Kirja edastamine

Lisa 1 Otsuse „Ülemiste kergliiklustunnelite rajamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ juurde Ülemiste kergliiklustunnelite rajamise eelhinnang 1. Üldine teave 1.1. Ehitustööde läbiviimise taustainformatsioon Taotleja Roadplan OÜ (registrikood 12432118, aadress Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Tiigi tn 78, 50410, e-posti aadress [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2211271/12634 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks: 1. Rajatis Jalakäijate tunnel nr 5 (Ehitisregistri kood 221390493) 2. Rajatis Jalakäijate ja sõidukite tunnel nr 3 (Ehitisregistri kood 221390494) 3. Rajatis Jalakäijate tunnel nr 2 (Ehitisregistri kood 221390495) 4. Rajatis Jalakäijate tunnel nr 1a (Ehitisregistri kood 221390496) 5. Rajatis Sademeveekanalisatsioon ja drenaaž (Ehitisregistri kood 221391183) Ehitustööd toimuvad Harju maakonnas, Tallinnas, kinnistutel Peterburi tee 36, Vesse põik 17, Suur-Sõjamäe tänav T3, Suur-Sõjamäe tänav T4 ja Ülemiste raudteejaam (katastritunnused 78403:314:0136, 78403:315:0096 ja 78403:315:0127). Projekteerimistingimused nr 2111802/05252 väljastas TTJA raudtee alla kavandatavatele viiele tunnelile, millega soovitakse projekteerimistingimusi linnaruumi ühendavatele tunnelitele Rail Balticu väljaehitamise käigus. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse staadiumis kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 p 8. Määruse nr 224 § 13 punkti 8 kohaselt tuleb tee rajamisel või laiendamisel, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamisel või laiendamisel ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul kaaluda ja anda eelhinnang selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnang koostati keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ alusel. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 89 annab ehitusloa TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. 2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid. 2.1. Tegevuse iseloom ja maht Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada Suur-Sõjamäe tee ja Ülemiste raudtee alused kergliiklustunnelid, mis võimaldavad tagada jalakäijatele ja jalgratturitele ohutumad, atraktiivsemad ja mugavamad liikumisvõimalused raudteega ristumisel ning luua puhtam, keskkonnahoidlikum, turvalisem ja aktiivsem linnakeskkond. Projekteerimistööde I etapiga on lahendatud nii konstruktiivne kui ka kanalisatsiooni välisvõrgu osa ehitus. I etapis ehitatakse välja tunneli kehandid raudtee maa-ala piires. II etapis jätkatakse tunnelit lõuna suunas, Suur- Sõjamäe tänava alt läbi. Projekteeritud tunneli kandevkonstruktsioon on raudbetoonist. Tunnelid ehitatakse avatud kaevikus, süvistatult lubjakivisse. Projekteeritud tunnelite kandevkonstruktsioonid on järelpingestatud raudbetoonist (tunnelid 2 ja 5) või raudbetoonist (1a ja 3). Tunnelid ehitatakse avatud kaevikus, lubjakivile rajatud taldmikele. Projekteeritud tunnelid on monoliitsed raudbetoonist raamkonstruktsioonid. 2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega. Kavandatav tegevus toimub teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ ning „Lasnamäe tööstusalade üldplaneering“ aladel. Projekteerimisel on arvestatud lähteülesandes ja tehnilistes tingimustes/kirjelduses viidatud varem koostatud ja perspektiivsete projektidega: - OÜ Projektkeskus töö nr 290 (Suur-Sõjamäe piirkonna sademee ärajuhtimise skeem variant C1); - Infragate Eesti AS töö nr K1-109 Ülemiste ülevoolukollektori kontrollarvutuse teostamine ning Katusepapi piirkonna kanalisatsiooni lahkvoolseks muutmise uurimistöö-skeem; - Skepast&Puhkim OÜ tööga nr 20170048 (Suur-Sõjamäe tn (Kesk-Sõjamäe tn – J.Smuuli tee) ja SuurSõjamäe põik tn rekonstrueerimise põhiprojekt; - Reaalprojekt OÜ tööga nr P20037 „Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine“; - Zaha Hadid Architects/Esplan OÜ tööga nr 3196 „Ülemiste Ühisterminali projekteerimine“. Sama piirkonna kohta on koostatud Reaalprojekt OÜ töö RBDTD-EE-DS2-DPS1 „Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine“, millega on ette nähtud raudtee rekonstrueerimine seoses Rail Baltica Ülemiste ühisterminali rajamisega. Projekteeritavate tunnelite asukohas muutuvad 1520mm teede teljed, vähendatakse 1520 mm teede arvu, uuendatakse tehnovõrke ja lisanduvad kolm 1435mm teed. Projekteeritud alale ulatub või piirneb detailplaneeringutega, kuid projekteeritud tunnelite lahendused ei ole konfliktis detailplaneeringutes kavandatud ehitusõigusega ega takista seeläbi detailplaneeringute realiseerimist. Tunnel nr 1 - Suur-Sõjamäe tn 14b kinnistu detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 19.09.2002 otsusega nr 365 (TPR nr DP007210). Tunnel nr 2 - Suur-Sõjamäe, Lõõtsa, Sepise, Valukoja ja ääsi tänava vahelise ala detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 27.01.2011 otsusega nr 6 (TPR nr DP027070). Tunnel nr 3 - Lõõtsa tn 5 // Sepapaja tn 4, Sepapaja tn 2 ja Sepapaja tn 1 // Suur-Sõjamäe tn 12 kinnistute detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 09.08.2017 korraldusega nr 1159-k (TPR nr DP040680). - Suur-Sõjamäe, Lõõtsa, Sepise, Valukoja ja ääsi tänava vahelise ala detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 27.01.2011 otsusega nr 6 (TPR nr DP027070). Tunnel nr 5 - Peterburi tee, Tartu mnt ja Ülemiste tee vahelise ala detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 30.10.2013 korraldusega nr 1507-k (TPR nr DP0019110). - Peterburi tee 2 ja Ülemiste tee 5 kinnistute osade detailplaneering. Algatatud Tallinna Linnavalitsuse 17.06.2015 korraldusega nr 1014-k (TPR nr DP038610). - Ülemiste ühisterminali detailplaneering. Algatatud Tallinna Linnavalitsuse 12.02.2014 korraldusega nr 199-k (TPR nr DP038610). - Suur-Sõjamäe tn 2 ja 4 kinnistute detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 01.12.2010 korraldusega nr 1837-k (TPR nr DP028440). Detailplaneering on ellu viidud. - Suur-Sõjamäe tn 4 kinnistu detailplaneering. Algatamisettepanek esitatud 15.02.2021 (TPR nr DP045560). 