Re: Redstorm OÜ hoonestusloa tingimustest

Saatja: Kaspar Anderson <[email protected]> Saatmisaeg: 27. juuni 2016. a. 16:00 Adressaat: Liis Piper; Helena Vipre; Irja Truumaa; riho kilumets Koopia: Ahto Tuuling Teema: RE: Redstorm O� hoonestusloa tingimustest Tere Keskkonnaministeeriumis toimus 27.06.2016 kohtumine, kus osalesid Keskkonnaministeeriumi (KeM), Keskkonnaameti(KeA) ja O� Redstorm esindajad. Kohtumisel j�uti �hisele arusaamisele, et 2011 a v�ljastatud ja 2017 a kehtivat luba muutma ei hakata, mille tulemusena on O� Redstormil �igus kasutada kuni 100 tonni s��ta aastas kalade kasvatamiseks. Uue loa taotlemisel on Redstormil kohustus v�hendada/kompenseerida 15 % ulatuses toitainete sattumist merekeskkonda. Redstorm esitas ekspertarvamuse, kus oli v�ljapakutud erinevaid kompenseerimise meetmeid. Redstormi esindajate hinnangul oleksid nad valmis rakendama kompenseerivate meetmetena kahte meedet: * loodusliku vetikamassi eemaldamist keskkonnast rannaheidiste kogumise kaudu; * t�iendav kalap��k. KeM ja KeA on pakutud meetmetega n�us, kuid on seisukohal, et juhul kui kompenseerivate meetmetega ei ole tagatud 15 % toitainete v�hendamise n�ue, v�ib Redstorm kasutada 85 tonni s��ta aastas kalade kasvatamiseks. Terviatades Kaspar Anderson Merekeskkonna osakonna spetsialist From: Liis Piper [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, June 15, 2016 10:02 AM To: Helena Vipre <[email protected]>; Irja Truumaa <[email protected]>; Kaspar Anderson <[email protected]>; riho kilumets <[email protected]> Cc: Ahto Tuuling <[email protected]> Subject: Redstorm O� hoonestusloa tingimustest Reg . kuu p�e v: 15. 06. 16 Kel laae g: 10: 00: 36 Reg . nu mb er: 15- 144 4- 013 Tere Osa�hing Redstorm esitas 21.05.2015. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) hoonestusloa taotluse, mille kohaselt kavandatakse Saaremaale Tagalahte kalakasvandust. Seoses 01.07.2015 j�ustunud veeseaduse muudatustega on alates nimetatud kuup�evast hoonestuslubade menetleja Tehnilise J�relevalve Amet (edaspidi TJA). Otsuse hoonestusloa menetluse algatamiseks ning loa andmiseks teeb l�htuvalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse �-st 25 Vabariigi Valitsus. MKM ja TJA on menetluse k�igus k�sinud seisukohti taotlusega kavandatava kalakasvatuse kohta Keskkonnaametilt ja Keskkonnaministeeriumilt. Keskkonnaministeerium on oma 19.06.2015 kirjas nr 12-22/15/5037-2 ja 15.01.2016 kirjas nr 17- 7/16/409 selgelt v�ljendanud seisukohta, et Tagalahes on kavandatud tegevust v�imalik ellu viia �ksnes juhul, kui hoonestusloa taotleja tagab, et tegevusega ei lisandu Soela V�ina veekogumisse �ldl�mmastikku ja �ldfosforit. Ministeerium selgitas oma 15.01.2016 kirjas, et enne hoonestusloa andmist tuleb k�sida hoonestusloa taotlejalt kinnitust, et ta on teadlik Soela V�ina rannikuveele L��ne-Eesti vesikonna veemajanduskavaga seatud eesm�rgist ja on valmis kasutama meetmeid, mis v�imaldavad v�ltida kalakasvatuse t�ttu rannikuveele avalduvat negatiivset m�ju. Keskkonnaamet on oma 18.12.2015 kirjas nr V 7-6/15/25674-3 �elnud, et t�endatud kavandatava tegevuse m�jude korras saab rangemate n�uete t�itmiseks vajalikud tehnilised meetodid v�lja selgitada koost��s Keskkonnaameti ja Osa�hinguga Redstorm. L�htuvalt eelpool kirjeldatust algatas Vabariigi Valitsus 27.05.2016 korraldusega nr 174 Osa�hing Redstorm 21.05.2015. a esitatud hoonestusloa taotluse p�hjal hoonestusloa menetluse, mille punktis 4 on seatud tingimus, et taotleja peab koost��s Keskkonnameti ja Keskkonnaministeeriumiga v�lja selgitama kompenseerivad meetmed ja nende kasutamise, et v�ltida Soela v�ina veeseisundi