-864235 -144145 Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23a 10614 TALLINN Meie 09.05.16 nr 17-1/16-00282/004 Riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru (Mannare-Aluste) teelõigu ehituse rahastamistaotlus Käesolevaga esitame heakskiitmiseks r iigimaantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru (Mannare-Aluste) teelõigu ehituse toetuse rahastamistaotluse ja tasuvusanalüüsi vastavalt 3. oktoobri 2014.a määrusele nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ meetmetele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Sirk peadirektori asetäitja ehituse ja arengu alal Lisa: Riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru (Mannare-Aluste) teelõigu ehituse rahastamistaotlus Riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru (Mannare-Aluste) teelõigu ehituse tasuvusanalüüs Gregor Reimets 446 4607
[email protected]
Põhimaantee nr 5 Pärnu – Rakvere - Sõmeru
km 28,2 – 35,8 Mannare - Aluste lõigu
remondi tehniline projekt
Peatöövõtja: AB Panevežio keliai
Töö nr 962
Tasuvusarvutused, finantsanalüüs
Töö nr. VP15035
“02“ veebruar 2016.a.
Insener: K. Muru
Viljandi 2016
Reaalprojekt OÜ
Tallinna tn 45, 71008, Viljandi tel/faks 433 6144
Pärnu mnt. 463, 10916, Tallinn tel 608 1100 / faks 608 1101
Reg.nr. 10765904 mob. 510 4521
www.reaalprojekt.ee e-mail:
[email protected]
SISUKORD
1 ÜLDIST ............................................................................................................................ 3
2 OLEMASOLEVA SITUATSIOONI KIRJELDUS .................................................... 4
3 TASUVUSARVUTUSE METOODIKA ...................................................................... 6
3.1 Algandmed ............................................................................................................................... 7
3.1.1 Teekasutaja kulud .............................................................................................................................. 7
3.1.2 Sõidukid ............................................................................................................................................ 8
3.1.3 Liiklussagedus ja selle muutumise prognoos .................................................................................... 8
3.1.4 Liiklusõnnetused ............................................................................................................................... 8
3.1.5 Sõidukiirus ...................................................................................................................................... 10
3.1.6 Ehitustööde maksumused ................................................................................................................ 10
3.1.7 Teekatte hooldus baasvariandil ....................................................................................................... 11
3.1.8 Teekatte hooldus peale katte rekonstrueerimist............................................................................... 11
4 TASUVUSARVUTUSTE TULEMUSED .................................................................. 13
5 TUNDLIKKUSANALÜÜS........................................................................................... 14
6 FINANTSANALÜÜS .................................................................................................... 15
7 KOKKUVÕTE .............................................................................................................. 17
LISAD
LISA 1. Autopargi jaotus (Vehicle Fleet - Basic)
LISA 2. Liikluse prognoos
LISA 3. Kokkuvõtted
Lisa 3-1 - Tasuvusanalüüsi kokkuvõte (Economic Analysis Summary)
Lisa 3-2 - Tasuvusanalüüsi indikaatorite kokkuvõte (Economic Indicators Summary)
VP15035_Tasuvus_seletuskiri.doc Lk 2
1 ÜLDIST
Käesolevad tasuvusarvutused ja finantsanalüüs on koostatud põhimaantee nr. 5 Pärnu –
Rakvere - Sõmeru km 28,2-35,8 Mannare – Aluste lõigu remondi tehnilisele projektile.
Projekti peatöövõtja on AB Panevežio keliai, töö nr 962. Maanteelõik asub Tori ja Vändra
vallas Pärnu maakonnas. Töö on koostatud Maanteeameti tellimusel.
Töö lähtematerjalidena on kasutatud:
1. Põhimaantee nr 5 Pärnu – Rakvere - Sõmeru km 28,20 – 35,80 Mannare - Aluste lõigu
remondi tehnilise projekti koostamise nõuded. Maanteeamet, 2014;
2. Põhimaantee nr 5 Pärnu – Rakvere - Sõmeru km 28,20 – 35,80 Mannare - Aluste lõigu
remondi tehniline projekt. Panevežio keliai. 2015. Töö nr 962;
3. Põhimaantee nr 5 Pärnu – Rakvere - Sõmeru km 28,20 – 35,80 Mannare - Aluste lõigu
remondi tehniline projekt. Liiklusohutuse auditeerimine. Reaalprojekt 2015. Töö nr
K15013;
4. Põhimaantee nr 5 Pärnu – Rakvere - Sõmeru km 28,20 – 35,80 Mannare - Aluste lõigu
liiklusuuring. IB Stratum 2015;
5. Teeregistri ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmed;
6. Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituudi poolt koostatud aruanne „Liikluse
baasprognoos Eesti riigimaanteedele aastaks 2040”, Tallinn 2007;
7. Liiklusõnnetuste majandusliku kahju määramine. Lõpparuanne. TTÜ 2005
8. Liiklusõnnetustest ühiskonnale põhjustatud kahjude määramise metoodika täiustamine,
kahjude suuruse hindamine ja prognoosimine. TTÜ 2012;
9. Läänemere piirkonna programmi 2007-2013 projekti “Baltic Climate” transpordi
juhtumiuuringu analüüs. Lõpparuanne. TTÜ Teedeinstituut 2012;
