Elektripaigaldis

OTSUS 20.05.16 nr 1-10/16-146 Elektrilevi OÜ ettekirjutuse nr 6.4-5/12-0328- 004 muutmine Tulenevalt Elektrilevi OÜ 26.03.2015 taotlusest nr VHS-1/1782 ning 28.04.2016 taotlusest nr VHS-1/1782-4 pikendada kaitserakendumise programmi III etapi osas ettekirjutuse nr 6.4-5/12- 0328-004 täitmise tähtaega aastani 2030; arvestades Konkurentsiameti poolt tellitud 2014 novembri analüüsi „ Elektrilevi OÜ investeeringute vajalikkuse ja efektiivsuse hindamine“ ja Tallinna Tehnikaülikooli Elektrotehnika Instituudi 2016 märtsi analüüsi „Madalpingefiidrite kaitserakendumise kaardistamine ja olukorra analüüs ettevõttes Elektrilevi OÜ ning soovitatavad meetmed ohutuse taseme tagamiseks“ tulemusi ning käesoleva otsuse seletuskirjas toodud põhjendusi, on ettekirjutuse nr 6.4-5/12-0328-004 täitmise tähtaja pikendamine programmi III etapi osas põhjendatud ning ei too kaasa täiendavaid ega suurenevaid riske. Lähtudes eeltoodust ning haldusmenetluse seaduse § 64 lõigete 1-3 ja § 65 lõike 1 alusel: otsustan muuta ettekirjutuse nr 6.4-5/12-0328-004 punkti 3.2 alapunkte 2, 3 ja 4 ning sõnastada need järgmiselt: 1. „2. Teostada vastavalt Elektrilevi OÜ poolt TJA-le esitatud programmis „Madalpingefiidrite kaitserakenduse korrastamise programm aastaks 2020“ (ettekirjutuse lisa 2) toodud etappidele Elektrilevi OÜ elektripaigaldistes, kus madalpinge fiidrite rikke korral ei ole tagatud automaatne nõuetekohane väljalülitumine, antud puuduse kõrvaldamiseks vajalikud tegevused sobiva tehnilise lahenduse kaudu. Programmi I etapp (2012-2014) teostada vastavalt nimekirjale ja ajakavale, II etapp (2015-2017) teostada vastavalt aastas korrastatavate fiidrite mahule ja ajakavale (1700 fiidrit aastas), programmi III etapi ajakava ja mahud asendada käesoleva dokumendi lisa 1 tabelis 1 toodud ajakava (2018-2030) ja mahtudega ning teostada vastavalt sellele. Tähtaeg: 31.12.2030. a.“; 2. „3. Korraldama neis Elektrilevi OÜ elektripaigaldistes, kus on punktides 1. ja 2. nimetatud puudused kõrvaldatud (st teostatud maaühendusvoolude kompenseerimine ja tagatud nõutav madalpingefiidrite kaitserakendus), auditi läbiviimine. Tähtaeg: 31.12.2030.a.“;  2 3. „4. Esitada TJA-le iga-aasta 31.jaanuariks loetelu neist elektripaigaldistest, kus vastavalt esitatud programmidele (ettekirjutuse lisad 1 ja 2) ja tabelile 1 teostati eelneval aastal maaühendusvoolude kompenseerimist ja madalpingefiidrite kaitserakenduse tagamist. Tähtajad: o 2012. aasta andmed 31.jaanuariks 2013. a; o 2013. aasta andmed 31.jaanuariks 2014. a; o 2014. aasta andmed 31.jaanuariks 2015. a; o 2015. aasta andmed 31.jaanuariks 2016. a; o 2016. aasta andmed 31.jaanuariks 2017. a; o 2017. aasta andmed 31.jaanuariks 2018. a; o 2018. aasta andmed 31.jaanuariks 2019. a; o 2019. aasta andmed 31.jaanuariks 2020. a; o 2020. aasta andmed 31.jaanuariks 2021. a; o 2021. aasta andmed 31.jaanuariks 2022. a; o 2022. aasta andmed 31.jaanuariks 2023. a; o 2023. aasta andmed 31.jaanuariks 2024. a; o 2024. aasta andmed 31.jaanuariks 2025. a; o 2025. aasta andmed 31.jaanuariks 2026. a; o 2026. aasta andmed 31.jaanuariks 2027. a; o 2027. aasta andmed 31.jaanuariks 2028. a; o 2028. aasta andmed 31.jaanuariks 2029. a; o 2029. aasta andmed 31.jaanuariks 2030. a; o 2030. aasta andmed 31.jaanuariks 2031. a;“. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on isikul õigus 30 päeva jooksul otsuse saamise päevast arvates esitada vaie Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorile (Sõle 23A, 10614 Tallinn, tel. 667 2000, faks 667 2001, [email protected]) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtule (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post [email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Raigo Uukkivi peadirektor Koostaja: Meelis Kärt  3 Lisa 1 KINNITATUD Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori 20.05.16 käskkirjaga nr 1-10/16-146 Seletuskiri otsuse „Elektrilevi OÜ ettekirjutuse nr 6.4-5/12-0328-004 muutmine“ juurde Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) tegi 15.06.2012 Elektrilevi OÜ-le ettekirjutuse nr 6.4-5/12-0328-004 kuna Elektrilevi OÜ elektripaigaldistes (ettekirjutuse lisades 1 ja 2 toodud elektripaigaldistes) esinesid puudused maaühendusvoolude suuruste osas ja fiidrite kaitserakenduste tagamiseks. Nimetatud puudustega elektripaigaldistes oli lõpetamata korralised tehnilised kontrollid ja puudusid elektripaigaldiste nõuetekohasuse tunnistused. Sellega rikuti elektriohutusseaduse (kehtetuks tunnistatud 30.06.2015, RT I, 23.03.2015, 4) § 5 lg 2, § 11 lg 1 p 1, § 13 p 5 ja 7 ning määruse § 7 nõudeid. Ettekirjutuse täitmiseks nähti ette rida meetmeid sh teostada vastavalt Elektrilevi OÜ poolt TJA-le esitatud programmis „Madalpingefiidrite kaitserakenduse korrastamise programm aastaks 2020“ (ettekirjutuse lisa 2) toodud nimekirjale ja ajakavale Elektrilevi OÜ elektripaigaldistes, kus madalpinge fiidrite rikke korral ei ole tagatud automaatne nõuetekohane väljalülitumine, antud puuduse kõrvaldamiseks vajalikud tegevused sobiva tehnilise lahenduse kaudu, täitmise tähtajaga 31.12.2020. a. Elektrilevi OÜ esitas 26.03.2015 TJA-le taotluse nr VHS-1/1782 muuta ettekirjutust nr 6.4- 5/12-0328-004. Taotlusega sooviti:  ettekirjutuse nr 6.4-5/12-0328-004 aluseks oleva madalpingefiidrite kaitserakenduste tagamise programmi paindlikumaks realiseerimiseks asendada programmis toodud nimelised fiidrid aastas korrastatavate fiidrite arvuga;  muuta Elektrilevi OÜ madalpingefiidrite kaitserakenduste tagamise programmi tähtaegu ja sellest tulenevalt pikendada ettekirjutuse nr 6.4-5/12-0328-004 punktide 2, 3 ja 4 täitmise tähtaegu kuni aastani 2030. Vaadanud läbi Elektrilevi OÜ taotluse otsustas TJA 07.05.2015 kirjaga nr 6.4-5/12-0328-010:  Muuta ettekirjutuse nr 6.4-5/12-0328-004 punkti 3.2.2 ja lisa 2 selliselt, et aastateks 2015-2017 (programmi II etapp) ettenähtud nimeliselt korrastatavad fiidrid asendatakse ettekirjutuses samas perioodis korrastavate fiidrite arvuga (1700 fiidrit aastas) nagu näidatud Elektrilevi OÜ taotluses. Järgneva perioodi osas (programmi III etapp alates aastast 2018) täpsustatakse selles osas ettekirjutust pärast järgnevas punktis nimetatud sisendi saamist.  