Arvestades käitise paiknemist elamualade suhtes (elamud ei asu valdavate tuulesuundade all) ning avatust tuultele on siiski ebatõenäoline lõhnahäiringu esinemine ulatuses, mis võiks ületada lõhna häiringutaset (15% aasta lõhnatundidest). Käitise tegevusest põhjustab müra peamiselt mehhaaniline abrasiivpuhastus liivaga või gritiga, lastimine, lossimine ning autotransport. Taotlusele on lisatud mürahinnangust nähtub, et üksnes kavandatava tegevuse käigus ei ületa elamumaa kinnistuteni ulatuvad müratasemed määruses nr 71 lubatud II kategooria päevast piirväärtust. Seega ei kaasne tegevusega ka müra osas olulist negatiivset mõju ümbritsevatele territooriumitele. 18 3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Kavandatav tegevus toimub Pärnu linnas Emajõe tn 22, 22a ja 12b kinnistutel. Kui ettevõte järgib keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei ole negatiivse mõju tekkimine linna elanikkonnale tõenäoline. 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus Keskkonnaloa tingimused ja keskkonnanõuded on seatud lähtudes tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ning tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, võimalikust vee ja välisõhu saastatusest ning tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest ja kavandatud tegevusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest ja kestusest. Tulenevalt eelnevast teeb loa andja keskkonnaloa muutmise otsuse, lähtudes taotluses esitatud informatsioonist ning nii vee kasutamist ja kaitset sätestavatest kui ka välisõhuga seotud õigusaktidest. Kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju ilmnemist ei ole ette näha juhul, kui ettevõte järgib kehtestatud tööprotseduure, ohutusnõudeid ning töökorralduslikke nõudeid. 3.4. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest on mõjualal elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) ning III kaitsekategooria liikide võldase (Cottus gobio, EELIS kood KLO9102675) ja hingu (Cobitis taenia, EELIS kood KLO9120983) elupaigad. Liikide elupaigaks on määratud suhteliselt pikk jõelõik Pärnu jõe suudmest ülesvoolu. Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele. Jõed ja ojad (3260) elupaigatüüp on looduslikus või looduslähedases seisundis püsinud jõgede ja ojade lõigud. Selliste jõgede elupaiku asustab tavaliselt liigirikas ja väärtuslik jõe-elustik. Pärnu jõe loodusala kui jõe elupaiga suurimaks väärtuseks on kärestikulised ja kiirema vooluga kivise-kruusase põhjaga jõelõigud. Harilik hink (Cobitis taenia) elab selgeveelistes veekogudes liivasel või savisel põhjal, järvedes peamiselt sisse- või väljavoolude piirkonnas. Tihti katab hingu elupaigas veekogu põhja taimestik või õhuke detriidikiht. Kudemine algab harilikult juuni esimesel poolel, kui vee temperatuur on 16–18 °C, ja lõpeb juulis. Koelmuks sobivad madala veega (0,3–0,8 m) taimestikurikkad kohad. Pärnu jõe loodusalast hinnati hingu jaoks sobilikuks elupaigaks Pärnu jõgi suudmest kuni Reopalu jõe suudmeni (113,5 km), sh ka kavandatava tegevuse jõelõik. Enamikus jõelõikudes tuleb aga eeldada liigi hajusat ja vähearvukat esinemist. Harilik võldas (Cottus gobio) on väike põhjaeluviisiga kala, kes asustab tavaliselt veekogude kivise põhjaga alasid. Võldast leidub ka liivasel ja kruusasel põhjal, kus ta varjub tühjadesse karbikodadesse, taimestiku vahele või kaldauuretesse. Vee hapnikusisaldus peab kala jaoks olema püsivalt kõrge. Kudemine on lühike ja kestab reeglina kuni nädal ning toimub aprilli teisel või mai esimesel poolel 5-9 ºC juures. Kuigi võldase elupaigaks võib lugeda kõik Pärnu 19 jõe lõigud, on hea elupaigalise kvaliteediga vaid kõik ritraalsed (kiirevoolulised, madalaveelised ja kivise-kruusase põhjaga) ehk kärestikulised jõelõigud. Liigi elupaigaline kvaliteet on hinnatud kesiseks (C) kõigis Pärnu jõe potamaalset tüüpi jõeosades (aeglase vooluga, pehmete põhjasetetega) Türi-Särevere langust allavoolu (100,9…0 km suudmest). Potamaalsetes jõelõikudes, mis moodustavad Pärnu jõe hoiualast 2/3, on võldas tõenäoliselt küll igal pool olemas, kuid ta arvukus on kas madal või väga madal. Loodusala kaitse-eesmärkideks seatud liikide elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Pärnu jõele kui elupaigale on peamised ohutegurid paisutus, väiksemad inimtekkelised voolutakistused (paisuvared, kunstlikud kivikuhjatised, rajatiste jäänukid ja ehitusjäätmed jõesängis) ning punkt- ja hajukoormus. Oht veekeskkonnale ja sealhulgas Natura 2000 Pärnu jõe loodusalale võib avalduda saasteainete, sh ohtlike ainete sattumisega vette. Kuivdokis laevade remontimisel, st gritiga või liivaga puhastamisel, keevitamisel, värvimisel ja lõikamisel on tagatud, et sademeveega ei kanduks saasteaineid, sh ohtlikke aineid, Pärnu jõkke. Laeva või nende osade pindade puhastamisel liiva või gritiga kasutatakse presentkattealuseid. Tekkinud liiva ja griti jäätmed kogutakse regulaarselt kokku ja veetakse territooriumilt ära. Tööde ajaks paigaldatakse ümber remonditava laeva presentekraanid. Ohtlike ainete või tavalisest suuremas koguses saasteainete looduskeskkonda sattumise operatiivseks likvideerimiseks tagatakse reostuse lokaliseerimise vahendite kättesaadavus ja kasutusvalmidus. Puistekaupade lossimisel ja lastimisel tuleb paigaldada laeva ja kai vahele kaldpind või present, mis tagab, et käideldav kaup ei satuks laeva ja kai vahele ja sealt edasi jõkke. Puistekaupade lastimist ja lossimist ei teostata, kui tuule keskmine kiirus on üle 10 m/s. Toimub teede, kaide ja laoplatside pidev regulaarne puhastamine, sh pärast puistekaupade lastimis- lossimistöid. Puhastamisel eralduva tolmu vältimiseks niisutatakse kaid, teed või laoplatsi. Arvestades taotluses kirjeldatud võtteid ja tingimusi, võib eeldada, et ebasoodne mõju Pärnu jõe loodusalale on välistatud või on väheoluline (tolmu levik veepinnale vaatamata meetmetele). 3.5. Natura eelhindamise järeldus Natura eelhindamisel jõuti järelduseni, et kavandatud tegevus Natura 2000 ala ei mõjuta. Seega objektiivsete asjaolude põhjal on välistatud, et tegevus üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldaks ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning Natura asjakohase hindamise läbiviimine pole vajalik. 3.6. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Ettevõte omab keskkonnalube laevade remonditöödeks samal kinnistul asuvas kuivdokis (vee erikasutuse keskkonnaluba (veeluba) nr L.VV/329172 ja õhusaasteluba L.ÕV.PM-56174). Õhusaasteloa nr L.ÕV.PM-56174 aastaaruannete kohaselt ei ole viimasel kolmel aastal (2020- 2022) laevade remonditöid teostatud. Keskkonnaloa muutmise taotluse raames arvestati koosmõju hindamisel käitise lähedusse jäävate teiste ettevõtete (ARC Repair, AS Pärnu Sadam, Gren Eesti AS) heiteallikatega. Heiteallikate koosmõju arvutuste kohaselt õhukvaliteedi 20 piirväärtusi ületavaid kontsentratsioone väljaspool tootmisterritooriumi ei teki. 3.7. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Võimalike planeeritavate tegevustega kaasnevate mõjude ennetamiseks, vältimiseks ja vähendamiseks tuleb rakendada järgmisi töökorralduslikke nõuded: 1) Lastimis- ja lossimistööd tuleb katkestada, kui keskmine tuule kiirus on üle 10 m/s. Tuule kiiruse jälgimisel peab lähtuma Pärnu sadama ilmajaama andmetest (http://on- line.msi.ttu.ee/parnu/). 2) Sadamasse sissesõidul ja liikumisel akvatooriumis liigub laev minimaalse kiirusega, mille puhul säilitatakse juhitavus rooli abil. Raskete ilmastikutingimuste korral kasutatakse laeva sildumisel puksiiri abi. 3) Puistekaupade lastimisel ja lossimisel tuleb paigaldada laeva ja kai vahele kaldpind või present, mis tagab, et käideldav kaup ei satuks laeva ja kai vahele ja sealt edasi Pärnu jõkke. 4) Puistekaupade lastimine ja lossimine peab toimuma personali pideva järelevalve all. 5) Puistekaupade lastimisel ja lossimisel tuleb kasutada greiferiga varustatud mobiilset hüdraulilist sadamakraanat, hüdropneumaatilist kraanat ja frontaallaadurit. 6) Kraana greiferit ei tohi avada kõrgemal kui 1 m kõrgusel kaubast. 7) Greiferi lõuad tuleb täielikult sulgeda enne kauba lastimist ja lossimist. 8) Vajadusel tuleb lastimise ja lossimise ajaks asetada vette poomid ning lastimise ja lossimise lõppedes koguda kokku vette sattunud kaup. 9) Vältida korduvat puistekaupade ühest asupaigast teise ladustamist. 10) Tuleb korraldada kaide, teede ja laoplatside pidev perioodiline puhastamine. Laoplatse tuleb puhastada 3 tunni jooksul pärast kauba laevale lastimist. Kaisid ja teid puhastada 2 tunni jooksul pärast laeva lastimist või lossimist. 11) Puhastamisel eralduva tolmu vältimiseks tuleb eelnevalt kaid, teed või laoplatsi niisutada. 12) Puhastustööde teostamisel tuleb arvestada tuule kiiruse ja suunaga, et võimalik tolm ei satuks Pärnu jõkke või elamute piirkonda. 13) Tuleb kasutada töökorras transpordivahendeid ja laadurseadmeid võimaliku õlilekke minimiseerimiseks. 14) Kui tekib oht, et peenosakesed kanduvad akvatooriumist kaugemale, peab ehitama tuulekaitse kohtadesse, kus tuulealuseid piirkondi pole võimalik vältida. 15) Lastimis- ja lossimistööde lõppedes tuleb tagada kasutatud seadmete täielik tühjendamine. 16) Lastimis- ja lossimisseadme avarii korral tuleb tööd viivitamatult peatada. 17) Laevakerede puhastamisel roostest ja vanast värvist kasutatakse liiva või gritti. 18) Võimalusel eelistada laevade puhastamist gritiga, kuna griti kasutamine liiva asemel vähendab tolmu teket. 19) Võimalusel eelistada laevade puhastamist märja gritiga või märja liivaga. 20) Kuivdokk peab olema laevade puhastus- ja värvimistööde ajal ümbritsetud ning pealt kaetud presentekraanidega. 21) Kui doki pealt katmine pole võimalik (nt suuremate laevade puhul), tuleb tugeva tuulega (keskmine tuule kiirus 10 m/s või enam) tööd peatada. Tuule kiirust jälgida Pärnu sadama ilmajaama mõõtmiste järgi (http://on-line.msi.ttu.ee/parnu/). 22) Teostada regulaarselt kuivdoki hooldust ja puhastamist, jäätmete koristamine peab toimuma pärast iga tööga lõpetamist. 21 23) Kasutusel olnud gritt, liiv ja muud jäätmed tuleb kokku koguda ja käidelda vastavalt kehtestatud nõuetele. 24) Värvi pihustamisel tuleb kasutada õhuta pihustamise meetodit või kasutada värvimiseks värvirulle. 25) Võimalusel kasutada lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduseta värve. 26) Laeva remonttööde ajal tuleb regulaarselt teostada visuaalset seiret laeva remondi käigus eralduda võivate saasteainete osas (värv, tolm jne). Kui seire käigus ilmneb, et saasteained lenduvad Pärnu jõkke või naaberkinnistutele, tuleb tööd viivitamatult peatada. 27) Korraga tohib laadimistegevusi teostada vaid ühel kail (kail nr 5 või kail nr 6). 28) Puistekaupu tohib käidelda vaid ajavahemikul 06.00-22.00. 3.8. Mõju piiriülesus Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid. 4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: 1) Kavandatud tegevus ei avalda ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele. 2) Plaanitava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju piirkonna põhjaveele. 3) Ettevõtte tegevusega ei kaasne olulist mõju pinnaveele, st Pärnu jõele ja Pärnu lahele, kui ettevõte jälgib kehtestatud tööprotseduure, ohutusnõudeid ning töökorralduslikke nõudeid. 4) Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju välisõhule, kui jälgitakse kehtestatud tööprotseduure, ohutusnõudeid ning töökorralduslikke nõudeid. 5) Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale. 6) Ohutus- ja keskkonnakaitsenõuete rakendamisel on avariiolukordade esinemine vähetõenäoline. 7) Ettevõtte tegevuse mõju ei ole piiriülene. Tuginedes eeltoodule on Keskkonnaamet seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning seega pole vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine. Keskkonnaamet omab piisavalt teavet, et muuta aktsiaseltsi Pärnu Laevatehas keskkonnaluba nr L.ÕV.PM-56174. Maret Põldmaa +372 5362 7412 (välisõhk) [email protected] Silja Jakobi +372 5341 0707 (vesi) [email protected] 22 Liis Sinijärv +372 5306 4783 (looduskasutus) [email protected] 23 Projekti nimi: Pärnu Laevatehas AS Asukohakaart Kommentaarid: Heiteallikad: Ettevõtte nimi: Emajõe tn 22, Pärnu linn, Pärnu 26 LEMMA OÜ linn, Pärnu maakond. Punase joonega tähistatud käitise Retseptorid: Koostaja: territoorium. Sinise joonega tähistatud naaberkäitiste 2526 Ain Tõnts territooriumid. Rohelise joonega tähistatud lähimate elamute SCALE: 1:15,043 territoorium. 0 0.5 km Kuupäev: Projekti nr.: 21/03/2024 AERMOD View - Lakes Environmental Software D:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\ARC Repair OÜ Pärnu hajumine\ARC Repair OÜ Pärnu hajumine.isc Keskkonnaluba Loa registrinumber L.ÕV.PM-56174 Loa omaja Ärinimi / Nimi aktsiaselts Pärnu Laevatehas andmed Registrikood / 10124004 Isikukood Tegevuskoha Nimetus PÄRNU LAEVATEHAS AS andmed Aadress Emajõe tn 22, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond Katastritunnus(ed) 62501:042:0010, 62501:001:0156 Territoriaalkood EHAK 6619 Käitise territoorium Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Emajõe tn 12b (62501:001:0156), Emajõe tn 22 (62501:042:0010), Emajõe tn 22a (62501:042:0001). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad Vee erikasutus; tegevused Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima 02.07.2025 periood hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete 2/12 kaupa V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Laevatehase sademevee väljalask Väljalaskme kood PL049 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Pärnu jõgi Suubla kood VEE1123500 Veekogumi nimetus Pärnu Käru jõest suudmeni Veekogumi kood 1123500_3 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6471896, Y: 528158 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastusaste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ % I kv II kv III kv IV kv Aastas 2025 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2025 Heljum HEL 40 2025 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) 2025 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 3/12 V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Proovivõtja peab proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud. Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus Laevatehase sademevee väljalask PL049 X: 6471896, Y: 528158 Pärnu Käru jõest suudmeni 1123500_3 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Tributüültina-katioon (TBT) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas Täiendavad nõuded väljalaskme seire 1) Sademevee omaseire proov võib olla punktproov, kui see on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust. läbiviimiseks 2) Saasteainete ja ohtlike ainete sisalduse määramiseks sademevees ei võeta proovi vihmavalingu ajal ega muudes erakorralistes ilmastikuoludes, näiteks lume kiire sulamise ajal. 3) Sademevee väljalasu tributüültina ühendite (TBT) sisaldust tuleb seirata kaks korda aastas (üks kord poolaastas) kolme aasta jooksul (2025. aasta IIII kvartalis, 2026. aasta II ja III kvartalis ja 2027. aasta II kvartalis). Seega tuleb kokku võtta 4 proovi. 4) Tributüültina ühendite (TBT) sisaldust tuleb analüüsida kogukontsentratsioonidena veeproovi üldmahus (st mittefiltreeritud proovist). V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks tuleb proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Veekogu Veekogu Suubla Suubla Väljalaskme Väljalaskme Veekogumi nimetus Veekogumi Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha Seire nimetus kood nimetus kood kood nimetus kood koordinaadid (L‑Est) Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise Proovi sagedus võtmise aeg 4/12 Pärnu jõgi VEE1123500 Pärnu Käru jõest 1123500_3 Pärnu jõgi tegevuskohast X: 6471939, Y: 528410 Pinnaveeseire Heljum Üks kord II ja III kvartal suudmeni ülesvoolu Lahustunud hapnik poolaastas (proovivõtul) (mg/l) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Tributüültina-katioon (TBT) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Veetemperatuur (proovivõtul) Elektrijuhtivus (proovivõtul) Pärnu jõgi VEE1123500 Pärnu Käru jõest 1123500_3 Pärnu jõgi tegevuskohast X: 6471657, Y: 528192 Pinnaveeseire Heljum Üks kord II ja III kvartal suudmeni allavoolu Lahustunud hapnik poolaastas (proovivõtul) (mg/l) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Tributüültina-katioon (TBT) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Veetemperatuur (proovivõtul) Elektrijuhtivus (proovivõtul) Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Proovid võtta vee pinnakihist. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus 5/12 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Tegevusvaldkond Laeva lastimine Laeva lossimine Laeva remont Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Muud olulised meetmed 1) Teostatakse laevade ja paatide remonti ja hooldamist Laevatehase kuivdokis ning tuulega lenduvate puistekaupade regulaarset lastimist ja lossimist Pärnu sadama kaidel nr 5 ja Pidev nr 6. 2) Lubatud on käidelda killustikku (lossimine 100 000 m3/a), hakkpuitu (lastimine 100 000 m3/a), teraviljasaaduseid (lastimine 50 000 m3/a) ja klaasipuru (lastimine 20 000 t/a ja lossimine 20 000 t/a). 3) Killustikku ja klaasipuru on lubatud ladustada laoplatsidel (heiteallikad V2-2 ja V3-2) ning hakkpuitu on lubatud ladustada laoplatsil V3-2. 4) Teraviljasaadused tuleb lastida otse laeva, ladustamine ei ole lubatud. 2. Laevade teenindamise keskkonnasõbralik 1) Lastimis- ja lossimistööd tuleb katkestada, kui keskmine tuule kiirus on üle 10 m/s. Tuule kiiruse jälgimisel peab lähtuma Pärnu sadama ilmajaama andmetest (http://on- Pidev korraldamine line.msi.ttu.ee/parnu/). 2) Sadamasse sissesõidul ja liikumisel akvatooriumis liigub laev minimaalse kiirusega, mille puhul säilitatakse juhitavus rooli abil. Raskete ilmastikutingimuste korral kasutatakse laeva sildumisel puksiiri abi. 3) Puistekaupade lastimisel ja lossimisel tuleb paigaldada laeva ja kai vahele kaldpind või present, mis tagab, et käideldav kaup ei satuks laeva ja kai vahele ja sealt edasi Pärnu jõkke. 4) Puistekaupade lastimine ja lossimine peab toimuma personali pideva järelevalve all. 3. Lastimis- ja lossimis- või laevaremondi töödeks 1) Puistekaupade lastimisel ja lossimisel tuleb kasutada greiferiga varustatud mobiilset hüdraulilist sadamakraanat, hüdropneumaatilist kraanat ja frontaallaadurit. Pidev nõutav tehnika ja nõuded 2) Kraana greiferit ei tohi avada kõrgemal kui 1 m kõrgusel kaubast. 3) Greiferi lõuad tuleb täielikult sulgeda enne kauba lastimist ja lossimist. 4) Vajadusel tuleb lastimise ja lossimise ajaks asetada vette poomid ning lastimise ja lossimise lõppedes koguda kokku vette sattunud kaup. 5) Vältida korduvat puistekaupade ühest asupaigast teise ladustamist. 6) Tuleb korraldada kaide, teede ja laoplatside pidev perioodiline puhastamine. Laoplatse tuleb puhastada 3 tunni jooksul pärast kauba laevale lastimist. Kaisid ja teid puhastada 2 tunni jooksul pärast laeva lastimist või lossimist. 7) Puhastamisel eralduva tolmu vältimiseks tuleb eelnevalt kaid, teed või laoplatsi niisutada. 8) Puhastustööde teostamisel tuleb arvestada tuule kiiruse ja suunaga, et võimalik tolm ei satuks Pärnu jõkke või elamute piirkonda. 9) Tuleb kasutada töökorras transpordivahendeid ja laadurseadmeid võimaliku õlilekke minimiseerimiseks. 10) Kui tekib oht, et peenosakesed kanduvad akvatooriumist kaugemale, peab ehitama tuulekaitse kohtadesse, kus tuulealuseid piirkondi pole võimalik vältida. 11) Lastimis- ja lossimistööde lõppedes tuleb tagada kasutatud seadmete täielik tühjendamine. 4. Lastimis- ja lossimis- või laevaremondi töödeks 1) Laevade ja paatide remont toimub kuivdokis. Pidev nõutav tehnika ja nõuded 2) Laevakerede puhastamisel roostest ja vanast värvist kasutatakse liiva või gritti. 3) Võimalusel eelistada laevade puhastamist gritiga, kuna griti kasutamine liiva asemel vähendab tolmu teket. 4) Võimalusel eelistada laevade puhastamist märja gritiga või märja liivaga. 5) Kuivdokk peab olema laevade puhastus- ja värvimistööde ajal ümbritsetud ning pealt kaetud presentekraanidega. 6) Kui doki pealt katmine pole võimalik (nt suuremate laevade puhul), tuleb tugeva tuulega (keskmine tuule kiirus 10 m/s või enam) tööd peatada. Tuule kiirust jälgida Pärnu sadama ilmajaama mõõtmiste järgi http://on-line.msi.ttu.ee/parnu/ 7) Teostada regulaarselt kuivdoki hooldust ja puhastamist, jäätmete koristamine peab toimuma pärast iga tööga lõpetamist. 8) Kasutatavate värvide koostis ning kvaliteet peab vastama Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni IMO nõuetele. 9) Tributüültina komponente sisaldavate kattumisvastaste värvide kasutamine on keelatud. 10) Värvi pihustamisel tuleb kasutada õhuta pihustamise meetodit või kasutada värvimiseks värvirulle. 11) Võimalusel kasutada lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduseta värve. 12) Kasutusel olnud gritt, liiv ja muud jäätmed tuleb kokku koguda ja käidelda vastavalt kehtestatud nõuetele. 5. Veereostusavarii vältimine või selle kiire 1) Lastimis- ja lossimisseadme avarii korral tuleb tööd viivitamatult peatada. Pidev likvideerimise nõuete täitmine 2) Juhul, kui kuivdokis peaks asfaltplatsile lekkima mingil põhjusel õli või diiselkütust, peab ettevõte omama õlireostustõrje vahendeid ja õlijahutusaineid. Lisaks tuleb kinni pidada Pärnu sadama eeskirjast ja õlireostuse kõrvaldamise plaanist. 3) Laeva remonttööde ajal tuleb regulaarselt teostada visuaalset seiret laeva remondi käigus eralduda võivate saasteainete osas (värv, tolm jne). Kui seire käigus ilmneb, et saasteained lenduvad Pärnu jõkke või naaberkinnistutele, tuleb tööd viivitamatult peatada. 6/12 V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Meetmed, mis vähendavad ohtlike Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaloas kehtestatud piirväärtustele. Sademevee nõuetele mittevastavuse korral tuleb vee erikasutajal kasutusele võtta asjakohased Pidevalt ainete mõju suublale meetmed tagamaks reostusnäitajate vastavus keskkonnaloas kehtestatud piirmääradeni. 2. Meetmed, mis vähendavad ohtlike Kui sademevee tributüültina ühendite seire käigus selgub, et suublasse juhitav sademevesi sisaldab tributüültina ühendeid, on Keskkonnaametil õigus keskkonnaluba muuta ning kehtestada Vajadusel ainete mõju suublale loas tributüültina ühenditele piirväärtus. 3. Toimingud avarii korral Saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. Olukorra tekkimisel V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Heitvee arvestus Pidada suublasse juhitava sademevee hulga üle arvestust kvartaalselt. Andmed esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Üks kord kvartalis 2. Väljalaskme omaseire tulemused Väljalaskme omaseire tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS tärkandmetena, lisades ka vastavad Üks kord kvartalis dokumendid. 3. Veekogu omaseire tulemused Veekogu seire tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS tärkandmetena, lisades ka vastavad dokumendid. Kaks korda aastas 4. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Keskkonnatasu tuleb deklareerida vastavalt kehtestatud õigusaktidele keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Keskkonnatasu deklaratsioon tuleb Üks kord kvartalis esitada ka juhul kui keskkonnakasutust ei ole reaalselt toimunud. 5. Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või reovee puhastusastmete Keskkonnaloa nõuetele mittevastavate sademevee analüüsitulemuste kohta esitada selgitus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kohustuste Olukorra tekkimisel vastavus kehtestatud nõuetele esitamise juures märkuste lahtris. 6. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada üks kord aastas elektroonselt vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 7. Teave meetmete rakendamise kohta Kui keskkonnaloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest kirjalikult Keskkonnaametit teavitada. Olukorra tekkimisel 8. Muu vajalik informatsioon Laeva remontimisel või puistekaupade lastimisel, lossimisel juhtunud avariidest, mille käigus on saasteaineid või muud ohtlikud ained (õli, nafta jne) Koheselt vastava olukorra sattunud vette, tuleb koheselt teavitada Keskkonnaametit. tekkimisel V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 33151 - Tsiviillaevade ja -paatide remont ja hooldus 38211 - Materjalide taaskasutusele võtmine 52241 - Laadungikäitlus Põletusseade Ei Keskmise võimsusega põletusseade Ei Suure võimsusega põletusseade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist 7/12 Naftasaaduste, muude mootori- või vedel‐ Ei kütuste, kütusekomponentide või kütuse‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse Ei ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad Heiteallikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0012804 V1-1 V1-1 Puhastamine X: 6471800, Y: 528052 X: 6471808, Y: 528065 HEIT0012805 V1-2 V1-2 Keevitamine X: 6471791, Y: 528050 X: 6471799, Y: 528060 HEIT0012806 V1-3 V1-3 Värvimine X: 6471800, Y: 528038 X: 6471808, Y: 528051 HEIT0012807 V1-4 V1-4 Lõikamine X: 6471792, Y: 528038 X: 6471799, Y: 528048 HEIT0012808 V2-1 V2-1 Kai nr 5 lossimine lastimine X: 6471797, Y: 528173 X: 6471821, Y: 528188 HEIT0012809 V2-2 V2-2 Kai nr 5 puistekaupade ladustamine ja laadimine X: 6471826, Y: 528057 X: 6471869, Y: 528080 HEIT0012810 V3-1 V3-1 Kai nr 6 lossimine lastimine X: 6471912, Y: 528196 X: 6471922, Y: 528214 HEIT0012811 V3-2 V3-2 Kai nr 6 puistekaupade ladustamine ja laadimine X: 6471925, Y: 528166 X: 6471940, Y: 528238 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused 8/12 aastas A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 100-41-4 Etüülbenseen 2025 0.488 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2025 0.018 t 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) 2025 0.027 t 50-00-0 Formaldehüüd (metanaal) 2025 0.001 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2025 0.021 t 67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) 2025 0.027 t 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks 2025 1.001 kg Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2025 2.386 t Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid 2025 1.871 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2025 4.542 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2025 1.121 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2025 0.456 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2025 0.01 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate 9/12 kaupa A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik V2-2 Kai nr 5 puistekaupade ladustamine ja laadimine (V2-2) HEIT0012809 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.033 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.016 g/s V1-1 Puhastamine (V1-1) HEIT0012804 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.263 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.092 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s V1-2 Keevitamine (V1-2) HEIT0012805 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.003 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks Tavaheide 0.20 mg/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.001 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.001 g/s V1-3 Värvimine (V1-3) HEIT0012806 Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.176 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.32 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.049 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.003 g/s 67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) Tavaheide 0.003 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.213 g/s 50-00-0 Formaldehüüd (metanaal) Tavaheide 0.001 g/s Propanoolid Propanoolid Tavaheide 0.003 g/s V1-4 Lõikamine (V1-4) HEIT0012807 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.055 g/s 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks Tavaheide 0.83 mg/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.018 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.015 g/s V2-1 Kai nr 5 lossimine lastimine (V2-1) HEIT0012808 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.033 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.016 g/s V3-1 Kai nr 6 lossimine lastimine (V3-1) HEIT0012810 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.09 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.043 g/s V3-2 Kai nr 6 puistekaupade ladustamine ja laadimine (V3-2) HEIT0012811 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.09 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.043 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete 10/12 heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus Täitmise Täitmise Eritingimuse kirjeldus sagedus tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral) Müra seire Ühekordne A7.1. Kontrollida müratasemeid otseste mõõtmiste abil tootmisterritooriumile lähimate majapidamiste (Emajõe tn 12a, Haapsalu mnt 4 ja Haapsalu mnt 4a ja Haapsalu mnt 8) kinnistute tootmisterritooriumipoolsel piiril vaba helivälja tingimusel (mõõtmisseadet mitte panna aia või hoone seina taha). Ühed mõõtmised viia läbi ajal, mil kuivdokis tehakse päevasel ajal abrasiivpuhastust ning kail nr 6 toimuvad lastimis või lossimistegevused. Teised viia läbi ajal, mil kuivdokis tehakse päevasel ajal abrasiivpuhastust ning lastimis või lossimistegevused toimuvad kail nr 5. Mõõtmiste ajal peavad seadmed töötama maksimaalse võimsusega ning üheaegselt. Paralleelselt tuleb müra mõõta ka töö tsoonis, et oleks võimalik andmeid võrrelda. Mõõtmiste alusel tuleb esitada müra päevane ja öine hinnatud tase. Mõõtmiste kestus (ajaline kaetus) peab olema piisavalt esinduslik, et hinnata kogu võimalikku mürataset päevasel ja öisel ajal, arvestades tootmise tsüklilisust. Mõõtmistulemuste aruanne peab kajastama ka mõõtmiste aegseid ilmaolusid, tööde kaugust ja töötanud tehnikat. Mõõtmisi peab teostama vastava akrediteeringuga labor. Mõõtmistulemused esitada Keskkonnaametile hiljemalt 30.06.2026 keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuste moodulis. Müra piirväärtuste ületamisel peab keskkonnaloa omaja esimesel võimalusel viima oma tegevuse vastavusse kehtivate normatiividega või tegevuse peatama. Rakendatud meetmetest tuleb teavitada Keskkonnaametit. Töökorralduslikud Pidev A7.2. Korraga tohib laadimistegevusi teostada vaid ühel kail (kail nr 5 või kail nr 6). nõuded Töökorralduslikud Pidev A7.3.Emajõe tn 12b kinnistul tohib materjali ladustada üksnes (elamute suunas kinnist seinaosa või seinaosasid omava) varjualuse all. Varjualune peab vastama Emajõe tn 12b kinnistul kehtiva detailplaneeringu nõuded nõuetele. Samuti peab täielikult kaetud olema ka kail nr 6 asuval laoplatsil hoiustatav puistekaup. Töökorralduslikud Pidev A7.4. Laevade ja paatide remondiga tohib tegeleda vaid esmaspäevast reedeni ajavahemikul 08.00-19.00. Puistekaupu tohib käidelda (laadida, lastida, lossida) vaid ajavahemikul 06.00-22.00. nõuded Muude andmete Pidev A7.5. Käitaja on kohustatud teavitama Keskkonnaametit tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutumisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 14 päeva enne vastavate lepete jõustumist. esitamine Tegevuskoha rendilepingu muutumisel või uue kokkuleppe sõlmimisel tuleb käitajal esitada Keskkonnaametile uus kokkulepe või lepingu koopia, tõendamaks tegevuskoha kasutamise õiguslikku alust. Kui tegevuskoha kasutusõigust tõendava lepingu kehtivus lõppeb ning loa andjale ei ole esitatud uut kokkulepet või lepingut, mis tõendaks kinnistu kasutamise õiguslikku alust, on Keskkonnaametil õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada, kuna puudub tegevuskoha kasutusõigust tõendav dokument. Muu Pidev A7.6. Kaebuste korduval esinemisel ja/või tolmu levimisel on Keskkonnametil õigus algatada keskkonnaloa muutmise menetlus loatingimuste muutmiseks (sh lisamiseks). A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad 11/12 Loa lisad Nimetus Manus LHK projekt Lisa 1: LHK projekt.pdf LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - Tehnoloogiline_kaart_Parnu_Laevatehas_AS.pdf Lisa 2: Tehnoloogiline_kaart_Parnu_Laevatehas_AS.pdf LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas - Asukohakaart.pdf Lisa 3: Asukohakaart.pdf LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Asendiplaan.pdf Lisa 4: Asendiplaan.pdf LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Mura_oosel_koos_muratokkeseinaga.pdf Lisa 5: Mura_oosel_koos_muratokkeseinaga.pdf LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Mura_paeval_koos_muratokkeseinaga.pdf Lisa 6: Mura_paeval_koos_muratokkeseinaga.pdf LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Mura_fassaadidel_ja_elamumaa_kinnistu_piiril_ilma_muratokkeseinata.pdf Lisa 7: Mura_fassaadidel_ja_elamumaa_kinnistu_piiril_ilma_muratokkeseinata.pdf LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Mura_fassaadidel_ja_elamumaa_kinnistu_piiril_koos_muratokkeseinaga.pdf Lisa 8: Mura_fassaadidel_ja_elamumaa_kinnistu_piiril_koos_muratokkeseinaga.pdf LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Mura_paeval_ilma_muratokkeseinata.pdf Lisa 9: Mura_paeval_ilma_muratokkeseinata.pdf LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Mura_oosel_ilma_muratokkeseinata.pdf Lisa 10: Mura_oosel_ilma_muratokkeseinata.pdf LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Murahinnang_Parnu_laevatehas_26022025.docx Lisa 11: Murahinnang_Parnu_laevatehas_26022025.docx LHK lisa - Manused - Peened_osakesed__PM10__1_aasta_kontsentratsioon.pdf Lisa 12: Peened_osakesed__PM10__1_aasta_kontsentratsioon.pdf LHK lisa - Manused - Aromaatsed_susivesinikud_1_aasta_kontsentratsioon.pdf Lisa 13: Aromaatsed_susivesinikud_1_aasta_kontsentratsioon.pdf LHK lisa - Manused - Aromaatsed_susivesinikud_1_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 14: Aromaatsed_susivesinikud_1_tunni_kontsentratsioon.pdf LHK lisa - Manused - Aromaatsed_susivesinikud_24_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 15: Aromaatsed_susivesinikud_24_tunni_kontsentratsioon.pdf LHK lisa - Manused - Peened_osakesed__PM10__24_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 16: Peened_osakesed__PM10__24_tunni_kontsentratsioon.pdf LHK lisa - Manused - Mangaan_ja_uhendid__umberarvutatuna_mangaaniks_24_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 17: Mangaan_ja_uhendid__umberarvutatuna_mangaaniks_24_tunni_kontsentratsioon.pdf LHK lisa - Manused - Ksuleenid_ja_isomeerid_24_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 18: Ksuleenid_ja_isomeerid_24_tunni_kontsentratsioon.pdf LHK lisa - Manused - Ksuleenid_ja_isomeerid_1_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 19: Ksuleenid_ja_isomeerid_1_tunni_kontsentratsioon.pdf 12/12 Projekti nimi: Pärnu Laevatehas AS Peened osakesed (PM10) 24 tunni kontsentratsioon Kommentaarid: Heiteallikad: Ettevõtte nimi: Piirväärtus 50 ug/m3 26 LEMMA OÜ Retseptorid: Koostaja: 2526 Ain Tõnts Väljundi tüüp: SCALE: 1:13,407 Concentration 0 0.5 km Maks: Kuupäev: Projekti nr.: 73.1 ug/m^3 06/11/2024 AERMOD View - Lakes Environmental Software K:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\Parandus 3\Pärnu Laevatehas AS hajumine\Pärnu Laevatehas AS hajumine.isc Pärnu Laevatehas AS tehnoloogiline kaart Heitallikas V1-1 Heitallikas V1-2 Heitallikas V1-3 Grit 35 t/a Laevade Remonditud puhastamine Keevitustööd Värvimistööd laev Liiv 35 t/a abrasiivmeetodil keevitustraat 2 t/a Värvid Laev (kuni 5 laeva Laevade lõikamine Heitallikas V1-1 aastas) vanarauaks Vanaraud Kaup kaile Kaup Laoplatsile Kauba laadimine autole Kaup laevaga sadamasse, kai nr Laeva lossimine 5. ja nr 6 (100000 m3/a killustikku) Kaup autole Kaup autoga sadamasse, kai nr Kaup laoplatsile Laeva lastimine 5. ja nr 6 (100000 m3/m puiduhaket) Laeva lastimine Kaup autoga sadamasse, kai nr 5. ja nr 6 (50000 m3/a Laeva lastimine teraviljasaaduseid) Kaup autoga sadamasse ja Kaup kaile Kaup Laoplatsile Kauba laadimine autole sadamast välja, kai nr 6 (20000 Laeva lossimine t/a klaasipuru) Kaup autole Klaasipuru sorteerimisele Laeva lastimine Kaup kaile Kaup Laoplatsile Pärnu laevatehase mürahinnang Tööstusmüra öösel koos müratõkkeseinaga. Alus: Eesti kaart 2024, Maa- ja Ruumiamet; ETAK andmed (olemas- olevad hooned seisuga 23.05.2024. a. Legend Müratõkkesein, 6 m kõrgune Olemasolev kõrval- või tootmishoone Olemasolev elu- või ühiskondlik hoone Punktmüraallikas Pindmüraallikas Levels in dB(A) < 35 35 - 40 40 - 45 45 - 50 50 - 55 55 - 60 60 - 65 >= 65 1 : 1620 0 10 20 40 60 80 m Pärnu laevatehase mürahinnang 3 1 40.0 35.5 Tööstusmüra eluhoonete 1 44.7 41.3 fassaadil ja elamumaa kinnistu 8 1 47.0 42.2 1 45.1 37.6 7 25 4 piiril ilma müratõkketa. 1 49.8 44.2 24 1 49.5 45.7 9 2 1 42.0 38.1 Alus: Eesti kaart 2024, 48.9 45.6 1 40.9 27.4 1 49.9 46.6 Maa- ja Ruumiamet; 10 22 ETAK andmed (olemas- 23 1 42.1 30.0 55.1 51.0 olevad hooned seisuga 52.8 49.5 11 23.05.2024. a. 47.1 41.4 26 1 49.4 34.6 12 1 49.1 35.8 1 46.5 23.7 13 5 21 19 1 58.0 32.7 43.6 39.4 1 48.1 36.0 1 59.9 27.8 27 32 62.7 43.4 44.92939.5 48.4 41.5 28 31 Legend 66.2 42.3 14 Olemasolev kõrval- või tootmishoone 1 50.3 29.9 6 20 1 51.1 21.4 Olemasolev elu- või ühiskondlik hoone 15 1 43.0 31.9 Punkt elamuumaa kinnistu piiril 33 1 57.8 38.3 16 Punkt fassaadil 1 51.6 35.4 Punktmüraallikas 60.9 40.2 30 17 Pindmüraallikas 50.8 37.3 1 42.8 28.8 18 1 : 1620 0 10 20 40 60 80 m Projekti nimi: Pärnu Laevatehas AS Ksüleenid ja isomeerid 1 tunni kontsentratsioon Kommentaarid: Heiteallikad: Ettevõtte nimi: Piirväärtus 300 ug/m3 26 LEMMA OÜ Retseptorid: Koostaja: 2526 Ain Tõnts Väljundi tüüp: SCALE: 1:11,420 Concentration 0 0.4 km Maks: Kuupäev: Projekti nr.: 235 ug/m^3 25/02/2025 AERMOD View - Lakes Environmental Software K:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\Parandus 3\Pärnu Laevatehas AS hajumine\Pärnu Laevatehas AS hajumine.isc Projekti nimi: Pärnu Laevatehas AS Aromaatsed süsivesinikud 24 tunni kontsentratsioon Kommentaarid: Heiteallikad: Ettevõtte nimi: Piirväärtus 200 ug/m3 26 LEMMA OÜ Retseptorid: Koostaja: 2526 Ain Tõnts Väljundi tüüp: SCALE: 1:13,407 Concentration 0 0.5 km Maks: Kuupäev: Projekti nr.: 95.40 ug/m^3 06/11/2024 AERMOD View - Lakes Environmental Software K:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\Parandus 3\Pärnu Laevatehas AS hajumine\Pärnu Laevatehas AS hajumine.isc KORRALDUS 02.07.2025 nr DM-127421-66 Aktsiaseltsi Pärnu Laevatehas keskkonnaloa nr L.ÕV.PM-56174 muutmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine 1. OTSUS Arvestades aktsiaseltsi Pärnu Laevatehas 13.05.2025 esitatud keskkonnaloa taotlust ja võttes aluseks veeseaduse § 191 lg 1, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 89, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 4, § 59 lg 2 p 4 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 21, § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja 8 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 ning haldusmenetluse seaduse § 53 lg 2 p 2 ja p 3, § 61 lg 1 otsustan: 1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine aktsiaseltsi Pärnu Laevatehas (registrikood 10124004, aadress Emajõe tn 22, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond) keskkonnaloa nr L.ÕV.PM-56174 muutmise taotluse menetluse raames. 1.2. Muuta aktsiaseltsile Pärnu Laevatehas antud tähtajatut keskkonnaluba nr L.ÕV.PM- 56174, mis annab aadressidel Emajõe tn 12b, Emajõe tn 22 ja Emajõe tn 22a, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond (katastritunnused 62501:001:0156, 62501:042:0010, 62501:042:0001) asuvale tootmisüksusele (edaspidi käitis) õiguse alljärgnevaks: paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks; vee erikasutuseks - sademevee suublasse juhtimiseks, laevade remontimiseks ja regulaarseks laeva tuules lenduvate puistekaupadega lastimiseks ja lossimiseks. 1.3. Määrata keskkonnaloa nr L.ÕV.PM-56174 tabelis V15 järgmised töökorralduslikud nõuded ja tingimused: Lastimis- ja lossimistööd tuleb katkestada, kui keskmine tuule kiirus on üle 10 m/s. Tuule kiiruse jälgimisel peab lähtuma Pärnu sadama ilmajaama andmetest ( http://on- line.msi.ttu.ee/parnu/). Sadamasse sissesõidul ja liikumisel akvatooriumis liigub laev minimaalse kiirusega, mille puhul säilitatakse juhitavus rooli abil. Raskete ilmastikutingimuste korral kasutatakse laeva sildumisel puksiiri abi. Puistekaupade lastimisel ja lossimisel tuleb paigaldada laeva ja kai vahele kaldpind või present, mis tagab, et käideldav kaup ei satuks laeva ja kai vahele ja sealt edasi Pärnu jõkke. Puistekaupade lastimine ja lossimine peab toimuma personali pideva järelevalve all. Puistekaupade lastimisel ja lossimisel tuleb kasutada greiferiga varustatud mobiilset hüdraulilist sadamakraanat, hüdropneumaatilist kraanat ja frontaallaadurit. Kraana greiferit ei tohi avada kõrgemal kui 1 m kõrgusel kaubast. Greiferi lõuad tuleb täielikult sulgeda enne kauba lastimist ja lossimist. Vajadusel tuleb lastimise ja lossimise ajaks asetada vette poomid ning lastimise ja lossimise lõppedes koguda kokku vette sattunud kaup. Vältida korduvat puistekaupade ühest asupaigast teise ladustamist. Tuleb korraldada kaide, teede ja laoplatside pidev perioodiline puhastamine. Laoplatse tuleb puhastada 3 tunni jooksul pärast kauba laevale lastimist. Kaisid ja teid puhastada 2 tunni jooksul pärast laeva lastimist või lossimist. Puhastamisel eralduva tolmu vältimiseks tuleb eelnevalt kaid, teed või laoplatsi niisutada. Puhastustööde teostamisel tuleb arvestada tuule kiiruse ja suunaga, et võimalik tolm ei satuks Pärnu jõkke või elamute piirkonda. Tuleb kasutada töökorras transpordivahendeid ja laadurseadmeid võimaliku õlilekke minimeerimiseks. Kui tekib oht, et peenosakesed kanduvad akvatooriumist kaugemale, peab ehitama tuulekaitse kohtadesse, kus tuulealuseid piirkondi pole võimalik vältida. Lastimis- ja lossimistööde lõppedes tuleb tagada kasutatud seadmete täielik tühjendamine. Laevade ja paatide remont toimub kuivdokis. Laevakerede puhastamisel roostest ja vanast värvist kasutatakse liiva või gritti. Võimalusel eelistada laevade puhastamist gritiga, kuna griti kasutamine liiva asemel vähendab tolmu teket. Võimalusel eelistada laevade puhastamist märja gritiga või märja liivaga. Kuivdokk peab olema laevade puhastus- ja värvimistööde ajal ümbritsetud ning pealt kaetud presentekraanidega. Kui doki pealt katmine pole võimalik (nt suuremate laevade puhul), tuleb tugeva tuulega (keskmine tuule kiirus 10 m/s või enam) tööd peatada. Tuule kiirust jälgida Pärnu sadama ilmajaama mõõtmiste järgi http://on-line.msi.ttu.ee/parnu/ Teostada regulaarselt kuivdoki hooldust ja puhastamist, jäätmete koristamine peab toimuma pärast iga tööga lõpetamist. Kasutatavate värvide koostis ning kvaliteet peab vastama IMO nõuetele. TBT komponente sisaldavate kattumisvastaste värvide kasutamine on keelatud. Värvi pihustamisel tuleb kasutada õhuta pihustamise meetodit või kasutada värvimiseks värvirulle. Võimalusel kasutada lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduseta värve. Kasutusel olnud gritt, liiv ja muud jäätmed tuleb kokku koguda ja käidelda vastavalt kehtestatud nõuetele. Lastimis- ja lossimisseadme avarii korral tuleb tööd viivitamatult peatada. Juhul, kui kuivdokis peaks asfaltplatsile lekkima mingil põhjusel õli või diiselkütust, peab ettevõte kasutama õlireostustõrje vahendeid ja õlijahutusaineid. Lisaks tuleb 2(49) kinni pidada Pärnu sadama eeskirjast ja õlireostuse kõrvaldamise plaanist. Laeva remonttööde ajal tuleb regulaarselt teostada visuaalset seiret laeva remondi käigus eralduda võivate saasteainete osas (värv, tolm jne). Kui seire käigus ilmneb, et saasteained lenduvad Pärnu jõkke või naaberkinnistutele, tuleb tööd viivitamatult peatada. 