dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus Euroopa Komisjoni algatatud avaliku konsultatsiooni kohta

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 5. mai 2016
Viit
16-0093-001
Registreeritud
5. mai 2016
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL)
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
22S Sideteenuste ja -võrkude arendamine ja järelevalve ning sideteenuste konkurentsi soodustamine (2014-2017) (Suletud)
Sari
22-7S Kirjavahetus tururegulatsiooni valdkonnas Euroopa Komisjoni, regulaatorite ja ühendorganisatsioonidega (Suletud)
Toimik
16-0093
Vastutaja
Diana Fenenko (Sideturu osakond)

Failid

  • 📎5.05.2016_5.1-1_42_MKM_kone_lop_tasu.bdoc169 KB
  • 📎Kirja edastamine.txt1 KB

Sisu (failidest)

Sideosakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Harju 11 15072 TALLINN 5. mai 2016 nr 5.1-1/42 Arvamus Euroopa Komisjoni algatatud avaliku konsultatsiooni kohta, mis käsitleb kõne lõpetamise tasu reguleerimise soovitust Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi: ITL) analüüsis Euroopa Komisjoni poolt algatatud avalikku konsultatsiooni (edaspidi: konsultatsioon), mis käsitleb Euroopa Komisjoni kõne lõpetamise tasu soovitust nr 2009/396/EÜ (Commission Recommendation 2009/396/EU on the Regulatory treatment of fixed and mobile termination rates in the EU, edaspidi: TRR). Käesolevaga esitab ITL oma põhipositsioonid konsultatsioonis käsitletud teemade kohta vastamata kõigile konsultatsiooni küsimustele. Järgnevalt esitame seisukohad ja võimaluse korral viite küsimusele, mis on sellega seotud. 1. ITL on seisukohal, et fikseeritud telefonivõrgus ja mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise tasude regulatsioon ei ole enam vajalik, kuna TRR on väga selgelt klassikaline tehnoloogiapõhine regulatsioon. Kõne lõpetamise osas aga teenivad mobiiltelefonivõrgu ja fikseeritud telefonivõrgu tehnoloogiad täna vaid osaliselt kõnevoogu. Seega ei ole sellisel kujul konkreetse tehnoloogia reguleerimine enam mõttekas. ITL-i vastus konsultatsiooni küsimusele 2.38 on, et TRRi ei ole enam vaja ning kõne lõpetamise tasude valdkonnas piisab üldistest konkurentsiõiguse reeglitest. 2. Samuti soovime juhtida tähelepanu sellele, et muutunud on olukord, kus sideettevõtja on oma võrgus kõne lõpetamise turul monopoli staatuses. Tehnoloogia on arenenud fikseeritud telefonivõrgust andmesidevõrguks ning turul pakutakse vastavate andmesidevõrkude baasil palju traditsiooniliste kõneteenustega konkureerivaid teenuseid (nt WhatsApp jt), mille kasutajad on hästi vastu võtnud. Traditsioonilised sideettevõtjad ei ole enam oma võrgus kõne lõpetamisel turul monopolid. Seega vastuseks konsultatsiooni küsimusele 2.29 leiame, et kõnede lõpetamise turud ei ole enam monopoolses seisus, mistõttu ei ole need enam ka pudelikaelaks ega vaja jätkuvat reguleerimist. 2 3. Kui siiski regulatsiooniga jätkamiseks nähakse endiselt vajadust, siis ITL toetab ühtse üleeuroopalise telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna (edaspidi: FTR) ja mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinna (edaspidi: MTR) kehtestamist. Seda peamiselt põhjusel, et ühtne regulatsioon aitab kaasa ühisturu eesmärgi saavutamisele, mida praegune väga ebaühtlane TRR-i rakendamine erinevates liikmesriikides ei tee. Võib öelda, et ebaühtlased kõne lõpetamise hinnad EL liikmesriikides pigem pärsivad tõeliselt ühtse EL ühisturuni jõudmist ja on kaasa toonud turgude killustatuse. Lisaks soovime juhtida tähelepanu sellele, et näiteks rändlustasud on juba ühtse regulatsiooniga kaetud. Peame põhjendamatuks taolist eristamist, kus ühed hinnad reguleeritakse ühtselt ja teised mitte. Sideettevõtjate jaoks on erinevad hinnakomponendid selgelt omavahel seotud. ITL-i hinnangul on suurimaks probleemiks hetkel see, et