Elektrilevi OÜ taotluse madalpingefiidrite kaitserakenduste tagamise programmi tähtaegade ja sellest tulenevalt ettekirjutuse nr 6.4-5/12-0328-004 punktide 2, 3 ja 4 täitmise tähtaegade (aastast 2018) pikendamiseks kuni aastani 2030 osas soovib TJA kaalutletud otsuse tegemiseks saada Elektrilevi OÜ-lt täiendavat sisendit madalpingefiidrite kaitserakenduse tagamise vajaduse analüüsi näol. TJA poolne soov saamaks Elektrilevi OÜ-lt täiendavat sisendit madalpingefiidrite kaitserakenduse tagamise vajaduse analüüsi näol oli põhjustatud asjaolust, et vajadust muuta Elektrilevi OÜ madalpingefiidrite kaitserakenduste tagamise programmi tähtaegu ja sellest  4 tulenevalt soovi muuta ettekirjutuse nr 6.4-5/12-0328-004 punktide 2, 3 ja 4 täitmise tähtaegu, oli põhjendatud vaid Konkurentsiameti poolt teostatud Elektrilevi OÜ investeeringute analüüsist tulenevatest majanduslikest aspektidest. Samas ei olnud taotlust põhjendatud ohutuse aspektist, mis aga oli TJA poolse vastava ettekirjutuse tegemise põhjuseks. Seetõttu soovis TJA antud taotluse osas saada Elektrilevi OÜ-lt täiendavat sisendit ning vastava analüüsi objektiivsuse ja sõltumatuse saavutamiseks soovitas TJA, et selle võiks läbi viia sõltumatu kolmas osapool (nt teadus- või uurimisasutus). TJA esitas ka punktid, mida analüüs sisaldama peaks. Vastavalt TJA soovitustele tellis Elektrilevi OÜ Tallinna Tehnikaülikooli Elektrotehnika Instituudilt analüüsi „Madalpingefiidrite kaitserakendumise kaardistamine ja olukorra analüüs ettevõttes Elektrilevi OÜ ning soovitatavad meetmed ohutuse taseme tagamiseks“. Analüüs valmis märtsis 2016 ja selle põhjal esitas Elektrilevi OÜ 28.04.2016 täiendava taotluse nr VHS- 1/1782-4 muutmaks Elektrilevi OÜ madalpingefiidrite kaitserakenduste tagamise programmi tähtaegu ja sellest tulenevalt pikendada ettekirjutuse nr 6.4-5/12-0328-004 punktide 2, 3 ja 4 täitmise tähtaegu kuni aastani 2030. Taotlusega nr VHS-1/1782-4 põhjendab Elektrilevi OÜ madalpingefiidrite kaitserakenduste tagamise programmi tähtaegade muutmist ja sellest tulenevalt pikendada ettekirjutuse nr 6.4- 5/12-0328-004 punktide 2, 3 ja 4 täitmise tähtaegu kuni aastani 2030 järgnevalt:  Võrgutasude praeguse taseme juures jääb programmi algselt kavandatud investeeringute mahtu silmas pidades alates 2018. aastast puudu vahendeid ca 85,6 miljoni euro ulatuses (eelarve võimaldaks III etapi töid teha siiski kuni 20 miljoni euro ulatuses). Esialgsete mahtude juurde jäämine toob vältimatult kaasa võrguteenuse hinnatõusu.  Maapiirkondades, kus asub valdav osa programmi objektidest, toimub hääbumine ning pikemas plaanis on seal võrgu kasutatavus ja vajadus selle järele kohati küsitav. Kavandatavad võimalikud muudatused võrgutasude struktuuris motiveerivad tarbijaid edaspidi loobuma mittevajalikest võrguühendustest ja viima nende läbilaskevõimet vastavusse tegelike vajadustega. Seetõttu on jätkuv massiivne investeerimine alakasutatud võrku äärmiselt riskantne riigi konkurentsivõime seisukohast.  Programmi III etapi raames tehtavate tööde maht ja maksumus on eelnevate etappidega võrreldes hüppeliselt suuremad. Kui siiski eeldada III etapi lõpetamist esialgu kavandatud ajal sellest tuleneva võrgutasude kasvuga, siis summa, mis ajatamisel vabaneks, oleks ca 75 miljonit eurot. Arvutused näitavad, et kui sellist summat kasutada varustuskindluse parandamiseks, väheneksid elektrikatkestustest põhjustatud kahjud ühiskonnale ca 48 miljoni euro võrra.  