Majandus- ja taristu ministri 3. oktoobri 2014.a määrus nr 85 „ Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014-2020 ” LISA TOETUSE TAOTLUS ÜHTEKUULUVUSFOND 2014-2020 Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp Prioriteetne suund: Jätkusuutlik transport Eesmärk: Paremad ühendused TEN-T võrgustikus Meede: Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine Meetme tegevus: Jäämurde teenuse osutamiseks vajalike sadamate rekonstrueerimine Rakendusskeem: Investeeringute kava Projekti eeldatav algus: 03.10.2016 Projekti eeldatav lõpp: 31.12.201 8 Projekti eeldatav abikõlblik kogusumma: 10 588 235,29 eurot Taotlet av toetuse summa: 9 000 000,00 eurot Taotlust menetlev üksus: Tehnilise Järelevalve Amet ---------------------- sisukord A. AADRESSID JA VIITED B. PROJEKTI SISU C. TEOSTATAVUSUURINGUTE TULEMUSED D. AJAKAVA E. TASUVUSANALÜÜS F. KESKKONNAMÕJU HINDAMI NE G. AVALIKU SEKTORI TOETUSE PÕHJENDUS H. RAHASTAMISKAVA I. VASTAVUS ÜHENDUSE TEGEVUSE PÕHISUUNDADELE JA ÕIGUSELE KOHUSTUSLIKUD LISAD: -TASUVUSANALÜÜS; - KESKKONNAMÕJU HIN DAMISE TULEMUSE LÜHIKIRJELDUS (sh otsus keskkonnanõuete määramise kohta , juhul kui asjakohane ); - toetuse taotleja VÕI PARTNERI ( v.a RIIGIASUTUS) kirjalik kinnitus omafinantseeringu JA MITTEABIKÕLBLIKE KULUDE KATMISE SUUTLIKKUSE kohta ; - vajadusel esindusõigust tõendav dokument VÕI VOLITUS - taotleja kirjalik kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta A. AADRESSID ja VIITED Toetuse saaja Juriidiline n imi: Veeteede Amet Seaduslik esindaja: Rene Arikas Aadress: Valge 4, 11413 TALLINN Kontaktisik: Urmas Ehrlich Kontaktisiku t elefon: 620555 0 Kontaktisiku mobiil : - Kontaktisiku E- post:
[email protected] Lisainfo vajadusel: - Projekti partner (täita juhul kui asjakohane) Juriidiline nimi: TEKST Seaduslik esindaja: TEKST Aadress: TEKST Kontaktisik: TEKST Kontaktisiku telefon: TEKST Kontaktisiku mobiil: TEKST Kontaktisiku E- post: TEKST Lisainfo vajadusel: - Projektiga seotud raamatupidamise asukoht (aadress, üksus, vastutav(ad) isik(ud), kontaktandmed) Endla 10a, Tallinn 10142, Riigi Tugiteenuste Keskus , Helma Bucht (tel 663 8278 , e-mail
[email protected]) B. PROJEKTI SISU Projekti nimi: Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp Projekti üksikasjad Sekkumise valdkond 039 Rakenduspiirkonna ulatus - Rakenduspiirkond: maakond Harjumaa Rakenduspiirkond: linn/vald Tallinn Sihtgrupp (projekti kasusaajad) Projekti sihtgrupiks on e ttevõtted, kellele luuakse jäämurdeteenuse kaudu hüve meretranspordis. Projekti kasusaajaks on Veeteede Amet. Vastavus rakenduskavale ja teistele strateegilistele dokumentidele (arengukavad) Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 (tuua ainult üks investeerimisprioriteet ja eesmärk) : Euroopa ühtse mitmeliigilise transpordipiirkonna toetamine, investeerides TEN-T-sse. Millistele strateegilistele dokumentidele (nt transpordi arengukava, valdkondlikud arengukavad , piirkondlikud arengukavad jmt) tuginedes on investeering infrastruktuuri vajalik/põhjendatud? Antud projekt toeta b „Eesti merenduspoliitika 2012 -2020“ meetme 5.2 „Laevateede rajamine ja rekonstrueerimine“ rakendamist. Projekt on seotud „Transpordi arengukava 2014-2020“ alaeesmärgi „Rahvusvahelise kaubaveo lisandväärtus on suurenenud“ täitmisega. Projekt on üheks olulisemaks investeeringuks meetme „Kaubaveoks vajaliku taristu arendamine“ raames. Projekt on nimetatud „Transpordi arengukava 2014-2020 rakendusplaanis 2014-2017“ (7.1.3 Hundipea sadama rekonstrueerimine) . Projekti kirjeldus Projekti kirjeldus: Kirjeldada projekti , anda ülevaade projekti vajalikkusest ja põhjendusest ning olemasolevast olukorrast . Veeteede Amet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) haldusalas tegutsev valitsusasutus. Veeteede Ameti tegevusvaldkon naks on ohutu ja turvalise vee liikluse tagamine Eesti Vabariigi mere alade l ning laevatatavatel siseveekogudel. Rahvusvaheliste konventsioonide ja kokkulepete kohaselt on Eesti Vabariik võtnud endale mitmeid meresõiduohutuse- ja merekeskkonnakaitsealaseid kohustusi, mille täitmine eeldab alalises valmisolekus oleva eriotstarbelise laevastiku olemasolu. Veeteede Ameti Hundipea sadamas baseeruv eriotstarbeline laevastik on vajalik ohutuse tagamiseks EV territoriaalmeres. Veeteede Ameti laevastiku peamiseks ülesandeks on laevatatavate merealade ja siseveekogude mõõdistamine ja kaardistamine, laevateede navigatsioonimärgistuse hooldus ja korrashoid ning jäämurdeteenuse osutamine ja korraldamine . Hundipea sadam on TEN-T veeteid teenindava laevastiku baassadam, kus paiknevad jäämurdja „Tarmo“, renditavad jäämurdjad, navigatsioonimärgistust teenindavad laevad ning mõõdis tuslaevad (sh „Jakob Prei“). Laevastikus on ka endisest poilaevast ümberehitatud mitmeotstarbeline laev EVA-316, mis täidab lisaks poilaeva funktsioonidele ka jäämurdja, tuletõrje- ja päästetelaeva ülesandeid ning suudab kokku korjata naftareostust nii lahtises vees kui jääoludes. Veeteede Ameti sadam on paljudel juhtudel kasutatav riigi teiste institutsioonide laevastike reserv- ja/või varjusadamana. Hundipea sadama peamisteks probleemideks on: 1) jäämurdjatele vajalike sügavaveeliste sildumiskohtade puudumine; 2) sadama basseini madalaveeliste töökaide ja seisukaide vähene kaitstus basseini siseneva lainevee eest põhjasuunalise lainetuse korral. Hundipea sadama bassei n ja hüdrotehnilised ehitised olid juba aastaid navigatsiooni-, kasutus- ja keskkonnaohtlikus seisundis (sadam oli varem NL sõja- ja hüdrograafialaevastiku kasutuses). Ühe või teise sildumisehitise varing võib tuua kaasa tõsiseid tagajärgi. Veeteede Amet rekonstrueeris EL vahendite toel 2009 – 2013 Hundipea sadama (I etapis) järgmiselt: - rekonstrueeriti sildumisliinid kogupikkusega 710 m, - teostati süvendustööd Hundipea sadama sissesõidul veesügavuseni -10,0 m, - rekonstrueeriti tehnovõrgud ning osaliselt rekonstrueeriti kaide teenindusala, - rajati sadama rekonstrueeritud kaidele katoodkaitse. Hundipea sadama kaitseehitised on rajatud 20. sajandi algul ning territooriumiga külgnevad kaid nende praegusel kontuuril 20. sajandi keskel. Käesolevaks ajaks on vaja rekonstrueerida põhjasuunalise lainetuse eest kaits ev lainemurdja ja selle siseküljel kai ning sildumisrajatis ed. Lainemurdja siseküljel paikneval kail on lagunenud teenindav tee ning see on aastaid suletud laevade teenindavale transpordile. 2015 . a aasta detsembri tormi ajal toimusid uued varingud, mistõttu võivad l ainemurdja ja kai lõplikul lagunemisel sat tuda ohtu I etapis rekonstrueeritud kaid. Projekti teostamata jätmisel ei ole tagatud Hundipea sadamas laevade ohutu sildumine. Millised on projekti eeltingimused? (anda ülevaade eeltingimustest, mis aitavad kaasa projekti sisendite, tegevuste, väljundite saavutamisele ja tagavad eesmärkide saavutamise) Projekti eeltingimused on järgmised: MKM määrus e „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ nr 85 § 6 punktis 2 on toodud toetatava tegevusena TEN-T veeteid teenindava sadama rekonstrueerimine jäämurdjate ja muu Veeteede Ameti eriotstarbelise laevastiku ohutuks paiknemiseks, Vabariigi Valitsuse korraldus e „Perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ l isa s on toodud m eetme tegevus ena 10.1.4. j äämurde teenuse osutamiseks vajalike sadamate rekonstrueerimine . Projekti jätkusuutlikkus. Kirjeldada, millistest vahenditest kaetakse objekti edaspidised ülalpidamiskulud, kulude eeldatav suurus aastate lõikes, millal tuleb objekti rekonstrueerida jne. Investeeringu eluiga on 50 aastat. Hetkel puuduvad lainemurdja ja selle kai hoolduskulud, sest need on suletud teenindamiseks. Rekonstrueeritud kai 1 m 2 hoolduskulu jääb samaks, mis objektil tervikuna. Hundipea sadama ülalpidamiskulud kaetakse riigieelarvest kuna sadamas puudub kommertstegevus. Kui projekt on üks etapp suuremast projektist, siis ki rjeldada projekti teisi etappe. Veeteede Amet rekonstrueeris EL vahendite toel 2009 – 2013 Hundipea sadama (I etapis) järgmiselt: - rekonstrueeriti sildumisliinid kogupikkusega 710 m, - teostati süvendustööd Hundipea sadama sissesõidul ja rajatud kai ääres veesügavuseni -10,0 m, - rekonstrueeriti tehnovõrgud ning rekonstrueeritud kaide teenindusala, - rajati sadama kaidele katoodkaitse. I etapi kogumaksumus oli 5 662 229,94 EUR (käibemaksuga). Milliste kriteeriumide alusel on projekt etappideks jagatud? Projekt on jagatud etappideks järgmistel põhjustel: 1) vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele; 2) peab olema tagatud Veeteede Ameti laevastiku baseerumine ja teenindamine sadamas ehituse ajal. Tagatud peab olema jäämurdeteenuse osutamine ja navigatsioonimärgistuse teenindamine üle Eesti ehituse ajal. Infrastruktuuriinvesteeringu tehniline kirjeldus Kirjeldada kavandatud infrastruktuuri ja töid, mille puhul kavatsetakse toetust kasutada, esitades nende peamised iseärasused ja komponendid. Toetust kasutatakse: lainemurdja rekonstrueerimis e ks ; j äämurdjate ja suuremate poilaevade sildumiseks ja teenindamiseks nüüdisaegse sildumis- ja tehnovarustusega kai rajamine ning sildumis- ja manöövrivee süvendami s e ks ; Hundipea sadama teenindusala (sh tehnovõrgud ja navigatsioonimärgistuse hooldushoone rajamine ) rekonstrueerimi s e ks koos sadama territooriumile sissepääsu rajamisega. Projektiga saavutatavad väljundid koos asjaomaste mõõtühikutega – väljundid siduda projekti tulemusega. Iga projekti tulemuse saavutamiseks peab olema kirjeldatud vähemalt üks projekti väljund (Nt korda tehtud ristmike arv, km uut teed või raudteed , märgistatud veeteede pikkus km, süvendustööde maht m 3 , soetatud seadmete arv jne) Rekonstrueeritud üks jäämurdeteenuse osutamiseks vajalik sadam. Peamised infrastruktuuri kasutajad (nt sihtpopulatsioon, võimaluse korral arvuliselt) Veeteede Ameti eriotstarbeline laevastik . Jrk nr Laeva nimi Kodusadam Tüüp 1 Tarmo Tallinn jäämurdja 2 EVA-316 Tallinn mitmeotstarbeline laev 3 Sektori Tallinn hüdrograafialaev 4 Jakob Prei Tallinn hüdrograafialaev 5 EVA-317 Tallinn poilaev 6 EVA-318 Tallinn poilaev 7 EVA-320 Tallinn hüdrograafialaev 8 EVA-019 Tallinn laevakontroll 9 EVA-026 Tallinn laeva kontroll 10 EVA-324 Tallinn teeninduskaater 11 EVA-023 Tallinn kontrollkaater 12 EVA-024 Tallinn kontrollikaater 13 Botnica Tallinn jäämurdja (Hundipeal jäämurdehooajal) Projekti eesmärgid Projekti eesmär gid ja tulemus ed ( projekti tulemus (otsene eesmärk) on situatsioon, mida soovitakse saavutada projekti lõpuks; näitab soovitud muutust projekti keskkonnas (vahetult) projekti elluviimise järgselt . Projektil on üks tulemus, va kui projekt panustab mitmesse meetme tegevusse. Kui projekt panustab mitmesse meetme tegevusse, tuleb iga meetme tegevuse kohta näidata projekti tulemus ) Esitada projekti universaalsed mõõdetavad näitajad, nt vastavus ohutusnõuetele, säästetud aeg, läbilaskevõime suurenemine, rekonstrueeritud või uuendatud maanteede/ raudteede kogupikkus jne. Käesoleva projekti raames on kavas alljärgnev: - rekonstrueeritakse lainemurdjaga koos siseküljel asuva kaiga ; - rajatakse uus navig atsioonimärgistuse hooldushoone; - rekonstrueeritakse Hundipea sadama teenindusala . Panus rakenduskava eesmärkide täitmisse ja projekti eeldatav mõju ( kirjeldada projekti seoseid rakenduskava otseste ja kaudsete eesmärkidega ) Kirjeldada võimalikke kitsaskohti ja muid probleeme, mis tuleb lahendada. Kirjeldada, kuidas projekt aitab kaasa rakenduskava prioriteetsete suundade eesmärkide saavutamisele (võimaluse korral esitada mõõdetud näitajad) Merendussektori riskide maandamisel on oluline Eesti sadamate areng, mis peavad olema võimelised töötlema kõrgema lisandväärtusega kaupu. Valdav osa rahvusvahelisest kauba- ja reisijateveost toimub läbi riigile kuuluva AS Tallinna Sadam kuuluvate sadamate. Potentsiaali omavad ka eraomandus es olevad sadamad nagu Sillamäe, Pärnu ja Paldiski Põhjasadam. Lisaks sadamatele on eduka kaubavahetuse eelduseks ka usaldusväärsed navigatsioonitingimused laevadele. Eesti mereteed vajavad liiklusohutuse tõhustamiseks ja tänapäeva vee liikluse vajaduste rahuldamiseks hüdrograafilist mõõdistamist ja rekonstrueerimist. Suurenev vee liiklus ja sellele mittevastavad reostustõrjevõimsused on ohuks Läänemerele. Usaldusväärsed navigatsioonitingimused ja navigatsiooniinfo aitavad kaasa ohutuse tõhustamisele tänapäeva ka svava vee liikluse tingimustes. T ingimuste loomine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks ning merenduse üldiseks edendamiseks (hõlmab usaldusväärse info kogumist Eesti merealade ja laevatavate sisevete kohta ning kaasaegsetele nõuetele vastavate tingimuste loomist ohutuks veeliikluseks) eeldab vastava infrastruktuuri olemasolu. Infrastruktuuri alla kuuluvad: veeteed, laevaliikluse korraldamise süsteemid, navigatsioonimärgistuse süsteem ja selle juhtimissüsteem, Veeteede Ameti sadamad ja