Kaubandusliku meresõidu seaduse muutmise seaduse (741 SE) muudatusettepanekud

D-is reguleeritud eraldiseisvalt Taavi Aas Riigikogu [email protected] Meie 03.01.2023 nr 5-6/2022/30-1 Kaubandusliku meresõidu seaduse muutmise seaduse (741 SE) muudatusettepanekud Austatud Taavi Aas Vabariigi Valitsus algatas 14.11.2022 seaduseelnõu kaubandusliku meresõidu seaduse muutmiseks (Riigikogu menetluses olev eelnõu 741 SE, edaspidi eelnõu 741 SE1), mille eesmärgiks on ühtlustada kaubandusliku meresõidu seaduse regulatsioone rahvusvaheliste regulatsioonide ja praktikatega ning teiste eraõigussuhteid reguleerivate seadustega. Eelnõu on Riigikogu menetluses ning juhtivkomisjoniks on määratud majanduskomisjon. Saadame käesoleva kirjaga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ettepanekud nimetatud eelnõu täiendamiseks. Palume täiendada eelnõud 741 SE meresõiduohutuse seaduse muudatustega. Muudatused on seotud Riigilaevastiku moodustamisega ning lootside väljaõppe ja uue Pakrineeme sadama LNG kai ehitusega. Majandus- ja taristuministri 30.11.2022 käskkirja nr 239 „Riigilaevastiku moodustamine“2 punkti 1 kohaselt luuakse alates 1. jaanuarist 2023. a MKMi poolt hallatav riigiasutus Riigilaevastik3, mis alustab ülesannete täitmise ning teenuste osutamisega 1. juulist 2023. a. Riigilaevastiku ülesanded tulenevad Riigilaevastiku põhimäärusest.4 Meresõiduohutuse seaduse muudatuste alusel tehakse seaduses vajalikud muudatused võimaldamaks Riigilaevastikul 1. juulist 2023. a täita veesõidukitega seotud ülesandeid. Seadusemuudatused võimaldavad alates 1. juulist 2023. a alustada lootsiteenuse osutamisega ning teenuste pakkumisega ülikoolidele ja erasektorile. Vastavate tegevuste ettevalmistamisega alustatakse 2023. aasta alguses. Riigilaevastikuga on seotud muudatusettepanekute § 2 punktid 6 ning 8–13. Täiendavalt on kirja lõppu lisatud selgitused Riigilaevastiku rahastamise kohta lootsitasude ja tasuliste lisateenuste osutamisest saadava tulu kaudu. 22.12.2022 leppisid majandus- ja 1 Kaubandusliku meresõidu seaduse muutmise seadus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/21d5e30d- 1bd7-4852-979a-5473c03de1b0/Kaubandusliku+meres%C3%B5idu+seaduse+muutmise+seadus (28.02.2022) 2 Majandus- ja taristuministri 30.11.2022 käskkirjaga nr 239 „Riigilaevastiku moodustamine“ on kehtestatud ka Riigilaevastiku põhimäärus ning 2023. aasta eelarve. 3 Tegemist on valitsusasutuse hallatava riigiasutusega Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 punkti 2 kohaselt. 4 Riigilaevastiku põhimäärus on leitav: https://adr.rik.ee/mkm/dokument/13600976 (28.02.2022) Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 taristuminister Riina Sikkut ning rahandusminister Annely Akkermann kokku, et nad toetavad käesolevas dokumendis väljatoodud lähenemist Riigilaevastiku tulude osas. Lisaks palume eelnõud 741 SE täiendada meresõiduohutuse seaduse muudatustega, mis reguleerivad lootside väljaõpet valmendil5 lootsimispiirkonda loodava uue sadama puhul ning loovad parema õigusselguse kohustusliku lootsimise piirkondadega seonduvalt. Muudatused on sealjuures vajalikud, et vajadusel oleks LNG-d tarnival laeval võimalik LNG käitlemiseks siseneda uude Pakrineeme sadamasse. Lootside väljaõppe ja lootsimispiirkondadega on seotud muudatusettepanekute § 2 punktid 1–5 ning 7. Meresõiduohutuse seaduse muudatusettepanekud on esitatud punktide kaupa. Loodame, et saate nimetatud ettepanekuid eelnõu 741 SE menetlemisel arvesse võtta. 1. Muuta eelnõu pealkiri ja sõnastada see järgmiselt: „Kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus“. Selgitus: Kuna Riigikogu menetluses olev eelnõu 741 SE puudutab hetkel ainult kaubandusliku meresõidu seadust, on vajalik muuta eelnõu pealkirja, et see hõlmaks ka meresõiduohutuse seadust (edaspidi MSOS). 2. Lugeda eelnõus senine tekst §-ks 1 ning täiendada pealkirjaga järgmiselt: „§ 1. Kaubandusliku meresõidu seaduse muutmine“. 