Harju maakonnaplaneeringu Rail Balticu

Maanteeamet Teie: 15.01.2016 nr 15-00140/116 [email protected] Meie: 05.05.2016 nr 12-4/225 Harju maakonnaplaneeringu Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks ning KSH aruande eelnõu kooskõlastamisest Austatud peadirektor Käesolevaga annan Teile teada, et Rail Baltic maakonnaplaneering on läbinud kooskõlastusringi. Planeeringu kooskõlastajana esitasite ettepaneku täiendada maakonnaplaneeringut ja KSH aruannet. Alljärgnevalt esitan põhjendused ettepanekutega arvestamise/mitte arvestamise osas. Maakonnaplaneering: 1. Planeeringu joonistele kantakse enne planeeringu PlanS § 66 kohast vastuvõtmist Tallinna-Rapla- Türi maantee Luige-Rapla lõigu eelprojektiga määratud trass, koos kogujateede ja perspektiivsete eritasandiliste ristmike ja ristete asukohtadega ning tagatakse eelprojekti lahenduse elluviidavus (analoogselt Rapla maakonnaplaneeringu lahendusega). Juhul kui esineb lõike, kus Rail Balticu trassi asukoht muudab võimatuks või kitsendab nimetatud eelprojektiga kavandatud riigitee trassi realiseerimist, tuleb käesolevas maakonnaplaneeringus kavandada riigiteede koridoride muutmine ja anda vastav lahendus. Sel juhul tuleb maakonnaplaneeringu seletuskirja täiendada märkusega, et tee projektlahendus koostatakse Rail Baltic eelprojektiga. Seisukoht: Planeeringu joonistele on kantud Tallinna-Rapla-Türi maantee Luige-Rapla lõigu eelprojektiga määratud trass koos kogujateede ja perspektiivsete eritasandiliste ristmike ja ristete asukohtadega. Oleme endiselt seisukohal, et kõnealuse maanteelõigu projektlahenduse koostamine Rail Baltic raudtee eelprojekti raames ei ole põhjendatud ja ei ole Rail Baltic projekti ülesanne. Nimetatud seisukohaga nõustus ka Maanteeameti esindaja kohtumisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis 9.02.2016, kus teemat käsitleti. Maanteeameti esindaja selgitas samas, et ristete asukohad tuleks tingmärgina maakonnaplaneeringusse kanda, et seeläbi oleks tagatud nende hilisem kavandamine ja teostatavus. Esitatud seisukohaga on juba arvestatud, ristumised olemasolevate ja perspektiivsete teedega on vastavate leppemärkidega maakonnaplaneeringu joonisele kantud. KSH aruanne: 2. Aruande ptk 8.1.3 on esitatud: „Summaarselt kujuneks tarastatud Rail Balticu ja laieneva Via Baltica puhul topelt barjäär ning …. Seetõttu tuleks kaaluda: 1. Rail Baltic raudtee puhul lausalisest tarastamisest loobumist ja arvestades kaubaveo liikumist raudteele 2. ümber hinnata Via Baltica 2+2 sõidurajaga teeks rekonstrueerimise vajadus. Palume täpsustada, millise piirkonna (trassiosa) kohta nimetatud järeldus on tehtud ning millistele argumentidele see tugineb. Palume põhjendada kuidas mõjutab Via Baltica rekonstrueerimine 2+2 realiseks elupaikade killustamist rohkem kui maantee rekonstrueerimine 1+2 realiseks või olemasoleva 1+1 tarastamine. Seisukoht: KSH aruannet on vastavas peatükis täiendatud ja täpsustatud. Roosikrantsi tn 12 Telefon 611 8640 Registrikood 70002452 15077 TALLINN Faks 611 8602 [email protected] www.harju.maavalitsus.ee  3. Tallinna ringtee nr 11 ristub km 21 – 22 rohekoridoriga, kuhu on kavandatud eritasandiline loomade läbipääs (ökodukt). RB raudtee koridori ristumine ringteega on planeeritud samasse piirkonda ning koostoimes võimendab negatiivset mõju rohekoridori toimivusele. Mh seab küsimuse alla ka varasemalt kavandatud leevendusmeetmete efektiivsuse. KSH aruandes nimetatud küsimust analüüsida ning pakkuda lahendused. Seisukoht: Rail Baltic raudteega kavandatakse ökodukti lõigul 14C Saustinõmmest läänes. Tallinna ringteele on ökodukt kavandatud samasse piirkonda kilomeetril 21,4 (joonis 1). Joonis 1. Tallinna ringteele ja Rail Baltic raudteele kavandatud ökoduktid Saustinõmme piirkonnas. Kahe kavandatava ökodukti vahe on ca 1 km. Oma kavandatavas asukohas - maantee km 21,4, ökodukti välja ehitades suunaks rajatav raudtee tarastus loomad edela suunas kuni raudtee ökoduktini. Tallinna ringtee II lõigu (km 12,6-29) kohta koostatud ekspertarvamus1 toob välja, et maantee km 21 ja 22 vahel on antud lõigu kõige ohtlikum koht, kuna kogu Tallinna ringtee ulatuses on sel lõigul kõige sagedasem põdra liikumine. Eksperthinnang anti projektlahendusele, kus 30 m laiune ökodukt on kavandatud kilomeetrile 21,4. Vastav meede on eksperthinnangu kohaselt üldiselt sobiv, kuid on välja toodud, et veelgi sobivam võiks olla vastava meetme rakendamine 22 kilomeetriposti lähiümbruses. Täpsemate hinnangute andmiseks