Hoonestusloa taotlusest

Keskkonnaamet Narva mnt 7a, Tallinn 15172 [email protected] Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a, Tallinn 15172 [email protected] Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23 A, Tallinn 10614 [email protected] 30. juuni 2016 Ösel Aquafarms OÜ vee erikasutusloa taotluste ning hoonestusloa taotluse menetlemisest Advokaadibüroo GLIMSTEDT kliendiks on Ösel Aquafarms OÜ (registrikood 12740506, edaspidi taotleja), kes kavatseb rajada/rekonstrueerida Saaremaal Kihelkonna vallas Kehila külas Kesknõmme kalakasvatuse ja kelle esindajana pöördume käesolevaga Keskkonnaameti (edaspidi KKA), Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KKM) ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TJA) poole seoses vee erikasutuslubade ja hoonestusloa taotlustega. ASJAOLUD 1. 09.12.2015 esitas taotleja TJA-le hoonestusloa taotluse veekogu koormamiseks veevõtu kollektoriga ja heitvee väljalasuga (torujuhtmega). 2. 06.04.2016 kirjaga nr. 1-13/15-1819-018 vastas TJA taotleja selgitustaotlusele, toetudes KKM-st ja KKA- st saadud infole, et Soela väina veeseisund on halb, mistõttu ei ole võimalik kalakasvatuse näol tekkiva täiendava reostuskoormuse lubamist piirkonda. Tuleb selgitada, kas taotleja kavandatavat tegevust on võimalik läbi viia nii, et ei tekiks täiendavat reostuskoormust. Kui selgub, et tegevust on võimalik läbi viia kasutades tehnoloogiaid, millega reostuskoormust vähendada, saab edasi minna ka hoonestusloa menetlusega. 3. 31.12.2015 esitas taotleja vee erikasutusloa taotluse KKM-le kavatsusega rajada/rekonstrueerida Kesknõmme kalakasvatuse. 4. 13.01.2016 kirjaga nr 17-7/16/7-2 teatas KKM, et otsustab vee erikasutusloa andmise üksnes kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste rajamisel, kui toimub tahkete ainete uputamine veekogusse. Pinnavee võtmise, heitvee suublasse juhtimise, kalade kasvatamise ning veekogu füüsikaliste omaduste muutmiseks annab vee erikasutusloa KKA. 5. 20.01.2016 esitas taotleja KKA-le vee erikasutusloa taotluse ca 99,5 miljoni m3 (alla 100 miljoni m3) merevee võtmiseks Tagalahest ja sama koguse kalakasvatusbasseinide heitvee juhtimiseks Tagalahte. 6. 16.03.2016 kirjaga nr 14-6/16/64-4 (edaspidi KKA 16.03.2016 kiri) teavitas KKA, et on võtnud vee erikasutusloa taotluse menetlusse. Samuti teatas KKA, et Soela väina rannikuveekogumisse täiendava reostuskoormuse lisamine on keelatud, mistõttu on KKA asunud vormistama vee erikasutusloa andmisest keelduva otsuse eelnõud. KKA 16.03.2016 kirjast nähtuvad kokkuvõtlikult järgmised selgitused: • Lääne-Eesti veemajanduskava kohaselt on Soela väina rannikuveekogumi seisund hinnatud kesiseks ning selle meetmekava kohaselt tuleb seal vältida täiendava reostuskoormuse lisandumist; • riikliku keskkonnaseire programmi tulemusena aastal 2012 mõõdeti veekogumis nii üldlämmastiku kui üldfosfori suvise keskmise sisalduse väärtused, mis ületavad keskkonnaministri 28.11.2010 määrusega „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord“ (edaspidi määrus nr 44) rannikuveekogumi tüübile IV kehtestatud hea seisundi väärtust; • kalakasvatuse näol tekib täiendav reostuskoormus, mis ei ole piirkonnas lubatud; • haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS) § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi taotlejale üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi vältides, mistõttu võttis KKA taotluse menetlusse seal esinevatest puudustest hoolimata, kuivõrd ei muudaks puuduste kõrvaldamine taotluse perspektiivituse hinnangut. 