3. Täiendada eelnõu §-ga 2 järgmises sõnastuses: „§ 2. Meresõiduohutuse seaduse muutmine Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: Selgitus: Kuna algatatud eelnõu 741 SE on koostatud ilma paragrahvideta, on sinna MSOS-i puudutavate muudatuste lisamiseks tarvis tekitada eraldi paragrahvid mõlemale seadusele, lisaks ka eraldi paragrahvina meresõiduohutuse seaduse muudatuste jõustumise säte (muudatusettepanekute § 3). 1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „kohustusliku lootsimise piirkond“ sõnadega „kohustusliku lootsimise ala“ vastavas käändes; Selgitus: seni on MSOS-is olnud kasutusel erinevad mõisted: „kohustusliku lootsimise piirkond“, ja „lootsimispiirkond“. Ebaselgeks on sealjuures jäänud, mis on „kohustusliku lootsimise piirkonna“ ja „lootsimispiirkonna“ sisuline erinevus. Muudatusega asendatakse sõnad „kohustusliku lootsimise piirkond“ sõnadega „kohustusliku lootsimise ala“. Kohustusliku lootsimise ala definitsiooni kohaselt jaguneb kohustusliku lootsimise ala lootsimispiirkondadeks (vt järgmine muudatuspunkt). 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 231 järgmises sõnastuses: „231) kohustusliku lootsimise ala – ala, mis hõlmab sisemerd, sadama lähist ja sadama akvatooriumi ning jaguneb lootsimispiirkondadeks;“; 5 Selgitus mõiste „valmendi“ kohta: http://eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=valmendi (28.12.2022) 2 (12) Selgitus: MSOS-is on läbivalt kasutatud mõistet „kohustusliku lootsimise piirkond“, kuid mõistet ennast ei ole defineeritud. Käesolevate muudatusettepanekute kohaselt asendatakse mõiste „kohustusliku lootsimise piirkond“ mõistega „kohustusliku lootsimise ala“. Mõiste definitsiooni on kaudselt võimalik tuletada MSOS § 54 lõikest 1, mis sätestab, et „sisemeres6 ning sadama lähistel7 ja akvatooriumil toimub kohustuslik lootsimine laeva ohutu meresõidu tagamiseks“. Õigusselguse huvides täiendatakse MSOS-i hetkel puuduoleva „kohustusliku lootsimise ala“ mõistega. Konkreetsed kohustusliku lootsimise alasse kuuluvad lootsimispiirkonnad sätestatakse MSOS § 55 lõike 2 volitusnormi täienduse kohaselt valdkonna eest vastutava ministri määrusega (vt muudatusettepanekute § 2 punkt 5). 3) paragrahvi 54 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohustusliku lootsimise alas toimub lootsimine laeva ohutu meresõidu tagamiseks.“; Selgitus: kehtivas MSOS § 54 lõikes 1 on sätestatud, et sisemeres ning sadama lähistel ja akvatooriumil toimub kohustuslik lootsimine laeva ohutu meresõidu tagamiseks. Kuna kohustusliku lootsimise ala on muudatusettepanekute kohaselt defineeritud alana, mis hõlmab sisemerd, sadamate lähiseid ja akvatooriume (vt muudatusettepanekute § 2 punkt 2) ning jaguneb lootsimispiirkondadeks, ei ole vajadust seda definitsiooni veelkord samas sõnastuses ka MSOS § 54 lõikes 1 lahti kirjutada. Sättes on tehtud vastavad muudatused. 4) paragrahvi 55 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 55. Lootsimise kord, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad ning lootsimispiirkonnad“; Selgitus: vastavalt muudatusettepanekute § 2 punktis 2 esitatud selgitusele on vajalik seaduses sätestada kohustusliku lootsimise ala mõiste, mille definitsiooni kohaselt jaguneb kohustusliku lootsimise ala lootsimispiirkondadeks. Samas on otstarbekas sätestada konkreetsed lootsimispiirkonnad, mis võivad ajas muutuda, majandus- ja taristuministri määrusega, täiendades selleks § 55 lõikes 2 esitatud volitusnormi ning lisaks MSOS § 55 pealkirja. Sellest tulenevalt on vajalik muuta ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“ pealkirja. Määruse pealkirja täiendatakse sõnaga „lootsimispiirkonnad“. 