peetakse vajalikuks täiendavate uuringute läbi viimist. Rail Baltic maakonnaplaneeringu KSH raames läbi viidud loodusväärtuste uuringu 2 käigus kaardistati kogu kavandatava raudteetrassi ulatuses loomade liikumisalad. Töö teostamisel olid aluseks erinevad andmebaasid, eksperthinnangud ja ka välitööd. Vaadeldavas piirkonnas (uuringus tähistatud S37; joonis 2) on uuringu kohaselt suurimetajate 1 Tallinna ringtee (T11) rekonstruktsiooni eelprojekti tehnilise lahenduse sobivus looduskeskkonda ja loomastiku vabaks liikumiseks vajalikud leevendusmeetmed. Ekspertarvamus II teelõigu (12,6-29km) kohta, Lauri Klein ja Val Rajasaar 2 Rewild OÜ. 2015. „Loomastiku uuring. Leevendavate meetmete vajadus ja paiknemine“. Uuring on leitav http://www.railbaltic.info/et/materjalid/keskkonnamoju-strateegiline-hindamine-ksh/category/31-ksh-uuringud 2 (4)  elupaik ja liikumisala. Olulisemate liikidena on toodud metssiga ja metskits. Elustiku killustatuse vältimiseks on toodud mitu erinevat lahendust. Üks võimalik lahendus oleks tarakatkestus vähemalt 0,5 km ulatuses või ökodukt. Võimalikke ökoduktide asukohti on uuringus toodud kaks. Välja on toodud, et kui ökodukt on kavandatud antud piirkonnas ka Tallinna ringteel, siis tuleks ökoduktide asukohad kahe projekti osas tervikuna üle vaadata. Välja on toodud ka alternatiiv, kus rajatakse raudteesild üle maantee, mille puhul tuleks pikendada silda nii, et suurimetajatele jääks vähemalt 25 m laiune läbipääsuava maanteest põhja pool, mis tarastatud maantee korral seob raudtee ja Luige asula vahelise metsaelupaiga lääne suunas. Joonis 2. Rail Baltic projekti raames läbi viidud eluslooduse uuringus Männiku raba lõunaservas märgitus suurulukite liikumisala ning indikatiivsed ökoduktide võimalikud asukohad (tähistatud punaste joontega). (OÜ Revild, 2015) Tuginedes Tallinna ringtee projekti raames koostatud eksperthinnangule ning Rail Baltic projekti raames läbi viidud eluslooduse uuringule teeb Rail Baltic maakonnaplaneering ettepaneku kaaluda Tallinna ringtee kilomeetrile 21,4 kavandatud ökodukti nihutada ca 600 m lääne poole- kilomeetriposti 22 lähedusse. Nihutades maanteele rajatavat ökodukti lääne poole, ei satuks ringtee ökodukti ületavad loomad kitsastesse oludesse, kus ökodukti ületamisel vaid mõnisada meetrit lõunapool on juba raudtee ja tarastus. Harju maakonnaplaneeringu materjale (seletuskirja ning Saku valla osas koostatud täpsemal joonisel) täiendatakse vastava ökodukti nihutusettepanekuga. 4. Maanteeameti hinnangul peaks arvestama liiklusmüratasemete hindamisel maanteelõikudega, mis asuvad raudtee trassile ligemal kui 100-150m. Müratasemete hindamisel arvestada, et müra levimine müraallikast vastuvõtjani oleneb väga palju nende vahel olevatest rajatistest ja maastiku iseloomust. Ettepanek raudteest lähtuva välisõhus leviva müra hinnangutes arvestada maanteeliiklusest põhjustatud mürafooniga eelnimetatud tingimustel ning piirtaset ületavaid olukordi käsitleda kui parandamist vajavaid. KSH aruandes kasutatud kriteerium „müra märkimisväärne suurenemine“ on ebamäärane. Seisukoht: Maantee- ja raudteemüra hinnatakse kumulatiivselt, sh on üheks peamiseks kriteeriumiks piirtaseme ületamine. Arvutustesse kaasatakse märkimisväärse liikluskoormusega (hinnanguliselt vähemalt ca 1000-2000 sõidukit ööpäevas) maanteelõigud. Kindlasti arvestatakse olulisemaid maanteid, mis asuvad raudteest 100-150 m raadiuses. Lisaks võetakse arvesse ka maastikureljeefi ja rajatiste mõju. Vajadusel (nt summaarse liiklusmüra piirtaseme ületamisel) juhitakse tähelepanu ka maanteemüra vähendamiseks leevendusmeetmete rakendamisele. Täiendatud aruandes tuuakse selgemalt välja, et üheks peamiseks kriteeriumiks on summaarse liiklusmüra piirataseme ületamine. 3 (4) Vastavalt planeerimisseaduse § 18-le (planeeringute menetlemisel järgiti kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseadust) teeb maavanem otsuse maakonnaplaneeringu vastuvõtmise kohta ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku. Planeeringu ja KSH aruande avalikust väljapaneku teavitame kirjalikult pärast maakonnaplaneeringu vastuvõtmist. Korrigeeritud materjalidega (seletuskiri, joonised, KSH aruanne) saab tutvuda planeeringu ja KSH aruande avaliku väljapaneku ajal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Leevi Laever maasekretär maavanema ülesannetes Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tehnilise Järelevalve Amet, OÜ Hendrikson & Ko. Alan Rood 6118789 [email protected] 4 (4)