ujuvmärgistuse hoolduskeskused ning spetsiifiliste ülesannete täitmiseks mõeldud Veeteede Ameti asjakohased laevad (jäämurdjad, poilaevad, mõõdistuslaevad). C. TEOSTATAVUSUURINGUTE TULEMUSED Nõudluse analüüs Nõudluse analüüsi kokkuvõte, sealhulgas eeldatav tootlikkuse määr projekti lõpetamisel ja nõudluse kasv. Veeteede Amet on MKM haldusalas tegutsev valitsusasutus. Veeteede Ameti tegevusvaldkonnaks on ohutu ja turvalise laevaliikluse tagamine Eesti Vabariigi merealadel ning laevatatavatel siseveekogudel. Veeteede Ameti põhiülesanded on: 1) riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja vajadusel riikliku sunni kohaldamine; 2) tingimuste loomine ohutu ja turvalise vee liikluse tagamiseks; 3) üldkasutatava te veeteede korrashoiu tagamine. Olulisemate ülesannete täitmiseks omab Veeteede Amet laevastikku. Laevastiku peamiseks rolliks on veekogude mõõdistamine ja kaardistamine, veeteede tähistamine ja korrashoid ning vee liikluse turvalisuse tagamine. Otstarbest sõltuvalt jaguneb laevastik peamiselt hüdrograafia- ja poilaevadeks ning jäämurdjateks. Laevastikus on ka endisest poilaevast ümberehit atud mitmeotstarbeline laev EVA- 316, mis täidab lisaks poilaeva funktsioonidele ka jäämurdja, tuletõrje- ja päästetelaeva ülesandeid ning suudab kokku korjata naftareostust n ii lahtises vees kui jääoludes. Hundipea sadam asukohaga Lume tn 9, Tallinn on Veeteede Ameti merelaevastiku põhisadamaks. Hundipea sadamas baseerus Nõukogude Liidu sõjalaeva stiku hüdrograafialaevastik ja - varad. Sadam anti Eesti Vabariigile üle 1993. aastal. Hundipea sadama peamisteks probleemideks on: 1) jäämurdjatele vajalike sügavaveeliste sildumiskohtade puudumine; 2) sadama basseini madalaveeliste töökaide ja seisukaide vähene kaitstus basseini siseneva lainevee eest põhjasuunalise lainetuse korral; 3) olemasolevate sildumis- ja kaitseehitiste navigatsiooni-, kasutus- ja keskkonnaohtlik seisund (laevaõnnetus) . Kaalutud alternatiivid Kirjeldada teostatavusuuringutes kaalutud alternatiivseid võimalusi. Sadama rekonstrueerimise lahenduste väljatöötamiseks on OÜ E-Konsult kaalunud eelprojekti põhjal võimalikke tehnilisi eskiislahendusi ( eelprojekt 2002. a, ehitusprojekteerimine 2009 . a, korrektuur 2015. a ) . Iga sildumisliini rajamiseks või rekonstrueerimiseks koostati võimalikud alternatiivid ja leitud alternatiivide maksumused. Tehnilisi alternatiivseid eskiislahendusi kombineerides analüüsiti enne I etapiga alustamist 18 alternatiivse tervikl ahenduse koosmõju ja maksumusi. Lainemurdaja rekonstrueerimise lahendamiseks valiti variant koos lainemurdja välis küljele nõlvakindlustuse rajamisega . Sellise valiku k orral on lainemurdja siseküljel sildumisliinidel laevad tormide ajal üle lainemurdja harja paiskuva lainevee eest oluliselt paremini kaitstavad kui lainemurdja vertikaalse väliskülje korral. Sadama rekonstrueerimisel on kaalutud ka osalise rekonstrueerimise varianti ehk sadama maapoolse osa rekonstrueerimine ja uue sügava sildumisveega kai ehitus selliselt, et oleks tagatud kaitstus lainetuse eest. Tegelik olukord tingib aga vajaduse kogu sadam rekonstrueerida, sest eelmise sajandi algul ehitatud lainemurdja varisemine on juba alanud ja kai suletud laevade teenindamiseks (avariiohtlik) . Tehtud teostatavusuuringute peamiste järelduste kokkuvõte Sadama seisukorrast tulenevalt on välistatud praeguse olukorra säilitamise alternatiiv. Sadama rekonstrueerimiskava koostamisel on kaalutud ka osalise rekonstrueerimise varianti, mis hõlmab sadama maapoolse osa rekonstrueerimist ja uue sügava sildumisveega kai ehitust selliselt, et oleks tagatud kaitstus lainetuse eest. Tegelik olukord tingib aga vajaduse kogu sadam rekonstrueerida, sest eelmise sajandi algul ehitatud lainemurdja varisemine on juba alanud ning lähiaastatel võivad sattuda ohtu I etapis rekonstrueeritud sildumisliinid . Sadama rekonstrueerimisprojekt on jagatud kaheks etapiks selliselt, et oleks tagatud Veeteede Ameti laevastiku viibimine sadamas ehituse ajal, kusjuures esimese etapi lõppedes on võimalik laevu kitsastes oludes suures osas teenindada: I etapp – olemasolevate maapoolsete kaide rekonstrueerimine ja uue kai ehitus selliselt, et see sulgeks lainevee pääsu sadama akvatooriumisse, sadamabasseini osaline taassüvendamine ning rajatava kai sildumisvee süvendamine jäämurdjatele vajaliku sügavuseni. II etapp – vahemuuli ja lainemurdja ning nende siseküljel asuvate kaide rekonstrueerimine, sadamabasseini ja sildumisvee lõplik süvendamine. Tagalaala renoveerimine eesmärgiga kindlustada laevade tõrgeteta teenindamine Esitada täpsed viited, kui teostatavusuuringu rahastamisel kasutati ERDF i, Ühtekuuluvusfondi, ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendi (ISPA) vahendeid või muud ühenduse toetust. - D. AJAKAVA Projekti eeldatav ajakava Esitada projekti eeldatav ajakava Alustamise kuupäev (A) Lõpetamise kuupäev (B) Teostatavusuuringud: 01.02. 2009 30.04. 2009 Tasuvusanalüüs (sealhulgas finantsanalüüs) II etapp : 18.12.2015 06.04.2016 Keskkonnamõju hindamine : 01.02. 2009 22.06. 2009 Projekteerimisuuringud: - Eelprojekt olemas - Põhiprojekt olemas a prill 2002 a prill 2002 17.03.2015 04.08.2015 01.03. 2009 14.08.2015 Maa omandamine: - - Ehitusetapp: oktoober 2016 detsember 2018 Ekspluatatsiooni algus: 01.01.2019 Projekti eeldatav hangete plaan Lepingu liik, number ja sisu kirjeldus Riigihanke seis Hankemenetluse liik / lepingu tüüp Hanketeate avaldamise kuupäev Vastavaks tunnistatud pakkumuste arv (juhul kui asjakohane) Riigihanke eeldatav maksumus, € Eeldatav hankelepingu sõlmimise kuupäev ja tööde läbiviimise periood avaldamata avaldatud eeldatav avaldamise kuupäev avaldamise kuupäev ja viide Omanikuj ärelevalve Hundipea sadama lainemurdja ja ka i ehituslepingule Dokumentatsioon ettevalmistamisel avatud 01.10.2016 - - 230 000 01.03.2017-01.05.2018 Autori j ärelevalve leping lainemurdja ja ka i Hundipea sadama ehituslepingule Dokumentatsioon ettevalmistamisel v äljakuulutamiseta läbirääkimistega 01.10.2016 - - 20000 01.03.2017-01.05.2018 Hundipea sadama l ainemurdja ja kai ehitusleping Dokumentatsioon ettevalmistamisel avatud 01.10.2016 - - 7 200 000 ,25 01.03.2017-01.05.2018 Omanikujärelevalve leping navigatsiooni - märgistuse hooldushoone ehituslepingule Dokumentatsioon ettevalmistamisel avatud 01.05.2017 - - 65 000 01.09.2017-01.10.2018 Autorijärelevalve leping navigatsiooni - märgistuse hooldushoone ehituslepingule Dokumentatsioon ettevalmistamisel v äljakuulutamiseta läbirääkimistega 01.05.2017 - - 10 000 01.09.2017-01.10.2018 Navigatsiooni - märgistuse hooldushoone ehitusleping Dokumentatsioon ettevalmistamisel avatud 01.05.2017 - - 1 500 000 01.09.2017-01.10.2018 Omanikujärelevalve leping Hundipea sadama teenindusala ehituslepingule Dokumentatsioon ettevalmistamisel avatud 01.10.2017 - - 65 000 01.01.2018-01.10.2018 Autorijärelevalve leping Hundipea sadama teenindusala ehituslepingule Dokumentatsioon ettevalmistamisel v äljakuulutamiseta läbirääkimistega 01.10.2017 - - 10 000 01.01.2018-01.10.2018 Hundipea sadama teenindusala ehitusleping Dokumentatsioon ettevalmistamisel avatud 01.10.2017 - - 1 488 235 01.01.2018-01.10.2018 Projekti ettevalmistatuse aste Kirjeldada projekti ettevalmistatuse astet, pidades silmas tehnilist ja finantsarengut, järgmistes rubriikides: Tehniline (teostatavusuuringud jne): Tasuvusuuring “Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp”, Europolis. Ehitusprojekti koostas OÜ E-Konsult. Haldusalane (load, keskkonnamõju hindamine, maa ost, pakkumiskutsed jne): Keskkonnaministeerium viis 2009. aastal läbi keskkonnamõjude hindamise ning väljastas vee-erikasutusloa Hundipea sadama rekonstrueerimiseks. Rahaline (otsused eraldiste kohta riigieelarvest ja muudest rahastamisallikatest , taotletud või saadud laenud – viited , rahamahud eurodes ): Projekt on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 19.02.2015. a korraldu s ega nr 93 „Perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ , Lisa : Meetme tegevus 10.1.4. Jäämurde teenuse osutamiseks vajalike sadamate rekonstrueerimine ( projekti maksumus 10 588 235,29 €). Kui projekti elluviimist on juba alustatud, näidata tööde praegune etapp (ühtlasi loetleda üles sõlmitud lepingud (v.a riigiabi puhul) , omavahenditest teostatud eeldatavad abikõlblikud maksed ning tuua välja summa, mida palutakse hüvitada. Kuni toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemiseni katab toetuse saaja projektiga seotud kulutused omal riisikol ) : - E. TASUVUSANALÜÜS Käesolev osa põhineb suurprojektide tasuvusanalüüsi tegemise meetodite suunistel. Lisaks kokkuvõttele esitada kogu tasuvusanalüüsi käsitlev dokumentatsioon taotluse lisas. Finantsanalüüs Järgnevalt esitatakse tasuvusanalüüsi hulka kuuluva finantsanalüüsi peamised elemendid. Metoodika lühikirjeldus ja peamised eeldused Tasuvusanalüüs on teostatud vastavalt Euroopa Komisjoni detsembris 2014 avaldatud juhenddokumendile Guide to Cost-Benefit analysis of investment projects. Economic appraisal tool for Cohesion Policy, 2014-2020 (EUROPEAN COMMISSION Directorate-General f or Regional and Urban policy). Juhendi kohaselt hinnatakse projekte kahest peamisest aspektist – finantsiline jätkusuutlikkus ja sotsiaalmajanduslik väärtus. Finantsilise jätkusuutlikkuse hindamise käigus analüüsitakse, kas projekt vajab toetust, kui suures ulatuses projekt toetust vajab ja kas projekti opereerimine on jätkusuutlik. Sotsiaalmajandusliku väärtuse hinnang näitab, kas projekt väärib elluviimist ehk kas projekti sotsiaalmajanduslikud tulud ületavad sellesse tehtavad sotsiaalmajanduslikke kulutusi. EL poolt rahastatakse projekti finantsilist puudujääki ehk tuludest suuremaid kulutusi EL kaasrahastamismäära ulatuses. Finantsilise puudujäägi leidmiseks hinnatakse projekte diskonteeritud rahavooanalüüsi alusel. Rahavooanalüüsis võetakse arvesse projektiga kaasnevad rahalised väljaminekud ja sissetulekud nende tegeliku tasumise või laekumise ajal. Mitterahalisi arvestuslikke tulusid ja kulusid, nagu näiteks amortisatsioon, sihtfinantseerimise arvestus jne. analüüsis kajastada ei tohi. Diskonteerimise käigus teisendatakse rahavood ajaliselt võrreldavasse väärtusesse ehk tuleviku laekumised arvutatakse raha praegusesse väärtusesse. Projektiga seotud rahavoogude kindlaks tegemisel on kasutatud lisandkulu meetodit. Vastavalt lisandkulu meetodile on projektiga seotud tulud ja kulud projektiga ja projektita stsenaariumite vahe. Lihtsustatult vaadeldakse vaid projektiga kaasnevaid kulutusi ja tulusid ega tohi arvesse võtta tulusid ja kulutusi, mille olemasolu projektist ei sõltu. Finantsanalüüsi käigus koostatakse projekti investeeringute prognoos, opereerimise tulude ja kulude prognoos, investeeringurahavoo prognoos, finantseerimise ja jätkusuutlikkuse prognoos, ning kapitali rahavoo prognoos. Enne finantseerimise ja jätkusuutlikkuse ning kapitali rahavoo prognooside koostamist viiakse läbi EL toetuse arvutus. Peamised analüüsi eeldused Analüüsi läbiviimiseks on määratletud peamised makromajanduslikud eeldused, ajahorisont ehk prognoosiperiood ja kasutatav diskontomäär. Makromajanduslikud eeldused Makromajanduslikud eeldused on aluseks prognooside koostamisel, sest nendega määratletakse majanduse üldised arengusuunad ning sisendite kasvutempod. Makromajanduslikeks põhinäitajateks on sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv, tarbijahinnaindeksi kasv ja reaalpalga kasv. Käesolevas töös on makromajanduslike eeldustena kasutatud Euroopa Liidu Struktuurifondide lehel (www.struktuurifondid.ee) abimaterjalina tasuvusanalüüsi koostamiseks kodulehel 2016.a jaanuaris avaldatud värskeimat makromajanduse näitajate prognoosi (koostatud 16.09.2015) perioodile 2000 kuni 2060. Finantsanalüüsi koostamisel on kasutatud Rahandusministeeriumi poolt kodulehel soovitatud mudelit. Ajahorisont Vastavalt EK juhenditele tuleb ajahorisont valida piisavalt pikk, et hinnata projekti pikaajalisi tulemusi. Ideaalis võiks ajahorisont katta investeeringu eluea. Projektide võrreldavuse tagamiseks soovitatud juhisdokumendis kasutada väljakujunenud keskmist analoogiliste projektide ajahorisonti. Sadamate puhul on EK poolt peetud sobivaks ajaho risondiks 25 aastat. Käesoleva projekti puhul on ajahorisondiks valitud aastad 2016-2043 ehk 25 aasta pikkune periood alates investeeringu teostamisest. Seejuures on investeerimisperioodiks aastad 2016-2018 ning investeeringu elluviimisele järgnevaks investeeringu mõjude avaldumise perioodiks ajavahemik 2019-2043. Eeldatakse, et põhivarana võetakse kogu sadama II etapi investeering tervikuna arvele hiljemalt 2018.a lõpuks, mis on aluseks ka põhivara jääkväärtuse arvutusel. Diskontomäär Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele „Perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ (19.02.2015 nr 93) ning riigi