5) paragrahvi 55 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lootsimise korra, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad ning lootsimispiirkonnad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; Selgitus: vastavalt eelmises punktis esitatud selgitustele on vajalik sätestada konkreetsed lootsimispiirkonnad majandus- ja taristuministri määrusega. Selleks muudetakse käesolevat volitusnormi. Tulenevalt muudetud volitusnormist on vajalik edaspidi muuta ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrust nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“, lisades sinna lootsimispiirkondade nimetused. Vastava määruse kavand on lisatud. 6 Sisemere definitsioon on antud merealapiiride seaduse §-s 4. 7 Selgitus mõiste „lähis“ kohta: http://eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=l%C3%A4his (28.12.2022) 3 (12) 6) paragrahvi 56 lõikes 1 asendatakse sõnad „riigi poolt moodustatud äriühing“ sõnaga „Riigilaevastik“; Selgitus: MSOS § 56 lõige 1 muudetakse selliselt, et senise riigi äriühingu asemel osutab lootsiteenust edaspidi Riigilaevastik. Muudatus tuleneb sellest, et alates 1. juulist 2023. a likvideeritakse seoses Riigilaevastiku moodustamisega AS Eesti Loots ning edaspidi ei osuta lootsiteenust riigi äriühing, nagu näeb ette kehtiv seadus, vaid Riigilaevastik. Riigilaevastik peab võtma AS-i Eesti Loots senised ülesanded 1. juulist 2023. a üle selliselt, et lootsiteenuse osutamise võimekus ei katkeks, kuna see on otseselt seotud meresõiduohutuse tagamisega. Lootsiteenuse sisu osas on planeeritud jätkata suuremate muutusteta. 7) paragrahvi 582 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Lootsimiseks lootsimispiirkonda rajatud uues sadamas, kus ei ole võimalik praktiseerida käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt, peab loots läbima mereõppeasutuses asjakohase koolituse, mis hõlmab lootsimise praktiseerimist valmendil vähemalt kümnel korral, ja sooritama kvalifikatsioonieksami asjaomase sadama jaoks.“; Selgitus: Kehtiv MSOS § 582 käsitleb lootsi kutsetunnistuse tingimuste muutmist, sh lootsi kutsetunnistusele kantava lootsimispiirkonna muutmiseks nõutava praktilise lootsimise kogemus omandamist ja kvalifikatsioonieksami sooritamist, nt MSOS § 582 lõike 4 kohaselt tuleb lootsimispiirkonna sadama piirangu muutmiseks või kaotamiseks merelootsil praktiseerida lootsimist selle piirkonna sadamas asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt kümnel korral ning sooritada kvalifikatsioonieksam asjaomase sadama jaoks. MSOS-is ei ole aga reguleeritud olukorda, kus lootsimispiirkonda tekib uus sadam, kuhu laevaga sisenemiseks tuleb kasutada lootsiteenust. Praktikas ei ole võimalik uues, valmivas sadamas praktilise lootsimise kogemust omandada, sest alles rajatava sadama korral puuduvad kogemustega lootsid, kes võiksid juhendada teist lootsi. Nimelt näeb MSOS § 582 ette, et lootsi kutsetunnistuse tingimuste muutmiseks praktiseerimine toimub selle piirkonna sadama asjaomase lootsi juhendamisel. Seetõttu on vajalik lisada seadusesse erisus, mille kohaselt lootsimispiirkonda uue sadama lisandumisel tuleb uues sadamas lootsima hakkamiseks selle asemel mereõppeasutuses läbida asjakohane valmendil põhinev koolitus.8 Vastasel juhul ei ole võimalik laevadel uude sadamasse siseneda, sest praktika teostamise võimaluse puudumise tõttu puuduvad uue sadama jaoks kvalifitseeritud ja vajalikku kutsetunnistust omavad lootsid. Eestis on taolise valmendil põhineva koolituse läbimise võimalus loodud TalTech Eesti Mereakadeemias. Viimati sadamaregistris registreeritud uueks sadamaks on näiteks Pakrineeme sadam koos LNG kaiga.9 Muudatusega seonduvalt on vaja täiendada majandus- ja taristuministri 11. juuli 2022. a määrust nr 53 „Lootsi kvalifikatsioon ja kutsetunnistus“, lisades määruse § 8 juurde uue sadama korral praktilise lootsimise tõendi esitamise kohustuse asemel kohustuse esitada tõend valmendil põhineva koolituse läbimise kohta. Vastava määruse kavand on lisatud. 