TRR ei ole liikmesriikides ühtetaoliselt jõustatud. Nimelt on L-RIC mudelit erinevate liikmesriikide tururegulaatorite väga erinevalt rakendatud, mistõttu on lahknevused hindades väga suured. Näiteks tulevalt regulatsiooni erinevast rakendamisest on FTR Eestis Soomest 30 korda madalam. Kõne lõpetamise ühtne hinnaregulatsioon aitaks ühtlasi kaasa ka n-ö petturliku kõneliikluse (fraud) vähendamisele, kuivõrd ühtsete hindade korral kaoks motivatsioon petturlike skeemide väljatöötamiseks hinnaerinevustelt teenimiseks. Meie jaoks ongi peamine küsimus selles, kuidas tagada regulatsiooni ühetaoline jõustamine kõigis liikmesriikides. Lahendusena näemegi ühtsete lõpetamise hindade kehtestamist. Seega vastuseks konsultatsiooni küsimusele 2.42. pooldame esimest varianti ehk ühte ühtset FTR-i ja ühte ühtset MTR-i, mida kohaldatakse üle Euroopa. Siiski soovime siinkohal uuesti rõhutada, et sellisel juhul säilib tehnoloogiapõhine diskrimineerimine. Konsultatsiooni küsimuses 2.44 esitatud seisukohaga on ITL nõus. Uue põlvkonna võrgud pakuvad teenuseid ühisel platvormil, mistõttu ei ole tulevikus vajadust eristada kõne ja andmeside lõpetamist. 4. Oleme seisukohal, et L-RIC’i põhist mudelit ei ole lõpetamise hindade reguleerimiseks enam vaja kasutada. Arvestades, et sideettevõtjate kõne lõpetamisest saadavad tulud on väikesed, on taoliste mudelite kasutamine sideettevõtjate jaoks ebamõistlikult koormav ja keerukas. Ühtlasi muudab see raskemaks konkureerimise teenustega, mis regulatsioonile ei allu. Seega meie vastus konsultatsiooni küsimusele 2.49 on „ei“. Oleme varasemalt teinud DSM-i konsultatsioonide raames ettepaneku üle minna ex-ante regulatsioonilt ex-post regulatsioonile. Hetkel soovitatav mudel L-RIC on ex-ante elluviimise vahend, mida ei ole enam vaja. 5. Lisame veel, et ITL-i kuuluvate sideettevõtjate ootus on, et Euroopa Komisjon esindaks Euroopa Liidu ettevõtjaid väljaspool liitu toimuvates hinna läbirääkimistes, sest Euroopa siseturul on hinnad väga madalad ning keskenduma peaks välisturgudele. Leiame, et näiteks Euroopa piirialadel peaks kõne lõpetamise hind olema pariteetne iga partneriga, mitte nii, et Euroopa Liitu mitte kuuluvas naaberriigis on kõne lõpetamise hind mitukümmend korda kallim. Kokkuvõttes leiame, et fikseeritud telefonivõrgus ja mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise tasud ei vaja enam ex-ante regulatsiooni. Kui sellega aga siiski jätkatakse, eelistame ühtseid üle Euroopa kehtivaid FTR-i ja MTR-i. 3 Meie hinnangul ei sobi jätkata mudeliga, mida liikmesriigid saavad väga erinevalt rakendada, mis on keeruline ja ebamõistlikult ressursinõudlik nii sideettevõtjatele kui liikmesriikide regulaatoritele ning mis ei aita kaasa ühisturu eesmärkide saavutamisele. Loodame, et leiate võimaluse konsultatsioonile Eesti riigi vastuse kujundamisel ITL-i seisukohti arvestada. Vajadusel oleme valmis kohtuma ja oma positsioone täiendavalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Jõema Tegevjuht Koopia: Tehnilise Järelevalve Amet Saatja: Heleri Vahem�e <[email protected]> Saatmisaeg: 5. mai 2016. a. 14:09 Adressaat: TJA - Avalik Teema: Kirja edastamine Manused: 5.05.2016_5.1-1_42_MKM_kone_lop_tasu.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Tere Edastame Teile koopia Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu poolt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile saadetud 5.05.2016 kirjast nr 5.1-1/42 �Arvamus Euroopa Komisjoni algatatud avaliku konsultatsiooni kohta, mis k�sitleb k�ne l�petamise tasu reguleerimise soovitust�. Lugupidamisega Heleri Vahem�e Juhiabi Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit L��tsa 6 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145 [email protected] www.itl.ee
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel