Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine. Sillamäe LV

Töö number 2016-0016 Tellija EuroChem Terminal Sillamäe AS Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev Juuni 2016 Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm Versioon 1 (seisukoha küsimiseks) Kuupäev 7.06.2016 Koostanud Eike Riis, Raimo Pajula Kontrollinud Hendrik Puhkim Esikaane pilt: Väljavõte terminali asendiskeemist (Sillamäe ammoniaagiterminali eskiisprojekt. Sweco Projekt AS, töö nr 15320-0028) Projekti nr 2016-0016 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5 2. KMH OSAPOOLED .............................................................................................. 6 3. KAVANDATAV TEGEVUS ..................................................................................... 7 3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ............................................................................. 7 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht .............................................................................. 7 3.3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus .......... 9 3.3.1. Ammoniaagiterminali ehitised ja tehnoloogia kirjeldus .............................................. 9 3.3.2. Produkti liikumise skeem ..................................................................................... 12 3.3.3. Ümberlaaditava produkti (ammoniaagi) omadused ................................................. 12 3.3.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ...................................... 13 4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 14 4.1. Looduskeskkond ................................................................................................ 14 4.1.1. Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus .................................................................. 14 4.1.2. Põhja- ja pinnavesi ............................................................................................. 14 4.1.3. Klimaatilised tingimused ..................................................................................... 14 4.1.4. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 15 4.1.5. Taimestik ja loomastik ........................................................................................ 16 4.1.6. Roheline võrgustik.............................................................................................. 17 4.2. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon ................................................................... 17 4.2.1. Välisõhu seisund ................................................................................................ 17 4.2.2. Müra ja vibratsioon............................................................................................. 18 4.3. Kultuuriline keskkond ......................................................................................... 19 4.3.1. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid ......................................................... 19 4.3.2. Väärtuslik maastik .............................................................................................. 19 4.4. Sotsiaal-majanduslik keskkond ............................................................................ 20 4.4.1. Asustus ja maakasutus ....................................................................................... 20 4.4.2. Tehniline taristu ................................................................................................. 20 4.4.3. Ohtlikud ettevõtted ............................................................................................ 20 5. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA...................................................................... 22 5.1. Sillamäe linna üldplaneering ................................................................................ 22 5.2. Sillamäe sadama detailplaneering ........................................................................ 22 5.3. Ida-Viru maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ........................................................................................ 24 5.4. Ida-Viru maakonnaplaneering .............................................................................. 24 6. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ................................................................. 25 7. NATURA 2000 EELHINDAMINE ........................................................................ 28 7.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ...................................................................... 28 7.2. Päite loodusala iseloomustus ............................................................................... 29 7.3. Tõenäoliselt oluliste mõjude prognoosimine ........................................................... 30 7.4. Natura eelhindamise tulemus ............................................................................... 31 8. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU...................................... 32 8.1. Eeldatavad mõjuallikad ....................................................................................... 32 8.2. Mõjuala suurus .................................................................................................. 32 8.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatava mõju olulisus .................................. 33 8.3.1. Looduskeskkond ................................................................................................ 33 8.3.2. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon ................................................................... 34 3 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm 8.3.3. Kultuuriline keskkond ......................................................................................... 34 8.3.4. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale ............................................................ 35 8.4. Eelhindamise tulemuste kokkuvõte ....................................................................... 36 9. KMH KOOSTAMISE JA MENETLEMISE AJAKAVA ............................................... 38 10. AVALIKKUSE KAASAMINE JA ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMISEST ....................................................................................................................... 41 10.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine ............................................................................................. 41 10.2. Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta .................................................... 42 10.3. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest............................... 43 11. KMH LÄHTEMATERJALID ................................................................................. 44 Lisad Lisa 1. Sillamäe Linnavalitsuse 10.03.2016.a korraldus nr 126-k: Keskkonnamõju hindamise algatamine Lisa 2. Seisukohad KMH programmi kohta (lisatakse enne programmi esitamist avalikustamise korraldamiseks) Lisa 3. KMH programmi avalikustamise käigus laekunud kirjad ja vastuskirjad neile (lisatakse programmile enne selle esitamist heakskiitmiseks) Lisa 4. KMH programmi avaliku arutelu protokoll koos osavõtjate nimekirjaga (lisatakse programmile enne selle esitamist heakskiitmiseks) Kasutatud lühendeid EELIS Eesti Looduse Infosüsteem EKUK Eesti Keskkonnauuringute Keskus KeA Keskkonnaamet KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KeÜS keskkonnaseadustiku üldosa seadus KMH keskkonnamõju hindamine KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine LV linnavalitsus MKA maastikukaitseala MP maakonnaplaneering 4 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm 1. Sissejuhatus Sillamäe Linnavalitsus (LV) algatas projekteerimistingimuste taotluse menetlemise protsessis 10.03.2016.a korraldusega nr 126-k (vt Lisa 1) EuroChem Terminal Sillamäe AS ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamise (KMH). KMH on algatatud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)1 § 6 lõike 1 punktidest 32 ja 33 (st kui olulise keskkonnamõjuga tegevus) ilma selle vajadust põhjendamata (KeHJS § 11 lg 3). KeHJS-e § 6 lg 1 punkti 32 järgi on olulise keskkonnamõjuga tegevus vähemalt 100 000 m3 mahuga ehitise või ehitiste püstitamine nafta, naftakeemia- või keemiatoodete ladustamiseks, punkti 33 järgi ohtlikke kemikaale käitleva käitise rajamine, kui see on kemikaaliseaduse kohaselt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Algatamise korralduses on muuhulgas märgitud, et kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest keskkonnamõju ning keskkonnauuringute vajadus tuleb selgitada KMH programmi koostamise käigus. Kavandatav ammoniaagiterminal soovitakse rajada Sillamäe sadama territooriumi idaosas asuvale kinnistule Kesk tn 2z. Terminali toimimiseks vajalik taristu (raudtee, juurdepääsutee, torustikud jms) on kavas rajada kinnistule Kesk tn 2d, mis hõlmab suurt osa Sillamäe sadama alast. KMH algatamise korraldusega, KMH programmiga (selle esitamisel avalikustamisele) ning KMH programmi menetlusdokumentidega on võimalik tutvuda Sillamäe LV-s (Kesk 27, Sillamäe). Täiendavat teavet KMH koostamise korraldamise kohta saab Sillamäe LV-st (kontaktisik: keskkonnaspetsialist Veronika Grezeva, telefon: 392 5731, e-post: [email protected]). Käesolevas KMH protsessis on otsustaja (pädev asutus) Sillamäe LV (projekteerimistingimuste andja), KMH läbiviija on Skepast&Puhkim OÜ ning arendaja (isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia; tegevusloa (projekteerimistingimuste) taotleja) on EuroChem Terminal Sillamäe AS. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. KMH programmi sisu määrab KeHJS-e § 13: 1) kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht; 2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus; 3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus; 4) kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega; 5) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta; 6) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta; 7) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava; 8) andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama; 9) asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega. 1 Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015018?leiaKehtiv 5 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm 2. KMH osapooled KMH osapooled vt Tabel 1. Tabel 1. KMH osapooled Asutus / Osapool Kontaktisik Kontaktandmed institutsioon Otsustaja Sillamäe Veronika Grezeva, Kesk 27, 40231 Sillamäe Linnavalitsus keskkonnaspetsialist tel 392 5731 [email protected] Ekspert (KMH Skepast&Puhkim Eike Riis, Laki 34, 12915 Tallinn läbiviija) OÜ vanemkonsultant tel 698 8365 [email protected] Arendaja EuroChem Terminal Aleksej Goriaciov, Kesk tn 2a, 40231 Sillamäe Sillamäe AS juhatuse liige tel 392 9238 [email protected] KMH-d viib läbi Skepast&Puhkim OÜ. KMH juhtekspert on Hendrik Puhkim (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0135; MSc geograafias; Skepast&Puhkim OÜ, juhatuse liige). Hendrik Puhkim on Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu (KeMÜ)2 asutajaliige ning järgib, lähtuvalt ühingu põhikirjast, oma töös keskkonnamõju hindaja head tava.3 KMH eksperdirühma liikmed on:  Eike Riis, vanemkonsultant – bioloog, MSc (TÜ); valdkonnad: sotsiaal-majanduslik keskkond, sh inimese tervis; kaitstav loodus, sh Natura 2000; veekaitse, tehniline taristu;  Raimo Pajula, keskkonnaekspert – MSc geoökoloogia (TPedI); keskkonnamõju hindamise litsents nr KMH140; KeMÜ asutajaliige; valdkonnad: elustik, ökoloogia ja kaitstav loodus, sh Natura 2000;  Esta Rahno, insener – MSc keskkonnatehnika (TTÜ); valdkond: müra;  Kristiina Ehapalu, keskkonnaekspert – MSc keskkonnatehnoloogia (TÜ), EMÜ keskkonnateaduse ja rakendusbioloogia doktoriõpe; valdkond: välisõhu saaste;  Eesti Keskkonnauuringute Keskus (kontaktisik Erik Teinemaa); valdkond: välisõhu saaste;  Veronika Verš, vanemkonsultant (KMH litsents KMH0149); keskkonnakorraldus, MSc (TLÜ); valdkond: sotsiaal-majanduslik keskkond. Vajadusel kaasatakse töö käigus ka teisi eksperte. 2 MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing (KeMÜ) on keskkonnamõju hindamisega tegelevate isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on keskkonnamõju hindamise (nii KMH kui ka KSH) süsteemi parendamine Eestis ja rahvusvaheliselt. KeMÜ ühendab endas keskkonnamõju hindamise (KMH) litsentsiga eksperte ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) õigust omavaid spetsialiste. 