Probleemsete fiidrite näol on valdavalt tegu maapiirkonna paljasjuhtmeliste pikkade õhuliinidega, mis on ka vanad (ligikaudu 20 aastat paljasjuhtmeid enam ei paigaldata). Arvestatava riskiga probleemsete fiidritega on hõlmatud ligikaudu 4% liitumispunktidest (ligikaudu 300000 liitumispunktist) ja 2% klientidest (ligikaudu 650000 kliendist). Mitterakenduva fiidri kaitsmest tulenev ohutegur võib olla seotud arvutuslikult 12,5 hoone tuleõnnetusega aastas (0,004 % võrguga ühenduses olevast hoonest) ja Päästeameti statistika järgi kaudselt 26 korral aastas (0,009% võrguga ühenduses olevast hoonest).  Esineb lühisvoolu kordsusi kogu skaala ulatuses, kuid eristub seaduspärasus, et alla kolmekordse lühisvoolu kordsusega fiidrite arv hakkab kiiresti vähenema alates kordsusest 2.  Analüüsist selgub, et tuleb eristada võrguettevõtte võimalikke kahjusid ja elanikkonna võimalikke kahjusid. Tulemused näitavad, et ohutus sõltub eelkõige fiidri pikkusest ja  5 lühisvoolu suurusest ning seega fiidri kiireks väljalülitamiseks vajalik lühisvoolukordsus on praktikas sõltuvuses fiidri pikkusest ja liini tüübist (maakaabel, rippkeerdkaabel, paljasjuhe).  Analüüsist selgub, et avariide ja tulekahjude toimumist ei saa otseselt seostada kaitserakendumise mittevastavusega.  Analüüsist selgub, et ohutuse tase ei ole oluliselt mõjutatud isegi siis kui Elektrilevi OÜ jätkab madalpingevõrgu uuendamist endises tempos, kasutades seejuures tehniliselt ohutumaid rippkeerdkaableid. Rippkeerdkaablite paigaldamisel on sobiva ristlõike valikuga võimalik lahendada ka enamuse fiidrite (pikkus kaugema kliendini 1 (tihti kuni 1,4) km, kaitserakendumise probleemi. Üle 1 (1,4) km pikkuste fiidrite tuleb kaitserakenduse probleemi lahendamiseks lisaks rippkeerdkaabli kasutamisele vähendada erinevatel meetoditel (uute alajaamade paigaldamine, võrgu konfiguratsiooni muutmine) ka madalpingefiidrite pikkust. Kõrgema riskiga fiidrite kontsentratsioon on suurem hõreasustusega aladel eelkõige Võrtsjärve ümbruses ja Lõuna Eestis.  Kaitserakendumise programmi ei ole võimalik asendada kiiremini elluviidavate ja ökonoomsemate meetmete kasutamisega kui seda on piisavalt lühikeste ja sobiva ristlõikega juhtmega madalpingefiidrite ehitamine, sest tuleb täita ehitusaegseid nõudeid. Muid välisvõrkude kaitsevõtteid tuleohutuse tagamiseks pole tunnustatud. Kõik muud meetmed saavad olla ainult ajutiselt ohutuse olukorda leevendavad. Kokkuvõtlikult leiab Elektrilevi OÜ, et kaitserakendumise teemat on analüüsitud mitmekülgselt ja põhjalikult. Teemaga on tegelenud üksikasjalikult Konkurentsiamet, Tehnilise Järelevalve Amet ja Tallinna Tehnikaülikool. Elektrilevi OÜ on teemat uurinud analüütilisel ja praktilisel tasemel igapäevaselt alates aastast 2010. Majanduslik ja ohutusalane analüüs näitab, et kaitserakendumise programmi III etapi ajatamine on igati otstarbekas ja Elektrilevi OÜ võrgu uuendamise investeeringute jätkumisel ei põhjusta täiendavaid ega suurenevaid riske. Ka käesoleval hetkel on arvestatava riskiga hõlmatud ainult väheldane osa võrguga ühendatud hoonetest ja statistikast tulenev ohutegur on olematult väike. Kõik võimalikud kaitserakendumisega