Ehitusloa taotlus

Hr. Jüri Malken right 29268 Teie 29.04.16 nr 8-6/15-0985-005 Meie nr.1116-J001- 20 ; 1 2 .0 5 .201 6 0 0 Teie 29.04.16 nr 8-6/15-0985-005 Meie nr.1116-J001- 20 ; 1 2 .0 5 .201 6 Tallinna Linnatranspordi AS Hr. Mati Kärner OÜ Sweco EST Heigo Saare Tehnilise Järelevalve Amet VASTUS EHITUSLOATAOTLUSES ESITATUD DOKUMENTATSIOONI OSAS Objekt: Lennujaama trammiliini taristu projekteerimine ja ehitamine. Lepingukokkulepe : 02.11.2015 Töövõtja : AS Merko Ehitus Eesti, KMG Inseneriehituse AS Töövõtja nõustub Tehnilise Jär e levalve Ameti märkustega, kus on viidatud, esitatud projektdokumentatsioon peab olema allkirjastatud selle kooskõlastaja poolt . Töövõtja kõrvaldab TJA poolt välja toodud puuduse . T öö võtja ei nõustu TJA seisukohaga, kus käesoleval hetkel peab olema teostatud ja esitatud koos ehitusloa taotlusega samuti projekti ekspertiis. Ehituseadustikust tulenevalt peab enne ehitamist olema antud ekspertiis teostatud ning selliselt on Töövõtja ka ekspertiisi teostamisega arvestanud ning esitab ekspertiisi aruande Insenerile, Tellijale ja TJA- le . Vastavalt ehitusseadustiku §-i 14 lõikele 3 ja majandus- ja taristuministri määruse nr 62 (vastu võetud 08.06.2015. a) "Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile" §-le 3 peab enne ehitamise alustamist ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti nõuetele vastavust kontrollima ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik, kes teeb ekspertiisi, kui kavandatav ehitis on ehitustehniliselt keerukas, muul põhjusel suurema ohupotentsiaaliga, lahendusega, mille projekteerimise, püstitamise ja toimivuse kohta puudub varasem dokumenteeritud kogemus või mõjutatav oluliste staatiliste ja dünaamiliste koormuste poolt. Palume TJA-l väljastada ehitusluba, millele TJA võib seada tingimuslikkuse, et enne ehitamist peab olema TJA-le esitatud projekti ekspertiis, mis kinnitab, et TJA kahtlustused rajatava konstruktsiooni püsivuse osas - ei ole tõesed. Nimetatud ehitusloa olemasolu on eelduseks, et Töövõtjal oleks võimalik jätkata AS-ga Eesti Raudtee Tööde teostamiseks vajalike tööloataotlustoimingutega ja raudteeakende planeerimisega. Kirja Lisa 1 Projekteerija poolt allkirjastatud projektdokumentatsioon. Lugupidamisega, /Allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Joosti Töövõtja esindaja, AS Merko Ehitus Eesti ; projektijuht ; tel. 56 805 332; Faks. 6 805 106; [email protected]   OÜ Järelpinge Inseneribüroo Registrikood 109 49 691 Liivaoja 6-1;Tallinn 10155 Tel 6228280 Fax 6228286 [email protected] ; www.jarelpinge.ee MTR EP 10949691-0001 26.06.2003 Projekteerimine MTR EJ 10949691-0001 26.06.2003 Ehitusjuhtimine MTR EH 10949691-0001 26.06.2003 Ehitus MTR ERE000071 01.03.2011 Ehitus. Raudteeehitusega tegelemine Teehoiutööde tegevusluba nr. 0436/0718/10072 18.05.2010 Sildade projekteerimine ja sillaprojektide ekspertiis Sildade ehitamine ja remontimine Töö nr P 259 Tellija: AS Merko Ehitus Eesti Aadress: Järvevana tee 9G, Tallinn Tallinna 4 trammiliini rekonstrueerimine Ülemistel (Peterburi tee – Suur-Sõjamäe tee) Tunneli konstruktiivne projekt Aivar - Oskar Saar Juhataja Priit Pärn Projektgrupi juht Sven Naadel Pingutusüksuse juht Martin Meisalu Projekteerija Tallinn, aprill 2016  TELLIJA JA TÖÖVÕTJA ANDMED TELLIJA(OMANIK) Tallinna Linnatranspordi AS Äriregistri kood Kadaka tee 62a, Tallinn, 12618 Aadress: 6434000 Tel; faks: [email protected] e-post: Tellija esindaja: TÖÖVÕTJA AS Merko Ehitus Eesti Äriregistri kood 12203636 Aadress: Järevana tee 9G, Tallinn 11314 Tel; faks: 56805332 e-post: [email protected] Tellija esindaja: Tiit Joosti KONSULTANT OÜ Järelpinge Inseneribüroo Äriregistri kood 10949691 Aadress: Narva mnt 63/4; Tallinn 10152 Tel; faks: 6228281 e-post: [email protected] Esindaja: Aivar-Oskar Saar  SISUKORD Tellija ja töövõtja andmed 2 1. Üldist 5 1.1. Ehitusobjekt 5 1.2. Lähteandmed 5 1.3. Koormused 6 1.4. Kasutatud abivahendid 7 1.5. Arvutusmetoodika 7 1.6. Konstruktsioonide eluiga ja keskonnaklassid 8 1.7. Ehitusgeoloogilised tingimused 8 2. Ehituskonstruktsioonid 8 2.1. Rajatise üldine kirjeldus 8 2.2. Ehitustehnoloogia, töö raudtee „akendes“ 10 2.3. Tunneli varustus 12 2.3.1. Tunneli kattekonstruktsioon 12 2.3.2. Liikumisvuugid 13 2.3.3. Konstruktsioonilaagrid 13 2.3.4. Piirded ja käsipuud 13 2.3.5. Valgustus 13 2.3.6. Sadevete ärajuhtimine, hüdroisolatsioon 13 2.4. Raudbetoonkonstruktsioonid 14 2.4.1. Seinad 14 2.4.2. Riiglid 14 2.4.3. Pealesõiduplaadid 14 2.4.4. Tunneli tekiehitus 14 2.4.5. Sarrus ja pingesarrus, injekteerimine 14 2.4.6. Betoonimine ja betoon 14 2.4.7. Betoonpinnad 15 2.4.8. Betoonihooldus 15 2.4.9. Praod ja vigastused 15 3. Raudtee alased protseduurid 15 3.1. Raudtee ja sissesõitmine 15 3.2. Valminud tunneli vastuvõtmise-üleandmise kord 16 3.3. Rail Balticu terminal: 16 4. Keskkonnakaitse 16 5. Tunneli kasutus ja -hooldusjuhend 16 5.1. Kasutus-ja hooldusjuhend, hooldamine, üldist. 