1.4. Määrata keskkonnaloa vormis nr A7 müra seirenõue (A7.1) ning järgmised töökorralduslikud nõuded keskkonnahäiringute vältimiseks. A7.2. Korraga tohib laadimistegevusi teostada vaid ühel kail (kail nr 5 või kail nr 6). A7.3.Emajõe tn 12b kinnistul tohib materjali ladustada üksnes (elamute suunas kinnist seinaosa või seinaosasid omava) varjualuse all. Varjualune peab vastama Emajõe tn 12b kinnistul kehtiva detailplaneeringu nõuetele. Samuti peab täielikult kaetud olema ka kail nr 6 asuval laoplatsil hoiustatav puistekaup. A7.4. Laevade ja paatide remondiga tohib tegeleda vaid esmaspäevast reedeni ajavahemikul 08.00-19.00. Puistekaupu tohib käidelda (laadida, lastida ja lossida) vaid ajavahemikul 06.00-22.00. 1.5. Määrata tabelisse A7 järgmised kõrvaltingimused: A7.5. Käitaja on kohustatud teavitama Keskkonnaametit tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutumisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 14 päeva enne vastavate lepete jõustumist. Tegevuskoha rendilepingu muutumisel või uue kokkuleppe sõlmimisel tuleb käitajal esitada Keskkonnaametile uus kokkulepe või lepingu koopia, tõendamaks tegevuskoha kasutamise õiguslikku alust. Kui tegevuskoha kasutusõigust tõendava lepingu kehtivus lõppeb ning loa andjale ei ole esitatud uut kokkulepet või lepingut, mis tõendaks kinnistu kasutamise õiguslikku alust, on Keskkonnaametil õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada, kuna puudub tegevuskoha kasutusõigust tõendav dokument. A7.6. Kaebuste korduval esinemisel ja/või tolmu levimisel on Keskkonnametil õigus algatada keskkonnaloa muutmise menetlus loatingimuste muutmiseks (sh lisamiseks). 1.6. Tunnistada kehtetuks vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/329172. 1.7. Avalikustada keskkonnaloa nr L.ÕV.PM-56174 muutmise otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 1.8. Keskkonnaluba nr L.ÕV.PM-56174 on korralduse lahutamatu osa ning keskkonnaluba nr L.ÕV.PM-56174 ja käesolev korraldus moodustavad terviku. 1.9. Korraldus jõustub aktsiaseltsile Pärnu Laevatehas teatavakstegemisest. 2. ASJAOLUD 2.1 Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine 3(49) Aktsiaselts Pärnu Laevatehas esitas 19.02.2025 Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse T- KL/1022334 (taotluse viimane versioon on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 13.05.2025 numbriga DM-127421-57; edaspidi taotlus). Keskkonnaluba (edaspidi luba) taotletakse Pärnu maakonnas Pärnu linnas Pärnu linnas Emajõe tn 22 (katastritunnus: 62501:042:0010, registriosa nr 1798005, Emajõe tn 22 kinnistu), Emajõe tn 22a (katastritunnus: 62501:042:0001, registriosa nr 2236805, Emajõe tn 22a kinnistu) ning Emajõe tn 12b (katastritunnus 62501:001:0156, registriosa nr 406950, Emajõe tn 12b kinnistu) kinnistutel asuvale käitisele. Ettevõte taotleb tähtajatu keskkonnaloa muutmist, mis annab õiguse vee erikasutuseks ja paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks. 2.2 Kehtivad keskkonnakaitseload Ettevõttele on käitisele antud vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba) nr L.VV/329172 ning õhusaasteluba nr L.ÕV.PM-56174. Veeluba nr L.VV/329172 on ettevõttele antud Keskkonnaameti 12.06.2017 korraldusega nr 1- 3/17/1533 Pärnu maakonnas Pärnu linnas Emajõe tn 22 kinnistul laevade ja paatide remondiks ja hooldamiseks kuivdokis ning vee füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste muutmiseks seoses slipitee korrashoidmisega kehtivusega 12.06.2017-tähtajatu. Keskkonnaamet annab ühe keskkonnaloa, kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg-d 1 ja 4). 2.3 Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas loa taotluse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Pärnu Linnavalitsusele (KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Loa andja teavitas 12.09.2024 ettevõtet taotluse menetlusse võtmisest ning küsis Pärnu Linnavalitsuselt täiendavalt arvamust nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS§ 43 lg 21) (registreeritud 12.09.2024 nr DM-127421-19). Linnavalitsus esitas ettepanekud (registreeritud 08.10.2024 nr DM-127421-25), mida on täpsemalt käsitletud korralduse peatükis 3.4.1. Loa andja teavitas 12.09.2024 avalikkust loa menetluse algatamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tulenevalt ettevõtte kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnariski või keskkonnahäiringu eeldatavast vähesusest ja piisava avaliku huvi puudumisest, otsustas loa andja jätta teate kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata (KeÜS § 47 lg 2). Loa andja teavitas 12.09.2024 kavandatava tegevuse asukohaga piirnevate kinnisasjade omanikke ning 4(49) isikuid, kelle valduses olevat kinnisasja kavandatud tegevus mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast mõju taotluse esitamisest kirjaga nr DM-127421-20. (KeÜS § 46 lg 1 p 1 ja p 2). Taotluse avalikustamise käigus esitati mitmeid arvamusi ning oldi huvitatud avalikust arutelust. Ettepanekutega arvestamine/mitte arvestamine on toodud korralduse peatükis 3.4.1. Loa andja teavitas 08.04.2025 loa nr L.ÕV.PM-56174 muutmise otsuse eelnõu ning eelhinnangu ja sellega seonduva KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeHJS § 11 lg 2 2). Eelnõudele esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid on kajastatud korralduse peatükis 3.4.2. Avalik arutelu toimus 24.04.2025 Pärnu Akadeemia 2 riigimajas ja Microsoft Teams’i keskkonnas. Avaliku arutelu protokoll on leitav KOTKAS dokumendi nr DM-127421-53 alt. Avalikku arutelu tulemust on täpsemalt kirjeldatud peatükis 3.4.3. Loa andja teavitas 12.06.2025 loa nr L.ÕV.PM-56174 muutmise otsuse täiendatud eelnõu ning eelhinnangu ja sellega seonduva KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeHJS § 11 lg 2 2). Eelnõudele esitati arvamusi ja vastuväiteid. Eelnõudele esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid on kajastatud korralduse peatükis 3.4.4. 3. KAALUTLUSED 3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KeHJS) seadus § 3 lg 1 p 1, p 2). Ettevõtte kavandatava tegevuse puhul ei ole keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik, kuna laevade ja paatide remont ning puistematerjali ladustamine, lastimine ja lossimine ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS mõistes (KeHJS § 11 lg 3, § 6 lg 1). Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma KMH vajalikkust (KeHJS § 6 lg 2 3), kuna kavandatava tegevuse piirkond asub Pärnu jõe hoiualal (Pärnu) (KLO2000293), mis kuulub Pärnu jõe loodusalana (RAH0000027) Natura 2000 võrgustikku. Lisaks asub piirkonnas III kategooria kaitsealuste liikide hink (Cobitis taenia, KLO9120983) ja võldas (Cottus gobio, KLO9102675) leiukohad (KeHJS § 6 lg 2 p 22, § 61 lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 1 lg 1 ja § 15 p 8). Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (lisatud), milles leiab, et kavandataval tegevusel 5(49) puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: 1. Kavandatud tegevus ei avalda ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele. 2. Plaanitava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju piirkonna põhjaveele. 3. Ettevõtte tegevusega ei kaasne olulist mõju pinnaveele, st Pärnu jõele ja Pärnu lahele, kui ettevõte jälgib kehtestatud tööprotseduure, ohutusnõudeid ning töökorralduslikke nõudeid. 4. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju välisõhule, kui jälgitakse kehtestatud tööprotseduure, ohutusnõudeid ning töökorralduslikke nõudeid. 5. Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale. 6. Ohutus- ja keskkonnakaitsenõuete rakendamisel on avariiolukordade esinemine vähetõenäoline. 7. Ettevõtte tegevuse mõju ei ole piiriülene. Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 8 1 puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2). 3.2. Keskkonnalubade liitmine Ettevõtte tegevuseks on vajalik keskkonnaluba paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks ja vee erikasutuseks. Keskkonnaamet annab ühe keskkonnaloa, kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud (KeÜS § 41 lg 1 ja 4). Ettevõttele on antud veeluba nr L.VV/329172, mis annab ettevõttele õiguse Pärnu maakonnas Pärnu linnas Emajõe tn 22 kinnistul laevade ja paatide remondiks ja hooldamiseks kuivdokis ning vee füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste muutmiseks seoses slipitee korrashoidmisega kehtivusega 12.06.2017-tähtajatu. VeeS § 187 p 13 alusel on veeluba kohustuslik kui toimub laeva remont, seega liidab Keskkonnaamet veeloa nr L.VV/329172 alusel lubatud laeva remondi osa muudetavale keskkonnaloale nr L.ÕV.PM-56174. Veeloaga nr L.VV/329172 on lubatud ka slipitee hooldustöid puudutavad tegevused. Keskkonnaloa muutmise taotluse kohaselt on slipitee pikkus Pärnu jões u 70 m. Slipitee hoolduseks tuleb tuukritel tuvastada maapoolse relsi liitekohad ja mõlema poolse relsi ja puitliiprite ühenduskohad. Seejärel tuleb relsside puitliiprite kinnitused (naelad ja metallplaat) eemaldada. Veepiiril ja allpool veepiiri tuleb maapoolne relss eemaldada (merepoolne jääb paigale) ja eemaldatakse olemasolevad puitliiprid. Eemaldatud liiprite asemel paigaldatakse uued puitliiprid (kogus u 1,5 m3). Seejärel paigaldatakse tagasi maapoolne relss ja uutele liipritele paigaldatakse kinnituskruvid ja metallplaadid. Kogu slipitee veealuse osa (u 70 m) täiendav hooldus seisneb setete eemaldamises slipiteelt. Selline vajadus võib tekkida, kui toimub Pärnu jões oleva laevakanali süvendamine. Veeluba on kohustuslik, kui paigutatakse 6(49) veekogusse tahkeid aineid alates 100 m3 (VeeS § 187 p 10) ja veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (edaspidi registreering) on vajalik, kui paigutatakse veekogusse 5-100 m 3 tahkeid aineid (VeeS § 196 lg 2 p 5). Keskkonnaloa muutmise taotluse lisamaterjalis (registreeritud KOTKAS infosüsteemis 18.07.2024 dokumendina nr DM-127421-12) on kirjas, et ühekordselt uputatava tahke aine maht on alla 5 m3 ning et slipitee remonttöid teostatakse sagedusega kord 7-10 aasta jooksul. Eelnevast tulenevalt ei ole alla 5 m3 tahke aine veekogusse paigutamiseks veeluba ega registreering vajalik. Veealuse slipitee hoolduse käigus setete eemaldamise puhul ei ole tegemist tahkete ainete paigutamisega. Sellest lähtuvalt ei liida Keskkonnaamet keskkonnaloale nr L.ÕV.PM-56174 veeloas nr L.VV/329172 olevaid slipitee remondiga ja hooldamisega seotud tegevusi. Veeloas nr L.VV/329172 on seatud tabelis V8 „Veekogu sh suubla seire“ nõuded suubla seire teostamiseks Pärnu jões slipitee juures hooldustööde piirkonnas ning seiratavaks näitajaks on määratud heljum. Lisaks on slipitee hooldusega seotud tabel V11 „Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine“, millega on lubatud Pärnu jõkke paigutada puitliipreid. Veeloas nr L.VV/329172 on slipitee hoolduse tingimused kirjeldatud tabelis V15 „Laeva lastimine, lossimine, remont“ meetmed nr 1 ja 2 ning tabelis V17 „Nõuded teabe esitamiseks loa andjale“. Kuna Keskkonnaamet ei lisa keskkonnaloale nr L.ÕV.PM-56174 veeloas nr L.VV/329172 olevaid slipitee remondiga ja hooldamisega seotud tegevusi, ei kanna Keskkonnaamet keskkonnaloale nr L.ÕV.PM-56174 eelnimetatud slipitee remondi ja hooldamisega seotud tabeleid. Keskkonnaloa nr L.ÕV.PM-56174 muutmisega liidab Keskkonnaamet keskkonnaloale veeloaga nr L.VV/329172 seotud laevade remontimise ning ei liida Pärnu jões slipitee remondi ja hooldamisega seotud tegevusi, milleks ei ole vaja veeluba ega registreeringut. Sellega tunnistab Keskkonnaamet keskkonnaloa nr L.ÕV.PM-56174 muutmisega kehtetuks seni kehtinud veeloa nr L.VV/329172. 3.3 Kaalutlused keskkonnaloa andmisel Korralduse otsustava osa punktiga 1.2 muudetav luba nr L.ÕV.PM-56174 annab ettevõttele aktsiaselts Pärnu Laevatehas Pärnu maakonnas Pärnu linnas Pärnu linnas Emajõe tn 22 (katastritunnus: 62501:042:0010, registriosa nr 1798005), Emajõe tn 22a (katastritunnus: 62501:042:0001, registriosa nr 2236805) ning Emajõe tn 12b (katastritunnus 62501:001:0156, registriosa nr 406950) kinnistutel asuvale tootmisüksusele õiguse alljärgnevaks: paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks; vee erikasutuseks. Tulenevalt korralduse punktist 2.2 vormistab Keskkonnaamet õhusaasteloa nr L.ÕV.PM-56174 ja veeloa nr L.VV/329172 ühtseks keskkonnaloaks nr L.ÕV.PM-56174. Keskkonnaloa nr L.ÕV.PM-56174 andmisega tunnistatakse kehtetuks seni kehtinud veeluba nr L.VV/329172. 3.3.1. Vee erikasutus 7(49) Ettevõte taotleb keskkonnaluba laeva regulaarselt tuules lenduvate puistekaupadega lastimiseks ja lossimiseks (VeeS § 187 p 13). Keskkonnaloa andja võib keskkonnaloa tingimusi muuta juhul, kui muutub loa omaja keskkonnaloa alusel toimuv tegevus, kasutatav tehnoloogia või muutuvad seadmed (KeÜS § 59 lg 2 p 4). Ettevõtte esitas keskkonnaloa muutmise taotluses uuenenud info ka laevade remontimiseks vajalike tegevuste ning sellega kaasneva mõju vähendamise meetmete kohta. Keskkonnaamet otsustab haldusakti muutmise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti muuta või ei kohusta haldusakti muutma (HMS § 64 lg- d 1 ja 2). Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti muutmise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti muutmise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Kuigi ettevõttel on kehtiv veeluba nr L.VV/329172 laevade remontimiseks (VeeS § 187 p 13), siis arvestades veeloa andmise aega (12.06.2017) ja keskkonnaloa muutmise taotluses esitatud täiendavat infot tegevuste ja sellega kaasneva mõju vähendamise meetmete kohta, vaatab Keskkonnaamet veeloa nr L.VV/329172 liitmisel käesoleva keskkonnaloaga laeva remontimiseks seatud nõuded üle ning vajadusel täiendab keskkonnaluba ning seab täiendavaid keskkonnanõudeid. 3.3.1.1. Puistematerjali käitlemine Ettevõte soovib Emajõe tn 22 kinnistul tegeleda puistematerjali (killustik, hakkpuit, teraviljasaadused, klaasipuru) lastimise ja lossimisega. Lastimise ja lossimisega tegeletakse kahel kail (kai nr 5 heiteallikas V2-1 ja kai nr 6 heiteallikas V3-1). Killustikku ja klaasipuru ladustatakse laoplatsidel (heiteallikad V2-2 ja V3-2) ning hakkpuitu ladustatakse ühel laoplatsil (V3-2). Puistekaubad, nende kogused ja lastimise, lossimise ning ladustamise skeem on toodud järgnevalt: Tabel 1. Puistekaupade kogused ja lastimise, lossimise ning ladustamise skeem. Kogus Puistekaup Tegevus Ladustamise vajadus Skeem Killustik Lossimine 100 000 m3/a Hoiustatakse laoplatsil Laev-kai-plats-auto Hakkpuit Lastimine 100 000 m3/a Hoiustatakse laoplatsil Auto-plats-kai-laev Teravili Lastimine 50 000 m3/a Otse laeva Auto-laev Klaasipuru Lossimine ja lastimine 20 000 t/a ja 20 000 t/a Hoiustatakse laoplatsil Laev-plats-auto; auto-plats-kai-laev Puistekaupade lastimine ja lossimine toimub Pärnu sadama kaidel nr 5 ja 6 kinnise greiferiga varustatud mobiilse hüdraulilise sadamakraana, hüdropneumaatilise kraana ja frontaallaaduri abil. Frontaallaadureid kasutatakse kauba kuhjamiseks ja autode laadimiseks. Keskkonnaloa muutmise taotluse kohaselt on tehnika kaasaegne, väga heas korras, korraliselt hooldatud ja võimaldab oluliselt vähendada lenduvate osakeste ja tolmu levikut. Killustikku, hakkpuitu ja klaasipuru ladustatakse laoplatsidel pidevalt. Kaup saabub sadamasse laeva või praamiga. 3.3.1.2. Laevade remont 8(49) Ettevõttel on olemas kehtiv veeluba nr L.VV/329172 laevade remondiks (VeeS § 187 p 13), mille Keskkonnaamet liidab käesolevale keskkonnaloale. Taotluse kohaselt tehakse Emajõe tn 22 kinnistul asuvas kuivdokis remonttöid, mis sisaldavad järgmisi tegevusi: 1) Laevade puhastamine liivaga või gritiga – griti kogus on aastas maksimaalselt 35 t ja liiva kogus maksimaalselt 35 t/a. Griti või liiva kulu on 75 kg/h. Tööaeg kokku pinna puhastamisel on 467 h/a. Laevade puhastamiseks kasutatakse nii kuiva liiva/gritti, kui ka märga liiva/märga gritti. Märja liiva või griti kasutamine (liiv+vesi või gritt+vesi) võimaldab vähendada tekkiva tolmu hulka. Kasutatud liiv/gritt tõstetakse labidaga konteinerisse ja antakse üle jäätmekäitlejale. Laevade remondiplats koristatakse koheselt pärast puhastustööde lõpetamist. 2) Keevitustööd – keevitust kasutatakse laevade ja laevaosade remontimisel. Keevitustraadi kulu aastas on 2000 kg. Keevitustöid teostatakse maksimaalselt 1200 h/a. 3) Värvimistööd – pindasid värvitakse rulliga ja ilma õhuta pihustamise teel. Rulliga värvimisel kastetakse rull värvi sisse ja kantakse ühtlase kihina peale. Ilma õhuta pihustamise teel värvimisel suunatakse torustiku kaudu värv kompressorisse, kust rõhu all suunatakse värv spetsiaalsesse värvipüstolisse. Värvipüstoliga kantakse värv ühtlaselt värvitavale pinnale. Värvi valiku teeb laeva omanik. Värvide kasutuse aeg on leitud vastavalt värvi kogusele ja värvi kulule (2,5 kg/h). Värvimistööde all on mõeldud ka lahustite kasutamist, 2860 h/a. Lahusteid kasutatakse ka tööriistade puhastamiseks maksimaalselt 0,43 t/a. Lahusti on korduvkasutatav ehk läbi värvipüssi lastud lahusti lastakse tagasi ämbrisse ja suletakse kaanega. Protsessi saab korrata seni, kuni lahusti ei ole enam taaskasutatav. Seejärel antakse lahusti üle vastavat luba omavale ettevõttele. 4) Laevade lõikus gaasilõikusega – gaasilõikust tehakse laevade remontimisel ja lammutamisel. Kasutatakse süsinikterase gaasilõikust. Gaasilõikuse aeg aastas on 275 h. Taotluse kohaselt tõmmatakse laev enne remonttöödega alustamist veest mööda slipiteed kuivdokki, mis asub u 100 m veepiirist asfalteeritud platsil. Väikesed paadid ja kaatrid tõstetakse kuivdokki tõstuki või kraanaga. Kuivdokis remonditavate laevade maksimaalne pikkus on 45 m. Keskkonnaloa muutmise taotluse kohaselt kasutatakse laevade puhastamisel griti või liivaga tolmu leviku tõkestamiseks presentekraane ning presentaluseid. Taotluse kohaselt väheneb presentekraanide kasutamisel tolmu heide 80%. Tekkinud liiva ja griti jäätmed kogutakse regulaarselt kokku ja viiakse territooriumilt ära. Tagatakse reostuse lokaliseerimise vahendite pidev kättesaadavus ja kasutusvalmidus. 3.3.1.3. Veemajanduskava eesmärkide täitmine Vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks on iga vesikonna kohta koostatud veemajanduskavad (edaspidi VMK) ning nende juurde meetmeprogramm, mis on VMK lahutamatu osa. Perioodi 2022-2027 kohta koostatud VMK ja meetmeprogramm kinnitati keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357 ning on leitav Kliimaministeeriumi kodulehelt (https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027). Meetmeprogramm 9(49) sisaldab vee kasutamise ja kaitse meetmeid, mille elluviimine aitab saavutada veepoliitika raamdirektiivis sätestatud põhieesmärki, milleks on kõigi vete hea ökoloogilise ja keemilise seisundi saavutamine. Kavandatav tegevus toimub Pärnu jões (VEE1123500), mis kuulub Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonna Pärnu_3 (Pärnu Käru jõest suudmeni, veekogumi kood 1123500_3) veekogumisse. Tulenevalt VeeS § 57 lg 1 määratakse pinnaveekogumi seisund pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või keemilise seisundi alusel olenevalt sellest, kumb neist on halvem. VMK alusel tehtud veekogumite koondseisundiinfo 2023. aasta andmetel[1] on Pärnu_3 veekogumi ökoloogiline seisund hea ja keemiline seisund halb, mistõttu on Pärnu_3 veekogumi 2023. aasta koondseisund hinnatud halvaks. Pärnu_3 veekogumi koondseisund on olnud halb alates 2012. aastast, olles vaid 2016. aastal kesine. Pärnu_3 veekogumi halb keemiline seisund on määratud 2023. aasta seiretulemuste põhjal. Halva keemilise seisundi näitajatena on nimetatud kaadmium (edaspidi ka kui Cd) ja elavhõbe (edaspidi ka kui Hg) elustikus, varasemast benso(a)püreen vees (2020), tributüültina (edaspidi ka kui TBT) settes (2020) ja bromodifenüüleetrid (edaspidi ka kui PBDE) elustikus (2020). VMK meetmeprogrammis 2022-2027[2] Pärnu_3 veekogumile meetmeid seatud ei ole. Kaadmium, elavhõbe, tributüültina ühendid, bromodifenüüleetrid ja polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), sh benso(a)püreen, st kõik Pärnu_3 veekogumi halba keemilist seisundit põhjustavad näitajad, on keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ (edaspidi määrus nr 28) § 2 kohaselt prioriteetsed ohtlikud ained. Prioriteetne ohtlik aine on aine, mis põhjustab märkimisväärset ohtu veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu inimese tervisele ja kahjustab või võib kahjustada teisi elusorganisme või ökosüsteeme ning mille veekeskkonda juhtimine on VeeS kohaselt keelatud või piiratud nende ainete veekeskkonda juhtimise lõpetamise või järkjärgulise kõrvaldamise eesmärgil (VeeS § 75 lg 5). Emajõe tn 22 kinnistu asukohast suubub Pärnu jõgi u 2,3 km pärast Pärnu lahte (VEE3445000). Ka Pärnu laht kuulub Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda ning moodustab Pärnu lahe rannikuveekogumi (rannikuveekogumi kood EE_13). Pärnu lahe rannikuveekogumi koondseisund on vastavalt veekogumite koondseisundiinfo 2023. aasta andmetele halb[3] , sealjuures on nii ökoloogiline seisund kui ka keemiline seisund halb. Halva ökoloogilise seisundi määramisel on aluseks võetud 2023. aasta seire tulemused ning mitteheade näitajatena on nimetatud klorofüll-a, kõrgemate taimede sügavusleviku ja oportunistlike liikide osakaalu indeks, üldlämmastik (seireaasta keskmine) ja vee läbipaistvus Secchi ketta järgi. Mittehea ökoloogilise seisundi põhjustena on nimetatud eutrofeerumist ja looduslikku põhjust. Pärnu lahe rannikuveekogumi halb keemiline seisund on määratud 2022. aasta seire tulemuste 10(49) põhjal ning halba seisundit põhjustavaks näitajaks on Hg sisaldus kalades. VMK meetmeprogrammis 2022-2027[ 4 ] on Pärnu lahe rannikuveekogumi koormusena nimetatud sadamad, millele on seatud kaks meedet: 1) Veekaitse nõuete täitmine sadamates - sadamaseaduse ja veeseaduse nõuete täitmine sadamates – rakendaja on sadama pidaja. 2) Sadamates keskkonnanõuete täitmise üle järelevalve tegemine – rakendaja on Keskkonnaamet. Eestis on peamised elavhõbeda (Hg) keskkonda sattumise allikad soojus- ja elektrijaamad, põlevkivitööstuse jäätmed, kodumajapidamiste ahjud ja katlad, jäätmekäitlus, tuhastamine, reoveesettega pinnasesse, olmejäätmete lahtine põletamine, lahustid kodumajapidamistes ja tubaka põletamine ja ilutulestik[5]. Kaadmium (Cd) satub põhiliselt Eestis keskkonda põlevkivitööstuse jäätmetest, mineraalsest fosforväetisest, soojus- ja elektrijaamadest, kodumajapidamiste ahjudest ja kateldest, reoveesettest, tööstuslikest ahjudest, põlevkivi kaevandamisest ja põlevkiviõli tootmisest, tubaka põletamisest ning ilutulestikust, olmejäätmete lahtisest põletamisest ja autopesulatest[6]. Bromodifenüüleetrite (PBDE) keskkonda sattumise peamised allikad Eestis on põlevkivitööstuse jäätmed, taristu, st liiklusvahendite kulumine, reoveesettega pinnasesse, vrakkide demonteerimine, jäätmete töötlus ja kõrvaldus, prügilapõlengud ja prügila nõrgvesi ning tekstiil- ja karusnahatoodete pesu ja keemiline puhastus[7]. Kuigi PBDE keskkonda sattumise allikate seas on nimetatud teiste seas vrakkide demonteerimine, tuleks PBDE seiret teha veekogumitel, mis jäävad jäätmekäitlusettevõtete mõjupiirkonda[8]. Polüaromaatsete süsivesinike (PAH), sh benso(a)püreeni, keskkonda sattumise peamisteks allikateks Eestis on kodumajapidamiste ahjud ja katlad, elektri- ja kaugküttejaamad, põlevkivitööstuse jäätmed, töötlev tööstus (metalli- keemia-, toiduainetetööstus), maanteetransport (kütuste põletamine, rehvide kulumine), tulekahjud, kreosoodiga töödeldud puit, tubaka põletamine ja põllumajandusmasinad ja -katlamajad. Eelnevast tulenevalt ei ole Keskkonnaametil alust arvata, et Hg, Cd, PBDE või benso(a)püreen võiks kavandatava puistekaupade käitlemise või laevade remontimise käigus Pärnu_3 veekogumisse või Pärnu lahe rannikuveekogumisse jõuda ning nende seisundit mõjutada. Tributüültina (TBT) peamised allikad keskkonda sattumisel Eestis on laevade ehitus ja remont ning laevatransport[9]. Arvestades veekeskkonnale ohtlike ainete allikate inventuuris[10] toodud seire soovitusi, tuleks teha tributüültina ühendite seiret veekogumitel, mis jäävad laevaremondi ja laevaehituse ettevõtete piirkonda. Tributüültina on kasutatud puidusäilituses, kattumisvastastes värvides merenduses, seentevastase ainena kangastes ning tööstuslikes veesüsteemides nagu jahutuskolonnid ja jahutusveesüsteemid, tselluloositehaste ja paberivabrikute süsteemides ning õlletehastes. Peamist kasutust leidis see alates 1960ndatest kattumisvastastes värvides laevakerede jaoks. 1970ndateks oli enamik meresõidulaevade keresid värvitud TBTga. Tänapäeval on enamik eelpool nimetatud kasutusaladest siiski keelatud. TBT kujutab merekeskkonnale riski, eriti toitumisvõrgustiku madalamatel tasemetel olevatele 11(49) organismidele nagu setetes elutsev fauna. Läbi meretoidu on võimalikud ka riskid inimeste tervisele. TBT tasemed Läänemere vetes, nii sadamates kui ka väikese inimtekkelise mõjuga piirkondades, on mõnikord suurenenud ja võimalikud on nii kroonilised kui akuutsed ökotoksilised mõjud. TBT on mürgine ka inimestele, mõjudes inimeste immuunsüsteemile ja stimuleerides geene, mis kutsuvad esile rasvarakkude paljunemist ja ülekaalulisust. Tributüültina ühendid on keskmise kuni kõrge püsivusega orgaanilised saasteained, mis biokontsentreeruvad mere röövorganismide toiduahelas.[11] Esimesed piirangud kattumisvastastele värvidele seati 1989. aastal (89/677/EMÜ), millele järgnesid edasised mugandused vastavalt tehnilisele progressile (nt direktiivid 1999/51/EÜ ja 2002/62/EÜ), kuid aega võttis see kuni 2003. aastani, mil TBT kasutust kõigil meresõidukitel oluliselt piirati. EÜ määrus 782/2003 keelustas merenduses kattumisvastastes süsteemides kasutatavad tinaorgaanilisi ühendeid sisaldavad kattumisvastased värvid ELis registreeritud laevadel alates 1. juulist 2003 ja kõigil ELi vetesse sisenevatel laevadel alates 1. jaanuarist 2008. Praegu on tinaorgaaniliste ühendite kasutamise keeld paika pandud ELi määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisaga kemikaalide registreerimise, hindamise ja autoriseerimise kohta (REACH), mis on otseselt rakendatav kõigis ELi liikmesriikides. Seda parandati määrusega (EÜ) nr 552/2009. [12] Tinaorgaanilisi ühendeid ei või kasutada ainetena ega segudes, kui need toimivad biotsiidina värvide koostises keemiliselt reageerimata kujul. Lisaks ei ole lubatud neid turule lasta või kasutada kattumisvastase ainena järgmistes kohtades: 1) kõik merel, ranniku lähedal, suudmelahtedes ning siseveeteedel ja järvedes kasutatavad mis tahes pikkusega väikelaevadel; 2) sumbad, triivvõrgud, võrgud ning mis tahes muud seadmed ja varustus, mida kasutatakse kala- või karploomakasvatuses; 3) mis tahes täielikult või osaliselt vee alla jäävad seadmed või varustus. [13] Kuna TBT kasutamist praegu reguleeritakse (keelustatud või piiratud), on suurimad viimase aja saasteallikad seotud ajaloolise saastega. Üheks TBT vähendamise meetmetest on laevatehastes reovee töötlemine[14]. Käesolevas menetluses võib käitises TBT vabaneda laeva kerelt vana värvi eemaldamisel ning kanduda sademeveega pinnasesse ja Pärnu jõkke ning sealt edasi Pärnu lahte. Arvestades eelnevat tuleb kavandatava tegevuse käigus vältida tributüültina (TBT) sattumist veekeskkonda. 3.3.1.4. Sademevee suublasse juhtimine Keskkonnaloa muutmise taotluse kohaselt on kuivdokis laevade remontimisel, st gritiga või liivaga puhastamisel, keevitamisel, värvimisel ja lõikamisel, tagatud, et sademeveega ei kandu saasteained, sh ohtlikud ained, Pärnu jõkke. Taotluse kohaselt imbub sademevesi osaliselt pinnasesse. Emajõe tn 22, Emajõe tn 12b ja Emajõe tn 22a kinnistud, sh kuivdokk ja kaid nr 5 ja 6, on valdavas osas kaetud kõvakattega. Emajõe tn 22 ja Emajõe tn 12b kinnistutel kogutakse sademevesi Emajõe tn 22 kinnistul asuvasse sademevee kogumiskaevu (kaevu koordinaadid X:6471896,56, Y:528142,10). Sademevee kogumiskaevust juhitakse sademevesi II-klassi 12(49) õlipüüdurisse (koordinaatidel X: 6471893,67, Y:528156,80) ning edasi läbi sademevee väljalasu Pärnu jõkke. Õlipüüdur on paigaldatud 7 aastat tagasi ning viimati on hooldus tehtud 07.11.2024. Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist (VeeS § 129 lg 1). VeeS § 187 p 6 kohaselt on keskkonnaluba kohustuslik, kui juhitakse sademevett suublasse tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Eelnev nõue tuleneb asjaolust, et nimetatud kohtades toimuvad tegevused, kus suure tõenäosusega ei ole võimalik vältida sademevee reostumist. Seetõttu on VeeS § 187 p-s 6 sätestatud juhtudel sademevee suublasse juhtimisel keskkonnaluba kohustuslik. Eelnevast tulenevalt taotleb ettevõte keskkonnaluba Emajõe tn 22 kinnistul asuvast Laevatehase sademevee väljalasust sademevee juhtimiseks Pärnu jõkke. VMK meetmeprogrammis 2022-2027[15] on Pärnu lahe rannikuveekogumi koormusena välja toodud sadamad ning sadamatele seatud meede - sadamaseaduse ja veeseaduse nõuete täitmine sadamates – rakendaja on sadama pidaja. Nimetatud meede hõlmab endas ka nõuetekohast sademevee ära juhtimist. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele (VeeS § 129 lg 4 ja 5, määrus nr 61 § 5 lg 2). VeeS § 28 lg 1 alusel lähtutakse saasteainete pinnavette juhtimise reguleerimisel kombineeritud lähenemisviisist, mille kohaselt saasteainete pinnavette juhtimist välditakse või piiratakse nende tekkekohas keskkonnanõuete, sealhulgas parima keskkonnapraktika, parima võimaliku tehnika ja parimate olemasolevate meetodite rakendamise, keskkonna kvaliteedi piirväärtuste ning heite piirväärtuste kehtestamise ja rakendamise teel. Kui keskkonnanõuete täitmisest hoolimata ei ole võimalik saavutada VeeS-s sätestatud keskkonnaeesmärke, tuleb rakendada õigusaktidega sätestatud täiendavaid meetmeid, sealhulgas vajaduse korral rangemaid keskkonnanõudeid, heite piirväärtusi ja kvaliteedi piirväärtusi. Tuginedes eeltoodule ja HMS § 4 lg-le 1 ja lg-le 2, on Keskkonnaametil õigus kaalutlusotsusega määrata keskkonnaloas saasteainete pinnavette juhtimisel rangemad heite piirväärtused ja keskkonnanõuded, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Määruse nr 61 § 7 lg 1 järgi tohib lahkvoolsest sademeveekanalisatsioonist sademeveelaskme kaudu suublasse juhtida sademevett, mille saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999 inimekvivalenti, välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l, ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi ületada 5 mg/l. Vastavalt määruse nr 61 § 7 lg-le 7 on sademeveele kohustuslik loaga määrata vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe (edaspidi BHT7) piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sademevee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Määruse nr 61 lisa 1 kohaselt kohaldub pH vahemik 6-9 13(49) (negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l)), kõikidele väljalaskmetele. Eelnevast tulenevalt määrab Keskkonnaamet Laevatehase sademevee väljalasus (väljalaskme kood PL049) seiratavad saasteained järgmiselt: BHT7, heljum, naftasaadused ja pH. Nimetatud sademevee väljalasus seiratavate saasteainete piirväärtused on vastavalt määruse nr 61 lisale 1 järgmised: BHT7 15 mg/l, heljum 40 mg/l, naftasaadused 5 mg/l ja pH peab jääma vahemikku 6-9. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus teostas 26.02.2025 Laevatehase sademevee väljalasus sademevee seire, mille käigus määrati sademevees BHT7, heljumi, pH ja naftasaaduste sisaldus (analüüsiakt nr PA25000627) [16]. Sademevee analüüsi tulemustel jäid määratud näitajad alla eelpool kehtestatud saastenäitajate piirväärtuste. Suublasse juhitava sademevee ohtlike ainete sisaldus peab vastama määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtustele, arvestades määruse nr 61 § 7 lg-s 1 sätestatud erisusi (määrus nr 61 § 11 lg 1). Määruse nr 61 lisa 1 järgi on tributüültina ühenditele kehtestatud piirväärtuseks 0,0015 μg/l (saastenäitaja piirväärtust väljendatakse kogukontsentratsioonidena veeproovi üldmahus). Tributüültina ühendid kuuluvad määruse nr 28 § 2 kohaselt prioriteetsete ohtlike ainete nimekirja, mistõttu märgib Keskkonnaamet, et prioriteetse ohtliku aine suublasse juhtimine on keelatud, välja arvatud erandjuhtudel keskkonnaloa alusel. Keskkonnaamet peab märkima prioriteetse ohtliku aine veeloas, kui seire tulemus näitab prioriteetse ohtliku aine esinemist heitvees (VeeS § 125 lg 3). Keskkonnaametil puuduvad andmed, kas Laevatehase sademevee väljalasust suublasse juhitav sademevesi sisaldab tributüültina ühendeid, mistõttu on põhjendatud lisaks heljumile, naftasaadustele, BHT7-le ja pH-le sademevees tributüültina ühendite seiramine. Eelnevast tulenevalt kehtestab Keskkonnaamet keskkonnaloas Laevatehase sademevee väljalasus tributüültina ühendite seire. Vastavalt VeeS § 125 lg-le 3 peab Keskkonnaamet märkima prioriteetse ohtliku aine, st käesolevas menetluses tributüültina ühendid, keskkonnaloas, kui seire tulemus näitab prioriteetse ohtliku aine esinemist sademevees. Eelnevast tulenevalt ei kehtesta Keskkonnaamet käesolevas menetluses Laevatehase sademevee väljalasule tributüültina ühendite osas piirväärtust. Kui tributüültina ühendite seire käigus selgub, et sademeveega juhitakse Pärnu jõkke tributüültina ühendeid, on Keskkonnaametil õigus keskkonnaluba muuta ning kehtestada loas tributüültina ühenditele piirväärtus, milleks on määruse nr 61 lisa 1 kohaselt 0,0015 μg/l. 3.3.1.5. Sademevee seire sagedus ja analüüsinõuded Määruse nr 61 § 14 lg 1 kohaselt peab vee erikasutaja sademevee saasteainete ning ohtlike ainete sisalduse määramiseks tagama loaga määratud kohtadest proovide võtmise ning korraldama proovide analüüsi. Suublasse juhitavast sademeveest peab olema võimalik võtta esinduslikke proove (määrus nr 61 § 14 lg 2). 14(49) Kui hinnatakse sademevee saasteainete sisaldust või hinnatakse ohtlike ainete sisaldust, määratakse suublasse juhitava kasutatud vee proovivõtu sagedus loaga (määrus nr 61 § 16 lg 1). Määruse nr 61 § 16 lg 5 kohaselt tuleb sademevee proove võtta vähemalt üks kord aastas, kuid loa andja ei tohi loaga määrata proovivõtu sageduseks rohkem kui üks kord kvartalis. Loa omaja võib vajaduse korral võtta proove sagedamini, kui on loaga nõutud, ja arvestada kvartali jooksul võetud proovide keskmist tulemust. Arvestades Laevatehase sademevee väljalasu iseloomu ja kogutava sademevee puhastust enne suublasse juhtimist, määrab Keskkonnaamet seire sageduse järgmiselt: 1) Laevatehase sademevee väljalasus (väljalaskme kood PL049) tuleb seirata saasteaineid BHT7, heljum, naftasaadused ja pH, sagedusega üks kord kvartalis. 2) Laevatehase sademevee väljalasus (väljalaskme kood PL049) tuleb seirata tributüültina ühendeid sagedusega üks kord poolaastas (kaks korda aastas). Tributüültina ühendeid määratakse tributüültina-katiooni (CASi nr 36643-28-4) kaudu. Laevatehase sademevee väljalasu tributüültina ühendite sisaldust tuleb seirata kaks korda aastas (üks kord poolaastas) kolme aasta jooksul (2025. aasta III kvartalis, 2026. aasta II ja III kvartalis ja 2027. aasta II kvartalis ). Seega tuleb kokku võtta 4 proovi. Tulenevalt VeeS § 125 lg-st 3 on Keskkonnaametil õigus keskkonnaluba muuta, kui Laevatehase sademevee väljalasus tributüültina ühendite seire käigus selgub, et suublasse juhitav sademevesi sisaldab tributüültina ühendeid. VeeS § 243 lg 1 on sätestatud, et kui proove võetakse veeuuringu käigus, peab proovivõtja olema atesteeritud vastavas valdkonnas VeeS § 243 lg 5 alusel kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Tulenevalt VeeS § 236 lg 2 on veeuuring VeeS tähenduses vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise, veeloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, veeloa omaja üle tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning veeloaga nõutava omaseire eesmärgil. Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad on määratud keskkonnaministri 08.10.2019 määrusega nr 53 „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord“ § 1 lg 2. Sademevesi ei kuulu atesteerimisele kuuluvate proovivõtuvaldkondade juurde, mistõttu tuleb sademevee proovide võtmisel lähtuda VeeS § 243 lg 2, mille kohaselt valdkonnas, milles proovivõtjaid ei atesteerita, peab proovivõtja proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud. Määruse nr 61 § 14 lg 8, 9 ja 10 kohaselt tuleb sademeveeproov võtta vooluhulgaga proportsionaalse või ajas keskmistatud proovina. Loa omaja võetav sademevee omaseire proov 15(49) võib olla punktproov, kui see on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust. Sademevee vooluhulk on soovituslik arvutada standardis EVS 848 „Väliskanalisatsioonivõrk” või muus samaväärses standardis sätestatud metoodika alusel, kui õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. Täpsustatud proovivõtumeetodid on kehtestatud keskkonnaministri 03.10.2019 määruses nr 49 „Proovivõtumeetodid“. 3.3.1.6. Nõuded vee erikasutusele – puistekaupade käitlemine Puistekaupade (killustik, hakkpuit, teraviljasaadused, klaasipuru) lastimise ja lossimisega võib kaasneda mõju veekeskkonnale peamiselt puistematerjali sattumisega Pärnu sadama akvatooriumisse, mis võib tekkida avariide või hooletuse tagajärjel. Seega tuleb vee erikasutuse mõju vähendamiseks rakendada meetmeid, mis hoiaksid ära akvatooriumi saastumise. Vee erikasutuse mõju vähendamiseks vajalikud keskkonnakaitse meetmed on: Tegevus 1) Teostatakse tuulega lenduvate puistekaupade regulaarset lastimist ja lossimist Pärnu sadama kaidel nr 5 ja nr 6. 2) Lubatud on käidelda killustikku (lossimine 100 000 m 3/a), hakkpuitu (lastimine 100 000 m3/a), teraviljasaaduseid (lastimine 50 000 m 3/a) ja klaasipuru (lastimine 20 000 t/a ja lossimine 20 000 t/a). 3) Killustikku ja klaasipuru on lubatud ladustada laoplatsidel (heiteallikad V2-2 ja V3-2) ning hakkpuitu on lubatud ladustada laoplatsil V3-2. 4) Teraviljasaadused tuleb lastida otse laeva, ladustamine ei ole lubatud. Laevade teenindamise keskkonnasõbralik korraldamine 5) Lastimis- ja lossimistööd tuleb katkestada, kui keskmine tuule kiirus on üle 10 m/s. Tuule kiiruse jälgimisel peab lähtuma Pärnu sadama ilmajaama andmetest ( http://on- line.msi.ttu.ee/parnu/). 6) Sadamasse sissesõidul ja liikumisel akvatooriumis liigub laev minimaalse kiirusega, mille puhul säilitatakse juhitavus rooli abil. Raskete ilmastikutingimuste korral kasutatakse laeva sildumisel puksiiri abi. 7) Puistekaupade lastimisel ja lossimisel tuleb paigaldada laeva ja kai vahele kaldpind või present, mis tagab, et käideldav kaup ei satuks laeva ja kai vahele ja sealt edasi Pärnu jõkke. 8) Puistekaupade lastimine ja lossimine peab toimuma personali pideva järelevalve all. Lastimis- ja lossimistöödeks nõutav tehnika ja nõuded 9) Puistekaupade lastimisel ja lossimisel tuleb kasutada greiferiga varustatud mobiilset hüdraulilist sadamakraanat, hüdropneumaatilist kraanat ja frontaallaadurit. 10) Kraana greiferit ei tohi avada kõrgemal kui 1 m kõrgusel kaubast. 11) Greiferi lõuad tuleb täielikult sulgeda enne kauba lastimist ja lossimist. 16(49) 12) Vajadusel tuleb lastimise ja lossimise ajaks asetada vette poomid ning lastimise ja lossimise lõppedes koguda kokku vette sattunud kaup. 13) Vältida korduvat puistekaupade ühest asupaigast teise ladustamist. 14) Tuleb korraldada kaide, teede ja laoplatside pidev perioodiline puhastamine. Laoplatse tuleb puhastada 3 tunni jooksul pärast kauba laevale lastimist. Kaisid ja teid puhastada 2 tunni jooksul pärast laeva lastimist või lossimist. 15) Puhastamisel eralduva tolmu vältimiseks tuleb eelnevalt kaid, teed või laoplatsi niisutada. 16) Puhastustööde teostamisel tuleb arvestada tuule kiiruse ja suunaga, et võimalik tolm ei satuks Pärnu jõkke või elamute piirkonda. 17) Tuleb kasutada töökorras transpordivahendeid ja laadurseadmeid võimaliku õlilekke minimiseerimiseks. 18) Kui tekib oht, et peenosakesed kanduvad akvatooriumist kaugemale, peab ehitama tuulekaitse kohtadesse, kus tuulealuseid piirkondi pole võimalik vältida. 19) Lastimis- ja lossimistööde lõppedes tuleb tagada kasutatud seadmete täielik tühjendamine. Veereostusavarii vältimine või selle kiire likvideerimise nõuete täitmine 20) Lastimis- ja lossimisseadme avarii korral tuleb tööd viivitamatult peatada. Keskkonnaamet on seisukohal, et puistekaupade lastimisel ja lossimisel ning vee erikasutuseks vajalike seadmete kasutamisel on tegevusega kaasnevate võimalike avariide esinemine ja võimalik negatiivne mõju ümbruskonnale ebatõenäoline, kui rakendatakse keskkonnaloas sätestatud keskkonnakaitse nõudeid. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline reostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva pinnase ja vee kahjustamine. Võimaliku avarii või õnnetusjuhtumi korral tuleb lähtuda sadamaseaduses sätestatust. 3.3.1.7. Nõuded vee erikasutusele – laevade remont Ettevõttele on antud veeluba nr L.VV/329172 Keskkonnaameti 12.06.2017 korraldusega nr 1- 3/17/1533 Pärnu linnas laevade ja paatide remondiks ja hooldamiseks kuivdokis ning vee füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste muutmiseks seoses slipitee korrashoidmisega kehtivusega 12.06.2017-tähtajatu. Käesoleva korraldusega otsustab Keskkonnaamet kanda veeloaga nr L.VV/329172 reguleeritud õiguse teostada Pärnu sadama kuivdokis laevade ja paatide remonti ja hooldust üle keskkonnaloale nr L.ÕV.PM-56174. Veeloast ülekantavad nõuded laevade remontimiseks on järgmised: Keskkonnaloa tabel V15 „Laeva lastimine, lossimine, remont“ Lastimis- ja lossimis- või laevaremondi töödeks nõutav tehnika ja nõuded 1) Laevade ja paatide remont toimub kuivdokis. 2) Kasutatavate värvide koostis ning kvaliteet peab vastama Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni IMO nõuetele. 