7. 31.03.2016 edastas taotleja KKM-le, KKA-le, TJA-le ja Kihelkonna Vallavalitsusele ettepaneku koostöö edendamiseks ja erinevate ametkondade osalusega töörühma moodustamiseks. TJA teatas 06.04.2016 kirjas, et kiidab selle ettepaneku heaks. 8. 26.04.2016 saatis Hendrikson & Ko keskkonnaekspert Kuido Kartau KKA-le e-kirja, milles avaldas, et taotleja asub ette valmistama uut taotlust ning on kavatsus varasemalt esitatud taotlus tagasi võtta. Sellega seoses paluti KKA-l varasemalt esitatud taotluse osas otsuseid mitte enne teha, kui taotleja on esitanud uue taotluse (hiljemalt 30.06.2016). TAOTLUSED Käesolevaga palub taotleja: 1. KKA-l ja KKM-l jätkata taotleja poolt esitatud vee erikasutuslubade taotluste sisulist menetlemist ning TJA-l jätkata hoonestusloa taotluste sisulist menetlemist. 2. KKA-l mitte teha vee erikasutusloa andmise osas keelduvat otsust enne, kui planeeritava tegevuse võimalik keskkonnamõju on usaldusväärselt tuvastatud. 3. KKA-l algatada keskkonnamõju hindamine või korraldada keskkonnamõju eelhinnangu andmine, et tuvastada planeeritava tegevusega kaasnev keskkonnamõju ja võimalikud meetmed selle mõju minimeerimiseks, leevendamiseks ja kompenseerimiseks. 4. Korraldada taotleja esindajate, KKA, KKM ja TJA spetsialistide nõupidamine, et selgitada loamenetluste jätkamisega seotud küsimusi. PÕHJENDUSED 9. Taotleja palub KKA’l jätkata 20.01.2016 esitatud vee erikasutusloa sisulise menetlusega ning mitte teha enne keskkonnamõju väljaselgitamist loa andmisest keeldumise otsust. Taotleja kaalus pärast 26.04.2016 e-kirja saatmist, kas praeguse info pinnalt saab siiski järeldada menetluses oleva vee erikasutusloa taotluse ilmselget perspektiivitust, ja jõudis järeldusele, et taotlus ei ole perspektiivitu. 10. KKA kirjast nähtuvalt on põhiline küsimus, kas planeeritav kalakasvatus põhjustab reostuskoormuse lisandumise Soela väina rannikuvette. Reostuskoormuse tekkimine ja muud potentsiaalsed keskkonnamõjud on adekvaatselt hinnatavad vee erikasutusloa menetluse käigus. Võimalik on kohaldada parimat olemasolevat tehnoloogiat reostuskoormuse minimeerimiseks ning täiendavalt erinevaid kompenseerivaid meetmeid, mis koosmõjus võiksid potentsiaalse negatiivse keskkonnamõju täielikult neutraliseerida. Selliste võimaluste tuvastamiseks on taotleja arvates vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) või KMH eelhinnang. 11. Taotleja leiab, et ilma tegelike keskkonnamõjude väljaselgitamiseta ei ole taotluse rahuldamata jätmine perspektiivitusele tuginedes võimalik. Tegemist oleks olulise kaalutlusveaga. Alljärgnevalt põhjendab taotleja, millistel kaalutlustel ta otsustas mitte võtta tagasi KKA menetluses olevat vee erikasutusloa taotlust ning teeb ettepaneku olemasoleva taotluse menetlemisega sisuliselt jätkata. Ühtlasi palub taotleja asjaomaste haldusorganite ametnikega kohtumist, et olla haldusmenetluses ära kuulatud ja arutada taotluse sisulise menetlemise edasist võimalikkust. 