16 5.1.1. Seinad ja riiglid 16 5.1.2. Tekiehitus 16 5.1.3. Raudtee 17 5.2. Ülevaatused 17 5.2.1. Üldist 17 5.2.2. Pidev jälgimine 17 5.2.3. Üldülevaatused 17 5.2.4. Tööohutus 18  ÜLDIST Ehituskonstruktsioonide joonised ja ehituskirjeldus moodustavad ühtse terviku ja täiendavad vastastikku teineteist. Vasturääkivuse korral täpsustab lahendust konstruktsioonide Konsultant. Kanalisatsiooni, vee-, gaasi-, soojus- ja elektrivarustus, tuleohutus ja maastikuarhitektuuri osa lahendatatakse K-Projekti põhiprojekti/tööprojekti nr 15175 koosseisus. EHITUSOBJEKT Objekti nimetus: Tallinnas Lennujaama trammiliini ehitamine Ülemistel (Peterburi tee-Suur- Sõjamäe tee), perspektiivne tunnel trammi-ja bussiliikluseks. Käesolev projekt kajastab ainult trammitunneli Eesti Raudtee AS krundi piiridesse jäävat osa. Projekti staadium : Eelprojekt mahus, milline on vajalik ehitusloa taotlemiseks. LÄHTEANDMED Käesoleva töö koostamisel on aluseks võetud: 1 Tallinna Linnaplaneerimisamet. Projekteerimistingimused : PT 219090 Trammitee projekteerimiseks( lõigus Peterburi tee 2 kuni lennjaamani) ning Keevise tänava ja Lennujaama tee rekonstrueerimiseks. (koos alljärgnevate lisadega). 1.1 Tallinna Transpordiameti projekteerimistingimused Ülemiste-Lennujaama tunnelile liikluskorralduse osas. 1.2 Tallinna Keskkonnaameti Käskkiri 20.02.2015 nr 1-1/10 „Projekti „Tallinna trammiteede võrgu pikendaminse Tallinna Lennujaama“ keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine. 1.3 Tallinna Lennujaama kiri 02.03.2015 nr. 05.03-05.03/15/LJ155-1 1.4 Ülemiste City projekteerimise tehnilised tingimused. 1.5 AS Eesti Raudtee tehnilise tingimused trammitee tunneli projekteerimiseks 27.02.2015 nr 4-1.3.1/221-3 1.6 Tehnilise Järelvalve Ameti kiri projekteerimistingimustele PT 219090 kooskõlastamine, kiri :26.06.15 nr 8-6/15-0985-002 2 AS K-Projekt töö „ Lennujaama tramm“ 3 Ehitusgeoloogilised uuringud OÜ IPT Projektijuhtimine töö nr 14-03-1135 „ Lennujaama trammiliin, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Ehitusgeoloogiline ülevaade varasemate uuringute alusel.“ 24. märtsist 2014 4 Ehitusgeoloogilised uuringud OÜ IPT Projektijuhtimine töö nr 115-11-1252 „Lennujaama trammiliin, Tallinn, Lasnamäe linnaosa“  5 Ehitusgeodeetilised uuringud OÜ Reib töö nr TT-4024 /2015 „Lennujaama Trammiliini maa-ala topo-geodeetilised uurimistööd“ Kasutatavad normatiivid, standardid, teabekirjandus: • EVS-EN 1990:2002 EUROKOODEKS Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused; • EVS-EN 1991-1-1:2002 EUROKOODEKS 1: EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE KOORMUSED Osa 1-1: Üldkoormused, omakaalud, hoonete kasuskoormused; • EVS-EN 1991-1-1:2002 EUROKOODEKS 1: EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE KOORMUSED Osa 2: Sildade liikluskoormused; • EVS-EN 1991-1-5:2007 EUROKOODEKS 1: EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE KOORMUSED Osa 1-5: Üldkoormused Temperatuurikoormus. • EVS-EN 1992-1-1:2007 EUROKOODEKS 2 Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele • EVS-EN 1992-2:2005+ NA:2008 EUROKOODEKS 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine Osa 2. Betoonsillad. Arvutus- ja konstrueerimisreeglid • EVS 843:2003 Linnatänavad • EPN-ENV 7.1 Geotehniline projekteerimine • BÜ2 2006 Betoon ja raudbetoon. Spetsifitseerimine, tehnoloogia, kvaliteet, vastavushindamine • Ehitusseadustik 11.02.2015 • Teeseadus 17.02.1999 • Tee projekteerimise normid ja nõuded Teede- ja sideministri 28.09.1999 määrus nr. 55 • Raudteeseadus 19.11.2003 • Raudtee tehnokasutuseeskiri, 2006 • СНиП 2.05.03 84 „Мосты и трубы“. • „AS EVR Infra pikkrööbastega teede ehitamine ja hooldamine“ http://www.evr.ee/failid/33._TE_lisa.pdf. 1. KOORMUSED Liikluskoormused: • Koormusmudel C-14 (vastavalt СНиП 2.05.03 84 Мосты и трубы*.) • Koormusmudel KM71 ja SW/2 EVS-EN 1991-2:2007 • Koormusmudel 2 x vedur 8 telge 350 + 6 x 330 + 350 kN + joonkoormus 140 kN/jm • Koormusmudel transportöör 2 x 8 telge (telgede skeem 1,54 +1,36 +1,21 +1,36 +1,80  +1,36 +1,21 +1,36 +12,54 +1,36 +1,21 +1,36 +1,80 +1,36 +1,21 +1,36 +1,54 ) a`330 kN (vedur) + joonkoormus 140 kN/m² • Täiendavast omakaalust (ballast ja rööbastee) tulenev koormus Koormused pinnasest: • Täitepinnase mahukaal 20 = kN/m3 • Täitepinnase sisehõõrdenurk φ =33 kraadi Paigutised: • Aluse ja tugede ebaühtlane deformatsioon ± 10 mm Temperatuur: • Temperatuuri kõikumise vahemik ±30 kraadi C • Avaehituse üla-ja alapinna