2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Tunnelid on ehitatud raudbetoonist ning tunnelid rajatakse lubjakivist pinnasesse. Lisaks kasutatakse killustikku fr. 16/32 mm, mh ballastkillustikku ja lubjakivikillustikku, valubetooni ja liiva. 2.4. Tegevuse energiakasutus Energiakasutus leiab aset ehitusperioodil ehitusmasinate kütuse tarbimisel (bensiin, diisel), objekti kontori (nt soojakud) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi. Kasutusperioodil leiab energiakasutus aset rongide energiatarbimise näol. 2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda. Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 50 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras. Tehnovõrgud (elektrikaablid, torustikud jms), mis on kasutusest maas eemaldada võimalikult suures ulatuses, saadud materjalid suunata taaskasutusse. Korralikud seadmed ja detailid, nt valgustid, äärekivid, suunata võimalusel korduskasutusse. Lammutusjäätmete nt betooni taaskasutamine kohapeal või väljaspool ehitusplatsi täitematerjalina kooskõlastada eelnevalt riigi Keskkonnaametiga (www.keskkonnaamet.ee). Välistada tuleb kasvupinnase reostamine ja ülemäärane tihendamine. Kui ehitustööde alas on varasemalt teada võimalik pinnasereostuse oht, tuleb pinnasetööde teostamisel jälgida pinnase omadusi. Kui väljakaevatavas pinnases on tunda kütusele iseloomulikku lõhna või näha pinnasekihtides selgesti eristuvat reostust, teavitada sellest koheselt kohalikku omavalitsust. Reostuskolde likvideerimiseni muu reostuse levikut soodustav tegevus tuleb peatada. 2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega (sh korrektne tähistus, töökorras masinad jne) ja töökorras masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui kasutusperioodil erinevate vedelike või kütuste leket maapinnale ja seeläbi lähedalolevatesse veekogudesse. Minimeerida tuleb tulekahju oht, et vältida mürgiste põlemisjääkide eritumist õhku. Tuleohu võib põhjustada vandalism, tööohutuse nõuete rikkumine või mittekorras seadmed. Avarii esinemisel tuleb viivitamatult teavitada Päästeametit ja Tallinna Strateegiakeskust. 2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub. 3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid. 3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Ehitustöödega hõlmatav ala asub Tallinna linnas transpordimaal, raudtee kaitsevööndis. Projektiala piirkonnas paiknevad lisaks transpordimaa sihtotstarbega katastriüksustele ärimaad. Vähesemal määral on ka ühiskondliku maa ja elamumaa ala. Projektiala piirkonnas on tegemist inimtegevusest oluliselt mõjutatud alaga, kus kaitstavaid loodusobjekte ega keskkonnakaitselist väärtust omavaid elemente ei ole. Umbes 240 m Kitseküla suunas planeeritakse eraldiseisva projektiga veel kahte raudteealuse kergliiklustunneli rajamist ning autode viadukti laiendamist kergliiklustee jaoks. Lisaks on planeeritud Ülemiste jaama mitmed ümberehitused seoses Rail Balticu rajamisega, sh Ülemiste ühisterminali rajamine. Kavandatava tegevuse ala asub B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualal, Tallinna Vesi AS Veepuhastusjaama ohuala (ohutüüp mürgisus, kemikaal kloor )piirkonnas, C- kategooria ohtlike ettevõttete ohualas Olerex AS Peterburi tankla (ohutüüp soojuskiirgus ja ülerõhk, kemikaalid propaan-butaan ehk LPG(4.12); Bensiin(41.85); CNG(2.11); Diiselkütus(84.5)) piirkonnas ning Premia Tallinna Külmhoone AS Jäätisevabriku (ohutüüp mürgisus, kemikaal ammoniaak(5.0)) piirkonnas. Kemikaaliseaduse § 32 lg 4 p 3 kohaselt tuleb ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jäävale maa-alale ehitise kavandamisel esitada ehitusprojekt Päästeametile kooskõlastamiseks. 3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Uuringu kohaselt paikneb uurimispiirkond Põhja-Eesti lubjakivi alvari alal, kus looduslikult esineb lubjakivi õhukese pinnakatte all juba ca 0,5m sügavusel, kuid tulenevalt piirkonna tööstustegevusest katab looduslike pinnased täitepinnased. Täitepinnased on väga heterogeense koostisega, koosnedes paiguti ehitusprahist, pööratud mullasegustest moreen- ja liivpinnastest. Raudtee alal esineb ballastikiht. Samuti võib täites esineda tänaseks lammutatud rajatiste vundamente. Tegemist on kaitsmata põhjaveega alaga, mistõttu vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Piirkonnas on levinud Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri- Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega <0,1 ls-1m-1. Geoloogilises uuringus on välja toodud 3 pinnasekihti: 1. Täide. Kiht sisaldab killustikku, paesõelmeid, mullaseguseid liiv- ja moreenpinnaseid, lubjakivi ja selle tükke, ehitusprahti ja asfalti. 2. Savimöllmoreen. Peamiselt möllise vahetäitega veeristik, mis sisaldab lubjakivi ja tardkivi materjali. 