10. Guide to Cost Benefit analysis of Investment Projects. European Commission 2014.
VP15035_Tasuvus_seletuskiri.doc Lk 3
2 OLEMASOLEVA SITUATSIOONI KIRJELDUS
Projektiga haaratud teelõiguks on riigi põhimaantee 5 Pärnu – Rakvere - Sõmeru km 28,2 –
35,8 asuv Mannare – Aluste lõik. Projekteeritava põhimaantee lõigu kogupikkus on
arvestuslikult 7,6 km. Põhimaantee katend on ehitatud aastatel 1983 - 1988.a., kui rajatud on
uus tihedast asfaltbetoonist (muu TABI) kiht olemasolevale mustkattele. Viimane pindamine
on teostatud 2008. a. lõigu keskel ning 2012.a. lõigu alguses ja lõpus. (graniitkillustik fr 0-12 +
BE65R 2008.a. ja graniitkillustik fr 4-8 + C67B4 2012.a.)
Lõigul asub 5 ristmikku ning 36 mahasõitu kinnistutele. Lõigu ääres paikneb 3 bussipeatust
mõlemal pool teed, ootepaviljonid puuduvad. Tee all paikneb 6 raudbetoonist heas seisukorras
truupi.
Kergliiklejad liiguvad tee servas, võimalusel tugipeenral.
Joonis 1. Asukohaskeem
Teelõigu ning praeguse hetke teekatte seisukorra andmed on toodud tabelites 1 ja 2. Teekatte
seisukorra andmed on saadud Teeregistrist. Andmed on suuremalt jaolt 2015 a. seisuga, vaid
kandevõime mõõtmine on toimunud varem.
VP15035_Tasuvus_seletuskiri.doc Lk 4
Tabel 1 Teelõikude andmed (kohandatud HDM-4 programmi jaoks)
Pikkus, Sõidutee Peenra Katte Pindamise Keskm IRI, Kande-
Lõigu nr Lõigu nimetus
km laius, m laius, m aasta aasta m/km võime D0
mnt 5 km
SEC5 7,6 7,5 0,75 1987 2009 3,21 0,300
28,2-35,8
Tabel 2 Teelõigu teekatte defektide andmed
Max
Struktuuri- Põik- Murene- Löök- Serva-
Pikkus, roopa
Lõigu nr Lõigu nimetus praod, praod, nud ala, augud, defektid
km sügavus,
% % % tk/km m²/km
mm
mnt 5 km
SEC5 7,6 5,45 2,79 0,001 0,3 0,64 9,8
28,2-35,8
Tabelitest 1 ja 2 on näha, et maanteelõigu kate on üsna vana. See avaldab kindlasti mõju
tasuvusarvutuste tulemustele, kuna katte remonditöödega on võimalik teekatte seisukorda
oluliselt parandada.
VP15035_Tasuvus_seletuskiri.doc Lk 5
3 TASUVUSARVUTUSE METOODIKA
Tasuvusarvutused on tehtud HDM-4 (Highway Development and Management Tool)
tarkvaraga. Antud tarkvara on kasutusel üle maailma ja ta on heaks kiidetud erinevate
rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide (näiteks Maailmapank ja Euroopa Investeerimispank-
EIB) poolt. Selle tarkvara väljatöötamisel on osalenud maailma parimad oma ala eksperdid.
HDM-4 ülesehitus põhineb teekatte elutsükli analüüsimisel. Seda rakendatakse teekatte
lagunemise, remonditööde mõju, teekasutajate kulude ja ühiskonna ning keskkonnamõjude
ennustamisel teekatte elutsükli jooksul, mille kestvuseks arvestatakse tavaliselt 15-40 aastat.