halvemaks muutumist. T�na hoonestusloa taotluses m�rgitud alal kalakasvatust ei toimu. Kui taotleja alustab kalakasvatusega, siis lisandub Soela v�ina nii �ldl�mmastikku kui ka �ldfosforit. Keskkonnaministeerium on seisukohal, et l�mmastikku ega fosforit ei tohi Soela v�ina lisanduda. Keskkonnaamet on 2011. aastal v�ljastanud taotlejale vee erikasutusloa, mille kohaselt v�ib kasvatada kuni 100 tonni kala aastas ja kasutada selleks etten�htud s��ta. Vee erikasutusloa tingimusi on v�imalik muuta �ksnes juhul kui negatiivne m�ju keskkonnale on seire tulemusel t�endatud ehk et kui taotleja reaalselt kalakasvatusega alustanud on. Kokkuv�tvalt on t�na olukord, kus Keskkonnaameti vee erikasutusloa alusel saab taotleja kalakasvatust alustada ning kui seire k�igus ilmneb, et veeseisund siiski halveneb, siis on v�imalik luba muuta v�i see kehtetuks tunnistada. Keskkonnaministeerium on seisukohal, et Soela v�ina ei tohi fosforit ja l�mmastikku lisanduda, viidates asjaolule, et kalakasvatust hetkel Tagalahes ei toimu. Seega tuleb enne hoonestusloa andmist osapoolte vahel �hisele kokkuleppele j�uda, kas ja milliseid meetmeid on tarvis kasutusele v�tta v�ltimaks Soela V�ina veeseisundi halvemaks muutumist. Need tingimused peavad olema kajastatud ka hoonestusloas. Teeme ettepaneku teha omavahel konstruktiivset koost��d, et vajalikud tingimused v�lja selgitada. Vajadusel v�ime korraldada osapoolte vahel ka kokkusaamise, et asjaolusid vahetult arutada. Teie tagasisidet ootama j��des. Lugupidamisega Liis Piper Peaspetsialist 667 2004| [email protected] | www.tja.ee Tehnilise J�relevalve Amet S�le 23A 10614 Tallinn Ekspertarvamus Täinedavate meetmete rakendamise kohta Tagalahe kalakasvatuse keskkonnamõju vähendamisel (OÜ Redstorm, Veerikasutusluba L.VV/320992) Kavandatud tegevus: OÜ Redstorm kavatseb alustada kalakasvatusega Tagalahes. Veerikasutusluba on väljastatud kuni 100 t kalade kasvatamiseks aastas. Reostuskoormuseks on sööda toitainete sisalduse põhjal määratud 4,5 t (Nüld) ja 0,4 t (Püld) aastas. Vastavalt veemajanduskavas sätestatud eesmärgile ei tohi Soela väina rannikuveekogumi lämmastiku ja fosforikoormus suureneda võrreldes käesoleva hetkega kui kalakasvatust ei toimu. Taust: Valitud kalakasvatuse meetod on oma olemuselt toitainete koormuse suhtes positiivne s.t. kalakasvatuse käigus eraldub ümbritsevasse keskkonda toitaineid (lämmastikku ja fosforit). Valitud kalakasvatuse meetodi puhul ei ole võimalik toitainete leket keskkonda vältida. Kui soovitakse saavutada toitainete suhtes neutraalne olukord tuleb tarvitusele võtta kompenseerivad meetmed. Järgnevalt on välja toodud võimalike meetmete loend koos nende meetmete tõhususe ja rakendatavuse hinnanguga: 1. Vetikabiomassi kultiveerimine koos biomassi veekeskkonnast eemaldamisega. Vetikabiomassi kultiveerimist pole praegusel hetkel Eesti vetes edukalt läbi viidud. On olnud üksikuid katseid agariku kultiveerimiseks, kuid siiani need katsed pole olnud kuigi edukad. Probleemiks on eelkõige kultiveeritava vetikamassi kinnitamine. Katsed sumpades ei õnnestunud kuigi väikeses mastaabis on teadustöö käigus saavutatud vetikamassi juurdekasv kuni 150% aastas. Praegusel hetkel teoststakse uuringuid kinnitunud agarikuvormi nööridel kultiveerimise võimaluste kohta kuid tehnoloogia veel rakendamisküps ei ole. Toitainete eemaldamiseks sobiks paremini kiiremakasvuliste niitjate vetikate kasvatamine kunstsubstraadil kuid jällegi pole hetkel saadaval head tehnoloogiat Eesti vete jaoks. 