3 Vt: http://www.eaia.eu/kemu/heatava 6 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm 3. Kavandatav tegevus 3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk Sillamäe ammoniaagiterminali rajamise eesmärk on võimaldada veeldatud ja jahutatud ammoniaagi ajutist hoidmist ning ammoniaagi ümberlaadimist seoses ekspordi ja impordiga (raudteelt meretranspordile, meretranspordilt kaldal paiknevasse hoidlasse) Sillamäe vabatsoonis. Terminali põhieesmärk on ammoniaagi eksport meretranspordiga Euroopa ja Ameerika turgudele. Kavandatav aastane ekspordikäive läbi ammoniaagiterminali (kui terminal on lõpuni välja ehitatud) on kuni 1 miljon tonni ammoniaaki aastas. Arendaja – EuroChem Terminal Sillamäe AS – kuulub rahvusvahelisse EuroChem gruppi, mille põhitegevus on mineraalväetiste tootmine. Lisaks sellele tegeleb grupp oma toodangu transpordi ja levitamisega klintideni, mille üks lüli on olemasolev vedelkeemia terminal Sillamäe sadamas (kinnistul Kesk tn 2a). Täiendavalt soovitakse rajada Sillamäe sadamasse ammoniaagiterminal, eesmärgiga parandada ettevõtte logistilist struktuuri ja tagada toodangule maailmaturul konkurentsivõimeline hind.4 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht Kavandatava ammoniaagiterminali asukoht on Ida-Viru maakonnas Sillamäe linnas Sillamäe sadama territooriumil Kesk tn 2z kinnistul (100% tootmismaa) – vt Joonis 1. Terminali tööks vajalik taristu (tehnovõrgud, raudteeühendus, torustikud jms) kavandatakse ka Kesk tn 2d kinnistule (100% tootmismaa), mis hõlmab suure osa Sillamäe sadama territooriumist. Kinnistu Kesk tn 2z asub Sillamäe sadama ja ühtlasi Sillamäe linna idaosas ning seda ümbritseb igast küljest Kesk tn 2d kinnistu. Kesk tn 2d kinnistu piirneb lääne poolt Kesk tn 2j kinnistuga (100% tootmismaa). Kesk tn 2j kinnistu näol on sisuliselt tegemist sadamaala läänepiiril väljaspool Sillamäe vabatsooni paikneva tee maaga, kinnistu laius vaadeldavas piirkonnas on ca 10 m. Teest lääne poole jääb Toila valla haldusterritoorium, valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud (vt ptk 4.4.1). Kesk tn 2z kinnistut piirab põhja poolt ca 20 m laiune riba Kesk tn 2d kinnistust. Sellest omakorda põhja poole jäävad Kesk tn 2c ja Kesk tn 2n kinnistud. Kesk tn 2c kinnistule on rajatud AS BCT ammoniaagi ja vedelväetiste transiiditerminal. Kesk tn 2n kinnistu on hoonestamata. Kesk tn 2z kinnistult ja seda ümbritsevalt alalt on pinnas kooritud kuni paljanduva paekivini, samuti on osaliselt eemaldatud ülemised paekivikihid. Maapind kinnistul ja selle lähiümbruses on ebatasase reljeefiga ja selle kõrguste vahe ulatub 12 meetrini. Maapinna tase jääb absoluutkõrgusele +39 m (kinnistu kagunurgas) kuni +27 m (kinnistu kirdenurgas).5 Ammoniaagiterminaliks kavandatavale Kesk tn 2z kinnistule ja selle lähiümbrusesse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid, kultuurimälestisi ega muid muinsus-, pärandkultuuri- ja looduskaitseobjekte. Samuti puuduvad siin taimkate, hoonestus ja kommunikatsioonid. 4 Vt täpsemalt: www.eurochemgroup.com; vaadatud 11.02.2016 5 Andmed Maa-ameti X-GIS maainfo kaardirakenduse reljeefikaardilt; vaadatud 12.02.2016 7 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Joonis 1. EuroChem Terminal Sillamäe AS Sillamäe ammoniaagiterminali asendiskeem (asukoht tähistatud punase joonega). Aluskaart: Maa-amet  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine 3.3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus Käesoleva peatüki koostamisel on kasutatud Sillamäe ammoniaagiterminali eskiisi (Sweco Projekt AS, töö nr 15320-0028, Tallinn 2015). Terminali kavandatav käive on 1 mln tonni aastas. Planeeritud tööpäevade arv on 350 päeva aastas. Terminali operatiivpersonali koosseis ühes vahetuses on kokku 8 töötajat. Terminal töötab 3 vahetusega, üks vahetus on 8 tundi. Arvestades pühkepäevade ja puhkustega on terminalis ette nähtud 5 vahetust, st terminali operatiivpersonali töötajate arv on 40 inimest. Administratsioon (juhid, logistikud jm) ning remondipersonal (eraldi hooldusfirma) ei kuulu operatiivpersonali koosseisu. 3.3.1. Ammoniaagiterminali ehitised ja tehnoloogia kirjeldus Raudtee mahalaadimisestakaad 2 x 31 kohta Raudtee mahalaadimisestakaad rajatakse terminalis kogutava ja hoiustava ammoniaagi vastuvõtmiseks raudteetsisternidest. Ammoniaak tuuakse raudteetranspordiga Venemaal Kingiseppa linnas asuvast ammoniaagitehasest. Ammoniaagi temperatuur raudteevagunis on kuni +20°C ja rõhk kuni 9 bar. Raudteekoosseis koosneb 62 vagunist. Raudteekoosseisu manööverdamise aeg on ca 4 tundi ööpäevas. Raudteekoosseisu mahalaadimise aeg (24 – 4 =) 20 tundi ööpäevas. Mahalaadimise vooluhulk on 143 t/h, projekteerimisel lähtutakse vooluhulgast kuni 150 t/h. Raudteekoosseisude arv ööpäevas on 1,6. Mahalaadimisestakaad on kahepoolne, et oleks võimalik tühjaks laadida korraga 2 x 31 raudteevagunit. Mahalaadimine toimub ülemise laadimisvarre kaudu, mis on paigaldatud iga mahalaadimiskoha juurde. Mahalaadimissüsteem on suletud, mis väldib ammoniaagiaurude sattumise atmosfääri. Produkti lekkel satub produkt betoonist avariivanni, kust see eemaldatakse lokaalselt. Raudtee-estakaadi avariivann on jaotatud mitmeks sektsiooniks, mistõttu lekke puhul satub produkt ainult ühte sektsiooni, mitte tervele estakaadile. Mahalaadimise estakaadi konstruktsioon on teraskarkass koos varikatusega. Estakaad on varustatud vajalike teenindusplatvormidega ja treppidega ning ülekäigusildadega mahalaadimise protseduuri läbiviimiseks. Ammoniaagi mahutipark 2 x 30 000 t Ammoniaagimahutid on ette nähtud jahutatud vedela ammoniaagi kogumiseks raudteevagunitest, torujuhtmest või laevadest, selle hoidmiseks ning väljastamiseks laevadele. Ühte mahutit kasutatakse ammoniaagi vastuvõtmiseks raudteevagunitest või torujuhtmest. Teist mahutit kasutatakse laeva laadimiseks. Mahutipark koosneb kahekordsete seintega mahutitest, mahutite seadmetest ning vedela ja gaasilise ammoniaagi torustikest. Mahuti väline läbimõõt on 51,6 m ja täiskõrgus ca 34 m. Mahutid paigaldatakse ca 2 m kõrgustele raudbetoonist vundamentidele. Külmutusjaamas jahutatud vedelat ammoniaaki hoitakse mahutites atmosfäärirõhu juures ja temperatuuril -32°C. Mahutite seadmete hulka kuuluvad muuhulgas dubleeritud automaatsed nivoomõõtesüsteemid, ületäitmist tõkestavad süsteemid, lekke- ja temperatuuriandurid jms. Kõik produkti torustikud on maapealsed, et oleks tagatud võimalus kontrollida nende tehnilist seisukorda. Kõik torud on terastorud, mis on soojuslikult isoleeritud, eesmärgiga hoida ammoniaak ettenähtud temperatuuril. Torustike erinevad osad on elektriliselt ühendatud elektrilise potentsiaali ühtlustamiseks. Ammoniaagi pumbamaja  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm Ammoniaagi pumbamaja on mõeldud jahutatud vedela ammoniaagi väljastamiseks laevadele vedela ammoniaagi mahutitest. Jahutatud vedel ammoniaak on atmosfäärirõhul ja temperatuuril -32°C. Pumbamajja paigaldatakse kolm tsentrifugaalpumpa ja üks retsirkulatsiooni tsentrifugaalpump. Pumpade töörežiim on järgmine: kaks pumpa töös ja üks reservis suurte laevade puhul ning üks pump töös ja kaks reservis väiksete laevade puhul. Retsirkulatsioonipump töötab trassi soojuskadude kompenseerimiseks ajal, kui laevale laadimist ei toimu. Pumpade ohutu töö tagamiseks on ette nähtud paigaldada möödaviik ja minimaalse vooluhulga regulaator. Möödaviik on ühendatud ammoniaagi hoiustamismahutitega. Ammoniaagi külmutusjaam Külmutusjaama projekteerimise lähteparameetrid on 150 t/h ja temperatuur +20°C. Külmutusjaama ülesanded on raudteevagunitest või torujuhtmest vastuvõetava ammoniaagi jahutamine ning mahutites soojuskiirguse mõjul tekkiva ammoniaagigaasi (aurude) ja mahutites tekkiva ülerõhu ammoniaagigaasi kogumine ja jahutamine ning ammoniaagigaasi tootmine vagunite mahalaadimiseks (gaas, millega ammoniaak surutakse vagunitest välja). Aurustus- külmutussüsteem koosneb vähemalt kahest täiskomplektsest kompressorist koos õli separaatorite ja jahutitega, ühest õhkjahutusega kondensaatorist ja ühest vastuvõtuseadmest. Ammoniaagi laadimine laevadele Kai laadimisseadmed peavad võimaldama laadida ammoniaaki nii väikestele tankeritele (mahutavusega 2000–8000 t, keskmiselt 5000 t) kui ka suurele tankerile (mahtuvusega 8000 – 40 000, keskmiselt 24 000 t). Tankerite arv ühes aastas on 42, ühes kuus ca 4. Ammoniaagi laadimiskiirus laevale on 200–1500 t/h. Tankeri keskmine laadimise aeg on 16 tundi. Jahutatud vedel ammoniaak on atmosfäärirõhul ja temperatuuril -32°C. Laeva laadimiseks on kaile ette nähtud paigaldada laadimisestenderi koos gaasitagastusega. Laadimisstender peab vastama kõikidele nõuetele ammoniaagi laadimiseks. Ammoniaagitorustik ühendatakse laadimisstenderi konstruktsiooniga spetsiaalsete kinnitustega, mis kompenseerivad termilise pikenemise või lühenemise, välistades pingete tekkimist. Stenderi torustiku osad on ühendatud omavahel laagritega, mis võimaldavad reguleerida laadimisotsi vastavalt laeva kõrgusele ja merevee tasemele. Laadimisotsad peavad olema varustatud spetsiaalsete ühendustega, mis võimaldavad kiiret lahtiühendamist laevast, tagades ohutuse ja minimaalsed produktikaod. Ette on nähtud ka võimalus jahutatud ammoniaagi vastuvõtmiseks laevadelt. Tõrvik Tõrvik on mõeldud ammoniaagi mahutites tekkivate ammoniaagiaurude ohutuks utiliseerimiseks (põletamiseks) külmutusjaama rikkel või terminali elektritoite kadumisel. Tõrvik peab olema projekteeritud eraldiseisvana kõrgusega vähemalt 15 m. Ammoniaak süüdatakse pilootpõletite abil. Pilootpõletite kütuseks on LPG. Pilootpõletid põlevad pidevalt. Tõrvik peab võimaldama ära põletada vähemalt 95% ammoniaaki. Ammoniaagi torujuhe Venemaa-Eesti Torujuhe lahendatakse eraldi projektiga. Käesoleva projekti mahtu kuulub torujuhtme viimane ots ja ammoniaagi vastuvõtt torujuhtmest. Torujuhe on mõeldud ammoniaagi transportimiseks Venemaalt Kingisepa linna lähedal asuvast ammoniaagitehasest Sillamäe sadama ammoniaagiterminali. Torujuhtmes on vedel ammoniaak temperatuuril +4°C ja rõhul vähemalt 10 bar. Ammoniaagi vastuvõtuaeg torujuhtmest on 344 ööpäeva. Torujuhtmest antakse ammoniaak külmutusjaama, kus see jahutatakse ja rõhk alandatakse atmosfäärirõhuni. Külmutusjaamast juhitakse ammoniaak edasi hoiumahutisse. Torujuhtme planeeritud tootlikkus on 121 t/h, projekteerimisrõhk ca 40 bar ja läbimõõt DN250-300. Torujuhtme parameetrid täpsustatakse pärast torujuhtme projekti valmimist. 10 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm Tuletõrjevee pumbamaja Tuletõrjevee pumbamaja ülesanne on ammoniaagiterminali tuletõrjevee etteandmine tuletõrjeveevõrku terminali tuleohutuse tagamiseks. Tulekustutuseks kasutatakse tehnilist vett tuletõrjevee mahutitest. Pumbamajja paigaldatakse vähemalt kaks diiselpumba. Pumpade tootlikkus ja rõhk määratakse vastavalt terminali tuletõrjevee vajadusele. Tuletõrjevett on ette nähtud kasutada vähemalt mahutite jahutussüsteemis, terminali hüdrantide süsteemis, külmutusjaama statsionaarses kustutussüsteemis, ammoniaagi pumbamaja statsionaarseis kustutussüsteemis ning raudtee- estakaadi statsionaarses kustutussüsteemis (veekardin, mis vähendab ammoniaagi levikut avarii korral). Tuletõrjevee mahutid 2 x 1000 m3 Tuletõrjevee mahutite otstarve on tuletõrjevee kogumine ja hoidmine terminali tuleohutuse tagamiseks. Tuletõrjeveena kasutatakse tehnilist vett Sillamäe sadama võrgust. Mahutipark koosneb mahutitest, mahutite seadmetest ja torustikest. Mahutid on vertikaalsed, silindrilised ja koonilise katusega. Mahutite põhjad on projekteeritud kooniliselt, kaldega tsentrisse, mis hõlbustab reservuaaride tühjendamist süvendite kaudu. Mahuti siseläbimõõt D=10,43 m, mahuti kõrgus H=12,5 m. Mahutite mõõtmeid ja mahtu täpsustatakse projekteerimise järgmises staadiumis. Mahutid paigaldatakse raudbetoonist ringvundamentidele. Mahutite alla on ette nähtud hüdroisolatsioon ja kileisolatsioon koos kontrolltorudega võimaliku lekke tuvastamiseks. Iga mahuti varustatakse automaatse nivoomõõtesüsteemiga, ületäitmist tõkestava seadmega ja teenindusluukidega. Vee külmumise vältimiseks on mahutitele ette nähtud soojenduskontuurid. Soojusallikaks on administratiivhoone gaasikatlamaja ja soojuskandjaks on glükoolvesi. Kõik veetorustikud on maapealsed, et saaks kontrollida nende tehnilist seisukorda. Kõik torud on terastorud, mis on soojuslikult isoleeritud ja varustatud elektriküttekaabliga külmumise vältimiseks. Alajaam Ammoniaagiterminali varustamiseks elektrienergiaga on kinnistule ette nähtud alajaam. Keskpinge toide (6 Kv) saadakse Sillamäe sadama võrgust. Alajaam varustatakse seadmetega (trafod, jaotla) tagamaks terminali kesk- ja madalpinge süsteemide varustamine. Projekteerimise järgmises staadiumis täpsustatakse terminali põhiseadmete (kompressorid, pumbad) elektritoite jaoks vajalik pinge (kas 6 kV või 0,69 kV). Abiseadmete elektritoide plaanitud lahendada pingega 0,4 kV. Kõik elektriseadmed peavad vastama Euroopas ja Eestis kehtivatele nõuetele ning olema vastavalt valitud ohutsooni tsoonile. Kõik alajaama keskpinge elektrisüsteemid (trafod jm) peavad olema dubleeritud. Alajaamas on ette nähtud kasutada kuivtrafosid. Diiselgeneraator Diiselgeneraator on vajalik ammoniaagiterminali varustamiseks elektriga Sillamäe sadama või terminali alajaama elektrisüsteemi rikke korral. Ette on nähtud paigaldada täiskomplektne ja automaatne konteinertüüpi diiselgeneraator, mille võimsus täpsustatakse projekteerimise järgmises staadiumis. Remonditöökoda ja tagavaraosade ladu Remonditöökoda on spetsiaalselt varustatud ruum erinevate lukksepa-, remondi- ja keevistööde teostamiseks. Tagavaraosade ladu on spetsiaalselt varustatud ruum seadmete ja seadmete varuosade vastuvõtmiseks ja ladustamiseks. Hoone on varustatud küttesüsteemiga. Administratiiv-olmehoone 11 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm Administratiiv-olmehoone on ette nähtud kahekorruselisena. Esimesel korrusel asuvad riietus- ja pesuruumid ning teisel korrusel kontoriruumid. Hoone varustatakse jahutus-, ventilatsiooni- ja küttesüsteemidega. Küte on ette nähtud lokaalse gaasikatlamaja baasil. Valvehoone/pääsla Valvehoones teostatakse terminali territooriumi valvet. See on väike hoone ühe valvuri töökoha jaoks, kuhu tuuakse signaalid kõikidest terminali kaameratest. Valvehoone varustatakse elektrikütte süsteemiga. Valvehoone kõrval asub pääsla, kus toimub territooriumile pääsetavate autode kontroll. Värav varustatakse elektriajamiga. Raudteekaal Raudteekaal on mõeldud ammoniaagi vagun-tsisternide kaalumiseks, et arvestada terminali sissetulevaid produktikoguseid. Raudteekaal paigaldatakse terminali pearaudteeharule. Kaalumisprotsess toimub rongikoosseisu liikumise käigus. Kooseisu kiirus kaalu läbimisel on max 5 km/h. Kaalud on täiskomplektsed ning varustatud automaatikaga tsisternide kaalu fikseerimiseks ja salvestamiseks. Kaalud peavad omama vastavaid sertifikaate ja olema taadeldud. Tehnoloogiliste torustike estakaad Estakaad on vajalik objektidevaheliste ammoniaagi- ja teiste tehnoloogiliste torustike toestamiseks. Estakaad rajatakse teraskonstruktsioonist ning paigaldatakse kõrgetele tugedele, mis arvestavad autotranspordi gabariite ja toetuvad madalatele betoonvundamentidele. Kail olev estakaad on osaliselt olemasolev, sinna tuleb paigaldada lisariiul kaile viiva produktitorustiku toestamiseks. Lämmastikuseade Lämmastikku kasutatakse seadmetes ja torustikes plahvatus- ning tuleohtliku keskkonna tekkimise vältimiseks, torustike katsetuste ja läbipuhumise jaoks, mahutite puhastamiseks protsessis kogunenud plahvatusohtlikest aurudest ning muudes tehnoloogilises protsessides. Lämmastikseade koosneb vedellämmastiku mahutist, aurustist ja rõhuregulaatori sõlmest. Lämmastikuseade on täisautomaatne, tulemuseks on gaasiline lämmastik. Vedel lämmastik ja lämmastikuseade tarnitakse lämmastikutootja poolt. Kompressorjaam Suruõhku kasutatakse pneumaatiliste ajamite ja objektide omatarbe jaoks. Suruõhusüsteem koosneb kompressorjaamast, õhukuivatitest ja vastuvõtjast. Suruõhku toodab kruvikompressor (koos adsorberkuivatiga). Kompressorseade on dubleeritud. Suruõhu vastuvõtjast jaotatakse suruõhk iga suruõhutarbija juurde peakollektori kaudu. Kompressori tööd jälgib ja juhib kompressoriga kaasas olev automaatika, mis tagab ka kompressori tööohutuse. 3.3.2. Produkti liikumise skeem Ammoniaagi vastuvõtt võib toimuda kas raudtee mahalaadimisestakaadilt, Venemaa-Eesti torujuhtme kaudu või laevadelt. Raudtee-estakaadilt ja torujuhtmest suunatakse ammoniaak külmutusjaama ning sealt pärast külmutamist ammoniaagimahutisse. Laevadelt suunatakse külmutatud ammoniaak otse ammoniaagimahutisse. Terminalist väljastatakse ammoniaaki ainult laevadele. 3.3.3. Ümberlaaditava produkti (ammoniaagi) omadused Ammoniaagi omadused on kirjeldatud alljärgnevas tabelis (Tabel 2). 12 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm Tabel 2. Ammoniaagi omadused Näitaja Väärtus CAS-number 7664-41-7 Molekulmass 17,30 kg/kg Tihedus, vedel faas (-33,5°C juures) 682,8 kg/m3 Tihedus, auru faas (-33,5°C juures) 0,886 kg/m3 Leekpunkt - Keemistemperatuur –33,5°C Kriitiline temperatuur +132,5°C Hangumistemperatuur –77,8°C Isesüttimistemperatuur 630°C Kriitiline rõhk 112,8 bar Plahvatuspiir 15-28% Lõhnalävi 5–50 ppm Aururõhk (20°C juures) 8,6 bar Aururõhk (37,8°C juures) 14,7 bar Maksimaalne lubatud kontsentratsioon (MAC): - 8 tundi/ööpäevas, 40 tundi/nädalas, 50 20 ppm nädalat/aastas - 15 minutit 50 ppm - surmav kontsentratsioon >300 ppm 3.3.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peaks olema valmis kõiki pakutud alternatiive ellu viima. Ammoniaagiterminali eskiisprojektis ei ole esitatud alternatiivseid võimalusi/lahendusi. Seetõttu ei ole KMH programmis võimalik neid ka kirjeldada. Põhimõtteliselt on ammoniaagiterminal suhteliselt standardne objekt, mille projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada kõiki ohutuse, sh tule- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Ehituslikud lahendused ja teostamine peavad olema vastavuses Eesti Vabariigi õigusaktidega (seaduste ja määrustega) ning Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus üldtunnustatud nõuete, standardite ja muude juhenditega. See normatiivne baas on loetletud eskiisprojekti peatükis 1.6. Kui KMH käigus tekib tõenäoliselt olulise keskkonnamõju ilmnemisel vajadus välja töötada leevendavaid meetmeid, siis teatud juhtudel võib neid käsitleda ka (alam)alternatiividena. Kavandatavat tegevust hinnatakse võrdluses 0-alternatiiviga (st olemasoleva olukorraga, kui ammoniaagiterminali ei rajata). Käesolevas KMH-s ei käsitleta alternatiivseid terminali asukohti, sest projekteerimisloa taotlus on esitatud ühele konkreetsele asukohale. 13 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm 4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus 4.1. Looduskeskkond 4.1.1. Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus Maastikuliselt jääb Sillamäe sadama ja tööstusala piirkond Viru lavamaa6 maastikurajooni (lubjakivi-liivakivi platoo) põhjaserva ja Soome lahega piirnevale klindieelsele alale. Lavamaa maastiku eripära on kujundanud rõhtkihilise paese aluspõhja maapinnalähedus ja lõhestatus tektoonilistest lõhedest, mandrijää valdavalt kulutav tegevus, Soome lahe klimaatiline mõju ning inimtegevus (peamiselt põlevkivi ja turba tootmine). Inimtegevuse mõjul on oluliselt muudetud Viru lavamaa pinnamoodi ning põhja- ja pinnavete liikumist.7 Piirkonnas avaneb kesk-ordoviitsiumi lubjakivi, mille pealispind jääb 0,30–1,60 m sügavusele maapinnast (absoluutkõrgusel 34,05–36,70 m). Lääne suunas pakseneva lubjakivikompleksi kogupaksus on 3,60–9,10 m. Lubjakivi ülaosa on paiguti kuni 3,10 m ulatuses murenenud või väga lõheline, sügavamal praktiliselt murenemata. Lubjakivikiht lasub glaukoniitliivakivikihil, mille paksus on 0,35–0,70 m. Glaukoniitliivakivikihi all paikneb 1,15–1,65 m paksune diktüoneemakilda kiht (7,60–10,10 m sügavusel maapinnast). Eelpoolloetletud kihtide all lasub Ordoviitsiumi- Kambriumi liivakivikompleks orienteeruva paksusega 20 m. Pinnakate koosneb moreenist (rohke liivaga savine või mölline kruus) kihi paksusega 0,5–1,15 m, mida katab segikaevatud kohalik pinnakate paksusega 0,35–0,5 m. Enamasti ala lõunaosas säilinud loodusliku mullakihi paksus on 0,50 m.8 Kesk tn 2z krundil ja selle lähiümbruses looduslik pinnakate ja lubjakivikompleksi ülemised kihid puuduvad. Ehitusaluse krundi geoloogilised uuringud teostatakse projekti järgmises, eelprojekti staadiumis. 4.1.2. Põhja- ja pinnavesi Kesk tn 2z kinnistul ja selle lähiümbruses looduslikud maapinnalt ülemised põhjaveekihid puuduvad (need on eemaldatud kuni veepidemeni9). Nimetatud alast lõuna poole jääval, looduslikul alal levib Siluri-Ordoviitsiumi veekiht.10 Maismaaveekogusid piirkonnas ei ole. Mererannik jääb ammoniaagiterminali jaoks kavandatud Kesk tn 2z kinnistust ca 450 m kaugusele (vahemaa kinnistu loodenurgast kuni mererannikuni Sillamäe linna läänepiiril). Ranna piiranguvööndi ulatus on 200 m. 4.1.3. Klimaatilised tingimused Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) andmetel on Jõhvi meteoroloogiajaama (käsitletavale alale lähim jaam) pikaajalised meteoroloogilised näitajad järgmised:11 6 Eesti Entsüklopeedia; vt: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/viru_lavamaa 7 Arold, Ivar. Eesti maastikud. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005 8 Allikas: Sillamäe ammoniaagiterminali eskiis. Sweco Projekt AS, töö nr 15320-0028, Tallinn 2015 9 Veepidemeks ehk vettpidavaks kihiks nimetatakse pinnast või kivimi kihti, mis ei lase endast vett läbi või laseb vaid minimaalses koguses. 10 Allikas: Maa-ameti X-GIS geoloogia kaardirakendus; vaadatud 03.03.2016 11 Käesolevas peatükis toodud andmed on võetud tööst: Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri- ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruanne. OÜ Alkranel, Tartu 2014 14 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm  sademed: - keskmine aastane sademete hulk – 657 mm - kuu keskmine sademete hulk: o minimaalne (veebruar) – 27 mm o maksimaalne (august, september) – 86 mm  õhutemperatuur: - aasta keskmine õhutemperatuur – 4,4 °C - kõige soojema kuu (juuli) ööpäeva keskmine temperatuur – 16,1 °C - kõige külmema kuu (jaanuar) ööpäeva keskmine temperatuur – -7,4 °C  tuulekiirus: - aasta keskmine – 4,4 m/s - kõige vaiksema kuu (juuli) keskmine – 3,5 m/s - kõige tuulisema kuu (detsember) keskmine – 5,2 m/s Tuulteroosi (Joonis 2) alusel on piirkonna valdavad tuuled edelasuunalised, järgnevad lõuna- ja kirdesuunalised tuuled. Joonis 2. Jõhvi piirkonna tuulteroos. Allikas EMHI, 2009 4.1.4. Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on:12 1) kaitsealad – rahvuspargid (RP), looduskaitsealad (LKA) ja maastikukaitsealad (MKA); 2) hoiualad (HA); 3) kaitsealused liigid ja kivistised; 4) püsielupaigad (PEP); 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) KOV-i tasandil kaitstavad loodusobjektid. Vastavalt Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS-e) ning Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse andmetele asub kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas (käsitlusalal) (vähemalt 2 km raadiuses) üks kaitseala – Päite maastikukaitseala (MKA) – vt Joonis 3. Ühtegi 12 Vastavalt looduskaitseseaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015122) §-le 4 15 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm muud kaitseala, hoiuala ega püsielupaika (sh projekteeritavat), kaitsealuste taime- ja loomaliikide kasvukohti ja elupaiku ega kohalikul tasandil kaitstavaid loodusobjekte vaadeldavas piirkonnas registreeritud ei ole. Joonis 3. Kaitstavate loodusobjektide paiknemine käsitletava kinnistu (Kesk tn 2z, tähistatud kollase täpiga) suhtes. Allikad: Maa-ameti X-GIS looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendus, Eesti Looduse Infosüsteem EELIS, märts 2016 Päite MKA kaitse-eesmärk ühtib Päite loodusala kaitse-eesmärgiga, milleks on loodusdirektiivi13 I lisa elupaigatüüpide – rusukallete ja jäärakute metsade (9180*, esmatähtis elupaigatüüp) ning lubjakivipaljandite (8210) – kaitse. Päite MKA / Päite loodusala täpsem kirjeldus vt ptk 7.2. 4.1.5. Taimestik ja loomastik Taimestik Kesk tn 2z kinnistul ja selle lähiümbruses arvestatav püsitaimestik puudub, sest ala kuulub Sillamäe sadama territooriumi koosseisu ning seal on looduslik kasvupinnas kooritud ja maapinda on süvendatud. Vaadeldavast kinnistust ca 40 m lääne pool (so väljaspool sadama territooriumi) esinevad pool-looduslikud paepealsed niidukooslused. EELIS-e andmetel on seal registreeritud loodusdirektiivi II lisas nimetatud nn Natura elupaik aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), kuid andmed on enam kui 10 aastat vanad ning niidukoosluste väärtus ei pruugi enam vastata vajalikele kriteeriumidele. Poollooduslike alade hooldustoetuste andmete järgi pole neid niite hooldatud vähemalt alates 2007. aastast. Kinnistust lääne ja loode pool levivad põllumajandusmaad. Looduslikku taimestikku esineb mõnevõrra kaugemal, kinnistust 0,4-1 km kagu ja loode pool, Toila valla territooriumil. Seal on registreeritud järgmised elupaigatüübid: Fennoskandia madalike liigirikkad arurohumaad (6270*), niiskuslembesed serva-kõrgrohustud tasandikel ja mäestikes alpiinse vööndini (6430), Festuco- Brometalia-kooslustega poollooduslikud kuivad rohumaad ja põõsastikud karbonaatsel mullal (6210) ning kadastikud (5130). 13 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ 16 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm Kaitstavaid taimeliike Kesk tn 2z kinnistul ega selle ümbruses teadaolevalt ei esine. Loomastik Kogu Sillamäe sadama territoorium on tarastatud kõrge aiaga, mis on keskmistele ja suurtele loomadele läbimatu. Käsitletav kinnistu paikneb Sillamäe sadama territooriumil ning piirneb olemasoleva tööstusalaga. Üle käsitletava ala ei kulge ka ökoloogilisi koridore, mida mööda loomad võiksid liikuda. Seega puudub loomadel lisaks võimalusele liikuda alale ka vajadus alale tungida. Tegemist on alaga, mis on juba praegu loomade elupaigana ebasobiv ning kavandatav tegevus seda olukorda märkimisväärselt ei muuda. Kuna ala on taimestumata, puudub sellel ka püsilinnustik. Sadama territooriumist lõuna, lääne ja loode pool, levivad pool-looduslikudes ja põllumajandusmaastikes pakuvad elupaiku avamaastike ja mosaiikmaastike liikidele. Arvestades maastikku on ulukitest tõenäoline rebase, kähriku, metskitse ja halljänese, tõenäoliselt ka metssea elutsemine piirkonnas. Inimpelglikumad suurulukid (karu, hunt, ilves, põder) piirkonnas püsivalt ilmselt ei elutse. Kaitstavaid imetajaliikide piirkonnas teadaolevalt ei esine. Linnustikus esinevad valdavalt avamaastikele ja põõsastikele iseloomulikud liigid, kaitstavaid linnuliike teadaolevalt piirkonnas ei esine. 4.1.6. Roheline võrgustik Piirkonna roheline võrgustik oli määratud Ida-Virumaa teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (kehtestatud 2003.a). Koostamisel olev (järelevalvesse esitatud) Ida-Viru maakonnaplaneering tugineb eelnimetatud teemaplaneeringule, täpsustades rohelise võrgustiku paiknemist ja kasutustingimusi vastavalt vajadusele ning silmas pidades kehtivate üldplaneeringute ja teemaplaneeringute ning detailplaneeringute andmeid ja rohelise võrgustiku eesmärkide täitmist. Järelevalvemenetluse käigus tuleb maakonnaplaneeringu projekt viia oma sisus kooskõlla tegeliku olukorraga. 