raamatupidamise üldeeskirjale kasutatakse tasuvusanalüüsis diskontomäära 4%. Finantsanalüüsi tegemiseks kasutatud peamised elemendid ja parameetrid Peamised elemendid ja parameetrid Diskonteerimata väärtus Diskonteeritud väärtus (puhasnüüdisväärtus, NPV) 1 Vaatlusperiood (aastates) 25 2 Diskontomäär (%) 4 3 Investeeringu kogumaksumus ( eurodes , diskonteerimata) 10 588 235 4 Investeeringu kogumaksumus ( eurodes , diskonteeritud) 9 831 588 5 Jääkväärtus vaatlusperioodi lõpuks ( eurodes , diskonteerimata) 5 294 118 6 Jääkväärtus vaatlusperioodi lõpuks ( eurodes , diskonteeritud) 5 090 498 7 Tulud ( eurodes , diskonteeritud) 3 611 8 Tegevuskulud ( eurodes , diskonteeritud) 25 035 9 Puhastulu = tulud – tegevuskulud + jääkväärtus ( eurodes , diskonteeritud) = (7) – (8) + (6) 0 10 Abikõlblikud kulud (artikli 55 lõige 2) = investeerimismaksumus – puhastulu ( eurodes , diskonteeritud) = (4) – (9) 9 831 588 11 Rahastamise puudujäägi määr (%) = 100 (10) / (4) [Tulud ja kulud peavad põhinema rahalistel näitajatel, mis ei sisalda käibemaksu] Finantsanalüüsi peamised tulemused Ühenduse abita (FRR/C) A Ühenduse abiga (FRR/K) B Majanduslik tasuvuslävi (%) -2,64 % FRR/C 4,66 % FRR/K Puhasnüüdisväärtus (eurodes) -8 087 543,92 FNPV/C 269 306,33 FNPV/K Projekti rakendamise jooksul saadav tulu Kui projektilt eeldatakse tulu kasutajate makstavate tariifide ja tasude näol, esitada tasude üksikasjad (tasu liik ja määr, tasude kehtestamise põhimõtted). Kas tasud katavad tegevuskulud ja projekti kulumi? Hundipea sadam teenindab eesmärgipäraselt ainult Veeteede Ameti laevu. Sadamat ei kasutata kommertslikel eesmärkidel, mistõttu regulaarsed opereerimistulud puuduvad. Hundipea sadamat kasutavad ebaregulaarsel alusel teiste riigiasutuste laevad ning seeläbi on tekkinud rahalises mahus marginaalsed opereerimistulud. Opereerimistulud teiste riigiasutuste laevade hoidmisest sadamas: 2014 – 384 eurot 2015 – 670 eurot Sadam ei ole majanduslikus mõistes iseseisev, vaid tugistruktuur Veeteede Ameti funktsioonide täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei kata tasud ka tegevuskulusid ega projekti kulumit. Kas infrastruktuuri eri kasutajad peavad maksma erinevat tasu? Sadamat ebaregulaarselt kasutavad riigiasutuste laevad maksavad ainult tegelikult tarbitud teenuste eest. Kas tasud on proportsionaalsed Projekti kasutamisega/tegeliku kasutamisega? Ehkki Hundipea sadam on tugistruktuur Veeteede Ameti funktsioonide täitmiseks, siis katavad teistele riigiasutustele laevade hoidmise eest esitatavad arved nende laevadega seotud otsese kulu. Kasutajate tekitatud reostusega? Jah, projekti tulemuste kasutamisel lähtutakse „saastaja maksab“ põhimõttest. Kui tariife ja tasusid ei ole kavandatud, kuidas kaetakse tegevus- ja hoolduskulud? Projekti tegevus- ja hoolduskulud kaetakse Veeteede Ameti eelarvest. Sotsiaalmajanduslik analüüs Kirjeldada lühidalt metoodikat ja sotsiaalmajandusliku analüüsi peamisi tulemusi (kulude ja tulude hindamise peamised järeldused): Sotsiaalmajandusliku analüüsi käigus hinnatakse nii projekti kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Kvantitatiivse hindamise käigus arvutatakse projekti finantstulud ja -kulud ja ka projektivälised tulud ja kulud sotsiaalsesse maksumusse ehk teisisõnu vaadeldakse, kui palju projekt ühiskonnale rahaliselt maksma läheb ja kui palju ra halises arvestuses tulu toodab. Kvalitatiivse hindamise puhul hinnatakse, kui oluliselt mõjutab projekt sotsiaalset ja keskkonnaalast heaolu ehk teisisõnu hinnatakse, kas mõju on positiivne või negatiivne ja kas mõju ulatus on suur või väike. Kvantitatiivse hinnangu andmiseks läbitakse kolm etappi – fiskaalkorrektsioonide sisseviimine, finant stulude ja - kulude sotsiaalsesse väärtusesse konverteerimine ning projektiväliste tulude ja kulude hindamine. Fiskaalkorrektsioonide käigus lahutatakse projekti tuludest ja kuludest kaudsed maksud, ümberjaotusmaksud ja subsiidiumid. Juhul, kui projekti finantsprognoosid on koostatud netohindades ning projekti sisendites ei sisaldu ümberjaotusmakse ega subsiidiumeid, võib fiskaalkorrektsioonide etapi vahele jätta. Finantstulude ja - kulude sotsiaalsesse väärtusesse konverteerimiseks leitakse finantssisenditele nende tegelikku maksumust kajastavad koefitsiendid. Koefitsiendid valitakse selliselt, et oleks tagatud ebatäiuslikust turust tulenevate hinnamoonutuste korrigeerimine. Projektiväliste tulude ja kulude hindamisel tuleb arvesse võtta finantsanalüüsis kajastamata projekti mõjude maksumus. Sellisteks mõjudeks on projekti poolt genereeritavad sotsiaalmajanduslikud tulud ja hüved, näiteks paremast infrastruktuurist tingitud kinnistute hinnatõus või elukvaliteedi paranemine, ja projekti kasutusse võetud sotsiaalmajanduslikud ressursid, näiteks projekti kasutusse antav maa või projektist tingitud elukeskkonna halvenemine. Kvantitatiivse hindamise läbiviimiseks koostatakse projekti sotsiaalmajandusliku rahavoo prognoos. Sotsiaalmajandusliku rahavooprognoosi põhjal arvutatakse välja projekti sotsiaalmajanduslik tasuvusmäär ja puhasväärtus. Majandusanalüüsi läbiviimiseks on koostatud vastavalt Euroopa Komisjoni juhenditele projekti sotsiaalsete tulude ja kulude rahavoog. Finantstulude ja - kulude konverteerimine Sotsiaalsete tulude ja kulude rahavoo koostamisel on esimese sammuna v iidud projekti finantstulud ja - kulud tegelikku maksumusse. Tegelik maksumus erineb nominaal-maksumusest turgude ebatäiuslikkuse tõttu, näiteks mõjutavad hindu turu avatus, riiklikud maksud jne. Tegeliku maksumuse leidmiseks tuleb kasutada konversioonifaktoreid. Konversioonifaktorid peaksid olema välja töötatud riiklikul tasandil. Eestis hetkel riiklikult väljatöötatud konversioonifaktorid puuduvad. EK juhendmaterjalides on toodud metoodika standardkonversioonifaktori (SCF) arvutamiseks. SCF kajastab riigi majanduse avatusest tingitud hinnaerinevusi v õrreldes maailmaturu hindadega. SCF on kasutatav korrektsioonifaktorina juhul, kui individuaalset konversioonifaktorit on raske või ebaotstarbekas kasutada. Kuna riiklikud konversioonifaktorid puuduvad ning individuaalsete konversioonifaktorite väljatöötamine antud projekti raames on ebaotstarbekas, siis kasutatakse majandusanalüüsi läbiviimisel SCF. SCF arvutamiseks on valem järgmine: SCF=(M+X)/[(M+Tm)+(X-Tx)] , kus M - koguimport, X - kogueksport, Tm - impordimaksud Tx - ekspordimaksud. Eestis ei ole ekspordimakse kehtestatud ning statistika vastavaid andmeid ei kajasta. Viimastel aastatel on Eesti koguimport ja kogueksport tasakaalustunud, mistõttu standardkonversioonifaktori kasutamine pole käesoleval ajal enam otstarbekas ning selle väärtus on loetud võrdseks ühega. Veeteede Ameti põhitegevus ei kvalifitseeru käibemaksukohusluse alla, mistõttu investeeringutes ja opereerimiskuludes sisaldub käibemaks. Käibemaks laekub läbi hankijate riigikassasse ja majanduslikus mõistes pole tegemist kuluga. Tulenevalt sellest kasutatakse investeeringute ja opereerimiskuludel käibemaksu korrektsioonifaktorit 0,83 [1/1,2]. Projektivälised tulud Veeteede Ameti tegevus mõjutab meretranspordi ohutut toimimist. Ohutust tagamata ei oleks võimalik opereerida sadamatel ning laevad väldiksid Eesti territoriaalvete läbimist. Käesoleva projekti eesmärgiks on luua paremaid eeldusi rahvusvaheliste kauba- ja reisijatevedude ning turismi arenguks ja aidata kaasa Eesti konkurentsivõime paranemisele. Seetõttu on väga oluline, et Eesti poolt pakutavad laevaliikluse juhtimise- ja jäämurdeteenused tagaksid meresõidu ohutuse ning seeläbi reisijate ja kaupade sujuva tr anspordi merel. Käesolev projekt on suunatud läbi investeeringu fokusseerimise lainemurdja ja jäämurdjate poolt kasutatava kai rekonstrueerimise eeskätt jäämurdevõimekuse välj aarendamisele Hundipea sadamas. Sellest tulenevalt võib Veeteede Ameti tegevuse laiemaks sotsiaalmajanduslikuks tuluks hinnata meretranspordiga (kauba- ja reisijatevedu) seo tud sisemajanduse koguprodukti. Statistikaamet ei avalda eraldi andmeid meretranspordiga seotud sisemajanduse koguprodukti kohta. Küll aga on MKM-i juhtimisel väljatöötatud arengukavas „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ hinnatud meremajanduse osakaaluks 2010.aastal tööhõives 3,61%, maksulaekumistes 3,03% ning ettevõtete poolt loodavas lisandväärtuses 5,50%. Sellest eraldi sadamate osakaaluks on hinnatud hõives 1 % ning lisandväärtuses tervenisti 5 %. Eeltoodust tulenevalt võib konservatiivselt hinnata, et veeteede kasutamine tagab eraldivõttes vähemalt 1 % sisemajanduse kogutoodangust. Tulenevalt projekti suunitlusest jäämurdeteenuse võimekuse tõstmiseks Hundipea sadamas on järgnevalt korrigeeritud meretranspordi kasutamisest saadavat majanduslikku kogutoodangut reaalse jäämurdeperioodi pikkusega t alvisel navigatsiooniperioodil. Jäämurdeperioodi maksimaalseks pikkuseks võib lugeda Eesti tingimustes 4 kuud. Tegelik jäämurdeperiood sõltub nii talvisest kliimast kui ka laevatatava veekogu iseärasustest. Hundipea sadama teeninduspiirkonda jääval Soome lahel varieerub jääpäevade arv oluliselt. Tallinna ja Muuga lahes on keskmiseks jääpäevade arvuks hinnatud 65-80 päeva, Kunda lahes 80-90 päeva, Narva lahes isegi 90-110 päeva (allikas: ettekanne „Talvine navigatsioon Eesti vetes“, Veeteede Amet, Rene Sirol 15.11.2006). Eeltoodust tulenevalt on konservatiivselt hinnatud reaalseks jäämurdeteenuse vajaduseks arvestusliku keskmisena 70 päeva aastas. Viimase piirava korrektsioonina projektiväliste tulude arvestamisel on hinnatud Hundipea sadama võimalikku osakaalu jäämurdeteenuse osutamise kaudu panustamisel sisemajanduse kogutoodangusse. Hundipea sadam saab olema jäämurdja Tarmo kodusadam. Arvestades sadamate osakaalu jäämurdeteenuse osutamisel võib väga konservatiivselt hinnata, et Hundipea sadama kanda saab olema vähemalt 40 protsenti Eestis olevate jäämurdjate teenindamisest jäämurdeperioodil. Osakaalu arvutamisel on lisaks Hundipea sadamale arvestatud jäämurdjatele teenuste osutamisel veel P aljassaare ja Pärnu sadamatega. Eeltoodust tulenevalt võib Hundipea sadama poolt genereeritava projektivälise majandusliku tulu suuruseks jäämurdeteenuse osutamisest hinnata 1 393 380 eurot 2016.aastal (veeteede kasutamisega seotud SKP * jäämurdeteenuse päevade arv aastas (70/365)* Hundipea sadama osakaal jäämurdeteenuse pakkumises (0,4)). Kogu analüüsiperioodi peale kokku teeb see diskonteeritult 29 891 336,42 eurot. Projektivälised kulud Hundipea sadama rekonstrueerimisel säilitab sadam oma senised piirid. Projekti raames rajatakse täiendavad kaid sadama olemasolevasse akvatooriumisse, mistõttu täiendavat projektivälist ressurssi ei hõivata. Sadama rekonstrueerimisprojekti elluviimisel ei takistata kolmandate isikute tegevust ega vähendata nende sotsiaalmajanduslikke hüvesid. Sellest tulenevalt puuduvad Hundipea sadama II etapi rekonstrueerimistöödel projektivälised kulud. Investeeringu sotsiaalmajanduslik tasuvus Investeeringu sotsiaalmajandusliku tasuvuse arvutamiseks on koostatud projekti sotsiaalmajanduslik rahavooprognoos. Rahavooprog noosi alusel on välja arvutatud investeeringu sotsiaalmajanduslik sisemine tulumäär ja nüüdispuhasväärtus. Investeeringu sotsiaalmajanduslik tulumäär ja nüüdispuhasväärtus on positiivsed, olles vastavalt 27,44% ja 23 179 289 eurot. Projekti sotsiaalmajanduslik väärtus tuleneb eeskätt jäämurdeteenuse ja Hundipea sadama kesksest rollist ohutu meretranspordi tagamisel talvekuudel. Suure sotsiaalmajandusliku väärtuse tõttu on põhjendatud EL toetuse kaasamine Hundipea sadama II etapi rekonstrueerimisprojekti elluviimiseks. Analüüsi käigus kindlaks tehtud peamiste majanduslike kulude ja tulude üksikasjad koos neile omistatud väärtusega: Tulu Ühiku väärtus (kui on asjakohane) Koguväärtus ( eurodes , diskonteeritud) % kogutulust Majanduslik tulu jäämurdeteenuse osutamisest 29 891 336,42 € 99,99 Otsesed tegevustulud opereerimisest 3 610,87 € 0,01 Kulu Ühiku väärtus (kui on asjakohane) Koguväärtus ( eurodes , diskonteeritud) % kogumaksumusest Otsesed tegevuskulud opereerimisest 20 779,44 € 0,47 Investeeringukulud 4 404 108,16 € 99,53 Majandusanalüüsi põhinäitajad Põhinäitajad ja -parameetrid Väärtused Sotsiaalne diskontomäär (%) 4 Majanduslik tootlus ( Economic rate of return ) (%) 27,44 Majanduslik puhasnüüdisväärtus (eurodes) 23 179 289 Kulude-tulude suhe 0,15 Projekti mõju tööhõivele Hinnanguline loodavate töökohtade arv (väljendatud täistööajale taandatuna) Otseselt loodavad töökohad: Arv (täistööajale taandatud) (A) Töölepingu keskmine pikkus (kuudes) (B) Projekti elluviimise etapis teadmata Ekspluatatsioonietapis - [NB! Loodud või kaotatud kaudseid töökohti infrastruktuuri investeeringus ei arvestata]. Peamised tulud ja kulud, mida ei saa mõõta / mille väärtust ei saa määrata. Koos põhjendusega, miks neid tulusid ja kulusid mõõta ei saa ning anda hinnang, millised neist