seotud sündmused ja tegevused on Elektrilevi OÜ organisatsioonis süsteemselt jälgitavad juhtkonnapoolsel regulaarsel ülevaatusel ning organisatsioon on suutlik kiirelt reageerima ohutuse taseme muutusele. Tulenevalt ohutusalasest analüüsist saadud järeldustest teeb Elektrilevi OÜ taotluses nr VHS- 1/1782-4 täiendavad ettepanekud:  Kuna on oluline, et Elektrilevi OÜ jätkaks ohutuse tagamiseks madalpinge võrgu uuendamist endises tempos, siis põhiliseks meetmeks kaitserakendumise programmi ajatamise võimaldamisel on paljasjuhtmeliste madalpinge õhuliinide osakaalu vähendamine 0%-ni aastaks 2030. Seejuures madalpinge paljasjuhtmete puudumine ei võrdsustu automaatselt ettekirjutise täitmisega. Meede on suunatud madalpinge võrgu 1. osale analüüsi joonisel 4.1.  Ohutuse olukorra leevendamiseks Elektrilevi OÜ aastani 2030 pingetustab või demonteerib aastas 20 km madalpinge õhuliinide harusid, mis ei ole pikaajaliselt kasutuses. Leevendav meede on suunatud madalpinge võrgu eelkõige 2. osale (avaldab kaasnevat mõju 3. osale ja olenevalt võrgu skeemist 1. osale) analüüsi joonisel 4.1.  Ohutuse üldise olukorra parandamiseks Elektrilevi OÜ defekteerib edaspidi koos enda elektripaigaldisega ka mitte Elektrilevi OÜ vastutusalas olevaid madalpinge õhuliinide sisestused hoonetesse ning teavitab sisestuse kehva tehnilise seisukorra tuvastamisel  6 vastava hoone võrguteenuse klienti. Defekteerimine toimub Elektrilevi OÜ enda elektripaigaldiste defekteerimise järjekorras. Leevendav meede on suunatud hoone sisese elektripaigaldise 3. osale analüüsi joonisel 4.1.  Kõikide meetmete täitmise aastased mahud esitab Elektrilevi OÜ Tehnilise Järelevalve Ametile koos ettekirjutuse täitmise raportiga.  Kõikide esitatud meetmete täitmise mitteotstarbekuse või võimatuse ilmnemisest teavitab Elektrilevi OÜ Tehnilise Järelevalve Ametit koheselt. Elektrilevi OÜ ettepanek III etapi fiidrite korrastamiseks mahtude osas aastate lõikes on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Korrastavate fiidrite mahtude jaotus III etapis (aastatel 2018-2030) Aasta Ajatatud programm (fiidrit tk.) 2018 1000 2019 1000 2020 1000 2021 500 2022 500 2023 500 2024 500 2025 500 2026 400 2027 400 2028 400 2029 400 2030 400 Kokku 7500 Vaadanud läbi Elektrilevi OÜ taotluse leiab TJA, et: 1. Majanduslikult on Elektrilevi OÜ taotlus ajatada programmi III etapp pikema aja peale otstarbekas, kuna praegu ettenähtud mahus ja ajakavaga programmi elluviimisel on ilmselt vajalik võrgutasude tõus. Samuti on prognoositav võrgustruktuuri muutmise vajadus tulenevalt tarbijate ümber paiknemisega. Seetõttu ei ole mõistlik suurte investeeringute tegemine võrkudesse, mida kas ei kasutata või on alakasutatud. Võrgu uuendamine ja korrastamine aga tuleks planeerida vastavalt reaalselt kujunevale olukorrale ja seda programmi tähtaja pikendamine võimaldaks. Ka võimaldab programmi tähtaja pikendamine suunata vahendeid võrgu varustuskindluse parandamiseks, mis omakorda parandaks ka võrkude ohutustaset. 2. Elektrilevi OÜ poolt tellitud TTÜ Elektrotehnika Instituudi analüüsist selgub, et probleemsed liinid asuvad valdavalt hajaasutustega maapiirkodades, kus probleemist puudutatavaid tarbijaid on vähe. Analüüsi põhjal on tarbijaid, mida toidetakse probleemsete liinidega vaid 2% tarbijate koguarvust. Seega on probleemsete liinide kogumõju väike. 