Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse esitamine ettepanekute saamiseks

JÕGEVAMAAL PAJUSI VALLAS MÕISAKÜLAS PAE, SOO JA AUNAAUGU DETAILPLANEERINGU (ALGATAMATA) KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG Kalana, 2015 Jõgevamaal Pajusi vallas Mõisakülas Pae, Soo ja Aunaaugu DP (algatamata) KSH eelhinnang Nimetus: Jõgevamaal Pajusi vallas Mõisakülas Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö teostaja: Pajusi Vallavalitsus Reg nr 75012529 Kalana küla, Pajusi vald, Jõgevamaa, 48205 Tel 766 4195 E-post [email protected] Koostaja: Mark Liivamägi, abivallavanem Teostamise aeg: 30.12.2015 Täiendatud: 03.03.2016 (vastavalt Keskkonnaameti 01.03.2016 kirjale nr 6-5/16/70-2) 1 Jõgevamaal Pajusi vallas Mõisakülas Pae, Soo ja Aunaaugu DP (algatamata) KSH eelhinnang Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Osapooled ............................................................................................................................... 4 2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ....................................................................................... 5 3. KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ...................................................................................... 6 4. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega .......................................................... 7 5. Mõjutatav keskkond ............................................................................................................... 8 6. Võimalikud keskkonnamõjud ................................................................................................ 9 6.1 Mõjud Natura aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele .. 9 6.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ................................................... 9 6.3 Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ............................. 10 6.4 Välisõhu saaste ............................................................................................................... 11 6.5 Mõju sotsiaal-majanduslikele tingimustele .................................................................... 11 6.6 Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................ 11 6.7 Visuaalne mõju ............................................................................................................... 11 6.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ...................................................................... 11 6.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine ........................... 12 7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta ........................................................... 13 2 Jõgevamaal Pajusi vallas Mõisakülas Pae, Soo ja Aunaaugu DP (algatamata) KSH eelhinnang Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas Pajusi Vallavalitsus 2015. aasta detsembris. Töö koostas abivallavanem Mark Liivamägi. Keskkonnamõju eelhindamise koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) ja AS Maves koostatud juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Töö tulemusena selgitatakse välja, kas Mõisakülas Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu koostamisel (algatamata) on vajalik täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte. Eelhinnangu põhjal, küsib Pajusi Vallavalitsus KSH algatamise või algatamata jätmise seisukohta Keskkonnaametilt ja teistelt asjakohastelt asutustelt. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema Pajusi Vallavolikogu. 3 Jõgevamaal Pajusi vallas Mõisakülas Pae, Soo ja Aunaaugu DP (algatamata) KSH eelhinnang 1. Osapooled Planeeringust huvitatud isik: Kaltsiit AS Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja: Selgub riigihanke läbiviimisel Otsustaja (strateegilise planeerimisdokumendi algataja ja kehtestaja): Pajusi Vallavolikogu KSH eelhinnangu koostaja: Pajusi Vallavalitsus KSH konsulteerijad KSH algatamise korral: • Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon • Jõgeva Maavalitsus • Terviseamet • Põllumajandusamet • Tehnilise Järelevalve Amet 4 Jõgevamaal Pajusi vallas Mõisakülas Pae, Soo ja Aunaaugu DP (algatamata) KSH eelhinnang 2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus Eelhindamise objektiks on Kaltsiit AS 04.11.2015 esitatud detailplaneeringu algatamise ettepanek (registreeritud Pajusi Vallavalitsuse dokumendiregistris 04.11.2015 nr 7-1/1032). Lähtudes planeerimisseaduse § 128 lõikest detailplaneering algatatakse või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates. Mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu sõlmimise eelduseks olevate asjaolude selgitamiseks või kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaega pikendada 90 päevani. Pajusi Vallavalitsus esitas Kaltsiit AS-le 26.11.2015 kirjaga nr 7-1/1032-1 detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajalikkuse väljaselgitamise tähtaja pikendamise otsuse 90 päevani. Planeeringu koostamise eesmärgiks on Pae (57301:003:0040), Soo (57301:003:0023) ja Aunaaugu (57301:002:0334) kinnistute maa sihtotstarvete muutmine. Planeeringu ala on kujutatud joonisel 1. Ala suurus on 19,55 hektarit. Detailplaneeringu planeeritava ala kohaselt on planeeritud kolm mäetööstusmaa sihtotstarbega krunti, tagades mäetööstuse võimalikku laiendamist olemasoleva kaevanduse juurde. Mäetööstusmaa eesmärgiks on planeeritaval maa-alal asuva metsa raadamine ja kattepinnase eemaldamine. Planeeritaval alal on 2014 aastal läbi viidud geoloogiline uuring. Uuringu koostajaks on OÜ Mäemees (töö nr 16-14). Täiendav maavaravaru on kantud keskkonnaministri 11.11.2014 käskkirjaga nr 920 keskkonnaregistri maardlade nimistusse. Maavara tuleb säästva kasutamise ja piirkonna ühtse korrastamise eesmärgil moodustada üks terviklik maavaravaru kaevandamise ala olemasoleva karjääri ja planeeritava vahelisele alale, et olemasoleva ja tulevase mäeeraldise vahele ei jääks kaevandamata tervikut. Joonis 1. Planeeringu ala 5 Jõgevamaal Pajusi vallas Mõisakülas Pae, Soo ja Aunaaugu DP (algatamata) KSH eelhinnang 3. KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lõikele 5, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 kohasele tegevusele, on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju strateegiline hindamine tuleb läbi viia detailplaneeringule, mille alusel kavandatakse § 6 lõikes 1 kirjeldatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi või tuvastatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkus sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuste kavandamisel, lähtudes lõikes 3 esitatud kriteeriumitest. Sellistel juhtudel peab detailplaneeringu koostamisel arvesse võtma keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. Antud juhul kavandatakse detailplaneeringus tegevusi, mis kuuluksid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda eelhinnang seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud sätestatud tegevuste puhul. Määruses kirjeldatud tegevusaladest võib planeeritavat tegevust pidada seaduse § 6 lõike 2 punkti 2 alla kuuluvaks (maavaravaru kaevandamine või kaevise rikastamine, geoloogiline uuring, üldgeoloogiline uurimistöö või maavaravaru kaevandamise lõpetamine). Sellisel juhul otsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkus seaduse § 33 lõigete 3-5 alusel, lähtudes planeeringu iseloomust ja sisust, planeeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asutuste seisukohtadest. Seaduse § 33 lõike 2 punkti 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju hinnata vajaduse korral ka siis, kui detailplaneeringuga kavandatakse tegevust, mille jaoks on vaja tegevusluba. Antud juhul on planeeritava tegevuse elluviimisel vajalik sihtotstarbeliseks kasutamiseks maavara kaevandamise luba. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 alusel tuleb KSH algatada, kui strateegiline planeerimisdokument koostatakse põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi, jäätmekäitluse, veemajanduse, telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas ja selle alusel kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2–4 sätestatus. Antud juhul liigitatakse mäetööstust töösuse valdkonda. 6 Jõgevamaal Pajusi vallas Mõisakülas Pae, Soo ja Aunaaugu DP (algatamata) KSH eelhinnang 4. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Jõgeva Maakonna teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” on alusmaterjal üld- ja detailplaneeringute koostamisel Jõgevamaal. Planeeringuala piirneb põhjast ja kirdest lubjakivikarjääriga. Vastavalt teemaplaneeringule jääb planeeritav ala kohalikku koridori, mis on rohevõrgustiku üks osa, mille peamiseks funktsiooniks on väärtuslike metsa- ja sooalade säilitamine, erinevate liikide ja elupaikade hoid ning võrgustiku alade jätkusuutlik kasutamine. Pajusi valla kehtiva üldplaneeringu (1999) järgi on planeeringuala maatulundusmaa juhtfunktsiooniga. Katastriüksuste sihtotstarve on maatulundusmaa ning see on hetkel hoonestamata. Vastavalt üldplaneeringu punktile 5.4 tuleb katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks pöörduda Pajusi Vallavalitsuse poole ja/või koostada detailplaneering. Üldplaneeringu territooriumite juhtfunktsioonide tabelis on mäetööstusmaa sihtotstarvete liigid lisaks ka maatulundusmaa ja sihtotstarbeta maa. Kavandatav planeeringulahendus vastab ülemuslikes strateegilistes dokumentides määratud maakasutuse juhtotstarbele, sisaldades vaid maa sihtotstarbe muutmist maatulundusmaast mäetööstusmaaks. 7 Jõgevamaal Pajusi vallas Mõisakülas Pae, Soo ja Aunaaugu DP (algatamata) KSH eelhinnang 5. Mõjutatav keskkond Planeeringuala asub Pajusi vallas Mõisakülas ja piirneb Otimetsa, Otisaare lubjakivikarjäär, Kuuse, Aunapuu, Lodjametsa, Laugi, Mando ja Paemurru katastriüksustega. Juurdepääs planeeringualale avalikult kasutatavalt teelt (riigi kõrvalmaantee nr 14167 Pisisaare-Kalana) on kavandatud läbi Otisaa lubjakivikarjäär ja Otimetsa kinnistute. Riigimaantee kaitsevöönd kinnistuteni ei ulatu. Kaugus kinnistust idas paikneva Mihkli elamuni on 235 m, lõunas paikneva Laugi elamuni 580 m, ning Kalana küla lähima elamuni on 810 meetrit. Põhilise lähipiirkonna asustuse moodustabki Kalana küla, ülejäänud lähialal on tegemist väga hõreda asustusega. Ala ei läbi õhuliine ning sidekaableid. Planeeringualal on tegemist loodusliku metsamaaga. Planeeringualal ja selle vahetus lähiümbruses ei asu kultuurimälestisi. Samuti puuduvad läheduses ohtlikud ettevõtted. Planeeringu ala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Piirkonnas, kuid otseselt mitte planeeringu alal, on Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi põhjavesi nõrgalt kaitstud. Oluliseks mõjutatavaks keskkonnaks on taimestik ja pinnas, mis planeeritud tegevuse käigus pöördumatult eemaldatakse. 8 Jõgevamaal Pajusi vallas Mõisakülas Pae, Soo ja Aunaaugu DP (algatamata) KSH eelhinnang 6. Võimalikud keskkonnamõjud 6.1 Mõjud Natura aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele Rohevõrgustiku tugialad on liikide leviku ja populatsioonidünaamika seisukohalt tähtsad alad. Tugialad on laiaulatuslikud, kompaktsed, vähe häiritud, loodusliku mitmekesisuse seisukohast olulised metsa- ja sooalad. Planeeringualal kulgeb kohaliku tähtsusega rohekoridor. Naaberaladel pikaajaliselt toimunud mäetööstuse tulemusena hoiavad suuremad loomad eemale, seal toimuva inimtegevuse ja müra tõttu. Planeeritava tegevuse tulemusena kaasneb loodusliku taimestiku hävinemine planeeritud ala piires. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala jääb planeeringu alast enam kui 5 km kaugusele. Planeeritavale alale ei jää teisi looduskaitsealuseid objekte. Planeeritaval alal ei ole registreeritud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) alusel kaitsealuste taime- või loomaliikide elupaiku. Lähim looduskaitseobjekt on põhja suunda jääv Kalana linnamägi, kuid selle kaitsevöönd planeeringu alale ei ulatu. Lähim registreeritud III kaitsekategooria loomaliigi elupaik on ligikaudu 1 km kaugusele itta jääv valge toonekurg (Ciconia ciconia) ning ca 1,3 km kaugusel kagus kasvav III kaitsekategooria liik laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine). Seega kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 aladele, elupaigatüüpidele jt looduskaitselistele objektidele on ebatõenäoline. 6.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus Planeeringu alal on kavas maavaravaru kaevandamine, mille käigus avaldatakse mõju pinnasele, mis on vahetu ja ajaliselt püsiv. Maa-ala kasutamise otstarve viitab loodusvarade kasutamisele. Kavandatava tegevusega on kasutatavaks loodusvaraks ka põhjavesi. Antud planeeringu alal kavandatatav tegevus on oluliselt energiamahukas. Ehitusmaavara kaevandamisel tekkivad jäätmed kasutatakse võimalikult suures mahus ära, suunates need taaskasutusse. Kõik killustiku fraktsioonid, sh purustamisel tekkivad sõelmed, leiavad kasutamist. Mäeeraldisel asuvat katendit kasutatakse karjääri vertikaalsete seinte korrastamisel. Mäetööstuse laienemise plaan, säästva arengu seisukohalt, on põhjendatud, kuna tuleb arvestada, et alal leiaks maavara maksimaalne kasutamine. Ei ole mõistlik rajada maavaravaru kaevandust uude kohta, kui on võimalik seda laiendada olemasoleva karjääriga. Antud tegevusega on oodata olulist keskkonnamõju, arvestades naabruses olemasolevate ja planeeritava tegevuse koosmõju. 9 Jõgevamaal Pajusi vallas Mõisakülas Pae, Soo ja Aunaaugu DP (algatamata) KSH eelhinnang 6.3 Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus Planeeringu alal kavandatud tegevusega kaasneb mõju vee väljapumpamisega pinnaveekogusse. Puhastatud vesi planeeritakse juhtida kraavi kaudu Umbusi jõkke. Kuna piirkonnas on lisaks kaevandusele ka põllumajandusega tegelevad ettevõtted on vaja pöörata tähelepanu pinnaveele avalduvat koosmõju ajas. Põhjavee peamine kasutushuvi on joogivee saamine. Liigne põhjaveevõtt avaldab mõju ümbruskaudsetele sama põhjavee kihi tarbijatele. Sellest tulenevalt tuleb olulist tähelepanu pöörata järgmistele kriteeriumitele: ulatus, tõenäosus, kestus ja sagedus, muutus ajas, taastumine, leevendusmeetmed. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kaitsmata põhjaveega aladele, kus põhjavee reostumise oht maapinnalt tuleva reostuse eest on suurem (joonis 2). Kavandatav tegevus ei saasta pinnast (pinnas eemaldatakse). Mäetööstuse käigus tekib müra põhiliselt kasutatavatest karjäärimasinatest, kalluritest ja materjali väljavedavatest veokitest. Häiriv vibratsioon ja müra tekib ka lõhkeaine kasutamisest pinnase lõhkamisel (lühiajaline). Mõju valgusele, soojusele ja kiirgusele eeldatavalt puudub. Antud tegevusega on oodata põhjavee ulatuslikku väljapumpamist pinnaveekogusse, ulatuslikku pinnase eemaldamist ja avaldatavat mõju inimese heaolule tekkiva müra ning vibratsiooniga. Eeldatavalt jätkub suurendatud raskeveokite liikluskoormus. Joonis 2. Kaitsmata põhjaveega alad planeeringuala läheduses 10 Jõgevamaal Pajusi vallas Mõisakülas Pae, Soo ja Aunaaugu DP (algatamata) KSH eelhinnang 6.4 Välisõhu saaste Tolmu tekib nii lubjakivi töötlemisel purustamisel ja sorteerimisel, materjali laadimisel kui ka karjäärisisese- ja väljaviiva transpordiga. Kaljupinnase lõhkamisega kaasneb paratamatult teatav tolmuheide. Teistele välisõhu saastamisega seonduvaid tegevustele ei pöörata olulist tähelepanu (nt transpordivahendite heitgaasid). 6.5 Mõju sotsiaal-majanduslikele tingimustele Planeeringu ala kõrvale jääv Kaltsiit AS lubjakivikaevandus pakub tööd ca 20-25 inimesele. Kaevandusala laiendamisega tagatakse tööstuse jätkusuutlikkus, mis on olulise majandusliku mõjuga hajaasustatud piirkonnas. 6.6 Mõju kultuuriväärtustele Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal puuduvad. Läheduses asuvad Kalana linnamäe muinsuskaitseobjekt „linnus“ (registri nr 9251) ja planeeringualast ca 0,8 km kaugusele jääb arheoloogiamälestis „kalmistu“ (9252). Kuna kultuuriväärtused puuduvad otseselt planeeringualal ja selle naaberkinnistutel, ei teki eeldatavalt ka negatiivset mõju. 6.7 Visuaalne mõju Planeeringu ala kõrvalolev lubjakivikarjäär on avaldanud praguseks oma visuaalselt mõju, millega on lähipiirkonna elanikud harjunud. Maavaravaru kaevandamise ala suurendamisega täiendavaid visuaalseid mõjusid ei teki. 6.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus Kaevanduses tegutsevate masinatel võib tekkida kütuse- ja määrdeainelekked. Kuna piirkonnas on osaliselt tegemist kaitsmata põhjaveega alaga, tuleb määrdeaine või kütuse sattumist pinnasele rangelt vältida. Avariiolukordade esinemine on vähetõenäoline, kuid selle esinemisel lühiajaline. 11 Jõgevamaal Pajusi vallas Mõisakülas Pae, Soo ja Aunaaugu DP (algatamata) KSH eelhinnang 6.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine Planeeringu ala lähim koosmõju tekitavaks tegevuseks on Kaltsiit AS-le kuuluv lubjakivikarjäär, mis asub ala naaberkinnistutel. Otimetsa ja Otisaare lubjakivikarjäär kinnistute maakasutuse sihtotstarve on mäetööstusmaa kogupindalaga 44,2 ha. Kaltsiit AS-le on väljastatud maavara kaevandamise luba nr JÕGM-030, kehtivusajaga kuni 10.11.2024 ja luba nr JÕGM-036, kehtivusajaga kuni 14.11.2025. 12 Jõgevamaal Pajusi vallas Mõisakülas Pae, Soo ja Aunaaugu DP (algatamata) KSH eelhinnang 7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist on oodata detailplaneeringu elluviimisel ja maa-ala kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH eelhinnangu koostaja peab antud detailplaneeringu puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist vajalikuks järgnevatel põhjustel: 1) detailplaneeringuga kavandatakse eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumine. Arvestada tuleb olemasoleva karjääri ja planeeritava ala maakasutuse koosmõju; 2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ning maakasutusest, põhjustab tööstusettevõte antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eristatavad kasutusaegselt. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja keskkonnaalaseid tingimusi ning õigusaktide nõudeid; 3) planeeringuga kavandatav tegevus põhjustab loodusvarade taastumisvõimet negatiivselt, sest planeeringualal kavatsetakse kaevandada maavaravaru. Sealhulgas võetakse arvesse ulatuslikku põhjavee väljapumpamist pinnaveekogusse; 4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus võib kahjustada inimese tervist, heaolu ja vara. Planeeritava tegevusega kaasneb liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine või säilimine võrreldes praeguse olukorraga, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist; 13 JÕGEVAMAA PAJUSI VALD MÕISAKÜLA KÜLA MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS OTISAARE LUBJAKIVIKARJÄÄR Tellija: AS Kaltsiit Koostaja: OÜ Mäemees Töö nr: 84-14 Tallinn 2015 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11662230 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee SISUKORD MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS (lk 3…4) TAOTLUSE LISAD: 1. Seletuskiri 2. Ärakiri keskkonnaministri käskkirjast nr 272, 26.03.2012. a „Jõgeva maakonna Pajusi lubjakivimaardla varu täpsustamine ja registrikande muutmine“ 3. Ärakiri keskkonnaministri käskkirjast nr 920, 11.11.2014. a „Jõgeva maakonna Pajusi lubjakivimaardla täiendava varu arvelevõtmine ja registrikande muutmine“ 4. Koopia maavara kaevandamise loast nr JÕGM-030 5. Koopia maavara kaevandamise loast nr JÕGM-036 6. Põllumajandusameti kooskõlastus Otisaare lubjakivikarjääri ja Otisaare II lubjakivikarjääri mäeeraldiste piires kaevandamiseks 7. Otisaare lubjakivikarjääri kaevandamisjäätmekava SELETUSKIRJA GRAAFILISED LISAD: 1. Mäeeraldise plaan. M 1:2 000 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’…II-II’. Mhor 1:2 000, Mvert 1: 200  MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS 1.1. Ettevõtja nimi AS Kaltsiit 1.2. Äriregistrikood (isikukood) 1.3. Aadress Pisisaare küla, 1 10034187 Pajusi vald, Jõgevamaa, 48216 Taotleja 1.4. Majandustegevuse registri number ja registrisse kandmise kuupäev 1.5. Taotluse koostaja OÜ Mäemees 2.1. Ettevõtja nimi AS Kaltsiit 2.2. Äriregistrikood (isikukood) 2.3. Aadress Pisisaare küla, 2 10034187 Pajusi vald, Jõgevamaa, 48216 Kaevandaja 2.4. Majandustegevuse registri number ja registrisse kandmise kuupäev 3.1. Maardla nimetus 3.2. Maardlaosa nimetus Pajusi - 3 3.3. Maardla (maardlaosa) 3.4. Maardla põhimaavara Maardla registrikaardi number 49 lubjakivi 3.5. Maardla tähtsus: üleriigilise tähtsusega [ ] kohaliku tähtsusega [] 4.1. Mäeeraldise nimetus Otisaare lubjakivikarjäär 4.2. Mäeeraldise liik 4 uus mäeeraldis [] ümbervormistamine või Mäeeraldis olemasoleva laiendus [ ] ümberregistreerimine [] 4.3. Mäeeraldise asukoht maakond Jõgevamaa vald Pajusi 4.4. Mäeeraldise pindala, ha 52,06 5.1. Pindala, ha 63,81 5.2. Kinnisasja omanike või valdajate ja nendele kuuluvate 5 kinnisasjade katastritunnuste ning pindalade loetelu Mäeeraldise Riigimaa: Otisaare lubjakivikarjäär, 57301:003:0520, pindala 24,15 ha teenindusmaa AS Kaltsiit: Otimetsa, 57301:002:0102, pindala 20,05 ha; Aunaaugu, 57301:002:0334, pindala 8,47 ha); Soo, 57301:003:0023, pindala 7,21 ha; Pae, 57301:003:0040, pindala 3,87 ha) 5.3. Täiendavate nõusolekute loetelu (vastavalt «Maapõueseaduse» §-le 33) - 6.1. Geoloogilise uuringu loa omanik - 6.2. Geoloogilise uuringu luba: loa väljaandja registreerimise number loa kehtivuse aeg 6 - 6.3. Geoloogilise uuringu tegija OÜ Mäemees Geoloogiline 6.4. Geoloogilise uuringu aruanne: uuring nimetus „Seletuskiri Pajusi maardla varude ümberarvutamise kohta (varu seisuga 31.12.2011)“ (Aigro, Jürgenson, 2011); „Aruanne Pajusi lubjakivimaardla Otisaare III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.2014. a)“ (Jürgenson, Valling, 2014) fondi number 8391; 8576 varude kinnitamise otsus ja kuupäev 272, 26.03.2012; 920, 11.11.2014 3  7.1. Aktiivne varu maavara nimetus tarbevaru reservvaru ühik Ehituslubjakivi 4825 - tuh m3 7 7.2. Passiivne varu: maavara nimetus varu ühik Maavaravarud - - - 7.3. Kaevandatav varu: maavara nimetus varu ühik Ehituslubjakivi 4698 tuh m3 8.1. Maavara kasutusala Ehitus, teedeehitus ja -remont 8.2. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär: 8 kogus ühik 160 tuh m3 Maavaravaru 8.3. Maavara kaevandamise maksimaalselt lubatud aastamäär: kasutamine kogus ühik - - 8.4 Taotletav loa kehtivusaeg 30 9.1. [] Seletuskiri koos graafiliste lisadega 9.2. [] Maavara varude kinnitamise dokumendi ärakiri 9.3. [] «Maapõueseaduse» §-s 33 nimetatud täiendavate nõusolekute 9 ärakirjad Lisade loetelu 9.4. [] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral maakasutusõigust tõendav dokument 9.5. [] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral maavara omaniku kirjalik nõusolek maavara kaevandamisloa andmiseks, kui maavara omanik ei ole kaevandamisloa taotleja Loa taotleja: ............................................................................................................................................................................................................... nimi ja amet allkiri pitser kuupäev Märkus. Pindalad näidatakse 0,01 ha täpsusega. Maavarade kogused näidatakse tuhandete tonnide või tuhandete kuupmeetrite täpsusega. 4  LISA 1 SELETUSKIRI 1. Maavara kaevandamise loa pikendamise ja muutmise taotluse koostamise põhjendus AS Kaltsiit taotleb käesolevaga maavara kaevandamise luba Otisaare lubjakivikarjääris, mis hõlmab käesoleva seletuskirja koostamise hetkel Otisaare lubjakivikarjääri (edaspidi Otisaare mäeeraldis), Otisaare II lubjakivikarjääri (edaspidi Otisaare II mäeeraldis) ning Pajusi maardla plokke 4 ja 5. AS-le Kaltsiit Otisaare mäeeraldisel kaevandamiseks väljastatud 14.06.2012. a maavara kaevandamise luba nr JÕGM-030 kehtivusega kuni 11.11.2024. a ning Otisaare II mäeeraldisel 15.12.2012. a maavara kaevandamise luba nr JÕGM-036 kehtivusega kuni 14.11.2025. a. Otisaare mäeeraldise jääkvaru on 877 tuh m3 ning Otisaare II mäeeraldise jääkvaru 1004 tuh m3, kokku on varu 1881 tuh m3. AS Kaltsiit on viimase viie aasta jooksul kaevandanud kahelt mäeeraldiselt keskmiselt 138 tuh m3, mille järgi jätkuks maavara veel 1igi 14-ks aastaks. Arvestades aga 2014. a kaevandatud mahtu (178,2 tuh m3) jätkub maavara aga ligi 11-ks aastaks. Seoses tootmismahtude suurenemisega ja sooviga tagada ettevõtte tegevuseks vajalik toorme kogus tellis AS Kaltsiit OÜ-lt Mäemees geoloogilise uuringu olemasolevatest mäeeraldistest lõuna pool asuvas Otisaare III uuringuruumis, mille tulemusel kinnitati kõrgemargiline ehituslubjakivi varu koguses 2944 tuh m3. Olemasoleva Otisaare mäeeraldise territooriumil toimub nii Otisaare kui ka Otisaare II mäeeraldiselt kaevandatud maavara töötlemine, seega on kahe mäeeraldise näol tegemist ühe tootmisüksusega. Purustussõlm asub ammendamata ploki 1 varu peal, samuti paiknevad Otisaare mäeeraldisel nii valmistoodangu laod kui ka sõelmete puistangud, mis raskendavad mäeeraldise varu ammendamist. Tulevikus on plaanis purustussõlm teisaldada karjääripõhja Otisaare II mäeeraldisele, et oleks võimalik väljata varu ploki 1 idaosas, samuti on idaosas paiknevad puistangud vaja teisaldada enne varu kaevandamist. Otisaare III uuringuruumi ala on enamus pindalal soostunud, mistõttu on kivimi väljavedamine on mõeldav ainult läbi olemasoleva karjääri, samuti on vee ärajuhtimine võimalik läbi vana karjääri kasutades olemasolevaid settebasseine ja pumplat. Seega moodustaks uus mäeeraldis Otisaare III uuringuruumis samuti ühe tootmisüksuse Otisaare ja Otisaare II mäeeraldisega. Otisaare III uuringuruumi katendi kogus on 518 tuh m3 ning lisaks on Otisaare III uuringuruumis ladustatud olemasolevatelt mäeeraldistelt eemaldatud kattepinnast koguses 105 tuh m3, seetõttu on maavara kaevandamise ettevalmistustöödeks kuluv aeg märkimisväärne. Arvestades kaevandamisloa saamiseks ja kaevandamise ettevalmistustöödeks kuluvat aega, on järjepideva tootmise tagamiseks otstarbekas alustada Otisaare III uuringuruumi varu kaevandamiseks vajalike ettevalmistustöödega. Otisaare mäeeraldis ja Otisaare II mäeeraldis tuleb korrastada veekoguks, ent kuna Otisaare III uuringuruumi varu kaevandamiseks ja töötlemiseks on vaja kasutada olemasolevate mäeeraldiste territooriume, ei ole olemasolevaid mäeeraldisi võimalik lõplikult korrastada enne maardla varu ammendamist. Samuti oleks otstarbekas kogu ala korrastada ühtse tervikuna. Lähtudes eelnimetatust on uue, olemasolevaid mäeeraldisi ning Pajusi maardla plokke 4 ja 5 hõlmava, maavara kaevandamise loa taotlemine vajalik, et lihtsustada tootmise korraldamist, kaevandamisega seotud dokumentatsiooni ja aruandlust, tagada ettevõttele toorme kogus ja tootmine seisakuteta ning samuti tagada kaevandamisega rikutud ala ühtne korrastamine. 5  2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Otisaare lubjakivikarjäär asub Jõgevamaal Pajusi vallas Mõisaküla külas. Otisaare lubjakivikarjäär paikneb riigiomandis oleval katastriüksusel Otisaare lubjakivikarjäär (tunnus: 57301:003:0520, pindala 24,15 ha) ning eraomandis olevatel katastriüksustel Aunaaugu (tunnus: 57301:002:0334, pindala 8,47 ha), Soo (tunnus: 57301:003:0023, pindala 7,21 ha), Pae (tunnus: 57301:003:0040, pindala 3,87 ha), Otimetsa (tunnus: 57301:002:0102, pindala 20,05 ha). Mäeeraldise pindala on 52,06 ha ja teenindusmaa pindala on 63,81 ha. Mäeeraldise põhjaosast on katend eemaldatud ning ladustatud mäeeraldise teenindusmaale, mäeeraldise lõunaosa on kaetud metsaga ning valdavalt soostunud. Otisaare lubjakivikarjääri kirdenurgas paikneb alajaam Puru (VID kood M110441), 20kV elektriõhuliin KALANA:PJU (VID kood K31000022) ning elektri maakaabelliin KALANA:PJU (VID kood KKL31000022). Tegemist on poolstatsionaarse purustus- sorteerimissõlme teenindamiseks paigaldatud skeemiga. Kui kaevandamisega jõutakse mäeeraldise kirdenurka, siis purustus-sorteerimissõlm ja sellega seoses ka eelnimetatud elektripaigaldised teisaldatakse. Mäeeraldise teenindusmaal asub sõelmete pesemissõlm, karjäärimasinate tankla ja kaarhall töötajate olmeruumide ning töökojaga. Otisaare lubjakivikarjääri põhjaosa kattub osaliselt PÄRTLI-OTISAARE maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndiga (VID kood 2102920020210E). Otisaare lubjakivikarjääri loodenurk jääb 0,11 ha ulatuses maaparandussüsteemi eesvoolu Raasna kraav (VEE1034100, VID kood 2103410020060E) kalda piiranguvööndisse. Käesolevale seletuskirjale on lisatud Põllumajandusameti kooskõlastus piiranguvööndis kaevandamiseks (Lisa 6). Mäeeraldis kattub täielikult Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alaga (keskkonnaregistri kood LTA1000001). 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus Geoloogiline uuring Pajusi maardlal tehti Geoloogia Valitsuse Ehitusmaterjalide rühma poolt 1987…1989. a (Korbut, S. jt, 1989. a, EGF nr 4312). Uuringu käigus puuriti 13 puurauku sh 2 dubleerivat puurauku (PA-5A ja 10A). Puuraukude puursüdamikest võeti kokku 78 proovi. Hüdrogeoloogiliste uuringute käigus tehti kolmest puuraugust katsepumpamised (iga pumpamine 48 tundi) ja määrati geofüüsilisel meetodil veealandustsoonid kolmes puuraugus ja nende tsoonide erideebetid. Kõige suuremad erideebetid olid PA-2 (9 l/sek*m) ja PA-3 (9,1 l/sek*m) sügavustel 19,6 m ja 19,4 m [abs kõrgustel vastavalt 51,13 m1 (Balti kõrgussüsteemis 50,88 m) ja 51,50 m1 (Balti kõrgussüsteemis 51,25 m)]. Hüdrogeoloogilistel kaalutlustel võeti varu arvutamise vahepiiriks abs kõrgus 54 m1 (Balti kõrgussüsteemis 53,75 m). Ülalpool vahepiiri saadi pindalal 28,46 ha mahuks 4 173 tuh m3ja allpool vahepiiri samal pindalal mahuks 2 220 tuh m3. Territoriaalse Varude Komisjoni poolt kinnitati 24.03.1989. a varu kategoorias C1 ainult abs kõrguseni 54 m1 mahus 4 173 tuh m3 (TVK protokoll nr 70). 04.02.1992. a otsustas Eesti Vabariigi Valitsuse maavarade ja põhjavee varude komisjon (protokoll nr 30) 1989. a geoloogilise uuringu aruande (S. Korbut), Otisaare karjääri mäetööde projekti, TVK protokolli nr 70 ja ekspert V. Räägel´i arvamuse alusel: 1. Aktsepteerida Jõgeva maakonna Pajusi ehituslubjakivi maardla jääkvarud seisuga 01.01.1992. a järgmiselt – ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 3 988,2 tuh m3, sh Otisaare karjääri mäeeralduse piirides 2 330,2 tuh m3. 2. Lugeda kehtetuks Territoriaalse varude komisjoni protokoll nr 70 varude kinnitamise osas. Protokoll on lisatud käesolevale seletuskirjale (lisa 3). 1 Geoloogilise uuringu kõrgussüsteem on 0,25 m kõrgem Balti kõrgussüsteemist (määratud markšeidermõõdistamisel OÜ J.Viru Markšeideribüroo poolt). 6 2012. a koostas OÜ Mäemees AS-i Kaltsiit tellimusel seletuskirja Pajusi maardla varude ümberarvutamise kohta (varu seisuga 31.12.2011). Antud töö alusel kinnitati keskkonnaministri 26.03.2012. a käskkirjaga nr 272 mäeeraldiste Otisaare ja Otisaare II lubjakivikarjäär piires Pajusi lubjakivimaardla varu järgmiselt: 1. kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 17,11 ha – 921 tuh m3; 2. kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 12,39 ha – 1 401 tuh m3 2014. a teostas OÜ Mäemees AS-i Kaltsiit tellimusel geoloogilise uuringu Otisaare III uuringuruumis, mille tulemusel kinnitati varu järgmiselt: 1. kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 21,99 ha – 2 872 tuh m3 (4. plokk); 2. kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 0,57 ha – 72 tuh m3 (5. plokk, väljaspool Otisaare III uuringuruumi). Pajusi lubjakivimaardla paikneb Alam-Siluri lademe (S1rk) avamusalal, kus kvaternaarsetete paksus on vahemikus 2,0...4,0 m (keskmiselt 2,4 m). Katendi moodustavad keskmiselt 0,4 m paksune kasvukiht ja 1,6…3,5 m (keskmiselt 2,0 m) paksune pruunikashall savine moreen lubjakivi veeristega. Olenemata kihilisest ehitusest, moodustab karbonaatsete kivimite lasund ühtse horisontaalselt lasuva maavara kihindi, mis on nõrgalt muudetud tektoonilistest riketest. Kohati esinevad karstinähtused. Maavara lasund kordab maapinna reljeefi. Maardla tüüpläbilõige maardla registrikaardi andmetel on toodud tabelis 1. Maardla tüüpläbilõige Tabel 1 Kihi paksus, m Geoloogiline Kasulik Kivimi nimetus Min Max Keskmine indeks kiht Kasvukiht 0,3 0,5 0,4 IV - Moreen, veeristega 1,6 3,5 2,0 gIII - Lubjakivi, afaniitne ja 0,0 7,7 3,3 S1rkI + mikrokristalliline Dolokivi, savikas (domeriit) 0,0 4,6 1,6 S1rkI + Lubjakivi „Kalana marmor“, 3,9 9,2 7,0 S1rkJõK + peeneteraline Dolokivi, mikrokristalliline, kavernoosne, domeriidi 4,4 12,2 7,3 S1rkJõ + vahekihtidega Kokku 21,6 Leiukohal on kindlaks tehtud ühe Alamsiluri veekihi olemasolu Raiküla lademe kivimites. Veekiht on kohati surveline. Karjäärist väljapumbatav vesi formeerub lubjakivi kihindist väljavoolavast veest – põhjaveest ja sademete veest (vihma- ja lume sulamise vesi). 2014. a geoloogilise uuringu järgi on taotletava Otisaare lubjakivikarjääri lõunaosa (plokk 4 Ta) kasutusele võtmisel mäetööde algperioodil vee juurdevool keskmiselt 11953 m3/ööp ning lõpp-perioodil keskmiselt 13768 m3/ööp. 1989. a geoloogilise uuringu andmetel on maardlal veetase absoluutkõrgusel 70,9 m. Antud veetase on aga arvutatud uuringu kõrgussüsteemis olevate absoluutkõrguste 7 keskmisena. Teisendades puuraukudes mõõdetud veetasemete absoluutkõrgused geoloogilise uuringu kõrgussüsteemist Balti kõrgussüsteemi, tuleb keskmiseks veetasemeks 70,63 m. 2014. a uuringuaruande alusel on keskmine veetase Otisaare lubjakivikarjääri lõunaosas 67,10 abs m. Veetaseme langus võrreldes varasema uuringuga on tõenäoliselt tingitud olemasoleva karjääri (mäeeraldised: Otisaare lubjakivikarjäär ja Otisaare II lubjakivikarjäär) veealandusest. 18.11.2013. a on mõõdetud Otisaare lubjakivikarjääri põhjapoolses veekogus veetaseme absoluutkõrguseks 52,08 m ning keskosas paiknevas veekogus 53,80 m. 4. Mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja kvantiteedi iseloomustus Maavara kvaliteedi iseloomustamisel on lähtutud OÜ Mäemees 2012. a koostatud Pajusi maardla varude ümberhindamise seletuskirjas toodud kvaliteedinäitajatest ja 2014. a uuringus määratud kvaliteedinäitajatest. Pajusi lubjakivimaardlas olev paekivi on väga muutlik: esineb lubjakivi, savikas lubjakivi, detriitne lubjakivi, dolokivi, savikas dolokivi, lubidolokivi ja muguljas savikas lubjakivi. Peale selle läbib maardlat tõenäoliselt tektooniline rike amplituudiga ligikaudu 8 m, mille tõttu on kergitatud kagusuunaline plokk ning langetatud kirdeplokk. Järgnevalt on toodud mäeeraldise põhja- ja lõunaosa maavara kvaliteedi iseloomustus. Põhjaosa (plokid 1 ja 2) Kivimi survetugevuse keskmine mark killustiku surumisel silindris 1000, garanteeritud mark – 600; killustiku külmakindluse mark on F-25; lähtekivimi survetugevuse keskmine mark (kuivalt) on 1000 ja garanteeritud mark (kuivalt) on 600; kivimi keskmine mahumass 2,61 t/m3 ja keskmine veeimavus 1,4%. Lõunaosa (plokid 4 ja 5) Kivimi survetugevuse keskmine mark killustiku surumisel silindris 800, garanteeritud mark – 600; killustiku külmakindluse mark on F-25; killustiku purunemiskindluse mark Los Angelese katsel LA25…LA40, keskmine LA30; lähtekivimi survetugevuse keskmine ja garanteeritud mark (kuivalt) on 800; kivimi keskmine mahumass 2,54 t/m3 ja keskmine veeimavus 2,0%. Otisaare lubjakivikarjääri mäeeraldis kattub Pajusi maardla aktiivse tarbevaru plokkidega 1, 2, 4 ja 5. Seisuga 31.12.2014 on ploki 1 Ta varu 877,334 tuh m3, ploki 2 Ta varu 1003,991 tuh m3, ploki 4 Ta varu 2872 tuh m3 ning ploki 5 Ta varu 72 tuh m3 . Mäeeraldise piires oleva maavara kogus on 4825 tuh m3. 5. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus Mäenduslikud tingimused maavara pealmaakaevandamiseks on üldjuhul soodsad. Kaevandamist raskendab mõningal määral teenindusmaa väike pindala ning kihindi keeruline ehitus. Viimane asjaolu nõuab suurt täpsust puurlõhketööde korraldamisel ning astangute põhjade vormistamisel. Maapinna reljeef on tasane, kattekivimite keskmine paksus on ~2,4 m. Mäeeraldise põhjaosas on katend (moreen koos kasvukihiga) eemaldatud ning ladustatud mäeeraldise teenindusmaale või kasutatud karjääri lõunakülje korrastamiseks. Kaevandamine toimub kahe astanguga, ülemise astme kõrgus on ~9 m ja alumise astme kõrgus ~6 m. Enne kaevandamist kobestatakse lubjakivi puurlõhketöödega. Lõhketöid tehakse alltöövõtu korras. Kobestatud maavara kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit. Ekskavaator seisab paelasul, ammutab materjali ja tõstab selle kallurile. 7…12 t kandevõimega kalluritega veetakse kaevis purustussõlme vastuvõtupunkrisse. 8 Kasulik kiht asub osaliselt allpool põhjaveetaset, mis eeldab kaevandamise teostamiseks vee ärajuhtimist. Karjääri sissevoolav vesi juhitakse kraavide kaudu veekogurisse ja sealt pumbatakse see maapealsesse settetiiki. Settetiigis selitatakse vesi hõljumist. Puhastatud vesi juhitakse kraavi kaudu Umbusi jõkke. Pumpla asub Otisaare lubjakivikarjääri põhjaosas. Mäetööde täpne liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad on määratud kaevandamisprojektiga, mille koosseisu kuulub ka mäetööde arengukava. 6. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Mäeeraldis kattub Pajusi maardla aktiivse tarbevaru plokkidega 1, 2, 4 ja 5 . Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru plokkide lamam, mis asub absoluutkõrgusel 54,0 m. Mäeeraldise piiresse jääva varu maht on 4825 tuh m3, mida ei saa kogumahus kaevandada. Mäeeraldist katab pehme katend (kasvukiht ja moreen), mille stabiilsuse tagamiseks tuleb mäeeraldise külgedele jätta hoidetervik. Hoidetervik on otstarbekas jätta mäeeraldise nendele külgedele, kus katend pole veel mäeeraldise piirini eemaldatud. Sellest tulenevalt tuleb hoidetervik jätta mäeeraldise lõunapiirile piirpunktide 10-26 vahele. Moreenist koosneva katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2), arvestades katendi keskmist paksust (2,4 m) on hoideterviku laius 4,8 m. Joonis 1 Hoideterviku skeem 9 Hoideterviku pindala on 0,97 ha ning arvestades maavara keskmist paksust (13,06 m) on hoidetervikusse jääva lubjakivi maht 0,97 ha × 13,06 m = 127 tuh m3 (sh plokk 2 10 tuh m3, plokk 4 115 tuh m3, plokk 5 2 tuh m3). Kaevandatav varu Otisaare lubjakivikarjääri mäeeraldisel on 4698 tuh m3 (seisuga 31.12.2014). 7. Kaevandamise mõju ümbritsevale keskkonnale ning abinõud võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, maastikupildi visuaalne muutumine ja kujunenud veerežiimi rikkumine. Lubjakivi kaevandamise ja töötlemisega kaasneb müra. Peamised müra tekitajad on karjääris töötavad mäemasinad ning purustus- ja sorteerimissõlm. Lubjakivi kaevandamiseks ja purustamiseks kasutatakse Otisaare lubjakivikarjääris olemasolevat tehnikat. Tehnika poolt tekitatud müra on tavapärane, võrreldav diiselmootoritega mehhanismide töötamisel ehitusobjektidel, teede ehitusel, põllul. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid. Kui tegevus karjääris toimub tööpäevadel töö ajal, mitte hilistel õhtutundidel, siis karjääritehnika poolt tekitatud müra ei ületa 04.03.2002. a sotsiaalministri määrusega nr 42 segaalal (elamud, ühiskondlikud hooned ja tootmisettevõtted) lubatud mürataset (maksimaalne müratase 60 dBA) ja pole olulise negatiivse mõjuga keskkonnategur. Maavara kaevandamise ja töötlemisega kaasneb tolm. Kobestatud lubjakivi sisaldab looduslikus olekus piisavalt niiskust, mistõttu kaevandamisel ja laadimisel märkimisväärselt tolmu ei eraldu. Autoteedel ja maavara purustamisel võib tekkida kuival ajal tolmu. Tolmu teke on võimalik praktiliselt nullini viia purustatava toorme ja teede ning platside niisutamisega. Müra ja tolmu levimist takistab teatud määral mäemasinate ja mehhanismide paiknemine karjäärisüvendis. Võimaliku reostuse vältimiseks tehnika remonte karjääris ei teostata. Mehhanismide hoolduse käigus tuleb vältida võimalikke kütte- ja määrdeõlide sattumist karjääri põhjale ja sealtkaudu vette, selleks tangitakse ja hooldatakse masinaid vastavalt kohandatud platsidel. Mehhanismidest ja seadmetest tekkivad jäätmed kogutakse kokku ning antakse üle jäätmekäitlemislube omavatele jäätmekäitlejatele. Maardlal kaevandamisega kujunenud veerežiimi ei muudeta, sest jätkatakse olemasoleva veekõrvaldusmeetodi kasutamist. Senine kaevandamine on ümbruskonnas küll muutnud looduskeskkonda, kuid keskkonna reostumist ei ole täheldatud. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde jätkamine piirkonna ökoloogilisi tingimusi. Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki. Karjääri teenindavad masinad peavad olema läbinud regulaarse tehnilise kontrolli, et vältida diislikütuse ja õli lekkeid. Juhul kui ikkagi selline olukord tekib, et naftaproduktid on masinatest lekkinud, on kaevandaja kohustatud viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille olemasolu on karjääris kohustuslik. 8. Andmed kaevandamisjäätmete kohta Otisaare lubjakivikarjääris võib lähtudes Jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52) § 71 lõikest 1 kaevandamisjäätmena käsitleda maavaral lasuvat katendit ja maavara töötlemisel tekkivaid sõelmeid, mis ei ole n.ö taotletud (oodatud) lõpp-produkt. Katend, mis koosneb kasvukihist ja moreenist on ladustatud ja ladustatakse ka edaspidi mäeeraldise 10 teenindusmaale vallidesse ja seda kasutatakse karjääri korrastamisel. Maavara töötlemisel tekkivad sõelmed osaliselt turustatakse ja kasutatakse karjääri korrastamisel. 9. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine Kaevandatud ala saab korrastada veekoguks. Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel, milleks on tavaliselt mäeeraldise nõlvade ohutuks kujundamine (nõlvusega 1:2) kaevandamise käigus kasutades selleks katendit ja sõelmeid. Kaevandamisega rikutud maa korrastamist teostatakse Otisaare ja Otisaare II lubjakivikarjääri korrastamise projekti alusel, mille rakendamiseks on Keskkonnaamet andnud nõusoleku 04.12.2013 korraldusega nr JT1-15/13/697. Korrastamisprojektiga on tehniliste korrastamistööde käigus planeeritud korrastada Otisaare ja Otisaare II mäeeraldisel asuvad puistangud ja kujundada järsud karjääri küljed laugeks nendes lõikudes, kus on seda juba alustatud ja kus on selleks piisavalt materjali. Ülejäänud küljed tõkestatakse ülevalt valliga, mille ette, vahetult karjääri pervele, paigutatakse vastavalt võimalustele suured kivid. Arvestades, et ploki 4 Ta katendi kogus on 518 tuh m3, on võimalik mäeeraldise lõunapiiri (piiripunktide 10-25 vahel, pikkus 1861 m) küljed kujundada katendit kasutades ohutu nõlvuseni (1:2). Lõunanõlvade kujundamiseks läheb vajaminev materjalikogus on 319 tuh m3, seega jääb lõunaosa katendist 199 tuh m3 üle, mida saab kasutada põhjaosa nõlvade kujundamiseks. Vastavalt korrastamisprojektile on katendist nõlvade kujundamisel nõlvusega 1:2 ohutus tagatud, samuti suurendab nõlvade stabiilsust mõningal määral hoideterviku jätmine mäeeraldise küljele. Kaevandamisloa väljastamisel on soovitatav korrastamisprojekti täiendada ja käsitleda projektis ka mäeeraldise lõunaosa korrastamist. Seletuskirja koostas: Helen Männamets Mäeinsener OÜ Mäemees 4.03.2015 11 Kasutatud materjalid: 1. Aigro, M., Jürgenson,V. 2012. Seletuskiri Pajusi maardla varude ümberarvutamise kohta (varu seisuga 31.12.2011). EGF 8391. 2. Jürgenson, V., Valling, V. 2014. Aruanne Pajusi lubjakivimaardla Otisaare III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.2014. a). EGF 8576. 3. Kattel, T. 2012. Otisaare lubjakivikarjäär. Maavara kaevandamise loa taotlus. 4. Kattel, T. 2012. Otisaare II lubjakivikarjäär. Maavara kaevandamise loa taotlus. 5. Keskkonnaregistri maardlate nimistu. Maardla registrikaart nr 49. 6. Korbut, S. (1989). Ehitusdolomiitide otsingu-hinnangutööde ja eeluuringu aruanne Jõgeva rajooni Pajusi küla ümbruses. EGF 4312 7. Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm. Kinnitatud keskkonnaministri 06. mai 2005. a. määrusega nr. 36. (RTL, 17.05.2005, 51, 717). 12  LISA 2 26.03.2012 nr 272 Jõgeva maakonna Pajusi lubjakivimaardla varu täpsustamine ja registrikande muutmine OÜ Mäemees esitas Keskkonnaministeeriumile AS Kaltsiit volitusel kinnitamiseks Pajusi lubjakivimaardla (registrikaart nr 0049) ning mäeeraldiste Otisaare ja Otisaare II lubjakivikarjäär (maavara kaevandamise load JÕGM-030 ja JÕGM-036) varu täpsustamise seletuskirja (saabunud 30.01.2012, kirja registreerimise nr 783). Seletuskiri on koostatud olemasoleva geoloogilise andmestiku ja 2011. a teostatud markšeidermõõdistamise tulemuste alusel. Otisaare ja Otisaare II lubjakivikarjäär paiknevad Jõgeva maakonnas Pajusi vallas Mõisaküla külas eraomandisse kuuluval kinnistul Otimetsa (katastritunnus 57301:002:0102) ning riigile kuuluval kinnistul Otisaare lubjakivikarjäär (katastritunnus 57301:003:0520), mille valitseja on Keskkonnaministeeriumi ja volitatud asutus Maa-amet. Kinnitamiseks esitatud varuplokid (seletuskirjas nimetatud kui plokk 1A ja 2A) kattuvad suures osas Pajusi lubjakivimaardla ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 1. ja 2. plokiga. Seletuskirjas tehakse ettepanek täpsustada Pajusi lubjakivimaardla piire, pindala ja varu kogust, et tagada keskkonnaregistri maardlate nimistu andmete vastavus reaalsele olukorrale. Tegeliku ja arveloleva varu koguse erinevus on tingitud varasema geoloogilise uuringu ning varu arvutamismetoodika ebatäpsusest. Varasemalt on arvestatud osa lubjakivikihist ekslikult kattepinnase hulka, mistõttu on tegelikkuses ehituslubjakivi arvelolevast varust rohkem. Kinnitamiseks esitatud plokil 1A paiknevad alajaam Puru (VID kood M110441), elektriõhuliin KALANA:PJU (VID kood K3100022) ning elektrimaakaabelliin KALANA:PJU (VID kood KKL3100022). Seletuskirja andmetel on tegemist poolstatsionaarse purustus-sorteerimissõlme teenindamiseks paigaldatud skeemiga. Kui kaevandamisega jõutakse mäeeraldise kirdenurka, siis purustus-sorteerimissõlm ja eelnimetatud paigaldised teisaldatakse. Kinnitamiseks esitatud ploki 1A põhjaosa kattub kuni 6,5 m ulatuses nimetu maaparandussüsteemi eesvooluga (VID kood 2102920020210E). Kinnitamiseks esitatud ploki 2A loodenurk jääb 0,11 ha ulatuses maaparandusüsteemi eesvoolu Raasna kraavi (keskkonnaregistri kood VEE1034100, VID kood 2103410020060E) kalda piiranguvööndisse. Põllumajandusameti Jõgeva keskus on kaevandamisega nõustunud. Seletuskirjale on lisatud Põllumajandusameti 10.10.2011 kiri nr 14-15/3388-3 ja kooskõlastatud ülevaatekaart. Kinnitamiseks esitatavad varuplokid kattuvad täielikult Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alaga (keskkonnaregistri kood LTA1000001). Seletuskiri vastab keskkonnaministri 26. mai 2005. aasta määruses nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ sätestatud nõuetele. Arvestades eeltoodut ja maapõueseaduse § 5 lõike 2 ning § 10 lõigete 2 ja 6 alusel ning lähtudes Eesti Maavarade Komisjoni 16. veebruari 2012. a istungi protokollilisest otsusest nr 12-22: 1. Kinnitan OÜ Mäemees töö „Seletuskiri Pajusi maardla varude ümberhindamise kohta“ alusel seisuga 31.12.2011 mäeeraldiste Otisaare ja Otisaare II lubjakivikarjäär piires Pajusi lubjakivimaardla varu järgmiselt: 1.1 kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 17,11 ha – 921 tuh m3 (plokk 1A); 1.2 kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 12,39 ha – 1 401 tuh m3 (plokk 2A). 2. Keskkonnaregistri volitatud töötlejal maardlate nimistu osas, Maa-ametil, korraldada muudatuste sisseviimine registrisse (registrikaarti nr 0049) vastavalt käesoleva käskkirja punktile 1. 3. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus Saata: maapõue osakond, Keskkonnaamet, Maa-amet, OÜ Mäemees, Pajusi Vallavalitsus, AS Kaltsiit DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS Pajusi Otisaare Otisaare II 2012.rtf 707 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 Keit Pentus 47603030311 26.03.2012 14:46:35 +03:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI KEHTIB ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJAASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 22097679472506585792906589168043614183 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA AVALIKU VÕTME LÜHEND ESTEID-SK 2011 7B 6A F2 55 50 5C B8 D9 7A 08 87 41 AE FAA2 2B 3D 5B 57 76 KEHTIVUSKINNITUSE SÕNUMILÜHEND FD 3C 99 BB A3 F7 16 24 95 FA 2D BB 5D 92 7C A2 D8 1E 2C D8 Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED  LISA 3 11.11.2014 nr 920 Jõgeva maakonna Pajusi lubjakivimaardla täiendava varu arvelevõtmine ja registrikande muutmine OÜ Mäemees esitas Keskkonnaministeeriumile AS Kaltsiit volitusel Otisaare III uuringuruumi piiresse jääva ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru arvelevõtmise aruande (saabunud 26.03.2014, kirja registreerimise nr 2535 ja 14.08.2014, kirja registreerimise nr 2535-2). Aruanne on koostatud Pajusi lubjakivimaardla olemasoleva geoloogilise andmestiku ning geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon on andnud 20.11.2012 geoloogilise uuringu loa L.MU/322628). OÜ Mäemees on teinud aruandes ettepaneku kanda keskkonnaregistri maardlate nimistusse kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru kogumahus 2 944 tuh m3. Lisaks Otisaare III uuringuruumi piiresse jäävale ehituslubjakivile tehakse aruandes ettepanek kanda keskkonnaregistri maardlate nimistusse uuringuruumi ja Otisaare lubjakivikarjääri vahelisele 0,57 ha suurusele alale jääv ehituslubjakivi. Maavaravaru on arvutatud plokis (4. plokk), mis paikneb Jõgeva maakonnas Pajusi vallas Mõisaküla külas eraomandisse kuuluvatel kinnistutel Otimetsa (katastritunnus 57301:002:0102), Soo (katastritunnus 57301:003:0023), Aunaaugu (katastritunnus 57301:002:0334) ja Pae (katastritunnus 57301:003:0040) ning väljaspoole Otisaare uuringuruumi jäävas plokis (5. plokk,), mis asub riigile kuuluval kinnistul Otisaare lubjakivikarjäär (katastritunnus 57301:003:0520), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Varuplokid külgnevad mäeeraldistega Otisaare lubjakivikarjäär ja Otisaare II lubjakivikarjäär (maavara kaevandamise load vastavalt JÕGM-030 ja JÕGM-036, lubade omanik AS Kaltsiit). Eesti Maavarade Komisjon on aruande läbi vaadanud ning teinud keskkonnaministrile ettepaneku aruande alusel varu keskkonnaregistrisse kanda (13.05.2014 istungi protokolliline otsus nr 14-73). Arvestades eeltoodut ja maapõueseaduse § 5 lõike 2 ning § 10 lõigete 2 ja 6 alusel: 1. Otsustan kanda OÜ Mäemees koostatud aruande „Aruanne Pajusi lubjakivimaardla Otisaare III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta“ alusel seisuga 01.03.2014 keskkonnaregistri maardlate nimistusse Otisaare III uuringuruumi ja sellega vahetult külgneva ala piires asuv Otisaare lubjakivimaardla täiendav varu järgmiselt:  1.1 kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindala 21,99 ha – 2 872 tuh m3 (4. plokk); 1.2 kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru – 0,57 ha – 72 tuh m3 (5. plokk, väljaspool Otisaare III uuringuruumi). 2. Maa-ametil korraldada muudatuste sisseviimine registrisse (registrikaarti nr 0049) vastavalt käesoleva käskkirja punktile 1. Otsustan kanda OÜ Mäemees koostatud aruande „Aruanne Pajusi lubjakivimaardla Otisaare III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta“ alusel seisuga 01.03.2014 keskkonnaregistri maardlate nimistusse järgmiselt: Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus Saata: maapõue osakond, Keskkonnaamet, Maa-amet, AS Kaltsiit, OÜ Mäemees, Pajusi Vallavalitsus 2 LISA 4 LISA 5 LISA 6 LISA 6  LISA 7 Otisaare lubjakivikarjäär KAEVANDAMISJÄÄTMEKAVA 1 JÄÄTMEKAVA VAJADUS Kaevandamisjäätmekava koostamise aluseks on Jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 39 ja 421 (RT I 2004, 9, 52) ja selle koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 09.11.2010. a määrusest nr 56 “Kaevandamisjäätmete käitlemise kord1” (RT I, 11.11.2010, 1). 2 TEGEVUSKOHT Taotletav Otisaare lubjakivikarjäär asub Jõgevamaal Pajusi vallas Mõisaküla külas. Otisaare lubjakivikarjäär paikneb riigiomandis oleval katastriüksusel Otisaare lubjakivikarjäär (tunnus: 57301:003:0520, pindala 24,15 ha) ning eraomandis olevatel katastriüksustel Aunaaugu (tunnus: 57301:002:0334, pindala 8,47 ha), Soo (tunnus: 57301:003:0023, pindala 7,21 ha), Pae (tunnus: 57301:003:0040, pindala 3,87 ha), Otimetsa (tunnus: 57301:002:0102, pindala 20,05 ha). Mäeeraldise pindala on 52,06 ha ja teenindusmaa pindala on 63,81 ha. Mäeeraldis hõlmab kohaliku tähtsusega Pajusi lubjakivimaardlas (registrikaardi number 49) aktiivse tarbevaru plokke 1, 2, 4 ja 5. Kaevandatavaks maavaraks on lubjakivi. Aktiivne tarbevaru mäeeraldisel on 4825 tuh m3 ja kaevandatav varu 4698 tuh m3. Maavara peamine kasutussuund on ehituskillustiku valmistamine. 3 TEGEVUSE KIRJELDUS Ettevalmistustööd Otisaare lubjakivikarjääris on kaevandamise ettevalmistustööd mäeeraldise põhjaosas tehtud. Alalt kooritud katend koguses 649 tuh m3 on ladustatud vallidesse ja puistangutesse mäeeraldisele ja mäeeraldise teenindusmaale ning osaliselt kasutatud mäeeraldise keskosas nõlva korrastamiseks. Katend on transporditud ladustamise alale kalluritega või buldooseriga. Vallide ja puistangute stabiilsuse tagamiseks on nende küljed kujundatud kaldega 30…35º ning pealispind silutud. Ettevalmistustööd on tegemata mäeeraldise lõunaosas. Ettevalmistustööde käigus raiutakse alalt maha mets, juuritakse kännud ning eemaldatakse katend. Kännud ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale või mäeeraldisele, kus nad kuivavad kuni aasta aega ning peale seda turustatakse hakkepuiduna. Eemaldamata katendi kogus on 518 tuh m3, katendi eemaldamiseks kasutatakse buldoosereid, ekskavaatoreid, kallureid või loetletud masinaid kombineeritult. Ladustatud katend kasutatakse karjääri korrastamiseks. Kui korrastamistöödel (vastavalt korrastamisprojektile) ei vajata katendit hulgal, mis on mäeeraldiselt kaevandamise käigus eemaldatud, võib Keskkonnaameti nõusolekul korrastamiseks mittevajaliku katendi võõrandada (Maapõuseaduse § 611 “Katendi võõrandamine ja kasutamine väljaspool mäeeraldist”). 1 Veekõrvaldus Kasulik kiht lasub allpool põhjaveetaset, mis eeldab vee ärajuhtimist. Karjääri sissevoolav vesi juhitakse kraavide kaudu veekogurisse, millest pumbatakse see maapealsesse settetiiki. Settetiigis selitatakse vesi hõljumist. Puhastatud vesi juhitakse kraavi kaudu Umbusi jõkke. Pumpla asub Otisaare lubjakivikarjääri loodepoolses nurgas. Ettevõttele on väljastatud vee erikasutusluba nr L.VV/323232 kehtivusega kuni 13.05.2018. a, milles on määratud tingimused kasutatava vee hulga, suubla ning veekasutusega kaasnevate kohustuste ja piirangute kohta, sh võimalike saasteainete seire nõuded. Maavara väljamine (kaevandamine) Enne kaevandamist kobestatakse lubjakivi puurlõhketöödega. Lõhketöid tehakse alltöövõtu korras. Kobestatud lubjakivi laaditakse ekskavaatoriga kalluritele ja veetakse purustus-sõelumissõlme killustiku tootmiseks. Maavara töötlemine Otisaare lubjakivikarjääri mäeeraldisel töödeldakse mäeeraldiselt väljatud lubjakivi. Purustamise ja sõelumise teel toodetakse erinevate fraktsioonidega killustikku. Töötlemisel tekivad kõrvalproduktina ka sõelmed, millede täies mahus turustamiseks puudub piisav nõudlus. Turustamata sõelmeid kasutatakse karjääri korrastamisel. Enne korrastamistöödel kasutamist ladustatakse sõelmed ajutiselt mäeeraldisele või teenindusmaale. 4 KAEVANDAMISJÄÄTMED JäätS § 71 lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Sellekohaselt võib kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel kooritud katendit ja turustamata sõelmeid, mis ei ole n.