2. Filtreerivate selgrootute kultiveerimine koos biomassi veekeskkonnast eemaldamisega. Ookeanitingimustes on kasutatud filtreerivate selgrootuste kultiveerimist ka toitainete veest eemaldamise eesmärgil. Filtreerivad organismid on võimelised filtreerima oma enda mahuga võrreldes mitmesajakordset veekogust päevas püüdes kinni vees olevad organiilise aine osakesed. Läänemere tingimustesse sobivate kultiveerimistehnoloogiate arendamine alles käib. Eesti vetes pole seni olnud ühtegi projekti. On katsetaud kunstriffide (karide) efektiivsust looduslike filtreerivate organismide elupaigana Pärnu lahes. Seal saavutati üsna paljulubavad tulemused, kuid praktiline rakendamine oleks praeguses olukorras üsna uuringumahukas ettevõtmine. 3. Loodusliku vetikabiomassi eemaldamine veekeskkonnast. Kirjandusandmete põhjal on võimalik hinnata, kui palju oleks vaja koguda looduslikku vetikabiomassi, et saavuatada kalakasvatuse poolt merekeskkonda viidava toitainete koguse eemaldamine. Meie vetes levivate sagedasemate põhjataimestiku liikide lämmastiku ja fosforisisaldused on järgmised: Põisadru (Fucus vesiculosus) Ntot 17,6-23 mg/ g dw Ptot 1,8-2,13 mg/g dw; Agarik (Furcellaria lumbricalis) Ntot 28,8 mg/ g dw, Ptot 1,54 mg/g dw, niitjad punavetikad Ntot 42,6 mg/g dw, Ptot 1,88 mg/g dw (Kornfeldt 1982). See tähendaks, et saavutada veeerikasutsusloas märgitud fosforikoguse eemaldamine, oleks vaja koguda vähemalt 259 tonni agarikku või 200 tonni põisadru kuivkaalus. Sama eesmärgi saavutamiseks lämmastiku osas oleksid numbrid 156 tonni agarikku või 225 tonni põisadru kuivkaalus. Nende liikide märgkaalu ja kuivkaalu suhe on ligi ¼ seega oleks vaja koguda vähemalt 1000 t agarikku või 900 põisadru toorkaalus. Sellise koguse vetikamassi eemaldamiseks merekeskkonnast pole hetkel kasutatavat tehnoloogiat ja samuti põhjustaks see suures ulatuses merepõhja elupaiga häirimise. 4. Loodusliku vetikabiomassi eemaldamine keskkonnast rannaheidiste kogumise kaudu. Rannaheidiste kogumine võiks olla alternatiiviks vetikabiomassi kogumisele merekeskkonnast. Samas tekib probleem vajaliku koguse hindamisel, kuna rannaheidise toitainetesisaldus sõltub väga paljudest teguritest (heidise liigilisest kooseisust, heidise lagunemismäärast, heidise veesisaldusest ja mitteorgaanilise aine osast kogutud heidises. Ilmselt tuleks kasutada arvutustes ettevaatusprintsiipi, mis viiks rannaheidise vajalikuks koguseks ligi 1500 tonni aastas. Rannaheidiste kogumise kogemus on Eestis olemas. AS Estagar kasutab rannale uhutud agarikku toorainena. Kogutud kogused jäävad vajaliku arvu piiresse. 5. Pilliroo ja muu taimse biomassi kogumine. Pilliroo ja muu vees kasvava kõrgematest taimedest koosneva biomassi kogumine võiks olla tehnoloogiliselt mõeldav lahendus, mis vajab lähemat uurimist nii olemasoleva varu (Soela väina veekogumi piires kasvavate roostike kaardistamine), kui eesmärgi täitmiseks vajamineva koguse selgitamiseks. 6. Täiendav kalapüük Kalade koed sisaldavad üsna suures koguses fosforit: kirjanduse andmetel kuni 800 mg/ 100g röövtoiduliste liikide ja 1100 mg/100 g taimetoiduliste liikide puhul (Ghaddar & Saud 2011). Seega saab fosfori merekeskkonnast eemaldamise üheks alternatiiviks olla täiendavate kalakoguste väljapüüdmine, eriti nende liikide osas, mis ei kujuta endast töönduslikku väärtust (näiteks ogalik, ümarmudil jne.). vajalikud kogused oleksid ligi 50 tonni röövtoiduliste liikide puhul ja 36 tonni taimetoiduliste kalade puhul. Käesolevas ekspertarvamuses ära toodud arvutused ja andmed on ligikaudsed ja on mõeldud vaid erinevate alternatiivide puhul meetemete kulutõhususe ligikaudseks eelhindamiseks. Ühe või teise alternatiivi valimisel tuleks teostada põhjalikum analüüs. Georg Martin, PhD. TÜ Eesti mereinstituut, juhtivteadur