Pärast teekatte ehitamist hakkab see erinevate faktorite mõjutusel lagunema. Eelkõige
mõjutavad lagunemist liikluskoormused, ilmastik ning puudused sademe- ja pinnavete
ärajuhtimisel. Teekatte lagunemise kiirust mõjutab otseselt ka selle parendamiseks tehtud tööde
iseloom. Aukude parandamise ja pragude täitmine aeglustab defektide arengut tunduvalt
vähem kui uue katte ehitamine.
Kokkuvõttes sõltub teekatete seisukorra areng otseselt rakendatud töömeetoditest. Ennustatud
teekatte seisukorra muutumist on võimalik kirjeldada sõidukvaliteedina, mida reeglina
hinnatakse rahvusvahelise tasasuse indeksina IRI (m/km või mm/m). Tasuvusarvutuste
eesmärgiks on leida remonditööde maksimaalne piirhind, millega projekti realiseerumisel oleks
projekt tulus võrreldes praeguse olukorraga.
Teekatte seisukorra mõju tee kasutajatele mõõdetakse teekasutajate kuludega ning muude
ühiskondlike ja keskkonnaalaste efektidega. Teekasutajate kulud sisaldavad sõiduki
ülalpidamise kulusid (kütus ja määrdeained, rehvid, varuosad, amortisatsioon jm), sõiduaja
kulusid nii juhile ja reisijatele, kui ka kaupadele, ning liiklusõnnetustega kaasnevaid kulusid
ühiskonnale (s.h. inimelu kaotus, inimvigastused, sõidukite vigastused jne.). Mõjusid
ühiskonnale ja keskkonnale on võimalik väljendada sõiduki heitgaaside eraldumise,
energiakulutuse, müra tekkimise ning muude parameetritega. Kuigi neid on raske väljendada
rahalises vääringus, võimaldab HDM-4 programm kasutada neid nn. väliste teguritena.
Majanduslik tulu teedeehitusse tehtud investeeringutelt leitakse remondi- ja ehitustööde kulude
võrdlemisel nn. baasvariandiga, mis reeglina sisaldab ainult hädatarvilikke tee korrashoiutöid
(näiteks aukude parandamine, pragude täitmine ja pindamine) sõidetavuse tagamiseks. Kõik
analüüsi perioodil tehtavad kulutused ja saadud tulud diskonteeritakse määratletud lähteaastale.
VP15035_Tasuvus_seletuskiri.doc Lk 6
3.1 Algandmed
HDM-4 vajab projekti analüüsimiseks väga palju erinevaid lähteandmeid ning koefitsiente.
Kuna kohati on raske või lausa võimatu saada vajalikke parameetreid ja koefitsiente Eesti
tingimuste kohta, siis on arvutustes kasutatud mõningate parameetrite ja koefitsientide nn.
algväärtusi (default values). Võimalusel on kasutatud Maanteeameti poolt kasutatavate
parameetrite ja koefitsientide väärtusi.
3.1.1 Teekasutaja kulud
Teekasutajate kulude määratlemisel ning HDM-4 vastavate mudelite kalibreerimisel on
kasutatud Eesti selle ala parimate spetsialistide poolt viimaste aastate jooksul tehtud uuringute
tulemusi. Sõidukulude arvutamisel on kasutatud Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2003. a.
valminud uurimistöö „HDM-4 evitamiseks vajalike liikluskulude arvutamise lähteandmete
panga koostamine” tulemusi, samuti tööd „Läänemere piirkonna programmi 2007-2013
projekti “Baltic Climate” transpordi juhtumiuuringu analüüs. Lõpparuanne. TTÜ
Teedeinstituut 2012“. Olulisemaid teekasutaja kulude määramise komponente on vastavalt
majanduse arengule viimaste aastate jooksul korrigeeritud (töötasu, kütuse maksumus jne.)
Graafikus 1 on toodud teekasutaja kulude jagunemine sõltuvalt sõidukiliigist ning teekatte
seisukorrast. Toodud väärtused põhinevad eelpool mainitud uurimistöödel.
Graafik 1 Teekasutajate kulud sõltuvalt teekatte tasasuse väärtusest
Teekasutajate kulud sõltuvalt teekatte tasasuse väärtustest
(3 sõidukiliiki)
1,8
1,6
1,4
TKK, (EUR /km)
1,2 Sõidu- ja pakiauto (SAPA)
1,0
Veoauto ja autobuss (VAAB)
0,8
0,6 Autorong (AR)
0,4
0,2
0,0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
,0
,0
,0
0,
1,
2,
3,
4,
5,
6,
7,
8,
9,
10
11
12
IRI, (mm/m)
VP15035_Tasuvus_seletuskiri.doc Lk 7
3.1.2 Sõidukid
Käesolevas töös on kasutatud kolme erinevat sõidukitüüpi:
• Sõidu- ja pakiautod (SAPA) – sõidukid pikkusega kuni 6 m (sh. sõidu- ja pakiautosid
94,2%, busse 2,5% ja veoautosid 3,3%);
• Keskmised veoautod ja autobussid (VAAB) – sõidukid pikkusega 6 – 12 m (sh.
veoautod 76,8% ja autobussid 23,2%);
• Rasked veoautod (AR) – sõidukid pikkusega üle 12 m (sh. autorongid 94,8% ja
autobussid 5,2%).
