Projekti „Balticconnector – Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“ keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise teade

Hr Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti [email protected] Teie 29.02.2016 Meie 19.04.2016 nr 7-12/16/1946-7 Projekti „Balticconnector – Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“ keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine Austatud härra Piirsalu Keskkonnaministeeriumis tutvuti projekti „Balticconnector – Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“ keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandega. Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) 31.12.2011– 22.03.2014 kehtinud redaktsiooni (RT I, 21.12.2011, 15) § 10 lõikest 1, lõike 3 punktidest 5-6, § 22 lõigetest 2-3 ja 7-8 kiidame eelnimetatud aruande heaks ning määrame järgmised keskkonnanõuded: 1. Juhul kui Pakrineemele rajatakse veeldatud maagaasi terminal, tuleks tegevuse elluviimiseks eelistada KMH aruandes toodud alternatiivi 2 (ALT EST 2) ehk maagaasitorustiku ehitamine maaletulekukohaga Pakrineemel; juhul kui Pakrineemele ei rajata veeldatud maagaasi terminali, tuleks tegevuse elluviimiseks eelistada KMH aruandes toodud alternatiivi 1 (ALT EST 1) ehk maagaasitorustiku ehitamine maaletulekukohaga Kersalus; 2. Tegevuse elluviimisel tuleb arvestada kõiki KMH aruandes, sh peatükis 9 toodud leevendavaid meetmeid; 3. Arendaja peab tagama KMH aruandes, sh peatükis 9 toodu, hoonestusloas sätestatu ja käesolevas kirjas määratu alusel keskkonnaseire elluviimise ning keskkonnanõuete järgimise. Keskkonnaministeerium peab KeHJS § 19 lõike 1 ja § 23 alusel KMH aruande heakskiitmisest teatama arendaja kulul väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kirjalikult menetlusosalistele 14 päeva jooksul heakskiitmise otsuse tegemisest arvates. Seetõttu tuleb arendajal väljaandes Ametlikud Teadaanded aruande heakskiitmisest teatamise eest tasuda riigilõiv. Keskkonnaministeerium teavitab arendajat tasumise korrast eraldi e-kirjaga. Käesoleva otsusega seotud kaalutlused on esitatud järgnevalt. Otsuse põhjendused: 1. Õiguslik alus ja pädevus Keskkonnaministeerium on KeHJS § 10 lõike 1 alusel Balticconnectori projekti KMH järelevalvaja, kuna tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju võib olla riigipiiri ülene. Narva mnt 7a [email protected] Registrikood 70001231 15172 Tallinn www.envir.ee Telefon 626 2802 KMH aruande heakskiitmise või heakskiitmata jätmise üle otsustamiseks peab KMH järelevalvaja hindama aruande sisu ja KMH menetluse vastavust seadusest tulenevatele nõuetele. Anda tuleb üldine hinnang KMH aruande kvaliteedile ja menetluse õiguspärasusele. Otsus kõnealuse KMH aruande heakskiitmise üle on tehtud KMH algatamise hetkel kehtinud KeHJS redaktsiooni alusel (RT I, 21.12.2011, 15), arvestades kehtiva KeHJS § 56 lõiget 8. Käesolevas otsuses viidatud seadusesätted on võetud KeHJS varasemast redaktsioonist (RT I, 21.12.2011, 15). Otsus kõnealuse KMH aruande heakskiitmise üle on tehtud KeHJS § 10 lõike 1, lõike 3 punktide 5-6, § 22 lõigete 2-3 ja 7-8 alusel. 2. Menetluse senine käik Vabariigi Valitsus algatas 12.12.2013 otsusega nr 555 Balticconnectori projekti hoonestusloa menetluse ning KMH, kuna tulenevalt Gasum OY 14.05.2013 esitatud hoonestusloa taotlusest ja KeHJS § 6 lõike 1 punktist 17 on kavandatud tegevus olulise keskkonnamõjuga. Keskkonnaministeerium kiitis Balticconnectori projekti KMH programmi heaks oma 15.07.2014 kirjaga nr 11-2/14/1093-9. Kuna Balticconnectori projekti elluviimisega võib kaasneda oluline piiriülene mõju, teavitas Keskkonnaministeerium oma 07.02.2014 kirjaga nr 11-2/14/1093-1 KeHJS § 30 lõiget 3 arvesse võttes Lätit, Leedut, Soomet ja Venemaad ning küsis, kas nad soovivad kõnealuses piiriülese KMH menetluses osaleda. Mõjutatud riikidena osalevad piiriülese KMH menetluses Soome ja Venemaa. Kuna Balticconnectori projektiks on gaasitoru Eesti ja Soome vahel, on mõlemad riigid nii päritolupool kui mõjutatav pool. Seetõttu on kokku lepitud, et KMH viiakse läbi kahe riigi ühisena. Keskkonnaministeerium edastas 05.05.2015 kirjaga nr 11-1/15/3845-2 Venemaa Föderatsioonile ning 11.05.2015 kirjaga nr 11-1/15/3845-3 Soomele seisukoha võtmiseks piiriülese KMH dokumentatsiooni. Venemaa Föderatsiooni seisukoha edastas Välisministeerium 23.12.2015. Soomel dokumentatsiooni kohta märkuseid ei olnud. KMH aruanne esitati esmakordselt Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks 06.11.2015, peale mida tagastati aruanne 10.12.2015 kirjaga nr 11-1/15/3845-18 ning paluti seda täiendada. Täiendatud aruanne esitati uuesti heakskiitmiseks 29.02.2016. Tulenevalt KeHJS § 29 lõike 1 punktist 2 edastas järelevalvaja 7.04.2016 kirjaga nr 7-12/16/1946- 4 KMH aruande ja käesoleva otsuse eelnõu Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile kooskõlastamiseks. Keskkonnaamet vastas 11.04.2016 saadetud kirjaga nr 6-3/16/4436-2 (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 12.04.2016 nr 7-12/16/1946- 5 all), et kooskõlastab KMH aruande ja heakskiitmise otsuse eelnõu ning palub arvestada esitatud märkustega. Keskkonnaministeerium edastas 12.04.2016 e-postiga Keskkonnaameti kirja arendajale ja juhteksperdile. Juhtekspert edastas oma vastuse Keskkonnaameti seisukoha kohta 18.04.2016 (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 19.04.2016). Keskkonnaministeerium on seisukohal, et juhteksperdi esitatud selgitused on piisavad ja asjakohased KMH aruande heakskiitmiseks. 3. KMH aruande avalikustamine 3.1. KMH aruande avalikustamisest teatamine KeHJS § 16 lõiked 2, 3 ja 4 ning § 21 sätestavad KMH aruande avalikust väljapanekust ning avaliku arutelu toimumisest teatamise tingimused ja viisid. Balticconnectori projekti KMH aruande avalikustamise teade ilmus 11.05.2015 väljaandes Ametlikud Teadaanded, 08.05.2015. ajalehes Harju Elu ning 11.05. 2015 ajalehes Eesti Päevaleht. Kirjalik teade saadeti 13.05.2015 vastavalt KeHJS § 16 lõikele 3 kõikidele menetlusosalistele. KMH aruande avalikustamise teade sisaldas KeHJS § 16 lõikes 4 nõutud teavet. Kuigi mais 2015 avaldatud teadete kohaselt pidi Paldiskis toimuv avalik arutelu leidma aset Paldiski Vene Põhikoolis, muutus arutelu toimumise asukoht. Täiendavad KMH aruande avalikustamise teated ilmusid 07.08.2015. ajalehes Harju Elu ning 07.08.2015. ajalehes Eesti Päevaleht. Samuti oli asukoha muutumise info esitatud arutelu toimumise päeval Paldiski Vene Põhikooli hoones. 3.2. KMH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu KeHJS § 16 lõike 1 ja § 21 kohaselt korraldatakse kavandatud tegevuse ja KMH aruande tutvustamiseks vähemalt 14-päevase kestusega aruande avalik väljapanek ning seejärel avalik arutelu. Aruande avalik väljapanek kestis ligikaudu kaks kuud, st 11.05-07.07.2015. Aruandega oli võimalik tutvuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, Paldiski Linnavalitsuses, Keskkonnaministeeriumis ning nimetatud asutuste veebilehtedel, lisaks ka AS EG Võrguteenus ja Gasum Oy veebilehtedel. Ettepanekuid ja vastuväiteid oli võimalik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile esitada kuni 07.07.2015. KMH aruande avalikud arutelud toimusid 11.08.2015 Paldiski Linnavalitsuses ning 12.08.2015 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Esimesel arutelul osales 25 inimest ning teisel arutelul 19 inimest, sealhulgas otsustaja, arendaja ning KMH eksperdid. 3.3. KMH aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning nendega arvestamine KeHJS § 16 lõike 5 alusel on igaühel õigus aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal tutvuda aruande ning muude asjakohaste dokumentidega, esitada aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid. KMH aruande avaliku väljapaneku jooksul esitasid kirjalikult ettepanekuid ja arvamusi Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Terviseamet, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaamet, OÜ Pakri Tuulepargid ning Pakrineeme Sadama OÜ. 11.08.2015 Paldiskis toimunud avalikul arutelul esitasid Kersalu ja Madise küla elanikud ühispöördumise. Arendaja koostöös ekspertidega vastasid laekunud ettepanekutele ning märkustele kirjalikult. Aruande avalikul arutelul tutvustati kavandatavat tegevust ja KMH tulemusi. Arutelul esitatud küsimustele vastati kohapeal suuliselt, vastuseta jäänud küsimustele vastati hiljem kirjalikult. Piiriülese KMH menetluse raames on edastatud arendaja vastus Venemaa Föderatsioonile. Lähtudes eelnevast on KMH aruande avalikustamise menetlus olnud õiguspärane. 