temperatuuride erinevus: ülapind alapinnast 5 kraadi C soojem alapind ülapinnast 5 kraadi C soojem Erakordsed koormused: Vastavalt EVS-EN 1991-1-7 :2006 + NA2009 Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused: • Pidurdus-ja veokoormused vastavalt EVS-EN-1991-2:2007 punktile 6.5.3 koos koormuse vähendamisega vastavalt punktile 6.9 KASUTATUD ABIVAHENDID Staatika, tugevus- ja stabiilsusarvutused: Autodesk Robot Structural Analysis Professional 2010 Sofistik Teksti-ja tabeltöötlus: Open.Office.org 4.1.2 Graafikatöötlus : AutoCAD 2011 ARVUTUSMETOODIKA Konstruktsioonide gabariidid on määratud kogemuslikult, tunnelile mõjuvad sisejõud on planeeritud määrata kasutades modelleerimisprogrammi Sofistik, arvesse võttes punktis 1.3 loetletud eeldatud koormusi, kasutades järgnevaid koormuskombinatsioonie ja variatsioonitegureid : Põhi ja ajutised koormuskombinatsioonid • kandepiirseisund ∑ ‫ ץ‬G.j G k.j `` + ‫ ץ‬Q .1 Q k.1 ``+ ``∑ ‫ ץ‬Q.i Ψ 0.i Q k.i • kasutuspiirseisund ∑ G k.j `` + ``Q k.1 ``+ ``∑ Ψ 0.i Q k.i Variatsioonitegurid Koormustüüp Ψ0 Ψ1 Ψ2 Lumekoormus 0,6 0,5 0 Tuulekoormus 0,6 0,5 0 Kasuskoormus Koormuskombinatsioon 1 (S-14) 0,8 0,8 1 Koormuskombinatsioon 2 (KM71) 0,8 0,8 1 Koormuskombinatsioon 3 (SW/0 ja SW/2) 0,8 0,8 1 Koormuskombinatsioon 4 (vedur) 0,8 0,8 1 Koormuskombinatsioon 5 (transportöör) 0,8 0,8 1 Koormuskombinatsioon 6 (KM 1) 0,8 0,8 1 Koormuskombinatsioon 7 (KM 3, eriveok 3600kN) 0,8 0,8 1 Koormus: Fd = ‫ץ‬F*Fk , kus ‫ץ‬F on variatsioonitegur Osavarutegurid Koormus Oma- Täiendav Kasus- Omakaal Täiendav Kasus- Punkt- Rajatise osa kaal omakaal koormused kN / m3 oma-kaal koormus koomused kN/m3 kN/m3 kN Vaiasambad 1,35 1,35 1,35 25 Tekiehitus 1,35 1,35 1,35 25 Ballast 1,35 1,35 1,35 26 Osavarutegurid on võetud kandepiirseisundis võrdseks 1,35 nii püsikoormuste kui ajutiste koormuste osas ; osavaruteguriks kasutuspiirseisundis 1,0. Liikuvad kasuskoormused (skeemid näidatud lisas 1) on arvestatud igas tunneli punktis, kusjuures ekstreemseimad paindemomendid annab kasuskoormus tekile plaadi keskel ja suurima põikjõu kasuskoormus toel. Arvutustes võtta põhimaterjalidena arvesse alljärgnevad materjalid : • Tekiehitus: Betoon C35/45; teras tõmbetugevusega 500 MPa, pingesarrus 1860 MPa ristlõikepindalaga 150 mm2 • Toed: Betoon C30/37; teras tõmbetugevusega 500 MPa, loomulik paas kandevõimega 80 MPa. KONSTRUKTSIOONIDE ELUIGA JA KESKONNAKLASSID Projekteeritav kasutusiga 100 aastat Betoonkonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt ENV 206 ja EVS 814:2003 Pinnases olevad konstruktsioonid, vundamendid: XC2; XD1; XF2;KK2. Tekiehitus : XC4; XD3; XF4; KK4 Pealesõiduplaadid: XC2; XD1; XF2; KK2 EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED Ehitusgeoloogiliste tingimuste osas on aluseks võetud IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr 14-03- 1135 „Lennujaama trammiliin, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Ehitusgeoloogiline ülevaade varasemate uuringute alusel“ ja OÜ IPT Projektijuhtimine töö nr 115-11-1252 „Lennujaama trammiliin, Tallinn, Lasnamäe linnaosa“ EHITUSKONSTRUKTSIOONID RAJATISE ÜLDINE KIRJELDUS Käesoleva projektiga nähakse ette trammitunneli konstruktiivne osa, pikendamaks 4 trammiliin Majaka tänavalt Keevise tänavale, millega seoses on vaja läbida altpoolt olemasolevad toimivad Tallinn-Narva raudteeliin ning Suur-Sõjamäe tänav. Käesoleva projekti raames koostatakse esmalt eel, vajadusel ka põhiprojekti tasemel joonised ja tööde teostamise plaanid ning ajakavad, millised kooskõlastatakse infrastruktuuri valdajatega (s.h. AS Eesti Raudtee), samuti Tallinna linnaametitega, misjärel esitatkse projekt ehitusloa saamiseks Tehnilise Järelvalve Ametile ja Tallinna Linnaplaneerimisametile. Vastavalt AS Eesti Raudtee tehnilistele tingimustele, millised tuginevad СНиП 2.05.03 84 „Мосты и трубы“ toodud nõudmistele, on rajatis planeeritud tunnelina ehk tekikonstruktsiooni betoonülapinna ja rööpa talla vaheline vahekaugus peab olema minimaalselt 1 meeter. Sellest tulenevalt on ettenähtud ka tunneli bilansilne kuuluvus ehk et tunneli tekiehitusest ülespoole jäävad raudteekonstruktsioonid saavad kuuluma ja nende osas hooldust teostama raudtee infrastruktuuri valdaja ehk antud juhul AS Eesti Raudtee, tunneli allapoole jääv kandekonstruktsioonide osa jääb Tallinna Transpordiameti või Tallinna Linnatranspordi AS bilanssi. Tööde teostamiseks raudteede tsoonis peab lõpptellija kui rajatise tulevane omanik (Tallinna Transpordiamet või Tallinna Linnatranspordi AS) sõlmima isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu AS-ga Eesti Raudtee. Planeeritav tunnel peab võimaldama reisijate sujuva liikumise Tallinna Lennujaama ja Kesklinna