17(49) 3) Tributüültina komponente sisaldavate kattumisvastaste värvide kasutamine on keelatud. Veereostusavarii vältimine või selle kiire likvideerimise nõuete täitmine 4) Juhul, kui kuivdokis peaks asfaltplatsile lekkima mingil põhjusel õli või diiselkütust, peab ettevõte omama õlireostustõrje vahendeid ja õlijahutusaineid. Lisaks tuleb kinni pidada Pärnu sadama eeskirjast ja õlireostuse kõrvaldamise plaanist. Tulenevalt KeÜS § 53 lg 1 p-st 6 märgitakse keskkonnaloas seaduses sätestatud juhul nõuded keskkonnaloaga lubatud tegevusest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Laevade remontimisega võib kaasneda mõju veekeskkonnale liiva, griti, värvi vm, sh ohtlike ainete (nafta, õli, TBT jne), sattumisel vette. Lisaks tuleb minimeerida lenduvate tolmu- ja värviosakeste sattumist vette ning vältida vette sattunud tolmu- ja värviosakeste kandumist tööpiirkonnast eemale Pärnu jõkke ja kaugemale merealale. Seega tuleb vee erikasutuse mõju vähendamiseks rakendada meetmeid, mis hoiaksid ära Pärnu sadama akvatooriumi saastumise. Keskkonnaamet võttis keskkonnakaitse meetmete seadmisel aluseks eelhinnangu ning juhendi Nordic Shipyards Best Available Techniques (BAT) [17]. Eelnevast tulenevalt täiendab Keskkonnaamet keskkonnaloas tabelis V15 „Laeva lastimine, lossimine, remont“ laevade remontimiseks seatud nõudeid järgmiste veekeskkonna seisundi hoidmiseks vajalike keskkonnakaitsemeetmetega: Laevaremondi töödeks nõutav tehnika ja nõuded 1) Laevakerede puhastamisel roostest ja vanast värvist kasutatakse liiva või gritti. 2) Võimalusel eelistada laevade puhastamist gritiga, kuna griti kasutamine liiva asemel vähendab tolmu teket. 3) Võimalusel eelistada laevade puhastamist märja gritiga või märja liivaga. 4) Kuivdokk peab olema laevade puhastus- ja värvimistööde ajal ümbritsetud ning pealt kaetud presentekraanidega. 5) Kui doki pealt katmine pole võimalik (nt suuremate laevade puhul), tuleb tugeva tuulega (keskmine tuule kiirus 10 m/s või enam) tööd peatada. Tuule kiirust jälgida Pärnu sadama ilmajaama mõõtmiste järgi (http://on-line.msi.ttu.ee/parnu/). 6) Teostada regulaarselt kuivdoki hooldust ja puhastamist, jäätmete koristamine peab toimuma pärast iga tööga lõpetamist. 7) Kasutusel olnud gritt, liiv ja muud jäätmed tuleb kokku koguda ja käidelda vastavalt kehtestatud nõuetele. 8) Värvi pihustamisel tuleb kasutada õhuta pihustamise meetodit või kasutada värvimiseks värvirulle. 9) Võimalusel kasutada lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduseta värve. Veereostusavarii vältimine või selle kiire likvideerimise nõuete täitmine 10) Laeva remonttööde ajal tuleb regulaarselt teostada visuaalset seiret laeva remondi käigus eralduda võivate saasteainete osas (värv, tolm jne). Kui seire käigus ilmneb, et saasteained lenduvad Pärnu jõkke või naaberkinnistutele, tuleb tööd viivitamatult 18(49) peatada. 3.3.1.8. Veekogu seire Keskkonnaloas märgitakse seirenõuded (VeeS § 193 lg 1 p 5, KeÜS § 53 lg 1 p 9). Keskkonnaamet on kaalunud veekogu seire vajalikkust puistekaupade lastimise, lossimise ja ladustamise, laevade remontimise ja sademevee suublasse juhtimise koosmõju ulatuse hindamiseks Pärnu jões. Keskkonnaamet võttis veekogu seire seadmise kaalumisel aluseks käitises kavandatavad tegevused, Pärnu jõe vahetu läheduse, Pärnu_3 veekogumi ja Pärnu lahe rannikuveekogumi halva koondseisundi ning halba seisundit põhjustavad näitajad. Eelnevast tulenevalt otsustab Keskkonnaamet määrata keskkonnaloas veekogu seire Pärnu jões. Hindamaks kavandatava tegevuse mõju Pärnu jõele, seab Keskkonnaamet veekogu seire Pärnu jões u 60 m tegevuskohast ülesvoolu, kuid enne Sauga jõe (VEE1148700) suubumist Pärnu jõkke koordinaatidel X: 6471939, Y: 528410 (Pärnu jõe keskteljel) ja u 100 m tegevuskohast allavoolu koordinaatidel X: 6471657, Y: 528192. Proovid võtta vee pinnakihist. Seiratavate näitajate määramisel arvestas Keskkonnaamet tegevusele iseloomulike saasteainetega ning keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ § 20 lg-s 4 nimetatud vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramiseks kasutatavate füüsikalis-keemiliste üldtingimuste kvaliteedinäitajatega. Arvestades settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüsis[18] toodud seire soovitusi, tuleks teha tributüültina (TBT) ühendite seiret veekogumitel, mis jäävad laevaremondi ja laevaehituse ettevõtete piirkonda. Eelnevast tulenevalt tuleb Pärnu jõe seirepunktides määrata järgmiseid näitajaid: heljum, biokeemiline hapnikutarve (BHT5), lahustunud hapnik, üldfosfor, üldlämmastik, pH, elektrijuhtivus, veetemperatuur, tribüültina (TBT). Keskkonnaamet määrab seire sageduseks kaks korda aastas (II ja III kvartalis). Pärnu jõe seire tulemused tuleb Keskkonnaametile esitada kaks korda aastas keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kohustuste mooduli kaudu. 3.3.1.9. Veesaastetasu deklareerimine ja aruandlus Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 333 lg 2 kohaselt rakendatakse keskkonnatasu deklaratsiooni suhtes maksukorralduse seaduses maksudeklaratsiooni kohta sätestatut. KeTS § 333 lg 1 järgi esitab ettevõte keskkonnatasu deklaratsioonis keskkonnatasu arvutuse. Veekogusse, põhjavette ja pinnasesse heitmise kogus tuleb määrata mõõdetud või arvutatud koguste järgi. Ettevõttel tuleb iga kvartali kohta täita veesaastetasu deklaratsioon. Keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse Keskkonnaametile hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Deklaratsioonid tuleb esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/). Keskkonnatasu arvutus tuleb esitada ka juhul, kui reaalset keskkonnakasutust pole toimunud. Keskkonnatasu tuleb maksta Maksu- ja Tolliameti poolt avatud ettemaksukontole kvartalile järgneva kuu 17. 19(49) kuupäevaks. Ettemaksukontolt maha arvestamine toimub automaatselt kohustuse tähtaja saabudes. Keskkonnatasu deklaratsiooni aluseks olevad keskkonnaseire tulemused ja muud sellised seireandmed esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vastavalt nõutule. Vastavalt KeTS § 20 lg 2 p 2 suurendatakse saastetasumäärasid 1,5 korda, kui heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu. Arvestades asjaolu, et Laevatehase sademevee väljalasu suublaks on Pärnu jõgi, mis asub Pärnu linnas ning kuulub keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ § 2 p-i 82 kohaselt lõigus „Pärnu jõgi Tarbja paisust suubumiseni merre (VEE1123500)“ lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, määrab Keskkonnaamet keskkonnaloas suubla KeTS kohaseks koefitsiendiks 1,5. KeTS § 17 lg 3 järgi ei nõuta saastetasu, kui sademevett heidetakse veekogusse sademeveekanalisatsiooni kaudu ning see vesi vastab VeeS alusel keskkonnaloaga kehtestatud keskmistele piirväärtustele. Lähtuvalt KeTS § 17 lg 5 tasutakse saastetasu saasteainete piirväärtusi ületava koguse eest KeTS §-s 20 sätestatu järgi, kui sademevee saasteainete sisaldus ei vasta keskkonnaloaga kehtestatud piirväärtustele. Veeloa omaja on kohustatud vastavalt VeeS § 195 lg 1 esitama üks kord aastas keskkonnaloa andjale aruande VeeS § 187 p 1‒6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse kohta, st veekasutuse aruande. Veekasutuse aruanne tuleb esitada vastavalt VeeS § 195 lg 2 ja lg 3 ning vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 vastu võetud määrusele nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“. Veekasutuse aruanne esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. 3.3.2. Saasteainete välisõhku väljutamiseks paiksest heiteallikast 3.3.2.1 Lubatav tegevus AÕKS § 79 lõige 3 sätestab majandustegevuse valdkondade ja nendest lähtuda võivate keskkonnahäiringute eripärasid arvestades käitise tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav keskkonnaluba. Ettevõttele on keskkonnaluba vajalik, kuna käitise tegevuse käigus eraldub mittemetaanseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid, osakesi (PM-sum), ning raskmetalle ja nende ühendeid (mangaani) välisõhku üle keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (edaspidi määrus nr 67) lisas esitatud saasteaine heite künniskoguste. Ettevõtte põhitegevuseks on enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus (EMTAK kood 68201). Ettevõte tegeleb käitises laevade ja paatide remontimisega ning soovitakse tegeleda kaidel nr 5 ja 6 ka puistematerjali (killustik, hakkpuit, teravili ja klaasipuru) lastimise ja lossimisega. Killustikku lossitakse laevadelt aastas kokku 100 000 m3. Teravilja lastitakse 20(49) aastas kokku 50 000 m3, hakkpuitu lastitakse aastas kokku 100 000 m 3 ja klaasipuru lastitakse ja lossitakse 20 000 t/a ja 20 000 t/a. Teraviljasaadused lastitakse otse laeva. Hakkpuitu, killustikku ja klaasipuru hoiustatakse ka laoplatsidel. Kaup saabub sadamasse laeva või praamiga. Laevade remonttööd hõlmavad järgmisi tegevusi: laevade puhastamine liivapritsi või gritiga, keevitustööd ning värvimistööd. Teostatakse ka laevade lõikustöid gaasilõikusega. Kai ääres seisvaid laevu ei remondita ega hooldata. Enne laevade remonditööde alustamist tõmmatakse laev veest mööda slipiteed kuivdokki, mis asub u 100 m veepiirist asfalteeritud platsil. Väikesed paadid ja kaatrid tõstetakse kuivdokki tõstuki või kraanaga. Kuivdokis remonditavate laevade maksimaalne pikkus on 45 m. Käitises planeeritakse kasutada kuni 15,166 t kemikaale aastas, millest eraldub kuni 4,543 t lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Pindade katmist teostatakse kuni 2860 h/a. Laevade puhastamiseks kasutatava griti kogus aastas on maksimaalselt 35 t ja liiva kogus maksimaalselt 35 t. Tööaeg kokku pinna puhastamisel on 467 h/a. Keevitustraadi kulu aastas on kuni 2 t ja keevitustöid teostatakse aastas maksimaalselt 1200 h/a. Käitise tegevuse käigus väljutatakse saasteaineid välisõhku kaheksast heiteallikast: 1) V1-1 Puhastamine 2) V1-2 Keevitamine 3) V1-3 Värvimine 4) V1-4 Lõikamine 5) V2-1 Kai nr 5 lossimine lastimine 6) V2-2 Kai nr 5 puistekaupade ladustamine ja laadimine 7) V3-1 Kai nr 6 lossimine lastimine 8) V3-2 Kai nr 6 puistekaupade ladustamine ja laadimine Lubatud heitkoguste projekt (edaspidi LHK projekt) on keskkonnaloa taotluse ja loa lahutamatu osa (AÕKS § 91 lg 2, määrus nr 56 § 20 lg 1). LHK projektis on välja toodud aktsiaseltsi Pärnu Laevatehas tegevuse ja heiteallikate täpsed kirjeldused, mille tõttu ei pea Keskkonnaamet otstarbekaks heiteallikate ja ettevõtte tegevuse detailset kirjeldust keskkonnaloa muutmise korralduses täiendavalt välja tuua. Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse ja LHK projekti vastavust keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (edaspidi määrus nr 75) ja keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ (edaspidi määrus nr 84). Kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku ei tohi iga välisõhku väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus summaarselt ületada väärtust, mis võib põhjustada määruses nr 75 nimetatud õhukvaliteedi piirnormi ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi (AÕKS § 94 lg 2). Õhukvaliteeti ei hinnata õhukvaliteedi piirkonna kohas, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. (AÕKS § 30 lg 4). Õhukvaliteedi 21(49) piirväärtuse ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist (AÕKS § 10 lg 3). LHK projektis on käitise heiteallikatest väljutatavate saasteainete heitkogused leitud arvutuslikul teel, lähtudes kehtivatest arvutusmetoodikatest. Saasteainete hajumise hindamiseks ehk maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme (õhukvaliteedi) hindamiseks ja visualiseerimiseks kasutati arvutiprogrammi Airviro. Iga saasteaine hajumise arvutuslikul hindamisel võetakse arvesse kõik käitise tootmisterritooriumil paiknevad heiteallikad ja kõik õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavad heiteallikad, mis jäävad saasteainete hajumise arvutuslikuks hindamiseks kasutatava arvutusprogrammi hindamise piirkonda (AÕKS § 92 lg 3). Hajumisarvutuse piirkonnaks on piirkond, mis ulatub alani, kus on tagatud saasteaine sisalduse vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele, kuid vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast (määrus nr 84 § 17 lg 7). Käitise hajumisarvutuste piirkonda jäävad keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS andmetel järgmised keskkonnaluba omavad ettevõtted: 1. ARC Repair OÜ (registrikood 14709073; keskkonnaluba nr KL-519256) 2. AS Pärnu Sadam (registrikood 11385865; keskkonnaluba nr L.ÕV/329474) 3. Gren Eesti AS (registrikood 12114252; keskkonnaluba nr L.ÕV/326771) Saasteainete hajumise arvutusliku hindamise tulemused näitasid, et käitaja tegevusega ei ületata koosmõjus teiste käitiste heiteallikatega ühegi saasteaine osas väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri õhukvaliteedi piirväärtusi. Käitiste heiteallikatest välisõhku väljutatavatest saasteainetest on suurima mõjuga õhukvaliteedile ksüleenid ja isomeerid, mille ühe tunni keskmine õhukvaliteedi tase võib väljaspool käitise tootmisterritooriumi küündida kuni 234,789 µg/m3, mis moodustab 78,3% ksüleenidele kehtestatud ühe tunni keskmise õhukvaliteedi piirväärtusest (ÕPV1). Ksüleenide ja isomeeride 24 tunni keskmine õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi on kuni 79,079 µg/m3, mis moodustab 79,1% vastavast õhukvaliteedi piirväärtusest (ÕPV24). Teiste saasteainete ja keskmistamisaegade puhul jäävad õhukvaliteedi tasemed väljaspool tootmisterritooriumi alla 50% vastavast piir- või sihtväärtusest. LHK projektis esitatakse andmed käitise tegevusega kaasneva võimaliku lõhnaaine esinemise kohta, mis võib põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamise (määrus nr 56 § 31). Lõhnaainete esinemist reguleerib kliimaministri 06.07.2023 määrus nr 37 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed". Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest. Käitaja LHK projektis on antud hinnang lõhnaaine võimaliku esinemise kohta, mille kohaselt käitis kasutab oma töös kemikaale ja värvitavad pinnad on suured. Seega on võimalik, et kemikaalide koostoimes võib ebasoodsatel ilmastikutingimustel tekkida ebameeldiv lõhn. 22(49) Sadama territooriumil hoiustatakse ja laaditakse laevadele puiduhaket. Puidust erituvat puidulõhna võib levida sadama territooriumilt puiduhakke laadimisel ja puiduhakke hoiustamisel. Puiduhaket ei hoiustata sadamas niikaua, et puiduhake võiks rikneda ja eritada puidu käärimisest tulenevat lõhna. Arvestades puidu laadimisaega 120h/a, on puidu lõhna levik teoreetiliselt võimalik 1,4 % aastatundidest. Arvestades käitise paiknemist elamualade suhtes ning avatust tuultele on siiski ebatõenäoline lõhnahäiringu esinemine ulatuses, mis võiks ületada lõhna häiringutaset. LHK projektis tuleb anda müra võimaliku esinemise hinnang, milles esitatakse andmed müraallikate kohta, mis võivad põhjustada normtaseme ületamist (määrus nr 56 § 32 lg 1). Taotluse kohaselt põhjustavad müra mehhaaniline abrasiivpuhastus liivaga või gritiga, lastimine, lossimine ning autotransport. Välisõhus leviva müra hindamist reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi määrus nr 71). Käitise tootmisterritooriumi läheduses asuvad elamu maa- alad on määruse nr 71 mõistes II kategooria alad. Tööstusmüra piirväärtused II kategooria aladel on päeval 60 dB ja öösel 45 dB Taotlusele on lisatud mürahinnang, milles modelleeriti käitise tegevuse tõttu leviva tööstusmüra tasemeid naabruses paiknevatel kinnistutel. Modelleeringust ilmnes, et tööstusmüra võib põhjustada elamumaa kinnistu piiril müratasemeid, mis võivad ulatuda päeval kuni 59,0 dB-ni, Emajõe tn 12b kinnistul asuva varjualuse olemasolul kuni 54,3 dB-ni. Öisel ajal töid ei tehta. Seega ulatuvad elamumaa kinnistuteni müratasemed, mis ei ületa määruses nr 71 lubatud II kategooria päevast tööstusmüra piirväärtust. 3.3.2.2. Nõuded saasteainete välisõhku väljutamiseks Keskkonnaluba nr L.ÕV.PM-56174 kehtib alates 01.01.2006, kusjuures luba ei ole vahepeal muudetud. Võrreldes loa väljaandmise ajaga on nõuded keskkonnaloa andmekoosseisule muutunud. Seega muutub võrreldes varasema loa versiooniga lisaks keskkonnaloa sisule ka keskkonnaloa vorm. Keskkonnaloale kantakse AÕKS § 98 lõike 3 kohaselt kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku iga väljutatava saasteaine nimetus ja andmed summaarse lubatud heitkoguse kohta tonnides kalendriaastas või vajaduse korral lühemas ajaühikus, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, kaasa arvatud andmed lubatud tehnoloogiliste äkkheidete kohta. Ettevõtte tegevusest väljutatakse välisõhku keskkonnaloa nr L.ÕV.PM-56174 tabelis A4. „Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas“ nimetatud aineid nimetatud kogustes. Võrreldes loa eelmise versiooniga lisandub loaga reguleeritavate saasteainete nimekirja lämmastikdioksiid, süsinikmonooksiid, mangaan ja ühendid (ümberarvutatuna mangaaniks), 23(49) tahked osakesed (summaarsed), peened osakesed (PM10), eriti peened osakesed (PM 2,5). Varasemalt oli loal kajastatud lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel. Need asendatakse saasteainete grupiga mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid, kusjuures õhukvaliteedi piirväärtusega ühendid tuuakse täiendavalt veel eraldi välja. Saasteainete lisandumise on ühelt poolt tingitud tegevuste lisamisest loale, aga ka arvutusmetoodikate muutumisest. Käitise vormis A5 esitatakse saasteainete lubatud hetkelised heitkogused ka heiteallikate kaupa. Võrreldes vormiga A4 on A5-s esitatud nii saasteaine 2-propanool (isopropüülalkohol) kui ka grupp propanoolid. Tegelikkuses on tegu ühe ja sama saasteainega, mida eraldub käitisest kokku 0,027 tonni aastas. Propanoolide hajumisarvutuste fooniandmete jaoks on vajalik vormis A5 märkida 2-propanooli kogus ka saasteainena “propanoolid”. Vormis A7 märgitakse saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused. Keskkonnaloa vee erikasutuse osa vormis V15 „Laeva lastimine, lossimine, remont“ rida töökorralduslikke meetmeid, mis vähendavad ka tolmu levikut. Vormis V15 on sätestatud meetmed materjalide kukkumiskõrguse, greiferi lõugade täieliku sulgemise, tugeva tuule korral puistekaupade laadimise lõpetamise, laadimiskai ja -seadmete pideva/perioodilise puhastamise ja tolmavate puistekaupade korduva liigutamise vältimise kohta. Laevade ja paatide remontimiseks on sätestatud nõuded laevakerede abrasiivpuhastusele, kuivdokis tööde läbiviimisele (eelistada liivale gritti, kuivale puhastamisvahendile märga, kuivdokk peab tööde ajal olema ümbritsetud ja kaetud presendiga, tugeva tuule korral tuleb tööd peatada, värvipihustamisel tuleb kasutada õhuta pihustamise meetodit või värvirulle jne). Seega ei pea Keskkonnaamet vajalikuks neid meetmeid vormis A7 dubleerida. Keskkonnaamet peab vajalikuks kontrollida müra piirväärtustele vastavust ka otseste mõõtmiste teel. Loale lisatakse järgmine eritingimus: A7.1. Kontrollida müratasemeid otseste mõõtmiste abil tootmisterritooriumile lähimate majapidamiste (Emajõe tn 12a, Haapsalu mnt 4, Haapsalu mnt 4a ja Haapsalu mnt 8) kinnistute tootmisterritooriumipoolsel piiril vaba helivälja tingimusel. Ühed mõõtmised viia läbi ajal, mil kuivdokis tehakse päevasel ajal abrasiivpuhastust ning kail nr 6 toimuvad lastimis või lossimistegevused. Teised viia läbi ajal, mil kuivdokis tehakse päevasel ajal abrasiivpuhastust ning lastimis või lossimistegevused toimuvad kail nr 5. Mõõtmiste ajal peavad seadmed töötama maksimaalse võimsusega ning üheaegselt. Paralleelselt tuleb müra mõõta ka töö tsoonis, et oleks võimalik andmeid võrrelda. Mõõtmiste alusel tuleb esitada müra päevane ja öine hinnatud tase. Mõõtmiste kestus (ajaline kaetus) peab olema piisavalt esinduslik, et hinnata kogu võimalikku mürataset päevasel ja öisel ajal, arvestades tootmise tsüklilisust. Mõõtmistulemuste aruanne peab kajastama ka mõõtmiste aegseid ilmaolusid, tööde kaugust ja töötanud tehnikat. Mõõtmisi peab teostama vastava akrediteeringuga labor. Mõõtmistulemused esitada Keskkonnaametile hiljemalt 30.06.2026 keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuste moodulis. Müra piirväärtuste ületamisel peab keskkonnaloa omaja esimesel võimalusel viima oma tegevuse vastavusse kehtivate normatiividega või tegevuse peatama. Rakendatud 24(49) meetmetest tuleb teavitada Keskkonnaametit. Kuivõrd müra modelleerimisel arvestati, et lastimine/lossimine toimub korraga vaid ühel kail, määrab Keskkonnaamet järgmise tingimuse: A7.2. Korraga tohib laadimistegevusi teostada vaid ühel kail (kail nr 5 või kail nr 6). Keskkonnaamet on tutvunud Emajõe tn 12b kinnistu kehtiva detailplaneeringuga. Detailplaneering näeb ette varjualuse ehitamist ladustatavate kaupade ja inventari tarbeks. Kuna vastav kinnistu piirneb elamumaaga (elamu jääb kinnistust u 10 m kaugusele) ja kinnistul soovitakse ladustada puistematerjale (killustik ja klaasipuru), mille laadimistegevustest eraldub osakesi ning müra, peab Keskkonnaamet varjualuse ehitamist asjakohaseks. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse ettepanekule ning tolmukaebuste esinemisele määratakse loale nõue ka kail nr 6 asuval laoplatsil hoiustatava puistekauba katmiseks. Katmise täpse viisi määrab loa omanik ise. Oluline on, et puistekaup on kaetud täielikult, nii et tuulega sealt tolmu ei levi. Loale määratakse järgmine eritingimus: A7.3. Emajõe tn 12b kinnistul tohib materjali ladustada üksnes (elamute suunas kinnist seinaosa või seinaosasid omava) varjualuse all. Varjualune peab vastama Emajõe tn 12b kinnistul kehtiva detailplaneeringu nõuetele. Samuti peab täielikult kaetud olema ka kail nr 6 asuval laoplatsil hoiustatav puistekaup. Taotluse esitamisel on arvestatud, et laevade ja paatide remondiga tegeletakse tööpäevadel alates 08.00-19.00. Avaliku arutelu tulemusel lepiti kokku ka puistekauba käitlemise ajalises piiramises Seetõttu sätestatakse keskkonnaloas järgmine eritingimus: A7.4. Laevade ja paatide remondiga tohib tegeleda vaid esmaspäevast reedeni ajavahemikul 08.00-19.00. Puistekaupu tohib käidelda (laadida, lastida ja lossida) vaid ajavahemikul 06.00-22.00. 3.3.3. Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 53 lg 2 p 2 kohaselt võib haldusaktile võib kehtestada kõrvaltingimuse kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata. Keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui keskkonnaloa taotlejal ei ole tegevuskoha omaniku nõusolekut viimase omandis oleva kinnisasja kasutamiseks või taotletava tegevuse mõjualal asuva kinnisasja omaniku nõusolekut, kui seaduse kohaselt on mõjualal asuva kinnisasja omaniku nõusolek nõutav või taotletav tegevus kahjustab oluliselt mõjualal asuva kinnisasja omaniku huve (KeÜS § 52 lg 1 p 2). Registrite ja Infosüsteemide Keskuse e-kinnistusraamatu (https://kinnistusraamat.rik.ee/) andmete kohaselt on Pärnu maakonnas Pärnu linnas Pärnu linnas Emajõe tn 22 (katastritunnus 62501:042:0010) ja Emajõe tn 12b (katastritunnus 62501:001:0156) kinnistute omanikuks Osaühing Pärnu Stividorid (registrikood 10740945; aadress P Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Kaubasadama tee 2, 80030). Taotlusele on lisatud tõend kinnistu kasutamise õiguse kohta. Kuna tegevuskoha omaniku nõusoleku olemasolu on keskkonnaloa andmise eelduseks, määrab Keskkonnaamet loa tabelisse A7 järgmise eritingimuse: A7.5. Käitaja on kohustatud teavitama Keskkonnaametit tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutumisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 14 päeva enne vastavate lepete jõustumist. Tegevuskoha rendilepingu muutumisel või uue kokkuleppe sõlmimisel tuleb käitajal esitada Keskkonnaametile uus kokkulepe või lepingu koopia, tõendamaks 25(49) tegevuskoha kasutamise õiguslikku alust. Kui tegevuskoha kasutusõigust tõendava lepingu kehtivus lõppeb ning loa andjale ei ole esitatud uut kokkulepet või lepingut, mis tõendaks kinnistu kasutamise õiguslikku alust, on Keskkonnaametil õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada, kuna puudub tegevuskoha kasutusõigust tõendav dokument. HMS § 53 lg 2 p 3 kohaselt võib haldusaktile võib kehtestada kõrvaltingimuse kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel. Kõrvaltingimus võib olla ka haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine. Menetluse käigus on tekkinud küsimusi leevendusmeetmete piisavuse osas. Piirkonnas on juba varasemast olnud kaebusi nii ASi Pärnu Sadam kui ka aktsiaseltsi Pärnu Laevatehas tegevuse tõttu leviva tolmu osas. Tolmule ei ole kehtestatud keskkonnakvaliteedi piirväärtust, kuid tolmu leviku vältimine on sätestatud Pärnu linna heakorraeeskirjas. Juhul kui loale määratud leevendusmeetmete rakendamisel esineb siiski tolmu levikut naaberkinnistutele, võib olla vajalik võtta kasutusele täiendavaid meetmeid. Tulenevalt eelnevast määrab keskkonnaamet loa vormi A7 järgmise kõrvaltingimuse: A7.6. Kaebuste korduval esinemisel ja/või tolmu levimisel elamualadele on Keskkonnametil õigus algatada keskkonnaloa muutmise menetlus loatingimuste muutmiseks (sh lisamiseks). 3.4. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine 3.4.1. Ettepanekud ja arvamused taotluse kohta Avalikustamise käigus esitati taotluse kohta neli arvamust. Keskkonnaamet edastas 23.10.2024 kirjaga nr DM-127421-26 esitatud arvamused ja vastuväited ettevõttele tutvumiseks ning arvamuse avaldamiseks (HMS § 49 lg 3). Olulisemad seisukohad eelnõudele on toodud järgnevalt: 13.09.2024 kiri nr DM-127421-21 (eraisik): Tere Palun sellist luba kindlasti mitte anda. Turba ja muu lendlemine Kaubasadama tee 2 kinnistult on juba piisavalt suur keskkonna oht ümbritsevale olule. Jannseni tänavalt puistematerjali käitlemise keelamine oli ainuõige otsus ja selle lubamine mõnisada meetrit eemal elumajade ümbruses on lubamatu. Laevade laadimine ja materjalide käitlemine tekitab suurt lärmi mis ei sobi elumajade kõrvale. Sadama haldaja lubas lõpetada nädalavahetusel liivapritsi tööd kuid nüüd on uuesti alustatud nende töödega. Haapsalu mnt 8 on korduvalt kirjutanud linnavalitsusse sellest probleemist. Tulev lärm on väga häiriv. Kui ma ei eksi siis toimub laevade liivapritsimine ehk vana värvi eemaldamine õues. Sealt lendlevad värviosakesed tuulega kõrval olevatele kinnistutele. Sellise loa andmise vastu on kõik meie maja elanikud ja usun, et ka kõik ümbritsevate kinnistute 26(49) elanikud. 17.09.2024 kiri nr DM-127421-23 (Haapsalu mnt 4 KÜ): Tere Anname teada, et Pärnu linn, Haapsalu maantee 4 KÜ ei nõustu/ ei kiida heaks menetluse number M-127421, Aktsiaseltsi Pärnu Laevatehas keskkonnaloa muutmist. Seoses puistematerjali (killustik, puiduhake, teraviljasaadused ja klaasipuru) lastimise ja lossimisega muutub ning on juba muutunud Pärnu linn, Haapsalu mnt 4 KÜ elukvaliteet st elamine raskesti väljakannatavaks ning ka vaimselt väsitavaks. Esiteks tahame välja tuua, et peale tööd ei saa maja hoovis ega oma aias nautida mõnusat õhtupoolikut, müra ning tolmu tõttu, pesu ei saa õues kuivatada, riietele lendab tolm, aknaid ei saa lahti hoida müra tõttu just sadama poolsel küljel. Tolm mis hoovi levib, teeb maja ümbruses olemise ja elamise võimatuks ning kaasneb ka oht tervisele. Teise punkti kohta: laevade remonttöid teostatakse kuivdokis ning need hõlmavad järgmisi tegevusi: laevade puhastamine liivapritsi või gritiga, keevitustööd ning värvimistööd. Teostatakse ka laevade lõikustöid gaasilõikusega- Antud tegevustega kaasnev müra on üsna tugev ning isegi nädalavahetustel. Kindlasti ka sellega kaasnev õhusaaste. Kuna puistematerjali tolm ning selle lastimise ja veoga õhku tekkiv tolm, müra ning õhusaaste levib usinalt ka tuulega, siis ei näi reaalne, et meid aitaks sadama ja Haapsalu mnt 4 KÜ vahele paigaldatav mürasein. Lisaks kolmandana maja turuväärtus kinnisvaraturul langeb tolmu, müra, õhusaaste ning krunti ümbritsev vaade merele ja jõele ei kutsu elamist antud piirkonnas "nautima". Lisan manusena viimati, 2024 kevadel, tehtud pildid. Mainin ära ka, et pildid tehtud õhtul 16.30 paiku, olles enne hommikul 10.00 terrassi puhtaks teinud. Ja nii iga päev mitu nädalat järjest. Tol korral oli masinate vibratsioon väga tugev, mis andis ka toas diivanil olles tunda võngetena, mis omakorda mõjub halvasti maja konstruktsioonile. Soovime ka edaspidi infot antud menetluse M-127421 kohta ning võimalust kaasa rääkida inimlike elamistingimuste säilitamiseks Pärnu linnas, Haapsalu mnt 4 majas. Oleme huvitatud asja avalikult arutelust. 07.10.2024 kiri nr DM-127421-24 (eraisik): Tere, Soovime edaspidi infot kasutusloa väljastuse kohta. Nende lubade väljastamine halvendab oluliselt Haapsalu mnt 8 Pärnu elanike heaolu. 27(49) 2024 aasta alguses ladustati Emajõe tänav 12 platsil hakkepuitu ja see tekitas piirkonda ebameeldivat lõhna. Hetkel lendleb laevadele laadides turbatolmu üle Vana-Pärnu ja nüüd soovitakse lisaks veel kruusa ja klaasipuru hakata ladustama ja transportima antud piirkonnas. Ei ole sellise tegevuse poolt. 08.10.2024 kiri nr DM-127421-25 (Pärnu Linnavalitsus): /.../ Emajõe tn 12b kinnistul (katastriüksuse sihtotstarve 100% tootmismaa) kehtiv detailplaneering (Pärnu Linnavolikogu 19.06.2014 otsus nr 57) sätestab, et antud kinnistule on hoonestusalale ette nähtud ehitada varjualune ladustatavate kaupade ja inventari tarbeks (korrektne ja elamukruntide suunas kinnist seinaosa või seinaosasid omav), müra levik naaberkinnistute suunas tuleb takistada müratõkkeseinaga (2,5 m kõrgune), materjaliks kasutada tihedat puitlaudist. Planeering näeb ette istutada juurde haljastust. Tagada tuleb 20% haljastuse nõue, millest omakorda 60% peab moodustama kõrghaljastus. Säilib kohustus olemasolevate puude säilitamiseks (käesoleval hetkel kinnistul haljastus, sh kõrghaljastus puuduvad). Tagada tuleb kehtivates normatiivdokumentides määratud müra normatiivtase. Detailplaneeringu kohaselt ei ole ümarpalgi, lahtise saepuru ega muude tuleohtlike materjalide ladustamine kinnistul lubatud. Emajõe tn 22 (katastriüksuse sihtotstarve 100% tootmismaa) ja Emajõe tn 22a (katastriüksuse sihtotstarve 60% tootmismaa, 40% ärimaa) kinnistutel on kehtiv detailplaneering (Pärnu Linnavolikogu 21.12.2000 otsus nr 101), mille kohaselt tuleb sadamaaladel erilist tähelepanu pöörata jõe- ja merevee kaitsele. Kruntide haljastusprotsent peab olema vähemalt 20%. Kehtiva Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt tuleb sadama-alade arendamisel eesmärgiks seada sadamate tegevusest põhjustatud keskkonnahäiringute (müra, tolm, vibratsioon jms) kandumise vältimine ümbritsevale elu- ja puhkekeskkonnale ning sadamaalade visuaalne sobitamine ümbritsevasse keskkonda. Sadamast tulenevad keskkonnahäiringud ei tohi kahjustada puhkemajandust. Uute tegevuste kavandamisel tuleb arvestada sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega. Keskkonnahäiringuks tuleb pidada igasugust inimtegevusega kaasnevat vahetut või kaudset ebasoodsat mõju keskkonnale, sh keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile, kuid keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata (KeÜS § 3 lg 1). KeÜS loamenetluse eesmärk ongi keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara; säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele; bioloogilise mitmekesisuse säilimine ja kaitse; keskkonna hea seisund ning keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine. 28(49) Dokumendis Pärnu linna välisõhu mürakaart ja selle tegevuskavas (Akukon töö nr 190496-1-A, 2019) pööratakse samuti tähelepanu müratekke vältimise, vähendamise ja selle leviku takistamise meetmetele ja nende rakendamisele juba planeerimisprotsessis. Emajõe tn 22 ja Emajõe 12b kinnistud piirnevad muuhulgas vahetult elamumaa sihtotstarvetega kinnistutega, üle jõe vasakkaldal on korterelamud ning Pärnu Jahtklubi sadam ja toitlustusasutused. Sadamaalal toimuv tegevus peab arvestama ümbritseva maakasutusega. Iga planeeritava tegevusega tuleb vähendada häiringute kandumist ümbritsevatele aladele ning tagada sujuv üleminek erineva maakasutusega alade vahel. Oluline meede elanike kaitsmisel õhusaaste ja müra negatiivse mõju eest on roheliste puhvertsoonide jätmine elamualade ja tootmisalade vahele, kavandades uusi käitisi, tuleb arvestada ümbritseva keskkonnaga ja valdavate tuulte suundadega. Sadama toimimisel tuleb samuti tagada selle ohutus veekeskkonnale, mida ei tohi olulisel määral mõjutada ka sadamas toimuv lastikäitlus, eelkõige puisteainete (näiteks turba, saepuru) käitlemine. Parima võimaliku tehnika rakendamisega tuleb vältida puistematerjalide tolmamist, mis lisaks mõjule välisõhu seisundile mõjutab ebasoodsalt ka veekogusid. Käesoleval juhul soovitud tegevuste elluviimiseks ei ole seda aga tehtud – detailplaneeringust (Pärnu Linnavolikogu 21.12.2000 otsus nr 101) ei nähtu juhiseid keskkonnaloa taotluses märgitud tegevusega seotud mõjude ja häiringute kandumise vähendamiseks, Emajõe tn 12b detailplaneeringus sätestatu täitmist loataotlusest ei nähtu. Loataotluses kirjeldatud heite vähendamise meetmed, arvestades taotluses nimetatud mahtusid, on ebapiisavad ning nende täitmise võimalikkus küsitav. Pärnu Linnavalitsus leiab, et kavandatud tegevuse elluviimiseks on vajalik põhjalikult välja selgitada häiringud, nende vähendamise meetmed. Igal juhul ja sõltumata eelnevast tuleb igal juhul läbi viia vähemalt KMH eelhinnang, kus antakse muuhulgas kogu käitluskoha toimuva/planeeritava tegevuse kumulatiivne hinnang ning hinnatakse ka sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 43 lg-st 2 lähtuvalt ja Pärnu Linnavolikogu 17.02.2022 määruse nr 5 „Keskkonnaalastes seadustes sätestatud ülesannete delegeerimine“ alusel on Pärnu Linnavalitsus arvamusel, et ettevõtte poolt taotletava tegevuse erinevaid mõjusid ei ole meile kättesaadavate andmete põhjal piisavalt hinnatud, samuti leiab Pärnu Linnavalitsus, et kinnistutel ei saa arendada vaid ühte funktsiooni, jättes teised, tootmisest tulenevad negatiivseid mõjusid leevendavad meetmed, nt haljastus, kinnised varjualused kauba ladustamiseks, tegemata. Eelnevast nähtuvalt ei nõustu kohalik omavalitsus keskkonnaloa muutmisega. Kuivõrd esitatud arvamuste enamikud teemad kattuvad, koostab Keskkonnaamet kõigile ühise vastuse: Keskkonnaloa andmisest keeldumine: Keskkonnaloa andmisest saab keelduda vaid seaduses sätestatud juhtudel, mis on välja toodud KeÜS §-s 52. Antud juhul ühtegi keeldumise alust ei 29(49) esine, mistõttu ei ole Keskkonnaametil õigust keskkonnaloa muutmisest keelduda. Müra: Taotluses on modelleeritud käitisest tuleneva müra levikut. Taotlusele lisatud müramodelleeringust selgub, et müratõkkeseina olemasolul ei ületa käitisest tulenev müratase elamumaadel kehtivad müra piirväärtusi. Seetõttu pannakse müra piirväärtuste tagamiseks loale tingimus rajada ettenähtud kohtadesse müratõkkesein. Taotluse kohaselt tegeletakse laevade remondiga tööpäevadel alates 08.00-19.00. Seetõttu sätestatakse keskkonnaloas eritingimus, et laevade remondiga tohib tegeleda vaid esmaspäevast reedeni ajavahemikul 08.00-19.00. Seega nädalavahetustel laevade remontimisest müra ei teki. Õhukvaliteet ja tolm: Taotlusele lisatud hajumisarvutustest nähtub, et käitise tegevusest tulenev õhusaaste ei ületa õhukvaliteedi piirväärtusi ei üksi ega ka koosmõjus teiste piirkonna tegevustega. Nähtava tolmu leviku (nii naaberkinnistutele kui ka veepinnale) tõkestamiseks määratakse loale rida töökorralduslikke tingimusi. Näiteks tuleb lastimis- ja lossimistööd katkestada, kui keskmine tuule kiirus on üle 10 m/s. Tootmisterritooriumi puhastamisel eralduva tolmu vältimiseks tuleb eelnevalt kaid, teed või laoplatsi niisutada. Puhastustööde teostamisel tuleb arvestada tuule kiiruse ja suunaga, et võimalik tolm ei satuks Pärnu jõkke või elamute piirkonda. Tööala tuleb katta presentekraanidega tolmu leviku tõkestamiseks. Laevade remontimisest eralduvate osakeste leviku vältimiseks määratakse loale nõue, et kuivdokk peab olema laevade puhastus- ja värvimistööde ajal ümbritsetud ning pealt kaetud presentekraanidega. Lisaks eeltoodule määratakse loale veel tolmu levikut tõkestavaid meetmeid – nende täielik loetelu on esitatud käesoleva korralduse peatükkides 3.4.6, 3.4.7 ning 3.5.2. Puidulõhn: Keskkonnaamet küsis 23.10.2024 kirjaga nr DM-127421-26 taotlejalt kui tihti puiduhaket ladustatakse ning kuidas välditakse sellest eralduva lõhna levimist vastuvõtjateni. Ettevõte täiendas taotlust järgmiselt: “Sadama territooriumil hoiustatakse ja laetakse laevadele puiduhaket. Puidust erituvat puidulõhna võib levida sadama territooriumilt puiduhakke laadimisel ja puiduhakke hoiustamisel. Puiduhake ei ole nö lõhnav materjal ning ei tekita eeltoodud määruse põhjal lõhnahäiringut. Puiduhaket ei hoiustata sadamas niikaua, et puiduhake võiks rikneda ja eritada puidu käärimisest tulenevat lõhna. Arvestades puidu laadimisaega 120h/a, on puidu lõhna levik teoreetiliselt võimalik 1,4 % aastatundidest. Lõhnaainetele on kehtestatud piirväärtus, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. Lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest.” Keskkonnaamet nõustub, et puiduhakkest võib aeg-ajalt iseloomulikku lõhna eralduda, kuid lõhna häiringutaseme (15% aasta lõhnatundidest) ületamine ei ole tõenäoline. Seega ei ole alust nõuda lõhna leevendavaid meetmeid või hakke ladustamist mitte lubada. Avalik arutelu: Keskkonnaamet arvestab avaliku arutelu sooviga. Avalik arutelu toimub 24.04.2025 Pärnus Akadeemia 2 riigimajas (Akadeemia tn 2, Pärnu, 80010 Pärnu maakond) Saalis nr 206. 30(49) Tegevuse seos detailplaneeringutega: Tegevuse seost asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega on täpsemalt käsitletud eelhinnangu peatükis 1.2. Keskkonnaamet on tutvunud Emajõe tn 12b kinnistul kehtiva detailplaneeringuga. Detailplaneering näeb ette varjualuse ehitamist ladustatavate kaupade ja inventari tarbeks. Varjualune peab olema korrektne ja elamukruntide suunas kinnist seinaosa või seinaosasid omav. Kuna vastav kinnistu piirneb elamumaaga (elamu jääb kinnistust ca 10 m kaugusele) ja kinnistul soovitakse ladustada puistematerjale (killustik ja klaasipuru), mille laadimistegevustest eraldub osakesi ning müra, peab Keskkonnaamet varjualuse ehitamist asjakohaseks. Keskkonnaloale määratakse tingimus Emajõe tn 12b kinnistul ladustatava materjali tarbeks varjualuse ehitamiseks. Varjualune peab vastama Emajõe tn 12b kinnistul kehtiva detailplaneeringu nõuetele. Detailplaneeringu kohaselt tuleb kinnistule rajada 2,5 m kõrgune müratõke. 26.02.2025 taotlusega nähti müra leviku takistamiseks ja piirväärtuste tagamiseks ette 6 m kõrguse müratõkkeseina rajamine nii Emajõe tn 12b kui ka Emajõe tn 22 kinnistutele. Kõrgem müratõke on müra leviku vältimiseks tõhusam. (Märkus: 13.05.2025 esitatud taotluse kohaselt ei ole müratõkke seina rajamine enam vajalik). Detailplaneering näeb ette istutada Emajõe tn 12b kinnistule juurde haljastust. Keskkonnaamet leiab, et antud juhul ei aita haljastus kaasa keskkonnahäiringute leevendamisele, vaid omab üksnes visuaalset mõju. Õhusaasteloa sisu on sätestatud AÕKS §-s 98 (lisaks KeÜS § 53 lg 1). Keskkonnaloa sisule esitatavad nõuded ei hõlma nõudeid haljastusele. Seetõttu ei ole Keskkonnaametil alust määra loale haljastusega seotud tingimusi. Samuti ei reguleerita keskkonnaloaga eraldi mõju puhkemajandusele, kui keskkonnakvaliteedi normatiivid on täidetud. Taotleja loobus plaanist ladustada Emajõe tn 12b kinnistul puiduhaket. Seega on tagatud detailplaneeringu nõue, mille kohaselt ei tohi sellel kinnistul tuleohtlikke materjale ladustada. KMH eelhinnang: käesoleva menetluse raames oli KMH eelhinnangu koostamine kohustuslik. Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (LISA 1), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik. 3.4.2. Ettepanekud ja arvamused eelnõude kohta Loa ja eelhinnangu eelnõudele laekus mitmeid arvamusi. Arvamused edastati ka ettevõttele tutvumiseks ja seisukoha andmiseks (22.04.2025 kirjad nr DM-127421-46 ja nr DM-127421-48 ning 30.04.2025 kiri nr DM-127421-52). Ettevõte omapoolseid seisukohti ei esitanud. Järgnevalt on toodud esitatud arvamuste sisu ja Keskkonnaameti vastused: 31(49) 1) 09.04.2025 kiri nr DM-127421-40 (eraisik): Ma ei saa aru kuidas ei algatatud keskkonna mõjude analüüsi ja antakse luba sellisele totrusele. Isegi praegu kui sadam on palju kaugemal toimub kauba laadimine vastavalt nõuete järgi levib tolm väga kaugele. Tolmu levimise kohta kirjutasin ka ja selle kohta on vastus pöördumisele :15-5/25/3818-2. Samuti on praeguse kauba laadimise heli üle lubatud piirmäära mille ma olen jäädvustanud. Kui selline luba antakse häirib see väga tugevalt keskkonda. Sadam peaks linnast välja liikuma mitte linnapoole. Keskkonnaamet: Keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamist on kaalutud korralduse lisaks olevas eelhinnangus. Eelhinnangu eesmärgiks on välja selgitada, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju või mitte. KMH algatatakse vaid juhul kui selgub, et tegevuse keskkonnamõju on oluline. Olulise keskkonnamõjuna ei saa käsitleda igasugust mõju keskkonnale, vaid selle definitsioon on paika pandud seaduses: keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara (KeHJS § 22). Eelhinnangu käigus ei tuvastanud Keskkonnaamet olulise keskkonnamõju tekkimist. Nähtavale tolmule ei ole määratud õhukvaliteedi piirväärtust, kuna see ei ole tervisele ohtlik. Võimaliku tolmuhäiringu vältimiseks seatakse loale rida töökorralduslikke meetmeid, mille rakendamine on loa omanikule kohustuslik. Seega ei ole tolmu osas oodata seaduse mõistes olulist keskkonnamõju. Juhul kui tolmu siiski levib ja esineb kaebusi, saab Keskkonnaamet luba uuesti muuta. Taotluse kohaselt on ka müra piirväärtused tagatud. Juhime tähelepanu, et müra mõõtmiste puhul saab tulemust usaldada ja piirväärtustega võrrelda vaid juhul kui mõõtmisi teostab vastavat akrediteeringut omav mõõtja ning nii mõõteseaded kui ka mõõtmiste protseduur vastavad asjakohastele standarditele. Juhime ka tähelepanu, et müra piirväärtustega võrreldakse päevase või öise aja keskmist mürataset, st hetkelised kõrgemad helitasemed ei tähenda tingimata piirväärtuse ületamist. 2) 14.04.2025 kiri nr DM-127421-41 (eraisik): Edastan seisukoha Pärnu Laevatehase keskkonnaloa nr L.