8) paragrahvi 68 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 8 Mereõppeasutuse definitsioon on antud MSOS § 2 punktis 28. 9 Pakrineeme sadam sadamaregistris: https://www.sadamaregister.ee/sadam/8457 (28.12.2022) 4 (12) Selgitus: MSOS-i § 68 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Antud säte käsitles lootsitasude läbipaistvuse ja avalikkuse nõuet, kuivõrd lootsiteenust on seni osutanud ja selle eest makstavad tasud kehtestanud äriühing. Alates 1. juulist 2023. a hakkab lootsiteenust äriühingu asemel osutama riigiasutus Riigilaevastik ning arvestades, et lootsitasude määrad, täpsemad arvestamise alused ja maksmise kord kehtestatakse edaspidi majandus- ja taristuministri määrusega (vt selgitusi muudatusettepanekute § 2 punktis 9 ja 11, on sellega ka tasude läbipaistvus ja avalikkus tagatud. Seega puudub antud sätte järgi edaspidi vajadus ning see tunnistatakse kehtetuks. 9) paragrahvi 68 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Lootsitasu arvestamisel lähtutakse lootsiteenuse osutamisega kaasnevast kulust, mis sõltub muu hulgas lootsitava laeva kogumahutavusest ja lootsimise kaugusest, ning mõistlikust kasumist. Lisaks nimetatule lisandub või selle asemel rakendub: 1) laeva dokkimise, deviatsiooni määramise, päästetööde ja käigukatsetuse korral erijuhtumi lisatasu; 2) ooteaja korral ooteaja lisatasu; 3) lootsi väljakutse muutmise korral tellimuse muutmise tasu; 4) lootsi tellimuse tühistamise korral tellimuse tühistamise tasu, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud erisusega; 5) lootsi valeväljakutse korral valeväljakutse lisatasu.“; Selgitus: MSOS-i § 68 lõikest 21 eemaldatakse esimene lause, mille kohaselt lootsitasu määrad ja maksmise korra kehtestab MSOS §-s 56 nimetatud lootsiteenuse osutaja. MSOS-i § 68 lõike 21 teine lause muudetakse selliselt, et lootsitasu osas lähtutakse endiselt lootsiteenuse osutamisega kaasnevatest kuludest ja mõistlikust kasumist, kuid arvestades Riigilaevastiku poolt kogutavate lootsitasude avalik-õiguslikku iseloomu, täpsustatakse sõnastust selliselt, et seaduse tasandil oleks sätestatud tasu suuruse arvestamise alused. Seda on vaja tagamaks PS §-s 113 sätestatud avalik-õigusliku rahalise kohustuse parlamentaarne vorm. Lootsimise eesmärk MSOS § 54 lõike 1 kohaselt on sisemeres ning sadama lähistel ja akvatooriumil laeva ohutu meresõidu tagamine. See teeb lootsimisest avalik-õiguslikel eesmärkidel osutatava teenuse, mida siinsete muudatusettepanekute kohaselt kavandatud MSOS § 56 lõike 1 alusel hakkab osutama Riigilaevastik. Lootsitasu näol on seega tegemist avalik- õigusliku rahalise kohustusega Riigilaevastiku avalik-õigusliku ülesande täitmise eest. Võttes seejuures arvesse kehtivat Riigikohtu praktikat, on lootsitasu puhul tegemist riikliku lõivuga (RKÜKo 22.12.2000, 3-4-1-10-00, p 24). Lootsimine on sooritus, mille tegemise kohustus ja ka sisu alluvad avalik-õiguslikule regulatsioonile, antud juhul MSOS-le. Kuigi üldjuhul tohib lõivu summa katta üksnes toiminguga kaasnevad kulud, ei ole pelgalt kulupõhisus alati põhjendatud, nagu ka antud juhul. Arvestades lootsimise eesmärki, milleks, nagu eespool mainitud, on laeva ohutu meresõidu tagamine, peab riik paratamatult lootsimisteenuse jätkusuutliku ja kvaliteetse pakkumise nimel tegema püsivaid investeeringuid, et tagada nii lootside väljaõpe kui ka sobiv ja töökorras lootsilaevapark. Mida suurem on selliste veesõidukite kasutamine, seda väiksem on nende võimalik eluiga tulenevalt veesõiduki pea- ja abimasina kulumist (suured töötunnid põhjustavad täiendavat remondivajadust ja hooldamist). Püsiva teenuse tagamiseks on vaja teatud aja tagant veesõidukeid välja vahetada või vastavalt vajadusele neid juurde soetada ning antud komponent aitab seda tagada. Lootsitasu arvestamisel lähtutakse eelkõige järgmistest kulukomponentidest: 1. Keskmine personalikulu. See sisaldab sealhulgas lootsi, lootsi veesõiduki meeskonna, toetava kaldastruktuuri ja tugiteenuste personali töötasu. Näiteks dispetšerid, juristid, tehniline haldus, autojuhid jt. 5 (12) 2. Kulutatud veesõiduki kütus. 