2  (I) Keskkonnamõju väljaselgitamiseks on vajalik algatada KMH või anda eelhinnang 12. KKA 16.03.2016 kirjast nähtub, et KKA peab vee erikasutusloa taotlust perspektiivituks seetõttu, et eeldatavasti põhjustab planeeritav kalakasvatus sellist reostuskoormust, mida ei ole võimalik Soela väina piirkonnas lubada. Olukorras, kus taotluse rahuldamata jätmise ainsaks või peamiseks argumendiks saab olema potentsiaalne negatiivne keskkonnamõju reostuskoormuse näol, tuleb sellise keskkonnamõju esinemine usaldusväärselt tuvastada. Taotleja hinnangul on seda võimalik teha, algatades KMH. 13. Seda, kas ja mil määral kavandatav tegevus tegelikult keskkonda ohustab, on võimalik selgitada just KMH käigus. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 31 kohaselt on KMH eesmärk anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. 14. KMH annab haldusorganile täiendava olulise informatsiooni kaalutlusõiguse teostamiseks, mh ka selle kohta, kas negatiivset keskkonnamõju on võimalik neutraliseerida, leevendada või kompenseerida. KMH võimaldab hinnata erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, nende positiivseid ja negatiivseid külgi ning mõju keskkonnale. Just alternatiivide võrdlemise tulemusena on võimalik teha tehnoloogilise lahenduse osas informeeritud valik.1 15. Analoogia alusel võib siinkohal tuua näiteks Riigikohtu seisukohad geoloogilise uuringu loamenetlusest. Riigikohus on leidnud geoloogilise uuringu loamenetluses, et uuringutulemustel on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule ei järgne kaevandamist. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused keskkonnaregistris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. Nii taotlejal kui ka haldusorganil on pärast uuringu tegemist varasemast rohkem teavet planeeritava tegevuse tegelike mõjude kohta. Nii on haldusorganil võimalik hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele. Kogutava teabe väärtus on üheks kaalutluseks, mida uuringuloa kooskõlastamise üle otsustamisel arvestada.2 Riigikohtu seisukoht geoloogilise uuringuloa väljastamise positiivsete külgede kohta on analoogia korras üle kantav ka KMH menetlusse. KMH positiivne väärtus seisneb kokkuvõtlikult järgmises: • võimaldab usaldusväärselt tuvastada, kas planeeritav tegevus omab keskkonnale negatiivset mõju (KeHJS § 20 lg 1 p-d 4 ja 6); • võimaldab hinnata, kas negatiivset mõju on võimalik neutraliseerida või kompenseerivate meetmega osaliselt või täielikult leevendada (KeHJS § 20 lg 1 p 7); • toob välja eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjelduse (KeHJS § 13 p 3). 16. KMH või eelhinnangu andmine on KeHJS § 6 lg-s 1 sätestatud loetelu puhul kohustuslik, kuid KMH algatamine ei ole lubamatu ka siis, kui kavandatav tegevus loetelus ei esine. KMH algatamine olukorras, kus see ei ole KeHJS alusel kohustuslik, on haldusorgani kaalutlusotsus. Ringkonnakohus on leidnud, et KMH algatamise üle otsustamisel ei pea haldusorganil olema konkreetseid tõendeid selle kohta, et tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju. KMH algatamine ei saa toimuda küll meelevaldselt, kuid ringkonnakohtu hinnangul piisab põhjendatud kahtluse olemasolust.3 Kui keskkonnamõju avaldumise olulisus ei ole taotluse alusel välja selgitatav, on KMH vältimatu vahend, et saada kinnitus, et kasutusele võetakse parim võimalik tehnika.4 KMH algatamise kohustuslike aluste puudumisel on seega haldusorganile jäetud kaalutlusõigus, kas KMH algatada või mitte. 