Harju maakonnaplaneeringu "Rail Baltic raudtee trassi koridori määramine" kooskõlastamisest

Terviseamet Teie: 14.01.2016 nr 9.3-4/7844-3 [email protected] Meie: 05.05.2016 nr 12-4/4798 Harju maakonnaplaneeringu "Rail Baltic raudtee trassi koridori määramine" kooskõlastamisest Austatud peadirektor Käesolevaga annan Teile teada, et Rail Baltic maakonnaplaneering on läbinud kooskõlastusringi. Planeeringu kooskõlastajana esitasite ettepanekuid KSH aruande täiendamiseks. Alljärgnevalt esitan põhjendused ettepanekutega arvestamise/mitte arvestamise osas. 1. Peatükis „10.3.1. Kriteerium 2.1 Raudtee ehitamise ja kasutamisega seotud müra mõju“ lk 165 on öeldud: „märgatava olemasoleva mürafooniga tiheasustusaladel (eelkõige Pärnu linn ja Tallinn) ei saa eesmärgiks seada kõige rangemate müranõuete täitmist, kuna tiheasustusalal esineb reeglina kõrgem olemasolev liiklusmüra foon (olemasolev tänavamüra) kui asulatevahelistes piirkondades. Samas tuleb jälgida, et raudtee ei põhjustaks üldise mürafooni märkimisväärset suurenemist ka linnades. Kõige rangemate müranõuete täitmist ei saa eesmärgiks seada ka suuremate maanteede ning magistraalteede ristumiskohtade lähistel paiknevate trassilõikude ümbruses, samas tuleb jälgida, et lisanduv raudteeliiklus ei põhjustaks üldise mürafooni märkimisväärset suurenemist ka olemasolevate maanteede äärde jäävatel elamualadel.” Eeltoodust ei selgu, mida peetakse silmas mürafooni märkimisväärse suurenemise all ja millised normtasemed peaksid tiheasutusaladel rakenduma. Käesoleva sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” (edaspidi SoM määrus nr 42) § 5 on liiklusmüra (sh raudteeliikluse) normtasemed fikseeritud ning ei anna võimalust eristada normtasemeid asulatevaheliste ja tiheasustusalade vahel. Müranõuete rakendamine ei sõltu üldisest mürafoonist vaid raudteeliikluse poolt tekitatavast mürast. SoM määruse nr 42 § 4 lg 1 alusel tuleb uutes planeeringutes (ehitusprojektides), uute alade, uute raudtee trasside planeerimisel tagada raudteeliikluse poolt põhjustatud taotlustasemed nii asulates kui asulatevälistel aladel. Seisukoht: Tiheasustusalal tekivad erisused seetõttu, et olenevalt konkreetsest piirkonnast (nt elamu- ja ärimaade segaala) tuleb linnakeskkonnas elamualad tihti III kategooria segaalade hulka liigitada ning III kategooria alade puhul on üldjuhul lubatud kõrgem mürafoon kui II kategooria aladel. Riigimaanteede erisused on tingitud sellest, et maanteede ääres esineb kohati juba olemasolevas olukorras märkimisväärne mürafoon, mis tihti võib ületada ka taotlustaset (kohati ka piirtaset). Sellisel juhul on sisuliselt võimatu tagada uue raudtee rajamisel kumulatiivne müratase, mis jääks madalamaks kui taotlustase. Nimetatud olukorras taotlustaseme tagamine nõuab müra vähendavaid meetmeid ka maantee puhul, kuid maanteemüra vähendamine ei kuulu reeglina käesoleva töö ülesannete (ja võimaluste) hulka. Roosikrantsi tn 12 Telefon 611 8640 Registrikood 70002452 15077 TALLINN Faks 611 8602 [email protected] www.harju.maavalitsus.ee  Juhul, kui konkreetses situatsioonis näeb uue raudtee rajamisega kaasnev tehniline lahendus ette muudatusi ka maanteede osas (eelkõige juhul kui maanteelõik jääb projektialale ning muutub tee asukoht või teepinna kõrguse), hinnatakse ka maanteemüra vähendamise võimalusi ning vajadusel nähakse ette leevendusmeetmed. 2. Peatükis „10.2.6. Kriteerium 1.7 Mõju põhjavee kvaliteedile“ lk 158 on leevendavate meetmete all öeldud: „kui puurkaevud paiknevad trassil või selle vahetus läheduses, tuleb rakendada vastavaid leevendusmeetmeid, et vältida reostuse tekkimist ja võimalikku levikut põhjavette. Üldise meetmena on nähakse ette puurkaevude tamponeerimist või sanitaarkaitseala vähendamise taotlemist juhul kui raudtee või sellega seotud rajatised (nt kaitsetara, elektrisüsteemi elemendid) jäävad sanitaarkaitsetsooni.” Amet on seisukohal, et sanitaarkaitseala vähendamine ei ole reostusohtu leevendav meede, vaid seadusandlusest tulenev võimalus piirangu all oleva maa-ala vähendamiseks. Reostuse tekkimist ja võimalikku levikut põhjavette sanitaarkaitseala vähendamine ei mõjuta. Seisukoht: Täname tähelepanu juhtimise eest. KSH aruannet korrigeeritakse selliselt, et sanitaarkaitseala vähendamine ei kajastuks leevendava meetmena. 3. Samas peatükis lk 158-159 välja toodud: „raudtee rajamisega või selle hilisema kasutamisega ei tohi kaasneda praegu kasutusel olevate kaevude veekvaliteedi halvenemist ega veetaseme alanemist. Kui see peaks siiski juhtuma, tuleb tagada elanikele nõuetele vastava joogivee kättesaadavus mõnel muul viisil.” KSH aruandes tuleks täpsustada need muud viisid. Seisukoht: KSH aruannet on täpsustatud. Vastavalt planeerimisseaduse § 18-le (planeeringute menetlemisel järgiti kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseadust) teeb maavanem otsuse maakonnaplaneeringu vastuvõtmise kohta ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku. Planeeringu ja KSH aruande avalikust väljapaneku teavitame kirjalikult pärast maakonnaplaneeringu vastuvõtmist. Materjalidega (seletuskiri, joonised, korrigeeritud KSH aruanne) saab tutvuda planeeringu ja KSH aruande avaliku väljapaneku ajal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Leevi Laever maasekretär maavanema ülesannetes Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tehnilise Järelevalve Amet, OÜ Hendrikson & Ko. Alan Rood 6118789 [email protected] 2 (2)