3. Muud lootsi veesõiduki kulud. Näiteks veesõidukite süsteemide õlid ja muud eriotstarbelised vedelikud ning nende kulu, pääste- ja ohutusvahendite kulu, raadio- ja navigatsiooniseadmetega seotud kulud, IT-ga seotud kulud, kindlustuskulu jmt. 4. Seotud kaldataristu kulu. Näiteks sadamatasud ja sadamaga seotud majanduskulud (nt süvendamine, elekter, vendrite vahetus jt). 5. Koefitsient/diferentseeritud lisatasu, sõltuvuses lootsitava laeva kogumahutavusest (GT). Mida suurem laev, seda keerulisem, aeglasem ja ohtlikum on lootsimine, mistõttu on vajalik kulupõhises arvestuses GT-st sõltuv komponent. Lootsimisel tehtud vea tagajärjed ja kahju on samuti sõltuvad GT suurusest. Otsestele kuludele lisanduvad kaudsed kulud ehk üldkulud. Lisaks lootsiteenuse osutamisega seonduvatele kuludele ja mõistlikule kasumile on kommenteeritava sätte kohaselt lootsiteenuse osaks ka tasud, mis on seotud laeva dokkimise, deviatsiooni määramise, päästetööde ja käigukatsetusega. Samuti tasud, mis lisanduvad ooteaja puhul (Standby Fee) või kui muudetakse lootsi väljakutset, tühistatakse lootsi tellimus või esitatakse lootsile valeväljakutse. Kommenteeritavasse sättesse kavandatud lootsitasu arvestamise alused lähtuvad hetkel kehtivast AS Eesti Loots nõukogu poolt kinnitatud lootsitasude määrade ja maksmise korrast.10 10) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Kui tegemist on avamerelootsimisega või lootsimisega sadama akvatooriumil, Väinameres, õhtusel või öisel ajal, puhkepäevadel või riiklikel pühadel, samuti, kui tegemist on mehitamata ujuvobjekti lootsimisega või esineb takistus lootsitavalt laevalt lahkumisel, lähtutakse lootsitasu arvestamisel asjakohastest erisustest.“; Selgitus: Sarnaselt MSOS § 68 lõike 21 muudatuste sõnastamisega on ka siinse lõike 22 sõnastamisel lähtutud hetkel kehtivast AS Eesti Loots nõukogu poolt kinnitatud lootsitasude määrade ja maksmise korrast. 11) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses: „(23) Lootsitasu määrad, käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud lootsitasu arvestamise erisused ja lootsitasu maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; Selgitus: MSOS-i § 68 täiendatakse lõikega 22, millega sätestatakse eraldi lõikes volitusnorm lootsitasu määrade kehtestamiseks. Sätte kohaselt kehtestab lootsitasude määrad ja nende maksmise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega, mitte lootsiteenuse osutaja ise, nagu toimus seni kehtiva MSOS-i § 68 lõike 21 kohaselt. Riigikohus on leidnud, et „PS §-s 113 sätestatud seadusereservatsioonist tulenevalt on lõivude kehtestamise üle otsustamine seadusandja ainupädevuses. Seadusandja otsustab, milliseid avalikke teenuseid lõivustada, ning määrab kindlaks teenuste eest nõutavad lõivumäärad.“ (RKPJKo 26.05.2015, 3-4-1-59-14, p 31). Selline avalik-õigusliku rahalise kohustuse seadusega sätestamise nõue tähendab kehtiva Riigikohtu praktika kohaselt seda, et seaduses peavad olema kindlaks määratud avalik-õigusliku rahalise kohustuse elemendid. „Nende elementide hulka võivad kuuluda kohustuse tekkimise alus ja kohustatud subjekt, kohustuse ulatus või selle suuruse määramise tingimused, tasumise või sissenõudmise kord ja muud vastava kohustuse olemuslikud tunnused.“ (RKPJKo 01.07.2008, 3- 4-1-6-08, p 40). Seejuures on Riigikohus aga möönnud, et „avalik-õiguslike rahaliste kohustuste kehtestamise delegeerimine täidesaatvale võimule võib olla lubatav tingimusel, kui see tuleneb 10 AS Eesti Lootsi nõukogu poolt kinnitatud lootsitasu määrad ja maksmise kord: https://www.loots.ee/lootsitasud/ (28.02.2022) 6 (12) rahalise kohustuse iseloomust ning seadusandja määrab kindlaks diskretsiooni ulatuse, mis võib seisneda [kohustuse] alam- ja ülemmäära seadusega sätestamises, [kohustuse] suuruse arvestamise aluste kehtestamises vms.