4.2. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon 4.2.1. Välisõhu seisund 2014. aasta augustist töötab Sillamäel Sõtke tänaval õhuseirejaam, mille abil on võimalik süsteemselt jälgida ja hinnata eelkõige Sillamäe tööstustsooni ettevõtete tegevuse mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile. Sillamäe õhuseirejaamas uuritavad parameetrid (saasteained) on: benseen, ksüleen, tolueen, BTEX (benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ja ksüleeni kontsentratsioonide summa), ammoniaak (NH3), alifaatsed süsivesikud (NMHC), peened osakesed (PM10), eriti peened osakesed (PM2,5), osakesed/üldtolm (TSP), tuulesagedus (tuulte roos) ja tuulesuund. Kõigile ametkondadele ja avalikkusele on õhuseirejaama mõõtmistulemused Airviro 14 süsteemis enam-vähem reaalajas nähtavad. Mõõtmisperioodi jooksul on saastatuse piirväärtuste ületamisi aeg-ajalt esinenud, aga need tulenevad pigem ilmastikuoludest ja linna transpordist (nt tolm) kui tegevustest tööstustsoonis. Sellele viitavad tavaliselt ka tuule suund ja tugevus. Jooksvate seireandmete põhjal on välisõhu kvaliteet seirejaama piirkonnas enamasti väga hea või hea. Lõhnaained Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) teostas Keskkonnainspektsiooni tellimusel 2014.a Sillamäe linnas ja Vaivara piirkonnas välisõhu kvaliteedi mõõtmisi lõhnaainete tuvastamiseks. 15 14 http://airviro.klab.ee/ 15 Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ja saasteainete heitkoguste hindamine IdaVirumaal 17 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm Uuringu raames mõõdeti välisõhus vesiniksulfiidi, aromaatsete süsivesinike (benseeni, etüülbenseeni, ksüleeni, tolueeni) ja lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldust. Lisaks teostati kahe liikuva õhulaboriga välisõhu pidevmõõtmisi kokku 110 päeva mõlemas mõõtekohas (kokku 220 mõõtepäeva). Täisautomaatsete õhuanalüsaatoritega mõõdeti vesiniksulfiidi (H 2S) ja alifaatsete süsivesinike (NMHC) kontsentratsioone ning lisaks meteoroloogilisi parameetreid nagu välisõhu temperatuur, õhuniiskus, tuule kiirus, tuule suund. Samuti mõõdeti erinevate naftaproduktide ja põlevkiviõli laadimisel eralduvate lõhnaainete sisaldust olfaktomeetriliselt ja paralleelselt määrati emissiooniproovides vesiniksulfiidi, lenduvate orgaaniliste ühendite, vesiniksulfiidi, dimetüülsulfiidi ja metüülmerkaptaani sisaldused. Mõõtmiste eesmärgiks oli tuvastada piirkonna elanike kaebusi esile kutsuva ebameeldiva lõhna võimalikke põhjuseid konkreetsete saasteainete näol ja saasteallikate asukohtasid. Töö järeldused on esitatud alljärgnevalt:  lõhnaainete esinemissageduse hindamisel tuvastati lõhnahäiringu esinemine sagedamini kui 15% aasta lõhnatundidest Sillamäe linnas ja Sillamäe linnast lõuna suunas paiknevas piirkonnas.  heitkoguste mõõtmise käigus leiti, et laaditava produkti lõhnahäiring on korrelatsioonis üldise lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldusega, väga selget seost väävliühendite ja produkti lõhnataseme vahel ei tuvastatud;  Sillamäe linna ja sadama kontekstis on peamiseks probleemiks lõhnahäiringu esinemine Sillamäe linnas;  Eesti Energia Õlitööstuse lähistel mõõdeti seirejaamas korduvalt välisõhu saastatuse taseme piirväärtust ületavaid tasemeid;  sama produkti erinevad partiid võivad olla äärmiselt erineva lõhnatasemega ja põhjustada ka erinevaid keskkonnaprobleeme ning pelgalt produkti tüübi ei ole võimalik lõhnaaine esinemissagedust piisava täpsusega hinnata;  põlevkiviõli laadimisest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste hindamise kohta eraldi metoodika puudub. Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste hindamiseks kasutatakse naftasaaduste heitkoguste hindamiseks ette nähtud metoodikat. Samuti puudub metoodika vesiniksulfiidi ja muude väävliühendite heitkoguste hindamiseks põlevkiviõli laadimisest;  pumpamiskiiruse vähendamine on kindlasti üheks võimalikuks meetmeks lõhnaheite intensiivsuse vähendamisel, probleemiks võib sellise meetme korral olla lõhnahäiringu kestuse pikenemine;  kuna emissioonimõõtmised ja välisõhu mõõtmised näitavad vesiniksulfiidi esinemist Sillamäe välisõhus, siis tuleks Sillamäe pidevseirejaamas kaaluda täiendavalt vesiniksulfiidi kontsentratsiooni mõõtmist. 4.2.2. Müra ja vibratsioon Ammoniaagiterminali tööprotsessid on suhteliselt müravaesed. Peamiseks müraallikaks on manööverdavad vedurid ja rongikoosseisud. Rongikoosseisude liikumine/manööverdamine sadama territooriumil ja raudteejaamas tekitab lokaalset vibratsiooni. Samuti võib vibratsioon kaasneda ehitustegevusega. Sillamäe linnas ja Vaivara piirkonnas. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Tallinn 2014; http://airviro.klab.ee/uploads/kkisilla_21012015.pdf; vaadatud 11.03.2016 18 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm 4.3. Kultuuriline keskkond 4.3.1. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid Kesk tn 2z kinnistule lähimad kultuurimälestised on järgmised:16 - kaks kultusekivi (registrinumbrid 9157 ja 9158; arheoloogiamälestised) Toila vallas Päite külas Perimäe kinnistul; enam kui 1,3 km kaugusel loode suunas; - asulakoht ja rauasulatuskoht (reg nr 9156; arheoloogiamälestis) Toila vallas Päite külas Suurekivi, Madikse ja merevälja kinnistutel; enam kui 1,4 km kaugusel loode suunas; mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates; - Sillamäe kino (reg nr 24655; ehitismälestis) Sillamäe linnas Kesk tn 11; ca 2,7 km kaugusel ida suunas, teisel pool Sõtke jõge; - Sillamäe kultuurimaja (reg nr 24654; ehitismälestis) Sillamäe linnas Kesk tn 24; ca 3,1 km kaugusel ida suunas, teisel pool Sõtke jõge. Kesk tn 2z kinnistule lähimad pärandkultuuriobjektid on järgmised (kõik nimetatud objektid paiknevad Kesk tn 2z kinnistust lääne ja loode suunas, Toila vallas Päite ja Vaivina külade territooriumil):17 - kadastik Päites (ainuke ulatuslik kadastik Toila vallas pankrannikul, säilinud 20-50%) – ca 1,7 km kaugusel; - Päite prožektorjaam (märgid maastikus säilinud) – ca 1,7 km kaugusel; - Päite koolimaja (hoone hävis tulekahjus, märgid maastikus säilinud) – enam kui 1,7 km kaugusel; - Vaivina sigalad (hävinud) – ca 2,3 km kaugusel; - Vaivina silotornid (säilinud alla 20%) – ca 2 km kaugusel; - Sofienhof (endine Pühajõe mõisa karjamõis, märgid maastikus säilinud) – ca 2,4 km kaugusel. 4.3.2. Väärtuslik maastik Piirkonna väärtuslikud maastikud olid määratud Ida-Virumaa teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (kehtestatud 2003.a). Koostamisel olev (järelevalvesse esitatud) Ida-Viru maakonnaplaneering tugineb eelnimetatud teemaplaneeringule, kaasajastades väärtuslike maastike kasutustingimusi. Lähtudes koostatava maakonnaplaneeringu seletuskirjast (ptk 1.4, ptk 3.1) on väärtuslikud maastikud atraktiivsed identiteedikandjad ja külastuskohad, mis pakuvad võimalust nii kultuuriliste huvide, rekreatsiooni kui ka esteetiliste vajaduste rahuldamiseks ning on oluliseks osaks identiteediloomes. Järelevalvemenetluse käigus tuleb maakonnaplaneeringu projekt väärtuslike maastike osas viia kooskõlla eeltoodud kirjelduse ja tegeliku olukorraga. 16 Maa-ameti X-GIS kultuurimälestiste kaardirakendus; Kultuurimälestiste riiklik register (register.muinas.ee) 17 Maa-ameti X-GIS pärandkultuuri kaardirakendus 19 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm 4.4. Sotsiaal-majanduslik keskkond 4.4.1. Asustus ja maakasutus Kavandatav ammoniaagiterminali asukoht on Sillamäe linna lääneservas. Lähimad Sillamäe linna elamualad jäävad käsitletavast kinnistust ca 2,5 km kaugusele, teisele poole Sõtke jõge (Veski tn piirkond). Toila valla territooriumil (Päite külas) asuvad kavandatava ammoniaagiterminali kinnistule kõige lähemal järgmised asustatud/hoonestatud kinnistud: - Kraavinurga (100% maatulundusmaa), mille hooned (õueala) jääb ca 500 m kaugusele lääne suunas; - Perimäe kinnistu (100% maatulundusmaa), mille hooned (õueala) jääb ca 700 m kaugusele edela suunas. Ülejäänud kinnistud Sillamäe sadamast (linnast) lääne ja edela poole jäävas lähipiirkonnas on kas hoonestamata või on hooned varemetes. Valdavalt on tegemist maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutega. Sillamäe sadama tootmisterritooriumi maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa. Kavandatav tegevus vastab maakasutuse sihtotstarbele. 4.4.2. Tehniline taristu Kinnistul puudub praegu igasugune tehniline taristu. Kogu ammoniaagiterminali tööks vajalik taristu (teedevõrk, raudtee, veevarustus ja kanalisatsioon, elektrivarustus jms) rajatakse Sillamäe sadama teede ja tehnovõrkude baasil. 4.4.3. Ohtlikud ettevõtted Kavandatava tegevuse piirkonnas asuvad ohtlike ettevõtete lühiiseloomustus on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 3). Joonis 4 näitab eelnimetatud tabelis loetletud ohtlike ettevõtete asukohti. Tabel 3. Ohtlikud ettevõtted kavandatava tegevuse piirkonnas (Sillamäe sadamas). Allikas: Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus (seisuga 01.03.2016) Ettevõte Aadress Ohuala Ohuala Kemikaalid kategooria raadius BCT AS Kesk tn 2c, A-kategooria 4000 m ammoniaak Sillamäe suurõnnetuse ohuga Silsteve AS Ehitajate tee A-kategooria 2021 m ammooniumnitraat 1k, Sillamäe suurõnnetuse ohuga Alexela Kesk 2b, 2g, A-kategooria 300 m raske kütteõli, Sillamäe AS 2u, Sillamäe suurõnnetuse vaakumgaasõli, põlevkiviõli, (põhi- ohuga diislikütus territoorium) Alexela Kesk tn 2p, A-kategooria 100 m põlevkiviõli Sillamäe AS Sillamäe suurõnnetuse (sisepark) ohuga EuroChem Kesk tn 2a, A-kategooria 200 m metanool, tolueen, etanool, Sillamäe Sillamäe suurõnnetuse atsetoontsüaanhüdriid, Terminal AS ohuga diislikütus 20 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm Ettevõte Aadress Ohuala Ohuala Kemikaalid kategooria raadius Ecometall AS Kesk 2/26, ohtlik 50 m arseen, seleen, ärritavad ja Sillamäe kahjulikud kemikaalid Molycorp Kesk 2, A-kategooria 50 m vesinikfluoriidhape, vesinik- Silmet AS Sillamäe suurõnnetuse kloriidhape, lämmastikhape, ohuga väävelhape, ammoniaakvesi (25%) Sillamäe SEJ Kesk 4, A-kategooria - põlevkiviõli AS Sillamäe suurõnnetuse ohuga Alexela Sillamäe AS EuroChem Sillamäe AS Sillamäe BCT AS SEJ AS Alexela Sillamäe AS Molycorp Silmet AS Silsteve AS Ecometall AS Joonis 4. Ohtlike ettevõtete paiknemine kavandatava ammoniaagiterminali (tähistatud kollase ringiga) piirkonnas. Punane täpp – A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte; sinine täpp – B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte; lillaga on tähistatud ohualad. Allikas: Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus, märts 2016 21 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm 5. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega 5.1. Sillamäe linna üldplaneering Sillamäe linna üldplaneering on kehtestatud Sillamäe Linnavolikogu 26.09.2002.a määrusega nr 43/102-m.18 Sillamäe sadama, sh kavandatava ammoniaagiterminali piirkonnas on üldplaneeringut muudetud järgmise detailplaneeringuga: Sillamäe Kesk 2 (osaliselt), Kesk 2B, Kesk 2C, Kesk 2E, Kesk 2F, Ehitajate 1A, Ehitajate 1D, Ehitajate 1E, Ehitajate 1G, Ehitajate 1H, Ehitajate 1K, Ehitajate 3/1, 3/2, Türsamäe, Sõtke 1, Sõtke 2/17 maa-alade ja nendega piirnevate alade detailplaneering (Sillamäe sadama detailplaneering; vt ptk 5.2).19 Nimetatud detailplaneering muudab linna üldplaneeringut kogu Sillamäe sadama ala ulatuses, mistõttu puudub vajadus 2002.a kehtestatud üldplaneeringu lahenduse põhjalikumaks käsitlemiseks. 5.2. Sillamäe sadama detailplaneering Kavandatav tegevuse piirkonnas kehtib üldplaneeringut muutev (vt ptk 5.1) Sillamäe Kesk 2 (osaliselt), Kesk 2B, Kesk 2C, Kesk 2E, Kesk 2F, Ehitajate 1A, Ehitajate 1D, Ehitajate 1E, Ehitajate 1G, Ehitajate 1H, Ehitajate 1K, Ehitajate 3/1, 3/2, Türsamäe, Sõtke 1, Sõtke 2/17 maa-alade ja nendega piirnevate alade detailplaneering (Sillamäe sadama detailplaneering; OÜ E-Konsult töö nr E1019).20 Detailplaneeringu eesmärk oli planeeritava maa-ala maakasutuse ja ehitusõiguse määramine ning sadama ala maa (sadama funktsionaalseks tegevuseks kasutatava maa) määramine. Kavandatava ammoniaagiterminali orienteeruv asukoht on krundil pos 208 (vt Joonis 5). Detailplaneeringuga kavandatud maakasutuse sihtotstarve on sadama maa (LS). Eelnimetatud detailplaneeringut on krundipiiride osas täpsustatud Sillamäe sadama territooriumi (katastriüksused Kesk 2d (välja arvatud Päite paekalda ala), Kesk 2, Kesk 2u, Kesk 2a, Kesk 2n, Sõtke 1d, Kesk 2p, Ehitajate 3, Ehitajate 1h, Ehitajate 1k, Ehitajate 6, Ehitajate 1a ja Kesk 2j) detailplaneeringuga (koostaja OÜ E-Konsult, töö nr E1250).21 Nimetatud detailplaneeringu eesmärgiks oli Sillamäe sadama maa-ala maakasutuse korrastamine. Kavandatava ammoniaagiterminali asukoht on krundil pos 404 aadressiga Kesk tn 2z (vt Joonis 6). Detailplaneeringuga kavandatud krundi pindala on 60 500 m2 ning maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa. Tehnovõrgud kavandatakse ka Kesk tn 2d kinnistule (pos 400; maakasutuse sihtotstarve tootmismaa), mis hõlmab olulise osa sadama maa-alast. Kavandatav tegevus on kooskõlas mõlema eelnimetatud detailplaneeringuga. 18 Sillamäe Linnavalitsuse veebileht: http://www.sillamae.ee/documents/1122926/3423968/uldplaneeringu+kehtestamine.pdf/7231aca9-05ec- 4d61-b467-390b2233f82a 19 Kehtestatud Sillamäe Linnavolikogu 12.07.2006.a otsusega nr 38-o "Detailplaneeringu kehtestamine" 20 Kehtestatud Sillamäe Linnavolikogu 12.07.2006.a otsusega nr 38-o "Detailplaneeringu kehtestamine" 21 Kehtestatud Sillamäe Linnavalitsuse 02.02.2012.a korraldusega nr 74-k 22 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 5. Väljavõte Sillamäe sadama detailplaneeringu põhijoonisest (OÜ E-Konsult töö nr E1019) Joonis 6. Väljavõte Sillamäe sadama territooriumi detailplaneeringu põhijoonisest (OÜ E-Konsult töö nr E1250) 23 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm 5.3. Ida-Viru maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ Ida-Viru maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on kehtestatud Ida-Viru maavanema 11.07.2003.a korraldusega nr 130. Seega on tegemist ligemale 13 aasta vanuse planeerimisdokumendiga, mille eesmärgiks oli määrata vastavad keskkonnatingimused ning luua eeldused loodushoiulist ja kultuurilis-ajaloolisest aspekti arvestava ruumistruktuuri kujunemiseks Ida-Virumaal. Teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ käsitletud valdkonnad (rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud) leivad uue käsitluse koostamise lõppjärgus olevas maakonnaplaneeringus, mille koostamise käigus on kaasajastatud ka kasutustingimusi. Seetõttu ei ole 2003.a teemaplaneeringuga kehtestatu praegu enam aktuaalne ning seetõttu ei ole siinkohal selle põhjalikum käsitlemine vajalik. 5.4. Ida-Viru maakonnaplaneering Koostamise lõppjärgus (järelevalvesse esitatud) on uus Ida-Viru maakonnaplaneering (MP), mis sätestab maakonna ruumilise arengu põhisuunad ja annab tingimused üldplaneeringute koostamiseks. Seetõttu puudub MP-l otsene seos käsitletava projektiga. Siiski on kavandatava tegevusega seoses asjakohane käsitleda MP-ga seatud üldiseid maakasutustingimusi ning piirkonna ruumilisi väärtusi. Koostamise lõppjärgus oleva MP järgi on Sillamäe sadama puhul oluline juba planeeritud alade kasutuselevõtmine. Kuna käsitletava ammoniaagiterminali krunt on määratud kehtiva Sillamäe sadama DP-ga (vt ptk 5.2), siis siin vastuolu ei ole. 24 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm 6. Hindamismetoodika kirjeldus Hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Peamine menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)22. KMH aruande koostamisel järgitakse KeHJS-e §-s 20 esitatud nõudeid. Hindamise, sh KMH programmi staadiumis teostatud eelhindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjale: „Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil“23 jt asjakohaseid metoodilisi juhendeid (sh Natura-hindamise juhendeid)24. Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. KMH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse loodus- ja kultuurilise keskkonna (põhjavesi, pinnavesi, pinnas, taimed, loomad, välisõhu kvaliteet; kultuuripärand, väärtuslikud maastikud, pärandkultuuriobjektid) ja sotsiaal-majanduslikke (inimeste tervis, heaolu ja vara) tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele. Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad:  teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine;  varasemate piirkonna kohta koostatud uuringute, analüüside ja aruannete läbitöötamine;  välisõhu saasteallikatest emiteeritavate saastekoguste hindamine (modelleerimine);  ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks;  konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega;  konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega. KMH käigus:  kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi ja võrreldakse võimalikke alternatiivseid lahendusi;  hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid (mõju võimaliku olulisuse eelhinnang tehakse KMH programmi mahus, mõju olulisust täpsustatakse KMH aruande koostamise käigus), määratletakse mõjude ulatus;  pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast tulenevatele probleemidele ja valdkondadele: välisõhu seisund, veerežiim ja vee kvaliteet, roheline võrgustik, elamu- ja tööstuspiirkonnad, veevarustuse küsimused jms;  hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid;  analüüsitakse kavandatava tegevuse seoseid strateegiliste planeerimisdokumentidega;  antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja käsitletavast maa-alast KMH aruande koostamise käigus: 22 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011015 23 Koostaja: K. Peterson; Keskkonnaministeerium 2007; vt Keskkonnaministeeriumi koduleht: http://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_juhend_180407_peterson.pdf 24 Vt Keskkonnaministeeriumi koduleht: http://www.envir.ee/et/kmh-uuringud-ja-juhendid 25 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm 1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (sh 0-alternatiiv), kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool kavandatava tegevuse asukohta ja sellega seotud käsitlusala; 2) hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele, samuti kultuurilisele ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool kavandatava tegevuse ala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. KMH käigus arvestamisele kuuluvad lähtematerjalid vt KMH programmi ptk 11. KMH läbiviimisel tuginetakse varem koostatud uuringutele ja analüüsidele ning käsitlusala hõlmavatele varasematele asjakohastele materjalidele. KMH koostamise mahus ei ole kavas läbi viia täiendavaid uuringuid olemasoleva olukorra ja keskkonnaseisundi selgitamiseks. KMH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib:  eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 25 KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed. Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul. On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu. Eeldatavate mõju prognoosimeetodite kirjeldus valdkondade kaupa vt Tabel 4. Tabel 4. Eeldatavad mõjude prognoosimeetodid Mõju valdkond Mõju prognoosimeetod Välisõhk Hinnangu koostab Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK). Lähtutakse keskkonnaministri 08.07.2011.a määrusest nr 43 “Välisõhu saastatuse piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad”. Kasutatakse kehtivat ja aktsepteeritud metoodikat, mille täpsem kirjeldus esitatakse KMH aruandes. Müra Mõju ulatuse ja olulisuse hindamisel tuginetakse varasemate analoogsete objektide kohta koostatud hinnangutele ning eksperthinnangule, mille põhjal hinnatakse kavandatava tegevusega kaasneva müra levikut elamualadele vm müratundlikesse piirkondadesse. Natura 2000, Hindamise aluseks on eelkõige keskkonnaregistri ja EELIS-e andmebaasi kaitstavad andmed. Vajaduse korral kasutatakse ka varasemate inventuuride ja loodusobjektid uuringute andmeid. Mõju ulatuse ja olulisuse hindamisel tuginetakse kaardikihtide analüüsile ja eksperthinnangule. Arvesse võetakse 25 KeHJS § 22; Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015018?leiaKehtiv 26 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm kaitstavate loodusobjektide spetsiifikat ja taluvust erinevate mõjufaktorite suhtes. Natura eelhindamise põhimõtted vt ptk 7. Taimestik, Hindamisel tuginetakse varem läbi viidud inventuuride ja seire andmetele loomastik ja ning varasematele eksperthinnangutele ja soovitustele. Lisaks analüüsi- rohevõrgustik takse erinevaid kaardimaterjale, kehtestatud ja koostamisel olevaid planeeringuid ning andmebaase: metsaregister, Eesti põhikaart, ortofoto, mullakaart, EELIS-e andmebaas, Eesti märgalade inventuur jms. Maastik ja Eksperthinnangu koostamisel lähtutakse olemasolevast infost, Maa-ameti maakasutus kaardirakendusest, planeeringutest jms. Kasutatakse kaardianalüüsi. Geoloogia Hindamise aluseks on Maa-ameti andmed ning Sillamäe ammoniaagiterminali kavandamise käigus läbi viidud ehitusgeoloogiliste ja ehitusgeodeetiliste uurimistööde andmed. Põhja- ja Hindamise aluseks on keskkonnaregistri puukaevude ja veekogude pinnavesi, elanike andmebaasid ning varasemate uuringute ja veemajanduskava andmed. veevarustus Jäätmeteke ja Hindamise aluseks on vastavad õigusaktid (jäätmeseadus jms) ning reostusoht Sillamäe linnas kehtivad asjakohased dokumendid (jäätmehoolduseeskiri, jäätmekava jms). 27 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm 7. Natura 2000 eelhindamine Natura eelhindamise läbiviimisel on lähtutud juhistest Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.26 7.1. Teave kavandatava tegevuse kohta Kavandatava tegevuse – ammoniaagiterminali rajamise – eesmärk, asukoht (sh tegevuse asukoha kaart) ja kavandatava tegevuse täpsem kirjeldus vt KMH programmi ptk 3. Ammoniaagiterminal projekteeritakse Sillamäe sadama vabatsooni tootmismaa sihtotstarbega kinnistule aadressiga Kesk tn 2z. Sillamäe sadama maa-alale tootmismaa sihtotstarbega kinnistule aadressiga Kesk tn 2d rajatakse terminali opereerimiseks vajalik teedevõrk, raudteeühendus ja torujuhtmed kaile. Ressursivajadus (veevõtt, sh tehniline vesi, elektrivarustus) lahendatakse Sillamäe sadama tehnilise taristu abil. Hoonete kütmiseks kavandatakse lokaalne gaasikatlamaja. Ammoniaagiterminali kavandamise aluseks Kesk tn 2z kinnistule on „Sillamäe Sadama territooriumil (katastriüksused Kesk 2d (välja arvatud Päite paekalda ala), Kesk 2, Kesk 2u, Kesk 2a, Kesk 2n, Sõtke 1d, Kesk 2p, Ehitajate 3, Ehitajate 1h, Ehitajate 1k, Ehitajate 6, Ehitajate 1a ja Kesk 2j) detailplaneering“27 (vt ptk 5.2). Kavandatavaid või kaalumisel olevaid looduskaitselisi algatusi, mis tõenäoliselt mõjutavad tulevikus kavandatava terminali ala seisundit, ei ole teada. Projekteeritavaid kaitstavaid loodusobjekte kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ei ole.28 Kavandatavale terminalile lähim Natura 2000 võrgustiku ala (seisuga veebruar 2016) on Päite loodusala (vt ptk 7.2, Joonis 14), mille lähim punkt asub kavandatava terminali maa-alast (Kesk tn 2z kinnistu piirist) ca 330 m kaugusel.29 Teiste Natura-ala oluliselt mõjutada võivate projektide kirjeldus Käesoleva KMH koostajale ei ole teada selliseid muid käimasolevaid, esitatud või heaks kiidetud projekte, mis võivad koos hindamisel oleva projektiga põhjustada Päite loodusalal interaktiivseid või kuhjuvaid mõjusid. Sillamäe sadamasse Kesk tn 2c kinnistule, mis jääb kavandatava terminali kinnistust (Kesk tn 2z) ca 20 m kaugusele põhja poole ja Päite loodusala piirist ca 50 m kaugusele, on rajatud AS BCT Sillamäe keemiaveoste terminal. Nimetatud terminali ehitusprojekti KMH aruandes 30 (ptk 5.6) on jõutud järeldusele, et „terminali mõjul [Päite] maastikukaitseala [/loodusala] liikide looduslik levila ei kahane“. Seega ei ole tõenäoline, et seoses EuroChemi kavandatava ammoniaagiterminali rajamisega avalduks Päite loodusala kaitse-eesmärkidele (kaitstavatele elupaigatüüpidele) ja loodusalal esinevatele liikidele kumulatiivne mõju. 26 Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Koostajad: Aune Aunapuu, Riin Kutsar, MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing. Tartu, Tallinn 2013 27 Koostaja OÜ E-Konsult, töö nr E1250. Kehtestatud Sillamäe Linnavalitsuse 02.02.2012. a korraldusega nr 74-k 28 Maa-ameti X-GIS looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendus; vaadatud 12.02.2016 29 Mõõdetud Maa-ameti X-GIS kaardirakenduselt; vaadatud 11.02.2016 30 AS BCT Sillamäe keemiaveoste terminali ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ E-Konsult töö nr E1084, Tallinn 2007 28 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm 7.2. Päite loodusala iseloomustus Päite loodusala asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas ja kulgeb piki Põhja-Eesti paekallast ligi 10 km pikkuselt alates Pühajõe külast kuni Sillamäe linnani. Loodusala pindala on 128,1 ha. Joonis 7. Päite loodusala paiknemine kavandatava terminali suhtes (terminali asukoht on tähistatud punase täpiga). Allikad: Maa-ameti X-GIS looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendus, Eesti Looduse Infosüsteem EELIS, seisuga veebruar 2016 Päite loodusala kuulub kahte maastikurajooni: - Põhja-Eesti rannikumadalik – kitsas maariba mere ja Põhja-Eesti paekalda vahel; - Viru lavamaa – lubjakiviplatoo Põhja-Eesti paekaldast lõuna pool. Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks – Voka (kahes lahustükis, 43,7 ha) ja Konju (34,6 ha) – ning üheks piiranguvööndiks – Päite (49,8 ha). Sillamäe linna poolsesse ossa jäävad Päite piiranguvöönd (klindipealne osa) ja Voka sihtkaitsevöönd (klindinõlv ja klindialune osa; looduslik sihtkaitsevöönd) – vt Joonis 8. Päite piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pankranniku ning pangapealse maastikuilme säilitamine. Voka sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on panga ja pangametsade koosluste arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina. 29 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 8. Vööndite paiknemine Päite loodusalal. Lühendid: skv – sihtkaitsevöönd, pv – piiranguvöönd. Väljavõte Päite maastikukaitseala kaitsekorralduskava kaardist 3 Päite loodusala kaitse-eesmärk ühtib Päite maastikukaitseala (vt ptk 4.1.6) kaitse-eesmärgiga, milleks on loodusdirektiivi31 I lisa elupaigatüüpide – rusukallete ja jäärakute metsade (9180*, esmatähtis elupaigatüüp) ning lubjakivipaljandite (8210) – kaitse. Elupaigatüüpide paiknemine Päite loodusalal vt Joonis 9. Joonis 9. Elupaigatüüpide paiknemine Päite loodusalal. Rohelisega on tähistatud elupaigatüüp 9180*. Väljavõte Päite maastikukaitseala kaitsekorralduskava kaardist 5 Natura 2000 võrgustiku alad on siseriiklikult kaitstud kaitstavate loodusobjektide kaitse kaudu. Päite loodusala kaitse tagatakse Päite maastikukaitseala kaitse kaudu. Loodusala kaitsekorralduslikud juhised on esitatud Päite maastikukaitseala kaitsekorralduskavas 2010- 2019.32 Loodusala iseloomustamiseks kasutatud andmeallikates toodud andmed on piisavad võimalike mõjude prognoosimiseks ja järelduste tegemiseks. Loodusala ja selle kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade kohta on piisavalt alusinformatsiooni ning täiendavaid Natura-ala inventeerimisi ei vaja läbi viia. 7.3. Tõenäoliselt oluliste mõjude prognoosimine Kavandatav tegevus ei ole Natura-ala (Päite loodusala) kaitsekorraldusega otseselt seotud ega selleks vajalik. 31 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ 32 Keskkonnaameti veebileht: http://www.keskkonnaamet.ee/public/documents/Paite_MKA_KKK_2010_2019.pdf; vaadatud 12.06.2016 30 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm Tõenäoliselt oluliste mõjude prognoosimisel on lähtutud Päite maastikukaitseala kaitsekorralduskavas33 toodud ohuteguritest, mis võivad mõju avaldada kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele. Lubjakivipaljandite tüüpi (8210) kuuluvad Pühajõe ja Päite pangad. Päite pank asub Voka ja Sillamäe vahel 4,7 km ulatuses. Pühajõe pank jääb loodusala lääneossa, Sillamäe linna piirist umbes 7 km kaugusele, mistõttu kavandatava tegevuse mõjud sinna kindlasti ei ulatu. Kaitse- eesmärgiks on panga säilitamine looduslikus seisundis kogu Voka sihtkaitsevööndi ulatuses. Elupaigatüübi looduslikku seisundit mõjutavad tegurid ja nende leevendamiseks vajalikud tegevused on siin samad, mis klindil kui maastikuelemendil tervikuna. Kaitsekorralduskavas on märgitud, et otseselt klinti kahjustavad inimtekkelised ohutegurid puuduvad. Pangaseina ülaserva murenemist ja varinguid soodustab pangaseinast omavoliline üles ronimine ekstreemturismi harrastajate poolt ning taimestiku ja rohukamara äratallamine külastajate poolt. Siiski on need tegurid juhuslikud ja pigem väikese tähtsusega, sest Päite MKA klint pole praegu massiliselt külastatav turismiobjekt. Klindi esteetilist väärtust võib rikkuda maastikku sobimatu turismile suunatud ehitustegevus kogu panga ulatuses, kui sellega kaasneb panga looduslikkuse rikkumine, pinnase ning panga osade ärakanne ning lagunemise süvenemine. Rusukallete ja jäärakute metsad (9180*) kasvavad Voka sihtkaitsevööndis Pühajõe ja Päite pankade all 40-70 m laiuse ribana kokku 37 ha suurusel alal. Rusukaldel toimivad pidevad elupaika kujundavad tegurid (maapinna suur kallakus, maalihked, pidevalt mulla pinnale lisanduv lubjakivi, läbivoolav põhjavesi), mistõttu pangaalused metsad on suuremalt jaolt varingujärgse suktsessiooni algjärgus. Päite panga all Sillamäe poolses osas on tegemist primitiivsetele, varingu tagajärjel tekkinud madalama boniteediga muldadele kujunenud hall-lepikutega, mille mõõtmed ja vanus ei olnud märkimisväärsed. Sageli toimuvate maalihete tagajärjel on puud viltu. III kategooria kaitsealused liigid künnapuu ja kasvukoha tüüpliik kuukress kasvavad vaid Pühajõe panga aluses metsas (kavandatavast tegevusest ca 7 km kaugusel). Kaitse-eesmärgiks on pangametsa säilitamine üksnes looduslikus seisundis kogu Voka sihtkaitsevööndi ulatuses. Rusukallete ja jäärakute metsadele on ohuteguriteks risustamine, panga servalt olmeprahi ja ehitusprahi allaloopimine. Pangalt otse alla ei pääse, seetõttu ei ole siinsed pangametsad külastatav koht ja hetkel ei ole külastamisest tingitud mõjurid kõige olulisemad. Kaitsekorralduskava järgi ei kuulu tegevus Sillamäe sadama territooriumil (sh Kesk tn 2z ja Kesk tn 2d kinnistutel) Päite loodusala ohutegurite hulka. Sillamäe sadama territoorium on suletud, sh Päite loodusala poolt, seega mingit läbipääsu sadama suunast ei ole. Samuti ei kaasne ammoniaagiterminali rajamisega eelpoolnimetatud ohutegurite süvenemine, mistõttu võib järeldada, et suure tõenäosusega ei avalda kavandatav tegevus Päite loodusalale ja selle kaitse- eesmärkidele negatiivset mõju. 7.4. Natura eelhindamise tulemus Eelhindamise käigus võimaliku mõju prognoosimisel Päite loodusalale jõuti objektiivsetel alustel järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimine tõenäoliselt ei mõjuta nimetatud loodusala ja mõju Natura-ala kaitse-eesmärkidele puudub täielikult. Seetõttu ei ole Natura asjakohane hindamine vajalik. 33 Päite maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2010-2019. Koostaja: Keskkonnaamet; vt: http://www.keskkonnaamet.ee/kkk/Paite_MKA_KKK_2010_2019.pdf 31 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm 8. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Käesolev peatükk sisaldab teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta. Käesoleva nn eelhinnangu eesmärgiks on analüüsida kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive eeldatavalt mõjutatava keskkonna kontekstis ning lähtudes sellest määratleda eeldatavalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga tegevused, mida käsitletakse edaspidi põhjalikult KMH aruandes. 8.1. Eeldatavad mõjuallikad Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud kavandatava tegevuse eesmärgist, iseloomust ja kirjeldusest (vt ptk 3). Sellest tulenevalt on võimalikeks mõjuallikateks eelkõige need terminali rajamise ja käitamisega seotud tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda Kesk tn 2z kinnistul ja selle ümbruses. Mõjuallikad on jaotatud ehitusaegseteks ja kasutusaegseteks. Ehitusaegsed mõjuallikad:  tolm (kaasneb ehitustegevusega ja ehitusmaterjalide transpordiga; võimalik mõju inimese tervisele ja heaolule);  müra (kaasneb ehitustegevusega ja ehitusmaterjalide transpordiga; võimalik mõju inimese tervisele ja heaolule). Kasutusaegsed mõjuallikad:  vedela ammoniaagi lekked (avariiolukorras; võimalik mõju põhjaveele);  välisõhku paisatavad saasteained (ammoniaagi käitlemise tehnoloogilisest protsessist; võimalik mõju inimese tervisele ja heaolule);  müra (peamiselt seoses raudteetranspordiga; võimalik mõju inimese tervisele ja heaolule). 8.2. Mõjuala suurus Käsitlusalana (eeldatava mõjualana) vaadeldakse ca 2 km raadiusega ala ammoniaagiterminali rajamiseks kavandatud Kesk tn 2z kinnistu ümber. Mõjuala suurus sõltub mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist. Teatud mõjutatavate keskkonnaelementide osas on mõjuala ulatust hinnatud käesoleva KMH programmi koostamise käigus läbi viidud eelhinnangu raames. Kui eelhinnangu käigus on võimaliku mõju ulatus ja olulisus tuvastatud, siis on see ka vastava teema juures esitatud. Mõjuallikate ja mõjutatavate keskkonnaelementide suhtes, kus eelhinnangu käigus ei ole mõjuala ulatus teada ning mille osas on vaja läbi viia põhjalikum hindamine, on see vajadus välja toodud. Tulemused esitatakse KMH aruandes. 32 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm Lähtudes kavandatava tegevuse kirjeldusest ja iseloomust (vt ptk 3) ning tegevuse asukohast ei ole ette näha, et sellega võiks kaasneda piiriülene mõju ehk oluline negatiivne mõju mõnele naaberriigile. 8.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatava mõju olulisus Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada mõjuallikate (vt ptk 8.1) kaudu. 8.3.1. Looduskeskkond Reljeef ning põhja- ja pinnavesi Terminaliks kavandatud kinnistul ja selle lähiümbruses on maapinna kõrgust on oluliselt alandatud. Maapinna ülemised kihid on eemaldatud kuni veepidemeni. Samuti puuduvad seoses eelnimetatud muutustega Kesk tn 2z krundil ja lähiümbruses looduslikud maapinnalt ülemised põhjaveekihid. Ei ole tõenäoline, et projektiga kavandatavate terminali ehitiste (hoonete ja rajatiste) püstitamisega kaasneks täiendav oluline negatiivne mõju piirkonna reljeefile ja pinnasele. Ehitusaluse krundi geoloogilised uuringud teostatakse projekti järgmises, eelprojekti staadiumis. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda ehitusgeoloogilise uuringu tulemustest ning vältida alumiste põhjaveekihtide kahjustamist. Projektlahendusega tuleb kavandada meetmed, et vedel ammoniaak ei satuks pinnasesse, ka mitte avariiolukorras, sest see võib sattuda põhjavette. Kavandatava tegevuse võimalikku mõju põhjaveele hinnatakse KMH käigus täpsemalt, kui on olemas geoloogilise uuringu tulemused ja vastav projektlahendus. Tulemused esitatakse KMH aruandes. Kaitstavad loodusobjektid Kavandatava tegevuse piirkonnas asub Päite maastikukaitseala (MKA), mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluv Päite loodusala (vt ptk 7). Päite MKA lähim punkt asub kavandatava terminali maa-alast (Kesk tn 2z kinnistu piirist) ca 330 m kaugusel. Kuna Päite MKA ja Päite loodusala kaitse-eesmärgid on kattuvad, siis on siin igati asjakohane arvestada Natura eelhindamise tulemusi (vt ptk 7.4). Eelhindamise käigus võimaliku mõju prognoosimisel Päite loodusalale jõuti järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimine tõenäoliselt ei mõjuta nimetatud loodusala ja mõju Natura-ala kaitse-eesmärkidele puudub täielikult. Eeltoodust lähtuvalt puudub edaspidi vajadus käsitleda kaitstavate loodusobjektidega seotud teemat KMH aruandes. Taimestik ja loomastik Kavandatav tegevus ei avalda mõju taimestikule, sest alal arvestatav püsitaimestik puudub. Samuti ei kaasne olulist mõju käsitletavast Kesk tn 2z kinnistust lääne ja lõuna poole jäävatele (pool)looduslikele kooslustele ja elupaigatüüpidele. Ammoniaagiterminali ehitustegevus ja juurdepääs toimuvad sadama kinnisel territooriumil ega puuduta säilinud taimekooslusi. Terminali käitamine taimestikku ei mõjuta. Kuna sadama territoorium on tarastatud, siis see on suurtele ja keskmistele loomadele läbimatu. Puuduvad ökoloogilised koridorid, mis tingiksid vajaduse loomadel sadama territooriumile liikuda. Taimestiku puudumise tõttu puudub käsitletaval kinnistul ja lähiümbruses ka püsilinnustik, millele võiks mõju avalduda. Ehitustegevus ja juurdepääs toimuvad sadama kinnisel territooriumil ega mõjuta alast lõuna, lääne ja loode pool, väljaspool sadama territooriumi elutsevat loomastikku. Terminali käitamine loomastikku ei mõjuta. 33 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm Eeltoodust lähtudes puudub edaspidi vajadus täpsemaks mõju hindamiseks taimestikule ja loomastikule. Roheline võrgustik Käsitletaval kinnistul ja selle lähiümbruses puuduvad rohevõrgustiku elemendid täielikult. Kuna ühe kinnistu ehitusprojektiga ei ole piirkonna rohevõrgustikku võimalik suunata, siis ei käsitleta sellega seotud võimalikke mõjusid edaspidi KMH aruandes. 8.3.2. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon KMH käigus toimub ammoniaagiterminali heitkoguste hindamine ja õhukvaliteedi modelleerimine, mille käigus võetakse arvesse ka Sillamäe piirkonna praegust välisõhu seisundit (fooni). Välisõhu saasteained, mida hindamise käigus arvesse võetakse on: - ammoniaak (NH3) – ammoniaagi käitlemise tehnoloogilisest protsessist (raudtee mahalaadimisestakaad, mahutipark, pumbamaja, külmutusjaam, laadimine laevadele); - lämmastikoksiid (NO), lämmastikdioksiid (NO2), süsinikoksiid (CO), süsinikdioksiid (CO2) ja lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) – projekteeritavast gaasikatlamajast ning ammoniaagiaurude ohutuks utiliseerimiseks mõeldud tõrvikust (kütuseks on LPG). Hinnang kavandatava tegevusega kaasnevale välisõhu olukorrale ja saastatuse levikule, sh selle vastavusele kehtestatud piirväärtustega, antakse KMH aruandes. Võimalikud müraallikad ammoniaagiterminalis on manööverdavad rongikoosseisud, sh veduri poolt põhjustatav müra (eriti väikestel kiirustel) ning pumbad, mis pumpavad süsteemis vedelat ammoniaaki edasi. Samuti kaasneb müra reeglina ehitustegevusega. Ehitusaegsele ning kavandatava terminali protsessidega kaasnevale mürale antakse hinnang KMH käigus. Arvestades raudteede, sh ammoniaagiterminali teenindamiseks Kesk tn 2z kinnistu põhjapiirile kavandatava raudteeharu paiknemist sadama tööstusterritooriumi keskosas, ei ulatu rongikoosseisude liikumise/manööverdamise poolt põhjustatava vibratsiooni mõju tõenäoliselt väljapoole sadama tootmisterritooriumi. Samuti ei ole tõenäoline, et oluline ehitustegevusega kaasneva vibratsiooni mõju võiks ulatuda väljapoole sadama tootmisterritooriumi. Ehitustöödega kaasneva vibratsiooni mõju ajutine ja pöörduv (mõju lakkab pärast ehitustööde lõppu). Oluline on valida selline ehitustehnoloogia, sh ehitusmasinad, et ei kahjustataks naaberkinnistutel olevaid ehitisi (sh BCT ammoniaagiterminali rajatised). Kui projekti koostamisel arvestatakse ka sotsiaalministri 17.05.2002.a määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“34 esitatud üldvibratsiooni piirväärtustega, siis ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju ette näha. Eeltoodust lähtudes puudub vajadus käsitleda vibratsiooni võimalikku mõju edaspidi KMH aruandes. 8.3.3. Kultuuriline keskkond Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid Lähtudes kultuurimälestiste ja pärandkultuuriobjektide iseloomust ja kaugusest kavandatava tegevuseni (vt ptk 4.3.1) ning kavandatava tegevusega kaasneda võivatest mõjudest (õhusaaste, müra, vibratsioon) ei ole tõenäoline, et kavandatav tegevus võiks avaldada mingit negatiivset mõju kaitsealustele kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele. Seetõttu seda teemat KMH aruandes edaspidi ei käsitleta. 34 Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/110061 34 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm Väärtuslik maastik Sillamäe sadama suletud tootmisterritooriumi osi ei saa nende tegelikust seisundist tulenevalt käsitleda väärtuslike maastikena. Kuna ühe kinnistu ehitusprojektiga ei ole piirkonna väärtusliku maastiku arengut võimalik suunata, siis ei käsitleta sellega seotud võimalikke mõjusid edaspidi KMH aruandes. 8.3.4. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale KMH kontekstis käsitletakse võimalikku mõju inimeste tervisele ja heaolule (lähtudes peamiselt joogivee ja välisõhu, sh müra, seisundist) ning võimalikku füüsilist mõju inimeste varale. Laiema sotsiaal-majandusliku hinnangu andmine kavandatavale tegevusele ei kuulu KMH ülesannete hulka. Eeldatav mõju elanike joogiveevarustusele Sillamäe linnas on ühisveevärk, mille ülesanne on tagada elanikele nõuetekohane joogiveevarustus. Sadama tootmisterritooriumil toimuv tegevus ei mõjuta Sillamäe linna elanike joogiveevarustust. Toila valla hajaasustusalal (Päite külas) asuvad lähimad majapidamised 500-700 m kaugusel. Ammoniaagiterminali rajamise käigus ei ole ette näha põhjaveetaset sadama territooriumiga külgneval alal mõjutavaid tegevusi, millega võiks kaasneda muutusi elanike joogiveega varustamisel. Eeltoodust lähtuvalt puudub vajadus käsitleda KMH aruandes elanike joogiveevarustusega seotud teemasid. Välisõhu seisund ja müraolukord Müra ja õhusaaste levik sõltub oluliselt klimaatilistest tingimustest (tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur, õhuniiskus) ning on seetõttu pidevalt muutuv. Meteoroloogilised tingimused nagu õhutemperatuur, tuule suund ja kiirus määravad ära saasteainete püsimise ja levimise õhus. Tuulise ilmaga on saasteainete kontsentratsioonid reeglina madalamad, mis on tingitud parematest hajumistingimustest. Mida tugevam tuul, seda rohkem on õhus turbulentseid keeriseid ning seda kiiremini õhusaaste hajub. Oluline saaste hajumist soodustav tegur on ka päikesekiirgus, mis tekitab maapinna soojendamise kaudu tõusvaid õhuvoole. Seega tekivad kohalikud õhusaaste probleemid peamiselt ebasoodsatel ilmastikutingimustel. Välisõhu kaitse seaduse tähenduses on ebasoodsad ilmastikutingimused maapinnalähedases õhukihis saasteainete akumuleerumist soodustavad tingimused, nagu omavahelises koostoimes temperatuuri inversioon vahetult maapinnalähedases õhukihis, vertikaalse turbulentsi puudumine ja tuulekiirus null kuni kaks meetrit sekundis. Hinnang välisõhu seisundile ja müraolukorrale seoses kavandatava ammoniaagiterminali tegevusega antakse KMH aruandes, sest programmi koostamise etapis ei ole piisavalt infot, et hinnata selle mõju ulatust ja olulisust inimeste heaolule ja tervisele. Vt ka ptk 8.3.2. Jäätmeteke Suuremal hulgal jäätmeid (ehitusjäätmed, pakendid jms) tekib terminali ehitamise käigus. Praktiliselt kogu vajalik ehitusmaterjal tuuakse ehitusplatsile mujalt. Ehitusjäätmed koosnevad eeldatavasti metall- ja raudbetoonkonstruktsioonide kohalevedamiseks vajalikest pakenditest (nt puidust transpordialused ja -sõrestikud, kilepakendid, plastikust vm materjalist pakke- ja täitematerjal jms). Pakendikogused võivad kohati olla üsna suured, sest valdavalt on tegemist suurte ehitusdetailidega. Ehitusjäätmete hulka tuleb lugeda ka võimalikud metallosade jäägid ja ehituse käigus ajutiselt kasutatavad puitkonstruktsioonid jms. Ehitusmasinate hoolduse ja remondi käigus tekib samuti jäätmeid (purunenud detailid, kasutatud õlid, rehvid jms). Ehitustööliste tegevusega kaasneb olmejäätmete teke (pakendid, toidujäätmed, segaolmejäätmed). 35 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm Ammoniaagiterminali käitamisel ei teki olulistes kogustes jäätmeid, sh ohtlikke jäätmeid. Lisaks terminali personali tegevusega kaasnevatele olmejäätmetele tekib eeldatavasti jäätmeid (kasutatud detailid, määrdeained, õlid jms) terminali seadmete hoolduse ja remondi käigus. Laevaheitmete (pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude reovee ja jäätmete koostises olevate saasteainete kui laeva kasutamise käigus tekkinud heitmete) vastuvõtu nõuded on toodud Sillamäe sadama sadamaeeskirjas, ptk 8.35 Jäätmekäitlus nii ehitusobjektil kui ka hiljem terminalis tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele36 ja Sillamäe linna jäätmehoolduseeskirjale37, määrata vastutajad ning tagada asjakohane järelevalve (ehitustööde käigus) ja aruandlus. Ülaltoodud aspekte arvesse võttes ja nõuetekohaselt toimides on jäätmetega seonduv oluline negatiivne keskkonnamõju (piirkonna prügistamine) välditav nii ehitustööde kui ka terminali käitamise etapis. Seetõttu ei käsitleta jäätmetekke ja –käitluse teemat edaspidi KMH aruandes. Eeldatav mõju inimeste varale Tegemist on Sillamäe linna tööstuspiirkonda ja Sillamäe sadama vabatsooni kuuluva alaga, mis on määratud tootmismaaks. Lähimad elamud (Toila vallas Päite külas) asuvad 500-700 m kaugusel kavandatava tegevuse piirkonnast, Sillamäe linna lähimad elamud jäävad ca 2,5 km kaugusele. Seega otsest füüsilist mõju elamutele Sillamäe linnas ega eraomanduses olevatele majapidamistele hajaasustuses (nt ehitiste kahjustamist või hävimist) ei ole ette näha. Samuti ei ole ette näha kaudseid keskkonnamõjusid, mis võiksid inimeste vara ohtu seada. Mõju hinnang inimeste varale ei sisalda ehitiste väärtuse võimalikku muutust rahalises mõttes, sest vara turuväärtuse või selle muutuse hindamine ei kuulu KMH ülesannete hulka. Ammoniaagiterminali tegevuse kohta koostatakse eraldi riskianalüüs, mille käigus määratakse kindlaks võimalikud õnnetused ja riskiallikad, hinnatakse riskide tõenäosust ja tagajärgi, määratakse ohuala ulatus ning kavandatakse asjakohased ennetusmeetmed. 8.4. Eelhindamise tulemuste kokkuvõte Lähtudes kavandatavast tegevusest (ptk 3) ja sellega kaasnevatest võimalikest mõjuallikatest (ptk 8.1), eeldatavalt mõjutatavast keskkonnast (ptk 4) ning käsitlusalal esinevatest mõjutatavatest keskkonnaelementidest ja neile avalduva mõju olulisusest (ptk 8.3) jõuti eelhindamise tulemusena järeldustele, et KMH aruande koostamise käigus tuleb hinnata mõju järgmistes valdkondades:  mõju põhjaveele;  välisõhu seisund ja saasteainete levik;  müraolukord. Eelnimetatud teemasid käsitletakse KMH aruandes, sest KMH programmi koostamise ja eelhindamise ajal ei ole võimaliku mõju ulatus ja olulisus teada või tegemist võib olla olulise keskkonnamõjuga, mis vajab täpsemat analüüsi. Eelhinnangu käigus analüüsiti keskkonnauuringute vajadust ning jõuti järeldusele, et puudub vajadus läbi viia täiendavaid pinnase, põhjavee, välisõhu vms uuringuid olemasoleva olukorra keskkonnaseisundi kindlakstegemiseks või täpsustamiseks. Eelhindamise tulemusena jõuti ka järeldusele, et: 35 Sillamäe sadama veebileht: http://www.silport.ee/silport_eeskirjad.pdf; vaadatud 30.03.2016 36 Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015012?leiaKehtiv 37 Sillamäe Linnavalitsuse veebileht: http://www.sillamae.ee/documents/1122926/3252058/Sillam%C3%A4e+linna_j%C3%A4%C3%A4tmehoold useeskiri.pdf/ea583ab0-e0ce-478a-b3cb-934c237755d3?version=1.0; vaadatud 30.03.2016 36 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm - kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele ning taimestikule ja loomastikule; - kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele; - Sillamäe sadama piirkonna rohevõrgustiku ja väärtusliku maastikuga seotud aspektid tuleb lahendada sobiva strateegilise planeerimisdokumendiga; - kavandatava tegevusega kaasneva ehitus- ja käitamisaegse vibratsiooni mõju ei välju tõenäoliselt sadama tootmisala piiridest; arvestada tuleb naaberkinnistutele rajatud ehitistega ja neid mitte kahjustada; - kavandatava tegevusega ei kaasne mõju elanike joogiveevarustusele ja varale; - nõuetekohaselt toimides on jäätmetekke ja -käitlusega seonduv oluline negatiivne keskkonnamõju välditav nii ehitustööde kui ka terminali käitamise etapis; - kavandatav tegevus ei põhjusta piiriülest keskkonnamõju. Seetõttu ei ole täpsem mõju hindamine neile keskkonnaelementidele KMH aruande koostamise käigus vajalik. 37 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm 9. KMH koostamise ja menetlemise ajakava KMH ajakava koostamisel on aluseks KeHJS-ega sätestatud KMH menetlusetapid ja menetluseks ette nähtud aeg ning KMH läbiviimiseks, sh KMH programmi ja aruande koostamiseks vajalik aeg. Koos menetlusega kestab KMH protsess vähemalt 15 kuud. Kavandatava tegevuse KMH ning selle tulemuste avalikustamise eeldatav ajakava vt Tabel 5. Tabel 5. KMH läbiviimise eeldatav ajakava Tegevus Periood, aeg Täitja KMH algatamine menetlemiseks vajaliku aja jooksul Sillamäe Linna- valitsus (LV) KMH algatamisest teavitamine 14 päeva jooksul pärast Sillamäe LV asjakohase otsuse tegemist Eksperdirühm koos arendajaga kolme kuu jooksul alates KMH Skepast&Puhkim koostavad KMH programmi algatamisest (märts-juuni 2016) OÜ, EuroChem (eelnõu) Terminal Sillamäe AS (edaspidi EuroChem) Arendaja esitab KMH programmi 3 tööpäeva jooksul arvestades EuroChem (eelnõu) otsustajale (Sillamäe LV-le) programmi (eelnõu) valmimisest Otsustaja kontrollib KMH programmi 14 päeva jooksul KMH programmi Sillamäe LV vastavust nõuetele ja edastab selle saamisest* asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks Asjaomane asutus esitab, lähtudes 30 päeva jooksul KMH programmi Asjaomased oma pädevusvaldkonnast, otsustajale saamisest* asutused (vt KMH programmi kohta seisukoha KeHJS § 23) Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning 14 päeva jooksul asjaomaste Sillamäe LV annab arendajale ja juhteksperdile asutuste seisukohtade saamisest* oma seisukoha KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta Eksperdirühm teeb koos arendajaga töö tegemiseks vajaliku aja Skepast&Puhkim, vajaduse korral KMH programmis jooksul (sõltub seisukohtade EuroChem parandused ja täiendused ning arvust ja sisust; orienteeruvalt selgitab seisukohtade arvestamist või juuli/august 2016) põhjendab arvestamata jätmist Arendaja esitab otsustajale KMH 3 tööpäeva jooksul arvestades EuroChem täiendatud programmi programmi (eelnõu) täiendamisest (orienteeruvalt august 2016) Otsustaja kontrollib KMH parandatud aeg määramata Sillamäe LV ja täiendatud programmi38 Otsustaja teavitab KMH programmi 14 päeva jooksul programmi Sillamäe LV avalikust väljapanekust ja avalikust saamisest arutelust Otsustaja korraldab KMH programmi kestusega vähemalt 14 päeva Sillamäe LV avaliku väljapaneku 38 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud 38 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm Tegevus Periood, aeg Täitja Avaliku väljapaneku käigus laekunud töö tegemiseks vajaliku aja Skepast&Puhkim, ettepanekute, vastuväidete ja jooksul (sõltub laekunud EuroChem küsimuste analüüs arvamuste arvust ja sisust; orienteeruvalt september 2016) Arendaja koostöös otsustajaga esimesel võimalusel pärast avalik EuroChem, korraldab KMH programmi avaliku väljapaneku lõppu ja laekunud Sillamäe LV arutelu arvamuste analüüsimist (orienteeruvalt september 2016) KMH programmi täiendamine 30 päeva jooksul avaliku arutelu Skepast&Puhkim, lähtudes avalikustamisel laekunud toimumisest* EuroChem ettepanekutest ja vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele vastamine Arendaja esitab KMH programmi 3 tööpäeva jooksul arvestades EuroChem otsustajale nõuetele vastavuse programmi täiendamisest ja kontrollimiseks vastuste saatmisest (orienteeruvalt september 2016) Otsustaja kontrollib KMH programmi 30 päeva jooksul KMH programmi Sillamäe LV vastavust nõuetele ja teeb saamisest* programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse Otsustaja teavitab otsuse tegemisest 14 päeva jooksul otsuse Sillamäe LV menetlusosalisi ning avaldab teate tegemisest* Ametlikes Teadaannetes Eksperdirühm viib läbi KMH ja 2 kuu jooksul programmi Skepast&Puhkim koostab KMH aruande esitamisest otsustajale (orienteeruvalt oktoober- november 2016) Arendaja esitab KMH aruande 3 tööpäeva jooksul arvestades EuroChem otsustajale (Sillamäe LV-le) aruande valmimisest (orienteeruvalt november 2016) Otsustaja kontrollib KMH aruande 14 päeva jooksul KMH aruande Sillamäe LV vastavust nõuetele ja edastab selle saamisest* asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks Asjaomane asutus esitab, lähtudes 30 päeva jooksul KMH aruande Asjaomased oma pädevusvaldkonnast, otsustajale saamisest* asutused KMH aruande kohta seisukoha Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning 14 päeva jooksul asjaomaste Sillamäe LV annab arendajale ja juhteksperdile asutuste seisukohtade saamisest* oma seisukoha KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta Eksperdirühm teeb koos arendajaga töö tegemiseks vajaliku aja Skepast&Puhkim, vajaduse korral KMH aruandes