3.1.3 Liiklussagedus ja selle muutumise prognoos
Liiklussageduste prognoosi andmed on võetud IB Stratum 2015.a. tööst „Põhimnt nr 5 Pärnu –
Rakvere - Sõmeru km 28,2-35,8 Mannare – Aluste lõigu liiklusuuring.“ Liiklusprognoosidele
põhinevad liiklussageduse kasvud kogu lõigu kohta on lahti kirjutatud tabelis 3.
Tabel 3. Liiklussagedused ja nende muutumise prognoos
mnt 5 baasvariant 28,2 – 35,8
SAPA VAAB VAAB AKÖL
2015 1607 81,2% 86 4,3% 287 14,5% 1980
koef 1,030 1,032 1,033
2020 1863 81,0% 101 4,4% 338 14,7% 2301
koef 1,016 1,019 1,019
2025 2017 80,7% 111 4,4% 371 14,8% 2498
koef 1,011 1,012 1,012
2030 2130 80,7% 117 4,4% 394 14,9% 2641
koef 1,011 1,012 1,012
2035 2250 80,6% 125 4,5% 418 15,0% 2793
koef 1,005 1,003 1,003
2040 2307 80,7% 126 4,4% 424 14,8% 2858
Tabelis 3 esitatud liiklussageduse kasvuprognoosi on arvestatud tasuvusanalüüsis kui keskmist.
Liiklussageduse kasvu mõju on vaadeldud projekti tundlikkusanalüüsi osas.
3.1.4 Liiklusõnnetused
Tasuvusarvutuste koostamise käigus kasutatud liiklusõnnetuste andmed pärinevad Teeregistrist
ning Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) kodulehelt ja katavad perioodi 2006-2015, LKF
andmed perioodi 2009-2015. Vaadeldaval mnt 5 lõigul toimus 9 rasket liiklusõnnetust, kus
VP15035_Tasuvus_seletuskiri.doc Lk 8
hukkus 1, sai vigastada 6 inimest ja materiaalset kahju 12 sõidukit. LKF andmetel toimus
piirkonnas ajavahemikul 2009 – 2015 täiendavalt veel 5 varalise kahjuga liiklusõnnetust.
Rasketest liiklusõnnetustest toimus kolm kokkupõrget loomaga, kaks kokkupõrget sõidukiga
küljelt, kaks teelt väljasõitu ja üks tagant otsasõit. Ainus traagiline õnnetus oli otsasõit
jalakäijale
On tõenäoline, et teelõigu remondi tulemusena liiklusõnnetuste arv vaadeldaval teelõigul
mõnevõrra väheneb. Paraneb teekatte kvaliteet ja geomeetria, samuti paraneb külgnähtavus
ning ehitatakse ümber Mannare ristmik. Kui palju täpselt liiklusõnnetuste arv väheneb, on
raske prognoosida, kuid käesolevas töös on eeldatud, et liiklusõnnetuste arv väheneb 20%
võrra.
Tabel 4. Liiklusõnnetused vaadeldavatel maanteelõikudel
Läbisõit LÕ-d Hukku- Vigas- Varaline LÕ-d Hukku- Vigas- Varaline
Teelõik (milj. km) kokku nuid tatuid kahju kokku nuid tatuid kahju
aastas aastas 100 miljoni autokm kohta
2016. a. praegune olukord
mnt 5 km
5,614021 0,90 0,10 0,60 1,90 16,03 1,78 10,69 33,84
28,2-35,8
2017. a. peale remonti
mnt 5 km
5,614021 0,72 0,08 0,48 1,52 12,83 1,43 8,55 27,08
28,2-35,8
Tabelis 4 on toodud liiklusõnnetuste arv enne ja pärast uute teelõikude väljaehitamist. HDM-4
programmi jaoks on vaja leida liiklusõnnetuste arv 100 miljoni autokm kohta.
Liiklusõnnetuste ühikuhinnad põhinevad Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituudi poolt 2012.
a. teostatud uurimistööl „Liiklusõnnetustest ühiskonnale põhjustatud kahjude määramise
metoodika täiustamine, kahjude suuruse hindamine ja prognoosimine.” Nimetatud töös toodud
prognoosi kohaselt on Eestis liiklusõnnetuste kulud 2016. aastal järgmised:
• Hukkunu – 2 052 542 €/hukkunu
• Invaliidistunu – 698 160 €/invaliidistunu
• Vigastatu – 26 782 €/vigastatu
• Varakahju – 9 883 €/õnnetusse sattunu.
VP15035_Tasuvus_seletuskiri.doc Lk 9
HDM-4 programmis küsitakse kahjusid hukkunu, vigastatu ja varakahjuga õnnetuste kohta.
Eeldusel, et iga viieteistkümnes vigastatu invaliidistub, oleks vigastatuga LÕ kahju 71 541
€/vigastatu.
3.1.5 Sõidukiirus
Analüüsitaval teelõigul kiiruspiirangud puuduvad. Ka projektlahendusega kiiruspiiranguid ei
planeerita. Liikumiskiirust mõjutavad erinevad välised takistused (tee geomeetria ja katendi
seisukord, ristmikud, jalakäijad, jalgrattad, teele ja teelt maha keerajad jne). Keskmine kiirus ja
välise takistuse koefitsient on tabelis 5. Peale uue teelõigu valmimist paraneb tõenäoliselt
välise takistuse koefitsient, mis käesolevas töös on maanteel 0,9.
Tabel 5 Analüüsitavate teelõikude keskmised sõidukiirused baasvariandil
Keskmine kiirus vastavalt
Välise takistuse
Lõigu nr. Lõigu nimetus kehtivatele kiirusepiirangutele,
koefitsient
km/h
SEC5 mnt 5 km 28,2-35,8 90 0,8
3.1.6 Ehitustööde maksumused
Ehitustööde maksumused on võetud tehnilise projekti eelarvest. Mnt 5 ehitusmaksumus ilma
ettenägematute kulude ja käibemaksuta on 2,722 milj. €. Objekti keskmiseks jääkmaksumuseks
on arvestatud teedel 10% ehitusmaksumusest. Ehitustööd on planeeritud toimuma 2016. aastal.
Maksumusele on juurde arvestatud ka:
• täiendava maa soetamisega seotud kulud, arvestuslikult 2% ehitusmaksumusest;
• ehitustööde omanikujärelvalvekulud, arvestuslikult 2% ehitusmaksumusest;
• ettenägematud kulud, arvestuslikult 5% ehitusmaksumusest.
Tasuvusarvutustes arvestatakse objekti maksumusest maha riigile riigimaksudena (põhiliselt
tööjõumaksudena) tagasi laekuv osa. Vastavalt tööjõumahukusele võib see olla 10-15% objekti
maksumusest. Käesolevas töös on riigimaksudena maha arvestatud 10% objekti maksumusest.
VP15035_Tasuvus_seletuskiri.doc Lk 10
Tabel 6 Uue teelõigu ehitustööde maksumused koos juurdearvestustega
Ehitus- Kulud Kulud kokku
Maa- Järele- Ettenäge- Kulud kokku
Lõigu tööd kokku, käibemaksuga
eraldus, valve, mata kulud,
nimetus (2016) milj. €
milj.€ milj.€. milj. € milj. €. milj.€/km milj. €. milj.€/km
milj. €. -10%
mnt 5 km
2,722 0,054 0,054 0,136 2,671 2,671 0,351 3,205 0,422
28,2-35,8
3.1.7 Teekatte hooldus baasvariandil
Baasvariandi puhul, kus jätkatakse liiklust olemasoleval teekattel, teostatav minimaalne tööde
maht, mille suhtes projektijärgseid trassivariante võrreldakse. Sisaldab põhiliselt iga-aastast
aukude ja pragude täitmist ning servadefektide parandamist, samuti pindamist ning katte
remonti, kui katendi seisukord seda nõuab. Kui otsustatakse, et teed ei remondita, siis
arvestades praeguse katte olukorda, on igal juhul vaja olemasolev kate remontida hiljemalt
2025. a. Hooldustööde teostamise kriteeriumid ja tööde maksumused on toodud tabelis 7.