“ (RKPJKo 01.07.2008, 3-4-1-6-08, p 41 ja RKPJKo 19.12.2003, 3-4-1-22-03, p 19). Antud juhul on MSOS § 68 lõigetega 21 ja 22 loodud lootsitasu määrade arvestamise alused. Sellega on täidetud PS §-st 113 tuleneva subjektiivse isiku riive formaalne põhiseaduspärasus – seadusandja määrab kindlaks diskretsiooni ulatuse. 12) paragrahvi 68 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Makseteatis, millega kohustatakse lootsitasu maksma, on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui Riigilaevastik määrab lootsitasu maksmiseks tähtaja, muutub lootsitasu täidetavaks nimetatud tähtaja lõppemisel. Täitedokumendile lisab kinnituse makseteatise täidetavuse kohta Riigilaevastik. (7) Kui reeder ei ole tasunud lootsitasu tähtaegselt, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,05 protsenti päevas, arvates lootsitasu täidetavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kuid kogusummas mitte rohkem kui Riigilaevastiku poolt temale esitatud makseteatises märgitud lootsitasu.“; Selgitus: Kavandatud MSOS § 68 lõige 6 reguleerib täitemenetlust ja sundtäitmist puudutavaid aspekte. Selleks, et lootsitasu kui avalik-õiguslikku rahalist kohustust saaks vajadusel sundtäita, tuleb TMS § 2 lõike 1 punkti 21 kohaselt seadusega luua alus, mis annaks vastavasisulise kohustuse ette näinud haldusaktile täitedokumendi jõu. Kommenteeritava sätte teine lause loob lootsitasu makseteatise puhuks HMS § 60 lõikes 1 sätestatud üldsätte suhtes erisätte. Üldsätte kohaselt on kehtiv haldusakt täitmiseks kohustuslik. Selleks, et vältida olukorda, kus enne makseteatisel märgitud maksetähtaega tekiks haldusakti adressaadil kohustus tasu maksta, tuleb üldregulatsioonist luua erisus. Kolmanda lause kohaselt lisab kinnituse makseteatise täidetavuse kohta Riigilaevastik. Tegemist on regulatsiooniga, mis oma olemuselt täiendab TMS §-i 12, luues täitedokumendi täitmise eelduseks Riigilaevastiku kinnituse selle kohta, et makseteatis on täidetavaks muutunud. Kavandatud MSOS § 68 lõige 7 sätestab viivise maksmise kohustuse juhuks, kui reeder tähtaegselt lootsitasu maksmise kohustust ei täida. Viivisemäärana on kehtiva MSOS § 507 lõike 1 (veeteetasud) eeskujul sättesse kavandatud 0,05 protsenti päevas. 13) seadust täiendatakse peatükiga 143 järgmises sõnastuses: „143. peatükk RIIGILAEVASTIKU POOLT OSUTATAVAD TASULISED TEENUSED § 753. Riigilaevastiku poolt osutatavad tasulised teenused (1) Riigilaevastik võib osutada tasulist veesõiduki rendi-, haldamis- ja mehitamisteenust ning ujuvmärgistuse haldamise teenust, kui see ei takista Riigilaevastiku poolt õigusaktides sätestatud ülesannete täitmist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuste tasumäärad kehtestatakse kulupõhiselt ning need võivad sisaldada mõistlikku kasumit. MSOS-i § 753 kehtestab tasuliste teenuste osutamise tingimused. Tingimuste sõnastamisel ja selgituste sisustamisel on eeskuju võetud mitmetest kehtivatest regulatsioonidest, nt 7 (12) Keskkonnaagentuuri (keskkonnaseire seaduse § 41), Keskkonnaameti (kiirgusseaduse § 31) ja Ravimiameti poolt tasuliste teenuste osutamise regulatsioonist (ravimiseaduse § 151) ning nende seaduste menetluses esitatud selgituste raamistikust. Lõikes 1 sätestatakse üldine põhimõte, et Riigilaevastik võib tasulisi teenuseid osutada juhul, kui see ei takista õigusaktidest (põhimäärus ja teised õigusaktid) tulenevate ülesannete täitmist. Oluline on märkida, et Riigilaevastiku prioriteediks peab olema MSOS §-s 56 ja Riigilaevastiku põhimääruse 8 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmine ning vaid juhul, kui tasuliste teenuste osutamine ei sega nende ülesannete täitmist, võib Riigilaevastik osutada taolisi lisateenuseid tasuliselt. Riigi ülesanded on ja jäävad prioriteediks. Nende