17. Olulise keskkonnamõju tuvastamine on võimalik ka eelhinnangu kaudu (KeHJS § 6 lg 2). Seda, kas praeguses menetluses tõendamist vajav teave on võimalik välja selgitada KMH asemel hoopis KMH eelhinnangu kaudu, on KKA kaalutlusotsus. (II) Keelduva otsuse tegemine enne asjaolude väljaselgitamist on oluline kaalutlusviga 18. Vee erikasutusloa taotluse lahendamine toimub kaalutlusõiguse kaudu. HMS § 54 alusel on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Diskretsioonireeglite 1 Vt ka Riigikohtu 15.12.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-67-14, p 23.2. 2 Riigikohtu 11.11.2015 otsus haldusasjas nr 3-3-1-37-15, p 13. 3 Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2009 otsus haldusasjas nr 3-08-1694, p 11. 4 Tallinna Halduskohtu 31.10.2008 otsus haldusasjas nr 3-08-1193, lk 22. 3  rikkumine võib seisneda ka diskretsiooni mittekasutamises, kui diskretsiooni teostamiseks pädev haldusorgan ei kontrolli ega kaalu kõiki võimalusi ega võta arvesse kõiki asjaolusid, mida tal on otsustamisel võimalik kasutada.5 19. Haldusakti kooskõla tingimuseks selle andmise ajal kehtiva õigusega on muuhulgas juhtumi faktiliste asjaolude vastavus haldusakti andmise aluseks olevas õigusnormis sisalduvatele õiguslikele eeldustele.6 Kui KKA sooviks tugineda vee erikasutusloa andmise keeldumise otsuses keskkonnamõju puudutavatele argumentidele, oleks eelnevalt vajalik see mõju tuvastada. Näiteks on Riigikohus planeerimismenetluses kohtulikku kontrolli teostades leidnud, et kui olemasolev informatsioon ei ole piisav õiguspärase ja õiglase kaalutlusotsuse tegemiseks, peab haldusorgan planeeringu koostajat ja vajadusel ka teisi puudutatud isikuid kaasates koguma otsustamiseks täielikumat teavet.7 HMS § 6 kohaselt kehtib haldusmenetluses uurimispõhimõte, s.t haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. 20. Haldusmenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas esitatud taotluste rahuldamata jätmine pelgalt formaalsetel põhjustel, taotluse põhjendatust sisuliselt välja selgitamata ja hindamata. Lisaks selgitamis- ja nõustamiskohustusele on haldusorgani ülesandeks ka oluliste asjaolude väljaselgitamine ning selleks koostöö tegemine taotlejaga või muude isikutega, kes omavad andmeid või tõendeid haldusmenetluses olulise asjaolu olemasolu või puudumise kohta ja saavad neid haldusorgani taotlusel haldusorganile esitada.8 Kui olulised asjaolud jäävad välja selgitamata või tuvastatakse puudulikult, siis ei saa ka menetluse lõpptulemus olla õiguspärane. 21. Taotleja arvates on võimalik vee erikasutusloa menetluses selgitada välja tähtsust omavad asjaolud - negatiivse keskkonnamõju potentsiaalne teke ja selle neutraliseerimise võimalikkus – KMH või KMH eelhinnangu kaudu. Tuleb arvestada, et KMH algatamine koormab just ettevõtjat, kelle taotlust menetletakse. Esiteks, KMH läbiviimine on ajamahukas ja pikendab loamenetlust. Teiseks, KeHJS § 8 lg 2 alusel kannab KMH läbiviimisega seotud kulud arendaja. Kui arendaja ise KMH läbiviimisele vastu ei vaidle ja tema loamenetluse lõpptulemus sõltub negatiivse keskkonnamõju tekkimisest ja selle neutraliseerimise võimalikkusest, siis ei tohiks haldusorgan teha loamenetluses keelduvat otsust enne KMH menetluse läbiviimist. 