3. Lubjakivi. Aluspõhjaline lubjakivi, mille ülemine osa on paiguti murenenud. Murenenud osa paksus on vahemikus 0,2...0,6 mm. Ülemine vabapinnaline veekiht esineb juba täitepinnastes. See on enamasti hooajalise iseloomuga. Lubjakivides esineb Silur-Ordoviitsiumi veekiht, mille pind hüdrogeoloogiliste kaartide alusel on 35-36 m abs. 3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Märgalasid alal ega selle lähiümbruses ei esine. Teave kõrge väärtusega looduslikest või poollooduslikest taimekooslustest planeeritava tegevuse naabruses puudub, samuti puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Kaitsealuste liikide elukohad ja kultuurimälestised ehitusalal puuduvad. 3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Tööde lähipiirkonda elamualasid ei jää. Tegevuse lähipiirkonnas töötavatele või piirkonnas liikuvatele inimestele võib negatiivne mõju avalduda ehitus- ja kasutusaegse müra ja vibratsiooni esinemise näol. Teisest küljest avaldab kergliiklustunnelite rajamine inimestele positiivset mõju, muutes turvalisemaks ja meeldivamaks raudteede ületamise ning lühendades liikumistrajektoore. 4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang, kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS-e § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne oluline keskkonnamõju. Nullalternatiiviks on käesoleval juhul olukord, kus midagi ei muutu (ehitustegevust ei toimu). Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust. 4.1. Keskkonnamõju suurus Võrreldes 0-alternatiiviga on mõju keskkonnale olemas, kuid leevendavaid meetmeid kasutusele võttes pole tegemist olulise mõjuga. 4.2. Mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus) Ehitustegevuse mõjuala piirneb peamiselt kinnistutega, kuhu rajatised püstitatakse, vähesel määral võib müra ja vibratsioon levida ka naaberkinnistutele. Kavandatavast tegevusest enamus toimub olemasoleva raudtee maa-alal. Kuna kavandatav tegevus paikneb kaitsmata põhjaveega alal, kus pinnases ja põhjavees on tuvastatud ohtlike ainete sisaldust, on eriti oluline pöörata tähelepanu ehitusaegse vee- ja pinnasereostuse tuvastamisele ning ohu vältimisele. Lasnamäe piirkonna jääkreostuskolded on ohtlikud eelkõige seetõttu, et ala pinnakate on väga õhuke ning reostus võib levida põhjavette. Põhjavesi voolab üldiselt lõunast põhja, kuid praeguseks on voolusuund Väo karjääri, Laagna tee süvendi ja muude tehisdreenide tõttu tihedalt arendatavas piirkonnas muutunud. Kuna põhjavee reostuse korral esineb oht, et reostus kandub lõunapoolsetelt aladelt põhja poole, Lasnamäe elamualadele, on tähtis tööde teostamisel tuvastatavad reostuskolded nõuetekohaselt likvideerida. 4.3. ja 4.4 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Ehitusaegne mõju on ajutine ning tõenäoliselt inimestele negatiivne: liikluse ümberkorraldus ja ehitustöödega kaasnev müra ja vibratsioon. Kasutusaegne mõju on pigem positiivne: läbi kergliiklustunnelite muutub jalakäijatele ja jalgratturitele liiklemine mugavamaks ja turvalisemaks. 4.5. ja 4.6. Mõju piiriülesus ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale Piiriülene mõju puudub. Ehitusalal ega selle lähiümbruses ei paikne kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid, mida kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada. 4.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Umbes 240 m Kitseküla suunas planeeritakse eraldiseisva projektiga kahe Tartu mnt-l asuva raudteealuse kergliiklustunneli rajamist. Lisaks toimuvad Ülemiste jaamas mitmed ümberehitused seoses Rail Balticu rajamisega, sh Ülemiste ühisterminali rajamine. Arvestades tunnelite rajamise iseloomu ning omavahelist, pole olulist koosmõju ette näha. Jälgida tuleb kõiki KMH eelhinnangus välja toodud leevendusmeetmeid ning vältida reostuse teket, mis võiks jõuda pinna- või põhjavette. 4.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh seadusandlusest tulenevad) võimalused 1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A) (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00- 07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. 2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl 8-17 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada. 3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. 4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine. 5. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate kasutamine töös, millel on silmaga nähtav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. 6. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel vältida ülemäärast valgustamist. Valgustid tuleb suunata vaid valgustamist vajavale objektile ja vältida tuleb valguse hajumist. 7. Müratasemete hindamiseks tuleb läbi viia mürauuring. 5. Kokkuvõte ja järeldused, sh leevendavad meetmed 5.1. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele ega kultuuripärandile. Kergliiklustunnelite rajamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Müratasemete hindamiseks tuleb läbi viia mürauuring. Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal Kirjalikud allikad • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus • Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ • Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ • „Ülemiste raudteejaama tunnelite 1a, 2, 3 ja 5 ehitusprojekt. I etapp.“ Eelprojekt. Roadplan OÜ. • „Ülemiste raudteejaama tunnelite 1a, 2, 3 ja 5 ehitusprojekt. Tunnel nr 1a“ 02_EK Ehituskonstruktsioonide osa. Stricto Project OÜ • „Ülemiste raudteejaama tunnelite 1a, 2, 3 ja 5 ehitusprojekt. Tunnel nr 2“ 02_EK Ehituskonstruktsioonide osa. Stricto Project OÜ Kaardirakendused  • Maainfo kaardirakendus: katastrikaart, lähteülesanded, hinna- ja viljakustsoonid, kõrgusandmed • Kitsendused: katastriüksuse kasutamise kitsendusi põhjustavad objektid ja piiranguvööndid • Looduskaitse ja Natura 2000 alad: looduskaitsealused objektid ja Natura 2000 alade piirid • Kultuurimälestised: muinsuskaitseobjektid, muinsuskaitsealad, muinsuskaitse piiranguvööndid • Maardlate kaardirakendus: keskkonnaregistri maardlad ja mäeeraldised, maavarade varud • Mullastiku kaardirakendus: mullaareaalid mullanimetusega ja põllumassiivid • Geoloogia kaardirakendus: aluspõhi, pinnakate, hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstus, geomorfoloogia, geoloogilised isojooned • Planeeringute kaardirakendus: detail-, üld- ja maakonnaplaneeringute andmed • Pärandkultuuri kaardirakendus: pärandkultuuri objektid • Ehitusgeoloogia kaardirakendus: ehitusgeoloogia andmekogu • Üleujutuste rakendus • Kallete ja nitraaditundliku ala kaart • Karuputke tõrjumise ja loodushoiutööde kaardirakendus • Maaparandussüsteemide kaardirakendus Koostaja: Camilla Kastein 667 2065 [email protected] OTSUSE EELNÕU Ülemiste kergliiklustunnelite rajamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Taotleja Roadplan OÜ (registrikood 12432118, aadress Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Tiigi tn 78, 50410, e-posti aadress [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2211271/12634 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks: 1. Rajatis Jalakäijate tunnel nr 5 (Ehitisregistri kood 221390493) 2. Rajatis Jalakäijate ja sõidukite tunnel nr 3 (Ehitisregistri kood 221390494) 3. Rajatis Jalakäijate tunnel nr 2 (Ehitisregistri kood 221390495) 4. Rajatis Jalakäijate tunnel nr 1a (Ehitisregistri kood 221390496) 5. Rajatis Sademeveekanalisatsioon ja drenaaž (Ehitisregistri kood 221391183) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse staadiumis kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 p 8. Määruse nr 224 § 13 punkti 8 kohaselt tuleb tee rajamisel või laiendamisel, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamisel või laiendamisel ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul kaaluda ja anda eelhinnang selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnang koostati keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ alusel. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 89 annab ehitusloa TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas, kuid meetmeid kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele ega kultuuripärandile. Kergliiklustunnelite rajamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Müratasemete hindamiseks tuleb läbi viia mürauuring. Vajalikud keskkonnameetmed on eelhinnangu kohaselt järgmised: 1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A) (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00- 07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. 2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl 8-17 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada. 3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. 4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine. 5. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate kasutamine töös, millel on silmaga nähtav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. 6. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel vältida ülemäärast valgustamist. Valgustid tuleb suunata vaid valgustamist vajavale objektile ja vältida tuleb valguse hajumist. 7. Müratasemete hindamiseks tuleb läbi viia mürauuring. Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi. Võttes aluseks KeHJS § 6 lg 2 p 10 ja lg 4, § 6¹, § 9 lg 1, § 11 lg 2², 2³, 2⁴, 4, 8; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 8; majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 4 lg 1 p 8: otsustan: jätta Ülemiste kergliiklustunnelite rajamise ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata. Saatja: "Camilla Kastein" <[email protected]> Saaja: "MKM info", [email protected], [email protected] Teema: Dokumendi nr 16-12/22-06102-019 edastamine Kuupäev: 2023-01-04 11:00 Tere Edastame Teile dokumendi nr 16-12/22-06102-019. Lugupidamisega Camilla Kastein ehituse tegevusõiguse talituse peaspetsialist &#43;372 667 2065 | [email protected] www.ttja.ee | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla tn 10A, 10122 Tallinn OTSUSE EELNÕU Ülemiste kergliiklustunnelite rajamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Taotleja Roadplan OÜ (registrikood 12432118, aadress Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Tiigi tn 78, 50410, e-posti aadress [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2211271/12634 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks: 1. Rajatis Jalakäijate tunnel nr 5 (Ehitisregistri kood 221390493) 2. Rajatis Jalakäijate ja sõidukite tunnel nr 3 (Ehitisregistri kood 221390494) 3. Rajatis Jalakäijate tunnel nr 2 (Ehitisregistri kood 221390495) 4. Rajatis Jalakäijate tunnel nr 1a (Ehitisregistri kood 221390496) 5. Rajatis Sademeveekanalisatsioon ja drenaaž (Ehitisregistri kood 221391183) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse staadiumis kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 p 8. Määruse nr 224 § 13 punkti 8 kohaselt tuleb tee rajamisel või laiendamisel, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamisel või laiendamisel ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul kaaluda ja anda eelhinnang selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnang koostati keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ alusel. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 89 annab ehitusloa TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas, kuid meetmeid kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele ega kultuuripärandile. Kergliiklustunnelite rajamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Müratasemete hindamiseks tuleb läbi viia mürauuring. Vajalikud keskkonnameetmed on eelhinnangu kohaselt järgmised: 1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A) (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00- 07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. 2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl 8-17 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada. 3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. 4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine. 5. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate kasutamine töös, millel on silmaga nähtav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. 6. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel vältida ülemäärast valgustamist. Valgustid tuleb suunata vaid valgustamist vajavale objektile ja vältida tuleb valguse hajumist. 7. Müratasemete hindamiseks tuleb läbi viia mürauuring. Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi. Võttes aluseks KeHJS § 6 lg 2 p 10 ja lg 4, § 6¹, § 9 lg 1, § 11 lg 2², 2³, 2⁴, 4, 8; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 8; majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 4 lg 1 p 8: otsustan: jätta Ülemiste kergliiklustunnelite rajamise ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata.  Lisa 1 Otsuse „Ülemiste kergliiklustunnelite rajamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ juurde Ülemiste kergliiklustunnelite rajamise eelhinnang 1. Üldine teave 1.1. Ehitustööde läbiviimise taustainformatsioon Taotleja Roadplan OÜ (registrikood 12432118, aadress Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Tiigi tn 78, 50410, e-posti aadress [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2211271/12634 alljärgnevate rajatiste ehitamiseks: 1. Rajatis Jalakäijate tunnel nr 5 (Ehitisregistri kood 221390493) 2. Rajatis Jalakäijate ja sõidukite tunnel nr 3 (Ehitisregistri kood 221390494) 3. Rajatis Jalakäijate tunnel nr 2 (Ehitisregistri kood 221390495) 4. Rajatis Jalakäijate tunnel nr 1a (Ehitisregistri kood 221390496) 5. Rajatis Sademeveekanalisatsioon ja drenaaž (Ehitisregistri kood 221391183) Ehitustööd toimuvad Harju maakonnas, Tallinnas, kinnistutel Peterburi tee 36, Vesse põik 17, Suur-Sõjamäe tänav T3, Suur-Sõjamäe tänav T4 ja Ülemiste raudteejaam (katastritunnused 78403:314:0136, 78403:315:0096 ja 78403:315:0127). Projekteerimistingimused nr 2111802/05252 väljastas TTJA raudtee alla kavandatavatele viiele tunnelile, millega soovitakse projekteerimistingimusi linnaruumi ühendavatele tunnelitele Rail Balticu väljaehitamise käigus. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse staadiumis kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 p 8. Määruse nr 224 § 13 punkti 8 kohaselt tuleb tee rajamisel või laiendamisel, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamisel või laiendamisel ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul kaaluda ja anda eelhinnang selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnang koostati keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ alusel. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 89 annab ehitusloa TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. 2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid. 2.1. Tegevuse iseloom ja maht Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada Suur-Sõjamäe tee ja Ülemiste raudtee alused kergliiklustunnelid, mis võimaldavad tagada jalakäijatele ja jalgratturitele ohutumad, atraktiivsemad ja mugavamad liikumisvõimalused raudteega ristumisel ning luua puhtam, keskkonnahoidlikum, turvalisem ja aktiivsem linnakeskkond. Projekteerimistööde I etapiga on lahendatud nii konstruktiivne kui ka kanalisatsiooni välisvõrgu osa ehitus. I etapis ehitatakse välja tunneli kehandid raudtee maa-ala piires. II etapis jätkatakse tunnelit lõuna suunas, Suur- Sõjamäe tänava alt läbi. Projekteeritud tunneli kandevkonstruktsioon on raudbetoonist. Tunnelid ehitatakse avatud kaevikus, süvistatult lubjakivisse. Projekteeritud tunnelite kandevkonstruktsioonid on järelpingestatud raudbetoonist (tunnelid 2 ja 5) või raudbetoonist (1a ja 3). Tunnelid ehitatakse avatud kaevikus, lubjakivile rajatud taldmikele. Projekteeritud tunnelid on monoliitsed raudbetoonist raamkonstruktsioonid. 