prioriteetide seas on omakorda esikohal inimelu prioriteet, seejärel keskkond ja julgeolek. Riigilaevastikul saab olema laiem veesõidukipark, mida kasutada, seega riskid samaaegsetest erinevate teenuste vajadustest on maandatud. Riigilaevastiku konsolideerimise toimiva lahenduse analüüsimise käigus tehtud arvutuste kohaselt on 0,02% tõenäosus, et ühes lootsipiirkonnas tekiks korraga lootsimise ning muu operatiivse reageerimise vajadus. Kui nt veesõiduk täidab Hiiumaast läänes erasektorile või ülikoolidele teenuselepingu alusel ülesannet, siis päästejuhtumi korral reageerib ta päästejuhtumile koheselt. Kui nt ujuvnavigatsioonimärgistust paigaldatakse riigi tellimusel kevadel ja sügisel, siis sel ajal erasektorile teenust ei pakuta. Prioriteediks on alati riigi ülesanded. Lisaks ei saa erasektorile osutatavate teenuste mahud olema mastaapsed. Kui enne Riigilaevastiku loomist oli laevastike killustumus riigiasutuste vahel ning erinevatel asutustel väike valik veesõidukiga sündmustele reageerimiseks, siis nüüd tekib ühtne ja laiemaulatuslik veesõidukipark. Tasulisteks teenusteks on vastavalt Riigilaevastiku põhimäärusele veesõidukite rentimise, haldamise ja mehitamise ning ujuvmärgistuse haldamise (sh paigaldus, hooldus, hankimine) teenused: Veesõidukite renditeenusega pakutakse võimalust rentida Riigilaevastiku veesõidukeid, arvestades riigivaraseaduses toodud riigivara kasutamise tingimustega. Riigilaevastiku veesõidukid on eriotstarbelised veesõidukid ning neid saab rentida vastavalt iga veesõiduki otstarbele. Otstarbele mittevastavatel eesmärkidel (nt meelelahutuslikel eesmärkidel) veesõidukeid välja ei rendita. Teenust võivad näiteks vajada ülikoolid teadustöö eesmärkidel, kui Riigilaevastiku koosseisu hangitakse uus mitmeotstarbeline töölaev. Arvestades, et Riigilaevastikul saab olema kõige suurem eriotstarbeliste veesõidukite park, mis katab põhimõtteliselt kogu Eesti mereala ning enamusest sise- ja piiriveekogudest, siis võib veesõiduki rendivajadus tekkida ka väikesaartel ning väikesadamatel ja nendega seotud ettevõtjatel. Veesõidukite haldamise teenusega pakutakse isikutele olemasolevate veesõidukite haldamist, mis seisneb eelkõige nende tehnilises juhtimises, millega tagatakse laeva merekindlus ja vastavus tehnilistele, ohutus- ja turvanõuetele. Eelkõige vastutab tehniline juhtimine veesõidukite remondi- ja hooldusotsuste tegemise eest. Üldjuhul viib tehnilise juhtimisega seotud osapool läbi kõik hanked, mis on seotud remondi ja hooldusega. Vastavalt kokkulepetele võib tehniline juhtimine endas käsitleda ka olemasolevate veesõidukite moderniseerimist kui ka uute hankimist. Sellist teenust võivad näiteks vajada avalik-õiguslikud ülikoolid (Tartu Ülikool, Tallina Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool), kellel on oma veesõidukid, mis esimeses etapis ei tule Riigilaevastikku üle.11 Antud teenust võivad vajada ka ettevõtjad või kohalikud omavalitsused, kes omavad veesõidukit, aga neil puuduvad teadmised veesõidukite haldamisest ning eraturul tegutsevad teenusepakkujad ei ole kas huvitatud nii väikeste veesõidukite teenindamisest või on mahud liiga väikesed. 11 Riigilaevastikku on plaanis alates 01.07.2023 koondada Politsei- ja Piirivalveameti (välja arvatud Kaitseväele üleminevad veesõidukid), Transpordiameti, Päästeameti, Keskkonnaameti ja Eesti Loots AS-i poolt opereeritavad veesõidukid. 