22. Taotleja märgib, et tema poolt esitatud vee erikasutusloa taotluses välja toodud reostuskoormuse hinnang on esialgne prognoos, mistõttu ei piisa haldusorganil lasuva uurimiskohustuse täitmiseks pelgalt sellest, kui haldusorgan tugineb keskkonnamõjule hinnangu andmisel vaid taotluses esitatud teabele. Taotluses on välja toodud reostuskoormus maksimaalse tootmismahu korral ehk kõige suurem võimalik mõju. Taotluses on leitud muu hulgas järgmist: „Eeldusel, et merre suunatav toitainete voog seguneb piisavalt ulatuslikul merealal, on planeeritava kalakasvatuse poolt põhjustatava toitainete kontsentratsiooni kasv piirkonnas tagasihoidlik. Edasise kalakasvatuse tehnilise lahenduse täpsel väljatöötamisel täpsustatakse konkreetseid lahendusi tagamaks parim keskkonnahoidlik lahendus.“ Seda, kas ja kui suur on negatiivne keskkonnamõju ning mil viisil saab seda leevendada või kompenseerida, peakski selgitama välja vee erikasutusloa edasine menetlus. 23. Taotleja märgib, et KKA on 16.03.2016 kirjas tuginenud üldlämmastiku ja üldfosfori keskmise sisalduse väärtuste puhul riikliku keskkonnaseire programmi mõõtmistulemustele. Kirjast nähtub, et need näidud on saadud aastal 2012. Mõõdistustest on seega möödunud üle 4 aasta. Tuginemine 2012. aasta mõõtmistulemistele võib samuti olla kaalutlusviga, sest tegelik olukord võib olla muutunud. 24. Eeltoodust järeldub, et loa andmisest keelduva otsuse tegemine praeguses menetlusetapis ja olemasoleva teabe valguses on ilmselgelt ennatlik ja lähtuks mittetäielikest faktilistest andmetest. Tegemist oleks kaalutlusveaga, mis oleks omakorda vaidlustatav halduskohtus. Taotleja mõistab, et tal ei ole õigust nõuda käesoleval ajal vee erikasutusloa taotluse rahuldamist, kuid taotleja on õigustatud nõudma oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt. Sellist kaalumist sisuliselt ei toimu, kui asjas ei selgitata välja planeeritava tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid ja nende neutraliseerimise võimalusi. 5 Riigikohtu halduskolleegiumi 06.11.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02, p 18. 6 Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2006 otsus haldusasjas nr 3-04-319, p 9. 7 Riigikohtu halduskolleegiumi 06.11.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02, p 18. 8 Tartu Ringkonnakohtu 09.06.2006 otsus haldusasjas nr 3-05-198, lk 5. 4  (III) Hetkel puudub keelduva otsuse tegemiseks õiguslik alus 25. Taotleja on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine aluseid vee erikasutusloa andmisest keeldumiseks enne, kui on hinnatud kavandatava tegevuse keskkonnamõju. Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 9 lg 10 keeldutakse vee erikasutusloa andmisest, kui: • veevaru ei ole piisav või ohustab vee erikasutus otseselt inimese tervist või keskkonda; • suubla või põhjaveekihi seisundit halvendatakse ulatuses, mis muudab need kasutamiskõlbmatuks; • taotletav tegevus ei ole kooskõlas õigusaktidega; • loa taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid. 26. KKA saaks vee erikasutusloa andmisest keeldumisel tugineda VeeS § 9 lg 10 toodud alustele. KKA seisukohtadest nähtub, et KKA peab taotlust perspektiivituks seetõttu, et eeldatavasti põhjustab kavandatav tegevus sellist reostuskoormust, mida ei ole võimalik Soela väina piirkonnas lubada. Seda, kas ja mil määral kavandatav tegevus tegelikult ohustab otseselt keskkonda, on aga võimalik selgitada KMH käigus. 