tuludest ja kuludest on olulised ja millised vähemolulised . Projekti kvalitatiivse mõju hindamiseks vaadeldakse projekti võimalikke väliseid mõjusid ja hinnatakse nende mõjude ulatust. Mõju ulatuse määramiseks antakse sellele hinnang pallides 0-4, kus: 0 – projektil puudub mõju tegurile; 1 – projektil on tegurile väga väike mõju; 2 – projektil on tegurile keskmine mõju; 3 – projektil on tegurile oluline mõju; 4 – projektil on tegurile väga suur mõju. Positiivse mõju puhul antakse hinnang positiivse ja negatiivse mõju puhul negatiivse hindena. Koondmõju leidmiseks antakse igale üksikule mõjule kaal ning leitakse p rojekti kaalutud keskmine mõju. Hundipea sadama rekonstrueerimise teises etapis rekonstrueeritakse kai koos lainemurdjaga. Esimeses etapis rajati kaid 2, 3 ja 4, mis aitasid probleemi lahendada. Täiendavalt on vaja aga rekonstrueerida lainemurdja. Lainemurdja rekonstrueerimata jätmisel satuvad ohtu I etapi raames teostatud investeeringud, kuna lainemurdja edasine lagunemine võimaldab lainetusel oluliselt mõjutada sadamas peatuvaid laevu. Põhjasuunalise lainetuse mõju vähendamiseks tulevikus rekonstrueeritaksegi lainemurdja. Tormise ilmaga kujutaks lainetus endast riski sadamas seisvatele laevadele. Lainetuse mõjul võivad laevad saada kahjustusi kokkupuutel sadamarajatistega. Musta stsenaariumi kohaselt võivad lained väiksemad laevad sildumispaigast lahti rebida ning triiviv alus võib uppuda või põhjustada kahjustusi teistele laevadele. Lainetuse mõjul ei ole Veeteede Amet seni otseseid kahjusid kandnud ning lainetuse ärahoidmisest tingitud mõju ei ole seetõt tu võimalik rahaliselt hinnata. Empiiriliste andmete puudumise tõttu ei saa öelda, et projekti tulemusena hoitakse ära või piiratakse kahjusid Veeteede Ameti laevastikus. Küll aga viiakse projekti tulemusena võimalike kahjujuhtumite tõenäosus miinimumini ning seetõttu on projekti kvalitatiivselt keskmine mõju (2) laevastiku säilimisele. Rekonstrueerimise tulemusena ei kasutata jäämurdja Tarmo varustamiseks, varisemisohtlikku ja kitsast vahemuuli ning lainemurdjat. Varisemisohtlik vahemuul on sildumispaigaks ka osale Veeteede Ameti laevadele. Varingu tulemusena saavad viga kai ääres silduvad alused, mis võivad halvemal juhul ka uppuda. Varingu toimumisel jäämurdja Tarmo varustamise ajal võib tagajärjeks olla tõsine avarii ja keskkonnareostus. Kuigi sadamarajatiste varisemine on juba alanud, on protsess esialgu veel aeglane ning seni märkimisväärseid kahjusid põhjustanud ei ole. Samuti ei kasutata mujal varisemisohtlikke sadamarajatisi laevade teenindamiseks, mistõttu puuduvad andmed sarnaste kahjude kohta. Andmete puudumise tõttu ei saa väita, et projekti tulemusena välditakse materiaalset ja keskkonnakahju või säästetakse inimressurssi. Projekti mõjul viiakse kahjude ja õnnetuste riskid miinimumini, mistõttu avariiohu ja keskkonnariski vähendamisele on projektil oluline (3) mõju. Saastunud setete olemasolu sadamabasseinis on uuringute tulemusena kinnitust leidnud ja tuleneb sellest, et sadam oli Nõukogude Armee sõjalaevastiku käsutuses. Projekti käigus süvendatakse osaliselt sadama basseini. Süvendamise käigus eemaldatakse teatav osa saastunud setteid. Setted, mille eemaldamist ei kavandata, jäävad edaspidi kas rekonstrueeritud sildumisliinide taha täitepinnasega kaetuks või siis ei tõsta neid sadama basseini põhjalt enam ülesse basseini suunduv lainevesi, kuna bassein suletakse setteid siiani pidevalt ümberpaigutanud lainetuse eest. Sellest tulenevalt võib rekonstrueerimisprojekti mõju keskkonnaseisundi parandamisele hinnata väga suureks (4). Sadam asetseb linnakeskkonnas, ajaloolises sadama- ja tööstuspiirkonnas. Sadamat kasutatakse vaid Veeteede Ameti laevade ja navigatsioonimärkide hoiustamiseks. Sadama tegevuse tulemusena tekkiv müra ja heitgaasireostus ei oma olulist mõju keskkonnale, kuid väga väike negatiivne mõju (-1) on siiski olemas. Kvalitatiivsetele mõjude olulisuse hindamisel on mõjudele antud võrdsed kaalud. Kuna kolme mõju tulemus kajastab keskkonnaseisundi või keskkonnariskide muutust, siis on keskkonnamõjude kogukaal 75%. Ülejäänud 25% kaal on Veeteede Ameti vara säilimisel. Projekti kvalitatiivseks koondhindeks kujunes seega 2,00 ehk projektil on keskmine positiivne kvalitatiivne mõju. Projekti peamiseks kvalitatiivseks väljundiks on keskkonnaseisundi parandamine ja keskkonnariskide vähendamine. Oluline on projekt Veeteede Ameti laevastiku säilimisele. Paratamatult on projektil inimtegevusega kaasnev negatiivne keskkonnamõju, kuid mõju ulatus ja tagajärjed ei ole kuigi suured. Riski- ja tundlikkusanalüüs Metoodika lühikirjeldus ja tulemuste kokkuvõte Riskianalüüsi läbiviimine koosneb kahest osast – tundlikkuseanalüüs ja stsenaariumianalüüs. Tundlikkuseanalüüsiga selgitatakse välja projekti finantsilist ja majanduslikku tulemit mõjutavad kriitilised riskifaktorid. Stsenaariumianalüüsiga hinnatakse kriitilistest faktoritest tingitud võim alike stsenaariumite koondmõju. Tundlikkusanalüüs Tundlikkuseanalüüsi käigus testitakse erinevate projekti sisendite ja väljundite muutust vahemikus ±25%. Testi käigus tulemusena valitakse välja kriitilised faktorid ehk sisendid ja väljundid, mille muutus toob kaasa olulise mõju projekti fina nts-majanduslikele tulemustele. Finantsmajanduslikeks tulemusteks, mille suhtes tundlikkust hinnatakse on investeeringu nüüdispuhasväärtus, k apitali nüüdispuhasväärtus ning majanduslik sisemine tulumäär ja majanduslik nüüdispuhasväärtus. Investeeringu nüüdispuhasväärtus on tundlik vaid investeeringukulu suhtes. Investeeringukulu muutus toob kaasa ligikaudu sama suure muutuse investeeringu nüüdispuhasväärtusele. Tegevustulude ja -kulude muutuse mõju on investeeringu nüüdispuhasväärtusele väga väike ning projektivälised tulud ei mõjuta investeeringu nüüdispuhasväärtust üldse. Sarnaselt investeeringu nüüdispuhasväärtusele on ka kapitali nüüdispuhasväärtus tundlik vaid investeeringukulu suhtes ning samasugune mõju on ka tegevustuludel ja -kuludel. Majanduslikud väljundnäitajad on tundlikud eeskätt projektiväliste tulude ja investeeringukulu muutuse suhtes. Samal ajal tegevustulud ja tegevuskulud omavad küllaltki olematut mõju majandusliku nüüdispuhasväärtuse ja sisemise tulumäära suurusele. Tundlikkusanalüüs Testitud muutujate suhtes kohaldatud protsendimuutus: 25 protsenti . Finants- ja majandusliku tulemuslikkuse indeksite hinnanguline mõju. Testitud muutuja Rahalise tootluse muutus (standard - hälve) Rahalise puhas nüüdisväärtuse muutus (standard- hälve) Majandusliku tootluse muutus (standard- hälve) Majandusliku puhasnüüdis-väärtuse muutus (standardhälve) Tegevustulud 0,00 % 598,80 0,00 % 598,80 Tegevuskulud 0,00 % 4 151,66 0,00 % 3 445,88 Investeeringu-kulud 0,63 % 1 630 384,46 7,56 % 1 110 220,09 Majanduslik tulu jäämurde - teenusest - - 6,67 % 4 956 917,37 Millised muutujad on määratletud kriitiliste muutujatena? Millise kriteeriumi alusel? Projektis on tundlikkusanalüüsi tulemustest lähtuvalt määratletud kriitiliste muutujatena investeeringuku lud ning projektiväline tulu (s t majanduslik tulu jäämurdeteenusest). Millised on kriitiliste väärtuste tasemed, mille juures muutuvad analüüsi järeldused oluliselt (näiteks ületatakse tasuvuslävi vmt) ? Proj ekti muutujate varieerimisel 25% võrra ei muutu ühelgi juhul projekt rahanduslikult tasuvaks ega ületata tasuvusläve. Samuti ei muutu muutujate var ieerimisel projekt majanduslikult mittetasuvaks. Eeltoodust tulenevalt saab projekti tundl ikkusanalüüsi põhjal kinnitada, et projektile struktuurivahenditest toetuse eraldamine on nii finantsiliselt kui ka sotsiaalmajanduslikult põhjendatud. Riskianalüüs Kirjeldada projekti finants- ja majandusliku tulemuslikkuse näitajate võimalikku jaotust. Esitada vastavad statistilised andmed ( oodatavad väärtused, standardhälve) Stsenaariumi- e hk riskianalüüsi teostamiseks valiti muutujatena välja investeeringukulud ja projektivälised tulud. Tundlikkusanalüüsist oli näha, et teiste tegurite (opereerimistulud, opereerimiskulud) muutuse osas oli projekti tundlikkus väga väike ja neile stsenaariume ei koostata. Stsenaariumi- e hk riskianalüüsi koostamisel võeti analüüsimisel kummagi muutuja puhul muutuse vahemikuks +/- 25 %. Nimetatud vahemik tagab matemaatiliste väärtuste piisava varieeruvuse ning võimaldab hinnata projekti tundlikkust negatiivsete stsenaariumite realiseerumise korral. Projektiväliste tulude puhul hinnati baasstsenaariumi realiseerumise tõenäosuseks 50 %. Tulenevalt konservatiivsest lähenemisest tulude hindamisel hinna ti positiivse stsenaariumi (+25 %) realiseerumise tõenäosuseks 35%. Negatiivse stsenaariumi (-25 %) realiseerumise tõenäosuseks hindasime 15 % . Investeeringukulude puhul hindasime ehituskulud e kallinemise stsenaariumi (+25 %) realiseerumise tõenäosuseks 30% . Baasstsenaariumi esinemise tõenäosuseks oleme hinnanud 60 %, tulenevalt ehitushindade suhtelisest stabiilsusest viimasel paaril aastal. Tulenevalt investeeringu teostamisest lähima kolme aasta jooksul võib eeldada baasstsenaariumi suurt tõenäosust. Ehitushindade languse stsenaariumi võimalikkust (-25 %) võib pidada üsna väikeseks, mistõttu stsenaariumianalüüsi eeldusena hindamise selle tõenäosuseks 10 %. Riskianalüüsi tulemused: Riskianalüüsi põhjal saab kinnitada, et ühegi projektistsenaariumi realiseerumisel pole ette näha majandusliku tulumäära ja majandusliku nüüdispuhasväärtuse muutumist negatiivseks. Riskianalüüsi raames välja arvutatud projekti oodatavad väärtused on lähedased finants- ja majandusanalüüsi raames saadud tulemustega projekti iseloomustavate võtmenäitajate osas (rahanduslik nüüdispuhasväärtus, majanduslik tulumäär ja majanduslik nüüdispuhasväärtus). Kuna projekti riskid on oluliselt seotud makromajanduslike näitajatega, siis ei ole kirjeldatud riske võimalik taotlejal oluliselt minimeerida. Olulisima - investeerimiskulude ehk ehitushinna riski minimeerimiseks tuleb ära kasutada praegust soodsat olukorda, kus majanduslangus on oluliselt pidurdanud hindade kasvu. Ehitushanke kiirel läbiviimisel on võimalik viia risk miinimumini. F. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Kuidas projekt: aitab kaasa keskkonnasäästlikkuse eesmärgi saavutamisele (Euroopa kliimamuutuse poliitika, bioloogilise mitmekesisuse kadumise peatamine vms) järgib ennetava tegevuse põhimõtet ja põhimõtet, et keskkonnakahjustus tuleb heastada eeskätt kahjustatud kohas järgib põhimõtet „saastaja maksab” aitab kaasa mõnele muule keskkonna seisukohalt positiivsele tegevusele Empiiriliste andmete puudumise tõttu ei saa öelda, et projekti tulemusena hoitakse ära või piiratakse kahjusid Veeteede Ameti laevastikus. Küll aga viiakse projekti tulemusena võimalike kahjujuhtumite tõenäosus miinimumini ning seetõttu on projekti kvalitatiivselt keskmine mõju laevastiku säilimisele. Rekonstrueerimise tulemusena ei kasutata jäämurdja Tarmo varustamiseks, varisemisohtlikku ja kitsast vahemuuli ning lainemurdjat. Varisemisohtlik vahemuul on sildumispaigaks ka osale Veeteede Ameti laevadele. Varingu tulemusena saavad viga kai ääres silduvad alused, mis võivad halvemal juhul ka uppuda. Varingu toimumisel jäämurdja Tarmo varustamise ajal võib tagajärjeks olla tõsine avarii ja keskkonnareostus. Kuigi lainemurdja lagunemine on juba alanud, on protsess esialgu veel aeglane ning seni märkimisväärseid kahjusid põhjustanud ei ole (peale Hundipea sadamakai tulepaagi viltuvajumise) . Samuti ei kasutata mujal varisemisohtlikke sadamarajatisi laevade teenindamiseks, mistõttu puuduvad andmed sarnaste kahjude kohta. Andmete puudumise tõttu ei saa väita, et projekti tulemusena välditakse materiaalset ja keskkonnakahju või säästetakse inimressurssi. Projekti mõjul viiakse kahjude j a õnnetuste riskid miinimumini, mistõttu avariiohu ja keskkonnariski vähendamisele on projektil oluline mõju. Keskkonnaasutustega konsulteerimine Kas on konsulteeritud keskkonnaasutustega, kes on oma teatavate keskkonnaülesannete tõttu tulevikus projektiga tõenäoliselt seotud? Jah X Ei Kui jah, näidata asutuse nimi ja aadress (asutuste nimed ja aadressid) ja selgitada asutus(t)e ülesandeid , näidata konsulteerimise tulemused (lühidalt) : Keskkonnaministeerium kiitis Hundipea sadama keskkonnamõju hindamise aruande heaks 28.09.2009.a. (nr 13-3-1/11751-3). Kui ei, näidata põhjused: - Keskkonnamõju hindamine F.3.1 Kas keskkonnamõju hindamine on läbi viidud ? Jah X Ei F.3.2 Kui jah, siis millal on Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §-s 10 nimetatud keskkonnamõju hindamise järelevalvaja teinud otsuse keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise ning keskkonnanõuete määramise kohta. Keskkonnaministeerium kiitis Hundipea sadama keskkonnamõju hindamise aruande heaks 28.09.2009. a (nr 13-3-1/11751-3). F.3.3 Kui KeHJS §-s 9 nimetatud otsustaja (tegevusloa andja) on KeHJS