ö taotletud (oodatud) lõpp-produkt. Katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevandataval alal ei ole fikseeritud jääkreostust ning JäätS § lõike 33 kohaselt on saastumata pinnas seaduse tähenduses pinnas, mis eemaldatakse kaevandamise käigus maapinna ülemisest kihist ja mida ei loeta saastunuks vastavalt Eesti või Euroopa Liidu õigusaktidele. Katend kogus on 1167 tuh m3. Katend koosneb peamiselt moreenist. Katend on käsitletav püsijäätmetena, sest materjal on inertne, ei lagune ega lahustu looduslikus keskkonnas, keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ei ületa nendes looduslikku fooni ning need ei sütti ise ega põle. Samuti ei ole katend biolagundatav ega mõjuta ebasoodsalt muid sellega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Katendi leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades (JäätS § 4). Vastavalt JäätS § 2 lõike 4 alusel kehtestatud valitsuse määrusele (Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu) võib katendi liigitada jäätmeks koodiga 01 01 02 (Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed). Kaevandamisjäätmeid ei teki maavara väljamise käigus, sest kaevandatav lubjakivikiht väljatakse töötlemiseks terves ulatuses. Mäeeraldiselt juuritud kännud ei kuulu JäätS § 1 lõike 11 punkti 5 kohaselt 2 jäätmeseaduse reguleerimisealasse. Samuti pole JäätS § 352 kohaselt ladustatud kändude puhul tegu jäätmehoidlaga kuna kände ladustatakse mäeeraldisel alla kolme aasta. Maavara töötlemisel tekivad sõelmed, millest ca 41% (viimase 10 a andmete järgi) turustatakse ja sellest ülejääv osa kasutatakse karjääri korrastamiseks. Sõelmeid tekib töötlemisel ca 20% kogu kaevandatavast lubjakivist. Varasema kaevandamistegevuse (alates 1993. a) käigus on Otisaare lubjakivikarjääri territooriumil tekkinud sõelmeid hinnanguliselt 1164 tuh t. Arvestades, et sõelmetest turustatakse ca 41%, on realiseerimata sõelmeid 689 tuh t, mis on ladustatud puistangutesse või kasutatud karjääri korrastamiseks. Otisaare lubjakivikarjääris on veel võimalik kaevandada 4698 tuh m3 lubjakivi, mille töötlemisel tekib hinnanguliselt 2443 tuh t sõelmeid. Sellest kogusest jääb tõenäoliselt realiseerimata 1441 tuh t, mida tuleb kasutada karjääri korrastamiseks. Sõelmed on käsitletavad püsijäätmetena, sest materjal on inertne, ei lagune ega lahustu looduslikus keskkonnas, keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ei ületa nendes looduslikku fooni ning need ei sütti ise ega põle. Samuti ei ole sõelmed biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid sellega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Sõelmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades (JäätS § 4). Vastavalt JäätS § 2 lõike 4 alusel kehtestatud valitsuse määrusele (Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu) võib sõelmed liigitada jäätmeks koodiga 01 04 13 (Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07, sh paekivi (nt lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed). 5 JÄÄTMEHOIDLA JäätS § 352 kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladestamiseks s.h ka rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase ladestamise ala. Seega tuleb mäeeraldisele ja selle teenindusmaale ladustatud katendi ja sõelmete alust ala käsitleda kui jäätmehoidlat, kui materjal seisab seal üle kolme aasta. See ala vastab JäätS § 352 kohaselt B-kategooria jäätmehoidlale, kuna ei esine lõikes 5 (A-kategooria jäätmehoidla määramine) loetletud asjaolusid. Jäätmehoidlaga kaasneva negatiivse keskkonnamõju minimeerimise või vältimise meetmed Jäätmehoidla e. katendi ja sõelmete vallide ning puistangute asukohas ega selle läheduses ei ole kaitstavaid loodusobjekte. Samuti on asukoha valikul arvestatud geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi – katendi puistangud on moodustatud stabiilsele pinnasele ja seal ei esine intensiivset pinnavee liikumist. Minimeeritud on jäätmehoidlast tuule- ja vee-erosiooni mõjul materjali laialikandumise oht, sest katendi puistangud haljastuvad vegetatsiooniperioodil 2…3 kuu jooksul ja sõelmete puistangute pealiskord paakub peale sademetega kokkupuudet. Puistangute külgedele kujundatakse sobilik kalle ja pealispind silutakse, et tagada nende stabiilsus. 3 Meetmed jäätmehoidla mõjupiirkonnas oleva pinnavee või põhjavee hea seisundi hoidmiseks või saavutamiseks ning õhu ja pinnase saastumise vältimiseks või minimeerimiseks Jäätmehoidla mõjupiirkonnas ei halvene pinna- ega põhjavee seisukord, sest JäätS mõistes on katendi puhul tegemist saastumata pinnasega. Sõelmete puhul on tegemist inertse materjaliga, mis ei lagune ega lahustu looduslikus keskkonnas, kus ei esine keskkonnale ohtlike aineid. Sõelmed ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid sellega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Karjääri valguv vesi, k.a läbi katendi ja sõelmete puistangute tekkiv nõrgvesi, koguneb karjääri veekõrvaldussüsteemi, kus see puhastatakse ja juhitakse suublasse. Ohtlikke aineid nõrgvette ei satu, sest katend ja sõelmed on saastumata ja ka karjääri tootmisprotsessis ei kasutata ohtlikke aineid. Tingimused suublasse juhitava vee seireks on määratud ettevõttele väljastatud vee erikasutusloas. Jäätmehoidla e. katendi ja sõelmete puistangute rajamine on üks kaevandamistegevuse tehnoloogilistest protsessidest ja eraldi vaadelduna jäätmehoidla rajamise tagajärjel õhu ja pinnase saastumine ei suurene. Selle käigus rakendatakse samasid keskkonda ja inimese tervist kahjustavate mõjude minimeerimist nagu tolmu- ja müraleviku piiramine (barjäärid, püüdurid, niisutamine, piiratud tööaeg), vee korduvkasutus, suublasse juhitava vee seire ja puhastamine. Kavandatavad kontrolli ja järelevalve meetmed Järelvalvet ja kontrolli teostatakse jäätmehoidla e. sõelmete puistangute rajamisel mäetööde- või karjäärijuhi poolt, kes jälgib, et rajamine toimub vastavalt nõuetele. Jäätmehoidla seisukorda jälgitakse perioodiliselt karjääri ekspluateerimise ajal ja märgates muutusi katendi ja sõelmete puistangute seisukorras, rakendatakse vajadusel meetmed muutuste peatamiseks ja seisukorra stabiliseerimiseks. Maapõueseaduse § 48 lõike 41 punkt 3 kohaselt peab kaevandamisloa omanik tagama kaeveõõntesse tagasi paigutatud kaevandamisjäätmete korrastamisjärgse seire. Korrastamisjärgne seire ei ole reeglina vajalik, kui tööd teostatakse nõuetekohaselt koostatud projekti kohaselt (kaevandamise projekt, korrastamisprojekt). Peale kaevandamisega rikutud maa korrastatuks tunnistamist ilmnenud vigade kõrvaldamiseks rakendatakse Maapõueseaduse § 51 sätestatut. Jäätmehoidla sulgemine ja järelhooldus Jäätmehoidla sulgemine toimub kaevandatud ala korrastamisel, kui katendi ja sõelmete puistangutesse ladustatud materjal kasutatakse vastavalt korrastamisprojektis planeeritud töödele (nt külgedele tõkkevallide rajamiseks, külgede täitmiseks ja laugeks tegemiseks, uute pinnavormide ja –elementide loomiseks). Puistangutealune ala silutakse ja korrastatakse koos ülejäänud alaga. Ala korrastamine toimub Otisaare ja Otisaare II lubjakivikarjääri korrastamise projekti alusel, mille rakendamiseks on Keskkonnaamet andnud nõusoleku 04.12.2013 korraldusega nr JT1-15/13/697. Jäätmehoidla järelhooldus ei ole vajalik, kuna jäätmehoidla likvideeritakse kaevandatud ala korrastamise käigus. Koostaja: Helen Männamets Mäeinsener OÜ Mäemees 4.03.2015 4  letee 57301:002:0147 72.67 72.28 73.20 00 7600. pıld 72 1 72.72 73.40 73.22 73.42 72.49 32 Y=61 72.62 71.85 72.87 73.12 73.13 74 73 73.78 72.10 72.61 73.36 X=6511200.00 Pa-10 72.45 72.09 72.57(72.82) 1 ASENDISKEEM M 1:50 000 72.96 73.56 48.6 72.46 73 73.19 74.02 72.16 72 74 ga k a t tepi nnas Otisaare Nur 72.12 70.85 70.98 73.12 73.51 73.90 2.4 31 16.2 72.67 pıld 57301:002:0101 N 73 72.77 70.98 5.4 71.03 70.89 70.92 72.88 73.43 73.26 70.85 73 72.22 pal j andat ud 72 70.88 72.31 71.14 71.09 70.86 70.82 70.90 70.76 72.81 72.66 72.59 72.58 72.13 71.02 I 72 71.15 I Pisisaare 71 73 71.68 E 71.87 72.28 71.45 70.87 70.86 71.17 70.85 70.68 72.38 72.23 4 70.92 70.94 W 1 72.15 70.47 4 70.80 72 1 71.16 70.86 3 6 57 71.20 7 72 70.86 P 01 72.01 72.19 71.20 70.89 70.99 lasu 70.56 70.33 71 71.66 pıld 71.20 5 70.31 i 70.97 71.30 si :0 Peki 61.51 3 sa 0 2 71 6 OTISAARE 57301:002:0058 a 2:0 61.06 et 61.54 69.81 LUBJAKIVIKARJ˜˜R re M 72.18 71.35 71.28 71.22 71.31 70.82 70.86 70.21 71.54 71.66 et 61.01 71.43 70 -K 80 M Pa-11 1 70 70.15 4 d 0 et 71 69.91 4 7 M et S a 0 30 61.29 60.88 . 1 7 71.95(72.20) 70 7 d 70 M 0 69.90 Otisaare l 60.84 a 70.89 .4 1 2.8 0 d 70 70.16 72 n 60.85 7 8 1 4 71.87 71.08 71.14 71.07 48.6 61.01 60.82 70.35 70.40 72.18 71.80 . d 57301:002:0442 a 71 0 8 70.78 61.24 15.1 70.97 69.767 4 . 70 tePISISA 72.12 69.68 e ARE Pal j andat ud 0 61.28 7.9 60.67 61.03 2 71 k a t tep 7 72 si i nnas 72.04 ht 61.27 54.42 71.39 70.35 71.12 70.88 60.93 61.10 61.17 69.58 72.14 60.74 61.14 61.02 71.01 60.69 6 73 60.89 60.91 0. 97 54.40 69.67 54.38 as 7 nnm 0 61.12 60.72 i . 71.97 71.01 70.99 71.02 71.01 61.01 9 3 7 54.31 70 5 ep2.5 5 69.01 696 . tt 72.15 70.08 settetiik a k = 60.85 18.11.2013 h 00 61.04 60.81 70.80 60.79 60.62 54.39 54.42 GPS 1 H=70.18 m 6 7 8200. 54.42 (metalltoru) 60.90 61.02 72.17 71.08 70.98 60.94 69.41 3 4 68.99 70.77 60.61 54.51 70.42 60.82 54.36 a 72.21 lasu 54.38 5 a m ’ 54.49 60.63 54.36 Pa-1 sa I 70.93 26 60.55 60.67 60.83 54.33 valmistoodang 1.7 t Y=61 l 71 70.68 60.83 54.10 killustiku laoplats ı 72.11 70.98 54.35 60.96 59.61 69.22 70.13(70.38) . 14.4 2 60.44 P 2 70.92 54.36 54.33 70.78 60.72 54.47 44.6 9.4 70.85 70.73 60.69 54.31 54.02 68.74 kill 10 70.77 60.42 54.40 Pal j andat ud 52.06 70.79 60.52 54.33 59.93 60.80 18.11.2013 71.96 60.47 54.43 Pa-6 69.08 72.08 60.41 Plokk 2 Ta 60.78 60.53 60.66 54.18 69.32(69.57) 70.35 70.10 70.63 X=6511000.00 70.80 70.58 71 60.22 54.52 GPS 2 H=69.53 m 60.43 8 70.47 . 44.7 74.57 19 54.36 (raudnael) 71.94 70.65 70.66 60.51 60.49 54.39 60.58 60.60 9 70.54 54.50 70.86 60.64 60.07 60.37 71 70.75 59.72 54.16 settetiik 70.28 60.37 54.35 72 60.20 54.41 55.60 71 70.34 71.85 60.44 54.36 56.67 68.49 70.19 70.42 58.75 69.07 Vahi 71.91 70.66 70.75 59.84 54.36 54.47 54.55 54.14 54.03 56.51 2.9 70.72 70.65 Pa-5 57.03 57.44 68.91 7 kill 57301:002:1373 70.69 60.47 60.11 60.14 60.37 54.34 54.08 12.4 57.08 71.90(72.15) 7 54.47 57.68 1. 9.3 3 71.79 71.68 59.69 55.61 55.82 ·400plast 56.65 57.29 70.50 70.73 69.46 70.29 70.65 2 54.30 56.36-55.58 60.38 46.1 2.8 54.48 57.27 56.98 70.36 59.81 60.25 54.23 ·500bet 70.55 60.32 55.52-55.40 70.93 70.86 70.70 60.44 60.55 15.1 60.11 54.00 72 54.36 71.60 70.41 59.76 7.9 59.96 60.04 59.99 54.48 54.09 56.14 57.23 56.97 56.59 56.64 56.76 56.78 71.97 trafo fr. 4-12 70.25 70.37 70.58 7 1 71.19 Farmipıllu 60.23 54.03 70.27 Plokk 3 Ta 60.34 59.72 59.91 59.88 54.23 57301:003:0008 70.49 60.51 54.44 54.25 70.68 60.10 69.10 53.37 56.94 Pa-9 2.2 60.26 60.00 ·900plast 52.76-52.53 54.05 54.10 56.94 57.04 56.67 56.58 73.49 70.49 70.39 59.82 59.93 54.22 fr. 16-32 56.79 71.95 15.8 60.49 59.66 59.40 59.31 54.33 bet. 72.05 60.21 59.66 54.06 72 54.19 47.4 6.7 70.79 70.47 54.20 71.36 54.38 56.64 56.69 75.48 75.41 70.59 70.78 70.63 70.52 70.67 .5 70.56 1 71 71 60.34 54.71 ladu fr. 0-6 54.27 . 4 6 Pal j andat ud 60.03 60.22 60.55 59.62 3 1 54.18 kill 6 57 54.68 7 60.40 54.01 54.36 54.23 70.56 59.69 60.28 54.14 56.22 56.74 56.75 56.79 56.86 75.26 75.83 70.77 71.02 71.41 P 01 fr. 32-64 54.56 54.03 i 70.89 si :0 54.01 54.32 71.93 70.50 60.48 59.82 lasu 54.12 71.43 3 sa 0 59.92 H a 3:0 60.12 60.56 69.89 re 70.42 70.39 56.82 56.86 75.72 70.82 70.68 70.88 25 60.03 54.05 54.26 54.31 kill -K 57 59.76 63.01 60.34 59.67 Otimetsa a 0 60.62 56.52 60.19 54.26 Plokk 1 Ta l a 70.30 54.05 57301:002:0102 n 54.13 54.14 54.11 54.14 55.99 56.85 56.80 57.20 69.51 76.38 70.96 70.96 70.81 70.86 71.77 24 a 70.56 60.19 54.15 54.04 56.64 71.14 54.11 a tnka l te .79 70.34 60.47 57.30 60.09 60.29 71 60.13 59.67 e 54.34 62.27 29 54.15 54.02 66.42 60.29 54.12 56.23 H 60.01 54.10 54.18 54.01 54.06 56.83 57.45 57.52 69.16 69.76 75.87 70.81 71.09 70.60 71.10 70.34 70.31 54.01 54.45 60.08 pa 59.95 70.92 71.57 l jan 59.97 dat 54.08 57.59 ud 70. 1 1 59.97 54.17 60.19 59.98 56 60.02 54.02 54.07 53.99 54.04 56.25 56.54 56.87 57.33 57.60 57.65 57.63 68.72 69.94 75.48 70.64 70.81 71.03 70.88 54.01 54.01 . 70.13 70.17 54.10 73 54.05 70.79 71.75 71 70. 07 kill 72.07 71.12 54.08 71.33 56.39 57.66 68.59 bet. 69. 59.80 purustus-sorteerimissılm 80 54.08 54.41 54.06 70.71 54.06 54.05 54.07 54.05 54.01 56.92 57.77 57.52 57.87 70.46 71.01 70.67 71.77 705 . lasu kattepinnas 54.04 54.02 A 70.14 Pa-8 Aj Rp 69.61 59.84 54.05 ladu 72 LA N 54.01 A 71.65 52.85 K 71.06 2.0 53.80 54.07 ·400plast kr 71.28 52.53-52.45 ladu 69.31 18.11.2013 54.14 45.8 15.1 54.11 54.12 54.00 57.60 58.32 58.46 70.80 70.76 70.88 71.09 70.42 71.19 5 54.01 Otisaare lubjakivikarjr . 56.29 71 54. 0 8.2 69.48 68.65 5 70.63 71 71.16 pal ja 54.37 57301:003:0520 70.89 nda 55.38 58.94 t ud 54.04 56.50 54.07 57.58 57.90 5 71.44 70.91 73.53 54.44 54.35 58.97 6. 68.69 56.76 96 54.24 53.49 68.86 68.61 63.63 70.97 54.52 58.29 63.29 70.73 6 54.17 54.31 54.06 54.19 58.01 57.89 58.25 58.90 62.70 8. 26 70.77 59.03 56.56 57 59.39 59.31 59.14 59.08 70.13 . 89 sıelmed 70.58 68.97 66.10 59.41 59.21 71.43 3 73.45 68.44 53.99 54.27 56.81 58.18 58.60 59.10 Kuusk 59.16 0.15 70.96 68.26 58.98 71 67.17 58 59.19 59.11 kattepinnas 68.49 . 03 75.24 57.55 57.84 59.38 65.32 59.01 63.43 k a t t 54.18 54.20 58 59.01 59.06 59.29 54.21 epi nnas 65.48 . 26 59.02 28 70.78 70.59 tasandatud 54.17 57.92 59.43 59.24 59.15 sıelmed 71 71 Kuuse 26 . kr 53.35 73.94 74.16 68 63.73 4.0 54.12 58.15 59 . 03 53.58-53.35 54.79 59.15 74.52 K 57301:002:0830 23 68.16 67.84 11.6 A 55.46 LA 53.99 54.19 70 54.51 59.40 59.32 55.91 N 68.06 55.80 A 70.50 74.34 54.63 68. 48 10.4 53.71 Pa-3 5 71.43 54.17 70. 59.21 22 69.67 Plokk 5 Ta 54.44 54.71 53.35 54.04 71.38 67.01 54.14 54.27 55.65 70.65(70.9) 11 70.66 72.19 Pa-7 53.52-53.47 54.72 71 69.88 54.11 54.04 27 71.82 53.32 55.62 55.78 59.14 44.9 69.89 71.30 68.02 69.56 65.66 AJ Rp 70.00 71.22 53.29-53.28 54.07 55.62 70 6 54.86 55.77 59.14 43.6 54.19 54.48 2 54.18 . 6 54.18 (toru peale) 9 70.14 7 66.09 AJ Rp . 28 1.0 6 54.22 55.50 71.07 67.02 54.37 54.06 55.60 59.22 70.44 70.10 73.59 54.22 54.41 (toru peale) 63.55 71.17 8 15.7 54.36 69.59 70.75 70.70 70.57 69.82 66.31 53.90 53.90 54.80 55.52 66.67 9.1 67.25 70 kattepinnas 10 67.06 54.28 53.69-53.66 53.85-53.86 54.89 59.22 71.82 54.56 54.17 kr 69.68 66.82 54.40 7 73.39 67.87 54.36 55.23 59.32 0 54.28 .5 46 69.79 67.75 55.40 . 54.33 55.10 70.65 69 67.52 67.71 69.76 nnas 54.28 54.31 54.98 t tepi 70.09 54.83 ka 71 5 67.78 55.06 . 72.46 59.20 69.07 9 54.32 6 11 70.99 54.72 59.51 71 69.61 73.13 71.50 54.23 59.47 12 70.80 68.64 54.57 70.14 54.48 97 5 70.30 70. 69.17 70.42 . 70.84 71 70.82 2.0 69.66 6 69.46 72.13 9 71 71.33 70.08 68 70.80 Pa-13 . . 24 k 7 5 ate 57.99 3 71.21 5 13.2 7 0 t pi nnas 58.80 72 6 61.48 70.40 69.23 9 71 . 9 . 5 as 6 n 705 . 6 5.2 69.41 73.38 71.45 9 69.61 kat tepn i 70.49 70.70 70.27 48.8 14 37 69.38 71 5 . . 72 71 72.12 69 69.35 68 1 70 . 47 7 70.59 70.23 Aunaaugu 69.11 9 Pa-2 0.5 70 73.74 69.28 70.05 69.39 69. 81 80 . 71 70.48(70.73) 16.0 57301:002:0334 76.82 69 70 70 45.1 70.58 8.9 70.42 12 69.90 70 70 69.31 69.27 69.21 kattepinnas 70.05 70 26 69.86 Rehe 70.44 70.13 69.87 69.25 69.32 70. 69.25 13 57301:003:0620 5 69.71 69.66 70.06 Pa-14 69.30 77.29 Mihkli 69.93 70 5 69. 70.12 70.15 70 69.42 70.01 70 Kuusk 12 57301:003:0630 70.84 Kask 0.20 49.4 69.26 69.13 69.34 71 70.73 69.13 70.63 69.48 69.76 20 68.97 80.56 71.41 5 69.02 . 69.35 69 6 9 69.24 .6 I 2.1 1 LEPPEM˜RGID: 69 69.69 69 69.59 13.4 69.54 69.57 69.37 . 5 Plokk 4 Ta 9 69 68.95 Pa-15 69.28 6 4.5 9 . 5 Meeraldise piir, piiripunkt ja number 6 69.46 69 69 70.39 69.42 1 49.5 69.44 69.21 69 68.88 25 69.76 Kuusk 12 Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number .5 . 69.51 5 Kask 69 . 0.20 69 69.54 69.93 69.22 68.84 1 72.02 68.87 5 . 69 68.92 69.66 69.48 5 Plokk 1 Ta . 69.44 69.36 69 69.94 69.65 69.06 Soo Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number 70.27 70.02 69.87 69 57301:003:0023 68.83 69.49 68.66 2.4 69.41 68.73 Kruusa 70.01 69.28 12.4 40301:002:0579 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 69.53 68.73 5.6 15 70.16 69.83 69.78 69.26 Kuusk 12 68.84 Kask 0.20 68.82 24 . Pa-16 13 69.71 69.44 69 68.75 Raasna kraavi kalda piiranguvnd 25 69.71 70.09 48.5 I ’ M˜EERALDISE PIIRIANDMED TEENINDUSMAA PIIRIANDMED (VEE1034100) 69 69.59 69.14 69.09 68.88 16 69.27 Piiri- Piiri- 69 69.71 70.34 Koordinaadid Koordinaadid P˜RTLI-OTISAARE maaparandusssteemi 69.56 68.90 68.98 68.89 punkti punkti eesvoolu veekaitsevnd 80 69.36 X Y X Y . 68.96 69.26 nr nr 68 5 . 68.89 6 9 69.57 68. 70.22 69.81 69.35 69.14 1 6511185.89 617291.16 1 6511227.27 617218.32 66 69.22 18 .5 69 69 69.09 2 6511101.26 617541.21 2 6511061.95 617686.02 1989. a rajatud geoloogiline puurauk 68.92 21 3 6511029.18 617754.17 3 6511113.60 617730.35 69.68 69.54 69 68.89 68.82 2013. a rajatud geoloogiline puurauk 70.03 69.49 23 68.71 4 6511029.20 617754.18 4 6511118.38 617736.23 69.58 57301:003:0401 5 6511020.98 617778.48 5 6511101.90 617793.32 69 70.70 69.01 69.87 69.39 Laugi 81 6 6511036.88 617787.21 6 6511097.92 617791.18 . 69.71 69.96 69.35 68 69.83 68.77 70.56 69.43 7 6510968.24 618113.97 7 6511033.36 618030.89 Pa-15 2.1 Puuraugu number Kattekihi paksus, m 9 68.96 6 69.46 13.4 Suudme abs kırgus (Balti77), m Kasuliku kihi paksus 69.67 68.83 68.93 8 6510698.78 618297.06 8 6510981.35 618051.58 abs kırguseni 54.0 m, m 49.5 4.5 Puuraugu pıhja abs kırgus, m 69 69.21 69.83 69.42 68.79 9 6510636.08 618003.00 9 6510980.70 618109.55 Lbitud karbonaatkivimi paksus 69.70 peale abs kırgust 54.0 m, m 5 69.27 69. 68.93 10 6510702.02 617799.51 10 6511017.35 618134.03 11 6510677.77 617795.97 11 6510736.28 618374.27 68. 69.07 68.71 69.46 69.40 Pa-17 69.60 Lodjametsa 69.10 63 69.23 68.88 68.83 68.76 Paemurru 12 6510614.28 617786.55 12 6510676.25 618320.08 69.49 57301:003:0063 49.2 69 69.60 Kuusk 12 57301:003:0039 13 6510487.19 617768.03 13 6510611.93 617994.67 69.09 17 Kask 0.20 5 14 6510238.91 617804.57 14 6510652.87 617872.01 69. 69.56 69.54 2.1 Pa-17a Pae 68.67 12.9 69.17 20 15 6510250.92 617632.03 15 6510503.27 617841.38 9 68.97 57301:003:0040 6 4.5 49.5 68.88 68.62 68.81 16 6510259.21 617628.54 16 6510487.19 617768.03 M˜RKUSED: 24 68.80 69.55 17 6510343.70 617653.42 17 6510238.91 617804.57 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused BK77 ssteemis. 69.05 22 19 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk. 61 69 18 6510452.52 617552.82 18 6510250.92 617632.03 . 69.59 68 69.54 68.76 19 6510318.68 617380.06 19 6510259.21 617628.54 3. Katastriksuse piirid vljastatud Maa-ameti poolt digitaalselt 18.11.2013. a (plaanil skemaatiliselt) 69.02 68.65 20 6510571.80 617186.55 20 6510343.70 617653.42 4. Maardla plokkide piirid vljastatud Maa-ameti poolt digitaalselt 16.12.2014. a (plaanil skemaatilised). 