Tehnilise Järelevalve Amet
[email protected] Teie: 06.05.2016 nr 16-7/16-0695-002 Meie: 21.06.2016 nr 1.1-7/1014-2 Kalevipoja monumentaalskulptuuri rajamine Tallinna lahte Muinsuskaitseamet, olles kaasanud arvamuse kujundamisesse ka ehitismälestiste eksperdinõukogu , on 14. 06. 2016 kooskõlastamise komisjonis otsustanud mitte toetada Kalevipoja monumentaalskulptuuri hoonestusloa menetluse algatamist. Väljavõte Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjoni otsusest: 5. Taotlus seisukoha saamiseks. Kalevipoja monumentaalskulptuuri rajamine Tallinna lahte. Tallinna vanalinna I - II a-tuh muinsuskaitseala, reg -nr 2589, kaitsevöönd (vaatesektor). Seisukoha küsija Tehnilise Järelevalve Amet. Lisatud Ehitismälestiste eksperdinõukogu seisukoht (07.06.2016) . Triin Talk tutvustas tao tlust seisukoha saamiseks ning E hitismälestiste eksperdinõukogu seisukohta. Komisjon, tuginedes muinsuskaitseseadusele Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusele, kultuuriministri 04.07.2011 määrusele nr 15 ja E hitismälestiste eksperdinõukogu 07.06.2016 seisukohale, otsustas: 5.1 mitte nõustuda hoonestusloa menetluse algatamisega ning uue visuaalse dominandi rajamisega Tallinna vanalinna kaitsevööndisse, Orlovi lossi ja Maarjamäe memoriaali vaadete ette. Kavandatav asukoht jääb muinsuskaitseala kaitsevööndisse ja looks uue visuaalse dominandi Tallinna vanalinna nö kilukarbivaate ette Pirita teel. Kavandatav asukoht Maarjamäe suvemõisa lossi jt Maarjamäe suvemõisako m pleksi kuuluvate ehitismälestiste ees muudaks vaateid merelt mälestistele ja vastupidi ning oleks oma suure kõrguse tõttu ehitismälestistega konkureeriv. Kavandatava asukoha vahetus läheduses asub Maarjamäe memoriaalkompleks, mis on perspektiivis plaanis mälestiseks tunnistada kui suurim ja erakordseim modernistlik maastikuarhitektuuriline teos Eestis. Memoriaal on arvele võetud 20 . sajandi väärtusliku arhitektuuri pärandi registris, reg - nr 1367. Memoriaal on ehitatud mitmes järgus. Esimesena valmis 1918.aasta Jääretke mälestav obelisk, arhitekt Mart Port, pronksreljeefide autor skulptor Lembit Tolli, projekt 1959, valmis 1960. 1965. aastal toimunud konkursi võidutöö alusel valmis 1975. aastal Nõukogude võimu eest võitlejaile memoriaalansambel, arhitekt Allan Murdmaa, skulptor Mari Varik (kaasautorid Peep Jänes, Rein Kersten , Henno Sepmann , Valve Pormeister , Jüri Palm, V. Hütsi ). Vastu Lasnamäe platood pidi tulema memoriaali viimane ning monumentaalseim järk, ent seda ei ehitatud valmis. 2015.a on Vabariigi Valitsus otsustanud rajada Maarjamäele lisaks olemasolevale tähenduslikult ja kunstiliselt äärmiselt mitmekihilisele kompleksile ka kommunismiohvrite memoriaali. Kavandatav Kalevipoja skulptuur hakkaks konkureerima olemasoleva (ja lähiajal veelgi täieneva) memoriaalkompleksiga nii vaadetes kui tähendusväljas; 5.2 juhul kui hoonestusloa menetlus alg a tatakse , on vajalik läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine, milles käsitletakse põhjalikult mõjusid kultuuripärandile (Maarjamäe suvemõisak omp l eks , Maarjamäe memoriaalkompleks, v analinna vaated, samuti Laululava jm), mida 2006. a koostatud keskkonnamõjude eelhinnangus tehtud ei ole. Lisaks tuleb KMH raames läbi viia allveearheoloogili s ed uuringud, et välja selgitada laevavrakkide jm veealuse kultuuripärandi olemasolu . Analüüsida tuleb mõjusid ja mitte ainult ehitise alal, vaid ka selle mõjualal ja uuringute tulemused lisada KMH- sse . Tuleb arvestada nii ehitusaegset mõju kultuuripärandile, kui ka hinnata mõjusid järgneva 50 aasta jooksul – nii kauaks on küsitud hoonestusluba. Alles allveearheoloogiliste uuringute tulemuste ja KMH alusel on võimalik otsustada, kas skulptuuri püstitamine on võimalik. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Talk Ehitismälestiste peainspektor Lisa 1 : Väljavõte ehitismälestiste eksperdinõukogu 07.06.2016 seisukohast