27. Keskkonnaministri 10.05.2013 määruse nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“ (edaspidi määrus nr 18) § 16 lg 1 kohaselt teeb vee erikasutusloa andja vee erikasutusloa andmise otsuse lähtudes: • taotluses esitatud informatsioonist; • vee kasutamist ja kaitset sätestavatest õigusaktidest; • taotluse kohta esitatud seisukohtadest; • KMH tulemustest. 28. Kui loa andmisest keeldumise põhjuseks oleks kavandatava tegevusega kaasnev kahjulik keskkonnamõju, peaks vee erikasutusloa andja keeldumise otsustamisel tuginema KMH tulemustele. Juba ainuüksi sellel põhjusel ei ole praeguses menetlusetapis võimalik teha vee erikasutusloa andmisest keelduvat otsust. (IV) Negatiivset keskkonnamõju on võimalik neutraliseerida 29. Taotlejaga samas piirkonnas soovib kalakasvatusega tegeleda ka OÜ Redstorm, kes esitas 21.05.2015 hoonestusloa taotluse Saaremaale Tagalahte kolme sumbakomplekti paigaldamiseks vikerforelli kasvatamiseks. OÜ Redstorm poolt hoonestusloa taotluses esitatud info sumpade diameetri ja sügavuse kohta näitab, et sumpade maht võimaldab kasvatada kala kuni 1000 t. See ületab kümnekordselt OÜ Redstorm olemasoleva ja 14.03.2017 lõppeva vee-erikasutusloaga lubatud kalakasvatuse mahu (100 t). Nendele asjaoludele vaatamata otsustas Vabariigi Valitsus 27.05.2016 korraldusega nr 174 algatada hoonestusloa menetlus OÜ Redstorm taotluse alusel kavandatavate kalakasvatussumpade rajamiseks, viia hoonestusloa menetlus läbi avatud menetlusena, jätta KMH algatamata ja selgitada koostöös KKA ja KKM- ga välja kompenseerivad meetmed ning nende kasutamine kalakasvatuse tagajärjel tekkiva reostuskoormuse vähendamiseks Soela väinas. OÜ Redstorm hoonestusloa menetlusest nähtub, et kalakasvatusest tekkivate negatiivsete keskkonnamõjude neutraliseerimine on võimalik, kusjuures selles menetluses ei peetud vajalikuks isegi KMH-d läbi viia. 30. 15.01.2016 kirjas nr 17-7/16/409 selgitab KKM, et tehnoloogiaid, mis võimaldavad vältida kalakasvatusest lämmastiku- ja fosforiühendite ning muude saasteainete sattumist rannikuvette, sealhulgas kalakasvatustes kasutatava vee puhastamise ja taaskasutuse süsteemid on maailmas ja ka Euroopa Liidus olemas ja kasutusel. Samuti selgitab KKM, et lisaks kalakasvatusest rannikuvette liikuva vee puhastamisele on kalakasvatajal võimalik kasutada ka merekeskkonnale avalduvat koormust kompenseerivaid meetmeid, mis kõrvaldavad koheselt saasteainete mõju. Sellised seisukohad Soela väina rannikuveekogumisse kalakasvatuseks vee erikasutuslubade andmise tingimuste kohta on KKM andnud pärast põhjalikku analüüsi, erinevate allasutustega kooskõlastamist ja ühise seisukoha kujundamist.9 Taotleja arvates on need seisukohad asjakohased ka teda puudutavas vee erikasutusloa menetluses. 31. 16.11.2015 kirjas nr 16-6/15-1444-003 viitab TJA OÜ Redstorm hoonestusloa taotluse menetluses KKM poolt esitatud seisukohale 19.06.2015 kirjas nr 12-22/15/5037-2, et kalade kasvatamist sumpades saab lubada Soela väina veekogumist ainult juhul, kui hoonestusloa taotleja tagab, et tegevusega ei lisandu 9 vt KKM 18.12.2015 kiri nr 12-22/15/5037-5, milles KKM põhjendab TJA-le vastuse esitamise tähtaja pikendamise vajadust. 5  veekogusse lämmastikku ning fosforit. Seega ei ole KKMpidanud kalakasvatust Soela väina rannikuveekogumis võimatuks, vaid on leidnud, et teatud tingimustel võib see olla lubatav. 