5. Kasutatud: 68.59 21 6510730.12 617390.92 21 6510452.52 617552.82 68.87 68.74 Otisaare paekarjri metde plaan, O J.Viru Markeideribroo 05.07.2014, t nr 14M065; 68. 22 6510730.15 617390.92 22 6510318.68 617380.06 48 68.61 68.60 Otisaare II paekarjri metde plaan, O J.Viru Markeideribroo 30.12.2014, t nr 14M165; 69.11 23 6510741.23 617363.02 23 6510431.49 617293.82 Pa-19 Aruanne Pajusi lubjakivimaardla Otisaare III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tde kohta 68.62 69.15 68.64 68.49 2.4 24 6510879.25 617305.04 24 6510330.18 617158.17 (varu seisuga 01.03.2014.a). (V.Valling, 2014). EGF 8576. 16 19 49.0 12.1 25 6510889.01 617300.76 25 6510472.37 617057.24 68.60 5.0 6. Meeraldise pıhi asub absoluutkırgusel 54 m. 00 26 6511026.47 617240.52 26 6510599.46 617220.85 18 15 Pa-18 2.7 7200. 14 27 6510730.15 617390.92 69.02 68.62 11.9 68.85 Mando 69.10 68.50 Meeraldise pindala 52.06 ha Jıgevamaa Pajusi vald 48.7 5.3 57301:003:0062 17 68.59 28 6510741.23 617363.02 Gr lisa 1 Y=61 68.83 29 6510879.16 617304.94 OTISAARE LUBJAKIVIKARJ˜˜R 68.82 T nr 84-14 I I 30 6511094.42 617210.71 ’ 68.61 68.55 31 6511173.51 617174.61 X=6510200.00 Mııtkava: 32 6511224.42 617216.43 O Memees www.vmb.ee 1:2000 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 Formaat A1 Meeraldise teenindusmaa E-post: [email protected] 10112 Tallinn M˜EERALDISE PLAAN pindala 63.81 ha Koostas Helen Mnnamets Joonestas Helen Mnnamets Tellija:AS KALTSIIT Koostatud: Pisisaare kla Pajusi vald Kinnitas Helen Mnnamets 04.03.2014 Jıgevamaa 48216  GEOLOOGILINE L˜BILIGE I-I’ SW NE abs m abs m 72 Pa-15 2.1 Pa-13 2.0 4.0 72 Pa-7 69.46 13.4 69.23 13.2 11.6 69.56 Pa-6 2.9 49.5 4.5 48.8 5.2 10.4 43.6 69.32(69.57) 12.4 44.7 9.3 70 70 0.3 0.3 68 68 2.1 2.0 66 v.t. 4.80 m 66 v.t. 4.80 m 27.08.2013 23.09.2013 64 64 5.8 6.5 62 62 Plokk 4 Ta 60 60 Plokk 5 Ta 58 58 Plokk 1 Ta 56 13.2 56 13.6 14.0 Plokk 1 Ta 54 54 52 52 18.4 50 50 20.0 20.4 48 48 46 46 24.6 44 44 26.0 42 GEOLOOGILINE L˜BILIGE II-II’ 2.8 Pa-11 Pa-5 N 2.8 S 15.1 71.95(72.20) 71.90(72.15) 15.1 7.9 46.1 abs m 48.6 7.9 Pa-8 2.0 abs m v.t. 0.80 m 71.06 15.1 v.t. 0.70 m 45.8 8.2 Pa-13 2.0 72 72 v.t. 0.80 m 69.23 13.2 Pa-16 2.4 Pa-16 2.4 katend 2.4 Pa-19 48.8 5.2 68.75 12.4 12.4 68.75 12.1 68.49 48.5 5.6 5.6 48.5 5.0 49.0 70 70 2.0 0.3 0.3 3.6 0.3 68 68 2.0 v.t. 2.60 m v.t. 2.60 m 17.09.2013 2.4 11.09.2013 4.7 2.4 66 6.0 66 v.t. 4.80 m 23.09.2013 6.1 64 64 5.8 5.7 6.2 62 62 Plokk 4 Ta 60 8.5 60 13.1 10.1 9.7 58 13.8 58 15.2 Plokk 2 Ta 14.3 56 13.2 56 16.4 13.6 13.6 13.8 54 54 16.5 52 52 50 50 20.4 19.5 20.4 48 20.3 48 24.9 25.0 46 46 25.8 25.3 44 44 42 LEPPEM˜RGID: Geoloogiline puurauk Meeraldise piir Kasvukiht Kattekihi paksus, m Pa-15 2.1 Puuraugu number Kasuliku kihi paksus Meeraldise teenindusmaa piir 69.46 13.4 Suudme abs kırgus (Balti77), m abs kırguseni 54.0 m, m 49.5 4.5 Puuraugu pıhja abs kırgus, m Lbitud karbonaatkivimi paksus Plokk 1 Ta Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number Moreen peale abs kırgust 54.0 m, m kasvukihi paksus, m 0.3 v.t. 4.80 m 27.08.2013 veetase maapinnast, m mııtmise kuupev Lubjakivi Savine dolomiidistunud lubjakivi M˜RKUSED: 1. Kasutatud: Aruanne Pajusi lubjakivimaardla Otisaare III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tde kohta Kalana kihistiku lubjakvi "Kalana marmor" (varu seisuga 01.03.2014.a). (V.Valling, 2014). EGF 8576. S1rkJıK puuraugu sgavus,m 20.0 Jıgevamaa Pajusi vald Gr lisa 2 Dolokivi OTISAARE LUBJAKIVIKARJ˜˜R T nr 84-14 Teisaldatud katend O Memees www.vmb.ee Mııtkava: Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 GEOLOOGILISED M hor 1:2000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M vert 1:200 L˜BILIKED I-I’ ... II-II’ Formaat A1 Koostas Helen Mnnamets Joonestas Helen Mnnamets Tellija:AS KALTSIIT Koostatud: Pisisaare kla Pajusi vald Kinnitas Helen Mnnamets 04.03.2015 Jıgevamaa 48216 Töö number 2016-0054 Tellijad Pajusi Vallavalitsus, Kaltsiit AS Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev Juuni 2016 Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Versioon 1 (ettepanekute küsimiseks) Kuupäev 17.06.2016 Koostanud Eike Riis Projekti nr 2016-0054 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE JA KSH OSAPOOLED ............................................. 7 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA TÄPNE ASUKOHT ................................. 9 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS .................................................... 11 5. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA...................................................................... 14 5.1. Jõgeva maakonna teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” ........................................................................................ 14 5.2. Jõgeva maakonnaplaneering ................................................................................ 14 5.3. Pajusi valla üldplaneering .................................................................................... 15 6. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ................................................................. 16 7. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 18 8. PLANEERINGU RAKENDAMISEGA KAASNEDA VÕIV EELDATAVALT OLULINE KESKKONNAMÕJU ........................................................................................... 22 8.1. Eeldatavad mõjuallikad ....................................................................................... 22 8.2. Eeldatavalt olulise keskkonnamõju esinemise võimalus ........................................... 22 8.3. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus .................................................... 25 9. DP JA KSH KOOSTAMISE NING MENETLEMISE EELDATAV AJAKAVA ................ 26 10. KOOSTÖÖ KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE KOOSTAMISEL ........................ 29 10.1. Asjaomased asutused ja puudutatud isikud ........................................................... 29 10.2. Ülevaade ettepanekutest KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ................................ 30 10.3. Ülevaade KSH väljatöötamise kavatsuse avalikustamisest ....................................... 30 11. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................... 31 Lisad Lisa 1. Pajusi Vallavolikogu 17.03.2016 otsus nr 97 Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Lisa 2. Jõgevamaal Pajusi vallas Mõisakülas Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Pajusi Vallavalitsus, Kalana 2015 (täiendatud 03.03.2016) Lisa 3. Maavara kaevandamise loa taotlus. Otisaare lubjakivikarjäär. Koostaja: OÜ Mäemees, töö nr 84-14. Tallinn 2015 3 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Kasutatud lühendeid DP detailplaneering eRT elektrooniline Riigi Teataja KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KMH keskkonnamõju hindamine KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine LSK lähteseisukohad PlanS planeerimisseadus VTK väljatöötamise kavatsus ÜP üldplaneering 4 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 1. Sissejuhatus Pajusi Vallavolikogu 17.03.2016 otsusega nr 97 on algatatud Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu (DP) koostamine ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Planeeringu koostamise eesmärgiks on Mõisakülas asuvate Pae (57301:003:0040), Soo (57301:003:0023) ja Aunaaugu (57301:002:0334) kinnistute maa sihtotstarvete muutmine. Planeeringuala suurus on 19,55 hektarit. DP lähteseisukohtade (LSK) kohaselt on planeeritud kolm mäetööstusmaa sihtotstarbega krunti, tagades mäetööstuse võimaliku laiendamise olemasoleva karjääri juurde. Planeeringuala naaberkinnistutel (Otimetsa ja Otisaare lubjakivikarjäär) töötab AS Kaltsiit lubjakivikarjäär kogupindalaga 44,2 ha. KSH eelhinnangu kokkuvõte KSH eelhinnangu (vt Lisa 2) käigus on tuvastatud järgmist:  kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 aladele, elupaigatüüpidele jt looduskaitselistele objektidele on ebatõenäoline;  planeeringualal kulgeb kohaliku tähtsusega rohekoridor, olemasoleva mäetööstuse tõttu (inimtegevus ja müra) hoiavad suuremad loomad sealt eemale;  planeeritava tegevuse tulemusena kaasneb loodusliku taimestiku hävinemine planeeritud ala piires;  maavaravaru kaevandamise käigus avaldatakse eeldatavalt olulist mõju pinnasele ja põhjaveele;  kavandatud tegevusega kaasneb mõju vee väljapumpamisega pinnaveekogusse (Umbusi jõkke);  liigne põhjaveevõtt avaldab mõju ümbruskaudsetele sama põhjaveekihi tarbijatele;  erilist tähelepanu tuleb pöörata kaitsmata põhjaveega aladele;  erilist tähelepanu tuleb pöörata pinnaveele avalduvale koosmõjule ajas (sh seoses põllumajandusega);  on oodata mõju inimese heaolule seoses tekkiva müra ja vibratsiooniga; eeldatavalt jätkub suurendatud raskeveokite liikluskoormus;  kaevandamisprotsessi käigus, sh lõhkamisel, ning kaevise transpordil tekib tolmuheide;  kaevandusala laiendamisega tagatakse tööstuse jätkusuutlikkus, mis on olulise (positiivse) majandusliku mõjuga hajaasustatud piirkonnas;  kaevandusala suurendamisega täiendavaid visuaalseid mõjusid ei teki;  avariiolukordade esinemine on vähetõenäoline, kuid selle esinemisel lühiajaline.  planeeringualale lähim eeldatavalt olulist koosmõju tekitav tegevus on Kaltsiit AS-le kuuluv lubjakivikarjäär, mis asub ala naaberkinnistutel (Otimetsa ja Otisaare lubjakivikarjäär). KSH eelhinnangu kohaselt kaasneb kavandatava tegevusega oluline keskkonnamõju järgmistel põhjustel: 1) DP-ga kavandatakse eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumine. Arvestada tuleb olemasoleva karjääri ja planeeritava ala maakasutuse koosmõju; 5 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ning maakasutusest, põhjustab tööstusettevõte antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eristatavad kasutusaegselt. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui DP elluviimisel arvestatakse DP ja keskkonnaalaseid tingimusi ning õigusaktide nõudeid; 3) planeeringuga kavandatav tegevus mõjutab loodusvarade taastumisvõimet negatiivselt, sest planeeringualal kavatsetakse kaevandada maavaravaru. Sealhulgas võetakse arvesse ulatuslikku põhjavee väljapumpamist pinnaveekogusse; 4) DP-ga kavandatav tegevus võib kahjustada inimese tervist, heaolu ja vara. Planeeritava tegevusega kaasneb liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine või säilimine võrreldes praeguse olukorraga, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Keskkonnaamet nõustub eelhinnangu järeldusega ning leiab, et keskkonnamõju hindamine on vajalik lähtudes tegevuse mastaabist ja mõjust ümbritsevale keskkonnale. 1 KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise põhimõtted Planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg 7 sätestab, et kui DP koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse DP menetlemisel üldplaneeringu (ÜP) menetlemisele ettenähtud nõuetest. Sellest tulenevalt on KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) aluseks PlanS § 80. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Selle järgi märgitakse VTK-s keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning planeeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. KSH VTK on aluseks KSH aruande koostamisele ja viiakse läbi lähtudes käesolevas VTK-s esitatud teabest. Et Keskkonnaamet ei peaks algatama keskkonnamõju hindamist (KMH-d) samale alale maavara kaevandamisloa menetluses, viiakse KSH läbi KMH täpsusastmes. KeHJS § 34 lg 5 kohaselt peab sellise KSH juhtekspert vastama KeHJS § 14 lg 1 nõuetele (st omama KMH juhteksperdi litsentsi). Samuti peab KSH aruanne vastama nii KeHJS-e § 20 kui ka § 40 nõuetele. Lähtudes sellest asjaolust on käesoleva VTK väljatöötamisel võetud arvesse ka KeHJS-e §-s 13 KMH programmi kohta esitatud nõudeid. DP ja KSH koostamise korraldaja on Pajusi Vallavalitsus, kontaktisik: abivallavanem Mark Liivamägi (e-post: [email protected]; tel 7764111, 53081082). 1 Keskkonnaameti 1.03.2016 kiri nr 6-5/16/70-2 Jõgevamaal Pajusi vallas Mõisakülas Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse seisukoht 6 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 2. Planeeringu koostamise ja KSH osapooled Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute DP koostamise ja KSH osapooled vt Tabel 1. Tabel 1. Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute DP koostamise ja KSH osapooled Osapool Asutus / Kontaktisik Kontaktandmed Institutsioon Otsustaja Pajusi - Vallamaja, Kalana küla, Pajusi vald, Vallavolikogu 48205 Jõgevamaa e-post: [email protected] DP ja KSH Pajusi Mark Liivamägi, Vallamaja, Kalana küla, Pajusi vald, koostamise Vallavalitsus abivallavanem 48205 Jõgevamaa korraldaja2 e-post: [email protected] tel 776 4111, mob 5308 1082 DP Skepast&Puhkim Kadri Vaher, Laki 34, 12915 Tallinn koostamise OÜ konsultant-planeerija e-post: [email protected] konsultant tel 698 8362, mob 5343 5497 DP Jõgeva Janika Raudsepp, Suur 3, 48306 Jõgeva heakskiitja maavanem arengu- ja e-post (üld): planeeringuosakonna [email protected] peaspetsialist [email protected] tel 776 6328, mob 5646 8418 KSH Skepast&Puhkim Eike Riis, Laki 34, 12915 Tallinn läbiviija OÜ vanemkonsultant e-post: [email protected] tel 698 8365, mob 501 1548 Arendaja AS Kaltsiit Raivo Lehiste, Otisaare, Mõisaküla, Pajusi vald, (huvitatud juhatuse liige Jõgevamaa 48213 isik) e-post: [email protected] tel 775 0297, mob 521 0809 KSH eksperdirühma koosseis vt Tabel 2. Tabel 2. KSH eksperdirühma koosseis Nimi Valdkonnad / teemad Hendrik Puhkim, juhtekspert alates KSH läbiviimise ja aruande koostamise juhtimine 17.06.2016; KMH litsents KMH0135; Skepast&Puhkim OÜ juhatuse liige Eike Riis, juhtekspert kuni 16.06.2016; KSH läbiviimise ja aruande koostamise juhtimine; KMH litsents KMH0013; looduskeskkond; rohevõrgustik jm elustiku ja vanemkonsultant, bioloog (MSc, TÜ) ökoloogiaga seotud teemad; veekaitse, maakasutus, taristu; mõju inimese tervisele Raimo Pajula, keskkonnaekspert; MSc taimestik, loomastik; rohevõrgustik jm elustiku ja geoökoloogia (TPedI/TLÜ) ökoloogiaga seotud teemad Esta Rahno, insener; MSc müra, välisõhu saaste keskkonnatehnika (TTÜ) Kersti Ritsberg, konsultant; BSc geoloogia, maavarad; hüdrogeoloogia, veekaitse geoloogia (TÜ); hüdrogeoloogiliste tööde (põhjavesi) 2 Sh otsusetegija KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise osas 7 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Nimi Valdkonnad / teemad litsents nr 383, keskkonnamõju hindamise litsents KMH0150 Kristiina Ehapalu, konsultant; pinnavesi, pinnasereostus keskkonnatehnoloogia, MSc (TÜ); EMÜ doktorant (hüdrobioloogia) Veronika Verš, vanemkonsultant; KMH sotsiaalsed mõjud litsents 0149; keskkonnakorraldus, MSc (TLÜ) Juhteksperdid Eike Riis ja Hendrik Puhkim ning eksperdid Raimo Pajula, Kristiina Ehapalu ja Veronika Verš on Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu (KeMÜ)3 liikmed ning järgivad, lähtuvalt ühingu põhikirjast, oma töös keskkonnamõju hindaja head tava.4 Andmed arendaja kohta AS Kaltsiit toodab alates 1993. aastast lubjakivikillustikku Otisaare karjääris Pajusi vallas ja teostab killustiku vedu klientidele. Killustiku tootmine toimub TTÜ Sertifitseerimisasutuse poolt väljastatud tootmisohje5 sertifikaadi nr 1504-CPR-227/14 alusel. Lubjakivi kaevandamiseks Otisaare karjääris on AS-ile Kaltsiit on väljastatud maavara kaevandamise load nr JÕGM-030, kehtivusajaga kuni 10.11.2024, ja nr JÕGM-036, kehtivusajaga kuni 14.11.2025. Mäeeraldisele koguneva karjäärivee, sealhulgas põhja- ja sademevee väljapumpamiseks ja suublasse (Umbusi jõkke) juhtimiseks on ettevõttele väljastatud vee erikasutusluba L.VV/323232 (kehtiv kuni 13.05.2018). Vastavalt jäätmeseaduse § 75 lg 1 p 12 (maavara kaevandamine või rikastamine) on ettevõttele 18.04.2014 väljastatud jäätmeluba nr JT 8-4/13/28042. 3 MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing (KeMÜ) on keskkonnamõju hindamisega tegelevate isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on keskkonnamõju hindamise (nii KMH kui ka KSH) süsteemi parendamine Eestis ja rahvusvaheliselt. KeMÜ ühendab endas keskkonnamõju hindamise (KMH) litsentsiga eksperte ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) õigust omavaid spetsialiste. 4 Vt: http://www.eaia.eu/kemu/heatava 5 Tootmisohje süsteem kajastab tehnilist dokumentatsiooni, milles kirjeldatakse kõiki nõutava toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemiga seotud asjakohaseid elemente. Vt täpsemalt Tehnilise Järelevalve Ameti veebileht: http://www.tja.ee/tootmisohje-susteem/; vaadatud 27.05.2016 8 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 3. Kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht Detailplaneeringu koostamise (kavandatava tegevuse) eesmärgiks on Pajusi vallas Mõisakülas asuvate Pae (57301:003:0040), Soo (57301:003:0023) ja Aunaaugu (57301:002:0334) kinnistute (vt Joonis 1) maa sihtotstarvete muutmine maatulundusmaast mäetööstusmaaks ja vajadusel määrata ehitusõigus. DP-ga on kavas planeerida kolm mäetööstusmaa sihtotstarbega krunti, eesmärgiga tagada mäetööstuse võimalik laiendamine olemasoleva Otisaare kaevanduse juurde. Planeeringuala suurus on 19,55 hektarit. Joonis 1. Planeeringuala (tähistatud punase joonega) paiknemine. Aluskaart: Maa-amet Planeeringualast põhja pool, naaberkinnistutel Otimetsa (57301:002:0102) ja Otisaare lubjakivikarjäär (57301:003:0520) töötab AS-i Kaltsiit Otisaare lubjakivikarjäär kogupindalaga 44,2 ha. AS-ile Kaltsiit on nimetatud alale väljastatud kaks maavara kaevandamise luba: nr JÕGM-030 (kehtivusajaga kuni 10.11.2024) ja nr JÕGM-036 (kehtivusajaga kuni 14.11.2025). Tegemist on ehituslubjakiviga, mille kasutusalad on ehitus ning teedeehitus ja -remont. 