vahel kasutades olemasolevat ja pikendatavat 4-ndat trammiliini kui ka bussitransporti. Planeeritava tunneli laiusgabariidiks on põhiosas 8 meetrit, millele lisanduvad võimalikud laiendused kõveras osas (gabariit kuni 23,5 meetrit) ja kaevude teenindamiseks vajalikus survepesu auto „taskus“ (gabariit kuni 12,16 meetrit). Tunneli suletud osa pikkuseks Eesti Raudtee maa-ala all on planeeritud ca 50,6 meetrit mõõdetuna tunneli teljelt.Tunneli planeeritavaks minimaalseks kõrgusgabariidiks on 5,1 meetrit, mis koosneb 4,6 m kõrgusgabariidist rööpapeast kontaktvõrguni, 20 cm ohutusvahest ning kõrgusvarust kommunikatsioonidele, arvestades trammi rööpapead, rajamisgabariit on konstruktsioonikihtide võrra suurem. Tunnel ristub raudteedega (4-5 kõrvuti asetsevat rööpapaari) 90 kraadise nurga all. Tunneli tekiplaadi konstruktiivseks kõrguseks raudtee piirkonnas on minimaalselt 0,5-0,9 meetrit, millele lisanduvad vastavalt kas katendi või ballastikihid. Tunneli staatiliseks skeemiks on valitud lihttala sambaplokkidel, milline varustatakse raudtee kommunikatsioonide tsoonis pealesõiduplaadiga. Tunneli ja rampide seinteks on arhitektuursetel ja linnakujunduslikel kaalutlustel saetud/ lõigatud/ murtud, vajadusel impregneeritud paas kui ka betoonsein. Murtud pae pinna töötlemise ja kaitsmise vajadus ning täpsed tehnoloogiad otsustakase konstruktsiooni avamisel. Seintele tekkiv võimalik niiskus juhitakse mööda seina alla drenaažtorusse läbi dreeniva katendi seina ja äärekivi vahelises osas. Käesoleva projektiga ettenähtud tööd käsitlevad ainult tunnelt raudtee maa-alas (s.h. nii monteeritav kui monoliitne osa) Raudteede aluses tsoonis tuleb arvestada minimaalsete ehituskestustega ja töödega nn. „akendes“. Ehitusprotsessi kiirendamiseks on kasutatavate raudteede all kasutatud lahendust, kus tekiehituse juures kasutatakse monteeritavaid raudbetoon talasid, millised paigaldatakse paepinnasele toetatud monteeritavatele riiglitele. Raudtee maa-alas kus ei ole aktiivse liiklusega teid, kasutatakse kohalvalatavat konstruktsiooni, mis on oma põhimõttelt sarnane monteeritava lahendusega, kuid võimaldab paremini arvesse võtta koormuste jaotumist. Raudtee mõistes asub planeeritava tunneli telg Keila-Tallinn-Narva liini km 111,013. Projektlahendus arvestab olemasoleva raudtee rööpa pea kõrguse ning plaanilise asukoha säilimisega. Tunneli konstruktsioon projekteeritakse talumaks punktis 1.3 ettenähtud koormusi, lisaks arvestatakse vastavalt EVS-EN 1991-2:2007 punkt 6.7 rööbastelt mahajooksu võimalusega. Tulenevalt raudtee mulde madalast (ca 1,0 m) kõrgusest on valitud 2 meetri pikkused pealesõiduplaadid, millised saab toetada tulenevalt valitud lahendusest tagaseinal olevale astmele või tekiplaadile ning siduda momendivabalt. Nimetatud pealesõiduplaadid on ettenähtud asendamaks AS Eesti Raudtee tehnilistes tingimustes nõutud konstruktsiooni jäikuse muutuse kompenseerimiseks üleminekul elastselt jäigale (muldkehalt raudbetoonkonstruktsioonile). Tunneli konstruktsiooniline lahendus arvestab heade geoloogiliste tigimustega, millised võimaldavad tunneli rajamise ilma seinte ehituseta - samas juhul, kui tööde teostamise käigus ilmnevad asjaolud, millised ei ole etteaimatavad, võimaldab planeeritud kaevegabariit paeseina torkreetida või rajada peale tekiehitiste montaazi täiendavad tugiseinad või ettenäha muid meetmeid seinte tugevdamiseks (mikrovaiad, lõhemike täisinjekteerimine või betoneerimine, vete kanaliseerimine) Tööde planeerimisel tuleb arvestada asjaoluga, et teatud tööd raudteel nagu näiteks mullete ehitus, ballasteerimine on võimalikud ainult külmumata mulde ja ballasti korral, seega vastavasisulisi töid ei ole võimalik planeerida, lähtuvalt kogemusest, perioodi detsember – aprill või ajavahemikku, millal vastavad konstruktsioonikihid on külmunud. Samuti ei tohi eelmainitud ajavahemikku plaanida raudtee resli keevitustöid. EHITUSTEHNOLOOGIA, TÖÖ RAUDTEE „AKENDES“ Käesoleva tunnel tuleb rajada käigusoleva raudtee tingimustes, millega seoses oleme kirjeldanud ja koostanud esialgsed võimalikud põhimõttelised tehnoloogilised skeemid ja etapid. Rajatist ehitades peab arvestama, et kõik tööd, millised viiakse läbi raudtee kaitsevööndis, peavad omama infrastruktuurivaldaja tööluba vastavalt AS Eesti Raudte tegevuseeskirja lisale „AS EVR Infra raudteeinfrastruktuuril ja raudteemaaalal tööde tegemiseks õiguste andmise kord“ ( www.evr.ee. Lisainfo ja dokumendid.Juhendid.). Tööde teostamise perioodil peab tööde läbiviimise juures olema vastutav isik, kelleks võib olla kas raudtee teemehaaniku või raudtee ehitusjuhi kutsetunnistust omav vastutav spetsialist. Samuti peab arvestama asjaoluga, et „akendes“, millega