ÕV.PM-56174 kohta. Elan enda perega, kuhu kuulub 3 alaealist, haapsalu mnt X majas. Elu keskkond ja välisõhk muutuks kindlasti väga palju halvemaks sellisest muutusest. Kui praegugi juba on tööpäevadel tulevat tolmu ja saastet Laevaremondi territoriumilt palju. Ei saa vahest väljas viibida nii heli kui ka saastunud õhu tõttu. Pole võimalik ka midagi õues riideid kuivatada. Asjad mis õues on pideva mustuse kihi all. Oleme kindlalt vastu Laevaremondi territooriumile plaanitud laadimistöödele ja keskkonnaloa 32(49) muutmisele. Keskkonnaamet: Loa menetluse raames ei tuvastatud keskkonnakvaliteedi piirväärtuste ületamist. Nii õhukvaliteeti kui ka mürataset hinnati halvimas võimalikus olukorras, mida esineb pigem harva, kui üldse. Nähtavale tolmule ei ole seadusandluses õhukvaliteedi taset kehtestatud. Sellegipoolest seatakse loale rida nähtava tolmu levikut leevendavaid meetmeid. Kui selgub, et meetmed ei ole piisavad ja tolmu siiski levib, on Keskkonnaametil võimalik algatada loa muutmine. Vastavalt Pärnu linnavolikogu 17.12.2020 vastu võetud määruse nr 26 „Heakorraeeskirja ja koormise kehtestamine“ § 3 lg 1 p 1 kohaselt peab heakorra tagamiseks tiheasustusalal asuval kinnistul vältima prahi, tolmu ja muu sarnase lendumist kõrvalkinnistutele. Pärnu linna heakorraeeskirjast tulenevate nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Pärnu Linnavalitsus. Tolmu lendumisel käitise territooriumilt kõrvalkinnistutele võib teada anda kohalikule omavalitsusele. 3) 15.04.2025 kiri nr DM-127421-42 (Haapsalu maantee 4 KÜ): Anname teada, et Pärnu linn, Haapsalu maantee 4 KÜ ei nõustu/ ei kiida heaks menetluse number M-127421 , Aktsiaseltsi Pärnu Laevatehas keskkonnaloa muutmist. Seoses puistematerjali (killustik, puiduhake, teraviljasaadused ja klaasipuru) lastimise ja lossimisega muutub ning on juba muutunud Pärnu linn, Haapsalu mnt 4 KÜ elukvaliteet st elamine raskesti väljakannatavaks ning ka vaimselt väsitavaks. Esiteks tahame välja tuua, et peale tööd ei saa maja hoovis ega oma aias nautida mõnusat õhtupoolikut, müra ning tolmu tõttu, pesu ei saa õues kuivatada, riietele lendab tolm, aknaid ei saa lahti hoida müra tõttu just sadama poolsel küljel. Tolm mis hoovi levib, teeb maja ümbruses olemise ja elamise võimatuks ning kaasneb ka oht tervisele. Teise punkti kohta: laevade remonttöid teostatakse kuivdokis ning need hõlmavad järgmisi tegevusi: laevade puhastamine liivapritsi või gritiga, keevitustööd ning värvimistööd. Teostatakse ka laevade lõikustöid gaasilõikusega- Antud tegevustega kaasnev müra on üsna tugev ning isegi nädalavahetustel. Kindlasti ka sellega kaasnev õhusaaste. Kuna puistematerjali tolm ning selle lastimise ja veoga õhku tekkiv tolm, müra ning õhusaaste levib usinalt ka tuulega, siis ei näi reaalne, et meid aitaks sadama ja Haapsalu mnt 4 KÜ vahele paigaldatav mürasein. Lisaks kolmandana maja turuväärtus kinnisvaraturul langeb tolmu, müra, õhusaaste ning krunti ümbritsev vaade merele ja jõele ei kutsu elamist antud piirkonnas "nautima". Lisan manusena viimati, 2024 kevadel, tehtud pildid. Mainin ära ka, et pildid tehtud õhtul 16.30 paiku, olles enne hommikul 10.00 terrassi puhtaks teinud. Ja nii iga päev mitu nädalat järjest. Tol korral oli masinate vibratsioon väga tugev, mis andis ka toas diivanil olles tunda võngetena, mis omakorda mõjub halvasti maja konstruktsioonile. Soovime ka edaspidi infot antud menetluse M-127421 kohta ning võimalust kaasa rääkida 33(49) inimlike elamistingimuste säilitamiseks Pärnu linnas, Haapsalu mnt 4 majas. Oleme kohal ka 24.04.25 avalikult kohtumisel. Lisaks soovime mainida, et oleme tutvunud OTSUS EELNÕU(08.04.2025) ning seal välja toodud punktidest, ei kajastu mitte kuidagi, et meie maja ja õu ning elamistingimused oleks hoitud. Müra ja tolm muudavad elamiskõlbmatuks ikkagi meie KÜ Haapsalu mnt 4 elamise, kuna sadama laadimisala on põhimõtteliselt meil hoovi juures. Pöördumises osalevad kõik Pärnu linn, Haapsalu mnt 4 KÜ korteriomanikud Keskkonnaamet: Laevade remonttöid tehakse esmaspäevast reedeni ajavahemikul 08.00-19.00. Nädalavahetustel ja väljaspool tööaega laevade remontimisest müra ei teki. Taotluse kohaselt on mürapiirväärtused tagatud ka halvimas võimalikus olukorras (korraga toimub abrasiivpuhastus kuivdokis, laadimistegevused Emajõe tn 12b kinnistul ning lastimine/lossimine kail nr 5 või kail nr 6). Täpsustatud mürahinnangu kohaselt ei ole müraseina rajamine enam vajalik. Müra piirväärtuste tagamise kontrollimiseks määratakse loale müraseire. Kui piirväärtusi ületatakse, on käitajal kohustus koheselt võtta kasutusele meetmed müra piirväärtuste tagamiseks. Taotluse kohaselt käitise tegevuse käigus saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi tasemeid ei ületata. Nähtavale tolmule ei ole seadusandluses õhukvaliteedi taset kehtestatud, kuid sellegipoolest seatakse tolmu leviku vältimiseks loale mitmeid töökorralduslikke nõudeid. Naaberkinnistutele tolmu leviku vältimine on sätestatud ka Pärnu linna heakorraeeskirjas (vt Keskkonnaameti vastust eelmisele arvamusele). Kavandatava tegevuse mõju või mõju puudumine naaberkinnistute turuväärtusele või visuaalne mõju jõe- ja merevaatele ei ole keskkonnamõju, mistõttu keskkonnaloa menetluse raames neid asjaolusid ei hinnata. Vibratsioonile ei ole seatud väliskeskkonna piirväärtusi. Taotleja esitatud lisaandmete põhjal ei ole käitisest tulenev vibratsioon pidev ja ei ületa Emajõe tänaval Pärnu ja Haapsalu maanteel Pärnu autotranspordist tulenevat vibratsiooni. 4) 21.04.2025 kiri nr DM-127421-44 (Pärnu Ülejõe selts): 1. Inimeste jaoks on sadama tegevusest ja puistematerjalide ladustamisest neli kõige suuremat häiringut: lõhn, müra, tolm ja vibratsioon. 1.1. Dokumendis punktis 1.5.1.1. Lõhn (lk 6) on toodud - "Puidust erituvat puidulõhna võib levida sadama territooriumilt puiduhakke laadimisel ja puiduhakke hoiustamisel. Puiduhaket ei hoiustata sadamas niikaua, et puiduhake võiks rikneda ja eritada puidu käärimisest tulenevat lõhna. Arvestades puidu laadimisaega 120 h/a, on puidu lõhna levik teoreetiliselt võimalik 1,4 % aastatundidest." Jääb arusaamatuks - kuidas ei teki haisu, kui laadimine toimub vaid 120 tundi aastas? Mida tähendab “ei hoiustata “niikaua” – kuidas on seda võimalik mõõta? Äramärkimist pole leidnud puiduhakke transport sadamasse (maha kallutamine ja sellega kaasnev müra, tolm 34(49) ning lõhn) ja selle ajaline hoiustamine. Keskkonnaamet: Eesti seadusandluses on lõhnale kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et kuni 1 314 tunnil aastast on lõhna levik seaduse kohaselt aktsepteeritav ja käitaja ei pea rakendama lisameetmeid lõhna vähendamiseks. Teoreetiliselt võib puidulõhna levida sadama territooriumilt puiduhakke laadimisel ja puiduhakke hoiustamisel, kuid taotluse kohaselt ei hoiustata puiduhaket piisavalt kaua, et see võiks rikneda (peamine lõhn tekib puidumahlade käärima minemisel). Puiduhakke laadimine toimub ca 120 h aastas, mistõttu lõhna häiringutaset ei ületata. Tänases õigusruumis on ette nähtud, et kuna reeglina ei ole lõhn tervisele ohtlik, tuleb tootmisterritooriumi läheduses liikudes või elades arvestada, et lõhna võib aeg-ajalt esineda. Puiduhakke transporti sadamasse ja selle mahalaadimist on arvestatud nii müra- ja lõhna hinnangutes kui ka õhukvaliteedi ja tolmu leviku hindamisel. 1.2. Lisamüra - juba täna sadamast tulevale mürale, tuleb müra juurde igal juhul seoses sadama ala laienemisega. Piirkonna elanike tänane kogemus on, et laevu laetakse ka nädalavahetusel ning öösiti. Punktis 2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ( lk 13) on toodud "Vastavalt Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ eelnõu seletuskirjale (november 2024 seisuga) peab sadamas toimuv tegevus arvestama ümbritseva maakasutusega ning tagama sujuva ülemineku erineva maakasutusega alade vahel. Vajadusel tuleb ette näha kaitsehaljastus, et vähendada häiringute kandumist ümbritsevatele aladele. Piirete kavandamise vajadus määratakse igal üksikjuhul eraldi, lähtudes ohutusest, kruntide funktsionaalsest kasutusest ja ümbritsevast linnaruumist." Kahjuks pole antud hinnangus välja toodud, kuidas levib müra Jannseni tänava ja Ülejõe piirkonda, kesklinna, kuurordisse, vastaskaldale, sanatoorium Tervis kinnistule? Eelhinnangusse on jäetud kaasamata lähedal asuvate Vana-Pärnu ja Jannseni tn kinnistute omanikud, uusarenduste omanikud ( Beti ait, Lootsi 10, Kalda majad jne), Pärnu Jahtklubi. Keskkonnaamet: Puistekaupade käitlemine (sh laevade lastimine ja lossimine) toimub üksnes päevasel ajal, mis sätestatakse ka keskkonnaloal eritingimusena. Eesti õigusruumis ei ole nädalavahetustele kehtestatud tavapärasest erinevaid müra piirnorme. Kuna kavandatava tegevusega on müra piirnormid tagatud, ei ole Keskkonnaametil võimalust keelustada puistekaupade käitlemist nädalavahetusel. Puistekauba käitlemist on kavandatud ca 750 tunnil ja 60 päeval aastast, mis on oluliselt vähem kui mere pool asuvas Pärnu Sadamas. Seega on sujuv üleminek erineva maakasutusega alade vahel tagatud, kus suuremamahulisem puistekaupade käitlemine toimub elamutest kaugemal, Pärnu Sadama territooriumil. Eelhinnangus ei ole eraldi nimetatud Jannseni tänavat ja Ülejõe piirkonda ega kesklinna ja Pärnu jõe vastaskallast, kuna müra modelleerimisest selgus, et müra piirväärtused on juba käitise naaberkinnistutel tagatud. Käitise tootmisterritooriumist kaugenedes müratase väheneb, mitte ei suurene. Seega ei ületa kavandatav tegevus müra piirnorme ka kaugematel aladel. 35(49) Juhime ka tähelepanu, et mittepuistekaupade laadimist/lastimist/lossimist on lubatud teha ka ilma keskkonnaloata. Seega omab keskkonnaloa muutmine ja käitise tegevusele töökorralduslike nõuete seadmine keskkonnale positiivset mõju. Sealsamas (lk 13) on toodud "Seega on vajalik rajada mürahinnangus esitatud joonistel 4 ja 5 näidatud asukohtadesse 6 m kõrgused müratõkkeseinad." Siin tekib olukord, kus müra hakkab nendelt kõrgetelt 6 meetristelt seintelt veel täiendavalt peegelduma kesklinna ja üle jõe teisele kalda, sh kuurordi poole. Oleme seisukohal, et on vaja täiendavalt uurida müra mõju ning levikut, et see poleks häiriv Vana Pärnu, paremal ja vasak kaldal kodu omavatele inimestele. Hindamata on jäänud 6 m müratõkete mõju valgusele ja tuulele kõrval asuvatel kinnistutel. Keskkonnaamet: Kuna täpsustatud tööaegadega müra hinnang näitas, et müra piirväärtusi siiski ei ületa, ei ole müratõkkeseina rajamine enam vajalik. Seega ei ole oodata ka müra peegeldumist müratõkkeseinalt. Ka müratõkke mõju hindamine valgusele ja tuulele ei ole asjakohane. 1.3 LK 18 on toodud, et "Lisaks eelnevale tuleb korraldada käitises teede ja platside pidev perioodiline puhastamine. Laoplatse tuleb puhastada 3 tunni jooksul pärast kauba laevale lastimist. Kaisid ja teid puhastada 2 tunni jooksul pärast laeva lastimist või lossimist...... Puhastamisel eralduva tolmu vältimiseks tuleb eelnevalt kaid, teed või laoplatsi niisutada. Puhastustööde teostamisel tuleb arvestada ka tuule kiiruse ja suunaga, et võimalik tolm ei satuks Pärnu jõkke või elamute piirkonda." Dokumente on vaja täiendada, sest selline üldine kirjeldus ei taga piirkonna tolmu ja puiduhakke vaba elukeskkonda. Jannseni tänava sadamas oli puiduhake väga häiriv nii tolmu kui ka haisu (lõhna) tõttu. Käesolev dokument ei anna kindlust, et piirkonna elukeskkond oluliselt ei halvene. Ei tohi ka unustada, et tegemist on tuulele avatud alaga ning Jannseni tn eelnev kogemus ütleb, et kogu lenduv materjal sadama territooriumil levis naaberkinnistutele, samuti teisel pool tänavat paiknevatele elamutele, äri- ja ühiskondlikele hoonetele. Keskkonnaamet: Nähtava tolmu levikule ei ole seatud keskkonnakvaliteedi piirväärtust. Seega ei ole tolmu levimine keskkonnaloast keeldumise aluseks ning seaduse kohaselt tuleb seda vähendada nii palju, kui on mõistlik eeldada. Tolmu leviku vältimiseks seatud meetmed põhinevad võrdsel kohtlemisel ning on tolmu leviku vältimiseks nii täpsed kui proportsionaalne ja otstarbekas on. Tolmu leviku vältimise nõue on sätestatud Pärnu linna heakorraeeskirjas (vt Keskkonnaameti vastust arvamusele nr 2 (14.04.2025 kiri nr DM-127421-41)). 1.4 Punktis 1.5. "Tegevusega kaasnevatest teguritest, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn" on vibratsiooni toodud vaid üks lause - "Käitis ei ole oluline vibratsiooni, valgusreostuse ja soojusreostuse allikas." Selle eelhinnanguga ehk siis tegelikult hindamata jätmisega EI saa nõustuda. Jannseni tänava sadama piirkonna elanike kogemus ütleb, et eelnimetatud tegureid oli häirivalt tunda sadama tegevusest, häiriv oli transpordist tulenev vibratsioon jne. Igasugused hilisemad elanike kaebused jäid tähelepanuta, irooniliselt tuleb tunnistada, et viidati õigusele ja 36(49) kehtivatele lubadele ( k.a Keskkonnaluba) sadama tegevusega tegelda. Keskkonnaamet: Vibratsioonile ei ole kehtestatud väliskeskkonnas piirväärtuseid sarnaselt nähtava tolmuga. Keskkonnaamet palus ettevõttel täpsemalt kirjeldada käitise tegevusest tulenevat vibratsiooni. Ettevõtte vastas kirjas nr DM-127421-61, et vibratsiooni võivad tekitada sadama territooriumil liiklevad tõstukid puistematerjali laadimisel ja autotransport puistematerjali transportimisel sadama territooriumile. Arvestades laaditavate materjalide kogust, tõstukite ja autotranspordi liikumise tihedust, ei ole transpordist tulenev vibratsioon pidev ja ei ületa Emajõe tänaval Pärnu ja Haapsalu maanteel Pärnu autotranspordist tulenevat vibratsiooni. 2. Jõeelustiku ja veekvaliteedi jaoks on väga ohtlikud kemikaalid ja hõljum. Jääb arusaamatuks, et Natura rangete reeglite puhul on võimalik Pärnu jõkke juhtida lisakemikaale ja saastet. Kas on ikka tõene aruandes toodud väide nagu poleks olulist mõju Natura liikidele? Tuletame meelde, et Natura ala piirneb Pärnu sadama territooriumiga Vana Pärnus ja hinnang ei sisalda ainsatki analüüsi sadama ala laieneminesega ja selle mõjuga alale. Samuti jõe kalastikule ja kalarändele, mille soodustamiseks likvideeriti miljoneid eurosid kulutades Sindi pais ja vabastati kalade rändetee. Keskkonnaamet: Kavandatav tegevus ei ole sadama ala laienemine – tegemist on olemasoleva sadama alaga. Keskkonnaloa nõudeid järgides on tagatud, et kuivdokis laevade remontimisel, st gritiga või liivaga puhastamisel, keevitamisel, värvimisel ja lõikamisel ei kanduks sademeveega saasteaineid, sh ohtlikke aineid, Pärnu jõkke. Puistekaupade käitlemisel kasutatavad meetmed minimiseerivad ka tolmu levikut vette. Juhul kui, vaatamata meetmetele, mõningast tolmu veepinnale satub, on tegu väheolulise mõjuga. Kavandatava tegevuse tulemusena ei teki kalastikule füüsilisi kuderände takistusi. Natura eelhindamisel jõuti järelduseni, et kavandatud tegevus Natura 2000 ala ei mõjuta. Seega objektiivsete asjaolude põhjal on välistatud, et tegevus üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldaks ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning Natura asjakohase hindamise läbiviimine pole vajalik. 3. Linnaruumis on oluline ka selle esteetiline väljanägemine. Ei tundu usutav, et soovitavad tegevused seda toetaksid. Vastupidi - puistematerjalide laoplatsid ei pea olema kesklinnas kuurordi ja elamute vahel. Keskkonnaamet: Käitise visuaalne väljanägemine ei ole keskkonnaloa reguleerimisalas. 4. Dokumendi punktis 3.7. "Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused" on toodud 28 nõuet. Kahjuks on nõuded väga üldised, mistõttu need ei taga tulevikus Vana-pärnu ja Ülejõe elanike, samuti kesklinna ja kuurordi elukeskkonna, samuti Natura jõe veekvaliteedi ja - elustiku seisundi heal tasemel säilimist, paranemisest rääkimata. Keskkonnaamet: Keskkonnaloas sätestatavad nõuded põhinevad võrdsel kohtlemisel ja kehtival 37(49) õigusruumil ning on piisava täpsusastmega. Täpsemaid meetmeid on küll teoreetiliselt lihtsam kontrollida, kuid need kohalduvad siis üksnes kindlale ja täpsele olukorrale. Selleks, et meetmed kohalduksid ka ettenägematutes tingimustes (oleksid üldkohaldatavad), on otstarbekas meetmeid sõnastada küll piisavalt täpselt, aga samas nii üldiselt, et see kataks ka ettenägematuid olukordi. 5. Eelhinnang ei esita ühtegi mõistlikku ja selget piirangut ja abimeedet sadama lähedal asuvate elanike nt öörahu kaitseks. Eelnev kogemus ütleb selgelt, et laevade laadimisel rikutakse teadlikult laadimisreegleid ( tuulekiirus, müra, valgus jne) ning töövälisel ajal ning nädalavahetusel ei ole võimalik sellest kedagi koheselt informeerida. Elanikud on abitud, kuna hilistel tundidel ja öösel laevade laadimine tekitab müra ja pole võimalik rahulikult magada. Keskkonnaamet: Avalikul arutelul nõustus ettevõte laevade lastimist ja lossimist tegema vaid päevasel ajal. Seetõttu fikseeritakse loal eritingimusena ajavahemik, mil puistekaupu tohib käidelda. Ka kuivdokis toimuvad tööd vaid päevasel ajal. Seega ei ole öörahu rikkumist ette näha. Keskkonnaalase õigusrikkumise märkamisel on võimalik ööpäevaringselt teada anda riigiinfo telefonile 1247. Samuti saab teated edastada e-postiga aadressile [email protected]. 6. Eelhinnangus pole kahjuks kasutatud Eesti ja kohalike keskkonnaorganisatsioonide arvamusi. Keskkonnaamet: Eelhinnangu sisu nõuded on kindlaks määratud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Koostatud eelhinnangu sisu vastab määruse nõuetele. Kokkuvõtvalt oleme seisukohal, et koostatud dokumentides ei ole igakülgselt ja põhjalikult käsitletud mõjusid linnakeskkonnale laiemalt, sotsiaalsele keskkonnale, elanike tervisele ja looduskeskkonnale, sh veekeskkonnale. Seetõttu ei ole veenev ja ei saa nõustuda, et keskkonnamõju hindamise läbiviimisest võib loobuda ning puudub mõju Natura alale. Keskkonnaamet: Käimasolevas menetluses on kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid hinnatud vastavalt taotluse ja LHK projekti sisu ning eelhinnangu sisu kohta õigusaktidega määratud nõuete ulatuses. Olulise keskkonnamõju tekkimist ei tuvastatud, mistõttu KMHd ei algatatud. 5) 22.04.2025 kiri nr DM-127421-45 (eraisik): Olen tutvunud Pärnu sadama keskkonnaloa nr.L.Õ.V. PM-5617-ga. Ma elan Haapsalu mnt. XX- X mis asub vahetus läheduses Pärnu Sadama kaidele nr.6 ja nr.5 ja teised kaid ei jää ka just väga kaugele. Juba praegu on puistematerjalide laadimisel väga palju tolmu kuigi laadimine toimub kaidel1.2,3,4. Väga tihti on auto ja maja aknad kaetud paksu turba või puidu tolmuga, oleneb mida laetakse, ei kujuta ettegi mis saab kui hakatakse veel klaasipuru laadima. Pesu ei ole võimalik õues kuivatada, auto- ja aknapesu on mõttetu. 5,6 kail laadimisel on meil kuulda väga hästi kõigi masinate müra ja tunda vibratsioon. Tean, sest 5.6 kail on puitu laaditud. 38(49) Keskkonnaamet: Kaidel nr 1, 2, 3, 4 toimuvad tegevused on reguleeritud AS Pärnu Sadama keskkonnalubadega nr L.ÕV.PM-46896 ja L.VV/329080. Aktsiaseltsi Pärnu Laevatehas loale on ette nähtud meetmed, mis takistavad tolmu levikut nii palju kui võimalik. Paraku ei ole nähtava tolmu levikule õigusaktides kehtestatud piirväärtust, mida ületada ei tohi. Seega ei ole tolmu võimalik levik keskkonnaloast keeldumise aluseks. Küll aga on naaberkinnistutele tolmu leviku vältimine sätestatud Pärnu linna heakorraeeskirjas. Pärnu linna heakorraeeskirjast tulenevate nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Pärnu Linnavalitsus. Kavandatavast tegevusest võib levida nii müra kui ka vibratsiooni, kuid taotlusele lisatud mürahinnangu kohaselt müra piirväärtusi ei ületata. Vibratsioonile ei ole kehtestatud väliskeskkonna piirnorme. Taotleja hinnangul ei ole käitise tegevusest tulenev vibratsioon pidev ega ületa Emajõe tänaval Pärnu ja Haapsalu maanteel Pärnu autotranspordist tulenevat vibratsiooni. 6) 22.04.2025 kiri nr DM-127421-47 (eraisik): Ma elan Haapsalu mnt.XX-X mis asub sisuliselt Pärnu Sadama aia taga ja väga lähedale kaidele 5 ja 6. Olen tutvunud Pärnu Sadama keskkonna loa nr. L.Õ.V.PM-56174 taotlusega. Puistematerjali laadimise toomine nii lähedale elamutele tekitab tohutut tolmu müra ja vibratsiooni. Autode ja akende pesu muutub sellisel juhul igapäevaseks mis ei tähenda, et praegu ei ole kõik tolmu täis kuigi laadimine toimub mõnevõrra kaugemal. Mõned aastad tagasi oli laadimine siin kaidel siis oli müra nii tugev, et televiisori või raadio kuulamine oli raskendatud hääle pidi panema ikka maksimumi peale. Ja vibratsioon oli ka nii tugev et asjad riiulitel kippusid oma asukohta muutma. Rääkimata pesu kuivatamisest õues. Keskkonnaamet: Vt vastust eelmisele arvamusele. 7) 25.04.2025 kiri nr DM-127421-49 (eraisik): Minu murekohaks on plaanitav müür minu kinnistu - Emajõe 12a - piirile, milles näen ainult häiringut ja mitte kasu. Tolm ja prügi, mida on mõningatel kordadel Pärnu Sadama kruntidelt lendunud, pole minu kogemuse põhjal kunagi kandunud läbi olemasoleva 2,5-3 meetri kõrguse lippaia, vaid on tuuleiilidega liikunud maja katuseharjast kõrgemal - tolmuga kaetud on olnud krundi Emajõe tänava poolne serv, samas jõe poolses servas taimedel, katusel ega akendel tolmu polnud. Seega kardan, et 6 meetrise seina puhul istuksin nagu vangis, aga ikka tolmu sees kui teisi eelnõus mainitud meetmeid millegipärast ei rakendata. Müra suhtes on mul varasemalt olnud olnud kaebusi, kui liivapritsiga kuivdokis asuvate laevade keresid puhastati (eriti just nädalavahetustel). Nagu juurseolevatelt fotodelt võib näha, oli kuivdokis olev laev eile ümbritsetud kattega (kusjuures veel puudus laeva ülevaltpoolt kate). Märkasin seda ja tegin pildid, seejärel tegutsesime õega hoovis - ja meie jaoks oli täielik 39(49) üllatus, kui peale koosolekut eile laevatehase esindaja mainis, et selle katte taga toimusid laeval tööd. Meie küll midagi ei kuulnud. Seega arvan, et peale eelnõus mainitud teiste meetmete kasutuselevõttu oleks 6 meetrine müür kasutu ning ainult häiriv. Keskkonnaamet: Täiendatud mürahinnangu alusel ei ole müratõkkeseina rajamine enam vajalik, mistõttu loaga seda enam ei nõuta. 8) 30.04.2025 kiri nr DM-127421-51 (Pärnu Linnavalitsus): /…/ Loa taotleja majandustegevusega kaasneb mürahäiring, mis kandub nii Vana-Pärnu elamurajoonile kui ka Pärnu jõe vastaskaldale. Müra tekib nii kaupade lastimise ja lossimise käigus kui ka laevade remonttööde teostamisel (liivapritsi või gritiga puhastamine, keevitus- ning värvimistööd). Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 6 kohaselt on välisõhu füüsikaline mõjutamine müraga keskkonnahäiring, mis võib oluliselt mõjutada inimeste tervist ja heaolu. Rõhutamist väärib, et lähim elamu (Emajõe tn 12a) asub tootmisterritooriumi piirist vaid 10 meetri kaugusel ning lähimast heiteallikast 20 meetri kaugusel. Eelhinnangus ja loa ühe tingimusena välja pakutud 6-meetri kõrguste müratõkkeseinte rajamine on küsitav lahendus ning võib tekitada täiendavaid probleeme (nt insolatsiooni nõuete täitmine). Keskkonnaamet: Täpsustatud tööaegadega mürahinnangu kohaselt müra piirväärtusi ei ületata, mistõttu ei ole müratõkkeseina rajamine enam vajalik. Puistekaupade käitlemisel tekib paratamatult tolmu, mis võib sõltuvalt ilmastikutingimustest kanduda elamualadele, tänavatele ja jõe vastaskaldale. AÕKS § 4 kohaselt on saasteaine igasugune välisõhus olev aine või ainete segu, millel võib olla ebasoodne mõju inimese tervisele või keskkonnale. Eriti problemaatiline on peentolmu levik, mis võib avatud akende ja rõdude kaudu kanduda eluruumidesse ning mõjutada inimeste tervist. Keskkonnaamet: Puistekaupade käitlemisest tekkiva tolmu leviku vältimiseks on loale seatud mitmeid töökorralduslikke tingimusi. Nähtavat tolmu ei peeta tervisele ohtlikuks, mistõttu ei ole sellele õigusaktidest tulenevat õhukvaliteedi piirväärtust. Osakeste peenematele fraktsioonidele (PM10 ja PM2,5) on õhukvaliteedi piirväärtused kehtestatud. LHK projektis esitatud hajumisarvutuste kohaselt piirväärtusi ei ületata. Eelhinnangus leitakse, et käitis ei ole oluline vibratsiooni, valgusreostuse allikas, mistõttu ei ole neile teguritele kui võimalikule häiringule hinnangut antud. Eelhinnangus nimetatakse, et kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju inimeste tervisele, heaolule ega varale. KeÜS loamenetluse eesmärk ongi keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara; säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele ja tulevastele põlvedele; bioloogilise mitmekesisuse säilimine ja kaitse; keskkonna hea seisund ning keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine. Keskkonnahäiringuks on ka 40(49) kehtestatud norme mitteületav, kuid pidev ja häiriv müra. Näiteks võib kauakestev tugev soovimatu heli mõjutada inimese psühholoogilist heaolu ja selle kaudu tervist, müra võib tekitada stressi ja agressiivsust ning häirida isiku põhiõigustega kaitstud tegevusi. Keskkonnaamet: Käitise tegevusest võib piirnormidest madalamat müra levida, kuid mürarikkamaid tegevusi ei tehta pidevalt. Juhime ka tähelepanu, et vastavalt KeÜSi §-le 14 tuleb keskkonnahäiringut, millel ei ole piirväärtust või mille piirväärtust ei ületata, vähendada nii palju, kui seda on mõistlik eeldada. Seega ei saa keelata käitajal teha tegevusi, mis jääb normide piiresse. Emajõe tn 22 ja Emajõe 12b kinnistud piirnevad muuhulgas vahetult elamumaa sihtotstarvetega kinnistutega, üle jõe vasakkaldal on korterelamud ning Pärnu Jahtklubi sadam ja toitlustusasutused. Sadamaalal toimuv tegevus peab arvestama ümbritseva maakasutusega. Iga planeeritava tegevusega tuleb vähendada häiringute kandumist ümbritsevatele aladele ning tagada sujuv üleminek erineva maakasutusega alade vahel. Oluline meede elanike kaitsmisel õhusaaste ja müra negatiivse mõju eest on roheliste puhvertsoonide jätmine elamualade ja tootmisalade vahele, kavandades uusi käitisi, tuleb arvestada ümbritseva keskkonnaga ja valdavate tuulte suundadega. Sadamaala laienemise lubamisega kesklinna poole peab arvestama juba praegusel hetkel olemasolevate probleemidega ning neid mitte süvendada. Keskkonnaamet: Tegemist ei ole sadamaala laienemisega, kuna tegu on juba tegutseva sadamaga. Asustusüksuse maakasutus pannakse paika üldplaneeringutes. Nii kehtivas kui ka koostamisel olevas Pärnu linna üldplaneeringus on Emajõe tn 22, 22a ning 12b kinnistute maakasutuse otstarbeks märgitud sadamate maa-ala (Ls). Juhime tähelepanu, et keskkonnaluba mittepuistekaupade käitlemiseks ei ole keskkonnaluba vajalik. Seega – isegi juhul kui esineksid alused puistekaupade käitlemisele loa andmisest keeldumiseks, on ettevõttel endiselt õigus kasutada sadamat teiste kaupade laadimiseks. Keskkonnaameti eelhinnangus on jäetud hindamata käitise territooriumilt levivate häiringute võimalik mõju puhkemajandusele. Pärnu sadamat peetakse nii Pärnu maakonna kui ka üleriigilises planeeringus rahvusvahelise tähtsusega toimivaks ja arendatavaks sadamaks, kuid vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringule peab Pärnu sadamas toimuv tegevus arvestama piirkonna teisi tegevusi ning keskkonnahäiringutega ei tohi kahjustada puhkemajandust. Keskkonnaamet: Õigusaktides kehtestatud piirväärtustes ega normtasemetes ei ole tehtud erisusi puhkemajandusele tekkiva võimaliku mõju osas. Erinevatel aladel kehtivad müra piirväärtused vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvete alusel määratud müra kategooriatele. Taotluse kohaselt on tootmisterritooriumist väljaspool keskkonnakvaliteedi piirväärtused tagatud. Kavandatava tegevuse mõju majandusele ei ole keskkonnaloa menetluses ega eelhinnangu koostamises hindamise objektiks. Kehtiva Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt tuleb sadama-alade arendamisel eesmärgiks seada sadamate tegevusest põhjustatud keskkonnahäiringute (müra, tolm, vibratsioon jms) kandumise vältimine ümbritsevale elu- ja puhkekeskkonnale ning sadamaalade visuaalne sobitamine ümbritsevasse keskkonda. Samaväärse juhise annab ka alal 41(49) kehtiv detailplaneering, mis määrab, et müra, vibratsioon ja tolm ei tohi levida väljaspoole sadamate territooriumi. Nii loa taotlusest kui ka menetlusest ei nähtu, et kavandatavate tegevustega kaasnevate mõjude leevendusmeetmed on piisavad, et tagada nii detailplaneeringuga kui ka üldplaneeringuga seatud tingimuste täitmine. Keskkonnaamet: Loale on ettenähtud mitmed meetmed tegevusest põhjustatud keskkonnahäiringute kandumise vältimiseks ümbritsevatele territooriumitele. Nii Emajõe tn 12b kinnistul kehtiva detailplaneeringu kui ka Emajõe tn 22 ja 22a kinnistutel kehtiva detailplaneeringu kohaselt ei tohi sadama territooriumist välja kanduda ülenormatiivset müra, vibratsiooni ega tolmu. Tänasel päeval on väliskeskkonnas piirnormid üksnes mürale, mitte nähtavale tolmule ega vibratsioonile. Seega ei ole põhjendatud igasuguse tugevusega müra keelamine, vaid piirväärtust ületava müra. Osakeste väiksemate fraktsioonide (PM10 ja PM2,5) õhukvaliteedi piirväärtused on taotluse kohaselt tagatud. Keskkonnaameti poolt eelhinnangus välja pakutud leevendusmeetmed on ebapiisavad ning nende täitmise võimalikkus ja kontrollitavus ei ole selge. Loa andmisel tuleb rakendada täiendavaid meetmeid, mis hoiaksid ära ümbritseva elukeskkonna edasise halvenemise: 1. keelata kergesti lenduvate puistematerjalide lahtiselt ladustamine; 2. kehtestada kaidel 5 ja 6 lastimis- ja lossimistöödeks alaline töörežiim, sh lubada tööde teostamist ajavahemikul kell 08:00 kuni 20:00; 3. nõuda vajalikesse kohtadesse täiendava heliisolatsiooni paigaldamist; 4. piirata lubatud kaubaliike (kaaluda puistematerjalide lastimise/lossimise keelamist kaidel 5 ja 6); 5. vaadata üle puistekaupade lastimiseks/lossimiseks lubatud tuule keskmise kiiruse ning puhangute ülemmäärad (hetkel lubatavad kiirused liiga suured); 6. teostada uus müra modelleerimine, mis arvestaks kõiki kavandatavaid tegevusi ja nende kumulatiivset mõju. 24.04.2025 toimunud avalikul arutelul leiti, et antud tingimustel loa andmisel halvendab nende elukeskkonda veelgi ning palusid loa andjal kaaluda täiendavate leevendustingimuste rakendamist ning loa antud kujul mitte anda. Sealhulgas lepiti kokku uus müra modelleerimine. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 43 lg-st 2 lähtuvalt ja Pärnu Linnavolikogu 17.02.2022 määruse nr 5 „Keskkonnaalastes seadustes sätestatud ülesannete delegeerimine“ alusel on Pärnu Linnavalitsus arvamusel, et ettevõtte poolt taotletavate erinevate tegevuste lubamiseks on loas ette nähtud leevendusmeetmed ebapiisavad ning sellisel kujul loa väljastamine süvendab veelgi juba olemasolevaid häiringuid ning halvendab oluliselt ümbritsevat elukeskkonda. Eelnevast tulenevalt ei nõustu kohalik omavalitsus antud tingimustel keskkonnaloa muudetud kujul väljastamisega. Keskkonnaamet: Järgnevalt toome välja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise: 1. Arvestame ettepanekuga. Emajõe tn 12b laoplatsil ei ole kauba ladustamine ilma detailplaneeringus ette nähtud varjualuseta lubatud. Kai nr 6 juures asuvale laoplatsile määrame samuti katmise nõude. 2. Arvestame osaliselt. Vastavalt avalikul arutelul kokkulepitule, seatakse loale nõue, mille 42(49) kohaselt ei ole kellaajal 22.00-06.00 puistekaupade käitlemine (laadimine, lastimine, lossimine) lubatud. 3. Ei arvesta ettepanekuga. Kuna täpsustatud mürahinnangu kohaselt müra piirväärtusi ei ületata, ei ole täiendava heliisolatsiooni nõudmine hetkel põhjendatud. 4. Ei arvesta ettepanekuga. Kuivõrd keskkonnakvaliteedi piirväärtused on tagatud ning keeldumise aluseid ei esine, ei ole Keskkonnaametil alust piirata lubatud kaubaliike ega keelata puistekauba lastimist/lossimist kaidel nr 5 ja 6. 5. Arvestame osaliselt. Keskkonnaamet on uuesti üle vaadanud lastimiseks/lossimiseks lubatud tuule keskmise kiiruse ning puhangute ülemmäärad. Kuivõrd puhanguid on raske ette näha ja keeruline hiljem kontrollida, jätame maksimaalseks tuule kiiruseks 10 m/s ning puhangutele eraldi kiirust ette ei näe. 6. Arvestame ettepanekuga. Taotleja on esitanud täiendatud ja täpsustatud mürahinnangu, milles on müra modelleeritud erinevates stsenaariumites ja erinevatel kõrgustel. 3.4.3. Avalikul arutelul tehtud ettepanekud Avalik arutelu toimus 24.04.2025 Pärnu Akadeemia 2 riigimajas ja Microsoft Teams’i keskkonnas. Avalikul arutelul küsitud küsimuste ja vastuste täielik loetelu on välja toodud avaliku arutelu protokollis, mis on leitav KOTKAS dokumendi nr DM-127421-53 alt. Avalikul arutelul tehtud ettepanekud, mida arvestati ja/või mille arvestamine/mittearvestamine vajas täiendavat kaalumist: 1. Müra iseloom on selline, et on vaikus ja siis on järsku tugev heli (laeva luugid lähevad lahti/kinni). Kui Terviseamet teeb müramõõtmisi, siis ei tule õiget tulemust, sest tugev heli ei ole pidev. Keskmine helitase vastab normidele. Naabrid ärkavad öösel selle järsu tugeva heli peale üles. Küsimus: Kas Terviseametilt on selle tegevuse kohta arvamust küsitud? Tööstusmüra menetlemine keskkonnaloa taotlustes ei ole Terviseameti pädevuses. Terviseamet käib tööstusmüra mõõtmas, kuid nemad kooskõlastusi ei anna ja keskkonnaluba ei menetle. Seadus ei ole ette näinud, et Keskkonnaamet peaks loa menetluse käigus sisendit või kooskõlastust Terviseametilt küsima. Terviseamet lähtub samadest müra piirnormidest nagu Keskkonnaamet. Saadame loa täiendatud eelnõud Terviseametile teadmiseks/arvamuse avaldamiseks – kaasame Terviseameti menetlusse. 2. Kas on võimalus panna piirang, et teatud tuule suunaga pole lubatud üldse puistekaupa laadida? Et kui tuul puhub lähimate elamute suunas, siis ei või üldse laadida, aga kui puhub muus suunas, siis on see 10 m/s piirang. Keskkonnaamet palus 30.04.2025 kirjaga nr DM-127421-52 ettevõttel selgitada, kas puistekaupade laadimise peatamine on võimalik kui tuul puhub lähimate elamute suunas (suunast 65-135°) ning kui ei ole, siis seda põhjendada. Ettevõte vastas 27.05.2025 kirjas nr DM-127421-61, et „Laadimise peatamine ei ole vajalik ja ka otstarbekohane ainult tuule suunda arvestades. 12 kuu keskmine tuulekiirus Keskkonnaagentuur Ilm andmetel (https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/) on 3,2 m/s kuni 4,3 m/s (aasta keskmine 3,6 m/s) Laadimistööd on mõistlik katkestada, kui tuul on suunalt 65-135° ja tuule 43(49) kiirus on 10 m/s (tuule suunda ja kiirus koos arvestades).“ Keskkonnaamet täpsustab, et tuule kiiruse piirangu eesmärk on, et puistekauba osakesed ei kanduks tuulega lähimate kinnistuteni ega ka Pärnu jõkke. Seega ei arvesta Keskkonnaamet ettevõte tehtud ettepanekuga seada meetmena tuule kiiruse ja suuna tingimused koos, kuna sel juhul toimuks tugeva tuulega (10 m/s ja rohkem) puistekauba osakeste kandumine Pärnu jõkke. Seega jääb kehtima nõue, mille kohaselt tuleb puistekauba käitlemistööd katkestada, kui keskmine tuule kiirus on üle 10 m/s (olenemata tuule suunast). Kuivõrd nähtaval tolmul ei ole õhukvaliteedi piirväärtust ning tegevuse lubamine üksnes teatud tuulesuunaga piiraks ettevõtte tegutsemist ebaproportsionaalselt palju, ei sätestata tuulesuuna piirangut, kuna see ei ole õiguslikult piisavalt põhjendatud. 3. Miks just tuule kiirus 10 m/s, mitte 5 m/s? Ettepanek panna 10 m/s asemel piiranguks näiteks 6 m/s, kuna käesoleva käitise puhul on elanikud lähemal. Keskkonnaamet palus kirjaga nr DM-127421-52 ettevõttel hinnata, kui suures ulatuses piiraks selline meede lastimis- ja lossimistööde teostamist. Ettevõte vastas kirjas nr DM-127421-61, et „Arvestades lastimise ja lossimise intensiivsust võrreldes AS-i Pärnu Sadam lastimise ja lossimise intensiivsusega, ei ole põhjendatud karmimate piirangute seadmine AS Pärnu Laevatehasele. Karmimad piirangud häirivad olulisel määral laevade lastimist ja lossimist. Vastus nr 3. on toodud tuule kiirused, mis iseloomustavad kuu keskmisi tuule kiiruseid (m/s) ja nendest lähtumine piirab oluliselt sadama tegevust, sest tegemist on keskmiste tuulte kiirustega.“ Keskkonnaamet leiab samuti, et lubatava tuulekiiruse määramine väiksemaks kui teistel sadamatel, piirab taotleja tegutsemist ebaproportsionaalselt palju ega ole kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõtetega. 4. Ettepanek mürauuringut täiendada lähtuvalt AS Pärnu Sadama poolt linnavalitsusele esitatud arvamusest Lootsi tn 10 detailplaneeringule, mis ütleb, et Pärnu Laevatehase poolt ei ole mürahäiringut oodata. Lisaks soov mudeldada kõrgemalt kui 2 m (näiteks 6-8 m kõrguselt). Keskkonnaamet palus loa taotlust täiendada müra modelleerimisega erinevate stsenaariumite korral. Ettevõte esitas dokumendiga nr DM-127421-61 täiendatud müra hinnangu, kus modelleeriti müra esinemist erinevates olukordades: Laevade lastimine ja lossimine (16 h) toimub kai nr 5 ääres ja Emajõe tn 12b on varjualune, Laevade lastimine ja lossimine toimub (16 h) kai nr 5 ääres ja Emajõe tn 12b ei ole varjualust, Laevade lastimine ja lossimine toimub (16 h) kai nr 6 ääres ja Emajõe tn 12b on varjualune, Laevade lastimine ja lossimine toimub (16 h) kai nr 6 ääres ja Emajõe tn 12b ei ole varjualust, Kõikide olukordade puhul toimus lisaks ka frontaallaaduri töö (3,2 h) Emajõe tn 12b laoplatsil ning laevade remonttööd kuivdoki asukohas (16 h). Maa- ja Ruumiameti ortofoto alusel tehti kindlaks eluhooned, mis on kahekorruselised ning nende hoonete fassaadidel määrati ka müratasemed esimesel korrusel (2 m kõrgusel) ja teisel korrusel (6-8 m kõrgusel). 44(49) Täiendatud mürahinnangu kohaselt on müra päevased piirväärtused tagatud kõikide stsenaariumite korral. Kogu tööaeg jääb laevatehase alal päevaajale, mistõttu öist modelleerimist ei teostatud. 5. Mida vibratsiooniga teha? Vibratsioonile ei ole kehtestatud väliskeskkonnas piirväärtuseid sarnaselt nähtava tolmuga. Keskkonnaamet palus ettevõttel täpsemalt kirjeldada käitise tegevusest tulenevat vibratsiooni. Ettevõtte vastas kirjas nr DM-127421-61, et vibratsiooni võivad tekitada sadama territooriumil liiklevad tõstukid puistematerjali laadimisel ja autotransport puistematerjali transportimisel sadama territooriumile. Arvestades laaditavate materjalide kogust, tõstukite ja autotranspordi liikumise tihedust, ei ole transpordist tulenev vibratsioon pidev ja ei ületa Emajõe tänaval Pärnu ja Haapsalu maanteel Pärnu autotranspordist tulenevat vibratsiooni. 6. Valgusreostus? Kas käitises peavad põlema prožektorid Emajõe tänava suunas? Ka valgusreostusel pole keskkonnakvaliteedi piirnorme. Kui laev jõuab õhtul sadamasse, siis enamus juhtudel ei hakata öösel laeva lossima, vaid seda tehakse hommikul. Avaliku arutelu tulemusena ei plaani ettevõte enam öist puistekaupade käitlemist. Seega lisatakse keskkonnaloale tingimus, mille kohaselt ei ole kellaajal 22.00-06.00 puistekaupade käitlemine (laadimine, lastimine, lossimine) lubatud. Paraku ei ole turvakaalutlustel võimalik laevade puhul öösel valgust täielikult välja lülitada. Ka territooriumil on ette nähtud öine valgustamine. Sadamaalal prožektoreid öösel ei kasutata. 7. Ettepanek otsida välja territooriumil tehtud müra mõõtmistulemused. Keskkonnaamet otsis nii aktsiaseltsi Pärnu Laevatehas kui ka ASiga Pärnu Sadam seotud müra mõõtmisi Terviseameti dokumendiregistrist, kuid ei leidnud. Terviseamet vormistab järelevalve käigus ettekirjutusi, mida avalikustab oma kodulehel. Ka ettekirjutuste nimekirjas ei leidunud, et aktsiaseltsile Pärnu Laevatehas või ASile Pärnu Sadam oleks tehtud ettekirjutusi. Seega ei ole põhjust arvata, et piirkonnas oleks Terviseameti poolt läbi viidud müramõõtmisi, mis oleksid näidanud müra piirväärtuste ületamist. 8. Ettepanek lisada müra mõõtmise asukohtade nimekirja ka Haapsalu mnt 8 kinnistu. Arvestame ettepanekuga. Müra mõõtmise asukohta lisatakse ka Haapsalu mnt 8 kinnistu. 9. Ettepanek täiendada meedet, et kui seire käigus ilmneb, et saasteained lenduvad lubamatult Pärnu jõkke või naaberkinnistutele, tuleb tööd viivitamatult peatada. Täiendame meedet vastavalt tehtud ettepanekule. 10. Kui Emajõe tn 12b kinnistul olev varjualune on kaupa täis, töötab see nagu müratõkkesein. Ettepanek teha müra modelleerimist erinevate stsenaariumite ja tuule tugevuste korral. 45(49) Täiendatud müra hinnangus on müra modelleeritud erinevate stsenaariumite korral (vt punkt 4). 11. Ettepanek seada meetmed vastavalt Emajõe tn 12b kinnistu detailplaneeringule – ainult varjualune, mitte müratõkkesein. Planeeringus on ette nähtud ehitada nii varjualune kui ka 2,5 m kõrgune müratõkkesein. Müra hinnangust selgus, et müratõkkeseina rajamine ei ole siiski vajalik. 12. Kas saaks jagada infot, millal laevad kaidele tulevad? Laevatehase kodulehel või Pärnu sadama kodulehel saaks infot jagada saabuvate laevade kohta. Kuivõrd tegu on pigem ettevõtte ja kohalike omavahelise kokkuleppega, ei pea Keskkonnaamet asjakohaseks sellekohast tingimust keskkonnaloale määrata. 3.4.4. Ettepanekud ja arvamused täiendatud eelnõude kohta Täiendatud eelnõude kohta esitati avalikustamise käigus kaks arvamust. 1) 18.06.2025 kiri nr DM-127421-64 (Terviseamet): „Sadama tööst tingitud müra mõõtmised on Terviseameti Kesklabori füüsika labor viinud läbi Pärnu Sadam AS tellimusel ajavahemikus 18.05.2018 kell 18:30 kuni 19.05.2018 kell 09:00. Mõõtmiste eesmärgiks oli tööstusmüra tasemete mõõtmine ja müra hinnatud tasemete määramine tööstusobjekti ümbritseval elamisalal. Mõõtmised viidi läbi Soo tn 1 ja Väike-Toome tn 7 elamualal. Müra mõõtmiste aruande nr 6/4-6-2/1573, 08.06.2018 tulemuste kohaselt ei ületanud Pärnu Sadam AS tegevusest tingitud müra hinnatud tasemed lähima piirkonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kehtestatud piirtasemeid nii päevasel kui ka öisel ajal. Väike-Toome tn 7 elamualal jäid tööstusmüra hinnatud tasemed päevasel ajal vahemikku 44-48 dBA (koos mõõtmistulemuste laiendmääramatusega) ja öised hinnatud tasemed vahemikku 39-43 dBA. Tööstusmüra piirväärtused II kategooria aladel ehk elamualadel on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Terviseamet on tutvunud Aktsiaseltsi Pärnu Laevatehas keskkonnaloa nr L.ÕV.PM-56174 muutmise otsuse ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõuga ning ei esita täiendavaid ettepanekuid.“ 2) 25.06.2025 DM-127421-65 (eraisik): „Tere. Olen Haapsalu mnt.7, Pärnu linn korteri omanik. Avaldan oma seisukoha Pärnu Laevatehase keskkonnaloa L.ÕV. PM-56174 kohta. Mul on tunne, et need kirjad saadetakse edasi elanikele, kes elavad seal vahetus läheduses siis, kui otsused on juba vastu võetud. Kuid arvestades mis toob kaasa selliste materjalide nagu killustiku, hakkpuitu, klaasipuru ja teravilja laadimine, siis mina kui elanik, ei ole sellega nõus. Seepärast, et sellega kaasneb suur müra, mitmesugused lõhnad, mis häirivad minu elukvaliteeti.„ Keskkonnaamet: Menetlust ja avalikustamist on korrektselt läbi viidud. Eraisikule saadeti tutvumiseks taotlus (12.09.2024) ja eelnõud (08.04.2025 ja 12.06.2025). Avalikustamise kirjad on saadetud mitte üksnes piirinaabritele, vaid ka lähema ümbruse elanikele. Keskkonnaamet on taotlust kontrollinud, ühegi tegevuse tõttu ei ületa kehtestatud piirväärtusi. 46(49) Keskkonnaamet jätab täiendatud eelnõu avalikustamisel laekunud kirjad taotlejale edastamata, sest Terviseameti kiri on avalikult kättesaadav ja kummaski kirjas uusi ettepanekuid ei laekunud. 3.5. Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima AÕKS, VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa- omaja-meelespea. [1] Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite- seisundiinfo (14.10.2024) [2] Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022- 2027#meetmeprogrammi-doku (17.10.2024) [3] Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite- seisundiinfo (14.10.2024) [4] Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022- 2027#meetmeprogrammi-doku (17.10.2024) [5] Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs“, Tallinn [6] Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs“, Tallinn [7] Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs“, Tallinn [8] Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs“, Tallinn [9] Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs“, Tallinn [10] M. Laht, K. Lõhmus, G. Nurk, R. Rebane, M. Paju, K. Normak, V. Kõrgmaa, A. Sikk „Veekeskkonnale ohtlike ainete allikate inventuur“, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2018 [11] Käsiraamat tööstusele. Veekeskkonnale ohtlikud ained. COHIBA. Käsiraamat on koostatud projekti ”Ohtlike ainete ohjamine Läänemere regioonis” raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond [12] Käsiraamat tööstusele. Veekeskkonnale ohtlikud ained. COHIBA. Käsiraamat on koostatud projekti ”Ohtlike ainete ohjamine Läänemere regioonis” raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond [13] Käsiraamat tööstusele. Veekeskkonnale ohtlikud ained. COHIBA. Käsiraamat on koostatud projekti ”Ohtlike ainete ohjamine Läänemere regioonis” raames, mida rahastab Euroopa 47(49) Regionaalarengu Fond [14] Käsiraamat tööstusele. Veekeskkonnale ohtlikud ained. COHIBA. Käsiraamat on koostatud projekti ”Ohtlike ainete ohjamine Läänemere regioonis” raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond [15] Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022- 2027#meetmeprogrammi-doku (17.10.2024) [16] Analüüsiakt on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 10.03.2025 dokumendina nr DM-127421-37 (menetluse nr M-127421) all [17] Nordic Council of Ministries. Nordic Shipyards Best Available Techniques (BAT), 2016. Kättesaadav veebilehel: https://www.norden.org/en/publication/nordic-shipyards (16.10.2024) [18] Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs“, Tallinn VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Marit Kivisild vanemspetsialist juhataja ülesannetes välisõhu büroo, kliima- ja kiirgusosakond 48(49) Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. LHK projekt 3. LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - Tehnoloogiline_kaart_Parnu_Laevatehas_AS.pdf 4. LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas - Asukohakaart.pdf 5. LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Asendiplaan.pdf 6. LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Mura_oosel_koos_muratokkeseinaga.pdf 7. LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Mura_paeval_koos_muratokkeseinaga.pdf 8. LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Mura_fassaadidel_ja_elamumaa_kinnistu_piiril_ilma_muratokkeseinata.pdf 9. LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Mura_fassaadidel_ja_elamumaa_kinnistu_piiril_koos_muratokkeseinaga.pdf 10. LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Mura_paeval_ilma_muratokkeseinata.pdf 11. LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Mura_oosel_ilma_muratokkeseinata.pdf 12. LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Murahinnang_Parnu_laevatehas_26022025.docx 13. LHK lisa - Manused - Peened_osakesed__PM10__1_aasta_kontsentratsioon.pdf 14. LHK lisa - Manused - Aromaatsed_susivesinikud_1_aasta_kontsentratsioon.pdf 15. LHK lisa - Manused - Aromaatsed_susivesinikud_1_tunni_kontsentratsioon.pdf 16. LHK lisa - Manused - Aromaatsed_susivesinikud_24_tunni_kontsentratsioon.pdf 17. LHK lisa - Manused - Peened_osakesed__PM10__24_tunni_kontsentratsioon.pdf 18. LHK lisa - Manused - Mangaan_ja_uhendid__umberarvutatuna_mangaaniks_24_tunni_kontsentratsioon.pdf 19. LHK lisa - Manused - Ksuleenid_ja_isomeerid_24_tunni_kontsentratsioon.pdf 20. LHK lisa - Manused - Ksuleenid_ja_isomeerid_1_tunni_kontsentratsioon.pdf 21. EELHINNANG.pdf Teadmiseks: ARC Repair OÜ, AS Pärnu Sadam, Elektrilevi OÜ, LEMMA OÜ, Osaühing Pärnu Stividorid, Pärnu Linnavalitsus, Pärnu linn, Haapsalu mnt 4 korteriühistu, Terviseamet Maret Põldmaa peaspetsialist välisõhu büroo, kliima- ja kiirgusosakond 49(49) Keskkonnaluba Loa registrinumber L.ÕV.PM-56174 Loa omaja Ärinimi / Nimi aktsiaselts Pärnu Laevatehas andmed Registrikood / 10124004 Isikukood Tegevuskoha Nimetus PÄRNU LAEVATEHAS AS andmed Aadress Emajõe tn 22, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond Katastritunnus(ed) 62501:042:0010, 62501:001:0156 Territoriaalkood EHAK 6619 Käitise territoorium Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Emajõe tn 12b (62501:001:0156), Emajõe tn 22 (62501:042:0010), Emajõe tn 22a (62501:042:0001). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad Vee erikasutus; tegevused Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima 02.07.2025 periood hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete 2/12 kaupa V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Laevatehase sademevee väljalask Väljalaskme kood PL049 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Pärnu jõgi Suubla kood VEE1123500 Veekogumi nimetus Pärnu Käru jõest suudmeni Veekogumi kood 1123500_3 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6471896, Y: 528158 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastusaste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ % I kv II kv III kv IV kv Aastas 2025 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2025 Heljum HEL 40 2025 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) 2025 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 3/12 V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Proovivõtja peab proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud. Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus Laevatehase sademevee väljalask PL049 X: 6471896, Y: 528158 Pärnu Käru jõest suudmeni 1123500_3 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Tributüültina-katioon (TBT) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas Täiendavad nõuded väljalaskme seire 1) Sademevee omaseire proov võib olla punktproov, kui see on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust. läbiviimiseks 2) Saasteainete ja ohtlike ainete sisalduse määramiseks sademevees ei võeta proovi vihmavalingu ajal ega muudes erakorralistes ilmastikuoludes, näiteks lume kiire sulamise ajal. 3) Sademevee väljalasu tributüültina ühendite (TBT) sisaldust tuleb seirata kaks korda aastas (üks kord poolaastas) kolme aasta jooksul (2025. aasta IIII kvartalis, 2026. aasta II ja III kvartalis ja 2027. aasta II kvartalis). Seega tuleb kokku võtta 4 proovi. 4) Tributüültina ühendite (TBT) sisaldust tuleb analüüsida kogukontsentratsioonidena veeproovi üldmahus (st mittefiltreeritud proovist). V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks tuleb proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Veekogu Veekogu Suubla Suubla Väljalaskme Väljalaskme Veekogumi nimetus Veekogumi Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha Seire nimetus kood nimetus kood kood nimetus kood koordinaadid (L‑Est) Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise Proovi sagedus võtmise aeg 4/12 Pärnu jõgi VEE1123500 Pärnu Käru jõest 1123500_3 Pärnu jõgi tegevuskohast X: 6471939, Y: 528410 Pinnaveeseire Heljum Üks kord II ja III kvartal suudmeni ülesvoolu Lahustunud hapnik poolaastas (proovivõtul) (mg/l) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Tributüültina-katioon (TBT) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Veetemperatuur (proovivõtul) Elektrijuhtivus (proovivõtul) Pärnu jõgi VEE1123500 Pärnu Käru jõest 1123500_3 Pärnu jõgi tegevuskohast X: 6471657, Y: 528192 Pinnaveeseire Heljum Üks kord II ja III kvartal suudmeni allavoolu Lahustunud hapnik poolaastas (proovivõtul) (mg/l) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Tributüültina-katioon (TBT) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Veetemperatuur (proovivõtul) Elektrijuhtivus (proovivõtul) Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Proovid võtta vee pinnakihist. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus 5/12 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Tegevusvaldkond Laeva lastimine Laeva lossimine Laeva remont Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Muud olulised meetmed 1) Teostatakse laevade ja paatide remonti ja hooldamist Laevatehase kuivdokis ning tuulega lenduvate puistekaupade regulaarset lastimist ja lossimist Pärnu sadama kaidel nr 5 ja Pidev nr 6. 2) Lubatud on käidelda killustikku (lossimine 100 000 m3/a), hakkpuitu (lastimine 100 000 m3/a), teraviljasaaduseid (lastimine 50 000 m3/a) ja klaasipuru (lastimine 20 000 t/a ja lossimine 20 000 t/a). 3) Killustikku ja klaasipuru on lubatud ladustada laoplatsidel (heiteallikad V2-2 ja V3-2) ning hakkpuitu on lubatud ladustada laoplatsil V3-2. 4) Teraviljasaadused tuleb lastida otse laeva, ladustamine ei ole lubatud. 2. Laevade teenindamise keskkonnasõbralik 1) Lastimis- ja lossimistööd tuleb katkestada, kui keskmine tuule kiirus on üle 10 m/s. Tuule kiiruse jälgimisel peab lähtuma Pärnu sadama ilmajaama andmetest (http://on- Pidev korraldamine line.msi.ttu.ee/parnu/). 2) Sadamasse sissesõidul ja liikumisel akvatooriumis liigub laev minimaalse kiirusega, mille puhul säilitatakse juhitavus rooli abil. Raskete ilmastikutingimuste korral kasutatakse laeva sildumisel puksiiri abi. 3) Puistekaupade lastimisel ja lossimisel tuleb paigaldada laeva ja kai vahele kaldpind või present, mis tagab, et käideldav kaup ei satuks laeva ja kai vahele ja sealt edasi Pärnu jõkke. 4) Puistekaupade lastimine ja lossimine peab toimuma personali pideva järelevalve all. 3. Lastimis- ja lossimis- või laevaremondi töödeks 1) Puistekaupade lastimisel ja lossimisel tuleb kasutada greiferiga varustatud mobiilset hüdraulilist sadamakraanat, hüdropneumaatilist kraanat ja frontaallaadurit. Pidev nõutav tehnika ja nõuded 2) Kraana greiferit ei tohi avada kõrgemal kui 1 m kõrgusel kaubast. 3) Greiferi lõuad tuleb täielikult sulgeda enne kauba lastimist ja lossimist. 4) Vajadusel tuleb lastimise ja lossimise ajaks asetada vette poomid ning lastimise ja lossimise lõppedes koguda kokku vette sattunud kaup. 5) Vältida korduvat puistekaupade ühest asupaigast teise ladustamist. 6) Tuleb korraldada kaide, teede ja laoplatside pidev perioodiline puhastamine. Laoplatse tuleb puhastada 3 tunni jooksul pärast kauba laevale lastimist. Kaisid ja teid puhastada 2 tunni jooksul pärast laeva lastimist või lossimist. 7) Puhastamisel eralduva tolmu vältimiseks tuleb eelnevalt kaid, teed või laoplatsi niisutada. 8) Puhastustööde teostamisel tuleb arvestada tuule kiiruse ja suunaga, et võimalik tolm ei satuks Pärnu jõkke või elamute piirkonda. 9) Tuleb kasutada töökorras transpordivahendeid ja laadurseadmeid võimaliku õlilekke minimiseerimiseks. 10) Kui tekib oht, et peenosakesed kanduvad akvatooriumist kaugemale, peab ehitama tuulekaitse kohtadesse, kus tuulealuseid piirkondi pole võimalik vältida. 11) Lastimis- ja lossimistööde lõppedes tuleb tagada kasutatud seadmete täielik tühjendamine. 4. Lastimis- ja lossimis- või laevaremondi töödeks 1) Laevade ja paatide remont toimub kuivdokis. Pidev nõutav tehnika ja nõuded 2) Laevakerede puhastamisel roostest ja vanast värvist kasutatakse liiva või gritti. 3) Võimalusel eelistada laevade puhastamist gritiga, kuna griti kasutamine liiva asemel vähendab tolmu teket. 4) Võimalusel eelistada laevade puhastamist märja gritiga või märja liivaga. 5) Kuivdokk peab olema laevade puhastus- ja värvimistööde ajal ümbritsetud ning pealt kaetud presentekraanidega. 6) Kui doki pealt katmine pole võimalik (nt suuremate laevade puhul), tuleb tugeva tuulega (keskmine tuule kiirus 10 m/s või enam) tööd peatada. Tuule kiirust jälgida Pärnu sadama ilmajaama mõõtmiste järgi http://on-line.msi.ttu.ee/parnu/ 7) Teostada regulaarselt kuivdoki hooldust ja puhastamist, jäätmete koristamine peab toimuma pärast iga tööga lõpetamist. 8) Kasutatavate värvide koostis ning kvaliteet peab vastama Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni IMO nõuetele. 9) Tributüültina komponente sisaldavate kattumisvastaste värvide kasutamine on keelatud. 10) Värvi pihustamisel tuleb kasutada õhuta pihustamise meetodit või kasutada värvimiseks värvirulle. 11) Võimalusel kasutada lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduseta värve. 12) Kasutusel olnud gritt, liiv ja muud jäätmed tuleb kokku koguda ja käidelda vastavalt kehtestatud nõuetele. 5. Veereostusavarii vältimine või selle kiire 1) Lastimis- ja lossimisseadme avarii korral tuleb tööd viivitamatult peatada. Pidev likvideerimise nõuete täitmine 2) Juhul, kui kuivdokis peaks asfaltplatsile lekkima mingil põhjusel õli või diiselkütust, peab ettevõte omama õlireostustõrje vahendeid ja õlijahutusaineid. Lisaks tuleb kinni pidada Pärnu sadama eeskirjast ja õlireostuse kõrvaldamise plaanist. 3) Laeva remonttööde ajal tuleb regulaarselt teostada visuaalset seiret laeva remondi käigus eralduda võivate saasteainete osas (värv, tolm jne). Kui seire käigus ilmneb, et saasteained lenduvad Pärnu jõkke või naaberkinnistutele, tuleb tööd viivitamatult peatada. 6/12 V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Meetmed, mis vähendavad ohtlike Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaloas kehtestatud piirväärtustele. Sademevee nõuetele mittevastavuse korral tuleb vee erikasutajal kasutusele võtta asjakohased Pidevalt ainete mõju suublale meetmed tagamaks reostusnäitajate vastavus keskkonnaloas kehtestatud piirmääradeni. 2. Meetmed, mis vähendavad ohtlike Kui sademevee tributüültina ühendite seire käigus selgub, et suublasse juhitav sademevesi sisaldab tributüültina ühendeid, on Keskkonnaametil õigus keskkonnaluba muuta ning kehtestada Vajadusel ainete mõju suublale loas tributüültina ühenditele piirväärtus. 3. Toimingud avarii korral Saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. Olukorra tekkimisel V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Heitvee arvestus Pidada suublasse juhitava sademevee hulga üle arvestust kvartaalselt. Andmed esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Üks kord kvartalis 2. Väljalaskme omaseire tulemused Väljalaskme omaseire tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS tärkandmetena, lisades ka vastavad Üks kord kvartalis dokumendid. 3. Veekogu omaseire tulemused Veekogu seire tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS tärkandmetena, lisades ka vastavad dokumendid. Kaks korda aastas 4. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Keskkonnatasu tuleb deklareerida vastavalt kehtestatud õigusaktidele keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Keskkonnatasu deklaratsioon tuleb Üks kord kvartalis esitada ka juhul kui keskkonnakasutust ei ole reaalselt toimunud. 5. Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või reovee puhastusastmete Keskkonnaloa nõuetele mittevastavate sademevee analüüsitulemuste kohta esitada selgitus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kohustuste Olukorra tekkimisel vastavus kehtestatud nõuetele esitamise juures märkuste lahtris. 6. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada üks kord aastas elektroonselt vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 7. Teave meetmete rakendamise kohta Kui keskkonnaloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest kirjalikult Keskkonnaametit teavitada. Olukorra tekkimisel 8. Muu vajalik informatsioon Laeva remontimisel või puistekaupade lastimisel, lossimisel juhtunud avariidest, mille käigus on saasteaineid või muud ohtlikud ained (õli, nafta jne) Koheselt vastava olukorra sattunud vette, tuleb koheselt teavitada Keskkonnaametit. tekkimisel V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 33151 - Tsiviillaevade ja -paatide remont ja hooldus 38211 - Materjalide taaskasutusele võtmine 52241 - Laadungikäitlus Põletusseade Ei Keskmise võimsusega põletusseade Ei Suure võimsusega põletusseade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist 7/12 Naftasaaduste, muude mootori- või vedel‐ Ei kütuste, kütusekomponentide või kütuse‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse Ei ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad Heiteallikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0012804 V1-1 V1-1 Puhastamine X: 6471800, Y: 528052 X: 6471808, Y: 528065 HEIT0012805 V1-2 V1-2 Keevitamine X: 6471791, Y: 528050 X: 6471799, Y: 528060 HEIT0012806 V1-3 V1-3 Värvimine X: 6471800, Y: 528038 X: 6471808, Y: 528051 HEIT0012807 V1-4 V1-4 Lõikamine X: 6471792, Y: 528038 X: 6471799, Y: 528048 HEIT0012808 V2-1 V2-1 Kai nr 5 lossimine lastimine X: 6471797, Y: 528173 X: 6471821, Y: 528188 HEIT0012809 V2-2 V2-2 Kai nr 5 puistekaupade ladustamine ja laadimine X: 6471826, Y: 528057 X: 6471869, Y: 528080 HEIT0012810 V3-1 V3-1 Kai nr 6 lossimine lastimine X: 6471912, Y: 528196 X: 6471922, Y: 528214 HEIT0012811 V3-2 V3-2 Kai nr 6 puistekaupade ladustamine ja laadimine X: 6471925, Y: 528166 X: 6471940, Y: 528238 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused 8/12 aastas A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 100-41-4 Etüülbenseen 2025 0.488 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2025 0.018 t 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) 2025 0.027 t 50-00-0 Formaldehüüd (metanaal) 2025 0.001 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2025 0.021 t 67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) 2025 0.027 t 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks 2025 1.001 kg Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2025 2.386 t Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid 2025 1.871 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2025 4.542 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2025 1.121 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2025 0.456 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2025 0.01 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate 9/12 kaupa A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik V2-2 Kai nr 5 puistekaupade ladustamine ja laadimine (V2-2) HEIT0012809 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.033 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.016 g/s V1-1 Puhastamine (V1-1) HEIT0012804 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.263 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.092 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s V1-2 Keevitamine (V1-2) HEIT0012805 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.003 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks Tavaheide 0.20 mg/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.001 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.001 g/s V1-3 Värvimine (V1-3) HEIT0012806 Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.176 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.32 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.049 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.003 g/s 67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) Tavaheide 0.003 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.213 g/s 50-00-0 Formaldehüüd (metanaal) Tavaheide 0.001 g/s Propanoolid Propanoolid Tavaheide 0.003 g/s V1-4 Lõikamine (V1-4) HEIT0012807 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.055 g/s 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks Tavaheide 0.83 mg/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.018 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.015 g/s V2-1 Kai nr 5 lossimine lastimine (V2-1) HEIT0012808 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.033 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.016 g/s V3-1 Kai nr 6 lossimine lastimine (V3-1) HEIT0012810 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.09 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.043 g/s V3-2 Kai nr 6 puistekaupade ladustamine ja laadimine (V3-2) HEIT0012811 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.09 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.043 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete 10/12 heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus Täitmise Täitmise Eritingimuse kirjeldus sagedus tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral) Müra seire Ühekordne A7.1. Kontrollida müratasemeid otseste mõõtmiste abil tootmisterritooriumile lähimate majapidamiste (Emajõe tn 12a, Haapsalu mnt 4 ja Haapsalu mnt 4a ja Haapsalu mnt 8) kinnistute tootmisterritooriumipoolsel piiril vaba helivälja tingimusel (mõõtmisseadet mitte panna aia või hoone seina taha). Ühed mõõtmised viia läbi ajal, mil kuivdokis tehakse päevasel ajal abrasiivpuhastust ning kail nr 6 toimuvad lastimis või lossimistegevused. Teised viia läbi ajal, mil kuivdokis tehakse päevasel ajal abrasiivpuhastust ning lastimis või lossimistegevused toimuvad kail nr 5. Mõõtmiste ajal peavad seadmed töötama maksimaalse võimsusega ning üheaegselt. Paralleelselt tuleb müra mõõta ka töö tsoonis, et oleks võimalik andmeid võrrelda. Mõõtmiste alusel tuleb esitada müra päevane ja öine hinnatud tase. Mõõtmiste kestus (ajaline kaetus) peab olema piisavalt esinduslik, et hinnata kogu võimalikku mürataset päevasel ja öisel ajal, arvestades tootmise tsüklilisust. Mõõtmistulemuste aruanne peab kajastama ka mõõtmiste aegseid ilmaolusid, tööde kaugust ja töötanud tehnikat. Mõõtmisi peab teostama vastava akrediteeringuga labor. Mõõtmistulemused esitada Keskkonnaametile hiljemalt 30.06.2026 keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuste moodulis. Müra piirväärtuste ületamisel peab keskkonnaloa omaja esimesel võimalusel viima oma tegevuse vastavusse kehtivate normatiividega või tegevuse peatama. Rakendatud meetmetest tuleb teavitada Keskkonnaametit. Töökorralduslikud Pidev A7.2. Korraga tohib laadimistegevusi teostada vaid ühel kail (kail nr 5 või kail nr 6). nõuded Töökorralduslikud Pidev A7.3.Emajõe tn 12b kinnistul tohib materjali ladustada üksnes (elamute suunas kinnist seinaosa või seinaosasid omava) varjualuse all. Varjualune peab vastama Emajõe tn 12b kinnistul kehtiva detailplaneeringu nõuded nõuetele. Samuti peab täielikult kaetud olema ka kail nr 6 asuval laoplatsil hoiustatav puistekaup. Töökorralduslikud Pidev A7.4. Laevade ja paatide remondiga tohib tegeleda vaid esmaspäevast reedeni ajavahemikul 08.00-19.00. Puistekaupu tohib käidelda (laadida, lastida, lossida) vaid ajavahemikul 06.00-22.00. nõuded Muude andmete Pidev A7.5. Käitaja on kohustatud teavitama Keskkonnaametit tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutumisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 14 päeva enne vastavate lepete jõustumist. esitamine Tegevuskoha rendilepingu muutumisel või uue kokkuleppe sõlmimisel tuleb käitajal esitada Keskkonnaametile uus kokkulepe või lepingu koopia, tõendamaks tegevuskoha kasutamise õiguslikku alust. Kui tegevuskoha kasutusõigust tõendava lepingu kehtivus lõppeb ning loa andjale ei ole esitatud uut kokkulepet või lepingut, mis tõendaks kinnistu kasutamise õiguslikku alust, on Keskkonnaametil õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada, kuna puudub tegevuskoha kasutusõigust tõendav dokument. Muu Pidev A7.6. Kaebuste korduval esinemisel ja/või tolmu levimisel on Keskkonnametil õigus algatada keskkonnaloa muutmise menetlus loatingimuste muutmiseks (sh lisamiseks). A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad 11/12 Loa lisad Nimetus Manus LHK projekt Lisa 1: LHK projekt.pdf LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - Tehnoloogiline_kaart_Parnu_Laevatehas_AS.pdf Lisa 2: Tehnoloogiline_kaart_Parnu_Laevatehas_AS.pdf LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas - Asukohakaart.pdf Lisa 3: Asukohakaart.pdf LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Asendiplaan.pdf Lisa 4: Asendiplaan.pdf LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Mura_oosel_koos_muratokkeseinaga.pdf Lisa 5: Mura_oosel_koos_muratokkeseinaga.pdf LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Mura_paeval_koos_muratokkeseinaga.pdf Lisa 6: Mura_paeval_koos_muratokkeseinaga.pdf LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Mura_fassaadidel_ja_elamumaa_kinnistu_piiril_ilma_muratokkeseinata.pdf Lisa 7: Mura_fassaadidel_ja_elamumaa_kinnistu_piiril_ilma_muratokkeseinata.pdf LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Mura_fassaadidel_ja_elamumaa_kinnistu_piiril_koos_muratokkeseinaga.pdf Lisa 8: Mura_fassaadidel_ja_elamumaa_kinnistu_piiril_koos_muratokkeseinaga.pdf LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Mura_paeval_ilma_muratokkeseinata.pdf Lisa 9: Mura_paeval_ilma_muratokkeseinata.pdf LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Mura_oosel_ilma_muratokkeseinata.pdf Lisa 10: Mura_oosel_ilma_muratokkeseinata.pdf LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Murahinnang_Parnu_laevatehas_26022025.docx Lisa 11: Murahinnang_Parnu_laevatehas_26022025.docx LHK lisa - Manused - Peened_osakesed__PM10__1_aasta_kontsentratsioon.pdf Lisa 12: Peened_osakesed__PM10__1_aasta_kontsentratsioon.pdf LHK lisa - Manused - Aromaatsed_susivesinikud_1_aasta_kontsentratsioon.pdf Lisa 13: Aromaatsed_susivesinikud_1_aasta_kontsentratsioon.pdf LHK lisa - Manused - Aromaatsed_susivesinikud_1_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 14: Aromaatsed_susivesinikud_1_tunni_kontsentratsioon.pdf LHK lisa - Manused - Aromaatsed_susivesinikud_24_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 15: Aromaatsed_susivesinikud_24_tunni_kontsentratsioon.pdf LHK lisa - Manused - Peened_osakesed__PM10__24_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 16: Peened_osakesed__PM10__24_tunni_kontsentratsioon.pdf LHK lisa - Manused - Mangaan_ja_uhendid__umberarvutatuna_mangaaniks_24_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 17: Mangaan_ja_uhendid__umberarvutatuna_mangaaniks_24_tunni_kontsentratsioon.pdf LHK lisa - Manused - Ksuleenid_ja_isomeerid_24_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 18: Ksuleenid_ja_isomeerid_24_tunni_kontsentratsioon.pdf LHK lisa - Manused - Ksuleenid_ja_isomeerid_1_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 19: Ksuleenid_ja_isomeerid_1_tunni_kontsentratsioon.pdf 12/12 Lisa EELHINNANG Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine keskkonnaloa muutmiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) § 61 lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. KeHJS § 3 lg 1 järgi hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 määrab ära olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille puhul algatatakse KMH ilma selle vajadust põhjendamata. KeHJS § 6 lg 2 määratleb ära tegevusvaldkonnad, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (edaspidi määrus nr 224). Taotletav tegevus ei ole KeHJS § 6 lg 1 kohaselt olulise mõjuga tegevus, kuid määruse nr 224 § 15 p 8 kohaselt kuulub antud tegevus valdkondade hulka, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, kuna tegemist on sellise tegevusega, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Seetõttu tuleb loa muutmise taotlusega planeeritavale tegevusele anda vastavalt KeHJS § 6 lg-le 2 eelhinnang, selgitamaks, kas planeeritaval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava tegevuse korral on eelhindamisel võetud aluseks: 1) Aktsiaselts Pärnu Laevatehas keskkonnaloa nr L.ÕV.PM-56174 muutmise taotlus ja lubatud heitkoguste (edaspidi LHK) projekt. 2) Menetlusega nr M-127421 seotud dokumendid 3) Nordic Shipyards Best Available Techniques (BAT)1 4) Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-20272 5) Veekogumite koondseisund 2023. aasta andmetel3 1 Nordic Council of Ministries. Nordic Shipyards Best Available Techniques (BAT), 2016. Kättesaadav veebilehel: https://www.norden.org/en/publication/nordic-shipyards 2 Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do 3 Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo (17.10.2024) 1 6) Veemajanduskavade meetmeprogramm 2022-20274 7) Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs5 8) Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+6 9) Pärnu linna üldplaneering 2035+ täiendatud eelnõud (november 2024 seisuga)7 10) Vana-Pärnu kaubasadama maa-ala detailplaneering 11) Emajõe tn 12a detailplaneering 12) Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“8 13) Pärnu sadama eeskiri9 14) Muinsuskaitse eritingimused Pärnu linna üldplaneeringule10 1. Kavandatav tegevus 1.1. Tegevuse iseloom ja maht Aktsiaselts Pärnu Laevatehas (registrikood 10124004; aadress Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Emajõe tn 22, 80030; edaspidi ka ettevõte või käitaja) esitas 19.02.2024 Keskkonnaametile keskkonnaloa nr L.ÕV.PM-56174 muutmise taotluse ja lubatud heitkoguste (edaspidi LHK) projekti (taotluse viimane versioon on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 13.05.2025 dokumendina nr DM-127421-57; edaspidi taotlus). Ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses sooviga tegeleda Pärnu maakonnas Pärnu linnas Pärnu linnas Emajõe tn 22 (registriosa number 1798005, katastritunnus 62501:042:0010, Emajõe tn 22 kinnistu), Emajõe tn 22a (registriosa number 2236805, katastritunnus 62501:042:0001, Emajõe tn 22a kinnistu) ja Emajõe tn 12b (registriosa number, katastritunnus 62501:001:0156, Emajõe tn 12b kinnistu) kinnistutel (edaspidi ka kui käitis) lisaks laevade ja paatide remondile ka puistematerjali (killustik, hakkpuit, teravili, klaasipuru) käitlemisega, mistõttu soovitakse keskkonnaloale lisada rida uusi heiteallikaid. Käitis asub vahetult Pärnu jõe 4 Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (17.10.2024) 5 Keskkonnaagentuur, 2020. Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs 6 Pärnu Linnavalitsuse Planeerimisosakond, 2021. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+, https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud2/yldplaneering2025 (17.03.2025) 7 https://experience.arcgis.com/experience/4ed3658ecb2d4d14a453d8698fab2c9b/page/Dokumendid/ (17.03.2025) 8 Rahandusministeerium, 2023. Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga. Seletuskirja eelnõu. 9 https://parnusadam.eu/pdf/SADAMA-EESKIRI-SADAMAREGISTER.2020.pdf (17.03.2025) 10 Hansen, L., 2018 ” Muinsuskaitse eritingimused Pärnu linna üldplaneeringule”, kättesaadav: https://parnu.sharepoint.com/sites/Avalikudhiskaustad2/Shared%20Documents/Avalikud%20kaustad/Planeerimi sosakond/%C3%9Cldplaneeringud/%C3%9Cldplaneering%202025+,%20joonised/Lisamaterjalid/Abimaterjal_ Muinsuskaitse%20eritingimused_2018.pdf?CT=1742212138106&OR=ItemsView (17.03.2025) 2 (VEE1123500) kaldal. Keskkonnaloa muutmise taotlusega taotletakse ka Emajõe tn 22 kinnistult sademevee suublasse juhtimist. Ettevõtte põhitegevuseks on enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus (EMTAK kood 68201). Ettevõte tegeleb käitises laevade ja paatide remontimisega ning soovitakse tegeleda kaidel nr 5 ja 6 ka puistematerjali (killustik, hakkpuit, teravili ja klaasipuru) lastimise ja lossimisega. Killustikku lossitakse laevadelt aastas kokku 100 000 m3. Teravilja lastitakse aastas kokku 50 000 m3, hakkpuitu lastitakse aastas kokku 100 000 m3 ja klaasipuru lastitakse ja lossitakse 20 000 t/a ja 20 000 t/a. Teraviljasaadused lastitakse otse laeva. Hakkpuitu, killustikku ja klaasipuru hoiustatakse ka laoplatsidel. Kaup saabub sadamasse laeva või praamiga. Laevade remonttööd hõlmavad järgmisi tegevusi: laevade puhastamine liivapritsi või gritiga, keevitustööd ning värvimistööd. Teostatakse ka laevade lõikustöid gaasilõikusega. Kai ääres seisvaid laevu ei remondita ega hooldata. Enne laevade remonditööde alustamist tõmmatakse laev veest mööda slipiteed kuivdokki, mis asub u 100 m veepiirist asfalteeritud platsil. Väikesed paadid ja kaatrid tõstetakse kuivdokki tõstuki või kraanaga. Kuivdokis remonditavate laevade maksimaalne pikkus on 45 m. Käitises planeeritakse kasutada kuni 15,166 t kemikaale aastas, millest eraldub kuni 4,543 t lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Pindade katmist teostatakse kuni 2860 h/a. Laevade puhastamiseks kasutatava griti kogus aastas on maksimaalselt 35 t ja liiva kogus maksimaalselt 35 t. Tööaeg kokku pinna puhastamisel on 467 h/a. Keevitustraadi kulu aastas on kuni 2 t ja keevitustöid teostatakse aastas maksimaalselt 1200 h/a. Emajõe tn 22 kinnistul asub sademevee kogumiskaev (kaevu koordinaadid X:6471896,56, Y:528142,10), millest juhitakse sademevesi II-klassi õlipüüdurisse (koordinaatidel X: 6471893,67, Y:528156,80) ning edasi läbi sademevee väljalasu Pärnu jõkke. Õlipüüdur on paigaldatud 7 aastat tagasi ning viimati on hooldus tehtud 07.11.2024. 1.2. Tegevuse seostest asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Ettevõtte tootmisterritoorium asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas aadressidel Emajõe tn 22 (sihtotstarve 100% tootmismaa), Emajõe tn 22a (sihtotstarve 60% tootmismaa, 40% ärimaa) ja Emajõe tn 12b (sihtotstarve 100% tootmismaa). Emajõe tn 22 kinnistu asub Pärnu sadama maa-alal. Pärnu sadam (sadama kood EEPRN)11 on olemasolev sadam ning kavandatavate töödega (keskkonnaloa muutmise aluseks olevad tegevused) seoses ei plaanita uute vesiehitiste rajamist. Emajõe tn 22 ja Emajõe tn 22a kinnistutel on kehtiv detailplaneering (Pärnu Linnavolikogu 21.12.2000 otsus nr 101), mille kohaselt tuleb sadamaaladel erilist tähelepanu pöörata jõe- ja merevee kaitsele. Kruntide haljastusprotsent peab olema vähemalt 20%. Emajõe tn 12b kinnistul kehtib Emajõe tn 12a detailplaneering (Pärnu Linnavolikogu 19.06.2014 otsus nr 57), mis jagas Emajõe tn 12a kinnistu kolmeks eraldi kinnistuks. Üheks 11 https://www.sadamaregister.ee/sadam/370 3 uueks kinnistuks sai Emajõe tn 12b. Detailplaneering sätestab, et antud kinnistule on hoonestusalale ette nähtud ehitada varjualune ladustatavate kaupade ja inventari tarbeks (korrektne ja elamukruntide suunas kinnist seinaosa või seinaosasid omav), müra levik naaberkinnistute suunas tuleb takistada müratõkkeseinaga (2,5 m kõrgune), materjaliks kasutada tihedat puitlaudist. Planeering näeb ette istutada juurde haljastust. Tagada tuleb 20% haljastuse nõue, millest omakorda 60% peab moodustama kõrghaljastus. Säilib kohustus olemasolevate puude säilitamiseks (käesoleval hetkel kinnistul haljastus, sh kõrghaljastus, puudub). Tagada tuleb kehtivates normatiivdokumentides määratud müra normatiivtase. Detailplaneeringu kohaselt ei ole ümarpalgi, lahtise saepuru ega muude tuleohtlike materjalide ladustamine kinnistul lubatud. Käitise tootmisterritoorium paikneb Pärnu kinnismälestise reg nr 11791 alal. Emajõe tn 12b kinnistul kehtiva detailplaneeringu kohaselt kehtib maa-alal muinsuskaitseline kitsendus, et enne ehitiste projekteerimist on vajalik arheoloogiliste uuringute läbiviimine. Ettevõtte tootmisterritooriumil kehtib Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+, milles on käitise kinnistu juhtotstarbeks määratud sadamate maa-ala (Ls). Üldplaneeringu kohaselt tuleb sadama-alade arendamisel eesmärgiks seada sadamate tegevusest põhjustatud keskkonnahäiringute (müra, tolm, vibratsioon jms) kandumise vältimine ümbritsevale elu- ja puhkekeskkonnale ning sadamaalade visuaalne sobitamine ümbritsevasse keskkonda. Sadamast tulenevad keskkonnahäiringud ei tohi kahjustada puhkemajandust. Uute tegevuste kavandamisel sadama lähistele tuleb arvestada sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega. Eelhinnangu koostamise ajal on koostamisel Pärnu linna üldplaneering 2035+ (algatatud Pärnu linnavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 63 “Pärnu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine”), mille täiendatud eelnõu koondkaardi (november 2024 seisuga) kohaselt asub käitis sadama maa-alal (Ls). Sadama maa-ala on veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav piirkond, kus asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised. Sadamas toimuv tegevus peab arvestama ümbritseva maakasutusega ning tagama sujuva ülemineku erineva maakasutusega alade vahel. Vajadusel tuleb ette näha kaitsehaljastus, et vähendada häiringute kandumist ümbritsevatele aladele. Piirete kavandamise vajadus määratakse igal üksikjuhul eraldi, lähtudes ohutusest, kruntide funktsionaalsest kasutusest ja ümbritsevast linnaruumist. Eelhinnangu tegemise ajal on koostamisel Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõude kooskõlastamine. Teemaplaneeringu seletuskirja lk 19 ja lk 75 kohaselt tuleb Vana-Pärnu piirkonnas arvestada kaubasadama arenguvajadustega. Kaubasadama mõjupiirkonnas uute tegevuste kavandamisel tuleb arvestada sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega ja rakendada vajadusel leevendavaid meetmeid. Kaubasadamas toimuv tegevus peab arvestama piirkonnas juba välja kujunenud maakasutust ja ning keskkonnahäiringutega ei tohi kahjustada olemasolevat puhke- ja elukeskkonda. Aktsiaseltsi Pärnu Laevatehase tegevuse seos lähipiirkonna tegevustega seisneb muuhulgas ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõjus. Käitise mõjupiirkonda jäävad ettevõtete ARC Repair OÜ, AS Pärnu Sadam ja Gren Eesti AS heiteallikad. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 10 kohaselt ei tohi õhukvaliteedi piirväärtusi ületada. Aktsiaseltsi Pärnu Laevatehas taotluse kohaselt on kõikide saasteainete puhul keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, 4 õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ kehtestatud heite piirväärtused väljaspool tootmisterritooriumi tagatud. 1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarad, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamisest. Planeeritava tegevuse eesmärk ei ole ressursi saamine. Käitise territooriumil ei esine loodusvarasid. Käitises toimuvatel lastimis- ja lossimistöödel ei kasutata eraldi ressursina maad, mulda, pinnast, muud maavara, vett ega loomastikku või taimestikku. Laevade remontimisel ja hooldamisel kasutatakse aastas kuni 35 tonni liiva, kuni 35 tonni gritti, ja kuni 2 tonni keevitustraati. Tegevusega ei ole ette näha mõju looduslikule mitmekesisusele. 1.4. Tegevuse energiakasutusest Energiakulud on seotud kasutatava tehnikaga. Kasutatavad seadmed kasutavad elektrienergiat. Energiakasutus viiakse miinimumini, kasutades töödeks sobivaimat tehnikat. Põletusseadmeid ja nende kütuseid käitise tegevuses ei kasutata. 1.5. Tegevusega kaasnevatest teguritest, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Käitis ei ole oluline soojusreostuse allikas. Kavandatav tegevus ei ole ioniseeriva kiirguse allikas. 1.5.1. Heited õhku Käitise tegevuse käigus eraldub õhku järgnevaid saasteaineid: lämmastikdioksiid, süsinikmonooksiid, mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks, tahked osakesed (PM- sum), peened osakesed (PM10), eriti peened osakesed (PM2,5) ning mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (edaspidi NMVOC) sh etüülbenseen, tolueen, propanoolid ja ksüleenid. Saasteainete heitkogused ning nende arvutamise metoodikad ja valemid on täpsemalt kirjeldatud LHK projektis (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 26.02.2025 dokumendina nr DM-127421-35). Mõju välisõhule ja õhukvaliteedile, sh koosmõju teiste ettevõtetega, on hinnatud aktsiaseltsi Pärnu Laevatehas keskkonnaloa muutmise taotlusmaterjalides. Taotlusmaterjalide kohaselt ei ületa ühegi saasteaine arvutuslik kontsentratsioon välisõhus keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ saasteainele kehtestatud piir- ega sihtväärtust. Heiteallikate koosmõju hindamisel on hajumisarvutuse piirkonnana käsitletud keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ § 17 lg 7 piirkonda, mis ulatub 500 m kaugusele käitise heiteallikatest. Käitise arvestuslikku mõjupiirkonda jäävad järgmiste ettevõtete heiteallikad: 1. ARC Repair OÜ (registrikood 14709073; keskkonnaluba nr KL-519256) 2. AS Pärnu Sadam (registrikood 11385865; keskkonnaluba nr L.ÕV/329474) 3. Gren Eesti AS (registrikood 12114252; keskkonnaluba nr L.ÕV/326771) 5 Taotlusmaterjalides esitatud saasteainete hajumise arvutusliku hindamise tulemused näitasid, et käitaja tegevusega ei ületata koosmõjus teiste käitiste heiteallikatega ühegi saasteaine osas väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri õhukvaliteedi piirväärtusi (edaspidi ka ÕPV). Käitiste heiteallikatest välisõhku väljutatavatest saasteainetest on suurima mõjuga õhukvaliteedile ksüleenid ja isomeerid, mille ühe tunni keskmine õhukvaliteedi tase võib väljaspool käitise tootmisterritooriumi küündida kuni 234,789 µg/m3, mis moodustab 78,3% ksüleenidele kehtestatud ühe tunni keskmise õhukvaliteedi piirväärtusest (ÕPV1). Ksüleenide ja isomeeride 24 tunni keskmine õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi on kuni 79,079 µg/m3, mis moodustab 79,1% vastavast õhukvaliteedi piirväärtusest (ÕPV24). Selline olukord võib esineda vaid juhul, kui nii Pärnu Laevatehase kuivdokis kui ka ARC Repairi ujudokis kasutatakse korraga ühel ja samal ajal kõrgeima ksüleeni sisaldusega värve. Tegemist on pigem vähetõenäolise ja harva esineva olukorraga, mis ei iseloomusta tavapärast õhukvaliteedi taset. Teiste saasteainete ja keskmistamisaegade puhul jäävad õhukvaliteedi tasemed väljaspool tootmisterritooriumi alla 50% vastavast piir- või sihtväärtusest. 1.5.1.1. Lõhn Lõhnaainete esinemist reguleerib kliimaministri 14.07.2023 määrus nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed”. Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest. Käitaja LHK projektis on antud hinnang lõhnaaine võimaliku esinemise kohta, mille kohaselt käitis kasutab oma töös kemikaale ja värvitavad pinnad on suured. Seega on võimalik, et kemikaalide koostoimes võib ebasoodsatel ilmastikutingimustel tekkida ebameeldiv lõhn. Sadama territooriumil hoiustatakse ja laetakse laevadele puiduhaket. Puidust erituvat puidulõhna võib levida sadama territooriumilt puiduhakke laadimisel ja puiduhakke hoiustamisel. Puiduhaket ei hoiustata sadamas niikaua, et puiduhake võiks rikneda ja eritada puidu käärimisest tulenevat lõhna. Arvestades puidu laadimisaega 120 h/a, on puidu lõhna levik teoreetiliselt võimalik 1,4 % aastatundidest. Arvestades käitise paiknemist elamualade suhtes ning avatust tuultele on ebatõenäoline lõhnahäiringu esinemine ulatuses, mis võiks ületada lõhna häiringutaset. 