2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega. Kavandatav tegevus toimub teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ ning „Lasnamäe tööstusalade üldplaneering“ aladel. Projekteerimisel on arvestatud lähteülesandes ja tehnilistes tingimustes/kirjelduses viidatud varem koostatud ja perspektiivsete projektidega: - OÜ Projektkeskus töö nr 290 (Suur-Sõjamäe piirkonna sademee ärajuhtimise skeem variant C1); - Infragate Eesti AS töö nr K1-109 Ülemiste ülevoolukollektori kontrollarvutuse teostamine ning Katusepapi piirkonna kanalisatsiooni lahkvoolseks muutmise uurimistöö-skeem; - Skepast&Puhkim OÜ tööga nr 20170048 (Suur-Sõjamäe tn (Kesk-Sõjamäe tn – J.Smuuli tee) ja SuurSõjamäe põik tn rekonstrueerimise põhiprojekt; - Reaalprojekt OÜ tööga nr P20037 „Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine“; - Zaha Hadid Architects/Esplan OÜ tööga nr 3196 „Ülemiste Ühisterminali projekteerimine“. Sama piirkonna kohta on koostatud Reaalprojekt OÜ töö RBDTD-EE-DS2-DPS1 „Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine“, millega on ette nähtud raudtee rekonstrueerimine seoses Rail Baltica Ülemiste ühisterminali rajamisega. Projekteeritavate tunnelite asukohas muutuvad 1520mm teede teljed, vähendatakse 1520 mm teede arvu, uuendatakse tehnovõrke ja lisanduvad kolm 1435mm teed. Projekteeritud alale ulatub või piirneb detailplaneeringutega, kuid projekteeritud tunnelite lahendused ei ole konfliktis detailplaneeringutes kavandatud ehitusõigusega ega takista seeläbi detailplaneeringute realiseerimist. Tunnel nr 1 - Suur-Sõjamäe tn 14b kinnistu detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 19.09.2002 otsusega nr 365 (TPR nr DP007210). Tunnel nr 2 - Suur-Sõjamäe, Lõõtsa, Sepise, Valukoja ja ääsi tänava vahelise ala detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 27.01.2011 otsusega nr 6 (TPR nr DP027070). Tunnel nr 3 - Lõõtsa tn 5 // Sepapaja tn 4, Sepapaja tn 2 ja Sepapaja tn 1 // Suur-Sõjamäe tn 12 kinnistute detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 09.08.2017 korraldusega nr 1159-k (TPR nr DP040680). - Suur-Sõjamäe, Lõõtsa, Sepise, Valukoja ja ääsi tänava vahelise ala detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 27.01.2011 otsusega nr 6 (TPR nr DP027070). Tunnel nr 5 - Peterburi tee, Tartu mnt ja Ülemiste tee vahelise ala detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 30.10.2013 korraldusega nr 1507-k (TPR nr DP0019110). - Peterburi tee 2 ja Ülemiste tee 5 kinnistute osade detailplaneering. Algatatud Tallinna Linnavalitsuse 17.06.2015 korraldusega nr 1014-k (TPR nr DP038610). - Ülemiste ühisterminali detailplaneering. Algatatud Tallinna Linnavalitsuse 12.02.2014 korraldusega nr 199-k (TPR nr DP038610). - Suur-Sõjamäe tn 2 ja 4 kinnistute detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 01.12.2010 korraldusega nr 1837-k (TPR nr DP028440). Detailplaneering on ellu viidud. - Suur-Sõjamäe tn 4 kinnistu detailplaneering. Algatamisettepanek esitatud 15.02.2021 (TPR nr DP045560). 2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Tunnelid on ehitatud raudbetoonist ning tunnelid rajatakse lubjakivist pinnasesse. Lisaks kasutatakse killustikku fr. 16/32 mm, mh ballastkillustikku ja lubjakivikillustikku, valubetooni ja liiva. 2.4. Tegevuse energiakasutus Energiakasutus leiab aset ehitusperioodil ehitusmasinate kütuse tarbimisel (bensiin, diisel), objekti kontori (nt soojakud) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi. Kasutusperioodil leiab energiakasutus aset rongide energiatarbimise näol. 2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda. Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 50 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras. Tehnovõrgud (elektrikaablid, torustikud jms), mis on kasutusest maas eemaldada võimalikult suures ulatuses, saadud materjalid suunata taaskasutusse. Korralikud seadmed ja detailid, nt valgustid, äärekivid, suunata võimalusel korduskasutusse. Lammutusjäätmete nt betooni taaskasutamine kohapeal või väljaspool ehitusplatsi täitematerjalina kooskõlastada eelnevalt riigi Keskkonnaametiga (www.keskkonnaamet.ee). Välistada tuleb kasvupinnase reostamine ja ülemäärane tihendamine. Kui ehitustööde alas on varasemalt teada võimalik pinnasereostuse oht, tuleb pinnasetööde teostamisel jälgida pinnase omadusi. Kui väljakaevatavas pinnases on tunda kütusele iseloomulikku lõhna või näha pinnasekihtides selgesti eristuvat reostust, teavitada sellest koheselt kohalikku omavalitsust. Reostuskolde likvideerimiseni muu reostuse levikut soodustav tegevus tuleb peatada. 2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega (sh korrektne tähistus, töökorras masinad jne) ja töökorras masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui kasutusperioodil erinevate vedelike või kütuste leket maapinnale ja seeläbi lähedalolevatesse veekogudesse. Minimeerida tuleb tulekahju oht, et vältida mürgiste põlemisjääkide eritumist õhku. Tuleohu võib põhjustada vandalism, tööohutuse nõuete rikkumine või mittekorras seadmed. Avarii esinemisel tuleb viivitamatult teavitada Päästeametit ja Tallinna Strateegiakeskust. 