kaasneb reisiliikluse muudatused või ärajätmine, peab vajadusel ettenägema reisijate asendusveo asendustranspordiga (näiteks bussidega), samuti et sarnased tööd tuleb ette planeerida ja taotleda õigeaegselt, s.o. vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr.75 31.03.2004 „Raudteeliikluse olulise piiramise ja sulgemise kord“ ca 3 kuud enne vastavat akent. Akende täpne ajakava tuleb kooskõlastada AS Eesti Raudtee Ehitise valmimisel väljastab rajatise raudtee alla jäävas osas Tehnilise Järelvalve Amet (edaspidi TJA), kogu rajatisele Tallinna Linnaplaneerimise Amet, teed ja rajatist kuni lõpliku kasutusloa saamiseni haldab ehituse Töövõtja, kelle vastutava spetsialisti otsustada on liikluse avamine kuni kasutusloa saamiseni. Täpsustatud tehnoloogiline kirjeldus , mis kirjeldab töid raudteel käesoleva projekti osana, on koostanud ehituse Töövõtja Merko Ehitus Eesti ja KMG Inseneriehituse AS poolt. “Lennujaama trammitee tunnelitööde organiseerimise projekt” Projekti nr ORG 01.2016 on käsitletav käesoleva projekti lisana. • Muud ehitustööd Peale „akendes“ teostatud töid eemaldatakse tunneli tekiehituse alt paepinnas piikamise teel, teostatakse vajadusel paeseinte toestamine mikrovaiadega, eeldatakse et piigatud paesein moodustab ühtlasi ka seinte lõppviimistluse, vajadusel seinu torkreetides või kattes muul viisil. Erilise tähelepanuga suhtrutakse raudteemulde nõlvade püsivusele ehitusperioodil, nähes vajadusel ette meetmed nõlva toestamiseks. Pinnasevesi on puuraukudes 3,9 m sügavusel praegusest maapinnast. Kaeviku avamisel juhitakse vesi Suur-Sõjamäe tee olemasolevasse sademeveekanalisatsiooni või kõrvalolevasse trammi tagasipöörderingi drenaaži ning sadevee pumplasse. • Viimistlustööd Viimistletakse raudtee ballast, korrastatakse nõlvad, raudteemaala ja paigaldatakse tagasi demonteeritud piirded. Kehtestatakse 2 - kuuline testsõiduperiood vähendatud kiirusega (mitte enam kui 80 km/h) selgitamaks mulde vajumeid tunneli piirkonnas ning teostatakse regulaarset muldkeha vajumite kontrolli ja vajadusel teede parandamist Töövõtja poolt. Kõikide tööde valmimisel ja dokumentatsiooni esitamisel esitab Töövõtja taotluse Tehnilise Järelvalve Ametile rajatise kasutusloa saamiseks. TUNNELI VARUSTUS TUNNELI KATTEKONSTRUKTSIOON Konstruktsioon tunneliteki peal: • Raudtee rööpad • Betoonliiprid koos klamberkinnitusega (ca 0,24 m) • Killustikust ballast : liipri all min hballl =0,35 m. • Dreenivast pinnasest vahekiht ca 0,4 m. • Hüdroisolatsioon: hüdroisolatsioonisüsteem Servidek/Servipak, kaitsetahvli paksus 12 mm, (betoonist kaitsekihti ei vajata) või analoog. LIIKUMISVUUGID Rajatisel liikumisvuugid selle sõna traditsioonilises mõttes puuduvad, sildeehitiste temperatuurist tulenev liikumine võimaldatakse elastomeersete konstruktsioonilaagritega, arvesse võttes temperatuuriliikumise sumbumist muldesse. Liikumisvuukidena on käsitletavad tekiehitiste vahelised teraslehe ja hüdroisolatsiooniga kaetud pikivuugid, millised hoiavad ära vee läbijooksu tekiehitistelt ja ühtlasi võimaldavad ristsuunalist liikumist. KONSTRUKTSIOONILAAGRID Arvestades konstruktsiooni suhteliselt väikest sildeava, on ette nähtud konstruktsioonilaagritena elastomeersed tugiosad. Laagrite valikul tuleb arvestada vertikaal / horisontaalkoormuste koosmõjuga ja laagrid peavad lisaks vastu võtma tunneli pikiteljesuunalise summaarse pidurdusjõu Laagripindade vahetamiseks on ettenähtud tähistatud kohad sambaplokkidel, kusjuures tekiplaadi tõstmisel kuni 10 mm, milline on üldjuhul piisav tugiosade vahetuseks, rööbastee ajutise katkestamise vajadus tõstmiseks puudub. Laagripindade võimalikuks vahetuseks tuleb arvesse võtta tekiehituse ballasteeritud kaal. PIIRDED JA KÄSIPUUD Tekiehitustele Peterburi maantee poolsesse otsa, nagu ka rampidele Keevise tänaval,rajatakse käsipuu kõrgusega 1,1m. Põhja poolne piire tekiehituse serval ühendatakse olemasoleva piirdeaiaga ja Suur-Sõjamäe poolsel küljel olemasolev piirdeaed taastatakse. Kõik väliskeskkonnas paiknevad teraselemendid näha ette kuumtsingitud vastavalt keskkonnaklassile C4, ISO/FDIS 12944-2. ELEKTRIVARUSTUS JA VALGUSTUS Tunneli sisse nähakse ette elektrivarustus ja valgustus, milline lahendatatakse K-Projekti põhiprojekti/tööprojekti nr 15175 koosseisus. SADEVETE ÄRAJUHTIMINE, HÜDROISOLATSIOON Sadevesi juhitakse tunneli pealt isevoolsena muldesse, tunneli lael on ühepoolne kalle, mis järgib raudtee kallet. Pealesõiduplaatide taga oleva drenaažitorustikuga näha ette tekiehituselt ja pealesõiduplaadilt koguneva sadevee juhtimine sadeveekanalisatsiooni. Kasutatav hüdroisolatsiooni mark on toodud käesoleva ehituskirjelduse alapunktis 2.3.1. Hüdroisolatsioon viiakse üle tekiehituse pealesõiduplaadile. Tunneli põhja, katendite alla nähakse ette sadevete drenaaži ja ärajuhtimise süsteem, milline lahendatatakse K-Projekti põhiprojekti/tööprojekti nr 15175 koosseisus.  RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID SEINAD Seinte täpne lahendus selgub konstruktsiooni avamisel. Kas seinte nähtavale jääva osa moodustab paepind või rajatakse 50 mm paks torkreetbetoon sein, mille taga on 50 mm soojustust ja 50 mm õhkvahe. Õhkvahe on vajalik, et lubjakivi kihtide vahel esineda võiv juhuslik vesi saaks liikuda tunneli põhjas olevasse drenaaži. Keevise tänaval, piirkonnas kus tunnel on majade vahel (Keevise 1 ja 2), rajatakse lae toetamiseks raudbetoonseinad. Seinad valatakse ühepoolse raketisega vastu paepinda. Vältimaks suuri mahukahanemispragusid jagatakse tunneli sein ca 12 meetri pikkusteks deformatsiooni blokkideks. Rampidel kasutatakse raudbetoonist tugiseinu, mis toetuvad paepinnale, tagamaks tee-aluse pinnase püsivuse. Tulenevalt arhitektuursest ja linnakujunduslikust kaalutlusest jäetakse võimalikult suures osas nähtavale paepind, vajadusel kasutatakse impregneerimise materjale paepinna soolakindluse ja pestavuse saavutamiseks. RIIGLID Riiglite täpne mõõt (kõrgus) sõltub pae lasumiskõrgusest, riiglid valmistatakse tehaseliselt või objektil monteeritavatena ning monteeritakse „aknas“ ettevalmistatud puhtale paepinnale, kasutades paigaldamiseks jootebetooni, sh. akendes teostavas osas kiirkivinevat. Tsoonid, kus rajatakse tunneli lagi monoliitsest betoonist tehakse ka riiglid kohalvaluga. PEALESÕIDUPLAADID Tunneli raudtee aluses osas (kommunikatsioonide tsoonis) ehitatakse 2 m pikkused pealesõiduplaadid. Pealesõiduplaadid toetada tekiehituses olevale astmele, fikseerida tüüblitega. Pealesõiduplaatide alune tagasitäide teha dreenpinnasest terasuurusega max. 64mm, filtratsioonitegur K>=2m / ööp, tihendada vähemalt kuni E= 80MPa. Pealesõiduplaatide taha rajada drenaaž sadevee juhtimiseks muldest eemale. Tulenevalt pealesõiduplaatide rajamisest osutub võimalikuks asendada AS Eesti Raudtee poolt nõutud geovõrgu või -tekstiiliga tugevdatud osa üleminekul elastselt konstuktsioonilt jäigale. TUNNELI TEKIEHITUS Tunneli tekiehitus on raudteeliinide nr 3,3a IV ja V all ettenähtud konstruktsiooni kõrguse vähendamiseks valmistada monteeritavatest eelpingestatud raudbetoontalaplaatidest, kusjuures vähendamaks monteeritavate elementide massi, on nende laius piiratud 1,0 meetriga. Muudes tsoonides kasutatakse paigalvalatavat järetõmmatavat konstruktsiooni, mis on oma tööpõhimõttelt sarnane monteeritava lahendusega. Tekiehitusele antakse pikikalle vee ärajuhtimiseks. Tunneli raudbetoonkonstruktsioonid valmistatakse ja monteeritakse vastavalt klassi 1 nõuetele (EVS-EN 13670:2010) Töökindlusklass RC3 Tagajärgedeklass CC3 Järelvalveklass 3 Teostusklass IL3 SARRUS JA PINGESARRUS, INJEKTEERIMINE Sarrusteraseks kasutatakse terast B500B ja pingesarrust tõmbetugevusega 1860 Mpa. Kasutatava pingesarruse ja sarruse paiknemine, põikjõusarrus, pingesarruse läbimõõt spetsifitseeritakse tootejoonistega. BETOONIMINE JA BETOON Vastavalt keskkonnatingimustele kasutatakse betooni C30/37 ja C35/45. Toodete omadused nagu tugevus, ilmastiku ja korrosioonikindlus tõendatakse katseliselt. BETOONPINNAD Betoonipindadeks ette näha vineertahvli pind korrapärase sammuga. Kloriidide mõjule altiks jäävad pinnad katta betooniimpregneeriga, grafitiohtlikud kohad nagu tugimüürid on ettenähtud kaitsta kuni 2,2 m kõrguselt grafitivastase võõbaga. Nähtavale jäävate betoonpindade viimistluseks ette näha vastavus bü4 klass B nõuetele, nagu ka kinnituseks kasutatavate tõmbide asukoht ja muster. BETOONIHOOLDUS Järelhoolduse käigus hoitakse betooni kuivamast, samuti jälgitakse betooni temperatuuri kuni pingestamiseks vajaliku survetugevuse saavutamiseni. Enne töödega alustamist tuleb koostyada kavandatavad meetmed tarindite valmistamisel nagu betooni kaitsmine ülesoojenemise eest, kivinemiseks vajaliku niiskuse säilitamine, pragunemise vältimine ja järelhooldus. Konstruktsioone tuleb kaitsta külmumise eest kuni betooni tugevuse saavutamiseni mille juures külmumisel tekkivad jääkristallid ei lõhu enam betooni struktuuri. Vajalik betooni tugevus ja selle saavutamiseks kuluv aeg määratakse betooni tootja poolt vastavalt betooni koostisele. Tööde teostamine on planeeritud kevadest sügiseni, seega antud meetmete tarvituselevõtt ei ole eeldatavasti vajalik. PRAOD JA VIGASTUSED Tarindeid tohib osaliselt koormata betooni 70% tugevuse saavutamisel nimitugevusest. Tuleb hoiduda löökidest, liigsest survest ja toodete painutamisest, mis võib põhjustada pragusid ja väljalööke. Tulemuseks võib olla tarindi või tema