1.5.1.2. Müra Välisõhus leviva müra hindamist reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi määrus nr 71). Käitise tootmisterritooriumi läheduses asuvad elamu maa- alad on määruse nr 71 mõistes II kategooria alad. Tööstusmüra piirväärtused II kategooria aladel on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Taotluse kohaselt põhjustavad müra mehhaaniline abrasiivpuhastus liivaga või gritiga, lastimine, lossimine ning autotransport. Taotlusele on lisatud mürahinnang, milles modelleeriti käitise tegevuse tõttu leviva tööstusmüra tasemeid naabruses paiknevatel kinnistutel. Modelleeringust ilmnes, et tööstusmüra võib põhjustada elamumaa kinnistu piiril müratasemeid, mis võivad ulatuda päeval kuni 59,0 dB-ni, Emajõe tn 12b kinnistul asuva 6 varjualuse olemasolul kuni 54,3 dB-ni. Öisel ajal töid ei tehta. Seega ulatuvad elamumaa kinnistuteni müratasemed, mis ei ületa määruses nr 71 lubatud II kategooria päevast tööstusmüra piirväärtust. 1.5.2. Heide vette Puistekaupade lastimisel ja lossimisel võib sattuda puistekaupa vette (Pärnu jõkke), samuti võib puistekaupade käitlemisel tekkiv tolm kanduda tuulega Pärnu jõkke ning suurendada seeläbi heljumi kontsentratsiooni vees. Heljumi kõrgenenud sisaldus vähendab veesamba läbipaistvust (Secchi sügavust) ja põhjustab kehvemaid valgusolusid. Valgusolud ja läbipaistvus mõjutavad Pärnu jõe elustiku kujunemist veesambas ning ka päikesevalguse jõudmist jõe sügavamatesse kihtidesse. Samuti võib puistekauba Pärnu jõkke jõudmine suurendada vee toitainete sisaldust. Emajõe tn 22 kinnistu asukohast suubub Pärnu jõgi u 2,3 km pärast Pärnu lahte (VEE3445000), mistõttu võivad eelnimetatud protsessid toimuda vähemal määral ka Pärnu lahes. Laevade remontimiseks kasutatav kuivdokk asub Pärnu jõe kaldast u 100 m kaugusel. Laevade puhastamiseks kasutatakse nii kuiva liiva/gritti, kui ka märga liiva/märga gritti. Märja liiva või griti kasutamine (liiv+vesi või gritt+vesi) võimaldab vähendada tekkiva tolmu hulka. Kasutatud liiv/gritt tõstetakse labidaga konteinerisse ja antakse üle jäätmekäitlejale. Laevade remondiplats koristatakse koheselt pärast puhastustööde lõpetamist. Laeva remonditööde käigus heitvett ei teki. Samuti ei teki heitvett puistekaupade lastimise, lossimise ja ladustamise käigus. Käitises tekkinud sademevesi imbub osaliselt pinnasesse, osaliselt kogutakse sademevesi Emajõe tn 22 kinnistul asuvasse sademevee kogumiskaevu (kaevu koordinaadid X:6471896,56, Y:528142,10). Sademevee kogumiskaevust juhitakse sademevesi II-klassi õlipüüdurisse (koordinaatidel X: 6471893,67, Y:528156,80) ning edasi läbi sademevee väljalasu Pärnu jõkke. Käitises laevade remontimisega ning puistekaupade lastimise, lossimise ja ladustamise käigus ning sademevee Pärnu jõkke juhtimisega võivad Pärnu jõkke sattuda liiva, griti, värvi ja puistematerjali osakesed ning ohtlikud ained (naftasaadused, õli, tribüültina ühendid). Õli ja naftasaaduste eemaldamiseks sademeveest on paigaldatud sademeveelaskme ette II-klassi õlipüüdur. Lisaks tuleb minimeerida lenduvate tolmu- ja värviosakeste sattumist vette ning vältida vette sattunud tolmu- ja värviosakeste kandumist tööpiirkonnast eemale Pärnu jõkke ning kaugemale merealale. 1.5.3. Heide pinnasesse Käitise territoorium on valdavas osas kaetud kõvakattega. Kuigi Emajõe tn 22 kinnistul asub sademevee kogumiskaev, imbub sademevesi pinnasesse kohtades, kus kõvakate puudub. Seega võib kavandatava tegevusega kaasneda sademeveega seotud puistematerjali osakeste või laevade remontimise käigus sadenenud osakeste heide pinnasesse. 1.5.4. Vibratsioon Vibratsiooni võivad tekitada sadama territooriumil liiklevad tõstukid puistematerjali laadimisel ja autotransport puistematerjali transportimisel sadama territooriumile. Arvestades laaditavate materjalide kogust, tõstukite ja autotranspordi liikumise tihedust, ei ole transpordist tulenev vibratsioon pidev ja ei ületa eeldatavasti Emajõe tänaval Pärnu ja Haapsalu maanteel Pärnu autotranspordist tulenevat tavapärast vibratsiooni taset. 7 1.5.5. Valgusreostus Käitises öösel tegevusi ei toimu. Sellegipoolest võib tekkida olukordi, kus laev jääb ööseks sadamasse seisma. Kui laev jõuab õhtul sadamasse, siis enamus juhtudel ei hakata öösel laeva lossima, vaid seda tehakse hommikul. Turvalisuse kaalutlustel ei ole laevade puhul võimalik öösel valgust välja lülitada. Ka tootmisterritooriumil on ette nähtud öine valgustamine. Prožektoreid sadamaalal öösiti ei kasutata. 1.6. Tegevusega tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist jäätmeteket. Laevade puhastamisel kasutatud gritt või liiv (maksimaalne kogus aastas 35 tonni) kogutakse kokku ning antakse üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Värvimise käigus värvi ja lahusti jäägid ning taara antakse üle vastavat luba omavale ettevõttele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud Pärnu Linnavolikogu jäätmehoolduseeskirjaga. 1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Käitises ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei eeldata kavandavast tegevusest tulenevate olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust. Avariiolukorrad võivad esineda eelkõige seoses kasutatava tehnikaga. Sadamas kasutatavatel seadmetel võib tekkida tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda pinnasesse või Pärnu jõkke. Rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja töökorras seadmeid. Kokku kogutud sademevee puhastamiseks kasutatakse II-klassi õlipüüdurit, mida tuleb perioodiliselt hooldada, et õlipüüduri töökindlus oleks tagatud. Viimane hooldus tehti taotluse kohaselt 07.11.2024. Võimaliku õli või kütuselekke likvideerimiseks peab olema varutud piisaval hulgal absorbenti. Avariide vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist korrasolekut. Vältida tuleb kütte ja määrdeainete sattumist maapinnale ja vette. Võimalikuks riskiallikaks on puistekaupade (killustik, hakkpuit, teravili, klaasipuru) sattumine Pärnu jõkke. Sellega kaasnevate tagajärgede likvideerimiseks peavad ettevõttel olema vajalikud vahendid ja välja töötatud kava õnnetusjuhtumite korral. Kõige efektiivsem viis avariide mõju vältimiseks on reostuse ennetamine. Vastavalt Pärnu sadama eeskirjale on kõik sadamas tegutsevad isikud ja ettevõtjad kohustatud: 1) tagama nende kasutuses olevatel territooriumitel, kaidel, hoonetes ja rajatistes puhtuse ja heakorra; 2) täitma keskkonnakaitse nõudeid tulenevalt kehtivatest õigusaktidest, konventsioonidest ja AS-i Pärnu Sadam kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi (ISO 9001:2008 ning ISO 14001:2005) nõuetest; 3) vältima reostuse, mh määrde- ja hüdraulikaõlide, diislikütuse, laevade kütuse, õliste jääkide ja laevade masinaruumi pilsivee sattumist sadamaalale (avastatud reostusest või avariist teatada koheselt vanemstividorile ja tööde juhile); 4) likvideerima viivitamatult sadamaalale sattunud reostuse. Pärnu sadama eeskirja järgi on sadam varustatud reostuse lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks 8 vajalike tehniliste vahenditega. 1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Kavandatav tegevus toimub Pärnu linnas Emajõe tn 22 kinnistul (katastritunnus 62501:042:0010). Emajõe tn 22 kinnistu juhtotstarve on 100% tootmismaa. Tootmisterritooriumist põhja poole jäävad ärimaa 45%, tootmismaa 40% ja üldkasutatava maa 15% sihtotstarbega Haapsalu mnt 2 maaüksus (kinnistu number 2236905, katastritunnus 62501:042:0009), 100% transpordimaa Haapsalu maantee T11 (kinnistu number 20981450, katastritunnus 62401:001:1112) ning 100% tootmismaa Haapsalu mnt 10 (kinnistu number 142305, katastritunnus 62501:042:0310). Lääne suunas piirneb käitis 100% tootmismaaga Emajõe tn 14a (kinnistu number 2758705, katastritunnus 62501:042:5490) ja 100% elamumaadega Haapsalu mnt 8 (korteriomand, katastritunnus 62501:042:0008), Emajõe tn 12a (kinnistu number 1770405, katastritunnus 62501:001:0155), Emajõe tn 14 (kinnistu number 330005, katastritunnus 62501:042:1540), Emajõe tn 16 (kinnistu number 965305, katastritunnus 62501:042:4940), Emajõe tn 18 (kinnistu number 403505, katastritunnus 62501:042:1900) Emajõe tn 20 (kinnistu number 398305, katastritunnus 62501:042:1910) ja 100% transpordimaaga Emajõe tänav (kinnistu number 2731305, katastritunnus 62501:042:0011), mis on kohalik tee. Käitisest lõuna poole jääb 100% tootmismaa Kaubasadama tee 2 (kinnistu number 2731805, katastritunnus 62501:042:0016). Käitisest ida pool paikneb 100% veekogude maa maaüksus Pärnu jõgi L1 (kinnistu number 2811205, katastritunnus 62520:001:0004). Puistekaupade lastimise ja lossimisega tegeletakse kahel kail - kai nr 5 heiteallikas V2-1 ja kai nr 6 heiteallikas V3-1 (vt joonis 1). Killustikku ja klaasipuru ladustatakse laoplatsidel V2-2 ja V3-2, hakkpuitu üksnes laoplatsil V3-2. Teravili lastitakse otse laeva. 9 Joonis 1. Ettevõtte käitise territoorium Pärnu sadamas12. Sadamaregistri13 andmetel asuvad käitises kaks statsionaarset kaid – nr 5 ja nr 6, mis on remondi- ja kaubakaid (vt joonis 1 ja tabel 1). Tabel 1. Pärnu sadama kaid14. Lähim elamu (Emajõe tn 12a kinnistu) jääb tootmisterritooriumi piirist u 10 m kaugusele ning lähimast heiteallikast (V2-2 kai nr 5 puistekaupade ladustamine ja laadimine) u 20 m kaugusele lääne suunda. Puistekaupade käitlemisega (laadimine, ladustamine, lastimine, lossimine) alustamine ei ole maakasutuse muutumine viisil, mis eeldaks tootmisterritooriumi hetkel kehtiva maakasutuse juhtotstarbe (sadamate maa-ala (Ls)) muutmist. 12 https://parnusadam.eu/hea-teada/ Lisa 1 Sadama akvatooriumi ja kaide plaan 13 https://www.sadamaregister.ee/sadam/370 14 Pärnu sadama eeskiri 10 Maakasutuse kohta on Keskkonnaametil piisavalt informatsiooni, et jätta KMH algatamata. 2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Põhjavesi Põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) järgi asub käitis suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, kus põhjavesi on suhteliselt hästi looduslikult kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Käitise territooriumist u 70 m kaugusel läänes asuvad puuraugud PRK0054182, PRK0054183 ja PRK0054184. Tegemist on kinnise soojussüsteemi puuraukudega. Puuraugud PRK0054182, PRK0054183 ja PRK0054184 on 135 m sügavad ning avavad Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekihti. Kõigi kolme puuraugu läbilõike järgi lasub Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekihil 5 m paksune liivakiht, 13 m paksune savikiht ning 4 m paksune moreenikiht. Tulenevalt veeseaduse § 68 lg 3 p-st 4 on põhjaveekiht looduslikult suhteliselt kaitstud, kui põhjaveekihil lasub üle 20 m paksune moreenikiht või üle 5 m paksune savi- või liivsavikiht. Seega on ka puuraukude PRK0054182, PRK0054183 ja PRK0054184 läbilõikest tulenevalt piirkonnas tegemist suhteliselt kaitstud põhjaveega alaga. Pinnavesi Käitis asub Pärnu jõe kaldal, mis suubub u 2,3 km pärast Pärnu lahte (VEE3445000). Pärnu jõgi ja Pärnu laht kuuluvad Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda. Pärnu jõgi kuulub kavandatavas piirkonnas Pärnu_3 (Pärnu Käru jõest suudmeni, veekogumi kood 1123500_3) veekogumisse. Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357 kinnitatud Lääne- Eesti vesikonna veemajanduskava aastateks 2022-2027 (edaspidi VMK) alusel tehtud veekogumite koondseisundiinfo 2023. aasta andmetel on Pärnu_3 veekogumi ökoloogiline seisund hea ja keemiline seisund halb, mistõttu on Pärnu_3 veekogumi 2023. aasta koondseisund hinnatud halvaks. Pärnu_3 veekogumi koondseisund on olnud halb alates 2012. aastast, olles vaid 2016. aastal kesine. Pärnu_3 veekogumi halb keemiline seisund on määratud 2023. aasta seiretulemuste põhjal. Halva keemilise seisundi näitajatena on nimetatud kaadmium (Cd) ja elavhõbe (Hg) elustikus, varasemast benso(a)püreen vees (2020), tributüültina (TBT) settes (2020) ja bromodifenüüleetrid (PBDE) elustikus (2020). VMK meetmeprogrammis 2022-2027 Pärnu_3 veekogumile meetmeid seatud ei ole. Käitise asukohast suubub Pärnu jõgi u 2,3 km pärast Pärnu lahte, mis moodustab Pärnu lahe rannikuveekogumi (rannikuveekogumi kood EE_13). Pärnu lahe rannikuveekogumi koondseisund on vastavalt veekogumite koondseisundiinfo 2023. aasta andmetele halb, sealjuures on nii ökoloogiline seisund kui ka keemiline seisund halb. Halva ökoloogilise seisundi määramisel on aluseks võetud 2023. aasta seire tulemused ning mitteheade näitajatena on nimetatud klorofüll-a, kõrgemate taimede sügavusleviku ja oportunistlike liikide osakaalu indeks, üldlämmastik (seireaasta keskmine) ja vee läbipaistvus Secchi ketta järgi. Mittehea ökoloogilise seisundi põhjustena on nimetatud eutrofeerumist ja looduslikku põhjust. 11 Pärnu lahe rannikuveekogumi halb keemiline seisund on määratud 2022. aasta seire tulemuste põhjal ning halba seisundit põhjustavaks näitajaks on Hg sisaldus kalades. VMK meetmeprogrammis 2022-2027 on Pärnu lahe rannikuveekogumi koormusena nimetatud sadamad, millele on seatud kaks meedet: 1) Veekaitse nõuete täitmine sadamates - sadamaseaduse ja veeseaduse nõuete täitmine sadamates – rakendaja on sadama pidaja. 2) Sadamates keskkonnanõuete täitmise üle järelevalve tegemine – rakendaja on Keskkonnaamet. Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüsi (Keskkonnaagentuur, 2020) kohaselt on eelpoolnimetatud Pärnu_3 veekogumi halba keemilist seisundit põhjustavatest ainetest tributüültina (TBT) see, mille üheks peamiseks keskkonda sattumise allikaks Eestis on laevade ehitus ja remont ning laevatransport. Seega tuleb kavandatava tegevuse käigus vältida tributüültina (TBT) sattumist veekeskkonda. Lihkeohtlikkus Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ seletuskirja järgi asub Pärnu linn Pärnu viirsavibasseinil. Pärnu linna maapinna ja hoonete käitumine sõltub hüdrogeoloogilisest olukorrast, kus veesurve langus viirsavide aluses horisondis põhjustab maapinna vajumist. Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ (koostamisel) täiendatud eelnõu koondkaardi (november 2024 seisuga) kohaselt asub käitis lihkeohtlikul alal (savilihked). Koostatava üldplaneeringu KSH (november 2024 seisuga) kohaselt paiknevad maalihkeohuga pinnased suuremate jõgede, käesoleval juhul Pärnu jõe, kallastel. Maalihetega kaasnevate ebasoodsate mõjude, sh varaliste kahjude, vältimiseks on oluline arvestada jõgede lähialal arendustegevuste kavandamisel asjakohaste tingimustega. Jõgede lähialadel soovitatakse vältida ehitustegevust, savilihke klassi puhul Pärnu jõel 75 m ulatuses. Ka Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringus 2025+ on toodud tingimused lihkeohtlikkuse vältimiseks jõe kallastele ehitamisel. Seega ei põhjusta kavandatav tegevus Pärnu jõe kaldal lihkeohtu. Eelneva põhjal on Keskkonnaametil piisavalt informatsiooni, et jätta KMH algatamata. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime: märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rand ja kallas, merekeskkond, pinnavormid, maastik, metsad, Natura 2000 võrgustiku alad, kaitstavad loodusobjektid, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alad ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad. Tegevuse mõjualas asub Pärnu jõgi, mis algab Roosna-Alliku allikajärvest ja suubub Pärnu lahte, jõe pikkus on 144,6 km, valgala 6920 km2. Jõe valgala on tiheda jõgede võrguga. Oma suuruse ja suures osas säilinud hüdromorfoloogilise kvaliteedi tõttu on Pärnu jõgi elupaigaks looduskaitseliselt väärtuslikule jõe elustikule. Pärnu jõele jääb Eesti kõige ulatuslikum vooluveekogudel olev Natura ala — Pärnu jõe loodusala (EELIS kood RAH0000027). Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ järgi kaitstakse Pärnu jõe loodusalal Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud kaitstavaid elupaigatüüpe: jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530) ja direktiivi II lisas nimetatud liike ja nende elupaiku: harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas 12 (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Pärnu jõe loodusalaga kattub siseriiklikult kaitstav Pärnu jõe hoiuala, mis on moodustatud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas“. Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Pärnu jõgi kattub mitmete käsitiivaliste toitumisalade ja liikumiskoridoridega. Erinevaid liike on tuvastatud 6 ja nendeks on: põhja-nahkhiir, parginahkhiir, veelendlane, tiigilendlane, suurvidevlane ja hõbe-nahkhiir. Kavandatava tegevuse käigus säilib nende toitumisala, mistõttu ei ole mõju neile oluline. Pärnu jõgi Tarbja paisust suubumiseni merre on loetletud üles nende lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude nimistus, millel on vastavalt looduskaitseseaduse § 51 lg-le 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Nimistu on vastu võetud Keskkonnaministri 15.06.2004 määrusega nr 73. Pärnu jõe kalastiku hea seisund eeldab, et kogu jõe ulatuses on kalastiku liigiline koosseis ja esinevate liikide arvukused lähedased looduslikele tüübiomastele tingimustele ja kalakoosluste vanuselises struktuuris ei esine suuri muutusi. Samuti sätestab Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikkel 3 lg 1 kohustuse säilitada või vajadusel taastada (juhul, kui soodne seisund ei ole saavutatud) Natura elupaikade ja liikide soodne seisund. Looduskaitseseaduse § 3 lg 1 kohaselt loetakse loodusliku elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus vastavalt looduskaitseseaduse § 3 lg-le 2. Liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik (looduskaitseseadus § 3 lg 2). Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. Kavandatava tegevusega ei toimu sellist tegevust, mis kahjustaks või hävitaks kaitsealuste liikide elu-, toitumis- ja kudemispaikasid. Tiheasustusega alad Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ (koostamisel) täiendatud eelnõu koondkaardi (november 2024 seisuga) kohaselt asub käitis tiheasustusega alal. Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad 13 Käitis asub tervikuna arheoloogiamälestisel “Asulakoht” (mälestise registri number 11791), mis on tunnistatud kultuurimälestiseks kultuuriministri 01.09.1997 määrusega nr 59 “Kultuurimälestiseks tunnistamine”. Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud. Igaüks peab hoiduma tegevusest, mis võib mälestist ohustada, rikkuda või selle hävitada. Mälestist võib kasutada lähtuvalt nüüdisaja vajadustest, kuid mitte viisil, mis võib ohustada mälestise või ehitise või selle osade säilimist.15 Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ lisamaterjali ”Muinsuskaitse eritingimused Pärnu linna üldplaneeringule” järgi on arheoloogiamälestisele “Asulakoht” seatud tingimusteks, et kaevetöödel on nõutav arheoloogiline järelevalve, vajalik uuringute käigus avastatud väärtuslike ehituskonstruktsioonide jms säilitamine või kahjustuste minimeerimine. Keskkonnaametil on piisavalt informatsiooni, et jätta KMH algatamata. 2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Emajõe tn 12b, 22 ja 22a kinnistud piirnevad läänest ja loodest elamumaadega. Lähim elamu jääb tootmisterritooriumi piirist u 10 m kaugusele ning lähimast heiteallikast (V2-2 kai nr 5 puistekaupade ladustamine ja laadimine) u 20 m kaugusele lääne suunda (Emajõe tn 12a kinnistu, katastritunnus 62501:001:0155). ARC Repair OÜ omab keskkonnaluba laevade remonditöödeks sama kinnistu kõrval asuvas ujuvdokis (keskkonnaluba nr KL-519256). ARC Repair OÜ poolt kasutatava ujuvdoki asukoht on elamutest kaugemal kui aktsiaseltsi Pärnu Laevatehas kuivdokk. Vastavalt Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ eelnõu seletuskirjale (november 2024 seisuga) peab sadamas toimuv tegevus arvestama ümbritseva maakasutusega ning tagama sujuva ülemineku erineva maakasutusega alade vahel. Vajadusel tuleb ette näha kaitsehaljastus, et vähendada häiringute kandumist ümbritsevatele aladele. Piirete kavandamise vajadus määratakse igal üksikjuhul eraldi, lähtudes ohutusest, kruntide funktsionaalsest kasutusest ja ümbritsevast linnaruumist. Taotlusele lisatud müra modelleeringust ilmnes, et käitise tegevusest eralduv tööstusmüra ei põhjusta lähimate elamumaade kinnistute piiridel müratasemeid, mis ületaks määrusega nr 71 kehtestatud müra piirväärtusi. Seega ei ole müratõkkeseina rajamine vajalik. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõjul saavutatakse kõrgeimad saastetaseme kontsentratsioonid piirväärtuste suhtes ksüleenidel, aromaatsetel 15 Muinsuskaitseseadus § 33 14 süsivesinikel ja peenetel osakestel (PM10). Teiste saasteainete osas jäävad saastetasemed tunduvalt madalamateks võrreldes kehtestatud piirväärtustega. Saasteainete maksimaalsed saastetasemed tekivad käitise tootmisterritooriumi lähiümbruses. Saasteainetele kehtestatud piirväärtuseid väljaspool tootmisterritooriumi ei ületata. Saasteainete PM10 ja PM2,5 kõrval, millele on kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtused, aga mida ei ole palja silmaga näha, pälvib elanike tähelepanu tolmu osakeste jämedam fraktsioon, millele õhukvaliteedi piirväärtust määratud ei ole. Tolmu leviku tõkestamiseks rakendab ettevõte järgmisi meetmeid: 1. Puistekaupade lastimist ja lossimist ei teostata, kui tuule keskmine kiirus on suurem kui 10 m/s. 2. Puistekaupade lossimisel ja lastimisel paigaldatakse laeva ja kai vahele kaldpind, mis tagab, et käideldav kaup ei satuks laeva ja kai vahele ja sealt edasi jõkke. 3. Toimub pidev teede, kaide ja laoplatside perioodiline puhastamine. Laoplatsid puhastatakse peale seda, kui kaup on laoplatsilt lastitud laevale. Laoplatsi puhastamine võtab aega maksimaalselt kolm tundi. Kaide ja teede puhastamine toimub peale laeva lastimist või lossimist. Kaide ja teede puhastamine võtab aega kaks tundi. 4. Puhastustööde teostamisel arvestatakse tuule kiirusega ja suunaga. 5. Puhastamisel eralduva tolmu vältimiseks niisutatakse eelnevalt kaid, teed või laoplatsi. 6. Kraana greiferit ei tohi avada kõrgemal kui 1 m kõrgusel kaubast. 7. Vastavalt vajadusele asetatakse lastimise ajaks vette poomid ja lastimise lõppedes kogutakse kokku vette sattunud kaup. Käitises kasutatavate kemikaalide koostoimes võib ebasoodsatel ilmastikutingimustel tekkida ebameeldiv lõhn, kuid häiringutaset eeldatavasti ei ületata. Keskkonnaametil on piisavalt infot, et jätta KMH algatamata. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 3.1. Mõju suurus 3.1.1. Mõju veekeskkonnale Ettevõtte kavandatava tegevusega võivad kaasneda järgmised mõjud veekeskkonnale: 1) Puistekaupade lastimisel, lossimisel ja ladustamisel ning laevade remonttööde teostamisel lenduvate osakeste sattumine Pärnu jõkke ja sealt edasi Pärnu lahte. 2) Saasteainete, sh naftasaaduste jm ohtlike ainete juhtimine suublasse läbi sademevee väljalasu. 3) Veereostusavarii (naftareostus või suures koguses puistematerjali sattumine vette) teke. Ettevõte kavandab alustada käitises puistekaupade, milleks on killustik, hakkpuit, teravili ja klaasipuru, lastimise, lossimise ja ladustamisega kaidel nr 5 ja 6. Killustikku, hakkpuitu ja klaasipuru ladustatakse laoplatsidel, teravilja lastitakse otse laeva. Tegevusega võib sattuda puistekaupa vette (Pärnu jõkke), samuti võib puistekaupade käitlemisel tekkiv tolm kanduda tuulega Pärnu jõkke ning suurendada seeläbi heljumi kontsentratsiooni vees. Heljumi kõrgenenud sisaldus vähendab veesamba läbipaistvust (Secchi sügavust) ja põhjustab 15 kehvemaid valgusolusid. Valgusolud ja läbipaistvus mõjutavad Pärnu jõe elustiku kujunemist veesambas ning ka päikesevalguse jõudmist jõe sügavamatesse kihtidesse. Samuti võib puistekauba Pärnu jõkke jõudmine suurendada vee toitainete sisaldust. Mõju suurust saab vähendada, määrates keskkonnaloaga puistekaupade lastimisele, lossimisele ja ladustamisele keskkonnanõuded. Puistekaupade lastimisel ja lossimisel tuleb kasutada greiferiga varustatud mobiilset hüdraulilist sadamakraanat, hüdropneumaatilist kraanat ja frontaallaadurit. Hüdrauliline sadamakraana võimaldab võrreldes tavalise portaalkraanaga teostada lastimis- ja lossimistöid kiiremini, olles ühtlasi ka palju tuulekindlam kui portaalkraana, st materjalide pudenemise oht on väiksem. Lastimisel ja lossimisel saab puistekauba vette sattumist oluliselt vähendada, kui tööd katkestatakse tugeva tuulega. Seetõttu seab Keskkonnaamet keskkonnaloas nõude, et lastimis- ja lossimistööd tuleb katkestada, kui keskmine tuule kiirus on üle 10 m/s. Tuule kiiruse jälgimisel tuleb lähtuda Pärnu sadama ilmajaama andmetest (http://on-line.msi.ttu.ee/parnu/), kus on toodud info mh tuule keskmise kiiruse ja ka puhangute kohta viimase 24 tunni jooksul. Lisaks tuleb puistekaupade vette sattumise vältimiseks paigaldada lastimisel ja lossimisel laeva ja kai vahele kaldpind või present, mis tagab, et käideldav kaup ei satuks laeva ja kai vahele ning sealt edasi Pärnu jõkke. Kraana greiferit ei tohi avada kõrgemal kui 1 m kõrgusel kaubast ning greiferi lõuad tuleb täielikult sulgeda enne kauba lastimist ja lossimist. Lastimis- ja lossimistööde lõppedes tuleb tagada kasutatud seadmete täielik tühjendamine. Tuleb vältida korduvat puistekaupade ühest asupaigast teise ladustamist. Kui tekib oht, et peenosakesed kanduvad akvatooriumist kaugemale, tuleb ehitada tuulekaitse kohtadesse, kus tuulealuseid piirkondi pole võimalik vältida. Puistekaupade lastimine ja lossimine peab toimuma personali pideva järelevalve all ning vajadusel tuleb lastimise ja lossimise ajaks asetada Pärnu jõkke tööde lähipiirkonda poomid ning lastimise ja lossimise lõppedes koguda kokku vette sattunud kaup. Käitises asuvas kuivdokis kasutatakse laevade ja paatide puhastamiseks liivapritsi või gritti ning laevade värvimiseks kasutatakse värve ning lahusteid, mistõttu esineb võimalus lenduvate tolmu-, värvi- jm osakeste sattumiseks vette. Keskkonnaamet seab keskkonnaloaga tingimused tegevusega kaasneva mõju vähendamiseks. Võimalusel tuleb eelistada laevade puhastamiseks liiva asemel gritti, kuna griti kasutamine vähendab tolmu teket. Tolmu teket aitab vähendada ka märja griti või märja liiva kasutamine. Akvatooriumi saastumise ära hoidmiseks tuleb laevade puhastus- ja värvimistöödeks kuivdokk ümbritseda ja pealt katta presentekraanidega. Kui kuivdoki pealt katmine ei ole võimalik (nt suuremate laevade puhul), tuleb tugeva tuulega (keskmine tuule kiirus 10 m/s või enam) tööd peatada. Värvi pihustamisel tuleb kasutada õhuta pihustamise meetodit või kasutada värvi peale kandmiseks värvirulle. Võimalusel tuleb kasutada lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduseta värve. Laeva remonttööde ajal tuleb regulaarselt teostada visuaalset seiret laeva remondi käigus eralduda võivate saasteainete osas (värv, tolm jne). Kui visuaalse seire käigus ilmneb, et saasteained lenduvad Pärnu jõkke või naaberkinnistutele, tuleb tööd viivitamatult peatada. Eelnimetatud nõudeid täites on lenduvate osakeste sattumine Pärnu jõkke viidud miinimumini, mistõttu ei kaasne tegevusega olulist negatiivset mõju veekeskkonnale. Käitises kasutatakse sademevee kokku kogumiseks Emajõe tn 22 kinnistul asuvat sademevee kogumiskaevu, millest juhitakse sademevesi läbi II-klassi õlipüüduri Pärnu jõkke. Õlipüüduriga eraldatakse sademeveest veest kergemad naftasaadused ja veest raskemad tahked osakesed. Kiiresti settivad tahked osakesed kogutakse settemahutisse ning eralduskambris toimub naftasaaduste osakeste eraldamine veepinnale. 16 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus teostas 26.02.2025 Laevatehase sademevee väljalasus sademevee seire, mille käigus määrati sademevees BHT7, heljumi, pH ja naftasaaduste sisaldus (analüüsiakt nr PA25000627)16. Sademevee analüüsi tulemustel jäid määratud näitajad alla keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe- , kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele. Keskkonnaamet seab keskkonnaloas sademevee väljalasule seirekohustuse sagedusega üks kord kvartalis saastenäitajate BHT7, heljum, naftasaadused ja pH osas. Pärnu_3 veekogumi halba keemilist seisundit põhjustavatest ainetest on tributüültina (TBT), mille üheks peamiseks keskkonda sattumise allikaks Eestis on laevade ehitus ja remont ning laevatransport. Seega võivad laevade remontimise käigus, eriti laevadelt vana värvi eemaldamisel, vabaneda tributüültina ühendid, mis võivad kanduda sademeveega Pärnu jõkke. Kavandatava tegevuse käigus tuleb vältida tributüültina (TBT) sattumist veekeskkonda. Eelnevast tulenevalt kehtestab Keskkonnaamet keskkonnaloaga ka sademevee väljalasus tributüültina ühendite seire sagedusega kaks korda aastas. VMK meetmeprogrammis 2022-2027 on Pärnu lahe rannikuveekogumi koormusena välja toodud sadamad ning sadamatele seatud meede - sadamaseaduse ja veeseaduse nõuete täitmine sadamates, mille rakendajaks on sadama pidaja. Nimetatud meede hõlmab endas ka nõuetekohast sademevee ära juhtimist. Sademevee seirega saab Keskkonnaamet hinnata sademevee vastavust määruse nr 61 nõuetele ning vajadusel nõuda täiendavate meetmete kasutuselevõtmist, et piirata sademevee väljalasuga saasteainete jõudmist Pärnu jõkke. Lisaks eelnevale tuleb korraldada käitises teede ja platside pidev perioodiline puhastamine. Laoplatse tuleb puhastada 3 tunni jooksul pärast kauba laevale lastimist. Kaisid ja teid puhastada 2 tunni jooksul pärast laeva lastimist või lossimist. Sellega vähendatakse sademetega ärakantavat tolmu ja tahkete osakeste hulka. Puhastamisel eralduva tolmu vältimiseks tuleb eelnevalt kaid, teed või laoplatsi niisutada. Puhastustööde teostamisel tuleb arvestada ka tuule kiiruse ja suunaga, et võimalik tolm ei satuks Pärnu jõkke või elamute piirkonda. Ka käitise kuivdokis tuleb teostada regulaarselt hooldust ja puhastamist, jäätmete koristamine peab toimuma pärast iga tööga lõpetamist. Kasutusel olnud gritt ja muud jäätmed tuleb kokku koguda ja käidelda vastavalt kehtestatud nõuetele. Eelnimetatud nõudeid täites vähendatakse sademeveega kantavate saasteainete jõudmist pinnasesse, põhjavette ja Pärnu jõkke, mistõttu ei kaasne tegevusega olulist negatiivset mõju veekeskkonnale. Veereostusavarii (naftareostus või suures koguses puistekaupade sattumine vette) vältimiseks tuleb kasutada töökorras transpordivahendeid ja laadurseadmeid, et vähendada võimalikku õlileket. Lastimis- ja lossimisseadme avarii korral tuleb tööd viivitamatult peatada. Rakendades hoolsuskohustust ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevuse käigus tekiks 16 Analüüsiakt on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 10.03.2025 dokumendina nr DM- 127421-37 (menetluse nr M-127421) all 17 veekeskkonna reostus. Samuti tuleb tagada ohutu navigatsioon. Sadamasse sissesõidul ja liikumisel akvatooriumis tuleb liikuda minimaalse kiirusega, mille puhul säilitatakse juhitavus rooli abil. Raskete ilmastikutingimuste korral tuleb kasutada laeva sildumisel puksiiri abi. Õnnetuste ennetamine on olulisim, avariide likvideerimine on kordades kulukam ja keerulisem. Kasutades töödeks töökorras tehnikat ning olles juba tööde ajal valmistunud õlireostuse kokku kogumiseks ja õnnetustele reageerimiseks, on minimeeritud reostuse risk ja sellega seotud vee kvaliteedi halvenemine. 3.1.2. Mõju välisõhule Kavandatava tegevuse mõju välisõhule on perioodiliselt kestev, kuna avaldub käitise tööajal tavapärase töörežiimi käigus. Mõju on pöörduv – tegevuse lõppemisel mõju välisõhu kvaliteedile kaob. Ettevõtte kavandatava tegevusega võivad kaasneda järgmised mõjud välisõhule: 1) Õhukvaliteedi mõningane langus 2) Lõhna esinemine 3) Müra esinemine Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju välisõhu kvaliteedile. Ettevõtte tegevusest eraldub välisõhku saasteaineid, kuid ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju arvutuste kohaselt on õhukvaliteedi piirväärtused väljaspool tootmisterritooriumi tagatud. Kui ettevõte töötab taotletavas mahus ning järgib keskkonnaloaga sätestatud tingimusi, ei kaasne olulist negatiivset mõju välisõhu kvaliteedile. Saasteainete PM10 ja PM2,5 kõrval, millele on kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtused, aga mida ei ole suure tõenäosusega näha, pälvib elanike tähelepanu tolmu osakeste jämedam fraktsioon, millele õhukvaliteedi piirväärtust määratud ei ole. Tolmu levikut naaberkinnistutele aitavad vähendada samad meetmed, mis takistavad ka osakeste sattumist vette. Nende meetmete rakendamisel on tolmu levik viidud miinimumini, mistõttu ei kaasne olulist negatiivset välisõhu kvaliteedile. Laevade remontimisel kasutatakse kemikaale ja värvitavad pinnad on suured. Seega on võimalik, et kemikaalide koostoimes võib ebasoodsatel ilmastikutingimustel tekkida ebameeldiv lõhn. Lisaks võib teatud tingimustel levida puidust erituvat puidulõhna sadama territooriumilt puiduhakke laadimisel ja puiduhakke hoiustamisel. Puiduhaket ei hoiustata sadamas niikaua, et puiduhake võiks rikneda ja eritada puidu käärimisest tulenevat lõhna. Arvestades käitise paiknemist elamualade suhtes (elamud ei asu valdavate tuulesuundade all) ning avatust tuultele on siiski ebatõenäoline lõhnahäiringu esinemine ulatuses, mis võiks ületada lõhna häiringutaset (15% aasta lõhnatundidest). Käitise tegevusest põhjustab müra peamiselt mehhaaniline abrasiivpuhastus liivaga või gritiga, lastimine, lossimine ning autotransport. Taotlusele on lisatud mürahinnangust nähtub, et üksnes kavandatava tegevuse käigus ei ületa elamumaa kinnistuteni ulatuvad müratasemed määruses nr 71 lubatud II kategooria päevast piirväärtust. Seega ei kaasne tegevusega ka müra osas olulist negatiivset mõju ümbritsevatele territooriumitele. 18 3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Kavandatav tegevus toimub Pärnu linnas Emajõe tn 22, 22a ja 12b kinnistutel. Kui ettevõte järgib keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei ole negatiivse mõju tekkimine linna elanikkonnale tõenäoline. 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus Keskkonnaloa tingimused ja keskkonnanõuded on seatud lähtudes tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ning tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, võimalikust vee ja välisõhu saastatusest ning tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest ja kavandatud tegevusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest ja kestusest. Tulenevalt eelnevast teeb loa andja keskkonnaloa muutmise otsuse, lähtudes taotluses esitatud informatsioonist ning nii vee kasutamist ja kaitset sätestavatest kui ka välisõhuga seotud õigusaktidest. Kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju ilmnemist ei ole ette näha juhul, kui ettevõte järgib kehtestatud tööprotseduure, ohutusnõudeid ning töökorralduslikke nõudeid. 3.4. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest on mõjualal elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) ning III kaitsekategooria liikide võldase (Cottus gobio, EELIS kood KLO9102675) ja hingu (Cobitis taenia, EELIS kood KLO9120983) elupaigad. Liikide elupaigaks on määratud suhteliselt pikk jõelõik Pärnu jõe suudmest ülesvoolu. Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele. Jõed ja ojad (3260) elupaigatüüp on looduslikus või looduslähedases seisundis püsinud jõgede ja ojade lõigud. Selliste jõgede elupaiku asustab tavaliselt liigirikas ja väärtuslik jõe-elustik. Pärnu jõe loodusala kui jõe elupaiga suurimaks väärtuseks on kärestikulised ja kiirema vooluga kivise-kruusase põhjaga jõelõigud. Harilik hink (Cobitis taenia) elab selgeveelistes veekogudes liivasel või savisel põhjal, järvedes peamiselt sisse- või väljavoolude piirkonnas. Tihti katab hingu elupaigas veekogu põhja taimestik või õhuke detriidikiht. Kudemine algab harilikult juuni esimesel poolel, kui vee temperatuur on 16–18 °C, ja lõpeb juulis. Koelmuks sobivad madala veega (0,3–0,8 m) taimestikurikkad kohad. Pärnu jõe loodusalast hinnati hingu jaoks sobilikuks elupaigaks Pärnu jõgi suudmest kuni Reopalu jõe suudmeni (113,5 km), sh ka kavandatava tegevuse jõelõik. Enamikus jõelõikudes tuleb aga eeldada liigi hajusat ja vähearvukat esinemist. Harilik võldas (Cottus gobio) on väike põhjaeluviisiga kala, kes asustab tavaliselt veekogude kivise põhjaga alasid. Võldast leidub ka liivasel ja kruusasel põhjal, kus ta varjub tühjadesse karbikodadesse, taimestiku vahele või kaldauuretesse. Vee hapnikusisaldus peab kala jaoks olema püsivalt kõrge. Kudemine on lühike ja kestab reeglina kuni nädal ning toimub aprilli teisel või mai esimesel poolel 5-9 ºC juures. Kuigi võldase elupaigaks võib lugeda kõik Pärnu 19 jõe lõigud, on hea elupaigalise kvaliteediga vaid kõik ritraalsed (kiirevoolulised, madalaveelised ja kivise-kruusase põhjaga) ehk kärestikulised jõelõigud. Liigi elupaigaline kvaliteet on hinnatud kesiseks (C) kõigis Pärnu jõe potamaalset tüüpi jõeosades (aeglase vooluga, pehmete põhjasetetega) Türi-Särevere langust allavoolu (100,9…0 km suudmest). Potamaalsetes jõelõikudes, mis moodustavad Pärnu jõe hoiualast 2/3, on võldas tõenäoliselt küll igal pool olemas, kuid ta arvukus on kas madal või väga madal. Loodusala kaitse-eesmärkideks seatud liikide elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Pärnu jõele kui elupaigale on peamised ohutegurid paisutus, väiksemad inimtekkelised voolutakistused (paisuvared, kunstlikud kivikuhjatised, rajatiste jäänukid ja ehitusjäätmed jõesängis) ning punkt- ja hajukoormus. Oht veekeskkonnale ja sealhulgas Natura 2000 Pärnu jõe loodusalale võib avalduda saasteainete, sh ohtlike ainete sattumisega vette. Kuivdokis laevade remontimisel, st gritiga või liivaga puhastamisel, keevitamisel, värvimisel ja lõikamisel on tagatud, et sademeveega ei kanduks saasteaineid, sh ohtlikke aineid, Pärnu jõkke. Laeva või nende osade pindade puhastamisel liiva või gritiga kasutatakse presentkattealuseid. Tekkinud liiva ja griti jäätmed kogutakse regulaarselt kokku ja veetakse territooriumilt ära. Tööde ajaks paigaldatakse ümber remonditava laeva presentekraanid. Ohtlike ainete või tavalisest suuremas koguses saasteainete looduskeskkonda sattumise operatiivseks likvideerimiseks tagatakse reostuse lokaliseerimise vahendite kättesaadavus ja kasutusvalmidus. Puistekaupade lossimisel ja lastimisel tuleb paigaldada laeva ja kai vahele kaldpind või present, mis tagab, et käideldav kaup ei satuks laeva ja kai vahele ja sealt edasi jõkke. Puistekaupade lastimist ja lossimist ei teostata, kui tuule keskmine kiirus on üle 10 m/s. Toimub teede, kaide ja laoplatside pidev regulaarne puhastamine, sh pärast puistekaupade lastimis- lossimistöid. Puhastamisel eralduva tolmu vältimiseks niisutatakse kaid, teed või laoplatsi. Arvestades taotluses kirjeldatud võtteid ja tingimusi, võib eeldada, et ebasoodne mõju Pärnu jõe loodusalale on välistatud või on väheoluline (tolmu levik veepinnale vaatamata meetmetele). 3.5. Natura eelhindamise järeldus Natura eelhindamisel jõuti järelduseni, et kavandatud tegevus Natura 2000 ala ei mõjuta. Seega objektiivsete asjaolude põhjal on välistatud, et tegevus üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldaks ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning Natura asjakohase hindamise läbiviimine pole vajalik. 3.6. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Ettevõte omab keskkonnalube laevade remonditöödeks samal kinnistul asuvas kuivdokis (vee erikasutuse keskkonnaluba (veeluba) nr L.VV/329172 ja õhusaasteluba L.ÕV.PM-56174). Õhusaasteloa nr L.ÕV.PM-56174 aastaaruannete kohaselt ei ole viimasel kolmel aastal (2020- 2022) laevade remonditöid teostatud. Keskkonnaloa muutmise taotluse raames arvestati koosmõju hindamisel käitise lähedusse jäävate teiste ettevõtete (ARC Repair, AS Pärnu Sadam, Gren Eesti AS) heiteallikatega. Heiteallikate koosmõju arvutuste kohaselt õhukvaliteedi 20 piirväärtusi ületavaid kontsentratsioone väljaspool tootmisterritooriumi ei teki. 3.7. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Võimalike planeeritavate tegevustega kaasnevate mõjude ennetamiseks, vältimiseks ja vähendamiseks tuleb rakendada järgmisi töökorralduslikke nõuded: 1) Lastimis- ja lossimistööd tuleb katkestada, kui keskmine tuule kiirus on üle 10 m/s. Tuule kiiruse jälgimisel peab lähtuma Pärnu sadama ilmajaama andmetest (http://on- line.msi.ttu.ee/parnu/). 2) Sadamasse sissesõidul ja liikumisel akvatooriumis liigub laev minimaalse kiirusega, mille puhul säilitatakse juhitavus rooli abil. Raskete ilmastikutingimuste korral kasutatakse laeva sildumisel puksiiri abi. 3) Puistekaupade lastimisel ja lossimisel tuleb paigaldada laeva ja kai vahele kaldpind või present, mis tagab, et käideldav kaup ei satuks laeva ja kai vahele ja sealt edasi Pärnu jõkke. 4) Puistekaupade lastimine ja lossimine peab toimuma personali pideva järelevalve all. 5) Puistekaupade lastimisel ja lossimisel tuleb kasutada greiferiga varustatud mobiilset hüdraulilist sadamakraanat, hüdropneumaatilist kraanat ja frontaallaadurit. 6) Kraana greiferit ei tohi avada kõrgemal kui 1 m kõrgusel kaubast. 7) Greiferi lõuad tuleb täielikult sulgeda enne kauba lastimist ja lossimist. 8) Vajadusel tuleb lastimise ja lossimise ajaks asetada vette poomid ning lastimise ja lossimise lõppedes koguda kokku vette sattunud kaup. 9) Vältida korduvat puistekaupade ühest asupaigast teise ladustamist. 10) Tuleb korraldada kaide, teede ja laoplatside pidev perioodiline puhastamine. Laoplatse tuleb puhastada 3 tunni jooksul pärast kauba laevale lastimist. Kaisid ja teid puhastada 2 tunni jooksul pärast laeva lastimist või lossimist. 11) Puhastamisel eralduva tolmu vältimiseks tuleb eelnevalt kaid, teed või laoplatsi niisutada. 12) Puhastustööde teostamisel tuleb arvestada tuule kiiruse ja suunaga, et võimalik tolm ei satuks Pärnu jõkke või elamute piirkonda. 13) Tuleb kasutada töökorras transpordivahendeid ja laadurseadmeid võimaliku õlilekke minimiseerimiseks. 14) Kui tekib oht, et peenosakesed kanduvad akvatooriumist kaugemale, peab ehitama tuulekaitse kohtadesse, kus tuulealuseid piirkondi pole võimalik vältida. 15) Lastimis- ja lossimistööde lõppedes tuleb tagada kasutatud seadmete täielik tühjendamine. 16) Lastimis- ja lossimisseadme avarii korral tuleb tööd viivitamatult peatada. 17) Laevakerede puhastamisel roostest ja vanast värvist kasutatakse liiva või gritti. 18) Võimalusel eelistada laevade puhastamist gritiga, kuna griti kasutamine liiva asemel vähendab tolmu teket. 19) Võimalusel eelistada laevade puhastamist märja gritiga või märja liivaga. 20) Kuivdokk peab olema laevade puhastus- ja värvimistööde ajal ümbritsetud ning pealt kaetud presentekraanidega. 21) Kui doki pealt katmine pole võimalik (nt suuremate laevade puhul), tuleb tugeva tuulega (keskmine tuule kiirus 10 m/s või enam) tööd peatada. Tuule kiirust jälgida Pärnu sadama ilmajaama mõõtmiste järgi (http://on-line.msi.ttu.ee/parnu/). 22) Teostada regulaarselt kuivdoki hooldust ja puhastamist, jäätmete koristamine peab toimuma pärast iga tööga lõpetamist. 21 23) Kasutusel olnud gritt, liiv ja muud jäätmed tuleb kokku koguda ja käidelda vastavalt kehtestatud nõuetele. 24) Värvi pihustamisel tuleb kasutada õhuta pihustamise meetodit või kasutada värvimiseks värvirulle. 25) Võimalusel kasutada lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduseta värve. 