Tabel 7 Teehooldustööd ja nende teostamise tingimused ning maksumus enne ehitustöid
Töö maksumus, €/m²
Töö nimetus Töö teostamise tingimus Lisatööd
Käibemaksuta/käibemaksuga
Ülekate 2025. a. 15,0/18,0 --
Eelnev aukude ja pragude
Pindamine Iga 5-6 a järel 5,0/6,0 täitmine ja servadefektide
parandus
Aukude ja murenenud
Iga-aastane töö 20,0/24,0 --
ala täitmine
Pragude täitmine Iga-aastane töö 8,0/9,6 --
3.1.8 Teekatte hooldus peale katte rekonstrueerimist
Pärast ehitustööde lõppu on ette nähtud korraline teekatte hooldus, mis teostatakse vastavalt
tabelis 8 toodud tingimustele.
VP15035_Tasuvus_seletuskiri.doc Lk 11
Tabel 8 Teehooldustööd ja nende teostamise tingimused ning maksumus peale ehitustöid
Töö maksumus, €/m²
Töö nimetus Töö teostamise tingimus Lisatööd
käibemaksuta/-maksuga
Eelnev aukude ja
Uue õhukese ülekatte Teekatte tasasus IRI>3,5 või
15,0/18,0 pragude täitmine ning
tegemine vigade summa >8%
servadefektide parandus
Roobaste täitmine Roopa sügavus RBS>12 mm 26,0/31,2 --
Aukude ja murenenud
Iga-aastane töö 20,0/24,0 --
ala täitmine
Pragude täitmine Iga-aastane töö 8,0/9,6 --
VP15035_Tasuvus_seletuskiri.doc Lk 12
4 TASUVUSARVUTUSTE TULEMUSED
Tasuvusarvutuste analüüsi periood on 25 aastat ja analüüsi alguse aasta on 2016. Ehitustööde
varianti on võrreldud baasvariandiga ehk variandiga, kus jätkatakse liiklust olemasoleval kattel.
Analüüsis kasutatud diskontomäär on 4 %. Analüüsi tulemused on toodud Lisas 3. Kokkuvõte
analüüsi tulemustest on toodud tabelites 9-11.
Tabel 9 Mnt 5 Mannare - Aluste lõigu tasuvusanalüüsi peamised kulud, milj. €
Kapitalikulud Korduvkulud
Variant Kulud kokku
(diskonteeritud) (diskonteeritud)
mnt 5 km 28,2-35,8 2,06 -0,08 1,98
Tabel 10 Mnt 5 Mannare - Aluste lõigu tasuvusanalüüsi peamised tulud, milj. €
Liiklusõnnetuste
Teekasutajatulud Sõiduajatulud
Variant vähenemine Tulud kokku
(diskonteeritud) (diskonteeritud)
(diskonteeritud)
mnt 5 km 28,2-35,8 1,03 0,43 0,99 2,46
Tabel 11 Kokkuvõte tasuvusanalüüsist mnt 5 Mannare - Aluste lõigu projektile
Majan-
Kulude Tulude Projekti Piirdiskonto- Tulu/
duslik
Variant nüüdisväärtus, nüüdisväärtus, nüüdisväärtus määr (IRR), kulu
eluiga,
milj. € milj. € (NPV), milj. € % suhe
aastat
mnt 5 km 28,2-
25 1,98 2,46 0,48 5,9% 1,24
35,8
Tasuvuskriteeriumina võrreldakse planeeritud ehitustööde realiseerumise tulemusena
ühiskonnale laekuva säästu suurust ehitustööde realiseerumiseks tehtavate kulutustega. Seega
tuleks tasuvuskriteeriumiteks lugeda järgmised tingimused:
• Ajaldatud (diskonteeritud) nüüdisväärtus NPV>0;
• Piirdiskontomäär IRR>4.
Tasuvusarvutuste tulemusena võib väita, et prognoositava liiklussageduse muutumise ning
liiklusõnnetuste vähenemise juures sellise maksumusega projekt, realiseerituna aastal 2016,
oleks tasuv.
VP15035_Tasuvus_seletuskiri.doc Lk 13
5 TUNDLIKKUSANALÜÜS
Tulenevalt erinevatest võimalikest muutustest liiklusprognoosis, liiklusõnnetuste vähenemises,
rekonstrueerimistööde maksumuses ning aja- ja teekasutajakulude vähenemises tulevikus ning
selleks, et uurida nende võimalike muutuste mõju antud projekti majanduslikule tasuvusele, on
teostatud tundlikkusanalüüs. Tundlikkusanalüüsis on vaadeldud viit erinevat stsenaariumit ning
nende kirjeldused ja mõju tasuvusnäitajatele on toodud tabelis 12. Tulud-kulud on
diskonteeritud diskontomääraga 4%.