tulenevalt otsustanud jätta keskkonnamõju hindamise algatamata, siis tuua lühidalt põhjendus : - TEGEVUSLUBA F.4.1Kas projektile on juba antud tegevusluba? Jah X Ei F.4.2 Kui jah, siis millal ja milline KeHJS § 7 nimetatutest 01.12.2009. a, ehitusluba nr 41070. F.4.3 Kui ei, siis millal esitati ametlik taotlus projektile tegevusloa saamiseks: - F.4.4 Millal võetakse eeldatavasti vastu lõplik otsus? - F.4.5 Täpsustada tegevusloa andnud või andva pädeva asutuse (pädevate asutuste) nimi Tallinna Linnaplaneerimise Amet G. AVALIKU SEKTORI TOETUSE PÕHJENDUS Eelnimetatud sotsiaalmajanduslik analüüs annab teavet projekti sisemise tasuvusläve kohta. Finantsanalüüs näitab rahastamise puudujääki ja ühenduse toetuse mõju projekti rahalisele elujõulisusele. Palun esitage teave vastavalt allpool sätestatud üksikasjadele. Konkurents Taotlejal põhjendada, milleks antud projektile riigipoolne abi on vajalik ning milliste sätetega on kooskõla lähtudes riigiabi andmise reeglitest, sealhulgas hinnata punktis rahastamiskavas (H osa) taotletud toetuse määra realistlikkust arvesse võttes riigiabi piiranguid. - Kui tegemist on riigiabiga , tuleb taotlejalt alljärgnevas tabelis esitada abi suurus ja heakskiidetud abi puhul riigiabi number ja viide kirjale abi heakskiitmise kohta, grupierandi abi puhul vastav registreerimisnumber ja menetluses oleva teatatud abi puhul riigiabi number . Abi allikad (kohalik, piirkondlik, riiklik ja ühenduse abi): Abi suurus eurodes Riigiabi number / grupierandi abi registreerimisnumber Heakskiidukirja viitenumber Heakskiidetud abikavad, heakskiidetud sihtotstarbeline abi või grupierandi määruse kohaldamisalasse kuuluv abi: ………………………….. ………………………….. Menetluses olevate teatiste kohaselt tulevikus antav abi (sihtotstarbeline abi või abikavad): ………………………….. ………………………….. Abi, millest ei ole veel teatatud (sihtotstarbeline abi või abikavad): ………………………….. ………………………….. Antud abi kokku: Investeerimisprojekti kogumaksumus: Ühenduse toetuse mõju projekti rakendamisele Iga jaatava vastuse puhul täpsustage: Kas ühenduse toetus: kiirendab projekti rakendamist? Jah X Ei on projekti rakendamiseks hädavajalik? Jah X Ei Veeteede Ameti tegevusvaldkonnaks on ohutu ja turvalise vee liikluse tagamine Eesti Vabariigi merealadel ning laevatatavatel siseveekogudel. Olulisemate ülesannete täitmiseks omab Veeteede Amet laevastikku. Laevastiku peamiseks rolliks on veekogude mõõdistamine ja kaardistamine, veeteede tähistamine ja korrashoid, jäämurdeteenuse osutamine ning vee liikluse turvalisuse tagamine. Hundipea sadam on vajalik ameti laevastiku hoidmiseks, teenidamiseks ja hooldamiseks. H. RAHASTAMISKAVA Otsuse summa ja muu käesolevas osas esitatud finantsteave peab vastama prioriteetse suuna toetuse määra kehtestamise alusele (kogukulud või riiklikud /abikõlblikud kulud). Kui kulud ei ole prioriteetse suuna raames rahastamiseks kõlblikud, jäetakse need abikõlblike kulude hulgast välja; kui kulud on abikõlblikud, võib need lisada. Kulude jaotus ja hinnanguline suurus Eurodes Projekti abikõlblikud kulud (eurodes) Ehitamine 10 188 235 Maa ost - Seadmed ja masinad - Ehituse järelevalve 400 000 KOKKU 10 588 235 Kavandatud vahendid kokku ja kavandatud fondide toetus Rahastamise puudujäägi määr on esitatud juba osas E.1.2. Seda tuleks kohaldada abikõlblike kulude suhtes, et arvutada summa, mille suhtes kohaldatakse käesolevast määrusest tulenevat prioriteetse suuna toetuse määra. Seda summat korrutatakse prioriteetse suuna toetuse määraga, et määrata kindlaks ühenduse osaluse suurus. Juhul kui tegemist ei ole tuluteeniva projektiga (st et rahastamise puudujäägi määr on üle 100%), siis arvutatakse toetus ainult prioriteetse suuna toetuse määra põhjal. Ühenduse toetuse arvutamine Väärtus Abikõlblik kulu (eurodes, diskonteerimata) (osa H.1.10(C)) 10 588 235 Rahastamise puudujäägi määr (%) = (E.1.2.11) 100 Otsuse summa, st su mma, mille suhtes kohaldatakse prioriteetse suuna toetuse määra = (1)*(2) 10 588 235 Prioriteetse suuna toetuse määr (%) 85 Ühenduse osalus (eurodes) = (3)*(4) 9 000 000 Kaasfinantseerimise allikad Rahastamispuudujäägi arvutamise tulemusi arvesse võttes peab projekti investeeringu kogumaksumus olema kaetud järgmistest allikatest: Investeeringu abikõlbliku kogumaksumuse allikas ( eurodes ) Millest (teadmiseks) Investeeringu abikõlblik kogumaksumus [H.1.10.(A)] Ühenduse toetus [H.2.1.5] Siseriiklik avalik sektor (või samaväärne) Siseriiklik erasektor Muud allikad (täpsustada) Laenud: a)= b)+c)+d)+e) b) c) d) e) f) 10 588 235 9 000 000 1 588 235 Siseriikliku avaliku sektori panust, laene jne käsitlevate otsuste üksikasjad esitada osas D.2.3. Ühenduse osaluse iga-aastane rahastamiskava Ühenduse osalus (H.2.1.5) esitatakse järgnevalt summana vastavalt projekti väljamaksete prognoosidele . ( eurodes ) 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 ÜF 1 700 000 4 500 000 2 800 000 I. VASTAVUS ÜHENDUSE TEGEVUSE PÕHISUUNDADELE JA ÕIGUSELE F ondidest rahastatavad toimingud peavad vastama asutamislepingu sätetele ja nende alusel vastu võetud õigusaktidele. Lisaks eespool nimetatud elementidele esitada järgmine teave: Muud ühenduse rahastamisallikad Kas projektile on taotletud toetust muudest ühenduse allikatest (sealhulgas ERF , ESF, Ü F , Euroopa ühendamise rahastu(CEF)/ TEN-T, LIFE+ vms)? Jah Ei X Kui jah, täpsustada üksikasjad (asjaomane rahastamisvahend, viitenumbrid, kuupäevad, taotletud summad, saadud summad jne): - Kas projekt täiendab mõnda projekti, mida juba rahastatakse või kavatsetakse rahastada ERF ist, ESFist , ÜFist , Euroopa ühendamise rahastu/ TEN-T eelarvest, muudest ühenduse rahastamisallikatest? Jah Ei X Kui jah, näidata üksikasjad (täpsed andmed, viitenumbrid, kuupäevad, taotletud summad, saadud summad jne): - Kas projektile on taotletud laenu või omakapitali toetust Euroopa Investeerimispangast / Euroopa Investeerimisfondist? Jah Ei X Kui jah, näidata üksikasjad (asjaomane rahastamisvahend, viitenumbrid, kuupäevad, taotletud summad, saadud summad jne): - Kas projekti varasemale etapile (sealhulgas teostatavusuuringu ja ettevalmistusetapp) on taotletud toetust muudest ühenduse allikatest (sealhulgas ERF , ESF, Ü F , CEF, EIP, EIF jms)? Jah X Ei Kui jah, näidata üksikasjad (asjaomane rahastamisvahend, viitenumbrid, kuupäevad, taotletud summad, saadud summad jne): ERDF, Hundipea sadama rekonstrueerimine, projekt nr 3.4.0100.09-0006, Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.08.2009 . a käskkiri nr 256. Abikõlblik kogumaksumus 5 697 589,14 EUR, abimäär 90,85%. Abikõlblikkus e kestus: 01.07.2009-31.12.2013 . Kas projekti suhtes on algatatud kohtumenetlus selle vastavuse tagamiseks ühenduse õigusaktidega? Jah Ei X Kui jah, täpsustada: - Avalikustamise meetmed Ühenduse toetusest teavitamiseks kavandatud meetmete üksikasjad (nt meetme liik, lühikirjeldus, hinnanguline maksumus, kestus jne): Projekti avalikustamine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 12 . septembri 20 14 . a määrus nr 146 „ Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord ” kohaselt. Lisaks sellele tutvustatakse projekti realiseerimist ajakirjanduses ja Veeteede Ameti interneti koduleheküljel. Algatuse JASPERS kaasamine projekti ettevalmistamisse Kas projekti ettevalmistamise mõnes etapis on kasutatud algatuse JASPERS tehnilist abi? Jah Ei X Kirjeldada projekti osi, millesse JASPERS on kaasatud (nt vastavus keskkonnanõuetele, hanked, tehnilise kirjelduse läbivaatamine). - Millised olid JASPERSi kaasamise peamised järeldused ja soovitused ning kas neid on projekti lõplikul väljatöötamisel arvesse võetud? - TAOTLEJA KINNITUS Allakirjutanuna, olles toetust taotleva organisatsiooni projekti eest vastutav esindus õiguslik isik, kinnitan, et kõik käesolevas taotluses toodud andmed on õiged ja usaldusväärsed ning olen valmis andma selgitusi toodud väidete kohta. Nimi: Rene Arikas Ametikoht: p eadirektor Allkiri: ( allkirjastatud digitaalselt ) Aeg ja koht: (kuupäev digitaalallkirjas), Tallinn
HUNDIPEA SADAMA REKONSTRUEERIMISE I I ETAPP TASUVUSUURING Tallinn 2016 SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u Projekti määratlus PAGEREF _Toc223767033 \h 3 Teostatavusuuring ja alternatiivide analüüs PAGEREF _Toc223767034 \h 5 Analüüsi metoodika ja peamised eeldused PAGEREF _Toc223767035 \h 5 Metoodika PAGEREF _Toc223767036 \h 5 Peamised analüüsi eeldused PAGEREF _Toc223767037 \h 7 Finantsanalüüs PAGEREF _Toc223767038 \h 8 Investeeringud, reinvesteeringud ja projekti jääkväärtus PAGEREF _Toc223767039 \h 8 Opereerimistulud PAGEREF _Toc223767040 \h 8 Opereerimiskulud PAGEREF _Toc223767041 \h 8 Investeeringu tulusus ja arvutatud EL toetus PAGEREF _Toc223767042 \h 10 Projekti finantseerimine ja jätkusuutlikkus PAGEREF _Toc223767043 \h 12 Kapitalitasuvus PAGEREF _Toc223767044 \h 13 Majandusanalüüs PAGEREF _Toc223767046 \h 14 Finantstulude ja –kulude konverteerimine PAGEREF _Toc223767047 \h 14 Projektivälised tulud PAGEREF _Toc223767048 \h 14 Projektivälised kulud PAGEREF _Toc223767049 \h 15 Investeeringu sotsiaalmajanduslik tasuvus PAGEREF _Toc223767050 \h 16 Kvalitatiivsete sotsiaalmajanduslike mõjude hinnang PAGEREF _Toc223767051 \h 16 Riskianalüüs PAGEREF _Toc223767052 \h 19 Tundlikkuse analüüs PAGEREF _Toc223767053 \h 19 Stsenaariumianalüüs PAGEREF _Toc223767054 \h 21 Projekti määratlus Eesmärkide määratlus Veeteede Amet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) haldusalas tegutsev valitsusasutus. Veeteede Ameti tegevusvaldkonnaks on ohutu ja turvalise laevaliikluse tagamine Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemerel ning laevatatavatel siseveekogudel. Veeteede Ameti põhiülesanded on: riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja vajadusel riikliku sunni kohaldamine; tingimuste loomine ohutu ja turvalise laevaliikluse tagamiseks; üldkasutatavate veeteede korrashoiu tagamine; osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks, sh eestikeelse terminoloogia täiustamine; osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel; oma tegevusvaldkonnaga seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sh osalemine rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Olulisemate ülesannete täitmiseks omab Veeteede Amet laevastikku. Laevastiku peamiseks rolliks on veekogude mõõdistamine ja kaardistamine, veeteede tähistamine ja korrashoid ning laevaliikluse turvalisuse tagamine. Otstarbest sõltuvalt jaguneb laevastik peamiselt hüdrograafia- ja poilaevadeks ning jäämurdjateks. Laevastikus on ka endisest poilaevast ümberehitatud mitmeotstarbeline laev EVA 316, mis täidab lisaks poilaeva funktsioonidele ka jäämurdja, tuletõrje- ja päästetelaeva ülesandeid ning suudab kokku korjata naftareostust nii lahtises vees kui jääoludes. Hundipea sadam asukohaga Tallinn, Lume tn 9 on Veeteede Ameti merelaevastiku põhisadamaks. Projekti “Hundipea sadama rekonstrueerimine” , SFOS nr. 3.4.0100.09-0006 raames on ellu viidud sadama rekonstrueerimise I etapp. Projekti raames teostati aastatel 2009-2103 ehitustöid sadama valdaja territooriumil ja akvatooriumil ning Paljassaare kanalil. Projekti tulemusena rekonstrueeriti sildumisliinid kogupikkusega kokku 710 m (I etapp), ning teostati süvendustööd Paljassaare sadama akvatooriumis veesügavuseni 6,0 - 10,0 m. Hundipea s adama peamisteks probleemideks on: jäämurdjatele vajalike sügavaveeliste sildumiskohtade puudumine; sadama basseini madalaveeliste töökaide ja seisukaide vähene kaitstus basseini siseneva lainevee eest põhjasuunalise lainetuse korral; Sügavaveeliste sildumiskohtade puudumine: Veeteede Ameti jäämurdja Tarmo sildumiseks kasutatakse lainemurdja siseküljel paiknevat kaid. Kai sildumisvesi on jäämurdja jaoks liiga madala sügavusega, mistõttu madalaveelistel perioodidel on laeva vööriosa sadamabasseini põhjasetetes. Samuti ei võimalda madal sildumisvesi jäämurdjat kütusega varustada , sest täislastis laev jääks sadamabasseini põhja kinni. Jäämurdja varustamiseks kütusega kasutatakse teisi, Veeteede Ametile mittekuuluvaid sadamaid , eeskätt Paljassaare sadamat . Muu varustus toimetatakse laevani mööda kitsast ja varisemisohtlikku muulipealset teed. Veoki varustusretke avarii- ja keskkonnaohtliku distantsi kogupikkus on ca 900 meetrit koos tagasipöördega 12 m laiusel lainemurdja harjal. Ebapiisav kaitstus tulevikus põhjasuunalise lainetuse korral: Sadama naabrusesse on rajatud põhja-lõuna suunaline tankerikai. Põhjasuunalise lainetuse korral suunab tankerikai Hundipea sadama lainemurdja loodetipust mööduva laineveemassi sadama kagutippu. Hundipea sadama rekonstrueerimise esimeses etapis rajati kaid 2,3 ja 4, mis aitavad lahendada põhjasuunalise lainetuse probleemi . Täiendavalt on vaja aga rekonstrueerida lainemurdja , et tagada projekti I etapis rajatud kaide kaitstus tulevikus . Veemassi lainetus võimendub sadama kagutipus kaide