2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub. 3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid. 3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Ehitustöödega hõlmatav ala asub Tallinna linnas transpordimaal, raudtee kaitsevööndis. Projektiala piirkonnas paiknevad lisaks transpordimaa sihtotstarbega katastriüksustele ärimaad. Vähesemal määral on ka ühiskondliku maa ja elamumaa ala. Projektiala piirkonnas on tegemist inimtegevusest oluliselt mõjutatud alaga, kus kaitstavaid loodusobjekte ega keskkonnakaitselist väärtust omavaid elemente ei ole. Umbes 240 m Kitseküla suunas planeeritakse eraldiseisva projektiga veel kahte raudteealuse kergliiklustunneli rajamist ning autode viadukti laiendamist kergliiklustee jaoks. Lisaks on planeeritud Ülemiste jaama mitmed ümberehitused seoses Rail Balticu rajamisega, sh Ülemiste ühisterminali rajamine. Kavandatava tegevuse ala asub B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualal, Tallinna Vesi AS Veepuhastusjaama ohuala (ohutüüp mürgisus, kemikaal kloor )piirkonnas, C- kategooria ohtlike ettevõttete ohualas Olerex AS Peterburi tankla (ohutüüp soojuskiirgus ja ülerõhk, kemikaalid propaan-butaan ehk LPG(4.12); Bensiin(41.85); CNG(2.11); Diiselkütus(84.5)) piirkonnas ning Premia Tallinna Külmhoone AS Jäätisevabriku (ohutüüp mürgisus, kemikaal ammoniaak(5.0)) piirkonnas. Kemikaaliseaduse § 32 lg 4 p 3 kohaselt tuleb ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jäävale maa-alale ehitise kavandamisel esitada ehitusprojekt Päästeametile kooskõlastamiseks. 3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Uuringu kohaselt paikneb uurimispiirkond Põhja-Eesti lubjakivi alvari alal, kus looduslikult esineb lubjakivi õhukese pinnakatte all juba ca 0,5m sügavusel, kuid tulenevalt piirkonna tööstustegevusest katab looduslike pinnased täitepinnased. Täitepinnased on väga heterogeense koostisega, koosnedes paiguti ehitusprahist, pööratud mullasegustest moreen- ja liivpinnastest. Raudtee alal esineb ballastikiht. Samuti võib täites esineda tänaseks lammutatud rajatiste vundamente. Tegemist on kaitsmata põhjaveega alaga, mistõttu vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Piirkonnas on levinud Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri- Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega <0,1 ls-1m-1. Geoloogilises uuringus on välja toodud 3 pinnasekihti: 1. Täide. Kiht sisaldab killustikku, paesõelmeid, mullaseguseid liiv- ja moreenpinnaseid, lubjakivi ja selle tükke, ehitusprahti ja asfalti. 2. Savimöllmoreen. Peamiselt möllise vahetäitega veeristik, mis sisaldab lubjakivi ja tardkivi materjali. 3. Lubjakivi. Aluspõhjaline lubjakivi, mille ülemine osa on paiguti murenenud. Murenenud osa paksus on vahemikus 0,2...0,6 mm. Ülemine vabapinnaline veekiht esineb juba täitepinnastes. See on enamasti hooajalise iseloomuga. Lubjakivides esineb Silur-Ordoviitsiumi veekiht, mille pind hüdrogeoloogiliste kaartide alusel on 35-36 m abs. 3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Märgalasid alal ega selle lähiümbruses ei esine. Teave kõrge väärtusega looduslikest või poollooduslikest taimekooslustest planeeritava tegevuse naabruses puudub, samuti puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Kaitsealuste liikide elukohad ja kultuurimälestised ehitusalal puuduvad. 3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Tööde lähipiirkonda elamualasid ei jää. Tegevuse lähipiirkonnas töötavatele või piirkonnas liikuvatele inimestele võib negatiivne mõju avalduda ehitus- ja kasutusaegse müra ja vibratsiooni esinemise näol. Teisest küljest avaldab kergliiklustunnelite rajamine inimestele positiivset mõju, muutes turvalisemaks ja meeldivamaks raudteede ületamise ning lühendades liikumistrajektoore. 4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang, kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS-e § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne oluline keskkonnamõju. Nullalternatiiviks on käesoleval juhul olukord, kus midagi ei muutu (ehitustegevust ei toimu). Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust. 4.1. Keskkonnamõju suurus Võrreldes 0-alternatiiviga on mõju keskkonnale olemas, kuid leevendavaid meetmeid kasutusele võttes pole tegemist olulise mõjuga. 4.2. Mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus) Ehitustegevuse mõjuala piirneb peamiselt kinnistutega, kuhu rajatised püstitatakse, vähesel määral võib müra ja vibratsioon levida ka naaberkinnistutele. Kavandatavast tegevusest enamus toimub olemasoleva raudtee maa-alal. Kuna kavandatav tegevus paikneb kaitsmata põhjaveega alal, kus pinnases ja põhjavees on tuvastatud ohtlike ainete sisaldust, on eriti oluline pöörata tähelepanu ehitusaegse vee- ja pinnasereostuse tuvastamisele ning ohu vältimisele. Lasnamäe piirkonna jääkreostuskolded on ohtlikud eelkõige seetõttu, et ala pinnakate on väga õhuke ning reostus võib levida põhjavette. Põhjavesi voolab üldiselt lõunast põhja, kuid praeguseks on voolusuund Väo karjääri, Laagna tee süvendi ja muude tehisdreenide tõttu tihedalt arendatavas piirkonnas muutunud. Kuna põhjavee reostuse korral esineb oht, et reostus kandub lõunapoolsetelt aladelt põhja poole, Lasnamäe elamualadele, on tähtis tööde teostamisel tuvastatavad reostuskolded nõuetekohaselt likvideerida. 4.3. ja 4.4 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Ehitusaegne mõju on ajutine ning tõenäoliselt inimestele negatiivne: liikluse ümberkorraldus ja ehitustöödega kaasnev müra ja vibratsioon. Kasutusaegne mõju on pigem positiivne: läbi kergliiklustunnelite muutub jalakäijatele ja jalgratturitele liiklemine mugavamaks ja turvalisemaks. 4.5. ja 4.6. Mõju piiriülesus ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale Piiriülene mõju puudub. Ehitusalal ega selle lähiümbruses ei paikne kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid, mida kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada. 4.