Tabel 12 Tundlikkusanalüüsi tulemused mnt 5 Mannare - Aluste lõigu projektile
Tundlikkus-kriteerium
NPV, milj. € IRR, %
Ehitustööde maksumuse suurenemine 24% -0,01 4,0
Liiklussageduse aeglasem kasv 22% -0,01 4,0
Ajakulude säästu vähenemine 25% 0,37 5,5
Teekasutajakulude säästu vähenemine 25% 0,22 4,9
Liiklusõnnetuste vähenemisest saadava tulu
0,23 5,0
vähenemine 25%
VP15035_Tasuvus_seletuskiri.doc Lk 14
6 FINANTSANALÜÜS
Projekti finantsanalüüs näitab Tellija diskonteeritud rahavoogusid kulude ja tuludena
vaadeldava perioodi (2016 – 2040) jooksul. Projekti perioodilised finantstulud tekivad juhul,
kui Tellija otsustab projekti rahastamisel kaaluda otsetollide rakendamist. Käesoleva projekti
puhul ei ole otsetolli mudel kohaldatav ja seega projektil finantstulude rahavoog puudub.
Projekti finantskuludeks on ehitus- ja ekspluatatsiooniaegsed kulud, võrrelduna baasvariandiga.
Kulud on arvestatud koos tööjõukuludelt makstavate maksudega, kuid ilma käibemaksuta.
Finantsanalüüsis on kasutatud 4% diskontomäära. Objektide jääkväärtusteks projekti lõppedes
on arvestatud 10% esialgsest investeeringust. Jääkväärtus sõltub ehituse kapitaalsusest ning
rajatiste olemasolust objekti koosseisus, kuna üldjuhul rajatiste elueaks on planeeritud üle 50
aasta, mis tõstab jääkväärtust.
Finantsanalüüsis on välja arvutatud majanduslik tasuvuslävi ja ajaldatud puhasväärtus Euroopa
Liidu (EL) abiga ja abita. Tulemused on tabelis 13. EL abi määraks on 85%
investeeringukuludest.
Tabel 13. Finantsanalüüsi tulemused mnt 5 Mannare - Aluste lõigu projektile
Mnt 5 Mannare – Aluste lõik EL abita EL abiga (85%)
Ajaldatud puhasväärtus (milj. €) -2,511 -0,009
Majanduslik tasuvuslävi (%) -8,279 3,78
Finantsanalüüsi rahavood on tabelis 14.
VP15035_Tasuvus_seletuskiri.doc Lk 15
Tabel 14 Finantsanalüüsi rahavood mnt 5 Mannare - Aluste lõigu projektile.
kulu milj. € diskonto- diskonteeritud kulu milj. € diskonto- diskonteeritud
aasta
(invest 100%) määr 4% kulu milj. € (invest 15%) määr 4% kulu milj. €
2016 -2,943 1,0000 -2,943 -0,442 1,0000 -0,442
2017 0,012 0,9615 0,012 0,012 0,9615 0,012
2018 0,007 0,9246 0,006 0,007 0,9246 0,006
2019 0,008 0,8890 0,007 0,008 0,8890 0,007
2020 0,008 0,8548 0,007 0,008 0,8548 0,007
2021 0,008 0,8219 0,006 0,008 0,8219 0,006
2022 0,068 0,7903 0,054 0,068 0,7903 0,054
2023 0,000 0,7599 0,000 0,000 0,7599 0,000
2024 0,007 0,7307 0,005 0,007 0,7307 0,005
2025 0,811 0,7026 0,570 0,811 0,7026 0,570
2026 0,004 0,6756 0,003 0,004 0,6756 0,003
2027 0,005 0,6496 0,003 0,005 0,6496 0,003
2028 0,005 0,6246 0,003 0,005 0,6246 0,003
2029 0,005 0,6006 0,003 0,005 0,6006 0,003
2030 -0,916 0,5775 -0,529 -0,916 0,5775 -0,529
2031 0,005 0,5553 0,003 0,005 0,5553 0,003
2032 0,000 0,5339 0,000 0,000 0,5339 0,000
2033 0,003 0,5134 0,002 0,003 0,5134 0,002
2034 0,300 0,4936 0,148 0,300 0,4936 0,148
2035 0,004 0,4746 0,002 0,004 0,4746 0,002
2036 0,009 0,4564 0,004 0,009 0,4564 0,004
2037 0,006 0,4388 0,002 0,006 0,4388 0,002
2038 0,005 0,4220 0,002 0,005 0,4220 0,002
2039 0,004 0,4057 0,002 0,004 0,4057 0,002
2040 0,301 0,3901 0,117 0,301 0,3901 0,117
kokku: -2,5110339 kokku: -0,009127
VP15035_Tasuvus_seletuskiri.doc Lk 16
7 KOKKUVÕTE
Antud aruanne sisaldab riigi põhimaantee nr 5 Pärnu – Rakvere - Sõmeru km 28,2 – 35,8
Mannare – Aluste lõigu remondi tehnilise projekti tasuvusarvutusi ja finantsanalüüsi.