26) Laeva remonttööde ajal tuleb regulaarselt teostada visuaalset seiret laeva remondi käigus eralduda võivate saasteainete osas (värv, tolm jne). Kui seire käigus ilmneb, et saasteained lenduvad Pärnu jõkke või naaberkinnistutele, tuleb tööd viivitamatult peatada. 27) Korraga tohib laadimistegevusi teostada vaid ühel kail (kail nr 5 või kail nr 6). 28) Puistekaupu tohib käidelda vaid ajavahemikul 06.00-22.00. 3.8. Mõju piiriülesus Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid. 4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: 1) Kavandatud tegevus ei avalda ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele. 2) Plaanitava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju piirkonna põhjaveele. 3) Ettevõtte tegevusega ei kaasne olulist mõju pinnaveele, st Pärnu jõele ja Pärnu lahele, kui ettevõte jälgib kehtestatud tööprotseduure, ohutusnõudeid ning töökorralduslikke nõudeid. 4) Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju välisõhule, kui jälgitakse kehtestatud tööprotseduure, ohutusnõudeid ning töökorralduslikke nõudeid. 5) Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale. 6) Ohutus- ja keskkonnakaitsenõuete rakendamisel on avariiolukordade esinemine vähetõenäoline. 7) Ettevõtte tegevuse mõju ei ole piiriülene. Tuginedes eeltoodule on Keskkonnaamet seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning seega pole vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine. Keskkonnaamet omab piisavalt teavet, et muuta aktsiaseltsi Pärnu Laevatehas keskkonnaluba nr L.ÕV.PM-56174. Maret Põldmaa +372 5362 7412 (välisõhk) [email protected] Silja Jakobi +372 5341 0707 (vesi) [email protected] 22 Liis Sinijärv +372 5306 4783 (looduskasutus) [email protected] 23 5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed Lubatud heitkoguste projekti koostaja Nimi LEMMA OÜ Registrikood/isikukood 11453673 Postiaadress Värvi 5, Tallinn, Harjumaa 10621 Telefon 56640060 E-posti aadress [email protected] Sissejuhatus Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud - Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 01.01.2017 kirjandusele - Keskkonnaministri 01. jaanuari 2017. a määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba”. - Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis". - Keskkonnaministri 01. jaanuar 2017. a määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”. - Keskkonnaagentuur. Metoodika lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks kasutatavates kemikaalides ning väljuvates gaasides näidete ja kommentaaridega. Kinnitatud 16.04.2013.a. Keskkonnaministeeriumi kirjaga nr 12- 3/13/3094-2. - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 “ Õhukvaliteedi hindamise kord“. - Juhendmaterjalid toodud taotluse punktis 5.4.15.: Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel. Tehnoloogilised kaardid Lisa 1: Tehnoloogiline_kaart_Parnu_Laevatehas_AS.pdf Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, Lähteandmete aluseks on võetud tootmismahu prognoosid tulevikuks, tootmises kasutatavate kemikaalide kogus, kütusekulu ja muud andmed tööajad ja korraga töötavate töökohtade arv, puhastuseks ja keevituseks kasutatav materjali maht ja tööaeg. Kogused on saadud ettevõtte esindajalt. Käitise asukoha kirjeldus 1/48 Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) Käitise tegevus toimub kinnistutel Emajõe tn 12b (62501:001:0156), Emajõe tn 22 (62501:042:0010), Emajõe tn 22a asukoha kirjeldus (62501:042:0001). Käitisest põhja poole jäävad ärimaad, üldkasutatavad maad ja elamumaad. Käitisest lõuna poole jäävad tootmismaad ja ärimaad. Lähim elamu (Emajõe tn 12 a; katastritunnus 62501:001:0155) jääb tootmisterritooriumi piirist ca 10 m kaugusele ning lähimast heiteallikast (V2-2 Kai nr 5 puistekaupade ladustamine ja laadimine) ca 20 m kaugusele lääne suunas. Käitis asub Pärnu jõe hoiualal (KLO2000293). Käitisest üle pärnu jõe jääb Pärnu rannapark (KLO1200069) ja Pärnu rannaniidu looduskaitseala (KLO1000584). Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui Lisa 2: Asukohakaart.pdf 1:20 000 mõõtkavas Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, Lisa 3: Asendiplaan.pdf kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised Hajuvusarvutustes võetakse arvesse maapinna reljeefi vastavalt kõrgusmudelile (5 m täpsusega andmed) ning geograafilised ja tehnogeensed objektid maapinna karedustegurit vastavalt piirkonna maakattele. Paiksete heiteallikate heite leviku modelleerimiseks kasutatavad hajuvusmudelid ei ole võimelised arvestama hoonete mõju hajuvustingimustele ja seega nende olemasolu või puudumine ei mõjuta hajuvusarvutusi. Eelnevalt lähtuvalt puuduvad piirkonnas hajuvustingimusi oluliselt mõjutavad geograafilised ja tehnogeensed objektid. Ilmastikutingimuste iseloomustus Tuulte roos lisatud failis Tuulteroos, fail Lisa 4: Parnu_tuulte_roos.JPG Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis Mõõtmisi ei ole teostatud. Heitkogused on saadud arvutuslikult, lähtutud on kehtivast arvutusmetoodikast on aluseks heitkoguste määramisel ja (keskkonnaministri määrus nr 59) ja KOTKAS arvutusmoodulist. mõõtepunktide kirjeldus Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste Puistekaupade käitlemisel eralduvate saasteainete ja nende koguste arvutamisel on kasutatud määramisel arutusmetoodikaid: Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri (US EPA) juhendmaterjali AP 42, Fifth Edition, Volume I Chapter 13 ja Chapter 11) kirjeldatud metoodika (https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf, https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf). Värvide ja lahustite kasutamine Lahustite kasutamisel eralduvate t/a heitmete arvutamisel on kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit. Maksimaalsete g/s heitkoguste 2/48 arvutamisel on kasutatud lisaks Exceli arvutusfunktsioone. Maksimaalsete g/s heitkoguste arvutamisel on kasutatud lisaks Exceli arvutusfunktsioone. Viimistuskemikaalide kasutamisel eralduvate hetkeliste heitkoguste osas on tööajad leitud vastavalt valmististe reaalsele tarbimisele. Värvisegusid ning värve, mida kasutatakse ilma segamata kasutatakse intensiivsusega 5 kg/h ühel töökohal. Vastavalt tarbimisintensiivsusele on leitud igale kemikaalile töötundide arv. Korraga kasutatakse ühes töökohas ühte värvi ja lahust korraga. Lahustite kasutamine on jagatud üle tööaja. Keevitamine Andmed keevitusprotsessides tekkivate gaasiliste saasteainete ja nende eriheidete kohta on saadud järgmisest metoodikast: „МЕТОДИКА РАСЧЕТА ВЫДЕЛЕНИЙ (ВЫБРОСОВ) ЗАГРЯЗНЯЮЩИХ ВЕЩЕСТВ В АТМОСФЕРУ ПРИ СВАРОЧНЫХ РАБОТАХ (ПО ВЕЛИЧИНАМ УДЕЛЬНЫХ ВЫДЕЛЕНИЙ)“ Санкт-Петербург 2000, Разработан: НИИ Атмосфера. Metoodikast on leitud sarnaste aerosooli heitmetega keevitustraat ning kasutatud selle gaasiliste heitmete andmeid. Gaasilõikus Gaasilõikusel eralduvate saasteainete leidmisel on kasutatud metoodikat МЕТОДИКА РАСЧЕТА ВЫДЕЛЕНИЙ (ВЫБРОСОВ) ЗАГРЯЗНЯЮЩИХ ВЕЩЕСТВ В АТМОСФЕРУ ПРИ СВАРОЧНЫХ РАБОТАХ (ПО ВЕЛИЧИНАМ УДЕЛЬНЫХ ВЫДЕЛЕНИЙ). Liivaga või gritiga pindade puhastamine Ramondialal tehakse laevadetailide puhastamist abrasiivpuhastusena. Abrasiivina kasutatakse liiva või vase räbust toodetud graanuleid ehk gritti[1]. Eestis ei ole seadusandlusega kehtestatud abrasiivpuhastusest lähtuvale välisõhu saastele saasteainete eriheite (g/kg) väärtust ega hindamismetoodikat. Käesolevas LHK projektis on lähtutud uusimast vastavasisulisest teadusuuringust, mis antud tegevuse osas on õnnestunud leida. Summaarsete tahkete osakeste eriheitmed on saadud järgnevast: Emission Factor Documentation for AP-42 Section 13.2.6, Abrasive Blasting Final Report For U. S. Environmental Protection Agency Office of Air Quality Planning and Standards Emission Factor and Inventory Group. Research Triangle Park, NC 27711, Attn: Mr. Ron Myers (MD-14), EPA Contract 68-D2-0159, Work Assignment No. 4-02, MRI Project No. 4604- 02, September 1997. Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui Killustiku käitlemisel eralduvate osakeste heitkoguste (summaarsed tahked osakesed PM-sum kasutatakse arvutusmetoodikat ja peenosakesed PM10) arvutamiseks kasutati Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri (US EPA) juhendmaterjalis AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources (Chapter 13 ja Chapter 11) kirjeldatud metoodikat. Leitav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf, https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf. Osakeste heitkoguste arvutus 3/48põhineb PM-sum ja PM10 eriheidetele toodangu ühiku kohta (kg/t) Osakeste heitkoguste arvutus põhineb PM-sum ja PM10 eriheidetele toodangu ühiku kohta (kg/t) olenevalt tootmisprotsessi (materjali ümberpaigutamine, materjali kukkumine, laadimine jt) iseloomust ja käideldava puistekauba niiskusesisaldusest. Eriheite arvutamiseks kasutame valemit: q = k * (0,0016) * ( U/2,2) 1,3 / (M / 2) 1,4 , kus: q – eriheide, kg/t k – osakese suuruse kordaja U – keskmine tuule kiirus, m/s M – materjali niiskuse sisalduse, % Käesolevas LHK projektis on killustiku keskmiseks niiskusesisalduse protsendiks arvestatud 5%. Keskmine tuule kiirus on 3,5 m/s. PM-sum korral on k väärtus k= 0,74 ja PM10 korral on k väärtus k= 0,35. Q PM-sum = 0,74*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (5/2 ) 1,4 = 0,0006 kg/t Q PM10 = 0,35*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (5/2 ) 1,4 = 0,0003 kg/t Killustiku laadimisel eralduva saasteaine aastane heitkogus (M PMsum t/a) leitakse kasutades valemit: M PMsum = Q PM-sum * G / 1000, kus Q PM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t G – aastas käideldava puistekauba kogus Graniitkillustiku laadimisel eralduva saasteaine hetkeline heitkogus (m PMsum g/s) leitakse kasutades valemit: m PMsum = (Q PM-sum * A * 1000) / 3600, kus Q PM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t A – kauba laadimisintensiivsus t/h, killustiku korral 200 t/h Puiduhakke käitlemisel eralduvate osakeste heitkoguste (summaarsed tahked osakesed PM-sum ja peenosakesed PM10) arvutamiseks kasutati Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri (US EPA) juhendmaterjalis AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources (Chapter 13) kirjeldatud metoodikat. Leitav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf. Tahkete osakeste heitkoguste arvutus põhineb PM-sum ja PM10 eriheidetele toodangu ühiku kohta (kg/t) olenevalt tootmisprotsessi (materjali ümberpaigutamine, materjali kukkumine, laadimine jt) iseloomust ja käideldava puistekauba niiskusesisaldusest. Eriheite arvutamiseks kasutame valemit: q = k * (0,0016) * ( U/2,2) 1,3 / (M / 2) 1,4 , kus: q – eriheide, kg/t k – osakese suuruse kordaja 4/48 U – keskmine tuule kiirus, m/s M – materjali niiskuse sisalduse, % Käesolevas LHK projektis on puiduhakke keskmiseks niiskuse sisalduseks arvestatud 30 %. (Kirjandusandmete kohaselt võib puiduhakke niiskuse sisalduseks lugeda 50 kuni 60%, pärast kuivatamist aga 30–40%). Keskmine tuule kiirus on 3,5 m/s. PM-sum korral on k väärtus k= 0,74 ja PM10 korral on k väärtus k= 0,35. Q PM-sum = 0,74*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (30/2 ) 1,4 = 0,00005 kg/t Q PM10 = 0,35*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (30/2 ) 1,4 = 0,00002 kg/t Puiduhakke laadimisel eralduva saasteaine aastane heitkogus (M PMsum t/a) leitakse kasutades valemit: M PMsum = Q PM-sum * G / 1000, kus Q PM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t G – aastas käideldava puistekauba kogus Puidugraanuli laadimisel eralduva saasteaine hetkeline heitkogus (m PMsum g/s) leitakse kasutades valemit: m PMsum = (Q PM-sum * A * 1000) / 3600, kus Q PM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t Teraviljasaaduste käitlemisel eralduvate osakeste heitkoguste (summaarsed tahked osakesed PM- sum ja peenosakesed PM10) arvutamiseks kasutati Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri (US EPA) juhendmaterjalis AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources (Chapter 13) kirjeldatud metoodikat. Leitav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf. Tahkete osakeste heitkoguste arvutus põhineb PM-sum ja PM10 eriheidetele toodangu ühiku kohta (kg/t) olenevalt tootmisprotsessi (materjali ümberpaigutamine, materjali kukkumine, laadimine jt) iseloomust ja käideldava puistekauba niiskusesisaldusest. Eriheite arvutamiseks kasutame valemit: q = k * (0,0016) * ( U/2,2) 1,3 / (M / 2) 1,4 , kus: q – eriheide, kg/t k – osakese suuruse kordaja U – keskmine tuule kiirus, m/s M – materjali niiskuse sisalduse, % Teraviljasaaduse keskmine niiskuse sisalduse protsent on 13,5. Keskmine tuule kiirus on 3,5 m/s. PM-sum korral on k väärtus k= 0,74 ja PM10 korral on k väärtus k= 0,35. Q PM-sum = 0,74*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (13,5/2 ) 1,4 = 0,00015 kg/t Q PM10 = 0,35*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (13,5/2 ) 1,4 = 0,00007 kg/t 5/48 Q PM10 = 0,35*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (13,5/2 ) 1,4 = 0,00007 kg/t Teraviljasaaduse laadimisel eralduva saasteaine aastane heitkogus (M PMsum t/a) leitakse kasutades valemit: M PMsum = Q PM-sum * G / 1000, kus Q PM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t G – aastas käideldava puistekauba kogus Teraviljasaaduse laadimisel eralduva saasteaine hetkeline heitkogus (m PMsum g/s) leitakse kasutades valemit: m PMsum = (Q PM-sum * A * 1000) / 3600, kus Q PM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t A – kauba laadimisintensiivsus t/h, teraviljasaaduste korral 150 t/h Klaasipuru käitlemisel eralduvate osakeste heitkoguste (summaarsed tahked osakesed PM-sum ja peenosakesed PM10) arvutamiseks kasutati Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri (US EPA) juhendmaterjalis AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources (Chapter 13 ja Chapter 11) kirjeldatud metoodikat. Leitav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf, https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf. Osakeste heitkoguste arvutus põhineb PM-sum ja PM10 eriheidetele toodangu ühiku kohta (kg/t) olenevalt tootmisprotsessi (materjali ümberpaigutamine, materjali kukkumine, laadimine jt) iseloomust ja käideldava puistekauba niiskusesisaldusest. Eriheite arvutamiseks kasutame valemit: q = k * (0,0016) * ( U/2,2) 1,3 / (M / 2) 1,4 , kus: q – eriheide, kg/t k – osakese suuruse kordaja U – keskmine tuule kiirus, m/s M – materjali niiskuse sisalduse, % Käesolevas LHK projektis on klaasipuru keskmiseks niiskusesisalduse protsendiks arvestatud 2%. Keskmine tuule kiirus on 3,5 m/s. PM-sum korral on k väärtus k= 0,74 ja PM10 korral on k väärtus k= 0,35. Q PM-sum = 0,74*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (5/2 ) 1,4 = 0,0022 kg/t Q PM10 = 0,35*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (5/2 ) 1,4 = 0,0010 kg/t Klaasipuru laadimisel eralduva saasteaine aastane heitkogus (M PMsum t/a) leitakse kasutades valemit: M PMsum = Q PM-sum * G / 1000, kus Q PM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t G – aastas käideldava puistekauba kogus Laadimisel eralduva saasteaine 6/48 hetkeline heitkogus (m PMsum g/s) leitakse kasutades Laadimisel eralduva saasteaine hetkeline heitkogus (m PMsum g/s) leitakse kasutades valemit: m PMsum = (Q PM-sum * A * 1000) / 3600, kus Q PM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t A – kauba laadimisintensiivsus t/h, killustiku korral 200 t/h Lahustite kasutamisel eralduvate t/a heitmete arvutamisel on kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit. Maksimaalsete g/s heitkoguste arvutamisel on kasutatud lisaks Exceli arvutusfunktsioone. Viimistuskemikaalide kasutamisel eralduvate hetkeliste heitkoguste osas on tööajad leitud vastavalt valmististe reaalsele tarbimisele. Värvisegusid ning värve, mida kasutatakse ilma segamata kasutatakse intensiivsusega 5 kg/h ühel töökohal. Vastavalt tarbimisintensiivsusele on leitud igale kemikaalile töötundide arv. Korraga kasutatakse ühes töökohas ühte värvi ja lahust korraga. Kuna kõigi värvide/värvisegude kogused on võetud varuga, siis teoreetiline värvisegude pealekandmisaeg ületab reaalset tööaega. Lahusteid kasutatakse üle terve ettevõtte tööaja. Keevitamisprotsessist välisõhku eralduvate saasteainete summaarne heitkogus (t/a) keevitusviisist lähtuvalt arvutatakse valemiga: Mi = gi * B*10-6 , kus gi – eralduva saasteaine eriheide, g/kg keevitusmaterjali kulu kohta; B – keevitusmaterjali aastane kulu, kg; Saasteainete hetkeline heitkogus (g/s) arvutatakse valemiga: Gi = gi * b / ( t * 3600 ), kus b – keevitusmaterjali maksimaalne kulu tööpäeva jooksul, kg; t – keevitamiseks kulunud aeg tööpäeva jooksul, h; Liivaga või gritiga puhastamisel eraldunud tolmu koguse leidmiseks kasutame valemit: M p,tah = m * q * (1 – n) * T , kus m – griti kasutus kg/h q – on eriheide kg/kg griti kulu kohta n - püüdeseadme kasutegur (antud juhul püüdeseadmed puuduvad) T – tööaeg h Arvutustel on kasutatud järgmisi eriheiteid: CAS nr Saasteainete eriheide, t/t (kg/kg) Liiv Gritt PM-sum 0.063 7/48 0.01000 PM-sum 0.063 0.01000 PM10 0.022 0.00528 PM2.5 0.0011 0.00026 Liiva või griti kulu on 75 kg/h (35 t/a). Korraga ei teostata gritiga ja liivaga puhastust (arvestatud on suurimat heidet g/s) Gaasilõikus Saasteainete eriheide q, g/h on võetud metoodikast (süsinikterase paksus 20 mm): Raud(III)oksiid 197 Mangaan ja tema ühendid 3 Süsinikoksiid 65 Lämmastikdioksiid 53,2 Arvutused esitatud lisas olevas exeli tabelis Manused Lisa 5: Parnu_Laevatehas_AS_arvutustabel_25.02.2025.xlsx 5.1. Heiteallikad 8/48 5.1. Heiteallikad Heiteallikas Väljuvate gaaside Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade parameetrid Heiteallika Nr plaanil Nimetus L-EST97 Ava Väljumis Joon‐ Tempera SNAP kood Lisategevuse keskkonnaregistri või koordinaadid läbi‐ kõrgus, kiirus, tuur, °C SNAP kood kaardil mõõt, m m/s m V1-1 V1-1 Puhastamine X: 6471800, 6 20 040210 - Töötlemine raua- ja terasetööstuses - muu (keevitamine, Y: 528052 plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked X: 6471808, osakesed, liivajoa aparaat jms) Y: 528065 V1-2 V1-2 Keevitamine X: 6471791, 6 20 040210 - Töötlemine raua- ja terasetööstuses - muu (keevitamine, Y: 528050 plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked X: 6471799, osakesed, liivajoa aparaat jms) Y: 528060 V1-3 V1-3 Värvimine X: 6471800, 6 20 060106 - Värvi kasutamine - laevaehitus Y: 528038 X: 6471808, Y: 528051 V1-4 V1-4 Lõikamine X: 6471792, 6 20 040210 - Töötlemine raua- ja terasetööstuses - muu (keevitamine, Y: 528038 plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked X: 6471799, osakesed, liivajoa aparaat jms) Y: 528048 V2-1 V2-1 Kai nr 5 lossimine X: 6471797, 6 20 040617 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muud (k.a lastimine Y: 528173 asbesttoodete tootmine) (puistematerjalide hoiustamine ja käitlemine) X: 6471821, Y: 528188 V2-2 V2-2 Kai nr 5 X: 6471826, 6 20 040617 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muud (k.a puistekaupade Y: 528057 asbesttoodete tootmine) (puistematerjalide hoiustamine ja käitlemine) ladustamine ja laadimine X: 6471869, Y: 528080 V3-1 V3-1 Kai nr 6 lossimine X: 6471912, 6 20 040617 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muud (k.a lastimine Y: 528196 asbesttoodete tootmine) (puistematerjalide hoiustamine ja käitlemine) X: 6471922, Y: 528214 V3-2 V3-2 Kai nr 6 X: 6471925, 6 20 040617 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muud (k.a puistekaupade Y: 528166 asbesttoodete tootmine) (puistematerjalide hoiustamine ja käitlemine) ladustamine ja laadimine X: 6471940, Y: 528238 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Vorm ei ole asjakohane. 9/48 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Vorm ei ole asjakohane. 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Vorm ei ole asjakohane. 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Heiteallikas V1-1 Puhastamine (V1-1) Koormus Tööstus üks vahetus E-R Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 10/48 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 17 - 18 100 0 0 18 - 19 100 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas V1-2 Keevitamine (V1-2) Koormus Tööstus üks vahetus E-R 11/48 Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 12/48 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 17 - 18 100 0 0 18 - 19 100 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas V1-3 Värvimine (V1-3) Koormus Tööstus üks vahetus E-R Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 13/48 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 17 - 18 100 0 0 18 - 19 100 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 14/48 Heiteallikas V1-4 Lõikamine (V1-4) Koormus Tööstus üks vahetus E-R Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 15/48 07 - 08 0 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 17 - 18 100 0 0 18 - 19 100 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas V2-1 Kai nr 5 lossimine lastimine (V2-1) Koormus Täiskoormus E-P Lisainfo heiteallika tööaja kohta Tööaja prognoosis on märgitud tööajaks 100% kuna ei ole prognoositav täpset tööaega kellaajaliselt või nädalapäeva lõikes. Tegelik tööaeg kokku on killustiku käitlemisel 375 h/a killiustiku paigutamine laevalt kaile ja teravilja laadimisel autolt laeva 122 h/a. Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 16/48 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 17/48 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas V2-2 Kai nr 5 puistekaupade ladustamine ja laadimine (V2-2) Koormus Täiskoormus E-P Lisainfo heiteallika tööaja kohta Tööaja prognoosis on märgitud tööajaks 100% kuna ei ole prognoositav täpset tööaega kellaajaliselt või nädalapäeva lõikes. Tegelik tööaega on killustiku paigutamine laoplatsile hunnikutesse 375 h/a ja killustiku laadimine laoplatsilt autole või laevale 375 h/a. Teravilja laadimisel autolt laeva 122 h/a. Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 18/48 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas V3-1 Kai nr 6 lossimine lastimine (V3-1) Koormus Täiskoormus E-P Lisainfo heiteallika tööaja kohta Tööaja prognoosis on märgitud tööajaks 100% kuna ei ole prognoositav täpset tööaega kellaajaliselt või nädalapäeva lõikes. Killustiku paigutamine laevalt kaile 375 h/a, teravili autolt laevale 122 h/a, puiduhake platsilt kaile 120 h/a, puiduhake kailt laevale 120 h/a, klaasipuru paigutamine laevalt kaile 133 h/a, klaasipuru laadimine hunnikust kaile 133 h/a ja klaasipuru laadimine kailt laevale 133 h/a. Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest 19/48 Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 20/48 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas V3-2 Kai nr 6 puistekaupade ladustamine ja laadimine (V3-2) Koormus Täiskoormus E-P Lisainfo heiteallika tööaja kohta Tööaja prognoosis on märgitud tööajaks 100% kuna ei ole prognoositav täpset tööaega kellaajaliselt või nädalapäeva lõikes. Tegelik käitlemisaeg killustiku paigutamine laoplatsile hunnikutesse 375 h/a, killustiku laadimine laoplatsilt autole või laevale 375 h/a, puiduhake autolt platsile 120 h/a, klaasipuru paigutamine laoplatsile hunnikutesse 133 h/a, klaasipuru laadimine laoplatsilt autole 133 h/a, klaasipuru laadimine autolt hunnikusse 133 h/a. Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 21/48 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 22/48 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Vorm ei ole asjakohane. 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Kas soovite kasutada salvestamisel automaatset Jah heitkoguste arvutamist? Heite‐ Lahusteid sisaldav kemikaal Lahusteid sisaldava kemikaali kasutamine Välisõhku väljutatud LOÜ-de heitkogus saasteainete allikas kaupa Nimetus Tüüp Liik LOÜ-de Tegevusala või Kemi‐ Töö‐ Ohulaused (H) Ohulaused CAS nr Nimetus Heitkogus sisaldus, tehnoloogiaprotsess kaali tundide massi % SNAP Nimetus kogus arv Hetkeline Aastane kood aastas, aastas heitkogus, heitkogus, tonni g/s tonni/a (täpsus (täpsus 0,001) vähemalt 0,0001) 23/48 V1-3 Intershield Lahustipõhine Värv 28.80 060106 - Metall-, 2.01 804 H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja Ksyleenid Ksüleenid ja 0.107 0.3106 Värvimine 300 Värvi plast-, aur isomeerid (V1-3) kasutamine tekstiil-, H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur NMVOC Mittemetaansed 0.024 0.0706 - kanga-, kile- H304 - Allaneelamisel või lenduvad laevaehitus ja hingamisteedesse sattumisel võib orgaanilised paberpinna olla surmav ühendid katmine H312 - Nahale sattumisel kahjulik NMVOC Mittemetaansed 0.024 0.0706 H315 - Põhjustab nahaärritust lenduvad H317 - Võib põhjustada allergilist orgaanilised nahareaktsiooni ühendid H318 - Põhjustab raskeid NMVOC Mittemetaansed 0.015 0.0424 silmakahjustusi lenduvad H319 - Põhjustab tugevat silmade orgaanilised ärritust ühendid H332 - Sissehingamisel kahjulik 100-41-4 Etüülbenseen 0.015 0.0424 H335 - Võib põhjustada 100-41-4 Etüülbenseen 0.015 0.0424 hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H372 - Kahjustab elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime V1-3 Intergard Lahustipõhine Värv 26.80 060106 - Metall-, 1.344 538 H301 - Allaneelamisel mürgine NMVOC Mittemetaansed 0.079 0.1539 Värvimine 269 Värvi plast-, H302 - Allaneelamisel kahjulik lenduvad (V1-3) kasutamine tekstiil-, H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja orgaanilised - kanga-, kile- aur ühendid laevaehitus ja H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur Ksyleenid Ksüleenid ja 0.079 0.1539 paberpinna H304 - Allaneelamisel või isomeerid katmine hingamisteedesse sattumisel võib 100-41-4 Etüülbenseen 0.026 0.0513 olla surmav H311 - Nahale sattumisel mürgine H312 - Nahale sattumisel kahjulik 24/48 H312 - Nahale sattumisel kahjulik 50-00-0 Formaldehüüd 0.001 0.001 H314 - Põhjustab rasket (metanaal) nahasöövitust ja silmakahjustusi H315 - Põhjustab nahaärritust H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H330 - Sissehingamisel surmav H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H350 - Võib põhjustada vähktõbe (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H351 - Arvatavasti põhjustab vähktõbe (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H372 - Kahjustab elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H400 - Väga mürgine veeorganismidele 25/48 V1-3 Intergard Lahustipõhine Värv 29.50 060106 - Metall-, 1.208 483 H302 - Allaneelamisel kahjulik NMVOC Mittemetaansed 0.154 0.2673 Värvimine 263 Värvi plast-, H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur lenduvad (V1-3) kasutamine tekstiil-, H304 - Allaneelamisel või orgaanilised - kanga-, kile- hingamisteedesse sattumisel võib ühendid laevaehitus ja olla surmav NMVOC Mittemetaansed 0.051 0.0891 paberpinna H315 - Põhjustab nahaärritust lenduvad katmine H317 - Võib põhjustada allergilist orgaanilised nahareaktsiooni ühendid H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H351 - Arvatavasti põhjustab vähktõbe (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime 26/48 V1-3 Interzone Lahustipõhine Värv 12.80 060106 - Metall-, 1.76 704 H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja Ksyleenid Ksüleenid ja 0.056 0.1408 Värvimine 954 Värvi plast-, aur isomeerid (V1-3) kasutamine tekstiil-, H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur 100-41-4 Etüülbenseen 0.017 0.0422 - kanga-, kile- H304 - Allaneelamisel või NMVOC Mittemetaansed 0.017 0.0422 laevaehitus ja hingamisteedesse sattumisel võib lenduvad paberpinna olla surmav orgaanilised katmine H312 - Nahale sattumisel kahjulik ühendid H315 - Põhjustab nahaärritust H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime 27/48 V1-3 Interthane Lahustipõhine Värv 33.87 060106 - Metall-, 1.86 744 H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur Ksyleenid Ksüleenid ja 0.059 0.1575 Värvimine 990 Värvi plast-, H304 - Allaneelamisel või isomeerid (V1-3) kasutamine tekstiil-, hingamisteedesse sattumisel võib NMVOC Mittemetaansed 0.039 0.105 - kanga-, kile- olla surmav lenduvad laevaehitus ja H312 - Nahale sattumisel kahjulik orgaanilised paberpinna H315 - Põhjustab nahaärritust ühendid katmine H319 - Põhjustab tugevat silmade 100-41-4 Etüülbenseen 0.02 0.0525 ärritust NMVOC Mittemetaansed 0.039 0.105 H332 - Sissehingamisel kahjulik lenduvad H335 - Võib põhjustada orgaanilised hingamisteede ärritust ühendid H336 - Võib põhjustada unisust või NMVOC Mittemetaansed 0.078 0.21 peapööritust lenduvad H351 - Arvatavasti põhjustab orgaanilised vähktõbe (märkida kokkupuuteviis, ühendid kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H372 - Kahjustab elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime 28/48 V1-3 Intertuf 16 Lahustipõhine Värv 42 060106 - Metall-, 0.396 158 H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja NMVOC Mittemetaansed 0.234 0.1331 Värvimine Värvi plast-, aur lenduvad (V1-3) kasutamine tekstiil-, H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur orgaanilised - kanga-, kile- H304 - Allaneelamisel või ühendid laevaehitus ja hingamisteedesse sattumisel võib NMVOC Mittemetaansed 0.058 0.0333 paberpinna olla surmav lenduvad katmine H336 - Võib põhjustada unisust või orgaanilised peapööritust ühendid H340 - Võib põhjustada geneetilisi defekte (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H350 - Võib põhjustada vähktõbe (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H372 - Kahjustab elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime 29/48 V1-3 Interzinc 22 Lahustipõhine Värv 43.50 060106 - Metall-, 0.324 130 H302 - Allaneelamisel kahjulik NMVOC Mittemetaansed 0.133 0.062 Värvimine Värvi plast-, H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja lenduvad (V1-3) kasutamine tekstiil-, aur orgaanilised - kanga-, kile- H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur ühendid laevaehitus ja H304 - Allaneelamisel või NMVOC Mittemetaansed 0.058 0.0273 paberpinna hingamisteedesse sattumisel võib lenduvad katmine olla surmav orgaanilised H312 - Nahale sattumisel kahjulik ühendid H315 - Põhjustab nahaärritust Ksyleenid Ksüleenid ja 0.053 0.0248 H319 - Põhjustab tugevat silmade isomeerid ärritust NMVOC Mittemetaansed 0.041 0.0194 H330 - Sissehingamisel surmav lenduvad H332 - Sissehingamisel kahjulik orgaanilised H335 - Võib põhjustada ühendid hingamisteede ärritust 100-41-4 Etüülbenseen 0.016 0.0074 H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) 30/48 V1-3 Interzinc 52 Lahustipõhine Värv 11.50 060106 - Metall-, 1.172 469 H302 - Allaneelamisel kahjulik NMVOC Mittemetaansed 0.044 0.0749 Värvimine Värvi plast-, H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur lenduvad (V1-3) kasutamine tekstiil-, H304 - Allaneelamisel või orgaanilised - kanga-, kile- hingamisteedesse sattumisel võib ühendid laevaehitus ja olla surmav Ksyleenid Ksüleenid ja 0.023 0.0394 paberpinna H312 - Nahale sattumisel kahjulik isomeerid katmine H315 - Põhjustab nahaärritust NMVOC Mittemetaansed 0.012 0.0205 H317 - Võib põhjustada allergilist lenduvad nahareaktsiooni orgaanilised H318 - Põhjustab raskeid ühendid silmakahjustusi H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H400 - Väga mürgine veeorganismidele H410 - Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime 31/48 V1-3 Interlac 668 Lahustipõhine Värv 32.90 060106 - Metall-, 0.102 41 H302 - Allaneelamisel kahjulik NMVOC Mittemetaansed 0.225 0.0332 Värvimine Värvi plast-, H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur lenduvad (V1-3) kasutamine tekstiil-, H304 - Allaneelamisel või orgaanilised - kanga-, kile- hingamisteedesse sattumisel võib ühendid laevaehitus ja olla surmav NMVOC Mittemetaansed 0.003 0.0004 paberpinna H312 - Nahale sattumisel kahjulik lenduvad katmine H315 - Põhjustab nahaärritust orgaanilised H317 - Võib põhjustada allergilist ühendid nahareaktsiooni H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H351 - Arvatavasti põhjustab vähktõbe (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H361 - Arvatavasti kahjustab viljakust või loodet (märkida spetsiifiline toime, kui see on teada) (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H372 - Kahjustab elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime H412 - Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime 32/48 V1-3 Interspeed Lahustipõhine Värv 20.20 060106 - Metall-, 1.80 720 H302 - Allaneelamisel kahjulik Ksyleenid Ksüleenid ja 0.10 0.2597 Värvimine 6400 Värvi plast-, H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja isomeerid (V1-3) kasutamine tekstiil-, aur 100-41-4 Etüülbenseen 0.04 0.1039 - kanga-, kile- H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur laevaehitus ja H312 - Nahale sattumisel kahjulik paberpinna H315 - Põhjustab nahaärritust katmine H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H400 - Väga mürgine veeorganismidele H410 - Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime 33/48 V1-3 Trilux 33 Lahustipõhine Värv 24.50 060106 - Metall-, 0.318 127 H301 - Allaneelamisel mürgine Ksyleenid Ksüleenid ja 0.142 0.0649 Värvimine Värvi plast-, H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja isomeerid (V1-3) kasutamine tekstiil-, aur 100-41-4 Etüülbenseen 0.028 0.013 - kanga-, kile- H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur laevaehitus ja H304 - Allaneelamisel või paberpinna hingamisteedesse sattumisel võib katmine olla surmav H312 - Nahale sattumisel kahjulik H315 - Põhjustab nahaärritust H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H331 - Sissehingamisel mürgine H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H400 - Väga mürgine veeorganismidele H410 - Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime H413 - Võib avaldada veeorganismidele pikaajalist kahjulikku toimet 34/48 V1-3 Interzone Lahustipõhine Värv 5.10 060106 - Metall-, 1.47 588 H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja Ksyleenid Ksüleenid ja 0.027 0.0577 Värvimine 1000 Värvi plast-, aur isomeerid (V1-3) kasutamine tekstiil-, H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur 100-41-4 Etüülbenseen 0.008 0.0173 - kanga-, kile- H304 - Allaneelamisel või laevaehitus ja hingamisteedesse sattumisel võib paberpinna olla surmav katmine H312 - Nahale sattumisel kahjulik H315 - Põhjustab nahaärritust H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime V1-3 International Lahustipõhine Lahusti 100 060106 - Metall-, 0.435 2 860 H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja Ksyleenid Ksüleenid ja 0.034 0.348 Värvimine GTA 007 Värvi plast-, aur isomeerid (V1-3) kasutamine tekstiil-, H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur 100-41-4 Etüülbenseen 0.008 0.087 - kanga-, kile- H304 - Allaneelamisel või laevaehitus ja hingamisteedesse sattumisel võib paberpinna olla surmav katmine H312 - Nahale sattumisel kahjulik H315 - Põhjustab nahaärritust H332 - Sissehingamisel kahjulik H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) 35/48 V1-3 International Lahustipõhine Lahusti 100 060106 - Metall-, 0.43 2 860 H302 - Allaneelamisel kahjulik NMVOC Mittemetaansed 0.017 0.172 Värvimine GTA220 Värvi plast-, H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur lenduvad (V1-3) kasutamine tekstiil-, H304 - Allaneelamisel või orgaanilised - kanga-, kile- hingamisteedesse sattumisel võib ühendid laevaehitus ja olla surmav Ksyleenid Ksüleenid ja 0.017 0.172 paberpinna H312 - Nahale sattumisel kahjulik isomeerid katmine H315 - Põhjustab nahaärritust NMVOC Mittemetaansed 0.008 0.086 H318 - Põhjustab raskeid lenduvad silmakahjustusi orgaanilised H319 - Põhjustab tugevat silmade ühendid ärritust H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime H412 - Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime V1-3 International Lahustipõhine Lahusti 100 060106 - Metall-, 0.455 2 860 H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja NMVOC Mittemetaansed 0.028 0.2844 Värvimine GTA 713 Värvi plast-, aur lenduvad (V1-3) kasutamine tekstiil-, H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur orgaanilised - kanga-, kile- H312 - Nahale sattumisel kahjulik ühendid laevaehitus ja H315 - Põhjustab nahaärritust Ksyleenid Ksüleenid ja 0.014 0.1422 paberpinna H332 - Sissehingamisel kahjulik isomeerid katmine 100-41-4 Etüülbenseen 0.003 0.0284 36/48 V1-3 International Lahustipõhine Lahusti 100 060106 - Metall-, 0.082 2 860 H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja 108-88-3 Tolueen 0.003 0.0273 Värvimine GTA 803 Värvi plast-, aur (Metüülbenseen) (V1-3) kasutamine tekstiil-, H304 - Allaneelamisel või 67-63-0 2-Propanool 0.003 0.0273 - kanga-, kile- hingamisteedesse sattumisel võib (Isopropüülalkohol) laevaehitus ja olla surmav NMVOC Mittemetaansed 0.003 0.0273 paberpinna H315 - Põhjustab nahaärritust lenduvad katmine H319 - Põhjustab tugevat silmade orgaanilised ärritust ühendid H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H361d - Arvatavasti kahjustab loodet. H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) 37/48 Ohutuskaart(id) ja muu lisainfo Lisa 6: GTA713_International_Thinner_safety_datasheet.pdf Lisa 7: GTA803_INTERNATIONAL_THINNER_EQPT_CLEANER_safety_datasheet.pdf Lisa 8: Interspeed_6400_Brown_safety_data_sheet.pdf Lisa 9: GTA007_INTERNATIONAL_THINNER_EQPT_CLEANER_safety_datasheet.pdf Lisa 10: Intergard_263_Light_Grey_Part_A_safety_datasheet.pdf Lisa 11: Interthane_990_White_Part_A_safety_datasheet.pdf Lisa 12: GTA220_International_Thinner_Eqpt_Cleaner_safety_datasheet.pdf Lisa 13: Intertuf_16_Black_safety_datasheet.pdf Lisa 14: INTERZINC_22_GREENISH_GREY_PART_A_saftey_datasheet.pdf Lisa 15: INTERZONE_1000_GREY_PART_A_safety_datasheet.pdf Lisa 16: Intergard_269_Red_Part_A_safety_datasheet.pdf Lisa 17: Interlac_668_Fluorescent_Orange_safety_datasheet.pdf Lisa 18: Intershield_300_Bronze_Part_A_safety_datasheet.pdf Lisa 19: INTERZINC_52_GREY_PART_A_saftey_datasheet.pdf Lisa 20: Trilux_33_Blue_saftey_datasheet.pdf Lisa 21: INTERZONE_954_GREY_PART_A_safety_datasheet.pdf 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Vorm ei ole asjakohane. 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused 38/48 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5 Hetkeline Aastas Kogus Ühik Kogus Ühik V1-1 Puhastamine (V1-1) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.2625 g/s 0.511 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0917 g/s 0.191 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0046 g/s 0.01 t Jah V1-2 Keevitamine (V1-2) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0032 g/s 0.014 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0032 g/s 0.014 t Jah 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks 0.20 mg/s 1 kg Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0006 g/s 0.003 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0006 g/s 0.003 t Jah V1-4 Lõikamine (V1-4) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0547 g/s 0.054 t Jah 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks 0.83 mg/s 0.001 kg Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0181 g/s 0.018 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0148 g/s 0.015 t Jah V2-1 Kai nr 5 lossimine lastimine (V2-1) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0334 g/s 0.048 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0158 g/s 0.022 t Jah V2-2 Kai nr 5 puistekaupade ladustamine ja laadimine (V2-2) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0334 g/s 0.09 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0158 g/s 0.042 t Jah V3-1 Kai nr 6 lossimine lastimine (V3-1) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0902 g/s 0.182 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0427 g/s 0.084 t Jah V3-2 Kai nr 6 puistekaupade ladustamine ja laadimine (V3-2) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0902 g/s 0.222 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0427 g/s 0.103 t Jah Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5 5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane. 5.4.12. Välisõhus leviv müra 39/48 5.4.12. Välisõhus leviv müra Müraallikad Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Kai nr 5 X: 6471917, Y: 528199 Kai nr 6 X: 6471817, Y: 528166 Kuivdokk X: 6471809, Y: 528033 Killustiku- ja puiduhakke ladustamise ala X: 6471861, Y: 528066 Mürataseme hinnang Mõjutatava Kohalduv päevane Käitise müra päevane tase antud Hinnang päevase müra Kohalduv öine Käitise müra öine tase antud alal, Hinnang öise müra müratundliku ala müra normtase, dBA alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB normtasemele vastavuse müra normtase, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB normtasemele vastavuse kategooria kohta dBA kohta II kategooria 60 52.50 Vastab 45 43.60 Vastab Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 22: Mura_oosel_koos_muratokkeseinaga.pdf Lisa 23: Mura_paeval_koos_muratokkeseinaga.pdf Lisa 24: Mura_fassaadidel_ja_elamumaa_kinnistu_piiril_ilma_muratokkeseinata.pdf Lisa 25: Mura_fassaadidel_ja_elamumaa_kinnistu_piiril_koos_muratokkeseinaga.pdf Lisa 26: Mura_paeval_ilma_muratokkeseinata.pdf Lisa 27: Mura_oosel_ilma_muratokkeseinata.pdf Lisa 28: Murahinnang_Parnu_laevatehas_26022025.docx Mõjutatavad müratundlikud alad Punkti 8. Taotluse lisad on lisatud mürahinnang. Müra vähendamise meetmed Meetmete rakendamise lõpptähtaeg või põhjendus, miks Koos 6 m kõrguste müratõkkeseintega ulatuvad elamumaa kinnistuteni müratasemed, mis ei ületa määruses nr 71 ei ole vaja müra vähendamise meetmeid rakendada lubatud II kategooria päevast ega öist tööstusmüra piirväärtust. Seega on vajalik rajada mürahinnangus esitatud joonis 4-l näidatud asukohtadesse 6 m kõrgused müratõkkeseinad. 