2016.a 1. jaanuari seisuga on Otisaare mäeeraldise jääkvaru 844,7 tuh m3 ning Otisaare II mäeeraldise jääkvaru 789,9 tuh m3, kokku on varu 1881 tuh m3. Arvestades 2015. a kaevandatud mahtu (Otisaare mäeeraldiselt 32,6 tuhat m3 ja Otisaare II mäeeraldiselt 214,1 tuhat m3) jätkub maavara varu kahe mäeeraldise peale kokku 6,6 aastaks. Seoses tootmismahtude suurenemisega ja sooviga tagada ettevõtte tegevuseks vajalik toorme kogus tellis AS Kaltsiit OÜ-lt Mäemees geoloogilise uuringu olemasolevatest mäeeraldistest lõuna pool asuvas Otisaare III uuringuruumis, mille tulemusena kinnitati kõrgemargilise ehituslubjakivi varu koguses 2944 tuh m3 (Pajusi maardla 4. ja 5. plokk). Planeeringuala kattub Pajusi maardla 4. plokiga. Kogu kavandatava tegevus hõlmaks endas tulevikus Otisaare lubjakivikarjääri (Otisaare mäeeraldise), Otisaare II lubjakivikarjääri (Otisaare II mäeeraldise) ning Pajusi maardla plokke 4 ja 5. Uus mäeeraldis Otisaare III uuringuruumis moodustaks ühe tootmisüksuse Otisaare ja Otisaare II mäeeraldisega. DP alusel on tegevuse kavandamise järgmises etapis kavas taotleda ühtne maavara kaevandamise luba, mis hõlmaks olemasolevaid mäeeraldisi ning Pajusi maardla plokke 4 ja 5, st kogu mäetootmise 9 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus ala. See võimaldab lihtsustada tootmise korraldamist, kaevandamisega seotud dokumentatsiooni ja aruandlust, tagada ettevõttele toorme kogus ja seisakuteta tootmine ning kaevandamisega rikutud ala ühtne korrastamine. Maavara säästva kasutamise ja piirkonna ühtse korrastamise eesmärgil tuleb moodustada üks terviklik maavaravaru kaevandamise ala olemasoleva karjääri ja planeeritava ala vahelisele alale, et olemasoleva ja tulevase mäeeraldise vahele ei jääks kaevandamata tervikut. Arvestades maa sihtotstarbe muutmiseks, kaevandamisloa saamiseks ja kaevandamise ettevalmistustöödeks kuluvat aega, on järjepideva tootmise tagamiseks otstarbekas alustada vajalike ettevalmistustöödega varu kaevandamiseks planeeritavalt karjääri laienduselt. 10 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus DP-ga kavandatakse Pae (57301:003:0040), Soo (57301:003:0023) ja Aunaaugu (57301:002:0334) kinnistute maa sihtotstarvete muutmine maatulundusmaast mäetööstusmaaks, mis loob eeldused kaevandamisloa taotlemiseks ja olemasoleva Otisaare lubjakivikarjääri laiendamiseks lõuna suunas. Pajusi maardla varude/plokkide ja mäeeraldiste paiknemine vt Joonis 2 Karjääris Otisaare mäeeraldise territooriumil toimub Otisaare ja Otisaare II mäeeraldiselt kaevandatud maavara töötlemine, seega on tegemist ühe tootmisüksusega. Otisaare mäeeraldisel paiknevad praegu purustussõlm, valmistoodangu laod ja sõelmete puistangud, mis raskendavad mäeeraldise varu ammendamist. Tulevikus on plaanis purustussõlm teisaldada Otisaare II mäeeraldisele karjääri põhja, et saaks lõpuni väljata varu ploki 1 idaosas. Samuti on vaja enne varu kaevandamist teisaldada karjääri idaosas paiknevad puistangud. Planeeringualale kavandatava karjääri laienduse ala on enamasti soostunud, mistõttu on kivimi väljavedamine mõeldav ainult läbi olemasoleva karjääri. Samuti on vee ärajuhtimine võimalik läbi töötava karjääri, kasutades olemasolevaid settebasseine ja pumplat. Seega moodustaks uus mäeeraldis ühe tootmisüksuse Otisaare ja Otisaare II mäeeraldisega. 2/Otisaare II 3 1/Otisaare 4 5/Otisaare Joonis 2. Pajusi maardla varude (plokid tähistatud numbritega) ja mäeeraldiste paiknemine. Mäeeraldise teenindusmaa piir on tähistatud sinise joonega, planeeringuala piir rohelise joonega. Aluskaart: Maa-amet Kavandatava karjääri laienduse (Otisaare III uuringuruumi) katendi kogus on suur (518 tuh m3). Lisaks on planeeringuala ja mäeeraldiste vahel asuvale karjääri teenindusmaale ladustatud olemasolevatelt mäeeraldistelt eemaldatud kattepinnast (105 tuh m3). Seetõttu on karjääri laienduselt maavara kaevandamise ettevalmistustöödeks kuluv aeg märkimisväärne. Otisaare ja Otisaare II mäeeraldised tuleb korrastada veekoguks. Kuna karjääri laiendusel varu kaevandamiseks ja töötlemiseks on aga vaja kasutada olemasolevate mäeeraldiste territooriume, ei ole olemasolevaid mäeeraldisi võimalik lõplikult korrastada enne maardla varu ammendamist. Samuti on otstarbekas kogu ala korrastada ühtse tervikuna. 11 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Kavandatav kaevandamise tehnoloogia Mäenduslikud tingimused maavara pealmaakaevandamiseks on üldjuhul soodsad. Kaevandamist raskendab mõningal määral teenindusmaa väike pindala ning kihindi keeruline ehitus. Viimane asjaolu nõuab suurt täpsust puurlõhketööde korraldamisel ning astangute põhjade vormistamisel. Kaevandamine toimub kahe astanguga: ülemise astme kõrgus on umbes 9 m ja alumise astme kõrgus umbes 6 m. Enne kaevandamist kobestatakse lubjakivi puurlõhketöödega. Lõhketöid tehakse alltöövõtu korras. Kobestatud maavara kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit. Ekskavaator seisab paelasul, ammutab materjali ja tõstab selle kallurile. 22-30 t kandevõimega kalluritega veetakse kaevis purustussõlme vastuvõtupunkrisse. Maavara kasulik kiht asub osaliselt allpool põhjaveetaset, mis eeldab kaevandamise teostamiseks vee ärajuhtimist. Karjääri sissevoolav vesi juhitakse kraavide kaudu veekogurisse ja sealt pumbatakse see maapealsesse settetiiki. Settetiigis selitatakse vesi hõljumist. Puhastatud vesi juhitakse kraavi kaudu Umbusi jõkke. Pumpla asub Otisaare lubjakivikarjääri põhjaosas. Kaevandamise tehnoloogiline skeem võrreldes Otisaare ja Otisaare II mäeeraldistel kasutatavaga põhimõtteliselt ei muutu. Tööde järjekord on üldjoontes selline: katend eemaldatakse, paekivi lõhatakse, laaditakse ekskavaatoriga kalluritele ja veetakse purustussõlme. Karjääris kasutatakse statsionaarseid purustussõlmi. Lubjakivi purustatakse esimese astme purustitega (lõugpurustid), seejärel teise astme purustitega (rootorpurustid) ning sõelutakse vibrosõeltega erinevateks fraktsioonideks. Seejärel laaditakse kliendi soovitud fraktsioon frontaallaaduritega veoautodele ja toimetatakse klindile. Praegu on karjääris kasutusel 35-tonnine ja 52-tonnine ekskavaator, lõhatud paekivi veol purustussõlmedesse kasutatakse 22-30 tonnise kandevõimega veoautosid ning laadimisel 4,5 ja 5,1 m3 mahuga laadureid. Otisaare III karjääri mäetööde täpne liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse kaevandamisprojektiga (koostatakse pärast kaevandamisloa saamist), mille koosseisu kuulub ka mäetööde arengukava. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine Kaevandatud ala saab korrastada veekoguks. Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel, milleks on tavaliselt mäeeraldise nõlvade ohutuks kujundamine (nõlvusega 1:2) kaevandamise käigus, kasutades selleks katendit ja sõelmeid. Kaevandamisega rikutud maa korrastamist teostatakse Otisaare ja Otisaare II lubjakivikarjääri korrastamise projekti alusel, mille rakendamiseks on Keskkonnaamet andnud nõusoleku 04.12.2013 korraldusega nr JT1-15/13/697. Tehniliste korrastamistööde käigus korrastatakse Otisaare ja Otisaare II mäeeraldisel asuvad puistangud ja kujundatakse karjääri järsud küljed laugeks nendes lõikudes, kus on seda juba alustatud ja kus on selleks piisavalt materjali. Ülejäänud küljed tõkestatakse ülevalt valliga, mille ette, vahetult karjääri pervele, paigutatakse vastavalt võimalustele suured kivid. Arvestades ploki 4 katendi kogust on võimalik karjääri laiendamisel selle lõunapiiri küljed kujundada katendit kasutades ohutu nõlvuseni (1:2). Lõunanõlvade kujundamisest üle jäävat katendit saab kasutada põhjaosa nõlvade kujundamiseks. Vastavalt korrastamisprojektile on nõlvade ohutus tagatud, samuti suurendab mõningal määral nõlvade stabiilsust hoideterviku jätmine mäeeraldise küljele. Otisaare ja Otisaare II lubjakivikarjääri korrastamisprojekti on kavas täiendada ja käsitleda projektis ka mäeeraldise lõunaossa kavandatava laienduse korrastamist. Reaalsed alternatiivsed võimalused Kavandatava tegevuse reaalsete alternatiivide määratlemisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:6 - alternatiiv on vastavuses kavandatava tegevuse eesmärgiga; 6 Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Koostaja: K. Peterson. Keskkonnaministeerium, 2007 12 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus - alternatiiv on vastavuses õigusaktidega; - alternatiiv on tehniliselt teostatav; - alternatiiv on majanduslikult teostatav, st võimaldab kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistlike vahenditega; - alternatiiv võimaldab kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku ajaga; - alternatiiv vastab parimale võimalikule tehnikale ja/või parimale praktikale; - arendaja on põhimõtteliselt valmis pakutud alternatiivi rakendama. Alternatiivid KMH tähenduses on arendaja eesmärgi saavutamise erinevad võimalused. KSH läbiviimise käigus käsitletakse lisaks arendaja poolt soovitud lahendusele ka 0-alternatiivi, st olukorda, kus DP-d ei kehtestata. Samuti antakse hinnang olukorrale, kus kavandatavat tegevust ei realiseerita. DP koostamise ja KSH läbiviimise käigus selgub, kas tekib vajadus muude reaalsete (alam)alternatiivide järele. Käesolevas staadiumis on vara midagi konkreetselt välja tuua, sest uue (alam)alternatiivi väljatöötamist võivad tingida ka KSH-st tulenevad leevendusmeetmed (nt kaevandamise tehnoloogias, karjäärivee ärajuhtimises vms), mis on vajalikud võimaliku olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks/vähendamiseks. Teisi asukohaalternatiive karjääri rajamiseks KSH-s ei käsitleta, sest lähtuvalt DP ja KSH algatamise otsusest (vt Lisa 1) ei kuulu see käesoleva KSH ülesannete hulka ning kavandatav tegevus on seotud konkreetse planeeringualaga (Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistutega) ning kõrvalasuvate Otisaare ja Otisaare II mäeeraldistega. 13 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 5. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega 5.1. Jõgeva maakonna teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” Jõgeva maakonna teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” on alusmaterjal üld- ja detailplaneeringute koostamisel Jõgevamaal. Planeeringuala piirneb põhjast ja kirdest lubjakivikarjääriga. Vastavalt teemaplaneeringule jääb planeeritav ala kohalikku rohekoridori, mis on rohevõrgustiku üks osa. Rohevõrgustiku peamiseks funktsiooniks on väärtuslike metsa- ja sooalade säilitamine, erinevate liikide ja elupaikade hoid ning võrgustiku alade jätkusuutlik kasutamine. 5.2. Jõgeva maakonnaplaneering Jõgeva maakonnaplaneering7 on koostamise lõppjärgus (avalik väljapanek toimus ajavahemikul 05.05.–02.06.2016). Maakonnaplaneeringus on käsitletava maardla paiknemisega arvestatud ning maavara kättesaadavus ja juurdepääs maavaravarule tagatud. Maardla lääneserv kattub maakondliku tähtsusega rohekoridori servaga (vt Joonis 3). Joonis 3. Väljavõte koostatava Jõgeva maakonnaplaneeringu joonisest 2 „Ruumilised väärtused ja piirangud“ (avalikul väljapanekul olnud versioon). Käsitletava karjääri ja selle laienduse asukoht on märgitud tumesinise ringiga, maardla piir on tähistatud pruuni katkendjoonega, maakondliku tähtsusega rohevõrgustik helerohelise piirjoone ja täppidega 7 Jõgeva Maavalitsuse veebileht: https://jogeva.maavalitsus.ee/et/koostatav-maakonnaplaneering; vaadatud 07.06.2016 14 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 5.3. Pajusi valla üldplaneering Pajusi valla kehtiva üldplaneeringu (1999) järgi on planeeringuala maatulundusmaa juhtfunktsiooniga. Katastriüksuste sihtotstarve on maatulundusmaa ning see on hetkel hoonestamata. Vastavalt üldplaneeringu punktile 5.4 tuleb katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks pöörduda Pajusi Vallavalitsuse poole ja/või koostada detailplaneering. Üldplaneeringu territooriumide juhtfunktsioonide tabelis on mäetööstusmaa sihtotstarvete liigid lisaks ka maatulundusmaa ja sihtotstarbeta maa. Kavandatav planeeringulahendus vastab ülemuslikes strateegilistes dokumentides määratud maakasutuse juhtotstarbele, sisaldades vaid maa sihtotstarbe muutmist maatulundusmaast mäetööstusmaaks.8 8 Jõgevamaal Pajusi vallas Mõisakülas Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Pajusi Vallavalitsus; koostaja Mark Liivamägi. Kalana 2015 (täiendatud 03.03.2016) 15 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 6. Hindamismetoodika kirjeldus Hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Peamised menetlust suunavad õigusaktid on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)9 ning planeerimisseadus (PlanS)10. KSH aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 20 ja § 40 esitatud nõudeid (vt ptk 1), arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend“, „Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil“ jt asjakohaseid metoodilisi juhendeid.11 Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. KSH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna (taimestik, loomastik, pinnas, vesi jms) ja sotsiaal-majanduslikke (eelkõige inimeste tervist ja seda kavandatava tegevuse poolt mõjutavaid) tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele. Kasutatav hindamismetoodika põhineb eelkõige kvalitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad:  teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine;  ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks;  konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega;  konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega. KSH käigus:  hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid, määratletakse mõjude ulatus;  pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast tulenevatele probleemidele ja valdkondadele: roheline võrgustik, asustuse paiknemine, mõju põhja- ja pinnaveele, elanike joogiveega varustamise küsimused, inimese tervist mõjutavad tegurid (müra, õhusaaste, joogivee kvaliteet) jms;  hinnatakse võimalikke koosmõjusid;  antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. Lähtudes DP eesmärgist ja käsitletavast maa-alast KSH aruande koostamise käigus: 1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive ning üldisemal tasandil maa-ala erinevaid kasutusvõimalusi (muuhulgas 0-alternatiivi), kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool käsitlusala; 2) hinnatakse DP-ga kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju planeeringuala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool planeeringuala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. DP ja KSH käigus arvestamisele kuuluvad materjalid ja dokumendid vt KSH väljatöötamise kavatsuse ptk 11. KSH läbiviimisel tuginetakse DP koostamiseks ja karjääri laiendamiseks teostatud uuringutele ja analüüsidele ning käsitlusala hõlmavatele varasematele asjakohastele materjalidele. DP KSH koostamise mahus ei ole kavas läbi viia täiendavaid uuringuid olemasoleva olukorra täpsustamiseks. 9 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/101092015012?leiaKehtiv 10 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/110112015009?leiaKehtiv 11 Vt Keskkonnaministeeriumi veebileht: http://www.envir.ee/et/kmh-uuringud-ja-juhendid; http://www.envir.ee/et/ksh-juhendid-ja-uuringud 16 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Planeeringulahenduse väljatöötamise üheks põhimõtteks on, et kavandatav tegevus avaldaks tulevikus planeeringuala keskkonnale kokkuvõttes võimalikult väikest negatiivset mõju. KSH ekspertide analüüsitulemused edastatakse planeeringu koostajale teadmiseks ja arvestamiseks. Et Keskkonnaamet ei peaks algatama keskkonnamõju hindamist (KMH-d) samale alale maavara kaevandamisloa menetluses, viiakse KSH läbi KMH täpsusastmes.12 KSH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka positiivne mõju. Negatiivne keskkonnamõju on oluline juhtudel, kui see:  eeldatavalt ületab tegevuskohas looduskeskkonna taluvust,  põhjustab kas looduses või sotsiaal-majanduslikus keskkonnas pöördumatuid muutusi või  seab ohtu inimese tervise või heaolu, kultuuripärandi või vara. KSH eelhinnangu koostamise käigus on tuvastatud olulise keskkonnamõju võimalik esinemine ja/või mõjud, mille ulatus ja olulisus vajavad täpsustamist KSH aruande koostamise käigus. Mõjuvaldkondi ja mõjutatavaid keskkonnaelemente, millel ja millele puudub oluline negatiivne keskkonnamõju, KSH aruandes ei käsitleta. See võimaldab ekspertidel KSH aruande koostamise käigus põhjalikumalt keskenduda olulistele teemadele ja väldib asjatut dubleerimist. KSH aruandes esitatakse DP elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed. Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul. On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu. 12 Keskkonnaameti 1.03.2016 kiri nr 6-5/16/70-2 Jõgevamaal Pajusi vallas Mõisakülas Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse seisukoht 17 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 7. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Asustus Planeeringuala asub Pajusi vallas Mõisakülas ning piirneb järgmiste katastriüksustega: Otimetsa, Otisaare lubjakivikarjäär, Kuuse, Aunapuu, Lodjametsa, Laugi, Mando ja Paemurru (vt Joonis 1). Kinnistutel Otimetsa ja Otisaare lubjakivikarjäär tegutseb Otisaare lubjakivikarjäär. Teised nimetatud kinnistud on maatulundusmaa sihtotstarbega (valdavalt kaetud metsaga) ja hoonestamata (v.a Laugi). Planeeringualale lähimad elamud asuvad Mihkli kinnistul ja Laugi kinnistul. Kaugus idas paikneva Mihkli kinnistu hooneteni on 230 m. Lõuna pool Laugi kinnistul paiknevad hooned on 570 m kaugusel. Kalana küla lähim elamu asub ca 810 m kaugusel ida pool. Põhilise lähipiirkonna asustuse moodustabki Kalana küla, ülejäänud osas on lähiümbruses tegemist väga hõreda asustusega. Natura 2000 võrgustiku alad ja kaitstavad loodusobjektid Lähim Natura 2000 võrgustiku ala jääb planeeringualast enam kui 5 km kaugusele. Planeeritaval alal ja naaberkinnistutel ei ole registreeritud kaitstavaid loodusobjekte, sh kaitsealuste taime- või loomaliikide kasvukohti ja elupaiku.13 Lähim kaitstav loodusobjekt (üksikobjekt) on planeeringualast põhja poole ca 650 m kaugusele, teisele poole töötavat lubjakivikarjääri ja Pisisaare-Kalana teed (kõrvalmaantee nr 14167), jääv Kalana linnamägi (vt ka arheoloogiamälestis „Kalana linnus“ allpool), kuid selle kaitsevöönd planeeringualale ei ulatu. Lähim registreeritud III kaitsekategooria loomaliigi elupaik on ca 1,1 km kaugusele itta jääv valge toonekure (Ciconia ciconia) elupaik. Ca 1,3 km kaugusel kagus on registreeritud III kaitsekategooria liigi laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine) kasvukoht. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid Kultuurimälestisi ja pärandkultuuriobjekte planeeringualal ja selle naaberkinnistutel ei asu. Planeeringualast ca 650 m kaugusel põhja pool, teisel pool töötavat lubjakivikarjääri ja Pisisaare- Kalana teed (kõrvalmaantee nr 14167), asub arheoloogiamälestis „Kalana linnus“ (reg nr 9251). Planeeringualast ca 970 m kaugusele ida poole, teisele poole Aidu-Kalana-Põltsamaa teed (riigitee nr 14162) jääb arheoloogiamälestis „kalmistu“ (reg nr 9252). Lähimad pärandkultuuriobjektid jäävad planeeringualast enam kui 600 m kaugusele, valdavat ida poole. Reljeef ja geoloogiline ehitus Planeeringuala maapinna reljeef on lauge, maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 68,5–71,3 m. Pajusi lubjakivimaardla paikneb Alam-Siluri lademe (S1rk) avamusalal, kus kvaternaarsetete paksus on vahemikus 2,0–4,0 m (keskmiselt 2,4 m). Katendi moodustavad keskmiselt 0,4 m paksune kasvukiht ja 1,6–3,5 m (keskmiselt 2,0 m) paksune pruunikashall savine moreen lubjakivi veeristega. Katendiga on kaetud kogu planeeringuala. Olemasolev katend ehitusmaterjali tootmiseks praktilist väärtust ei oma. Planeeringualaga põhja pool piirneval alal (kinnistutel Otimetsa ja Otisaare lubjakivikarjäär) on katend (moreen koos kasvukihiga) eemaldatud ning ladustatud mäeeraldise teenindusmaale või kasutatud olemasoleva karjääri lõunakülje korrastamiseks. Otisaare III uuringuruumi kasulikuks kihiks on Alam-Siluri Raikküla lademe Imavere (S1rkI) ja Jõgeva (S1rkJõ) kihtide lubjakivi ja dolokivi. 13 Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS); vaadatud KSH eelhinnangu koostamise käigus 18 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Litoloogiliselt Otisaare III uuringuruumis on eraldatud kasuliku kihi ulatuses kolm erimit (kihti):14 1. Alam-Siluri ladestiku Raikküla lademe Imavere kihid (S1rkI); kihi paksus varieerub vahemikus 1,7–7,7 m, keskmine 4,8 m; 2. Alam-Siluri ladestiku Raikküla lademe Jõgeva kihtide ülemine osa ehk “Kalana marmor” (S1rkJõK); Kihi paksus varieerub vahemikus 3,9–9,2 m, keskmine 7,0 m; 3. Alam-Siluri ladestiku Raikküla lademe Jõgeva kihtide alumine osa (S1rkJõ); Kihi paksus varieerub vahemikus 4,4–12,2 m, keskmine 7,3 m. Hüdrogeoloogilised tingimused Olemasolev Otisaare lubjakivikarjäär on juba muutnud piirkonna looduslikke hüdrogeoloogilisi tingimusi. See on põhjustatud vajadusest karjäärist vett välja pumbata, et oleks võimalik lubjakivi kaevandada. Põhjavee tase planeeringualal (Otisaare III uuringuruumis) on maapinnast +1,0–4,8 m sügavusel ja selle absoluutkõrgus muutub vahemikus 71,9–64,2 m. Olemasolevate Otisaare ja Otisaare II mäeeraldiste põhi on absoluutkõrgusel 54,0 m. Otisaare III uuringuruumi lubjakivi varu arvutus on samuti tehtud tasemeni absoluutkõrgusel 54,0 m. Uuringuruumi veetaseme keskmine absoluutkõrgus on 67,10 m. Seega kavandatava tegevusega kaasnev keskmine veealandus on: 67,10 – 54,0 = 13,10 m. Maavara kasuliku kihi keskmine paksus uuringuruumis on ka 13,1 m. Seega lasub kogu kasulik kiht allpool põhjavee taset. Kavandatava karjääri laienduse veetaseme alandamisest tingitud veevarustust mõjutava depressiooni arvutuslik ulatus on kuni 1600 m. Täpsema teabe saamiseks vt geoloogiliste tööde aruande15 ptk 5. Põhjavee kaitstus Piirkonnas, kuid otseselt mitte planeeringualal, on Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi ja keskkonnaregistri andmetel põhjavesi nõrgalt kaitstud – vt Joonis 4 ja Joonis 5. Legend: Joonis 4. Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavee loodusliku kaitstuse (reostusohtlikkuse) hinnang Otisaare karjääri (tähistatud musta trapetsiga) ümbruses. Allikas: Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000. Eesti Geoloogiakeskus 2001 14 Aruanne Pajusi lubjakivimaardla Otisaare III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.2014.a). OÜ Mäemees, töö nr 16-14. Tallinn 2014 15 Vt täpsemalt: Aruanne Pajusi lubjakivimaardla Otisaare III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.2014.a). OÜ Mäemees, töö nr 16-14. Tallinn 2014 19 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Joonis 5. Kaitsmata põhjaveega ala (LTA1000115) Otisaare lubjakivikarjääri piirkonnas. Allikas: Keskkonnaregister (vaadatud 09.06.2016). Karjääri asukoht on tähistatud tumesinise ovaaliga Teine kaitsmata põhjaveega ala (LTA1000455; looduslikult tundlik ala) asub planeeringuala piirist enam kui 1 km kaugusel edelas, jäädes valdavalt Loopre küla territooriumile. Planeeringuala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Ala kaitse-eeskirjaga16 on kehtestatud kitsenduste ulatus allikate ja karstilehtrite ümbruses ning kaitsmata põhjaveega aladel. Kaitse-eeskirjaga on eristatud allikatest ja karstilehtritest põhjavee taastumiseks olulisemad allikad ja karstialad, mille hulka kuuluvad muuhulgas Kalana karstiala ja Kalana dolomiidikarjääri lääneservas asuv allikas. Keskkonnaregistri andmetel asub nitraaditundlikul alal kaks Kalana karstiala. Kalana karstiala LTA1001363 asub olemasolevast Otisaare karjäärist ligi 3 km kaugusel ida pool ja Kalana karstiala LTA1001362 ca 1,2 km kaugusel ida pool. Planeeringuala piirist jäävad need karstialad veel enam kui 500 m võrra kaugemale. Keskkonnaregistri andmetel asub Kalana allikas (kaitse-eeskirjas nimetatud „Kalana dolomiidikarjääri lääneservas asuv allikas“) Otisaare karjäärist (Otimetsa kinnistu piirist) ca 970 m kaugusel loode pool Pisisaare külas Andresaare kinnistul (57301:003:0461). Planeeringuala (Aunaaugu kinnistu) piirist jääb nimetatud allikas ca 1,5 km kaugusele. Muid looduslikult tundlikke alasid ja allikaid käsitletud piirkonnas (ca 3 km raadiuses planeeringualast) ei ole keskkonnaregistris ega EELIS-es registreeritud. Pinnavesi Otisaare II mäeeraldise põhjapoolses osas on karjääri põhja rajatud settetiik, kust karjääri kogunenud vesi pumbatakse astangu lael olevasse settetiiki ja sealt juhitakse mööda kraavi Umbusi jõkke. Kraavi pikkus olemasoleva karjääri settetiigist kuni suubumiseni jõkke on ca 600 m. 16 Vabariigi Valitsuse 21.01.2003 määrus nr 17 „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse- eeskiri“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/242635?leiaKehtiv 20 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Olemasolevast karjäärist väljapumbatava vee hulk pumpade tootlikkuse järgi on arvutuslikult 10 349 m3/ööp ehk 431 m3/t. Karjäärist väljapumbatava vee juhtimiseks Umbusi jõkke on AS-ile Kaltsiit väljastatud vee erikasutusluba nr L.VV/323232. Vastavalt loa nõuetele peab ettevõte igakuiselt mõõtma karjäärist (settetiigist) väljajuhitava vee kogust (arvestuslikult, vee kõrvalduspumpade tööaja järgi) ning üks kord kvartalis teostama seiret heljumi, pH, BHT7 ja KHT osas. Samuti tuleb üks kord poolaastas teostada suubla seiret, võttes veeproove Umbusi jõest 100 m karjäärivee suubumiskohast ülesvoolu ja 100 m allavoolu ning teostada analüüsid heljumi sisalduse ja pH suhtes. Umbusi jõgi (VEE1029200) on avalikult kasutatav veekogu. Jõe kalda piiranguvöönd on 100 m, ehituskeeluvöönd 50 m, veekaitsevöönd 10 m ja kallasraja laius 4 m. Umbusi jõgi (lõigus Jõgeva–Põltsamaa maantee sillast suubumiseni Pedja jõkke) kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.17 Nimetatud lõik jääb planeeringualast linnulennul enam kui 4,5 km kaugusele, mööda jõge oluliselt kaugemale. Looduskeskkond Tegemist on loodusliku metsamaaga. Metsaregistri andmetel18 esineb Aunaaugu kinnistul madalsoo, naadi ja kõdusoo kasvukohatüüpe. Valdav puuliik on kask, vähesel määral esineb kuuske, mändi, haaba ja remmelgat. Puistu keskmiseks vanuseks on ca 60-70 aastat. Pae ja Soo kinnistutel ei ole metsaregistri andmetel metsa takseerimist läbi viidud, kuid on tõenäoline, et nende kinnistute metsad ei erine eelkirjeldatust olulisel määral. Taristu Juurdepääs planeeringualale avalikult kasutatavalt teelt (riigi kõrvalmaantee nr 14167 Pisisaare- Kalana) on kavandatud läbi kinnistute Otisaare lubjakivikarjäär ja Otimetsa (st läbi olemasoleva karjääri). Riigimaantee kaitsevöönd planeeritavate kinnistuteni ei ulatu. Planeeringualal ei ole elektriõhuliine ega sidekaableid. Muud asjaolud Pajusi lubjakivimaardlas planeeringualast vahetult põhja pool tegutseb alatest 1988. a Otisaare lubjakivikarjäär. Käesoleval ajal kaevandatakse Pajusi maardlas kivimit kahe mäeeraldise piires: Otisaare lubjakivikarjäär (pindala 17,11 ha) ja Otisaare II lubjakivikarjäär (pindala 12,39 ha), seega kokku on mäeeraldiste pindala 29,50 ha. Planeeringualal ja selle vahetus lähiümbruses ei asu kultuurimälestisi. Planeeringuala läheduses ei ole ohtlikke ettevõtteid. 17 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/898474?leiaKehtiv 18 http://register.metsad.ee/avalik/; vaadatud 08.06.2016 21 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 8. Planeeringu rakendamisega kaasneda võiv eeldatavalt oluline keskkonnamõju Käesolevas peatükis esitatakse teave eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta. Seejuures on lähtutud KSH algatamise vajaduse üle otsustamiseks koostatud eelhinnangu19 tulemustest. DP KSH läbiviimisel käsitletakse ruumiliselt kogu planeeringuala ja selle ümbrust sellisele kaugusele, kui see on vajalik sõltuvalt konkreetsest mõjuallikast või mõjutatavast keskkonnaelemendist (käsitlusala). Vastavat mõju käsitletakse sellises ulatuses, nagu see võib eeldatavalt avalduda. Mõjuala ulatus sõltub mõjuallika iseloomust ja see selgub KSH tulemusena. Arvestades DP-ga kavandatava tegevuse asukohta ja iseloomu ei ole tõenäoline, et oluline negatiivne keskkonnamõju võiks ulatuda mõne välisriigi territooriumile (vt ptk 8.3). KSH käigus hinnatakse DP elluviimise mõju looduskeskkonnale ning kultuurilisele ja sotsiaal- majanduslikule keskkonnale. KSH sisu lähtub DP iseloomust ja sisust. Hindamise käigus pööratakse olulist tähelepanu järgmistele kriteeriumitele: ulatus, tõenäosus, kestus ja sagedus, muutus ajas, taastumine, leevendusmeetmed. Samuti arvestatakse olemasoleva karjääri ja planeeritava ala maakasutuse koosmõjuga. Vt ka hindamismetoodika kirjeldus ptk 6. 8.1. Eeldatavad mõjuallikad Planeeringuga kavandatava tegevuse (olemasoleva karjääri laiendamise) eeldatavad mõjuallikad ja sellega kaasnev mõju vt Tabel 3. Tabel 3. Karjääri laiendamise eeldatavad mõjuallikad ja sellega kaasnev eeldatavalt oluline mõju Mõjuallikas Eeldatavalt oluline mõju Metsa raadamine Mõju taimestikule, loomastikule, piirkonna ökosüsteemidele, rohekoridorile Kasvupinnase jm kattekihi Mõju mullastikule, taimestikule, loomastikule koorimine ja ladustamine Kaevandustegevus (lõhkamine, Mõju välisõhu seisundile ning elanike heaolule ja tervisele lubjakivi transport, lubjakivi tegevuse käigus eralduvate saasteainete (tolmu, lõhkegaasid) purustamine) ja müra tõttu Põhjaveetaseme alandamine Mõju taimestiku, sh metsa kasvutingimustele ümbritseval alal; mõju alanduslehtri mõjualas asuvate majapidamiste veevarustusele (kui see on salvkaevude baasil) Karjäärivee ärajuhtimine Mõju Umbusi jõele 8.2. Eeldatavalt olulise keskkonnamõju esinemise võimalus Alljärgnevalt esitatakse erinevate mõjutatavate keskkonnaelementide lõikes kavandatava tegevusega kaasneva eeldatavalt olulise keskkonnamõju esinemise võimalus. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale Arvestades kaitstavatele loodusobjektide ja Natura 2000 võrgustiku alade paiknemist ja kaugust planeeringualast (vt ptk 7) ei ole kavandatava tegevuse mõju neile tõenäoline. 19 Jõgevamaal Pajusi vallas Mõisakülas Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Pajusi Vallavalitsus, Kalana 2015 (täiendatud 03.03.2016) 22 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele Arvestades kultuuriväärtuslike objektide paiknemist ja kaugust planeeringualast (vt ptk 7) ei põhjusta DP-ga kavandatav tegevus piirkonna kultuuriväärtustele eeldatavalt negatiivset mõju. Mõju põhjaveele Kavandatava tegevusega (lubjakivikarjääri laiendamisega) kaasneb põhjaveetaseme alandamine piirkonnas. Põhjavee kvaliteedile kavandatav tegevus eeldatavasti olulist negatiivset mõju ei avalda, kui kasutatavad masinad on tehniliselt korras, masinate ja seadmete hooldusplats karjääris vastab nõuetele ning kui ei teki avariiolukorda, millega kaasneb naftasaaduste leke. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui DP-ga kavandatava tegevuse elluviimisel arvestatakse DP ja keskkonnaalaseid tingimusi ning õigusaktide nõudeid. Kuna põhjaveetaseme alandamisega kaasneva mõju olulisus ei ole teada, siis analüüsitakse teemat KSH käigus. Hindamise tulemus esitatakse KMH aruandes. Mõju Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale Ala kaitse-eeskirjaga20 on kehtestatud kitsenduste ulatus allikate ja karstilehtrite ümbruses ning kaitsmata põhjaveega aladel. DP-ga ei kavandatav tegevus ei ulatu allikate ja karstilehtrite lähedusse (vt ptk 7). Samuti ei kavandata tegevusi, mida kaitse-eeskirja kohaselt ei tohi teha kaitsmata põhjaveega aladel ja/või allikate ja karstilehtrite ümbruses (50 m ulatuses). Eeltoodust lähtudes ei kaasne kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju nitraaditundlikule alale. Mõju pinnaveele Karjäärist väljapumbatav vesi juhitakse pärast settetiikides selgitamist kraavi kaudu Umbusi jõkke. Praegune karjääri tegevus ei ole teadaolevalt avaldanud jõe veekeskkonnale olulist negatiivset mõju. Kuidas kavandatav tegevus pinnaveekogusid mõjutama hakkab ja kas võib olla tegemist olulise negatiivse mõjuga, siis analüüsitakse KSH käigus. Hindamise tulemus esitatakse KMH aruandes. Mõju rohevõrgustikule Rohevõrgustiku tugialad on liikide leviku ja populatsioonidünaamika seisukohalt tähtsad alad. Tugialad on laiaulatuslikud, kompaktsed, vähe häiritud, loodusliku mitmekesisuse seisukohast olulised metsa- ja sooalad. Planeeringuala lääneservast kulgeb maakondliku tähtsusega rohekoridor (vt 5.2), mis ühendab tugialasid. Naaberalal pikaajaliselt toimunud mäetööstuse tulemusena hoiavad suuremad loomad piirkonnast eemale seal toimuva inimtegevuse ja müra tõttu. Kas tegemist on eeldatavalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga, analüüsitakse KSH läbiviimise käigus ja tulemused esitatakse KSH aruandes. Mõju taimestikule ja loomastikule Oluliseks mõjutatavaks keskkonnaelement on taimestik (sh mets), mis planeeringualalt kavandatava tegevuse käigus pöördumatult eemaldatakse. Muutus taimestiku seisundis mõjutab ka piirkonna loomastikku. Kas tegemist on eeldatavalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga, analüüsitakse KSH läbiviimise käigus ja tulemused esitatakse KSH aruandes. Mõju pinnasele Oluliseks mõjutatavaks keskkonnaelemendiks on kasvupinnas (muld), mis planeeritava tegevuse käigus pöördumatult eemaldatakse. 20 Vabariigi Valitsuse 21.01.2003 määrus nr 17 „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse- eeskiri“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/242635?leiaKehtiv 23 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Kas tegemist on eeldatavalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga, analüüsitakse KSH läbiviimise käigus ja tulemused esitatakse KSH aruandes. Mõju inimese tervisele Müra Lubjakivi kaevandamise ja töötlemisega kaasneb müra. Peamised müratekitajad on karjääris töötavad mäemasinad ning purustus- ja sorteerimissõlm. Lubjakivi kaevandamiseks ja purustamiseks kasutatakse Otisaare lubjakivikarjääris olemasolevat tehnikat. Tehnika poolt tekitatud müra on tavapärane, võrreldav diiselmootoritega mehhanismide töötamisel ehitusobjektidel, teede ehitusel, põllul. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid, sest mäemasinad ja mehhanismid paiknevad karjäärisüvendis. Kaevandamisloa taotluse seletuskirjas (vt Lisa 3 ptk 7) on märgitud, et kui tegevus karjääris toimub tööpäevadel töö ajal, mitte hilistel õhtutundidel, siis karjääritehnika poolt tekitatud müra ei ületa lubatud mürataset21 ega põhjusta olulist negatiivset mõju. Vajadusel täpsustatakse mürast tingitud võimaliku olulise mõju esinemist KSH koostamise käigus. Õhusaaste Maavara kaevandamise ja töötlemisega kaasneb tolm. Kobestatud lubjakivi sisaldab looduslikus olekus piisavalt niiskust, mistõttu kaevandamisel ja laadimisel märkimisväärselt tolmu ei eraldu. Autoteedel ja maavara purustamisel võib tekkida kuival ajal tolmu. Tolmu teke on võimalik praktiliselt nullini viia purustatava toorme ja teede ning platside niisutamisega. Mõnevõrra takistab tolmu levikut ümbritsevatele aladele mäemasinate ja mehhanismide paiknemine karjäärisüvendis. Kas tegemist on eeldatavalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga, analüüsitakse KSH läbiviimise käigus ja tulemused esitatakse KSH aruandes. Joogiveevarustus Põhjaveetaseme alandamine seoses karjäärivee väljapumpamisega võib mõjutada eeldatavas mõjualas (arvutuslik alanduslehtri raadius on kuni 1600 m) olevate majapidamiste salvkaevude veetaset. Puurkaevude veetaseme mõjutamine (alandamine) ei ole tõenäoline, sest need saavad vee sügavamatest kihtidest. Kas veetaseme alandamisega võib kaasneda eeldatavalt oluline negatiivne keskkonnamõju piirkonna salvkaevude veetasemele, analüüsitakse KSH läbiviimise käigus ja tulemused esitatakse KSH aruandes. Mõju varale Karjääris teostatavate lõhketöödega kaasnev lühiajaline vibratsioon võib avaldada mõju inimeste varale, kui lõhketöö projekt ei ole kõiki vajalikke asjaolusid arvestades koostatud või lõhketöö läbiviimisel ei peeta kinni lõhketöö projektis ettenähtust. Valesti teostatud lõhketööd võivad tekitada kahjustusi lähedalasuvate hoonete konstruktsioonidele või joogiveekaevude konstruktsioonidele (manteltorud) ja seadmetele (süvaveepumbad). Seda mõju võib siiski lugeda vähetõenäoliseks, sest karjääris kasutatakse lõhketööde läbiviimiseks alltöövõtjana sellele tööle spetsialiseerunud ettevõtet. KSH käigus ei ole võimalik lõhketööde mõju olulisust kvalitatiivselt hinnata, kuid saab juhtida tähelepanu õigusaktidele ja asjaoludele, millega tuleb lõhketöö kavandamisel ja läbiviimisel arvestada, et mitte tekitada kahju inimeste varale. Järelevalvet lõhketööde üle teostab Tehnilise Järelevalve Amet. 21 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/163756 24 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 8.3. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Lähtudes planeeringuala asukohast, KSH eelhinnangust, DP koostamise ja KSH algatamise otsusest ning planeeringu koostamise eesmärgist ja lähteseisukohtadest ei ole ette näha, et DP-ga kavandatakse objekte või tegevusi, millega võiks kaasneda piiriülene mõju ehk oluline negatiivne mõju mõnele naaberriigile. 