Tasuvusarvutuste aluseks on Maanteeametis koostatud ja kinnitatud „Põhimaantee nr 5 Pärnu –
Rakvere - Sõmeru km 28,2 – 35,8 Mannare – Aluste lõigu rekonstrueerimise tehnilise projekti
koostamise nõuded –Appendix No.2“ Projekt on planeeritud realiseeruma 2016.a. jooksul.
Tasuvusarvutuste põhjal oleks projekti tasuvus 2,722 milj. € ehitusmaksumuse korral
positiivne. Projekti realiseerimisel käesolevas töös toodud mahus ja perioodil oleks praegune
puhasväärtus 0,48 milj. eurot ja piirdiskontomäär 5,9%. Tasuvusarvutustes on kasutatud 4%
diskontomäära, projekti periood on 25 aastat ning objekti jääkväärtuseks oleks 10%
ehitusmaksumusest.
Tee-ehituslik projekt võib anda tulusid teekasutajakulude vähenemisest, ajakulude
vähenemisest ning liiklusõnnetustega tekkivate kulude vähenemisest. Olemasoleva võrreldava
teelõigu kate on valminud 1983. – 1988. a., misjärel on seda pinnatud, kuid kate on siiski vana,
mis hoiab teekasutajakulud üsna kõrgel. Seega on uue katte ehitamisega võimalik teenida tulu
teekasutajakulude vähenemisest. Lubatud keskmine sõidukiirus peale uue katte valmimist ei
muutu, kuid katte parem olukord ning tee parem geomeetria võimaldavad parandada
liikluskiiruse välise takistuse koefitsienti, mille tulemusena tekib mõningane täiendav ajasääst.
Liiklusõnnetuste osas on käesolevas tasuvusarvutuses eeldatud, et peale Mannare ristmiku
ümberehitamist ja tee renoveerimist väheneb liiklusõnnetuste hulk 20% võrra. Liikluse
tihenedes tuleb arvestada võimalike raskete õnnetuste arvu kasvuga tulevikus, s.h. ka tavaliselt
raskete tagajärgedega õnnetustega kergliiklejatega, kuna kergliiklejatele eraldi liikumisruumi ei
ole ette nähtud. Projekti realiseerumisest saadavad tulud ületavad ehitustööde ja hilisemate
hooldustöödega kaasnevaid kulusid. Tasuvusarvutustes on eeldatud, et olemasolev maanteelõik
vajab projekti perioodil igal juhul katte renoveerimist. Põhjuseks eelkõige olemasoleva teekatte
olulord.
Projekti tundlikkusanalüüsi osas on analüüsitud erinevate muutujate mõju projekti tasuvusele.
Tundlikkusanalüüs näitab, et kõige tundlikum on projekt prognoositud liiklusprognoosi ja
remonditööde eelarve suhtes. Prognoosist 22% väiksema liiklussageduse ning prognoositava
ehitusmaksumuse 24% suurenemise korral oleks mõlemal juhul projekti tasuvus 0.
VP15035_Tasuvus_seletuskiri.doc Lk 17
Teekasutajakulude vähenemisest saadava tulu vähenemine, ajakuludest saadava tulu
vähenemine ning liiklusõnnetuste vähenemisest saadava tulu vähenemine isegi 25% võrra ei
mõjuta oluliselt projekti tasuvust. Samas on projekti sisendandmed üsna konservatiivsed, seega
ei tohiks sellised muutused tavatingimustes olla kuigi tõenäolised.
Kokkuvõtteks – hetkeprognooside järgi, lähtudes puhtalt majanduslikest väärtustest, saab väita,
et investeeringute tegemine pakutud mahus kogu projektile aastal 2016 oleks majanduslikult
tasuv. Samas peaks tasuvusarvutusi uute andmetega kordama, kui ehitusega alustamine nihkub
mingil põhjusel edasi.
LISAD
LISA 1. Autopargi jaotus (Vehicle Fleet - Basic)
LISA 2. Liikluse prognoos
LISA 3. Kokkuvõtted
Lisa 3-1 - Tasuvusanalüüsi kokkuvõte (Economic Analysis Summary)
Lisa 3-2 - Tasuvusanalüüsi indikaatorite kokkuvõte (Economic Indicators Summary)
VP15035_Tasuvus_seletuskiri.doc Lk 18