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Umbes 240 m Kitseküla suunas planeeritakse eraldiseisva projektiga kahe Tartu mnt-l asuva raudteealuse kergliiklustunneli rajamist. Lisaks toimuvad Ülemiste jaamas mitmed ümberehitused seoses Rail Balticu rajamisega, sh Ülemiste ühisterminali rajamine. Arvestades tunnelite rajamise iseloomu ning omavahelist, pole olulist koosmõju ette näha. Jälgida tuleb kõiki KMH eelhinnangus välja toodud leevendusmeetmeid ning vältida reostuse teket, mis võiks jõuda pinna- või põhjavette. 4.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh seadusandlusest tulenevad) võimalused 1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A) (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00- 07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. 2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl 8-17 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada. 3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. 4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine. 5. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate kasutamine töös, millel on silmaga nähtav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. 6. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel vältida ülemäärast valgustamist. Valgustid tuleb suunata vaid valgustamist vajavale objektile ja vältida tuleb valguse hajumist. 7. Müratasemete hindamiseks tuleb läbi viia mürauuring. 5. Kokkuvõte ja järeldused, sh leevendavad meetmed 5.1. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele ega kultuuripärandile. Kergliiklustunnelite rajamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Müratasemete hindamiseks tuleb läbi viia mürauuring. Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal Kirjalikud allikad • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus • Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ • Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ • „Ülemiste raudteejaama tunnelite 1a, 2, 3 ja 5 ehitusprojekt. I etapp.“ Eelprojekt. Roadplan OÜ. • „Ülemiste raudteejaama tunnelite 1a, 2, 3 ja 5 ehitusprojekt. Tunnel nr 1a“ 02_EK Ehituskonstruktsioonide osa. Stricto Project OÜ • „Ülemiste raudteejaama tunnelite 1a, 2, 3 ja 5 ehitusprojekt. Tunnel nr 2“ 02_EK Ehituskonstruktsioonide osa. Stricto Project OÜ Kaardirakendused  • Maainfo kaardirakendus: katastrikaart, lähteülesanded, hinna- ja viljakustsoonid, kõrgusandmed • Kitsendused: katastriüksuse kasutamise kitsendusi põhjustavad objektid ja piiranguvööndid • Looduskaitse ja Natura 2000 alad: looduskaitsealused objektid ja Natura 2000 alade piirid • Kultuurimälestised: muinsuskaitseobjektid, muinsuskaitsealad, muinsuskaitse piiranguvööndid • Maardlate kaardirakendus: keskkonnaregistri maardlad ja mäeeraldised, maavarade varud • Mullastiku kaardirakendus: mullaareaalid mullanimetusega ja põllumassiivid • Geoloogia kaardirakendus: aluspõhi, pinnakate, hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstus, geomorfoloogia, geoloogilised isojooned • Planeeringute kaardirakendus: detail-, üld- ja maakonnaplaneeringute andmed • Pärandkultuuri kaardirakendus: pärandkultuuri objektid • Ehitusgeoloogia kaardirakendus: ehitusgeoloogia andmekogu • Üleujutuste rakendus • Kallete ja nitraaditundliku ala kaart • Karuputke tõrjumise ja loodushoiutööde kaardirakendus • Maaparandussüsteemide kaardirakendus Koostaja: Camilla Kastein 667 2065 [email protected]  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Päästeamet, Terviseamet 04.01.2023 nr 16-12/22-06102-019 Ülemiste tunnelite rajamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu ja eelhinnangu edastamine seisukoha saamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2211271/12634 Ülemiste tunnelite rajamiseks. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõikele 2² edastame Ülemiste tunnelite rajamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnangu seisukoha võtmiseks. Palume edastada oma seisukoht hiljemalt 16.01.2023 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas. Ehitusloa taotlusega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2211271/12634. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Lisad: 1. Ülemiste tunnelite eelhinnangu eelnõu 2. Ülemiste tunnelite KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu Camilla Kastein +372 667 2065 [email protected] Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Päästeamet, Terviseamet 04.01.2023 nr 16-12/22-06102-019 Ülemiste tunnelite rajamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu ja eelhinnangu edastamine seisukoha saamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2211271/12634 Ülemiste tunnelite rajamiseks. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõikele 2² edastame Ülemiste tunnelite rajamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnangu seisukoha võtmiseks. Palume edastada oma seisukoht hiljemalt 16.01.2023 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas. Ehitusloa taotlusega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2211271/12634. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Lisad: 1. Ülemiste tunnelite eelhinnangu eelnõu 2. Ülemiste tunnelite KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu Camilla Kastein +372 667 2065 [email protected] Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218