32. KKA 16.03.2016 kirjas väljendatud hinnang, et kalakasvatuse näol tekkiva täiendava reostuskoormuse lubamist piirkonda ei saa kuidagi võimalikuks pidada ja taotleja vee erikasutusloa taotlus on perspektiivitu, on vastuolus eelpool viidatud KKM ja TJA seisukohtadega. Seda, kas ja mil viisil on võimalik negatiivset keskkonnamõju (sh reostuskoormust) ära hoida, selgitab edasine menetlus. Juhul, kui negatiivset keskkonnamõju on võimalik ära hoida, ei ole vee erikasutusloa andmisest keeldumine KKA 16.03.2016 kirjas toodud põhjustel enam asjakohane. 33. Ka taotleja hoonestusloa taotluse menetluses on KKM oma 14.01.2016 kirjas nr 17-6/16/165-2 avaldanud seisukohta, et kalakasvatuse lubamine antud piirkonnas oleks võimalik, kui saasteainete heide keskkonda puuduks või kui heite korral rakendataks meetmeid, mis samas ka saasteainete mõju kõrvaldavad ning et KKA võib nõuda vajadusel KMH läbiviimist. KKM on kalakasvatuse rajamist piirkonda pidanud võimalikuks siis, kui saasteainete heide keskkonda puuduks või kui heite korral rakendataks meetmeid, mis samas ka saasteainete mõju kõrvaldavad. Selliste meetmetena võiks kaaluda näiteks looduslike vees olevaid saasteaineid filtreerivate organismide kasvatamist või taimestiku niitmist. Need meetmed peavad olema efektiivsed kalakasvatuse rajamise hetkest. KKA on 16.03.2016 kirjas kasutanud samu KKM seisukohti, kuid üksnes valikuliselt, märkides, et täiendava reostuskoormuse lubamine piirkonnas ei ole võimalik. 34. Taotleja viitab ka KKA 09.11.2011 korraldusele nr 1-15/11/29, millega KKA otsustas anda OÜ-le Redstorm vee erikasutusloa kalakasvatuseks sumpades Tagalahes. Korralduse kaalutluste osas märgitakse, et samas piirkonnas on kalakasvatusega tegeletud ka varem ning negatiivset mõju ümbruskonnale pole KKA vaatluste põhjal varem täheldatud. Samuti märgitakse, et loa taotleja lubab kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat, misläbi minimeerida võimalikku mõju keskkonnale ning vähendada merereostuse ohtu. 35. Taotleja kavatseb samuti rakendada parimat võimalikku tehnoloogiat, millega minimeeritakse keskkonnamõjutusi. Samuti kinnitab taotleja KKM seisukohta, et lämmastiku- ja fosforiühendite sattumist rannikuvette on uute tehnoloogiliste lahendustega võimalik vältida ja sellele lisaks kasutada täiendavaid kompenseerivaid meetmeid. Taotleja omanikud on vesiviljelusega tegelenud juba 2003. aastast, omades seega kalakasvatuse valdkonnas pikaajalisi kogemusi. Taotleja sooviks on tegutseda kõiki keskkonna-alaseid nõudeid järgides ja säästlikul viisil, mistõttu on taotleja loomulikuks huviks kasutada ka parimat võimalikku tehnilist lahendust. 36. Kuna kalakasvatuse rajamise protsess võtab ca 3-5 aastat, võib lõplik tehnoloogia, mida käitises tegelikult kasutama hakatakse, olla olemasolevatest lahendustest veelgi keskkonnasõbralikum. Antud sektoris toimuvad arengud kiiresti. Ka see on põhjus, miks peaks alustama KMH läbiviimisest, mille jooksul saab valida tehnoloogia, mis oleks kõige otstarbekam taotletavate tootmismahtude saavutamiseks. (V) Menetluse käigus tuleb arvestada ka ettevõtja õigustatud huvidega 37. Põhiseaduse § 31 sätestab ettevõtlusvabaduse põhimõtte, mis seisneb ühelt poolt isiku õiguses tegeleda ettevõtlusega ja teenida seeläbi tulu ning teisalt riigi kohustuses mitte teha isikutele põhjendamatuid takistusi ettevõtlusega tegelemisel. Ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse.10 38. Kalakasvatuse rajamine on taotleja majanduslik huvi ja taotleja on selle huvi realiseerimisel nõus järgima kõiki keskkonnaalaseid regulatsioone ja kasutama parimat võimalikku tehnikat. Praeguses menetluses ei ole selge, et taotleja huvi realiseerimine ja kalakasvatuse rajamine on ilmselgelt võimatu. Seetõttu rikuks KKA keelduva otsusega PS §-s 31 sätestatud taotleja ettevõtlusvabadust. (VI) Ettepanek kohtumiseks 39. Taotleja teeb vee erikasutuslubade ja hoonestusloa menetluse jätkamise võimaluste selgitamiseks KKA- le, KKM-le ja TJA-le ettepaneku kohtumiseks. Taotleja soovib selgitada kavandatavat tegevust ja omapoolseid seisukohti. Taotleja leiab, et kohtumine aitaks kujunenud olukorra selginemisele kaasa. Ühtlasi sooviks taotleja arutada, kas vee erikasutusloa saaks väljastada etappides ehk arvestusega, kus 10 RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00, p 11. Vt ka Ülle Madise jt. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2012. Paragrahv 31, kommentaarid 1, 5 ja 6.1. 6  tootmismaht suureneks järk-järgult (näiteks alustades 1000 t juurdekasvust ning järgnevatel aastatel koos keskkonnaseirega kogust suurendada). 40. Kohtumine oleks kasulik ka seetõttu, et KKA ja TJA saaks selgitada, kas lisaks keskkonnamõju puudutavatele küsimustele esineb taotlustes veel puudusi. Nimelt on KKA 16.03.2016 kirjas selgitanud, et võttis taotluse menetlusse, hoolimata „puuduste esinemisest“. Taotleja soovib kõik puudused kõrvaldada, kui need peaksid mingilgi moel takistama vee erikasutusloa sisulist menetlemist. Taotleja on meeleldi valmis kõiki ülaltooduga seoses tekkida võivaid küsimusi selgitama. Vajadusel palun võtke ühendust allakirjutanuga e-posti aadressil [email protected] või telefonil 52 95932. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Jürgen vandeadvokaat Ösel Aquafarms OÜ lepinguline esindaja 7 Lea Baumann Saatja: Imbi Jürgen <[email protected]> Saatmisaeg: 30. juuni 2016. a. 10:38 Adressaat: TJA - Avalik Koopia: 'Aquafarms'; Kuido Kartau Teema: Ösel Aquafarms hoonestusloa taotlusest Manused: Ösel Aquafarms vee erikasutusloa ja hoonestusloa taotlustest KKA, KKM, TJA 30-06-2016.bdoc Lugupeetud Tehnilise Järelevalve Amet Ösel Aquafarms OÜ esindajana edastame kirja seoses kalakasvatuse rajamiseks vajaliku hoonestusloa taotlusega. Palun kinnitage kättesaamist. Lugupidamisega Imbi Jürgen Vandeadvokaat GLIMSTEDT Kai 1, Tallinn 10111, Estonia Tel +372 611 8050 Fax +372 611 8051 Mob +372 529 5932 [email protected] www.glimstedt.ee ________________________________________________________________________________________________ Käesolev kiri on konfidentsiaalne ning mõeldud kasutamiseks kirja päises nimetatud isikule. Igasugune käesoleva kirja mistahes viisil kasutamine või kopeerimine isiku poolt, kes ei ole märgitud selle adressaadiks, on keelatud. Kui te olete saanud käesoleva kirja eksimuse tõttu, palun teavitage sellest kirja saatjat ning kustutage saadud kiri kõikide lisadega. This message is intended for the exclusive use of the addressee and may contain legally privileged, confidential information. If you have received this message in error, please notify us immediately and delete this message, including attachments. We cannot guarantee security, integrity and confidentiality of information sent or received by electronic mail. 1