ristumiskohas, kuna laine põrkub kai vertikaalseina vastu. Laineohu tõttu ei ole kaid võimalik kasutada töö- ega seisukaidena. Samuti kannab lainetus nende kaide sildumisvette ka setteid, mistõttu basseini sügavused pole püsivad. Lainemurdja ohtlik seisund: Hundipea sadama kaitseehitised on rajatud 20. sajandi algul ning territooriumiga külgnevad kaid nende praegusel kontuuril 20. sajandi keskel. Projekti I etapi raames rajatud kaide säilimiseks ning ohutuse tagamiseks sadama akvatooriumis on vajalik lainemurdja rekonstrueerimine. Samuti vajab ülesüvendamist põhjasetete tõttu ebaühtlase sügavusega sadamabassein. Käesoleva projekti eesmärgid on : Jää murdjate ja suuremate poilaevade sildumiseks ja teenindamiseks nüüdisaegse sil dumis- ja tehnovarustusega kai rajamine ning sildumis- ja manöövrivee süvendamine; Madalaveeliste kaide kaitsmine tulevikus, mille tagatiseks on lainemurdja rekonstrueerimine ; Lainemurdja ja vahemuuli varisemisohu likvideerimine ja töökindluse taastamine, nende sisekülgedel paiknevate madalaveeliste seisukaide sildumis- ja tehnovarustuse uuendamine ning sildumis- ja manöövrivee süvendamine. Projekti määratlus Eesmärkide saavutamiseks on algatatud Hundipea sadama II etapi rekonstrueerimisprojekt. Projekti käigus nähakse ette vajalikud tehnilised meetmed. Käesoleva projekti analüüsiobjektiks on Veeteede Ameti Hundipea sadam. Finantsanalüüsis käsitletakse vaid sadama rekonstrueerimise ja opereerimisega s eotud tulusid ja kulusid. S adam ei ole majanduslikus mõistes iseseisev , vaid tugistruktuur Veeteede Ameti funktsioonide täitmiseks. Tulenevalt projekti suunitlusest ja investeeringute otstarbest vaadeldakse majandusanalüüsis eeskätt jäämurdeteenuse kaudu loodavat hüve meretranspordis. Teostatavusuuring ja alternatiivide analüüs Veeteede Amet rekonstrueeris Euroopa Liidu struktuuri vahendite toel aastatel 2009 – 2013 Hundipea sadama (I etapis) järgmiselt: - rekonstrueeriti sildumisliinid kogupik kusega 710 m; - teostati süvendustööd Hundipea sadama sissesõidul ja rajatud kai ääres veesügavuseni -10,0 m, - rekonstrueeriti tehnovõrgud ning rekonstrueeritud kaide teenindusala, - rajati sadama kaidele katoodkaitse. I etapi kogumaksumus oli 5 662 229,94 EUR (käibemaksuga). Käesoleva projekti ( sadama rekonstrueerimise II etapp) raames on tööde maht alljärgnev : rekonstrueeritakse kai koos lainemurdjaga; süvendatakse II etapis rekonstrueeritava kai esine sildumisvesi; rekonstrueeritakse Hundipea sadama teenindusala; rekonstrueeritakse kommunikatsioonid kail ja teenindusalal; rajatakse uus navigatsioonimärgistuse hooldushoone. Sadama rekonstrueerimisel on kaalutud ka osalise rekonstrueerimise varianti ehk sadama maapoolse osa rekonstrueerimine ja uue sügava sildumisveega kai ehitus selliselt, et oleks tagatud kaitstus lainetuse eest. Tegelik olukord tingib aga vajaduse kogu sadam rekonstrueerida, sest eelmise sajandi algul ehitatud vahemuuli ja lainemurdja varisemine on juba alanud. Analüüsi metoodika ja peamised eeldused Metoodika Käesolev analüüs on teostatud vastavalt Euroopa Komisjoni 2014.a. detsembris avaldatud juhenddokumendile Guide to Cost-Benefit analysis of investment projects. Economic appraisal tool for Cohesion Policy, 2014-2020 (EUROPEAN COMMISSION Directorate-General for Regional and Urban policy ) . CBA juhendi kohaselt hinnatakse projekte kahest peamisest aspektist – finantsiline jätku suutlikkus ja sotsiaalmajanduslik väärtus . Finantsilise jätku suutlikkuse hindamise käigus analüüsitakse , kas projekt vajab toetust, kui suures ulatuses projekt toetust vajab ja kas projekti opereerimine on jätkusuutlik . Sotsiaalmajandusliku väärtuse hinnang näitab, kas projekt väärib elluviimist ehk kas projekti sotsiaalmajanduslikud tulud ületavad sellesse tehtavad sotsiaalmajanduslikke kulutusi. EL poolt rahastatakse projekti finantsilist puudujääki ehk tuludest suuremaid kulutusi EL kaasrahastamismäära ulatuses . Finantsilise puudujäägi leidmiseks hinnatakse projekte diskonteeritud rahavooanalüüsi alusel . Rahavooanalüüsis võetakse arvesse projektiga kaasnevad rahalised väljaminekud ja sissetulekud nende tegeliku tasumise või laekumise ajal. Mitterahalisi arvestuslikke tulusid ja kulusid, nagu näiteks amortisatsioon, sihtfinantseerimise arvestus jne. analüüsis kajastada ei tohi. Diskonteerimise käigus teisendatakse rahavood ajaliselt võrreldavasse väärtusesse ehk tuleviku laekumised arvutatakse raha praegusesse väärtusesse. Projektiga seotud rahavoogude kindlaks tegemisel on kasutatud lisandkulu meetodit . Vastavalt lisandkulu meetodile on projektiga seotud tulud ja kulud projektiga ja projektita stsenaariumite vahe . Lihtsustatult vaadeldakse vaid projektiga kaasnevaid kulutusi ja tulusid ega tohi arvesse võtta tulusid ja kulutusi, mille olemasolu projektist ei sõltu. Finantsanalüüsi käigus koostatakse projekti investeeringute prognoos, opereerimise tulude ja kulude prognoos, investeeringurahavoo prognoos, finantseerimise ja jätkusuutlikkuse prognoos, ning kapitali rahavoo prognoos . Enne finantseerimise ja jätkusuutlikkuse ning kapitali rahavoo prognooside koostamist viiakse läbi EL toetuse arvutus . Majandusanalüüsi käigus hinnatakse nii projekti kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid sotsiaal-majanduslikke mõjusid. Kvantitatiivse hindamise käigus arvutatakse projekti finantstulud ja -kulud ja ka projektivälised tulud ja kulud sotsiaalsesse maksumusse ehk teisisõnu vaadeldakse, kui palju projekt ühiskonnale rahaliselt maksma läheb ja kui palju rahalises arvestuses tulu toodab. Kvalitatiivse hindamise puhul hinnatakse, kui oluliselt mõjutab projekt sotsiaalset ja keskkonnaalast heaolu ehk teisisõnu hinnatakse, kas mõju on positiivne või negatiivne ja kas mõju ulatus on suur või väike. Kvantitatiivse hinnangu andmiseks läbitakse kolm etappi – fiskaalkorrektsioonide sisseviimine, finantstulude ja –kulude sotsiaalsesse väärtusesse konverteerimine ning projektiväliste tulude ja kulude hindamine . Fiskaalkorrektsioonide käigus lahutatakse projekti tuludest ja kuludest kaudsed maksud, ümberjaotusmaksud ja subsiidiumid . Juhul , kui projekti finantsprognoosid on koostatud netohindades ning projekti sisendites ei sisaldu ümberjaotusmakse ega subsiidiumeid, võib fiskaalkorrektsioonide etapi vahele jätta. Finantstulude ja –kulude sotsiaalsesse väärtusesse konverteerimiseks leitakse finantssisenditele nende tegelikku maksumust kajastavad koefitsiendid . Koefitsiendid valitakse selliselt, et oleks tagatud ebatäiuslikust turust tulenevate hinnamoonutuste korrigeerimine. Projektiväliste tulude ja kulude hindamisel tuleb arvesse võtta finantsanalüüsis kajastamata projekti mõjude maksumus . Sellisteks mõjudeks on projekti poolt genereeritavad sotsiaalmajanduslikud tulud ja hüved, näiteks paremast infrastruktuurist tingitud kinnistute hinnatõus või elukvaliteedi paranemine, ja projekti kasutusse võetud sotsiaalmajanduslikud ressursid, näiteks projekti kasutusse antav maa või projektist tingitud elukeskkonna halvenemine. Kvantitatiivse hindamise läbiviimiseks koostatakse projekti sotsiaalmajandusliku rahavoo prognoos . Sotsiaalmajandusliku rahavooprognoosi põhjal arvutatakse välja projekti sotsiaalmajanduslik tasuvusmäär ja puhasväärtus . Finants- ja majandusanalüüsi baasstsenaariumi suhtes viiakse läbi riskianalüüs . Riskianalüüs koosneb tundlikkuse ja stsenaariumianalüüsist . Tundlikkuse analüüsi käigus testitakse projekti mõjutavaid võimalikke riskifaktoreid nende positiivse ja negatiivse muutuse juures. Tundlikkuse analüüsi käigus valitakse välja kriitilised riskifaktorid ehk projekti finants- ja majanduslikku tulemust oluliselt mõjutavad faktorid. Stsenaariumianalüüsi käigus hinnatakse kriitiliste riskifaktorite võimalikku muutuse ulatust ja erinevate väärtuste tõenäosust . Projektile koostatakse stsenaariumid riskifaktorite võimalike väärtuste puhul. Iga stsenaariumi puhul arvutatakse välja stsenaariumi esinemise tõenäosus . Riskianalüüsi tulemusena arvutatakse välja projekti tõenäolisim tulem ning koostatakse jaotuskõverad . Riskianalüüsi põhjal hinnatakse millises ulatuses on projekti tulemuste saavutamine riskide poolt mõjutatud ja kas tuleks ette näha lisameetmeid riskide maandamiseks. Peamised analüüsi eeldused Analüüsi läbiviimiseks tuleb määratleda peamised makromajanduslikud eeldused, sotsiaalsed eeldused, ajahorisont ehk prognoosiperiood, diskontomäär ja prognooside koostamise üldised põhimõtted. Makromajanduslikud eeldused Makromajanduslikud eeldused on aluseks prognooside koostamisel, sest nendega määratletakse majanduse üldised arengusuunad ning sisendite kasvutempod. Makromajanduslikeks põhinäitajateks on sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv, tarbijahinnaindeksi kasv ja reaalpalga kasv. Käesolevas töös on makromajanduslike eeldustena kasutatud Euroopa Liidu Struktuurifondide lehel ( www.struktuurifondid.ee ) abimaterjalina tasuvusanalüüsi koostamiseks kodulehel 2016.a jaanuaris avaldatud värskeimat makromajanduse näitajate prognoosi (koostatud 16.09 .2015) perioodile 2000 kuni 2060. Finantsanalüüsi koostamisel on kasutatud Rahandusministeeriumi poolt kodulehel soovitatud mudelit. Ajahorisont Vastavalt EK juhenditele tuleb ajahorisont valida piisavalt pikk, et hinnata projekti pikaajalisi tulemusi. Ideaalis võiks ajahorisont katta investeeringu eluea. Projektide võrreldavuse tagamiseks soovitatud juhisdokumendis kasutada väljakujunenud keskmist analoogiliste projektide ajahor isonti. Sadamate puhul on EK poolt peetud sobivaks ajahorisondiks 25 aastat. Käesoleva projekti puhul on ajahorisondiks valitud aastad 2016-204 3 ehk 25 aasta pikkune periood alates investeeringu teostamisest . Seejuures on in vesteerimisperioodiks aastad 2016-2018 ning investeeringu elluviimisele järgnevaks investeeringu mõjude avald umise perioodiks ajavahemik 2019 -2043 . Eeldatakse, et põhivarana võetakse kogu sadama II etapi investeering tervikuna arvele hiljemalt 2018.a lõpuks, mis on aluseks ka põhivara jääkväärtuse arvutusel. Diskontomäär Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldus ele „Perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ (19.02.2015 nr 93) ning riigi raamatupidamise üldeeski rjale kasutatakse tasuvusanalüüsis diskontomäära 4%. Finantsanalüüs Investeeringud, reinvesteeringud ja projekti jääkväärtus Hundipea sadama II etapi projekti kogumaksumus o n 10 588 235 eurot (sisaldab käibemaksu). Projekti elluviimine on planeeritud aastatele 2016-2018. Käesoleva finants- ja majandusanalüüsi fookuses on projekt tervikuna ning analüüsitakse otseselt projektist lähtuvad finantsilisi ja sotsiaal-majanduslikke kulu- ja tuluvooge. Sadamarajatised projekteeritakse vastavalt rahvusvahelisele praktikale kasuliku elueaga 50 aastat. Kuna valitud ajahorisont on rajatiste elueast tunduvalt lühem, on arvutatud investeeringu jääkväärtus arvestusperioodi lõpuks. Sadama rekonstrueerimisprojekt koosneb ehituslikest töödest. Projekti arvestusperioodi jooksul lühiajalist põhivara ei soetata, mistõttu reinvesteeringud ei ole kaasatud tulu-kulu analüüsi. Projekti jääkväärtus arvutatakse kulumivalemi alusel, mida on soovitatud kasutada väga pika eeldatava elueaga projektide puhul (tavaliselt transpordisektoris). Kuna sadama jääkväärtus on maksumuselt oluline, siis moonutaks n üüdisväärtuse meetodi kasutamine analüüsitulemust. Opereerimistulud Hundipea sadam teenindab eesmärgipäraselt ainult Veeteede Ameti laevu. Sadamat ei kasutata kommertslik el eesmärkidel, mistõttu regulaarsed opereerimistulud puuduvad. Hundipea sadamat kasutavad ebaregulaarsel alusel teiste riigiasutuste laevad ning seeläbi on tekkinud rahalises mahus marginaalsed opereerimistulud. Opereerimistulud teiste riigiasutuste laevade hoidmisest sadamas: 2014 – 384 eurot 2015 - 670 eurot Sadama opereerimistulude prognoosimisel on eeldatud, et hoolimata sadama II etapi rekonstrueerimistööde teostamisest võib o pereerimistulude suuruse ks hinnata 2016.aastal 720 eurot, mis on ühtlasi ka püsihindades opereerimistulude aastaseks mahuks tulevikus. Investeeringu teostamisel ning rekonstrueeritud kai kasutuselevõtuga võib eeldada alates 2019.aastast opereerimistulude mõningast kasvu ja edasist püsimist tasemel 980 eurot aastas püsihindades. Arvestades sadamasse tehtava investeeringu suurust ning sadama suunitluse peaeesmärki – olla Veeteede Ameti laevastiku kodusadamaks ning võimaldada jäämurdeteenuse osutamist talvisel navigatsiooniperioodil – on opereerimistulude suurus marginaalse tähendusega. Käesoleva projekti finantsanalüüsis kasutatakse EK poolt soovitatud diferentsiaalkulu meetodit ehk projekti tulud ja kulud leitakse projektiga ja projektita stsenaariumite vahena. Seetõttu on koostatud finantsanalüüs mudelis eraldi nullstsenaarium ehk projektita stsenaarium ning täisstsenaarium ehk projektiga