osa tunnistamine kasutuskõlbmatuks. RAUDTEE ALASED PROTSEDUURID RAUDTEE JA SISSESÕITMINE Raudteede paiknemine ja kõrgused täpsustakse enne töödega alustamist. Rajatisel ballastikihiks liiprite all ette näha vähemalt 0,35 meetrit, liiprite ja pöörmeprusside epüür tagada vastavalt olemasolevale. Peale alusballastikihi ehitust teostatakse eelnevalt demonteeritud raudtee pealisehituse tagasi paigaldus. Rööbastena kasutatakse olemasolevaid; liipritena olemasolevaid puit ja betoonliipreid, pöörmeprusse. Kuna tunneli ehituse lõppemisel avatakse teed koheselt liiklusele, siis „sissesõitmist“ vastavalt СНиП 32-01-35 “Железные дороги колеи 1520мм“ ette ei nähta, vaid sissesõit toimub avatud liikluse tingimustes. Rajatise kasutuselevõtule järgneb 2 kuu jooksul võimalike deformatsioonide jälgimine ja vajadusel profiili parandamine (toppimine). Konsultandi poolt on soovitatavaks ajaks ca 2 kuud kiirusega mitte enam kui 80 km/h sõltuvalt liiklustihedusest raudteedel. Töövõtja ülesandeks on koostada põhjalikud hooldus ja kasutusjuhendid kõigi hooldust vajavate tunneli elementide ja seadmete kohta. Raudtee alaste tööde, s.h. pikkrööbastega raudtee demontaaži ja montaaži tööd teostada vastavalt juhendile „AS EVR Infra pikkrööbastega teede ehitamine ja hooldamine“ http://www.evr.ee/failid/33._TE_lisa.pdf. Raudteealastel töödel juhinduda ER koduleheküljel saadaolevatest kinnitatud juhend ja normmaterjalidest. 1. VALMINUD TUNNELI VASTUVÕTMISE-ÜLEANDMISE KORD Valminud rajatise tehniline lahendus ja konstruktsioonid ning seadmed peavad võimaldama rajatise ekspluateerimist AS Eesti Raudtee Tegevuseeskirjas ja selle lisades ettenähtud korrale. Pärast tunneli väljaehitamist on vajalik taotleda rajatisele kasutusluba Tehnilise Järelvalve Ametist. Töövõtja esitab rajatise üleandmisel teostusdokumentatsiooni. Aktid võimalike katsetamiste kohta on vaja esitada koos täitedokumentatsiooniga.  RAIL BALTICU TERMINAL: Tulenevalt sellest, et Rail Balticu projekteerimine alles käib ja töödega ei ole veel jõutud antud piirkonna pikiprofiili lahendamiseni ei ole veel teada Rail Balticu täpne kõrguslik paiknemine tunneli piirkonnas. Jätmaks Rail Balticu projekteerijale võimalust tee pikiprofiili korrigeerimiseks on käesolevas projektis sildeehitise talade kandevõimearvutuse juures arvestatud raudtee pikiprofiili võimaliku tõusmise (kuni 50cm) või langetamisega (kuni 35 cm) tunneli dekiehituse piirkonnas. Toodud pikiprofiili võimalikud muudatused on arvestades „СНиП 2.05.03 84 Мосты и трубы“ järgset C- 14 raudteekoormust. Mullet lisades hajub raudteekoormus laiemale alale ja liikluskoormus, mis langeb ühele talale on väiksem kui madalama mulde puhul. Kui võtta aluseks EVS-EN 1991-2 järgsed raudteekoormused siis võib lisatav mulde kõrgus olla veelgi suurem. Maa-aluste pinnasekihis asetsevate kommunikatsioonide paigaldamine/ümbertõstmine tunneli kohal on raudtee pikiprofiili langetamise korral perspektiivsena võimalik tulevaste reisijateplatvormide alla. Raudtee tõstmise või olukorra samaks jäämise puhul jäävad kommunikatsioonid ballastikillustiku alumisest pinnast allapoole raudteemulde kihti. Mitte tunneli plaadi kohal asetsevad kommunikatsioonid on võimalik ümber paigutada pinnasesse. Paralleelselt tunneliga perspektiivis paigaldatavate kommunikatsioonide tarbeks ehitatakse välja kummalegi poole tunneli pealesõiduplaadi otsa pinnasesse 3 tk 110mm kaablikanalisatsiooni reservkõri alates tunneli Peterburi tee poolsest suudmest kuni Suur-Sõjamäe tänava poolse Eesti Raudtee kinnistu piirini, et edaspidi hõlbustada võimalikku kommunikatsioonide ümberpaigutamist. KESKKONNAKAITSE Kohalikku pinnast, milline tee-ehituse käigus eemaldatakse, tuleb maksimaalselt ära kasutada samas piirkonnas, vältimaks transpordist tulenevat täiendavat keskkonna mõjutamist. Järsemate nõlvade puhul tuleb erosiooni takistada geovõrkude, kivide ja/või taimestikuga. Tunneli ehitusaegse reostuse vältimiseks tuleb kinni pidada naftasaaduste käitlemisnõuetest. Kütusete ja õlide käitlemiskohtade juures tuleb tagada naftasaadusi siduva absorbendi (nt saepuru) kättesaadavus. Naftasaaduste käitlemiskohti ja ehitusmasinate parkimiskohti ei tohi rajada kaitsmata põhjaveega aladele. Masinate pesemiseks kasutada spetsiaalseid asukohti. Ehitusel tekkivad jäätmed toimetada vastavasse käitlemiskohta.  