4. KMH aruande ja KMH eksperdi vastavus kehtestatud nõuetele Balticconnectori projekti KMH aruande koostasid mitme erineva ettevõtte esindajatest koosnev ekspertgrupp, kelle loetelu on toodud aruande peatükis 4.4. Eesti KMH töögrupi juhteksperdiks oli Rein Kitsing (Merin OÜ), kellele on väljastatud KMH litsents KMH0020 kehtivusega 09.04.2016. KMH juhteksperdi litsentsile on määratud tegevusvaldkonnad põllumajandus, maaparandus, metsamajandus, energeetika, jäätmekäitlus, reoveekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine ning veekogusse tahkete ainete kaadamine, ehitus, transport ja liiklus, ning mõjuvaldkonnad pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, jäätmeteke. KMH eksperdirühm on viinud Balticconnectori projekti KMH käigus läbi Natura hindamise ning andnud KMH aruandes muuhulgas ülevaate kavandatava tegevuse eesmärgist ja selle alternatiividest, kirjeldanud eeldatavalt mõjutatava keskkonna seisundit ning hinnanud kavandatava tegevuse ja selle alternatiividega kaasnevat keskkonnamõju. Samuti on võrreldud alternatiive, toodud nende paremusjärjestus ning esitatud negatiivset keskkonnamõju leevendavad meetmed ja seiretingimused. Ühtlasi on antud ülevaade KMH avalikustamisest. KMH aruandele on lisatud avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ning vastused neile, samuti aruande avalike arutelude protokollid. KMH aruanne vastab heakskiidetud KMH programmile ning sisaldab KeHJS § 20 lõikes 1 nimetatud teavet. Samuti on KMH aruanne asjakohane ja piisav hoonestusloa andmise üle otsustamiseks. Keskkonnaministeerium on kontrollinud KMH aruande ja KMH menetluse vastavust kehtestatud nõuetele ning on leidnud, et puuduvad KeHJS § 22 lõikes 3 nimetatud aruande heakskiitmist takistavad asjaolud. Arendajal tuleb Keskkonnaministeeriumile esitada lõplikult korrigeeritud KMH aruanne 30 päeva jooksul peale heakskiitmise otsuse tegemist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marko Pomerants Minister Teadmiseks: Hr Priit Heinla; Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon Rainer Persidski 6262973, [email protected] Vastavalt jaotuskavale Meie 3.05.2016 nr 7-12/16/1946-9 Projekti „Balticconnector – Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“ keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise teade Keskkonnaministeerium järelevalvajana teatab projekti „Balticconnector – Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“ keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande heakskiitmisest ja keskkonnanõuete määramisest 19.04.2016 kirjaga nr 7-12/16/1946-7. Vabariigi Valitsus algatas 12.12.2013. a otsusega nr 555 Balticconnectori projekti hoonestusloa menetluse ning KMH, kuna tulenevalt Gasum OY 14.05.2013. a esitatud hoonestusloa taotlusest ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktist 17 on kavandatud tegevus olulise keskkonnamõjuga. Balticconnector projekti eesmärgiks on parandada maagaasi regionaalset ligipääsu ja tarneohutust ning tagada maagaasi võrgu töökindlus erinevates tingimustes Soomes ja Balti riikides. Torujuhe rajatakse Soome lahte ning see ühendab Soome ja Eesti gaasi ülekandesüsteemid. Eestis jõuab torujuhe maale Pakri poolsaarel Paldiski linna territooriumil (sobivateks maaletulekukohtadeks on Kersalu või Pakrineeme). Soomes jõuab torujuhe maale Inkoos. Balticconnector gaasi ülekandetoru pikkus on ligikaudu 81 km ja läbimõõt 508 mm. Toru läbilase on ca 7,2 miljonit m3 päevas, st tunnivõimsus ca 300 000 Nm3/h. Gaasitoru arvutuslik tööiga on 50 aastat. Projekti esialgse ajakava kohaselt toimuks torujuhtme ehitusetapp aastatel 2019–2020 ning kasutuselevõtt 2021. a. KMH järelevalvaja on Keskkonnaministeerium (kontaktisik peaspetsialist Rainer Persidski, tel 626 2973, e-post [email protected]). Hoonestusloa andmise ja torujuhtme rajamise või hoonestusloa andmata jätmise otsustaja on Vabariigi Valitsus. Hoonestusloa menetleja on Tehnilise Järelevalve Amet (kontaktisik Krista Salujärv, tel 6672151, e-post [email protected]). Projekti arendajad on Gasum Oy (kontaktisik Timo Kallio, tel +358 500 723 650, e-post [email protected]) ning Elering AS (kontaktisik Priit Heinla, tel +372 715 1222, e-post [email protected]). KMH aruande koostajad on Pöyry Finland Oy ning Entec Eesti OÜ (kontaktisik Andres Piirsalu, tel +372 50 19662, e-post [email protected]). Eesti KMH töögrupi juhteksperdiks on Rein Kitsing (litsents KMH0020). Narva mnt 7a [email protected] Registrikood 70001231 15172 Tallinn www.envir.ee Telefon 626 2802 KMH aruande ja selle heakskiitmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäeviti Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonnas (Narva maantee 7a, Tallinn). Elektrooniliselt on võimalik aruande heakskiitmise otsusega tutvuda avalikus dokumendiregistris aadressil http://dhs-adr-kem.envir.ee/ . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ado Lõhmus Asekantsler Rainer Persidski 6262973, [email protected]