jooksul (sõltub seisukohtade EuroChem parandused ja täiendused ning arvust ja sisust; orienteeruvalt selgitab seisukohtade arvestamist või veebruar 2017) põhjendab arvestamata jätmist Arendaja esitab otsustajale KMH 3 tööpäeva jooksul arvestades EuroChem täiendatud aruande aruande täiendamisest (orienteeruvalt veebruar 2017) 39 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm Tegevus Periood, aeg Täitja Otsustaja kontrollib KMH parandatud aeg määramata Sillamäe LV ja täiendatud aruannet39 Otsustaja teavitab KMH aruande 14 päeva jooksul aruande Sillamäe LV avalikust väljapanekust ja avalikust saamisest arutelust Otsustaja korraldab KMH aruande kestusega vähemalt 21 päeva Sillamäe LV avaliku väljapaneku (orienteeruvalt märts-aprill 2017) Avaliku väljapaneku käigus laekunud töö tegemiseks vajaliku aja Skepast&Puhkim, ettepanekute, vastuväidete ja jooksul (sõltub laekunud EuroChem küsimuste analüüs arvamuste arvust ja sisust; orienteeruvalt aprill-mai 2017) Arendaja koostöös otsustajaga esimesel võimalusel pärast avaliku EuroChem, korraldab KMH aruande avaliku väljapaneku lõppu ja laekunud Sillamäe LV arutelu arvamuste analüüsimist (orienteeruvalt mai 2017) KMH aruande täiendamine lähtudes 30 päeva jooksul avaliku arutelu Skepast&Puhkim, avalikustamisel laekunud toimumisest* (orienteeruvalt mai- EuroChem ettepanekutest ja vastuväidetest ning juuni 2017) kirjadele ja küsimustele vastamine Arendaja esitab KMH aruande 3 tööpäeva jooksul arvestades EuroChem otsustajale nõuetele vastavuse programmi täiendamisest ja kontrollimiseks vastuste saatmisest (orienteeruvalt juuni 2017) Otsustaja edastab KMH aruande aeg määramata Sillamäe LV asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks Asjaomane asutus, lähtudes oma 30 päeva jooksul aruande Asjaomased pädevusvaldkonnast, kooskõlastab saamisest* asutused või jätab kooskõlastamata KMH aruande Otsustaja kontrollib KMH aruande 30 päeva jooksul kooskõlastuste Sillamäe LV vastavust nõuetele ja teeb aruande saamisest* (orienteeruvalt august- nõuetele vastavaks tunnistamise september 2017) otsuse Otsustaja teavitab otsuse tegemisest 14 päeva jooksul otsuse Sillamäe LV menetlusosalisi ning avaldab teate tegemisest* (orienteeruvalt Ametlikes Teadaannetes september 2017) Kursiivis on toodud KeHJS-ega sätestatud tähtajad. *-ga on märgitud KeHJS-ega sätestatud tähtajad, mida on põhjendatud vajadusel võimalik pikendada.40 Eeltoodud ajakava on esialgne ja selles võib tulla muudatusi. Ajakava määramatus tuleneb eelkõige sellest, et konsultandil ei ole võimalik ette näha KMH menetlustoimingute reaalsest kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. 39 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud 40 KeHJS § 24: Nimetatud tähtaegu võib põhjendatud juhul, nagu dokumentide maht, kavandatava tegevuse [---] keerukus, pikendada, määrates menetlustoimingu teostamiseks uue tähtaja. 40 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm 10. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi avalikustamisest 10.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine Ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu – vt Tabel 6. Tabel 6. KMH koostamisest mõjutatud ning huvitatud asutused ja isikud koos menetlusse kaasamise põhjendusega Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus Otsustaja Sillamäe Linnavalitsus Kesk 27, 40231 Sillamäe On otsustajana menetlus- tel 392 5700 protsessiga kursis ning [email protected] kaasab mõjutatud ja huvitatud isikud; projekteerimistingimuste andja Asjaomased asutused Keskkonnaamet Pargi 15, 41537 Jõhvi KeHJS § 16 lg 3 p 2 [email protected] Päästeamet Raua tn 2, 10124 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 7; [email protected] päästetööde korraldamise -- Ida Päästekeskus Rahu 38, Jõhvi 41532 ja tuleohtusjärelevalve [email protected] ning sellega seotud ennetustöö ees vastutav asutus Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23 A, Tallinn 10614 KeHJS § 16 lg 3 p 7; [email protected] ohutusnõuete kontroll kemikaalide ja survesead- mete käitlemisel; raudteetaristu järelevalve Terviseamet Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 7; [email protected] elanike tervise kaitse ja -- Terviseameti Ida talitus Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve puhta elukeskkonna eest [email protected] vastutav asutus Keskkonnainspektsioon (KKI) Kopli 76, 10416 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 3 -- KKI Ida-Virumaa büroo [email protected] Pargi 15, 41537 Jõhvi [email protected] Ida-Viru Maavalitsus Keskväljak 1, 41594 Jõhvi KeHJS § 16 lg 3 p 1 [email protected] Toila Vallavalitsus Pikk 13a, 41702 Toila, Ida- KeHJS § 16 lg 3 p 1 Virumaa; [email protected] Sillamäe Sadam AS Kesk 2, 40231 Sillamäe KeHJS § 16 lg 3 p 7; [email protected] 41 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus omab tehnilist taristut eeldatavas mõjualas Kavandatava tegevuse piirkonna elanikud ja ettevõtted, laiem avalikkus, keskkonnaorganisatsioonid jms Eesti Keskkonnaühenduste [email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 5 Koda (EKO)41 Kavandatud tegevuse asukoha KOV-il otsustajana on vajalikud KeHJS § 16 lg 3 p 6; kinnisasjaga piirneva kinnisasja kontaktandmed olemas või ta KeÜS § 46 lg 1 p 1 omanikud hangib need vajadusel naaberomavalitsusest Isikud, kelle valduses olevat KOV-il otsustajana on vajalikud KeHJS § 16 lg 3 p 6; kinnisasja kavandatud tegevus kontaktandmed olemas või ta KeÜS § 46 lg 1 p 2 mõjutab määral, mis ületab hangib need vajadusel oluliselt tavapärast mõju naaberomavalitsusest Laiem avalikkus, asjast - KeHJS § 16 lg 3 p 7; huvitatud/mõjutatud isikud, nt põhjendatud huvi oma piirkonna elanikud ja ettevõtted piirkonna keskkonna- seisundi vastu Sillamäe LV (otsustaja) teavitab eelnimetatud ametiasutusi (ametid, maavalitsus, KOV-id), tehnilise taristu valdajaid, kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnisasjade omanikke ning Eesti Keskkonnaühenduste Koda KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt (kirjaga e-posti teel; vt kontaktandmed Tabel 6). Laiemat avalikkust (sh piirkonna elanikke ja ettevõtteid) teavitab Sillamäe LV KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust järgmiselt: - väljaandes Ametlikud Teadaanded; - maakonnalehes Põhjarannik; - kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks linnavalitsuses);42 - linnavalitsuse veebilehel http://www.sillamae.ee/. 10.2. Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta Vastavalt KeHJS-e §-le 151 küsib Sillamäe LV (otsustaja) programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt (vt Tabel 6). Otsustaja vaatab asjaomaste asutuste seisukohad läbi ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha keskkonnamõju hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades asjaomaste asutuste esitatud arvamusi. Käesolevas peatükis antakse ülevaade KMH programmi kohta laekunud seisukohtadest ja nendega arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest (vt Tabel 8). Kõik laekunud seisukohad lisatakse KMH programmile (vt Lisa 2). 41 Valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon 42 Otsustab Sillamäe LV vastavalt otstarbekusele ja oma varasemale praktikale 42 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine Programm Tabel 7. Ülevaade KMH programmi kohta laekunud seisukohtadest Jrk Asutus, kirja Seisukoht KMH programmi Eksperdi kommentaar nr kuupäev ja kohta seisukohaga arvestamise kohta number 1. 2. 3. Ülevaade lisatakse enne KMH programmi esitamist avalikustamisele. 10.3. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest Sillamäe LV (otsustaja) teavitab KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest. Avalikustamisest teavitamise menetlusdokumente (teavitamise kirjad, kuulutused, teated jms) KMH programmile ei lisata. Käesolevas peatükis antakse ülevaade KMH programmi avalikustamise protsessist (avaliku väljapaneku aeg, materjalidega tutvumise võimalused, avaliku arutelu aeg ja koht jms) ning käsitletakse avaliku väljapaneku käigus laekunud ettepanekuid, vastuväiteid või küsimusi ja antakse ülevaade nende arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest (vt Tabel 8). Arendaja vastab avalikustamise käigus kirjalikult laekunud arvamustele ja ettepanekutele kirjalikult. Kõik eespool nimetatud kirjad lisatakse KMH programmile pärast avalikustamise toimumist ja kirjade väljasaatmist (vt Lisa 3). KMH programmiga on võimalik tutvuda ajavahemikus ##.-##.##.2016.a43 Sillamäe LV veebilehel www.sillamae.ee ja Sillamäe LV-s (Kesk 27, Sillamäe) selle tööaegadel. Sillamäe LV tagab avalikkusele programmiga tutvumise võimaluse vähemalt kuni programmi kohta ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamise tähtaja lõpuni. KMH programmi kohta saab esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi kuni ##.##.2016.a posti teel (aadress: Sillamäe Linnavalitsus, Kesk tn 27, 40231 Sillamäe, Ida-Virumaa) või e-postiga aadressil [email protected]. Sillamäe LV edastab KMH programmi kohta laekunud kirjad arendajale ja KMH eksperdile. KMH programmi avalik arutelu toimub ##.##.2016.a algusega kell ##.00 ## (koht). Avalikul arutelul osalejad registreeritakse ja koostatakse koosoleku protokoll (vt Lisa 4). Tabel 8. Ülevaade KMH programmi avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekutest, vastuväidetest ja küsimustest Jrk Asutus/isik, Ettepanek, vastuväide Eksperdi kommentaar ettepanekuga/ nr kirja kuupäev või küsimus KMH vastuväitega arvestamise kohta või ja number programmi kohta vastus küsimusele 1. 2. 3. Ülevaade lisatakse pärast KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumist. 43 Käesolevas peatükis ##-ga märgitud kuupäevad, aeg ja koht täpsustatakse koos arendaja ja otsustajaga enne KMH programmi esitamist avaliku väljapaneku korraldamiseks 43 / 44  Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine 11. KMH lähtematerjalid Alljärgnevalt on toodud KMH läbiviimisel arvestamisele kuuluvate dokumentide ja olulisemate uuringute esialgne loetelu:  Sillamäe Linnavalitsuse 10.03.2016.a korraldus nr 126-k: Keskkonnamõju hindamise algatamine  Sillamäe ammoniaagiterminali eskiis. Sweco Projekt AS, töö nr 15320-0028, Tallinn 2015  Asjakohased õigusaktid  Ida-Viru maakonnaplaneering (kehtiv ja koostatav) ning selle KSH aruanne  Ida-Viru maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 11.07.2003.a korraldusega nr 130)  Sillamäe linna üldplaneering (kehtestatud Sillamäe Linnavolikogu 26.09.2002.a määrusega nr 43/102-m)  Sillamäe Kesk 2 (osaliselt), Kesk 2B, Kesk 2C, Kesk 2E, Kesk 2F, Ehitajate 1A, Ehitajate 1D, Ehitajate 1E, Ehitajate 1G, Ehitajate 1H, Ehitajate 1K, Ehitajate 3/1, 3/2, Türsamäe, Sõtke 1, Sõtke 2/17 maa-alade ja nendega piirnevate alade detailplaneering (Sillamäe sadama detailplaneering; OÜ E-Konsult töö nr E1019; kehtestatud Sillamäe Linnavolikogu 12.07.2006.a otsusega nr 38-o)  Sillamäe sadama territooriumi (katastriüksused Kesk 2d (välja arvatud Päite paekalda ala), Kesk 2, Kesk 2u, Kesk 2a, Kesk 2n, Sõtke 1d, Kesk 2p, Ehitajate 3, Ehitajate 1h, Ehitajate 1k, Ehitajate 6, Ehitajate 1a ja Kesk 2j) detailplaneering (koostaja OÜ E-Konsult, töö nr E1250; kehtestatud Sillamäe Linnavalitsuse 02.02.2012.a korraldusega nr 74-k)  Asjakohased riiklikud, maakonna ning valla arengukavad ja strateegiad  Piirkonna valgala veemajanduskava  Piirkonna kaitsealade kaitse-eeskirjad ja kaitsekorralduskavad  Maa-ameti X-Gis Geoportaali kaardirakendused (maakasutus, looduskaitse ja Natura 2000 võrgustik, kultuurimälestised, pärandkultuur, kitsendused, ohtlikud ettevõtted jms)  Keskkonnaregister  Eesti Looduse infosüsteemi andmebaas EELIS  Kultuurimälestiste riiklik register  Päite maastikukaitseala kaitsekorralduskavas 2010-2019. Koostaja: Keskkonnaamet  Sillamäe Linnavalitsuse veebileht (www.sillamae.ee)  Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ja saasteainete heitkoguste hindamine IdaVirumaal Sillamäe linnas ja Vaivara piirkonnas. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Tallinn 2014  AS BCT Sillamäe keemiaveoste terminali ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ E-Konsult töö nr E1084, Tallinn 2007  Tegevuse kavandamiseks läbi viidud alusuuringud ja analüüsid  Muud piirkonna kohta koostatud asjakohased uuringud ja analüüsid Nimekiri ei ole lõplik, see täieneb ja täpsustub KMH läbiviimise käigus lähtudes vastavate teemade käsitlemisel kasutatavatest täiendavatest allikatest. Osaliselt on KMH programmi ja keskkonnamõju eelhinnangu koostamiseks kasutatud materjalide viited leitavad joonealuste viidetena. Kasutatud materjalide täpsustatud loetelu esitatakse KMH aruandes. Lea Baumann Saatja: Veronika Grezeva <[email protected]> Saatmisaeg: 28. juuni 2016. a. 14:29 Adressaat: TJA - Avalik Teema: Keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine Manused: KMH programmi kohta seisukoha küsimine Tehnilise Järelevalve Amet.bdoc; EuroChem_Sillamae_ammoniaagiterminali_KMHP_seisukoha_kysimiseks_ 09-06-2016.pdf Tere, Sillamäe Linnavalitsus edastab Teile järgmised dokumendid: Keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine ( 28.06.2016 nr.6-2/1719-1) Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine. Programm. Lugupidamisega, Veronika Grezeva keskkonnaspetsialist Sillamäe Linnavalitsus 1