Lisa 1. Väljavõte. 07.06.2016 ehitismälestiste eksperdinõukogu protokoll. Osalejad: Aleksander Danil , Lilian Hansar , Elo Raukas , Rasmus Kask, Mart Keskküla, Krista Kodres, Raivo Kotov, Kersti Markus, Tiit Trummal, Leele Välja, Triin Talk. J uurde kutsutud: Boris Dubovik, Henry Kuningas (TLPA Muinsuskaitse osakond) , Eero Lukkanen ( Zelluloosi KV), Angel Audla (City Plaza ), Inga Raukas (Allianss arhitektid), Peep Moorast ( planeerija ), Tauno Kangro (skulptor), Liis Piper (Tehnilise Järelevalve Amet), Aare Uusalu ( Sweco ), Ivo Parbus . Juhataja: Lilian Hansar Protokollija : Triin Talk Algus: 15.00. Lõpp: 17.00 Tallinn, Kalevipoja monumentaalskulptuuri eskiis. Liis Piper tutvustas taotlust: MTÜ Kalevipoja Kojutulek on teinud hoonestusloa taotluse, et ehitada merre Kalevipoja skulptuur. Tehnilise Järelevalve Amet kogub arvamusi, et otsustada hoonestusloa menetluse algatamine. Tauno Kangro tutvustas ettepanekut: Skulptuur kujutab seda, kuidas rahvuskangelane Kalevipoeg tuleb kodumaale tagasi. Asukohas, kuhu seda plaanitakse, on vee sügavus umbes 1 m, aga visuaalselt jääb vaatajale mulje, et kuju on veel 7-8 m kõrgem, et ta jalad jätkuvad vee all. Inimene saab monumendi juurde jalutada läbi vee, see on kaldast 100 m kaugusel. Kalevipoja skulptuuri rajamise asja on aetud 19,5 aastat. Selle ajaga on tehnoloogia paranenud, nüüd on võimalik skulptuur teha palju kergem ja vastupidavam – kahekomponentsest polüuretaanist, mida katab metall. Alguses oli plaanis 50 m kaugusel kaldast 15 m kõrgune kuju, aga linna tingimus konkursi korraldamis el oli see, et peab olema 24 m kõrge. Konkursi korraldamisel plaaniti asukohaks Maarjamäe kompleksi esine, praegusest u 300 m põhjapool olev asukoht. Nüüd nihutatud lõuna poole, Orlovi lossi juurde. Kuju on plaanitud rahastada eraannetuste abil. Boris Dubovik: Orlovi lossi juures on maapinna kõrgus merepinnast umbes 10 m, lossi kõrgus umbes 20 m. Kesti Markus andis oma eksperdihinnangu: 24-meetrine Kalevipoja kuju on kavatsetud paigutada Tallinna lahte 100 meetri kaugusele rannast, Orlovi lossi vastu. Kõrguse lt ületab see Orlovi lossi , mis näitab, et tegemist on erakordselt domineeriva skulptuuriga rannaäärse promenaadi vahetus läheduses. Pirita tee äärne ala on monumentaalskulptuuri osas väga läbimõeldud planeeringuga – merelt vaadatuna moodustavad Russalka ja Maarjamäe monument väga selged aktsendid. Rannapromenaadil jalutades või Pirita teed pidi autoga sõites on visuaalseks dominandiks Tallinna siluett. Kultuur- ja loodusmaa stik moodustavad harmoonilise terviku. Hiiglaslik Kalevipoeg lõhuks seda harmooniat ning hakkaks konkureerima ka Maarjamäe ansambliga. Sellise monumentaalskulptuuri püstitamiseks puudub nii vajadus kui argumenteeritud põhjendus. Peale arutelu ja hääletust otsustati: Mitte nõustuda uue visuaalse dominandi loomisega rajamisega Tallinna vanalinna kaitsevööndisse, Orlovi lossi ja Maarjamäe memoriaali vaadete ette.