40/48 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhukvaliteedi tase CAS nr Nimetus Summaarne Ühik Keskmistamisaeg Õhu‐ Ühik Maksimaalne Suhe Cm / hetkeline kvaliteedi arvutuslik Keskmistamisaeg heitkogus M piir- või õhukvaliteedi tase siht‐ väljaspool väärtus tootmisterritooriumi, ∑Cm V1-3,N28 100-41-4 Etüülbenseen 0.097 g/s 1 tund 600 µg/m³ 64.432 0.107 24 tundi 200 µg/m³ 21.734 0.109 V1-3,N28 108-88-3 Tolueen 0.005 g/s 1 tund 600 µg/m³ 3.587 0.006 (Metüülbenseen) 24 tundi 200 µg/m³ 1.21 0.006 V1-2, V1-4, N23,N24,N25,N27 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.893 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 20.361 0.002 V1-2, V1-4, N29 7439-96-5 Mangaan ja 0.002 g/s 24 tundi 1 µg/m³ 0.41 0.41 ühendid, 1 aasta 0.15 µg/m³ 0.008 0.053 ümberarvutatuna mangaaniks V1-2, V1-4, N23, N24, N25,N27,N29 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 1.757 g/s 1 tund 200 µg/m³ 35.868 0.179 1 aasta 40 µg/m³ 2.977 0.074 V1-3,N28 Aromaatsed Aromaatsed 0.426 g/s 1 tund 600 µg/m³ 282.835 0.471 süsivesinikud 24 tundi 200 µg/m³ 95.403 0.477 1 aasta 5 µg/m³ 1.678 0.336 V1-3,N28 Ksyleenid Ksüleenid ja 0.355 g/s 1 tund 300 µg/m³ 234.789 0.783 isomeerid 24 tundi 100 µg/m³ 79.079 0.791 V1-3,N11,N23,N24,N25,N28 NMVOC Mittemetaansed 0.884 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 425.811 0.085 lenduvad 24 tundi 2 000 µg/m³ 143.972 0.072 orgaanilised ühendid V1-1, N23, N24, N25,N26 PM2,5 Eriti peened 0.093 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.127 0.005 osakesed (PM2,5) V2-2, V1-1, V1-2, V2-1, V3-1, V3-2, N1, N2, N3, N4, N5, N6, PM10 Peened osakesed 1.422 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 22.524 0.45 (PM10) 1 aasta 40 µg/m³ 18.887 0.472 N7, N8, N9, N10, N12, N13, N14, N15, N16, N17, N18, N19, N20, N21, N22, N23, N24, N25,N26,N27 V1-3,N28 Propanoolid Propanoolid 0.005 g/s 1 tund 3 000 µg/m³ 3.587 0.001 24 tundi 1 000 µg/m³ 1.21 0.001 V1-3 50-00-0 Formaldehüüd 0 µg/s 1 tund 150 µg/m³ 0.634 0.004 (metanaal) 24 tundi 50 µg/m³ 0.186 0.004 41/48 Koosmõju kirjeldus Koosmõjusse on arvestatud nääberkäitised KOTKAS registri seisuga 05.11.2024. Koosmõjusse on arvestatud halvim võimalik olukord, kus värvimistööd, puhastustööd keevitustööd või lõikamistööd tehakse korraga nii Pärnu Laevatehas AS-is kui ka ARC Repair OÜ dokis ning toimub laevade lastimine või lossimine Pärnu sadamas. Taoline olukord, kus samu töid teostatakse täpselt ühel ajal on ebatõenäoline ja seega on hajumistulemused ilmselgelt ülehinnatud. Hajumisarvutused on teostatud programmiga Aermod View, sest KOTKAS süsteem poolt pakutava programmiga Airviro ei ole võimalik täpsemalt kajastada käitiste tööaegasid. Peenete osakeste (PM10) 24 tunni hajumisarvutustes on kasutatud protsentiili 90,4. 5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Vorm ei ole asjakohane. 5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Käitis kasutab oma töös kemikaale, mis võivad teoreetiliselt põhjustada lõhnahäiringut. Saasteainete lõhnahäiringuid on käsitletud Keskkonnaministeeriumi tellitud töös „Välisõhu mitteesmatähtsate saasteainete piirnormide uue kontseptsiooni välja töötamine“ (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Keskkonnatoksikoloogia laboratoorium, 15.11.2017). Hajumisarvutustel saadud ksüleeni ja etüleenbenseeni kontsentratsioon on tunduvalt madalamad lõhnalävest, seega ei ole antud ettevõtte tegevusega kaasnevana oodata ksüleeni või etüülbenseeni heitest tulenevat lõhnahäiringu teket. Samas kaasneb ettevõtte tegevusega mitmesuguste kemikaalide kasutamine ja värvitavad pinnad on suhteliselt suured. Seega on võimalik, et kemikaalide koostoimes võib ebasoodsatel ilmastikutingimustel tekkida ebameeldiv lõhn. Arvestades käitise paiknemist elamualade suhtes ning avatust tuultele on siiski ebatõenäoline lõhnahäiringu esinemine ulatuses, mis võiks ületada lõhna piirnorme. Sadama territooriumil hoiustatakse ja laetakse laevadele puiduhaket. Puidust erituvat puidulõhna võib levida sadama territooriumilt puiduhakke laadimisel ja puiduhakke hoiustamisel. Puiduhake ei ole nö lõhnav materjal ning ei tekita eeltoodud määruse põhjal lõhnahäiringut. Puiduhaket ei hoiustata sadamas niikaua, et puiduhake võiks rikneda ja eritada puidu käärimisest tulenevat lõhna. Arvestades puidu laadimisaega 120h/a, on puidu lõhna levik teoreetiliselt võimalik 1,4 % aastatundidest. Lõhnaainetele on kehtestatud piirväärtus, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. Lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest. 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused 42/48 Välisõhu kvaliteedi taseme määramise Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi hajumisarvutusprogrammid difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit Aermod. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Hajuvusarvutuste teostamisel lülitati käitise enda tootmisterritooriumi ulatuses arvutus välja. Arvutusvõrgu suuruseks võeti 50x50 m. Arvutamiseks valitud meteoaasta 2023 Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Õhutemperatuur Õhuniiskus Õhurõhk Sademed Tuul: suund, kiirus Päikesepaiste kestus Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide Pärnu rannikujaam.Pärnu sadam, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond asukohad Laius: N 58°22’55” Pikkus: E 24°28’38” Jaama kõrgus merepinnast: 1,5 m (EH2000) Viide meteroloogilise mudeli andmetele Kliimaandmetena kasutati lähima (Pärnu) rannikujaama kolme järjestikuse aasta vajalikke kliimaandmeid, mis töödeldi AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi avalikust andmebaasist, mis on kättesaadav ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa Nn ülemise kihi kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil. Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Maa- kohta ameti vastavast andmebaasist, mis on kättesaadav https://geoportaal.maaamet.ee/index.php? lang_id=1&page_id=607#tab3. Kasutati 5 m võrgustikuga andmeid. Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad Õhusaaste hajuvusarvutused on teostatud arvestades heiteallikatest 500 m raadiuses olevaid heiteallikaid käitised, seireandmed) vastavalt KOTKAS heiteallikate registrile seisuga 04.02.2024. Lähtutud on registris esitatud heiteallikate parameetritest ja heitkogustest. 500m raadiusesse jäävad heitallikad: 1 N1 43/48 HEIT0004905 1 N1 HEIT0004905 2 N2 HEIT0004903 3 N3 HEIT0004906 4 N4 HEIT0004907 5 N5 HEIT0004900 6 N6 HEIT0004904 7 N7 HEIT0004898 8 N8 HEIT0004901 9 N9 HEIT0004897 10 N10 HEIT0004902 11 N11 HEIT0011022 12 N12 HEIT0004890 13 N13 HEIT0004891 14 N14 HEIT0004892 15 N15 HEIT0004894 16 N16 HEIT0004895 17 N17 HEIT0004893 18 N18 HEIT0004896 19 N19 HEIT0004908 20 N20 HEIT0004909 21 N21 HEIT0004910 22 N22 HEIT0004911 44/48 22 N22 HEIT0004911 23 N23 HEIT0003905 24 N24 HEIT0003906 25 N25 HEIT0003907 26 N26 HEIT0011391 27 N27 HEIT0011392 28 N28 HEIT0011393 29 N29 HEIT0011394 Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme Tegemist on töötava ettevõttega. Arvestades kasutatavate materjalide planeeritavat hulka ja nende kasutuse muutumine pärast heiteallika töölerakendamist iseloomu, ei ole ette näha ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumist pärast heiteallika töölerakendamist. Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Määruse nr 84 § 181 lõike 1 kohaselt koostatakse hajumiskaardid saasteainete kohta, mille arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on koosmõjus suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud AÕKS § 47 lõike 1 ja 2 alusel. Hajuvusarvutusi ei teostatud saasteainete osas, mille heitkogus jääb alla 1 kg/a. Manused Lisa 29: Peened_osakesed__PM10__1_aasta_kontsentratsioon.pdf Lisa 30: Aromaatsed_susivesinikud_1_aasta_kontsentratsioon.pdf Lisa 31: Aromaatsed_susivesinikud_1_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 32: Aromaatsed_susivesinikud_24_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 33: Peened_osakesed__PM10__24_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 34: Mangaan_ja_uhendid__umberarvutatuna_mangaaniks_24_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 35: Ksuleenid_ja_isomeerid_24_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 36: Ksuleenid_ja_isomeerid_1_tunni_kontsentratsioon.pdf 45/48 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel Tootmisterritooriumist väljaspool ja lähedal asuvate elamute juures ei esine õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist. või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse Käitise tegevusest põhjustab potentsiaalselt müra mehhaaniline abrasiivpuhastus liivaga või gritiga, lastimisest, § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra lossimisest ning autotranspordist . Arvestades, et käitis asub sadamapiirkonnas, kus asub ka teisi sadamakäitisi normtasemetele vastavuse kohta (naaberkäitised toodud taotluse punktis 5.4.15 Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed), siis ei ole võimalik eraldi hinnata käesoleva käitise müra mõju lähima elamu juures. Arvestades sarnaste ettevõtete tegevust mujal sadamates ning nendest tulenevat võimaliku müra, siis ei tekita käitise tegevus ülenormatiivseid müratasemeid. Korraga toimub ühe laeva lossimine või lastimine. Lastimine ja lossimine toimuvad kaide nr 5. ja nr 6. ääres. Lähimelamu (Emajõe tn 12a) asub kaist 140m kaugusel ja lähim elamu kaile nr 6. (Haapsalu mnt 8) asub kaist 120m kaugusel. Aluseks võttes Pärnu linna mürakaardi (kättesaadav lehel https://parnu.ee/failid/P2rnu_linna_myrakaart_Lisad.pdf) ja arvestades asjaolusid, et kaide nr 5 ja kai nr 6 ääres lastitakse ja lossitakse oluliselt väiksemaid (kuni kolm korda) aluseid, kui Pärnu sadama lõunapoolses osas, siis hinnatav müratase Ld ei ületa 65 dB laadimise või lossimise vahetusläheduses. Kaide ja elamute vähale jäävad honed ja rajatised (kai nr 6 ja Haapsalu mnt 8 vahele), mis oluliselt summutavad kaidel tehtavate lastimis ja lossimistöödest tulenevat võimalikku müra. Kai nr 5 ja Emajõe tn 12a vahel asub materjali ladustamise ala (Emajõe tn 12b), mis toimib müratõkkena. Arvestades olemasolevaid mürtõkkeid ei ületa hinnatav müratase elumajade juures päeval 55 dB ja öösel 45 dB. Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu Hajumisarvutuste tulemustest võib järeldada, et Pärnu Laevatehas AS sadama heiteallikatest väljutatavate saasteainete saastatuse tekitamises suurim heitkogused ei põhjusta õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist ja välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase jääb alla piirväärtust. Kõrgeim kontsentratsioon piirväärtuse suhtes saavutatakse ksüleeni osas. Ksüleeni 24h kontsentratsiooniks osutub 80,123 ∑Cm µg/m3, mis moodustab 80,1% piirväärtusest. Taoline olukord võib esineda vaid juhul, kui mõlemad käitised kasutavad korraga ühel ja samal ajal kõrgeima ksüleenisisaldusega värve. Taoline olukord on aga vähetõenäoline ja seega on tulemus ülehinnatud. Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate Ettepanek kehtestada õhusaaste heitkogused vastavalt koondabelis 5.6. toodud väärtustele. saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete Seire teostamise ettepanekut ei tehta. heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks 46/48 Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks Arvestades käitise asukohta, ümbritsevate kinnistute otsarvet ning nendel teostatavaid tegevusi ja elamualade kaugust ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral käitisest, siis ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral puuduvad. Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu Ei ole oodata muid ebasoodsaid mõjusid. keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile. Muud heite vähendamise meetmed Tolmu leviku tõkestamiseks rakendab ettevõte järgmisi meetmeid: 1. Puistekaupade lastimist ja lossimist ei teostata, kui tuule keskmine kiirus on suurem kui 12 m/s. 2. Puistekaupade lossimisel ja lastimisel paigaldatakse laeva ja kai vahele kaldpind, mis tagab, et käideldav kaup ei satuks laeva ja kai vahele ja sealt edasi jõkke. 3. Toimub pidev teede, kaide ja laoplatside pidev perioodiline puhastamine. Laoplatsid puhastatakse peale seda, kui kaup on laoplatsilt lastitud laevale. Laoplatsi puhastamine võtab aega maksimaalselt kolm tundi. Kaide ja teede puhastamine toimub peale laeva lastimist või lossimist. Kaide ja teede puhastamine võtab aega kaks tundi. 4. Puhastustööde teostamisel kaetakse tööala presentkatetega tolmu leviku tõkestamiseks ning arvestatakse tuule kiirusega ja suunaga. 5. Puhastamisel eralduva tolmu vältimiseks niisutatakse kaid, teed või laoplatsi eelnevalt 6. Kraana greifer avatakse minimaalselt mitte rohkem 0,5 - 1 meetri kõrgusel kaubast. 7. Vastavalt vajadusel asetatakse lastimise ajaks vette poomid ja lastimise lõppedes kogutakse kokku vette sattunud kaup. 5.4.18. Lisad LHK projekti täiendavad andmed LHK projekti lisad Lisa 37: Emajoe_22__22a__12b.pdf Lisa 38: Kinnituskiri_Keskkonnaamet_2.pdf Lisa 39: Register_406950.pdf Lisa 40: Register_1798005.pdf 47/48 48/48 Pärnu Laevatehas AS tehnoloogiline kaart Heitallikas V1-1 Heitallikas V1-2 Heitallikas V1-3 Grit 35 t/a Laevade Remonditud puhastamine Keevitustööd Värvimistööd laev Liiv 35 t/a abrasiivmeetodil keevitustraat 2 t/a Värvid Laev (kuni 5 laeva Laevade lõikamine Heitallikas V1-1 aastas) vanarauaks Vanaraud Kaup kaile Kaup Laoplatsile Kauba laadimine autole Kaup laevaga sadamasse, kai nr Laeva lossimine 5. ja nr 6 (100000 m3/a killustikku) Kaup autole Kaup autoga sadamasse, kai nr Kaup laoplatsile Laeva lastimine 5. ja nr 6 (100000 m3/m puiduhaket) Laeva lastimine Kaup autoga sadamasse, kai nr 5. ja nr 6 (50000 m3/a Laeva lastimine teraviljasaaduseid) Kaup autoga sadamasse ja Kaup kaile Kaup Laoplatsile Kauba laadimine autole sadamast välja, kai nr 6 (20000 Laeva lossimine t/a klaasipuru) Kaup autole Klaasipuru sorteerimisele Laeva lastimine Kaup kaile Kaup Laoplatsile Projekti nimi: Pärnu Laevatehas AS Asukohakaart Kommentaarid: Heiteallikad: Ettevõtte nimi: Emajõe tn 22, Pärnu linn, Pärnu 26 LEMMA OÜ linn, Pärnu maakond. Punase joonega tähistatud käitise Retseptorid: Koostaja: territoorium. Sinise joonega tähistatud naaberkäitiste 2526 Ain Tõnts territooriumid. Rohelise joonega tähistatud lähimate elamute SCALE: 1:15,043 territoorium. 0 0.5 km Kuupäev: Projekti nr.: 21/03/2024 AERMOD View - Lakes Environmental Software D:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\ARC Repair OÜ Pärnu hajumine\ARC Repair OÜ Pärnu hajumine.isc Projekti nimi: Pärnu Laevatehas AS Asendiplaan Kommentaarid: Heiteallikad: Ettevõtte nimi: Emajõe tn 22, Pärnu linn, Pärnu 26 LEMMA OÜ linn, Pärnu maakond. Punase joonega tähistatud käitise Retseptorid: Koostaja: territoorium. Sinise joonega tähistatud naaberkäitiste 2526 Ain Tõnts territooriumid. Rohelise joonega tähistatud lähimate elamute SCALE: 1:3,484 territoorium. 0 0.1 km Kuupäev: Projekti nr.: 21/03/2024 AERMOD View - Lakes Environmental Software D:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\ARC Repair OÜ Pärnu hajumine\ARC Repair OÜ Pärnu hajumine.isc Pärnu laevatehase mürahinnang Tööstusmüra öösel koos müratõkkeseinaga. Alus: Eesti kaart 2024, Maa- ja Ruumiamet; ETAK andmed (olemas- olevad hooned seisuga 23.05.2024. a. Legend Müratõkkesein, 6 m kõrgune Olemasolev kõrval- või tootmishoone Olemasolev elu- või ühiskondlik hoone Punktmüraallikas Pindmüraallikas Levels in dB(A) < 35 35 - 40 40 - 45 45 - 50 50 - 55 55 - 60 60 - 65 >= 65 1 : 1620 0 10 20 40 60 80 m Pärnu laevatehase mürahinnang Tööstusmüra päeval koos müratõkkeseinaga. Alus: Eesti kaart 2024, Maa- ja Ruumiamet; ETAK andmed (olemas- olevad hooned seisuga 23.05.2024. a. Legend Müratõkkesein, 6 m kõrgune Olemasolev kõrval- või tootmishoone Olemasolev elu- või ühiskondlik hoone Punktmüraallikas Pindmüraallikas Levels in dB(A) < 35 35 - 40 40 - 45 45 - 50 50 - 55 55 - 60 60 - 65 >= 65 1 : 1620 0 10 20 40 60 80 m Pärnu laevatehase mürahinnang 3 1 40.0 35.5 Tööstusmüra eluhoonete 1 44.7 41.3 fassaadil ja elamumaa kinnistu 8 1 47.0 42.2 1 45.1 37.6 7 25 4 piiril ilma müratõkketa. 1 49.8 44.2 24 1 49.5 45.7 9 2 1 42.0 38.1 Alus: Eesti kaart 2024, 48.9 45.6 1 40.9 27.4 1 49.9 46.6 Maa- ja Ruumiamet; 10 22 ETAK andmed (olemas- 23 1 42.1 30.0 55.1 51.0 olevad hooned seisuga 52.8 49.5 11 23.05.2024. a. 47.1 41.4 26 1 49.4 34.6 12 1 49.1 35.8 1 46.5 23.7 13 5 21 19 1 58.0 32.7 43.6 39.4 1 48.1 36.0 1 59.9 27.8 27 32 62.7 43.4 44.92939.5 48.4 41.5 28 31 Legend 66.2 42.3 14 Olemasolev kõrval- või tootmishoone 1 50.3 29.9 6 20 1 51.1 21.4 Olemasolev elu- või ühiskondlik hoone 15 1 43.0 31.9 Punkt elamuumaa kinnistu piiril 33 1 57.8 38.3 16 Punkt fassaadil 1 51.6 35.4 Punktmüraallikas 60.9 40.2 30 17 Pindmüraallikas 50.8 37.3 1 42.8 28.8 18 1 : 1620 0 10 20 40 60 80 m Pärnu laevatehase mürahinnang 3 1 34.7 25.7 Tööstusmüra eluhoonete 1 36.3 31.4 fassaadil ja elamumaa kinnistu 8 1 38.5 34.2 1 40.3 29.1 7 25 4 piiril müratõkkeseinaga. 1 42.7 35.7 24 1 40.6 35.9 9 2 1 36.9 31.3 Alus: Eesti kaart 2024, 40.9 36.9 1 37.9 24.8 1 40.5 36.1 Maa- ja Ruumiamet; 10 22 ETAK andmed (olemas- 23 1 38.5 25.8 45.9 40.4 olevad hooned seisuga 43.9 39.4 11 23.05.2024. a. 43.4 37.2 26 1 44.8 28.6 12 1 44.1 32.8 1 44.1 23.4 13 5 21 19 1 48.6 34.0 43.2 39.4 1 43.5 31.5 1 50.0 27.8 27 43.7 39.5 52.5 43.6 32 29 47.8 41.3 Legend 28 31 Müratõkkesein, 6 m kõrgune 49.3 31.2 14 6 20 Olemasolev kõrval- või tootmishoone 1 39.9 29.2 1 47.9 20.6 Olemasolev elu- või ühiskondlik hoone 15 1 38.9 29.0 1 51.4 30.4 Punkt elamuumaa kinnistu piiril 33 16 Punkt fassaadil 1 44.8 33.6 Punktmüraallikas 52.2 36.3 30 17 Pindmüraallikas 42.2 33.2 1 40.0 27.0 18 1 : 1620 0 10 20 40 60 80 m Pärnu laevatehase mürahinnang Tööstusmüra päeval ilma müratõkketa. Alus: Eesti kaart 2024, Maa- ja Ruumiamet; ETAK andmed (olemas- olevad hooned seisuga 23.05.2024. a. Legend Olemasolev kõrval- või tootmishoone Olemasolev elu- või ühiskondlik hoone Punktmüraallikas Pindmüraallikas Levels in dB(A) < 35 35 - 40 40 - 45 45 - 50 50 - 55 55 - 60 60 - 65 >= 65 1 : 1620 0 10 20 40 60 80 m Pärnu laevatehase mürahinnang Tööstusmüra öösel. ilma müratõkketa Alus: Eesti kaart 2024, Maa- ja Ruumiamet; ETAK andmed (olemas- olevad hooned seisuga 23.05.2024. a. Legend Olemasolev kõrval- või tootmishoone Olemasolev elu- või ühiskondlik hoone Punktmüraallikas Pindmüraallikas Levels in dB(A) < 35 35 - 40 40 - 45 45 - 50 50 - 55 55 - 60 60 - 65 >= 65 1 : 1620 0 10 20 40 60 80 m Pärnu laevatehase mürahinnang Nimetus : Pärnu laevatehase mürahinnang Töö tellija: aktsiaselts Pärnu Laevatehas Reg nr 10124004 Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Emajõe tn 22, 80030 Tel +372 443 8378 E-post [email protected] Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 527 9790 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Piret Toonpere Töös osales: Heli Aun Töö teostamisaeg: TIME \@ "d.MM.yyyy" 26.02.2025 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc191465756 \h 4 1 Käsitletav ala ja kavandatav tegevus PAGEREF _Toc191465757 \h 5 2 Kehtivad normtasemed PAGEREF _Toc191465758 \h 7 3 Müra modelleerimise metoodika PAGEREF _Toc191465759 \h 8 4 Müra modelleerimise tulemused PAGEREF _Toc191465760 \h 10 5 Leevendavad meetmed PAGEREF _Toc191465761 \h 17 Kokkuvõte PAGEREF _Toc191465762 \h 18 Kasutatud allikad PAGEREF _Toc191465763 \h 19 Sissejuhatus Käesolev mürahinnang koostati keskkonnaloa taotluse nr T-KL/1022334-2 lisana Pärnu maakonnas Pärnu linnas Pärnu laevatehase territooriumile tulenevalt Keskkonnaameti 03.05.2024. a kirjast nr DM-12741-7. Välisõhus leviva müra hindamist reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi määrus nr 71 ). Käesoleva töö raames teostati müratasemete modelleerimine LEMMA OÜ poolt 202 4 . a mai kuus , modelleeringut on jooksvalt täiendatud (viimane muudatus 06.01.2025. a) . Töö raames kirjeldati alal kavandatavat tegevust ja alal valitsevaid tingimusi, anti ülevaade müra modelleerimise metoodikast ning selleks kasutatud lähteandmetest ja kirjeldati Eestis kehtivaid asjakohaseid piirnorme. Müra modelleerimise tulemusena esitati mürakaardid päevase ja öise aja kohta. Käsitletav ala ja kavandatav tegevus Käesoleva mürahinnangu eesmärk on hinnata ja analüüsida Pärnu maakonnas Pärnu linnas Pärnu laevatehase territooriumil tööstusmüra levikut naabruses paiknevatele elamumaa kinnistutele ja nendel paiknevatele eluhoonetele. Pärnu Laevatehas AS tegeleb sadama haldusega, kus toimub puistematerjali (killustik, puiduhake , teraviljasaadused , klaasipuru ) lassimisega ning lossimisega. Lassimise ja lossimisega tegeletakse kahel kail (Kai nr 5 ja Kai nr 6). Lassitavat või lossitavat materjali ladustatakse laoplatsidel. Killustiku lossitakse laevadelt aastas kokku 100 000 m 3 . Taravilja lastitakse aastas kokku 50 000 m 3 , puiduhaket lastitakse aastas kokku 100 000 m 3 ja klaasipuru lastitakse aastas kokku 20 000 t/a . Teraviljasaadused lastitakse otse laeva. Puiduhaket , klaasipuru ja killustikku võib hoi u stada laoplatsidel. Sadam võib töötada 100% tööajast ehk 24/7. Lisaks puistematerjali käitlusele tegeletakse laevade ja paatide remondiga. Laevade remonttöid teostatakse vaid juhul, kui dokis mis asub Kai nr 5 ääres, ei toimu laevade remonttöid või kui dokk on Kai nr 5 juurest eemaldatud. Laevadele teostatakse remonttöid, mis sisaldavad järgmisi tegevusi: laevade puhastamine liivapritsiga või gritiga . Seejärel toimuvad keevitustööd, millele järgnevad värvimistööd. Teostatakse ka laevade lõikustöid gaasilõikusega. Ettevõtte tööaeg on 8.00 kuni 19.00 esmaspäevast reedeni, 52 nädalat aastas. M üraallika te tööajaks kaidel seotud tegevustega on arvestatud 24/7 . K illustiku ja puiduhakke ladustamise ala ning kuivdoki ala tööajaks on müramudelis arvestatud 8.00 kuni 19.00 . Puistekaupade lastimine ja lossimine toimub Pärnu sadama 5. ja 6. kail greiferiga varustatud mobiilse sadamakraana, hüdropneumaatilise kraana või frontaallaaduri abil. Puistekaupade lastimisel ja lossimisel kasutatakse kinnist greiferkoppa, hüdraulilisi mobiilseid sadamakraanasid, kopplaadureid, portaalkraanat. Kauba kuhjamiseks ja autode laadimiseks kasutatakse frontaalkoppa. Tehnika on kaasaegne, heas korras, korraliselt hooldatud. Lastimise ja lossimise tehnoloogilised skeemid on toodud alljärgnevalt: puiduhake : auto – laoplats – kai – laev; k illustik: laev – kai – paoplats – auto või laev ; t eravili: auto – kai – laev ; k laasipuru: laev – kai – laoplats – auto ; k laasipuru: auto – laoplats – kai – laev. Kaup saabub sadamasse laeva või praamiga. Peale laeva saabumist sadamasse toimub nt killustiku lossimine mobiilse sadamakraana abil kas kaile või vahetult kalluritele, millega see viiakse koheselt objektile või lattu. Kauba kailt autodele laadimiseks kasutatakse frontaallaadurit. Pärnu laevatehas soovib olemasolevat keskkonnaluba muuta seoses sooviga käidelda sadamas puistematerjali (killustik, puiduhake , teraviljasaadused, klaasipuru) ja tegeleda laevade ja paatide remondiga. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering u 2025+ (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021. a otsusega nr 21) maa- ja veealade kasutuse plaani kohaselt paiknevad Pärnu laevatehasest põhja- ja lääne suunas hoonestatud elamualad. Punktmüraallikatena käsitletakse käesolevad mürahinnangus laoplatsil töötavat frontaallaadurit ja laevade remondiala ning pindmüraallikana on käsitletud kai äärset ala, kus töötab kraana, mis laeb töötavalt laevalt maha kruusa. Kehtivad normtasemed Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud määrus nr 71. Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Uus planeeritav ala määruse nr 71 tähenduses on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala. Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra siht- ja piirväärtused erinevad alade juhtfunktsioonide põhiselt. Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Käesolevas mürahinnangus käsitletav tööstusala jääb tiheasustusalale . Elamu maa-alad on käsitletavad määruse nr 71 mõistes II kategooria aladena. Tööstusmüra piirväärtused II kategooria aladel on päevaajal 60 dB ja ööajal 45 dB . M üra modelleerimise m etoodika Müra leviku hindamine toimus modelleerimise teel ning selleks kasutat i vastavat tarkvarapaketti SoundPlan Essential 5 .0. SoundPlan Essential on maailmas ühe enimkasutatava tarkvara SoundPlan kompaktversioon. Antud pakett s isaldab kõiki Euroopa Liidus müraarvutusteks soovitatavaid meetodeid tee-, raudtee-, tööstusmüra hindamiseks. Tarkvara võimaldab modelleerida nii üksikute müraallikate müralevi kui ka eriliigiliste müraallikate koostoimet, koostada mürakaarte, kavandada müraleevendusmeetmeid, arvutada müratasemeid hoonete fassaadidel ja huvipakkuvates punktides. Tööstusmüra hindamiseks laevade remondi kohas kasutati rahvusvahelist standardis ISO 9613-2:1996 „Akustika. Heli nõrgenemine välitingimustes leviku korral. Osa 2: Üldine arvutusmeetod“ määratud arvutusmeetodit. Müraallika n a (pindmüraallikana) käsitletakse käesolevas mürahinnangus kai äärset ala, kus töötab kraana, mis laeb töötavalt laevalt maha kruusa. Pindmüraallika algandmete sisestamisel lähtuti Terviseameti Kesklabori füüsiklabori koostatud müra mõõtmise aruandest 6/4-6-2/1573 (08.06.2018), milles on esitatud Pärnu Sadam AS (Kaubasadama tee 2) territooriumil ja lähiümbruses mõõdetud tööstusmüra tasemed. Müra mõõtmise aruande kohaselt olid mõõtmisobjektil müraallikateks: sadama tehnoloogilised seadmed laevade peale- ja mahalaadimiseks; veoautode liiklus ja laadimisseadmete töö kaubasadama territooriumil. Müra mõõtmise mõõteseeria kestus kokku oli 14 h, millest 6,5 h jäi päevaajale ning 8 h ööajale. Müraallikast u 55 m kaugusel mõõdeti müra tasemeks öisel ajal 55,6 dB . Käesoleva mürahinnangu modelleerimisel kasutati Pärnu sadamas öisel ajal mõõdetud mürataset, et välistada päevasel ajal töötavaid muid tööstusmüraallikaid piirkonnas. Müraleviku modelleerimiseks on vaja teada müraallika helivõimsustaset. Helivõimsustase on akustiline energia mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, mis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika helivõimsustasemest. Teades helirõhutaset mingil kaugusel, saab arvutada helivõimsustaseme kasutades järgmist valemit : Arvestades, et müraallika poolt tekitatud helirõhutase 55 m kaugusel on 55,6 db , siis saadi kogu pindmüraallika helivõimsustasemeks 101,5 dB . Modelleeringus toimub kai ääres töö 16 h päevaajal ja 4 h ööajal 1,5 m kõrgusel maapinnast. Punktmüraallika laevade remondi puhul kasutati programmi Soundplan spectrumi andmeid „ Ship yard “, mis pärinevad 1.7.2015 Official Journal of the European Union L 168/1 DIRECTIVES COMMISSION DIRECTIVE (EU) 2015/996 of 19 May 2015 establishing common noise assessment methods according to Directive 2002/49/EC of the European Parliament and of the Council ( Text with EEA relevance ). Laevade remondiga tekitatakse müratase 75,4 dB . Modelleeringus toimub laevade remont 16 h päevaajal 1 m kõrgusel maapinnast. Punktmüraallika laoplatsil töötava frontaallaaduri müratase on 104,8 dB . Frontaallaadur töötab ainult päevaajal 16 h. Päevaajaks loetakse määruse nr 71 tähenduses 07.00-23.00 ning ööajaks 23.00-07.00. Müra on modelleeritud ilma- ja koos 6 m kõrguse müratõkkeseinaga. Müra modelleerimise tulemused Tööstusmüra modelleeringust ilmnes, et ilma müratõkkeseinata võib tööstusmüra põhjustada olemasolevate elamute tööstusalaga piirneval fassaadil müratasemeid, mis võivad ulatuda päeval kuni 59,9 dB-ni ( REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 punkt 21) ja öösel 46,6 dB-ni ( REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 punkt 2). Hoonete külgedel, mis ei piirne tööstusalaga, on müratasemed madalamad, sest hoone ise toimib müratõkkena. Ilma müratõkkeseinata võib tööstusmüra põhjustada elamumaa kinnistu piiril müratasemeid, mis võivad ulatuda päeval kuni 66,2 dB-ni ( REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 punkt 28) ja öösel 51,0 dB -ni ( REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 punkt 22 ). Seega ulatuvad ilma müratõkkese inata elamumaa kinnistute ni müratasemed, mis ületavad määruses nr 71 lubatud II kategooria nii päevast kui ka öist tööstusmüra piirväärtust. Tööstusmüra modelleeringust ilmnes, et koos müratõkkeseina ga võib tööstusmüra põhjustada olemasolevate elamute tööstusalaga piirneval fassaadil müratasemeid, mis võivad ulatuda päeval kuni 51,4 dB-ni ( REF _Ref182913675 \h Joonis 4 punkt 2 0 ) ja öösel 36,1 dB-ni ( REF _Ref182913675 \h Joonis 4 punkt 2 ). Hoonete külgedel, mis ei piirne tööstusalaga, on müratasemed madalamad, sest hoone ise toimib müratõkkena. Koos müratõkkeseinaga võib tööstusmüra põhjustada elamumaa kinnistu piiril müratasemeid, mis võivad ulatuda päeval kuni 52,5 dB-ni ( REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 punkt 2 7 ) ja öösel 43,6 dB-ni ( REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 punkt 27 ). Seega ulatuvad koos müratõkkeseina ga elamumaa kinnistute ni müratasemed, mis ei ületa määruses nr 71 lubatud II kategooria päevast ega öist tööstusmüra piirväärtust. Täpsemalt on modelleerimise tulemus kajastatud REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 -l , REF _Ref161734663 \h \* MERGEFORMAT Joonis 2 -l , REF _Ref161734488 \h \* MERGEFORMAT Joonis 3 -l , REF _Ref182913675 \h \* MERGEFORMAT Joonis 4 -l , REF _Ref182913947 \h \* MERGEFORMAT Joonis 5 -l ja REF _Ref182913951 \h \* MERGEFORMAT Joonis 6 -l . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Tööstuse müratase eluhoonete fassaadidel ja elamumaa kinnistu piiril ilma müratõkke seinata . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Tööstuse müratase päeval 2 m kõrgusel ilma müratõkke seinata . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Tööstuse müratase öösel 2 m kõrgusel ilma müratõkke seinata . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . Tööstuse müratase eluhoonete fassaadidel ja elamumaa kinnistu piiril koos 6 m kõrguse müratõkke seinaga . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 5 . Tööstuse müratase päeval 2 m kõrgusel koos 6 m kõrguse müratõkke seinaga . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 6 . Tööstuse müratase öösel 2 m kõrgusel koos 6 m kõrguse müratõkke seinaga . L eevendavad meetmed Kuivõrd ilma müratõkkeseinata ulatuvad elamumaa kinnistuteni müratasemed, mis ületavad määruses nr 71 lubatud II kategooria nii päevast kui ka öist tööstusmüra piirväärtust , siis viidi käesolevas mürahinnangus läbi müratasemete modelleerimine ka kahe 6 m kõrguse müratõkkeseinaga müra modelleerimine . Koos 6 m kõrguste müratõkkeseintega ulatuvad elamumaa kinnistuteni müratasemed, mis ei ületa määruses nr 71 lubatud II kategooria päevast ega öist tööstusmüra piirväärtust. Seega on vajalik rajada REF _Ref182913675 \h Joonis 4 -l näidatud asukohtadesse 6 m kõrgused müratõkkeseinad . K okkuvõte Käesolev mürahinnang koostati keskkonnaloa taotluse nr T-KL/1022334-2 lisana Pärnu maakonnas Pärnu linnas Pärnu laevatehase territooriumile tulenevalt Keskkonnaameti 03.05.2024. a kirjast nr DM-12741-7. Välisõhus leviva müra hindamist reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi määrus nr 71 ). Punktmüraallikatena käsitletakse käesolevad mürahinnangus laoplatsil töötavat frontaallaadurit ja laevade remondiala ning pindmüraallikana on käsitletud kai äärset ala, kus töötab kraana, mis laeb töötavalt laevalt maha kruusa. Käesolevas mürahinnangus käsitletav tööstusala jääb tiheasustusalale. Elamu maa-alad on käsitletavad määruse nr 71 mõistes II kategooria aladena. Tööstusmüra piirväärtused II kategooria aladel on päevaajal 60 dB ja ööajal 45 dB . Tööstusmüra modelleeringust ilmnes, et ilma müratõkkeseinata võib tööstusmüra põhjustada olemasolevate elamute tööstusalaga piirneval fassaadil müratasemeid, mis võivad ulatuda päeval kuni 59,9 dB-ni ( REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 punkt 21) ja öösel 46,6 dB-ni ( REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 punkt 2). Hoonete külgedel, mis ei piirne tööstusalaga, on müratasemed madalamad, sest hoone ise toimib müratõkkena. Ilma müratõkkeseinata võib tööstusmüra põhjustada elamumaa kinnistu piiril müratasemeid, mis võivad ulatuda päeval kuni 66,2 dB-ni ( REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 punkt 28) ja öösel 51,0 dB-ni ( REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 punkt 22). Seega ulatuvad ilma müratõkkeseinata elamumaa kinnistuteni müratasemed, mis ületavad määruses nr 71 lubatud II kategooria nii päevast kui ka öist tööstusmüra piirväärtust. Tööstusmüra modelleeringust ilmnes, et koos müratõkkeseinaga võib tööstusmüra põhjustada olemasolevate elamute tööstusalaga piirneval fassaadil müratasemeid, mis võivad ulatuda päeval kuni 51,4 dB-ni ( REF _Ref182913675 \h Joonis 4 punkt 20) ja öösel 36,1 dB-ni ( REF _Ref182913675 \h Joonis 4 punkt 2). Hoonete külgedel, mis ei piirne tööstusalaga, on müratasemed madalamad, sest hoone ise toimib müratõkkena. Koos müratõkkeseinaga võib tööstusmüra põhjustada elamumaa kinnistu piiril müratasemeid, mis võivad ulatuda päeval kuni 52,5 dB-ni ( REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 punkt 27) ja öösel 43,6 dB-ni ( REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 punkt 27). Seega ulatuvad koos müratõkkeseinaga elamumaa kinnistuteni müratasemed, mis ei ületa määruses nr 71 lubatud II kategooria päevast ega öist tööstusmüra piirväärtust. Täpsemalt on modelleerimise tulemus kajastatud REF _Ref161734641 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 -l, REF _Ref161734663 \h \* MERGEFORMAT Joonis 2 -l, REF _Ref161734488 \h \* MERGEFORMAT Joonis 3 -l, REF _Ref182913675 \h \* MERGEFORMAT Joonis 4 -l, REF _Ref182913947 \h \* MERGEFORMAT Joonis 5 -l ja REF _Ref182913951 \h \* MERGEFORMAT Joonis 6 -l. Kuivõrd ilma müratõkkeseinata ulatuvad elamumaa kinnistuteni müratasemed, mis ületavad määruses nr 71 lubatud II kategooria nii päevast kui ka öist tööstusmüra piirväärtust , siis viidi käesolevas mürahinnangus läbi müratasemete modelleerimine ka kahe 6 m kõrguse müratõkkeseinaga müra modelleerimine . Koos 6 m kõrguste müratõkkeseintega ulatuvad elamumaa kinnistuteni müratasemed, mis ei ületa määruses nr 71 lubatud II kategooria päevast ega öist tööstusmüra piirväärtust. Seega on vajalik rajada REF _Ref182913675 \h Joonis 4 -l näidatud asukohtadesse 6 m kõrgused müratõkkeseinad. Kasutatud allikad K eskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, m ääramise ja hindamise meetodid”. Keskkonnaloa taotlus nr T-KL/1022334-2 Riigikogu 15.06.2016. a seadus „Atmosfääriõhu kaitse seadus“. Terviseameti Kesklabori füüsikalabor. 2018. Müra mõõtmise aruanne 6/4-6-2/1573 08.06.2018. Projekti nimi: Pärnu Laevatehas AS Peened osakesed (PM10) 1 aasta kontsentratsioon Kommentaarid: Heiteallikad: Ettevõtte nimi: Piirväärtus 40 ug/m3 26 LEMMA OÜ Retseptorid: Koostaja: 2526 Ain Tõnts Väljundi tüüp: SCALE: 1:13,407 Concentration 0 0.5 km Maks: Kuupäev: Projekti nr.: 18.9 ug/m^3 06/11/2024 AERMOD View - Lakes Environmental Software K:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\Parandus 3\Pärnu Laevatehas AS hajumine\Pärnu Laevatehas AS hajumine.isc Projekti nimi: Pärnu Laevatehas AS Aromaatsed süsivesinikud 1 aasta kontsentratsioon Kommentaarid: Heiteallikad: Ettevõtte nimi: Piirväärtus 5 ug/m3 26 LEMMA OÜ Retseptorid: Koostaja: 2526 Ain Tõnts Väljundi tüüp: SCALE: 1:13,407 Concentration 0 0.5 km Maks: Kuupäev: Projekti nr.: 1.68 ug/m^3 06/11/2024 AERMOD View - Lakes Environmental Software K:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\Parandus 3\Pärnu Laevatehas AS hajumine\Pärnu Laevatehas AS hajumine.isc Projekti nimi: Pärnu Laevatehas AS Aromaatsed süsivesinikud 1 tunni kontsentratsioon Kommentaarid: Heiteallikad: Ettevõtte nimi: Piirväärtus 600 ug/m3 26 LEMMA OÜ Retseptorid: Koostaja: 2526 Ain Tõnts Väljundi tüüp: SCALE: 1:13,435 Concentration 0 0.5 km Maks: Kuupäev: Projekti nr.: 283 ug/m^3 06/11/2024 AERMOD View - Lakes Environmental Software K:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\Parandus 3\Pärnu Laevatehas AS hajumine\Pärnu Laevatehas AS hajumine.isc Projekti nimi: Pärnu Laevatehas AS Aromaatsed süsivesinikud 24 tunni kontsentratsioon Kommentaarid: Heiteallikad: Ettevõtte nimi: Piirväärtus 200 ug/m3 26 LEMMA OÜ Retseptorid: Koostaja: 2526 Ain Tõnts Väljundi tüüp: SCALE: 1:13,407 Concentration 0 0.5 km Maks: Kuupäev: Projekti nr.: 95.40 ug/m^3 06/11/2024 AERMOD View - Lakes Environmental Software K:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\Parandus 3\Pärnu Laevatehas AS hajumine\Pärnu Laevatehas AS hajumine.isc Projekti nimi: Pärnu Laevatehas AS Peened osakesed (PM10) 24 tunni kontsentratsioon Kommentaarid: Heiteallikad: Ettevõtte nimi: Piirväärtus 50 ug/m3 26 LEMMA OÜ Retseptorid: Koostaja: 2526 Ain Tõnts Väljundi tüüp: SCALE: 1:13,407 Concentration 0 0.5 km Maks: Kuupäev: Projekti nr.: 73.1 ug/m^3 06/11/2024 AERMOD View - Lakes Environmental Software K:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\Parandus 3\Pärnu Laevatehas AS hajumine\Pärnu Laevatehas AS hajumine.isc Projekti nimi: Pärnu Laevatehas AS Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks 24 tunni kontsentratsioon Kommentaarid: Heiteallikad: Ettevõtte nimi: Piirväärtus 1 ug/m3 26 LEMMA OÜ Retseptorid: Koostaja: 2526 Ain Tõnts Väljundi tüüp: SCALE: 1:13,407 Concentration 0 0.5 km Maks: Kuupäev: Projekti nr.: 0.410 ug/m^3 06/11/2024 AERMOD View - Lakes Environmental Software K:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\Parandus 3\Pärnu Laevatehas AS hajumine\Pärnu Laevatehas AS hajumine.isc Projekti nimi: Pärnu Laevatehas AS Ksüleenid ja isomeerid 24 tunni kontsentratsioon Kommentaarid: Heiteallikad: Ettevõtte nimi: Piirväärtus 100 ug/m3 26 LEMMA OÜ Retseptorid: Koostaja: 2526 Ain Tõnts Väljundi tüüp: SCALE: 1:11,419 Concentration 0 0.4 km Maks: Kuupäev: Projekti nr.: 79.1 ug/m^3 25/02/2025 AERMOD View - Lakes Environmental Software K:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\Parandus 3\Pärnu Laevatehas AS hajumine\Pärnu Laevatehas AS hajumine.isc Projekti nimi: Pärnu Laevatehas AS Ksüleenid ja isomeerid 1 tunni kontsentratsioon Kommentaarid: Heiteallikad: Ettevõtte nimi: Piirväärtus 300 ug/m3 26 LEMMA OÜ Retseptorid: Koostaja: 2526 Ain Tõnts Väljundi tüüp: SCALE: 1:11,420 Concentration 0 0.4 km Maks: Kuupäev: Projekti nr.: 235 ug/m^3 25/02/2025 AERMOD View - Lakes Environmental Software K:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\Parandus 3\Pärnu Laevatehas AS hajumine\Pärnu Laevatehas AS hajumine.isc Projekti nimi: Pärnu Laevatehas AS Aromaatsed süsivesinikud 1 aasta kontsentratsioon Kommentaarid: Heiteallikad: Ettevõtte nimi: Piirväärtus 5 ug/m3 26 LEMMA OÜ Retseptorid: Koostaja: 2526 Ain Tõnts Väljundi tüüp: SCALE: 1:13,407 Concentration 0 0.5 km Maks: Kuupäev: Projekti nr.: 1.68 ug/m^3 06/11/2024 AERMOD View - Lakes Environmental Software K:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\Parandus 3\Pärnu Laevatehas AS hajumine\Pärnu Laevatehas AS hajumine.isc Pärnu laevatehase mürahinnang 3 1 34.7 25.7 Tööstusmüra eluhoonete 1 36.3 31.4 fassaadil ja elamumaa kinnistu 8 1 38.5 34.2 1 40.3 29.1 7 25 4 piiril müratõkkeseinaga. 1 42.7 35.7 24 1 40.6 35.9 9 2 1 36.9 31.3 Alus: Eesti kaart 2024, 40.9 36.9 1 37.9 24.8 1 40.5 36.1 Maa- ja Ruumiamet; 10 22 ETAK andmed (olemas- 23 1 38.5 25.8 45.9 40.4 olevad hooned seisuga 43.9 39.4 11 23.05.2024. a. 43.4 37.2 26 1 44.8 28.6 12 1 44.1 32.8 1 44.1 23.4 13 5 21 19 1 48.6 34.0 43.2 39.4 1 43.5 31.5 1 50.0 27.8 27 43.7 39.5 52.5 43.6 32 29 47.8 41.3 Legend 28 31 Müratõkkesein, 6 m kõrgune 49.3 31.2 14 6 20 Olemasolev kõrval- või tootmishoone 1 39.9 29.2 1 47.9 20.6 Olemasolev elu- või ühiskondlik hoone 15 1 38.9 29.0 1 51.4 30.4 Punkt elamuumaa kinnistu piiril 33 16 Punkt fassaadil 1 44.8 33.6 Punktmüraallikas 52.2 36.3 30 17 Pindmüraallikas 42.2 33.2 1 40.0 27.0 18 1 : 1620 0 10 20 40 60 80 m Projekti nimi: Pärnu Laevatehas AS Aromaatsed süsivesinikud 1 tunni kontsentratsioon Kommentaarid: Heiteallikad: Ettevõtte nimi: Piirväärtus 600 ug/m3 26 LEMMA OÜ Retseptorid: Koostaja: 2526 Ain Tõnts Väljundi tüüp: SCALE: 1:13,435 Concentration 0 0.5 km Maks: Kuupäev: Projekti nr.: 283 ug/m^3 06/11/2024 AERMOD View - Lakes Environmental Software K:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\Parandus 3\Pärnu Laevatehas AS hajumine\Pärnu Laevatehas AS hajumine.isc Projekti nimi: Pärnu Laevatehas AS Ksüleenid ja isomeerid 24 tunni kontsentratsioon Kommentaarid: Heiteallikad: Ettevõtte nimi: Piirväärtus 100 ug/m3 26 LEMMA OÜ Retseptorid: Koostaja: 2526 Ain Tõnts Väljundi tüüp: SCALE: 1:11,419 Concentration 0 0.4 km Maks: Kuupäev: Projekti nr.: 79.1 ug/m^3 25/02/2025 AERMOD View - Lakes Environmental Software K:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\Parandus 3\Pärnu Laevatehas AS hajumine\Pärnu Laevatehas AS hajumine.isc Projekti nimi: Pärnu Laevatehas AS Asendiplaan Kommentaarid: Heiteallikad: Ettevõtte nimi: Emajõe tn 22, Pärnu linn, Pärnu 26 LEMMA OÜ linn, Pärnu maakond. Punase joonega tähistatud käitise Retseptorid: Koostaja: territoorium. Sinise joonega tähistatud naaberkäitiste 2526 Ain Tõnts territooriumid. Rohelise joonega tähistatud lähimate elamute SCALE: 1:3,484 territoorium. 0 0.1 km Kuupäev: Projekti nr.: 21/03/2024 AERMOD View - Lakes Environmental Software D:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\ARC Repair OÜ Pärnu hajumine\ARC Repair OÜ Pärnu hajumine.isc Pärnu laevatehase mürahinnang Tööstusmüra päeval koos müratõkkeseinaga. Alus: Eesti kaart 2024, Maa- ja Ruumiamet; ETAK andmed (olemas- olevad hooned seisuga 23.05.2024. a. Legend Müratõkkesein, 6 m kõrgune Olemasolev kõrval- või tootmishoone Olemasolev elu- või ühiskondlik hoone Punktmüraallikas Pindmüraallikas Levels in dB(A) < 35 35 - 40 40 - 45 45 - 50 50 - 55 55 - 60 60 - 65 >= 65 1 : 1620 0 10 20 40 60 80 m Projekti nimi: Pärnu Laevatehas AS Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks 24 tunni kontsentratsioon Kommentaarid: Heiteallikad: Ettevõtte nimi: Piirväärtus 1 ug/m3 26 LEMMA OÜ Retseptorid: Koostaja: 2526 Ain Tõnts Väljundi tüüp: SCALE: 1:13,407 Concentration 0 0.5 km Maks: Kuupäev: Projekti nr.: 0.410 ug/m^3 06/11/2024 AERMOD View - Lakes Environmental Software K:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\Parandus 3\Pärnu Laevatehas AS hajumine\Pärnu Laevatehas AS hajumine.isc Pärnu laevatehase mürahinnang Tööstusmüra päeval ilma müratõkketa. Alus: Eesti kaart 2024, Maa- ja Ruumiamet; ETAK andmed (olemas- olevad hooned seisuga 23.05.2024. a. Legend Olemasolev kõrval- või tootmishoone Olemasolev elu- või ühiskondlik hoone Punktmüraallikas Pindmüraallikas Levels in dB(A) < 35 35 - 40 40 - 45 45 - 50 50 - 55 55 - 60 60 - 65 >= 65 1 : 1620 0 10 20 40 60 80 m Pärnu laevatehase mürahinnang Tööstusmüra öösel. ilma müratõkketa Alus: Eesti kaart 2024, Maa- ja Ruumiamet; ETAK andmed (olemas- olevad hooned seisuga 23.05.2024. a. Legend Olemasolev kõrval- või tootmishoone Olemasolev elu- või ühiskondlik hoone Punktmüraallikas Pindmüraallikas Levels in dB(A) < 35 35 - 40 40 - 45 45 - 50 50 - 55 55 - 60 60 - 65 >= 65 1 : 1620 0 10 20 40 60 80 m Projekti nimi: Pärnu Laevatehas AS Peened osakesed (PM10) 1 aasta kontsentratsioon Kommentaarid: Heiteallikad: Ettevõtte nimi: Piirväärtus 40 ug/m3 26 LEMMA OÜ Retseptorid: Koostaja: 2526 Ain Tõnts Väljundi tüüp: SCALE: 1:13,407 Concentration 0 0.5 km Maks: Kuupäev: Projekti nr.: 18.9 ug/m^3 06/11/2024 AERMOD View - Lakes Environmental Software K:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\Parandus 3\Pärnu Laevatehas AS hajumine\Pärnu Laevatehas AS hajumine.isc

Allikas: Terviseamet dokumendiregister →