25 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 9. DP ja KSH koostamise ning menetlemise eeldatav ajakava DP ja KSH läbiviimise eeldatav ajakava vt Tabel 4. Kui DP koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse DP menetlemisel üldplaneeringu (ÜP) menetlemisele ette nähtud nõuetest.22 Tabel 4. KSH läbiviimise eeldatav ajakava Tegevus Periood, aeg Täitja DP koostamise ja KSH algatamine 17.02.2016 Pajusi Vallavolikogu DP lähteseisukohtade koostamine mai-juuni 2016 Pajusi Vallavalitsus KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine mai-juuni 2016 Skepast&Puhkim AS KSH väljatöötamise kavatsuse edastamine DP juuni 2016 Skepast&Puhkim AS koostamise korraldajale (Pajusi Vallavalitsusele) DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise juuni 2016 Pajusi Vallavalitsus kavatsuse esitamine ettepanekute saamiseks (ettepanekute esitamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 30 päeva*) Asjassepuutuvad asutused ja isikud esitavad juuli 2016 Asjaomased asutused ettepanekud DP lähteseisukohtade ja KSH (30 päeva jooksul ja isikud (vt Tabel 5) väljatöötamise kavatsuse kohta väljatöötamise kavatsuse saamisest*) DP koostamise korraldaja vaatab esitatud juuli-august 2016 Pajusi Vallavalitsus, ettepanekud läbi ning teeb nende alusel DP Skepast&Puhkim AS lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused DP lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise august 2016 Pajusi Vallavalitsus kavatsus koos isikute ja asutuste ettepanekutega avalikustatakse DP koostamise korraldaja veebilehel DP eelnõu koostamine august-september Skepast&Puhkim AS 2016 KSH läbiviimine, KSH aruande eelnõu august-september Skepast&Puhkim AS koostamine ja selle esitamine DP koostamise 2016 korraldajale DP eelnõu ja KSH aruande eelnõu avalikust oktoober 2016 Pajusi Vallavalitsus väljapanekust ja avalikust arutelust teatamine (hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust*) DP ja KSH aruande eelnõu avalik oktoober- Pajusi Vallavalitsus väljapanek november 2016 (vähemalt 30 päeva*) DP koostamise korraldaja teatab avaliku november- Pajusi Vallavalitsus väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud detsember 2016 isikutele oma põhjendatud seisukoha (30 päeva jooksul arvamuste kohta ning avaliku arutelu pärast avaliku toimumise aja ja koha väljapaneku lõppemist*) DP ja KSH aruande eelnõu avaliku detsember 2016 Pajusi Vallavalitsus väljapaneku tulemuste avalik arutelu 22 Planeerimisseaduse § 124 lg 7; https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015054 26 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Tegevus Periood, aeg Täitja (45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist*) Kui avalikul väljapanekul esitati kirjalikke detsember 2016 Pajusi Vallavalitsus arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku (30 päeva jooksul väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta avaliku arutelu ajalehes (vt täpsemalt PlanS § 84 lg 1) toimumise päevast arvates*) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu detsember 2016 Skepast&Puhkim AS, tulemuste alusel tehakse DP ja KSH aruande Pajusi Vallavalitsus eelnõus vajalikud muudatused DP ja KSH aruande eelnõu esitamine jaanuar 2017 Pajusi Vallavalitsus kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Kooskõlastuste ja arvamuse andmine23 jaanuar-veebruar Asjaomased asutused 2017 (30 päeva ja isikud (vt Tabel 5) jooksul DP ja KSH aruande saamisest*) KSH aruande täiendamine (vajadusel) veebruar 2017 Skepast&Puhkim AS, Pajusi Vallavalitsus KSH aruande nõuetele vastavaks märts 2017 Pajusi Vallavalitsus tunnistamine Puudutatud isikute teavitamine KSH aruande märts 2017 Pajusi Vallavalitsus nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest (teavitamine 14 päeva jooksul otsuse tegemisest*) KSH aruande tulemuste lisamine DP-sse märts 2017 Skepast&Puhkim AS DP vastuvõtmine märts 2017 Pajusi Vallavolikogu DP avalikust väljapanekust teatamine märts 2017 Pajusi Vallavalitsus (hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust*) DP avalik väljapanek aprill-mai 2017 Pajusi Vallavalitsus (vähemalt 30 päeva*) DP koostamise korraldaja teatab avaliku mai 2017 Pajusi Vallavalitsus väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud (30 päeva jooksul isikutele oma põhjendatud seisukoha pärast avaliku arvamuste kohta ning avaliku arutelu väljapaneku toimumise aja ja koha lõppemist*) DP avaliku väljapaneku tulemuste avalikust mai 2017 Pajusi Vallavalitsus arutelust teatamine (vajadusel)24 (hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust*) DP avaliku väljapaneku tulemuste avalik juuni 2017 Pajusi Vallavalitsus arutelu (vajadusel)25 (45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist*) 23 KSH aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust. 24 Avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui DP kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud. 25 Sama 27 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Tegevus Periood, aeg Täitja Kui DP avalikul väljapanekul esitati kirjalikke juuni 2017 Pajusi Vallavalitsus arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku (30 päeva jooksul väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta avaliku arutelu ajalehes (vt täpsemalt PlanS § 89 lg 1) toimumise päevast arvates*) DP esitamine maavanemale heakskiitmiseks juuli 2017 Pajusi Vallavalitsus Otsuse tegemine DP heakskiitmise kohta juuli-september Maavanem 2017 (60 päeva jooksul maavanema- le esitamisest arvates*) DP kehtestamine september 2017 Pajusi Vallavolikogu DP kehtestamisest teavitamine PlanS § 91 lg-d 2, 5 Pajusi Vallavalitsus Kehtestatud DP saatmine maavanemale ja PlanS § 139 lg 4 Pajusi Vallavalitsus Maa-ametile Muudatuse tegemine ÜP-s 30 päeva jooksul DP Pajusi Vallavalitsus kehtestamisest* (PlanS § 142 lg 8) * PlanS-s sätestatud tähtajad Eeltoodud ajakava on esialgne ja selles võib tulla muudatusi. Ajakava määramatus tuleneb eelkõige sellest, et konsultandil ei ole võimalik ette näha KSH menetlustoimingute reaalsest kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. 28 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 10. Koostöö KSH väljatöötamise kavatsuse koostamisel DP koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Kui DP koostamisel on kohustuslik KSH, kaasatakse DP koostamisse ka asutused, keda DP rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju vastu.26 10.1. Asjaomased asutused ja puudutatud isikud Planeeringu elluviimisega seotud puudutatud või huvitatud asjaomased asutused27 ja isikud, keda koostatava DP alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle DP vastu, vt Tabel 5. Tabel 5. Asjaomased asutused ja puudutatud isikud Asutus/isik Kontaktandmed Menetlusse kaasamise põhjendus Jõgeva maavanem Suur 3, 48306 Jõgeva PlanS § 76 lg 2; maakonna tasakaalustatud arengu suunaja, [email protected] DP heakskiitja Keskkonnaameti Jõgeva- Aia 2, 48306 Jõgeva PlanS § 76 lg 1; Tartu regioon keskkonnakasutuse ja [email protected] looduskaitse poliitika elluviija Maa-amet Mustamäe tee 51, 10621 PlanS § 76 lg 1; geoloogia-alase Tallinn tegevuse korraldamine (sh maavarade arvestuse pidamine) [email protected] Põllumajandusameti Ravila 10, 48306 Jõgeva PlanS § 76 lg 1; Jõgeva keskus maaparandusobjektide ja [email protected] eesvoolude korraldaja Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23 A, 10614 Tallinn PlanS § 76 lg 1; karjääri tegevuse ja lõhketööde järelevalve [email protected] Terviseameti Lõuna talitus Põllu 1a, 50303 Tartu PlanS § 76 lg 1; ümbritsevate elanike tervis, joogivesi ja müra - Jõgevamaa esindus - Silla 2, 48104 Põltsamaa [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste [email protected] PlanS § 76 lg 2; Koda (EKO) keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon Metsahoiu OÜ, Lodjametsa Pajusi mnt 18c, 48106 PlanS § 76 lg 2; kavandatava kinnistu (57301:003:0063) Põltsamaa tegevuse poolt võimalikult omanik mõjutatavad isikud [email protected] Metsamaahalduse AS, Tartu 4a, 71004 Viljandi PlanS § 76 lg 2; kavandatava Kuuse kinnistu tegevuse poolt võimalikult [email protected] (57301:002:0830) omanik mõjutatavad isikud 26 PlanS § 127 lg 2 27 KeHJS § 23 lg 1: Asjaomased asutused on asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. 29 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Asutus/isik Kontaktandmed Menetlusse kaasamise põhjendus Piirnevate kinnistute teavitatakse kirjaga PlanS § 76 lg 2; kavandatava eraisikutest omanikud (korraldab Pajusi tegevuse poolt võimalikult Vallavalitsus) mõjutatavad isikud Laiem avalikkus, sh teavitatakse ajalehe ja valla Võimalikud asjast huvitatud või piirkonna elanikud ja veebilehe kaudu vastavalt mõjutatud isikud ettevõtted seaduse nõuetele 10.2. Ülevaade ettepanekutest KSH väljatöötamise kavatsuse kohta Vastavalt PlanS § 81 lõikele 1 esitab DP koostamise korraldaja DP lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse nende kohta ettepanekute saamiseks asjaomastele asutustele ja puudutatud isikutele (vt Tabel 5), määrates ettepanekute esitamiseks tähtajaks vähemalt 30 päeva. Peatükk sisustatakse ettepanekute laekumisel. 10.3. Ülevaade KSH väljatöötamise kavatsuse avalikustamisest Peatükk sisustatakse pärast KSH VTK avalikustamist (avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu). 30 / 31  Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus 11. Kasutatud materjalid  Pajusi Vallavolikogu 17.03.2016 otsus nr 97 Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine  Jõgevamaal Pajusi vallas Mõisakülas Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Pajusi Vallavalitsus, Kalana 2015 (täiendatud 03.03.2016)  Maavara kaevandamise loa taotlus. Otisaare lubjakivikarjäär. Koostaja: OÜ Mäemees, töö nr 84-14. Tallinn 2015  Aruanne Pajusi lubjakivimaardla Otisaare III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.2014.a). OÜ Mäemees, töö nr 16-14. Tallinn 2014  AS-ile Kaltsiit väljastatud keskkonnaload: maavara kaevandamise load nr JÕGM 030 ja nr JÕGM-036, vee erikasutusluba nr L.VV/323232, jäätmeluba nr L.JÄ/324496  Asjakohased õigusaktid (Elektrooniline Riigi Teataja)  Maa-ameti X-GIS kaardiserveri kaardirakendused (maainfo, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestised, pärandkultuur, kitsendused, maardlad)  Jõgeva maakonna teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”  Jõgeva maakonnaplaneering (koostatav)  Pajusi valla üldplaneering  Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS)  Keskkonnaregister  Metsaregister 31 / 31 Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu lähteseisukohad Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneering algatati Pajusi Vallavolikogu 17.02.2016 otsusega nr 97. Detailplaneeringu lähteseisukohad kirjeldavad planeeringu algatamisel teadaolevaid asjaolusid, detailplaneeringu eesmärki ja ülesandeid , kaasatavaid osapooli ning võimalikku detailplaneeringu koostamise ajakava . Planeeringuala ja selle mõjuala andmed Planeeritav ma a-ala (planeeringuala) on Pajusi vallas Mõisakülas asuvad kinnistud Pae (57301:003:0040), Soo (57301:003:0023) ja Aunaaugu (57301:002:0334) . Planeeringuala suurus on u 19,5 ha . Detailplaneering võib avaldada mõju planeeritava maa-ala vahetus naabruses asuvate le kinnistu te le: Kuuse (57301:002:0830), Aunapuu (57301:002:0329), Lodjametsa (57301:003:0063), Laugi (57301:003:0401), Mando (57301:003:0062) ja Paemurru (57301:003:0039) . Mõjualas on ka olemasolevad karjääriga seotud kinnistud Otimetsa (57301:002:0102) ning Otimetsa lubjakivikarjäär (57301:003:0520). Maa-ala omand Planeeringuala kinnis tud Pae , Soo ja Aunaaugu on AS Kaltsiit omandis. Detailplaneeringu naabrusesse jäävad Kuuse, Aunapuu, Lodjametsa, Laugi, Mando ja Paemurru kinnistud, mis kuuluvad füüsilistele - või juriidilistele isikutele . Lisaks külgnevad planeeritava alaga olemasoleva karjääriga seotud kinnistud, mis kuuluvad AS Kalts iidile. Detailplaneeringu ülesanded Kavandada vajalikud krundid ning määrata nende piirid. Kinnistute olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbe määramine mäetööstusmaaks. Planeeringuga kavandatakse kolm mäetööstusmaa sihtotstarbega krunti, et võimaldada olemasoleva karjääri laiendamist. Mäetööstusmaa eesmärgiks on planeeritaval maa-alal asuva metsa raadamine ja kattepinnase eemaldamine. Määrata vajadusel kruntide ehitusõigus ja muud detailplaneeringu koostamisel ilmnevad hoonestamist mõjutavad tingimused. Määrata vajadusel servituutide seadmise vajadus ning asukohad. Seada peamised keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Detailplaneeringu vastavus kehtivale üldplaneeringule Pajusi Vallavolikogu 2 7. mai 199 9 otsusega nr 42 kehtestatud Pajusi valla üldplaneeringuga on planeeritava ala juhtotstarbeks määratud maatulundusmaa. Kuna ala otstarbeks soovitakse määrata mäetööstusmaa, siis on tegu üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Üldplaneeringu muutmine on vajalik, kuna olemasolevas karjääris on mõistlik maavara lõpuni kaevandada. Erinõuded detailplaneeringu koostamisel Detailplaneering peab sisaldama kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Muudatuse sisuks on üldplaneeringus märgitud maakasutuse juhtotstarbe muutmine Pajusi vallas . Detailplaneeringu menetlemisel kohaldatakse PlanS §-s 142 sätestatut. Koostöö ja kaasamin e detailplaneeringu koostamisel Detailplaneering tuleb koostada koostöös Terviseameti Lõuna talitusega, kuna planeeringuga kavandatud tegevus võib mõjutada ümbritsevate elanike tervist, joogivee kvaliteeti ning tegevusega kaasneb suurenenud müra. Detailplaneering tuleb koostada koostöös Põllumajandusameti Jõgeva keskusega, kuna tegevus võib omada mõju maaparandusobjektidele ja eesvoolule. Detailplaneering tuleb koostada koostöös Tehnilise Järelevalve Ametiga, et tagada lõhketööde jm tegevuste kontroll karjääris. Detailplaneering tuleb koostada koostöös Jõgeva Maavalitsusega, et tagada maakonna tasakaalustatud areng. Detailplaneering tuleb koostada koostöös Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooniga, et tagada keskkonnaaspektide tasakaalustatud . Detailplaneering tuleb kooskõlastada valitsusasutustega, kellega on planeeringu koostamise käigus tehtud koostööd. Detailplaneeringu lahendus tuleb enne valitsusasutustele kooskõlastamisele esitamist kooskõlastada Pajusi Vallavalitsusega. Muud valitsusasutused, kellega tuleb koostö öd teha, selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt sellele, millised küsimused ja objektid detailplaneeringus käsitlemisele tulevad. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata järgmised isikud, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada: Kuuse (57301:002:0830), Aunapuu (57301:002:0329), Lodjametsa (57301:003:0063), Laugi (57301:003:0401), Mando (57301:003:0062) ja Paemurru katastriüksuste omanik ud; isikud, kes avaldavad soovi olla detailpla neeringu koostamisse kaasatud; muud kaastavad isikud selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt detailplaneering us käsitletavatele küsimustele. Detailplaneeringu ajakava Detailplaneeringu (edaspidi DP) ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (edaspidi KSH ) läbiviimise eeldatav ajakava on Tabelis 1. Kui DP koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse DP menetlemisel üldplaneeringu (ÜP) menetlemisele ette nähtud nõuetest. Tabel 1. DP ja KSH läbiviimise eeldatav ajakava Tegevus Periood, aeg DP koostamise ja KSH algatamine 17.02.2016 DP lähteseisukohtade koostamine mai-juuni 2016 KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine mai-juuni 2016 KSH väljatöötamise kavatsuse edastamine DP koostamise korraldajale (Pajusi Vallavalitsusele) juuni 2016 DP lähteseisukoh tade ja KSH väljatöötamise kavatsuse esitamine ettepanekute saamiseks juuni 2016 (ettepanekute esitamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 30 päeva*) Asja ssepuutuvad asutus ed ja isikud esita vad ettepanekud DP lähteseisukoh tade ja K S H väljatöötamise kavatsuse kohta juuli 2016 ( 30 päeva jooksul väljatöötamise kavatsuse saamisest* ) DP koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel DP lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused juuli-august 2016 DP lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus koos isikute ja asutuste ettepanekutega avalikustatakse DP koostamise korraldaja veebilehel august 2016 DP koostamine august-september 2016 K SH läbivii mine, KSH aruande eelnõu koostamine ja selle esitamine DP koostamise korraldajale august-september 2016 DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust teata mine oktoober 2016 (hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust*) DP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek oktoober-november 2016 (vähemalt 30 päeva*) DP koostamise korraldaja teatab a valiku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha november 2016 (30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist*) DP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalikust arutelust teata mine detsember 2016 (hiljemal t 14 päeva enne avaliku arutelu* ) DP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu jaanuar 2017 (45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist*) Kui avalikul väljapanekul esitati kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta ajalehes (vt täpsemalt PlanS § 84 lg 1) jaanuar 2017 (30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates*) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse DP ja KSH aruande eelnõus vajalikud muudatused jaanuar 2017 DP ja KSH aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks veebruar 2017 K ooskõlast uste ja arvamuse andmi ne veebruar-märts 2017 (30 päeva jooksul DP ja KSH aruande saamisest*) KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamine märts 2017 Puudutatud isikute teavitamine KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest märts 2017 (teavitamine 14 päeva jooksul otsuse tegemisest*) KSH ar uande tulemuste lisamine DP-sse märts 2017 DP vastuvõtmine märts 2017 DP avalikust väljapanekust teata mine märts 2017 (hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust*) DP avalik väljapanek aprill 2017 (vähemalt 30 päeva*) DP koostamise korraldaja teatab a valiku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha mai 2017 (30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist*) DP avaliku väljapaneku tulemuste avalikust arutelust teata mine mai 2017 (hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust * ) DP avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu juuni 2016 (45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist*) Kui DP avalikul väljapanekul esitati kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta ajalehes (vt täpsemalt PlanS § 89 lg 1) juuni 2016 (30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates*) DP esitamine maavanemale heakskiitmiseks juuli 2017 Otsuse tegemine DP heakskiitmise kohta 60 päeva jooksul selle maavanemale esitamisest arvates* DP kehtestamine september 2017 DP kehtestamisest teavitamine PlanS § 91 lg-d 2, 5 Kehtestatud DP saatmine maavanemale ja Maa-ametile PlanS § 139 lg 4 Muudatuse tegemine ÜP-s 30 päeva jooksul DP kehtestamisest* (PlanS § 142 lg 8) * PlanS-s sätestatud tähtajad