TUNNELI KASUTUS JA -HOOLDUSJUHEND KASUTUS-JA HOOLDUSJUHEND, HOOLDAMINE, ÜLDIST. Rajatise ülevaatused, teenindus ja korrashoid tuleb teostada Omaniku poolt, s.h. raudteede osas vastavuses AS Eesti Raudtee tegevuseeskirjale. Hooldustööde käigus jälgida tunneli seadmete olukorda ja võimalikke deformatsioone, lisaks teostada korrapärast hooldust ja konstruktsioonielementide pesu sagedusega 2 x aastas, soovitatavalt sügisel ja kevadel. SEINAD JA RIIGLID Ülevaatuste ja hoolduse käigus jälgitakse seinte ja riiglite olukorda sedavõrd, kui see on visuaalse jälgimisega tuvastatav. Tähelepanu pöörata deformatsioonidele, pragudele, vigastustele. TEKIEHITUS Tekiehituse seisukorda jälgitakse üldiste ülevaatuste käigus, vigastuste ilmnedes need parandatakse remondiprojekti alusel. Väiksemate kui 70 mm sügavate välispidiste üksikute vigastuse parandamiseks vajadus eraldi remondiprojekti koostamiseks puudub ja betoonikahjustused võib likvideerida tavapärasel torkreetbetoon meetodil. RAUDTEE Raudtee, s.h. rööbaste, liiprite, ballasti olukorda rajatisel järgitakse vastavalt AS Eesti Raudtee Tegevuseeskirjale. Rajatiste pealesõitudele pööratakse erilist tähelepanu 2 kuu vältel peale ekspluatatsiooni andmist, edaspidi vastavalt infrastruktuuri valdaja kehtestatud korrale. Erilist tähelepanu pöörata tekiehituse ja mulde ühenduskohale seoses raudtee dünaamika ja võimalike järelvajumite ning tihenemistega. AS Eesti Raudtee teavitab garantiiperioodi vältel Tellijat (Omanikku) ja Töövõtjat võimalikest mulde vajumitest ja muudest kõrvalekalletest, kusjuures Töövõtja kohustuseks on mulde ja ballasti konditsiooni viimine kirjeldatud töödega seotud lõigul ca 10 meetrit mõlemal pool rajatist. 1. ÜLEVAATUSED ÜLDIST Viadukti seisukorra jälgimiseks, ohutuse tagamiseks ja ekspluatatsiooni käigus tekkivate defektide õigeaegseks avastamiseks tuleb teostada perioodiliselt ülevaatust. Ülevaatuste teostamisel juhinduda Majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt 9 juulil 1999 a. määrusega nr 39 kinnitatud raudtee tehnokasutuseeskirjast. 1.1. PIDEV JÄLGIMINE Pidev jälgimine toimub igapäevase teede kontrollimise käigus. Jälgimise eesmärgiks on ennetavalt avastada liiklusohutust mõjutavad või liikluse sujuvust takistavad tegurid. Kui jälgimise käigus ei leita erilisi defekte, siis ei ole vaja koostada ülevaatuse akti. Tõsisemate kahjustuste leidmisel tuleb koheselt informeerida ekspluatatsiooni eest vastutavat isikut või ametkonda. Pidev jälgimine toimub visuaalselt ja selle käigus pööratakse tähelepanu järgmistele kohtadele: • raudtee võimalikud kahjustused; • kandekonstruktsioonide korrasolek; • elastomeersete konstruktsioonilaagrite seisukord; • tekiplaadi ja mulde liitekoht ÜLDÜLEVAATUSED Esimene üldülevaatus tehakse ehitajapoolse garantiiaja lõpus, edaspidi 3 aastase intervalliga. Ülevaatus toimub visuaalselt, vajadusel tehakse kontrollmõõtmised ja pindade testimised. Ülevaatuse käigus koostatakse ülevaatuse akt milles fikseeritakse kõikide rajatise konstruktsioonielementide tehniline seisukord. Üldülevaatuse juurde kaasatakse antud eriala spetsialistid. Ülevaatuse korra ja aja määrab objekti omanik. 1.2. TÖÖOHUTUS Tööde teostamise käigus lähtutakse vastavate tööoperatsioonide juures kehtestatud ohutustehnika juhistest vastavale tööle ja ametkondade juhendidest, kelle vastutusalas töötatakse. Töö tegemise ajal tuleb järgida raudteel töötamise ohutuseeskirja. Liikluskatkestuse ajal tehtavate tööde teostamise projekt kooskõlastada AS Eesti Raudtee. Ülevaatuste läbiviimine rajatiste ülapinnal ei erine raudtee ülevaatustest, rajatise all tuleb kasutusele võtta redeli või tõstuki sarnased abivahendid.    0+40 Trammitee telg 0+60 Trammitee telg Trammitee telg Trammitee telg 0+80 1+00 Trammitee telg Trammitee telg Saatja: Joosti, Tiit <[email protected]> Saatmisaeg: 12. mai 2016. a. 15:38 Adressaat: Aleksei Gornev; [email protected]; Martin S�mer Koopia: K�rner Mati; [List] Trammitee ehitus Teema: RE: Puudused �lemiste trammitunneli ehitusloa taotluses Manused: 1116-JO01-20 12 05 2016 Vastuskiri TJA-le ehitusloa taotluse dokumentatsioonist.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Tervist, T�name meile esitatud t�helepanekutest ehitusloa taotluse dokumentatsiooni osas. K�esoleva kirja manuses oleme andnud omapoolse vastuse lisades ka projekteerija poolt allkirjastatud projektdokumentatsiooni. Vastav dokumentatsioon arvestab senise menetlusperioodi jooksul T��v�tjale laekunud t�iendusettepanekutega. Parimat j�tku soovides, Tiit Joosti Projektijuht AS Merko Ehitus Eesti Tel.56805332 [email protected] From: Aleksei Gornev [mailto:[email protected]] Sent: Friday, April 29, 2016 5:14 PM To: [email protected]; [email protected] Cc: Joosti, Tiit <[email protected]>; Taavi Liiv <[email protected]>; K�rner Mati <[email protected]> Subject: Puudused �lemiste trammitunneli ehitusloa taotluses Tere Edastan Tehnilise J�relevalve Ameti kirja. Lugupidamisega Aleksei Gornev Peaspetsialist Tehnilise J�relevalve Amet S�le 23A, 10614 Tallinn 6672065 [email protected] www.tja.ee