3. Analüüsis käsitleti ka võimalikku seost kaitserakenduse mittevastavuse ja elektrilöögi ja tulekahju tekke vahel. Kaitserakenduse mittevastavuse ja elektrilöögi vahel otsest seost ei ole. Tulekahju tekke ohu puhul leiti, et mitterakenduva fiidri kaitsmest tulenev ohutegur võib olla seotud arvutuslikult 12,5 hoone tuleõnnetusega aastas (0,004 %  7 võrguga ühenduses olevast hoonest). Analüüsist aga selgub ka, et avariide ja tulekahjude toimumist ei saa siiski otseselt seostada kaitserakendumise mittevastavusega. Seega programmi täitmise ajakava pikendamine elektrilöögi ja tulekahju tekke ohtu ei suurenda. 4. Analüüsi tulemused näitavad, et ohutus sõltub eelkõige fiidri pikkusest ja lühisvoolu suurusest ning seega fiidri kiireks väljalülitamiseks vajalik lühisvoolukordsus on praktikas sõltuvuses fiidri pikkusest ja liini tüübist (maakaabel, rippkeerdkaabel, paljasjuhe). Analüüsist selgub, et ohutuse tase ei ole oluliselt mõjutatud isegi siis kui Elektrilevi OÜ jätkab madalpingevõrgu uuendamist endises tempos, kasutades seejuures tehniliselt ohutumaid rippkeerdkaableid. Rippkeerdkaablite paigaldamisel on sobiva ristlõike valikuga võimalik lahendada ka enamuse fiidrite kaitserakendumise probleemi. Pikemate fiidrite puhul tuleb kaitserakenduse probleemi lahendamiseks lisaks rippkeerdkaabli kasutamisele vähendada erinevatel meetoditel (uute alajaamade paigaldamine, võrgu konfiguratsiooni muutmine) ka madalpingefiidrite pikkust. Ka ei ole kaitserakenduse programmi võimalik asendada teiste kiiremini elluviidavate ja ökonoomsemate meetmetega. 5. Elektrilevi OÜ on esitanud ka täiendavad ettepanekud ohutuse suurendamiseks:  Paljasjuhtmeliste madalpinge õhuliinide osakaalu vähendamine 0%-ni aastaks 2030.  Elektrilevi OÜ pingetustab või demonteerib aastani 2030 aastas 20 km madalpinge õhuliinide harusid, mis ei ole pikaajaliselt kasutuses.  Elektrilevi OÜ defekteerib edaspidi koos enda elektripaigaldisega ka mitte Elektrilevi OÜ vastutusalas olevaid madalpinge õhuliinide sisestused hoonetesse ning teavitab sisestuse kehva tehnilise seisukorra tuvastamisel vastava hoone võrguteenuse klienti. Elektrilevi OÜ täiendavad ettepanekud ohutuse suurendamiseks on asjakohased ja vajavad Elektrilevi OÜ poolt rakendamist. Kokkuvõtvalt leiab TJA, et kaitserakendumise teemat on analüüsitud mitmekülgselt ja põhjalikult. Teemat on käsitletud majanduslikust aspektist Konkurentsiameti poolt tellitud Elektrilevi OÜ investeeringute analüüsis ja ohutusaspektist Tallinna Tehnikaülikooli Elektrotehnika Instituudilt analüüsis „Madalpingefiidrite kaitserakendumise kaardistamine ja olukorra analüüs ettevõttes Elektrilevi OÜ ning soovitatavad meetmed ohutuse taseme tagamiseks“. Majanduslik ja ohutusalane analüüs näitab, et kaitserakendumise programmi III etapi ajatamine on igati otstarbekas ja Elektrilevi OÜ võrgu uuendamise investeeringute jätkumisel ei põhjusta täiendavaid ega suurenevaid riske. Ka on arvestatava riskiga hõlmatud ainult väheldane osa võrguga ühendatud hoonetest ja statistikast tulenev ohutegur on väga väike.