stsenaarium. Projektistsenaariumi ehk juurdekasvulise stsenaariumi alusel on leitud nii finantstasuvuse kui ka hiljem majandustasuvuse näitajad. Opereerimiskulud Hundipea sada m on Veeteede Ameti laevadele n ö. iseteenindussadam. Sa damat haldab laevastiku osakond ning sadama tööjõukulude suuruseks on ainult sadama kapteni tööjõukulu, mis moodustab 1/10 laevastiku osakonna juhataja tööjõukulust. Sadama kapteni tööjõukulu: 2014 – 3 327 eurot 2015 - 3 523 eurot Vastavalt Veeteede Ameti eelarveosakonnast saadud andmetel e on Hundipea sadama ga seotud olulisemateks opereerimiskuludeks tööjõukulu , hooldus- ja remondikulu ja elektri kulu. Tabel 1 . Hundi pea sadama mineviku opereerimiskulud (eurodes) Kulu 2014.aastal Kulu 2015.aastal Tööjõukulud 3327 3523 Hooldus ja remont (kai) 1311,60 2670 Kokku 4638,60 6193 Allikas: Veeteede Amet Muud sadamaga seostatavad kulud ( valvekulud, jäätmekäitlus ning laevadega seotud väljatõstmiskulud) kajastuvad Veeteede Ameti üldises eelarves ning sadama kui kuluobjektiga nimetatud kulusid otseselt ei eristata. K äesolevas analüüsis neid seetõttu eraldi välja toodud pole. Samuti ei mõjuta projekti teostamine nimetatud kulude suurust ega oma seeläbi mõju juurdekasvulisele stsenaariumile ning projekti rahalistele ja majanduslikele tasuvusnäitajatele. Elektrikulu täpne väljatoomine on keerulisem, kuna see jagatakse sadamas seisvate la e vade vahel ning lisaks tarbib sama alajaama alt sadama akvatooriumi läheduses paiknev hoone. Arvestuslikult võib hinnata tänaseks olemasoleva sadamataristu elektritarbimise aastaseks rahaliseks mahuks 4200 eurot (2016. a. seisuga, mis on vastavalt nullstsenaariumi väärtus püsihindades ) . Käesoleva projektiga e. II etapiga varustatakse aga sadam korraliku elektritoite ja jäämurdjaid teenindav kai valgustusega, mistõttu kasva b oluliselt valgustuse elektrikulu. Kuna valgustusega kaasneb ka täiendav hoolduskulu elektritaristule ning eeldatavalt kasvab ka elektri üldkulu, mis on seotud elektrienergia tarnimisega laevadele, siis võib projektist lähtudes hinnata täiendavaks elektrikuluks püsihindades pärast projekti lõppu 2019. aastal arvestuslikult 5200 eurot (juurdekasvuline stsenaarium). Projekt omab samuti olulist mõju sadamaga seotud hooldus- ja remondikuludele. Juhul, kui investeeringut ei teostata, siis võib eeldada sadama hooldus- ja remondikulude kasvu, mis tuleneb avatusest lainetusele ja tormidele. Eeltoodust tulenevalt on nullstsenaariumis eeldatud hooldus- ja remondikulude kasvu 4800 euroni aastaks 2019. Lainemurdja rekonstrueerimisega peaks aga remondi- ja hoolduskulud püsima tasemel 2700 eurot aastas. Kinnituse sellise hinnangu paikapidavusele andis hiljutine tulepaagi kahjustada saamine lainetuse mõjul. Investeeringu teostamata jätmisel võib seetõttu prognoosida sadamaga seotud remondikulude kasvu lähiaastatel. Tabel 2 . Hundipea sad a ma otsesed opereerimiskulud ( püsihindades a astal 2019, eurodes ) . Projektita stsenaarium (Snull) Projektiga stsenaarium (Stäis) Projekti kulud (Stäis-Snull e. Sjuurdekasvuline ) Tööjõukulud 3 700,00 3 700,00 0 Elekter 4 200,00 9 400,00 5200,00 Hooldus ja remont 4 800,00 2 700,00 -2100,00 Kokku 12 700,00 15 800,00 3100,00 Alli kas: Veeteede Amet, konsultandi arvutused Investeeringu tulusus ja arvutatud EL toetus Investeeringukulu prognoosi ning opereerimistulude ja –kulude prognoosi põhjal on koostatud investeeringu rahavood. Investeeringurahavoogude põhjal on arvutatud investeeringu sisemine tulumäär (FRR/C) ja nüüdispuhasväärtus (FNPV/C). Tabel 3 . In vesteeringu tulusus (eurodes, püsihindades juurdekasvuline stsenaarium ) 2016 2017 2018 2019 2026 204 3 Tegevustulud kokku 0 0 0 260 260 260 Sissetulekud kokku 0 0 0 260 260 260 Tegevuskulud kokku -50 1100 2100 3100 1500 1500 Investeeringukulu kokku 3 176 470 5 294 118 2 117 647 0 0 -5 294 118 Väljaminekud kokku 3 176 420 5 295 218 2 119 747 3100 1500 -5 292 618 Neto rahavoog -3 176 420 -5 295 218 -2 119 747 -2 840 -1240 5 292 878 Investeeringu sisemine tulumäär (FRR/C) -2,64 % Investeeringu puhasnüüdisväärtus (FNPV/C) -8 087 543,92 Allikas: konsultandi arvutused Investeeringu sisemine tulumäär on negatiivne -2,64 % ning nüüdispuhasväärtus -8 087 543,92 eurot . Negatiivsete tasuvusnäitajate tõttu on põhjendatud investeeringu kaasfinantseerimine Euroopa Liidu vahenditest. Käesoleva projekti raames taotletakse investeeringu rahastamiseks toetust Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Vastavalt 2014-2020 eelarveperioodi kohta sätesta tud tingimustele rahastatakse Ü F vahenditest investeerimisprojekt i finantsvajakut maksimaalses Euroopa Liidu väljaarvutatud toetuse määras. EL toetuse arvutamiseks on ette antud kindel reeglistik. Projekti maksimaalne finantsvajak (MaxEE) on projekti diskonteeritud investeeringukulu ja projekti diskonteeritud tulude vahe: MaxEE=DIC-DNR , kus DIC – diskonteeritud investeeringukulu DNR – diskonteeritud netotulu ( DNR=DOR-DOC+DRV ), kus DOR – diskonteeritud opereerimistulu DOC – diskonteeritud opereerimiskulu DRV – diskonteeritud investeeringu jääkväärtus. Finantsvajaku määr (R) on maksimaalse finantsvajaku suhe projekti diskonteeritud investeeringukulusse: R=MaxEE/DIC Otsusesumma (DA) on finantsvajakumäära ja abikõlbulike investeeringukulude korrutis: DA=R*EC, kus EC – abikõlbulikud kulutused EL toetus (EUgrant) projektile on otsusesumma ja maksimaalse EL kaasrahastusmäära korrutis: EUgrant=DA*MaxCRpa , kus MaxCRpa – maksimaalne EL kaasrahastusmäär. Vastavalt EL toetuse arvutamise reeglitele on läbi viidud taotletava EL toetuse arvutus Hundipea sadama II etapi rekonstrueerimisprojekti finantseerimiseks. Tabel 4 . EL toetuse arvutus (eurodes ) . Diskonteeritud investeeringukulu (DIC) 9 831 588 Diskonteeritud opereerimistulu (DOR) 3 611 Diskonteeritud opereerimiskulu (DOC) 25 035 Diskonteeritud investeeringu jääkväärtus (DRV) 5 090 498 Diskonteeritud netotulu (DNR=DOR-DOC+DRV) 0 Finantsvajaku määr (R= (DIC-DNR)/DIC) 100,0 % Abikõlbulikud kulud (EC) 10 588 235 Otsusesumma (DA=R*EC) 10 588 235 Maksimaalne toetusmäär (MaxCRpa) 85 % EL toetus (EU grant=DA*MaxCRpa) 9 000 000 EL toetuse määr (GR= EU grant/EC) 85 % Omafinantseerimine 1 588 235 Allikas: konsultandi arvutused Vastavalt EL toetuse arvutusele vajab proje kt toetust 9 miljonit eurot , mis vastab investeeringute kavaga kinnitatud summale. Projekti omafinantseering summas 1 588 235 eurot kaetakse Veeteede Ameti poolt riigieelarve vahenditest. Projekti finantseerimine ja jätkusuutlikkus Projekti finantseerimiseks taotletakse EL toetust summas 9 miljonit eurot . Veeteede Amet katab projekti omafinantseeringu summas 1 588 235 eurot. Veeteede Ameti eelarvest finantseeritakse ka hilisem projektiga kaasnev tegevuskulude kasv. Vastavalt investeeringu rahavoogudele ja planeeritud finantseerimisele on koostatud projekti jätkusuutlikkuse prognoos. Jätkusuutlikkuse definitsiooni kohaselt on projekt jätkusuutlik juhul, kui projekti kumulatiivne rahavoog ole ühelgi perioodil negatiivne. Vastavalt planeeritud finantseerimisele on projekti jätkusuutlikkus tagatud Veeteede Ameti eelarvega. Projekti kumulatiivne rahavoog ei ole prognoosiperioodi ühelgi aastal negatiivne. Kapitalitasuvus Kapitalitasuvuse hindamisel vaadeldakse EL toetuse mõju projekti kaasatud siseriiklikule kapitalile. Kapitalitasuvuse arvutamiseks koostatakse projekti rahavoog ainult siseriiklikku finantseerimist arvestades. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Kapitalitulusus (eurodes ) 2016 2017 2018 2019 2026 2043 Tegevustulud kokku 0 0 0 260 260 26 0 Investeeringute jääkväärtus 0 0 0 0 0 5 294 118 Sissetulek kokku 0 0 0 260 26 0 5 294 378 Tegevuskulud kokku -50 1 100 2 100 3 100 1500 1500 Laenuintressid 0 0 0 0 0 0 Laenude tagasimakse 0 0 0 0 0 0 Veeteede Ameti eelarve investeeringuteks 4 76 470 794 118 317 647 0 0 0 Väljaminekud kokku -476 420 -795 218 -319 747 3100 1500 1500 Kapitali netorahavoog -476 420 -795 218 -319 747 -2 840 -1240 5 292 878 Kapitali sisemine tasuvusmäär (FRR/K) 4,66 % Kapitali puhasnüüdisväärtus (FNPV/K) 269 306,33 Allikas: konsultandi arvutused Toetuse mõjul on kapitali sisemine tasuvusmäär positiivne, ületades diskontomäära - 4,66 % . Kuna tasuvusmäär on suurem valitud diskontomäärast, si is on kapitali puhasväärtus posi tiivne summas 269 306,33 eurot. Majandusanalüüs Majandusanalüüsi läbiviimiseks on koostatud vastavalt E uroopa K omisjoni juhenditele projekti sotsiaalsete tulude ja kulude rahavoog. Finantstulude ja –kulude konverteerimine Sotsiaalsete tulude ja kulude rahavoo koostamisel on esimese sammuna viidud projekti finantstulud ja –kulud tegelikku maksumusse. Tegelik maksumus erineb nominaal-maksumusest turgude ebatäiuslikkuse tõttu, näiteks mõjutavad hindu turu avatus, riiklikud maksud jne. Tegeliku maksumuse leidmiseks tuleb kasutada konversioonifaktoreid. Konversioonifaktorid peaksid olema välja töötatud riiklikul tasandil. Eestis hetkel riiklikult väljatöötatud konversioonifaktorid puuduvad. EK juhendmaterjalides on toodud metoodika standardkonversioonifaktori (SCF) arvutamiseks. SCF kajastab riigi majanduse avatusest tingitud hinnaerinevusi võrreldes maailmaturu hindadega. SCF on kasutatav korrektsioonifaktorina juhul, kui individuaalset konversioonifaktorit on raske või ebaotstarbekas kasutada. Kuna riiklikud konversioonifaktorid puuduvad ning individuaalsete konversioonifaktorite väljatöötamine antud projekti raames on ebaotstarbekas, siis kasutatakse majandusanalüüsi läbiviimisel SCF. SCF arvutamiseks on valem järgmine: SCF=(M+X)/[(M+Tm)+(X-Tx)] , kus M - koguimport, X - kogueksport, Tm - impordimaksud Tx - ekspordimaksud. Eestis ei ole ekspordimakse kehtestatud ning statistika vastavaid andmeid ei kajasta. Viimastel aastatel on Eesti koguimport ja kogueksport tasakaalustunud, mistõttu standardkonversioonifaktori kasutamine pole käesoleval ajal enam otstarbekas ning selle väärtus on loetud võrdseks ühega. Veeteede Ameti põhitegevus ei kvalifitseeru käibemaksukohusluse alla, mistõttu investeeringutes ja opereerimiskuludes sisaldub käibemaks. Käibemaks laekub läbi hankijate riigikassasse ja majanduslikus mõistes pole tegemist kuluga. Tulenevalt sellest kasutatakse investeeringute ja opereerimisku ludel käibemaksu korrektsioonifaktorit 0,83 [ 1/1,2 ] . Projektivälised tulud Veeteede Ameti tegevus mõjutab meretranspordi ohutut toimimist. Ohutust tagamata ei oleks võimalik opereerida sadamatel ning laevad väldiksid Eesti territoriaalvete läbimist. Käesoleva projekti eesmärgiks on luua paremaid eeldusi rahvusvaheliste kauba- ja reisijatevedud e ning turismi arenguks ja aidata kaasa Eesti konkurentsivõime paranemisele. See tõttu on väga oluline, et Eesti poolt pakutavad laevaliikluse juhtimise- ja jäämurdeteenused tagaksid meresõidu ohutuse ning seeläbi reisijate ja kaupade sujuva transpordi merel. Käesolev projekt on suunatud läbi investeeringu fokusseerimise lainemurdja ja jäämurdjate poolt kasutatava kai rekonstrueerimise eeskätt jäämurdevõimekuse väljaarendamisele Hundipea sadamas. Sellest tulenevalt võib Veeteede Ameti tegevuse laiemaks sotsiaalmajanduslikuks tuluks hinnata mere transpordiga (kauba- ja reisijatevedu) seotud sisemajanduse koguprodukti. Statistikaamet ei avalda eraldi and meid meretranspordiga seotud sisemajanduse koguprodukti kohta. Küll aga on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel väljatöötatud arengukavas „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ hinnatud meremajanduse osakaaluks 2010.aastal tööhõives 3,61%, maksulaekumistes 3,03% ning ettevõtete poolt loodavas lisandväärtuses 5,50%. Sellest eraldi sadamate osakaaluks on hinnatud hõives 1 % ning lisandväärtuses tervenisti 5 %. Eeltoodust tulenevalt võib konservatiivselt hinnata, et veeteede kasutamine tagab eraldivõttes vähemalt 1 % sisemajanduse kogutoodangust . Tulenevalt projekti suunitlusest jäämurdeteenuse võimekuse tõstmiseks Hundipea sadamas on järgnevalt korrigeeritud meretranspordi kasutamisest saadavat majanduslikku kogutoodangut reaalse jäämurdeperioodi pikkusega talvisel navigatsiooniperioodil. Jäämurdeperioodi maksimaalseks pikkuseks võib lugeda Eesti tingimustes 4 kuud. Tegelik jäämurdeperiood sõltub nii talvisest kliimast kui ka laevatatava veekogu iseärasustest. Hundipea sadama teeninduspiirkonda jääval Soome lahel varieerub jääpäevade arv oluliselt. Tallinna ja Muuga lahes on kesk miseks jääpäevade arvuks hinnatud 65-80 päeva, Kunda lahes 80-90 päeva, Narva lahes isegi 90-110 päeva (allikas: ettekanne „Talvine navigatsioon Eesti vetes“, Veeteede Amet, Rene Sirol 15.11.2006). Eeltoodust tulenevalt on konservatiivselt hinnatud reaalseks jäämurdeteenuse vajaduseks arvestusliku keskmisena 70 päeva aastas. Viimase piirava korrektsioonina projektiväliste tulude arvestamisel on hinnatud Hundipea sadama võimalikku osakaalu jäämurd eteenuse osutamise kaudu panustamisel sisemajanduse k ogutoodangusse . Hundipea sadam saab olema jäämurdja Tarmo kodusadam . Arvestades sadamate osakaalu jäämurd eteenuse osutamisel võib väga konservatiivselt hinnat a, et Hundipea sadama kanda saab olema vähemalt 40 protsenti Eestis olevate jäämurdjate teenindamisest jäämurdepe rioodil. Osakaalu arvutamisel on lisaks Hundipea sadamale arvestatud jäämurdjatele teenuste osutamisel veel Paljassaare ja Pärnu sadamatega. Eeltoodust tulenevalt võib Hundipea sadama poolt genereeritava projektivälise tulu suuruseks hinnata 1 393 380 eurot 2016.aastal (veeteede kasutamisega seotud SKP * jäämurdeteenuse päevade arv aastas (70/365)* Hundipea sadama osakaal jäämurdeteenuse pakkumises(0,4)). Projektivälised kulud Hundipea sadama rekonstrueerimisel säilitab sadam oma senised piirid. Projekti raames rajatakse täiendavad kaid sadama olemasolevasse akvatooriumisse, mistõttu täiendavat projektivälist ressurssi ei hõivata. Sadama rekonstrueerimisprojekti elluviimisel ei takistata kolmandate isikute tegevust ega vähendata nende sotsiaalmajanduslikke hüvesid. Sellest tulenevalt puuduvad Hundipea sadama II etapi rekonstrueerimistööde l projektivälised kulud. Investeeringu sotsiaalmajanduslik tasuvus Investeeringu sotsiaalmajandusliku tasuvuse arvutamiseks on koostatud projekti sotsiaalmajanduslik rahavooprognoos. Rahavooprognoosi alusel arvutatakse välja investeeringu sotsiaalmajanduslik sisemine tulumäär ja nüüdispuhasväärtus. Tabel 6 . Investeeringu s otsiaal-majanduslik tulusus (püsihindades, eurodes ) . cf 2016 2017 2018 2019 2043 Reisi- ja kaubavedu merel (SKP, tuhandetes eurodes ) 18 164 18 782 19 379 19 969 29 008 Jäämurdeteenuse ga seotud SKP osa (tulenevalt jäämurdeteenuse päevadest (70/365) – tuhandetes eurodes) 3 483 3 602 3 717 3 830 5 563 Hundipea sadama ga seotud jäämurdeteenus SKP osana ( 40 % kogu jäämurdeteenusest ) 1 393 380 1 440 794 1 486 622 1 531 898 2 225 299 Projektivälised tulud kokku 1 393 380 1 440 794 1 486 622 1 531 898 2 225 299 Otsesed tegevustulud 0 0 0 260 260 Sotsiaal-majanduslik tulu kokku 1 393 380 1 440 794 1 486 622 1 53 2 15 8 2 225 55 9 Projektivälised kulud kokku 0 0 0 0 0 Hooldus ja remont 0,8 3 -208 -747 -1 743 -1 743 -3 071 Elekter 0,8 3 166 1 660 3 486 4 316 4 316 Investeeringukulu kokku 0,8 3 2 636 470 4 394 118 1 757 647 0 -4 394 118 Sotsiaal-majanduslik kulu kokku 2 636 429 4 395 031 1 759 390 2 573 -4 392 873 Neto rahavoog -1 243 049 -2 954 237 -272 768 1 529 585 6 618 431 Investeeringu sotsiaalne tulumäär (ERR) 27,44% Investeeringu sotsiaalne puhasväärtus (ENPV) 23 179 289 Allikas: konsultandi arvutused Investeeringu sotsiaalmajanduslik tulumäär ja puhasväärtus positiivsed olles vastavalt 27,44 % ja 23 179 289 eurot . Projekti sotsiaalmajanduslik väärtus tuleneb eeskätt jäämurdeteenuse ja Hundipea sadama kesksest rollist o hutu meretranspordi tagamisel talvekuudel . EL toetusega kaasrahastatakse positiivse sotsiaalmajandusliku väärtusega projekte. Suure sotsiaalmajandusliku väärtuse tõttu on põhjendatud EL toetuse kaasamine Hundipea sadama II etapi rekonstrueerimisprojekti elluviimiseks. Kvalitatiivsete sotsiaalmajanduslike mõjude hinnang Projekti kvalitatiivse mõju hindamiseks vaadeldakse projekti võimalikke väliseid mõjusid ja hinnatakse nende mõjude ulatust. Mõju ulatuse määramiseks antakse sellele hinnang pallides 0-4, kus 0 – projektil puudub mõju tegurile; 1 – projektil on tegurile väga väike mõju; 2 – projektil on tegurile keskmine mõju; 3 – projektil on tegurile oluline mõju; 4 – projektil on tegurile väga suur mõju. Positiivse mõju puhul antakse hinnang positiivse ja negatiivse mõju puhul negatiivse hindena. Koondmõju leidmiseks antakse igale üksikule mõjule kaal ning leitakse projekti kaalutud keskmine mõju. Hundip ea sadama rekonstrueerimise t e i ses etapis rekonstrueeritakse kai koos lainemurdjaga . Esimeses etapis rajati kaid 2,3 ja 4, mis aitasid probleemi lahendada. Täiendavalt on vaja aga rekonstrueerida lainemurdja. Lainemurdja rekonstrueerimata jätmisel satuvad ohtu I etapi raames teostatud investeeringud, kuna lainemurdja edasine lagunemine võimaldab lainetusel oluliselt mõjutada sadamas peatuvaid laevu. Põhjasuunalise lainetuse mõju vähendamiseks tulevikus on vaja rekonstrueerida ka lainemurdja. Tormise ilmaga kujutaks lainetus endast riski sadamas seisvatele laevadele. Lainetuse mõjul võivad laevad saada kahjustusi kokkupuutel sadamarajatistega. Musta stsenaariumi kohaselt võivad lained väiksemad laevad sildumispaigast lahti rebida ning triiviv alus võib uppu da või põhjustada kahjustusi teistele laevadele. Lainetuse mõjul ei ole Veeteede Amet seni otseseid kahjusid kandnud ning lainetuse ärahoidmisest tingitud mõju ei ole seetõttu võimalik rahaliselt hinnata. Empiiriliste andmete puudumise tõttu ei saa öelda, et projekti tulemusena hoitakse ära või piiratakse kahjusid Veeteede Ameti laevastikus. Küll aga viiakse projekti tulemusena võimalike kahjujuhtumite tõenäosus miinimumini ning seetõttu on projekti kvalitatiivselt keskmine mõju (2 ) laevastiku säilimisele. Rekonstrueerimise tulemusena ei kasutata jäämurdja Tarmo varustamiseks, varisemisohtlikku ja kitsast vahemuuli ning lainemurdjat. Varisemisohtlik vahemuul on sildumispaigaks ka osale Veeteede Ameti laevadele. Varingu tulemusena saavad viga kai ääres silduvad alused , mis võivad halvemal juhul ka uppuda. Varingu toimumisel jäämurdja Tarmo varustamise ajal võib tagajärjeks olla tõsine avarii ja keskkonnareostus. Kuigi lainemurdja lagunemine on juba alanud, on protsess esialgu veel aeglane ning seni märkimisväärseid kahjusid põhjustanud ei ole. Samuti ei kasutata mujal varisemisohtlikke sadamarajatisi laevade teenindamiseks, mistõttu puuduvad andmed sarnaste kahjude kohta. Andmete puudumise tõttu ei saa väita, et projekti tulemusena välditakse materiaalset ja keskkonnakahju või säästetakse inimressurssi. Projekti mõjul viiakse kahjude ja õnnetuste riskid miinimumini, m i stõttu avariiohu ja keskkonnariski vähendamisele on projektil oluline (3) mõju. Saastunud setete olemasolu sadamabasseinis on uuringute tulemusena kinnitust leidnud ja tuleneb sellest, et sadam oli Nõukogude Armee sõjalaevastiku käsutuses. Projekti käigus süvendatakse osaliselt sadama basseini. Süvendamise käigus eemaldatakse teatav osa saastunud setteid. Sellest tulenevalt võib rekonstrueerimisprojekti mõju keskkonnaseisundi parandamisele hinnata väga suureks (4). Sadam asetseb linnakeskkonnas, ajaloolises sadama- ja tööstuspiirkonnas. Sadamat kasutatakse vaid Veeteede Ameti laevade ja navigatsioonimärkide hoiustamiseks. Sadama tegevuse tulemusena tekkiv müra ja heitgaasireostus ei oma olulist mõju keskkonnale, kuid väga väike negatiivne mõju (-1) on siiski olemas. Kvalitatiivsetele mõjude olulisuse hindamisel on mõjudele antud võrdsed kaalud. Kuna kolme mõju tulemus kajastab keskkonnaseisundi või keskkonnariskide muutust, siis on keskkonnamõjude kogukaal 75%. Ülejäänud 25% kaal on Veeteede Ameti vara säilimisel. Tabel 7 . Projekti kvalitatiivne hinnang Hinne Kaal Mõju Mõju lainetuse le sadamas 2 25% 0, 50 Mõju keskkonnariskide vähendamisele 3 25% 0,75 Mõju keskkonnaseisundi parandamisele 4 25% 1,00 Mõju keskkonnale -1 25% -0,25 Projekti kogumõju 2,00 Allikas: konsultandi hinnang ja arvutused Projekti kval itatiivseks koondhindeks kujunes seega 2,00 ehk projektil on keskmine positiivne kvalitatiivne mõju . Projekti peamiseks kvalitatiivseks väljundiks on keskkonnaseisundi parandamine ja keskkonnariskide vähendamine. Oluline on projekt Veeteede Ameti laevastiku säilimisele. Paratamatult on projektil inimtegevusega kaasnev negatiivne keskkonnamõju, kuid mõju ulatus ja tagajärjed ei ole kuigi suured. Riskianalüüs Riskianalüüsi läbiviimine koosneb kahest osast – tundlikkuseanalüüs ja stsenaariumianalüüs. Tundlikkuseanalüüsiga selgitatakse välja projekti finantsilist ja majanduslikku tulemit mõjutavad kriitilised riskifaktorid. Stsenaariumianalüüsiga hinnatakse kriitilistest faktoritest tingitud võimalike stsenaariumite koondmõju. Tundlikkuseanalüüs Tundlikkuseanalüüsi käigus testitakse erinevate projekti sisendite ja väljundite muutust vahemikus ±25%. Testi käigus tulemusena valitakse välja kriitilised faktorid ehk sisendid ja väljundid, mille muutus toob kaasa olulise mõju projekti finants-majanduslikele tulemustele. Finantsmajanduslikeks tulemusteks, mille suhtes tundlikku st hinnatakse on investeeringu nüüdispuhasväärtus, kapitali nüüdispuhasväärtus ning majanduslik sisemine tulumäär ja majanduslik nüüdispuhasväärtus. Investeeringu nüüdispuhasväärtus on tundlik vaid investeeringukulu suhtes. Investeeringukulu muutus toob kaasa ligikaudu sama suure muutuse investeeringu nüüdispuhasväärtusele. Tegevus tulude ja - kulude muutuse mõju on investeeringu nüüdispuhasväärtusele väga väike ning projektivälised tulud ei mõjuta investeeringu nüüdispuhasväärtust üldse. 0 4144010 0 0 Sarnaselt investeeringu nüüdispuhasväärtusele on ka kapitali nüüdispuhasväärtus tundlik vaid investeeringukulu suhtes ning samasugune mõju on ka t egevus tuludel ja - kulude l . Majanduslikud vä ljundnäitajad on tundlikud eeskätt projektiväliste tulude ja investeeringukulu muutuse suhtes. Samal ajal tegevustulud ja tegevuskulud omavad küllaltki olematut mõju majandusliku nüüdispuhasväärtuse ja sisemise tulumäära suurusele. Tabel 8. Tundlikkuse analüüs majanduslikele väljundnäitajatele Joonis 1 . Majandusliku sisemise tulumäära tundlikkus Allikas: konsultandi arvutused Majanduslik sisemine tulumäär on väga tundlik investeeringukulu ja projektiväliste tulude muutuse suhtes. Investeeringukulu 25% vähenda mine tõstab majanduslikku tulumäära 1 6 ,2 % võrra ning vastavalt investeeringukulu 25 % suurenemine vähendab tulumäära 7 % võrra. Projektiväliste tulude suhtes on tundlikkus veidi väiksem ja vastassuunaline – tul u de 25% kasv tõstab tasuvusmäära 11 % võrra ning vastavalt 25% projektiväliste tulude kah anemine -28575 443865 Joonis 2 . Majandusliku nüüdispuhasväärtuse tundlikkus 0 0 Joonis 2 . Majandusliku nüüdispuhasväärtuse tundlikkus vähendab tasuvusmäära 8,7%. Tegevustulude ja -kulude muutuse on tundlikkus praktiliselt olematu. Projekti majanduslik n üüdispuhasväärtus on tundlik projektiväliste tulude ja investeeringukulud e muutuse suhtes. Projektiväliste tulude kasvami sel või kahanemisel 25% võrra muutub projekti ma janduslik nüüdispuhasväärtus samas suunas 7 472 834 euro võrra . Investeeringukulu suhtes on projekti majanduslik nüüd ispuhasväärtuse tundlikkus väiksem – investeeringukulu muutusel 25% muutub majanduslik nüüdispuhasväärtus 1 673 720 euro võrra vastassuunas. Tegevus tulude ja - kulude muutu mi sel mõju projekti majanduslikule nüüdispuhasväärtusele praktiliselt mõju puudub. Stsenaariumianalüüs Stsenaariumianalüüsi teosta miseks valiti muutujatena välja investeeringukulud ja projektivälised tulud . Tundlikkusanalüüsist oli näha, et t eiste tegurite (opereerimistulud, opereerimiskulud) muutuse osas oli projekti tundlikkus väga väike ja neile stsenaariume ei koostata. Stsenaariumianalüüsi koostamisel võeti analüüsimisel kummagi muutuja puhul muutuse vahemikuks +/- 25 % . Nimetatud vahemik tagab matemaatiliste väärtuste piisava varieeruvuse ning võimaldab hinnata projekti tundlikkust negatiivsete stsenaariumite realiseerumise korral. Projektiväliste tulude puhul hinnati baasstsenaariumi realiseerumise tõenäosuseks 50 %. Tulenevalt konservatiivsest lähenemisest tulude hindamisel hinnati positiivse stsenaariumi (+25 %) realiseerumise tõenäosuseks 35 protsenti. Negatiivse stsenaariumi (- 25 %) realiseerumise tõenäosuseks hindasime 15 protsenti. Investeeringukulud e puhul hindasime ehituskulude kallinemise stsenaarium i (+25 %) realiseerumise tõenäosus eks 30 protsenti. Baasstsenaarium i esinemise tõenäosuseks oleme hinnanud 60 % , tulenevalt ehitushindade suhtelisest stabiilsusest viimasel paaril aastal. Tulenevalt investeeringu teostamisest lähima kolme aasta jooksul võib eeldada baasstsenaariumi suurt tõenäosust. Ehitushindade languse stsenaariumi võimalikkust (-25 %) võib pidada üsna väikeseks, mistõttu stsenaariumianalüüsi eeldusena hindamise selle tõenäosus eks 10 % . Joonis 3 . Investeeringu nüüdispuhasväärtuse jaotuskõver (FNPV/C) 0 414020 Joonis 4 . Majandusliku nüüdispuhasväärtuse jaotuskõver 0 0 Joonis 4 . Majandusliku nüüdispuhasväärtuse jaotuskõver A Allikas: konsultandi arvutused 0 205740 Joonis 5 . Majandusliku sisemise tulumäära jaotuskõver 0 0 Joonis 5 . Majandusliku sisemise tulumäära jaotuskõver Allikas: konsultandi arvutused Kuna projekti riskid on seotud makromajanduslike näitajatega, siis ei ole riske võimalik vältida. Olulisima, ehitushinna riski minimeerimiseks tuleb ära kasutada praegust soodsat olukorda, kus majanduslangus on oluliselt p idurdanud hindade kasvu. Hanke kiirel läbiviimisel on võimalik viia risk miinimumini.