8 (12) Veesõidukite mehitamise teenusega pakutakse avalik-õiguslikel ja eraõiguslikel juriidilistel isikutel olemasolevate veesõidukite mehitamist, mis hõlmab sobiva kvalifikatsiooniga meremeeste värbamist ja kvalifikatsioonitunnistuste kontrollimist, töötasuarvestust, veesõidukite asjakohase mehitatustaseme tagamist, meremeestele õnnetus- ja töövõimetuskindlustuse korraldamist, meremeeste töötulemuste hindamist ning võib hõlmata nende väljaõppe korraldamist. Sellist teenust võivad näiteks vajada ülikoolid (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool), kellel on oma veesõidukid, mis ei tule esimeses etapis Riigilaevastikku üle. Ujuvmärgistuse haldamise teenusega pakutakse võimalust tellida ujuvnavigatsioonimärgistuse (nt tulepoid, poid, toodrid) paigaldamise, hooldamise ja haldamise teenust. Ujuvmärgistuse haldamisega seotud nõuded tulevad majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. detsembri 2002. a määrusest nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ (rakendusakti muutmise kavand lisatud). Sellist teenust võivad näiteks vajada sadamate valdajad oma navigatsioonimärgistusega seotud kohustuste täitmiseks. Seoses väiksesadamate aktiivse arenduse ning tulenevalt erinevatest mereuuringutest Eestis, on tegemist reaalse vajadusega, millele on oma spetsiifilise olemuse tõttu erasektoril ja ülikoolidel keeruline teenusepakkujat leida. Lõikes 2 sätestatakse Riigilaevastiku poolt osutatavate lisateenuste eest võetava tasu alused. Sätte kohaselt kehtestatakse tasumäärad kulupõhiselt ning tasu võib sisaldada mõistlikku kasumit. Riigilaevastiku poolt osutatavate tasuliste teenuste tasude puhul ei ole võimalik välja arvutada ühte teenuse ühikuhinda. Teenuseid osutatakse eriotstarbeliste veesõidukitega vastavalt teenuse tellija eesmärkidele ning arvestades, et soovitud teenuse komplekssust, asukohta, kulusid ja mahtu ei ole ühelgi juhul võimalik ette kindlaks määrata, sest need võivad sõltuda veesõiduki eripäradest, jääoludest jmt. Veesõidukite haldamise teenuse hinnastamise komponendid: 1. Keskmine personalikulu. Sisaldab sealhulgas tehniliste superintendantide, muu toetava kaldastruktuuri ja tugiteenuste personali töötasu. Näiteks dispetšerid, juristid, tehniline haldus, autojuhid jt. 2. Kulutatud veesõiduki kütus, eeldusel, et teenuse osutamise lepingus on sees, et Riigilaevastik tagab kütuse. 3. Seotud kaldataristu kulu. Näiteks sadamatasud, sadamaga seotud majanduskulud, süvendamine, elekter, vendrite vahetus jt. 4. Muud veesõiduki kulud. Näiteks veesõidukite süsteemide õlid ja muud eriotstarbelised vedelikud ning nende kulu, võimalik pääste- ja ohutusvahendite kulu, raadio- ja navigatsiooniseadmetega seotud kulud. 5. Koefitsient/ diferentseeritud lisatasu sõltuvuses laeva kogumahutavusest (GT). Mida suurem laev, seda keerulisem ja ajamahukam on tehnilise haldamise teenuse pakkumine, mistõttu on vajalik kulupõhises arvestus GT-st sõltuv komponent. Tehnilisel haldamisel tehtud võimaliku vea tagajärgede mastaapsus on samuti sõltuv GT suurusest. Veesõidukite mehitamise teenuse hinnastamise komponendid: 1. Keskmine personalikulu. Sisaldab sealhulgas veesõiduki meeskonna ja toetava kaldastruktuuri personali töötasu. 2. Muud kulud. Näiteks logistika maksumus, toitlustus, spetsiifiline riietus jt. 3. Koefitsient/ diferentseeritud lisatasu sõltuvuses lootsitava laeva GT-st. Mida suurem laev, seda keerulisem, suuremat kvalifikatsiooni nõudev ja ohtlikum on meeskonna töö, mistõttu on vajalik kulupõhises arvestus GT-st sõltuv komponent. Meeskonna tehtud võimaliku vea tagajärgede mastaapsus on samuti sõltuv GT suurusest. 9 (12) Veesõidukite rentimise teenuse hinnastamise komponendid on eelkõige järgnevad: 1. Keskmine personalikulu. Sisaldab sealhulgas veesõiduki meeskonna, toetava kaldastruktuuri ja tugiteenuste personali töötasu. 2. Kulutatud veesõiduki kütus. 3. Muud veesõiduki kulud. Näiteks veesõidukite süsteemide õlid ja muud eriotstarbelised vedelikud ning nende kulu, võimalik pääste- ja ohutusvahendite kulu, raadio- ja navigatsiooniseadmetega seotud kulud. 4. Veesõiduki pea- ja abimasina kulum (varem saabuvad remondid, hooldused, dokkimine, erakorralised juhtumid). 5. Seotud kaldataristu kulu. Näiteks sadamatasud, sadamaga seotud majanduskulud nt süvendamine, elekter, vendrite vahetus jt. 6. Koefitsient/ diferentseeritud lisatasu sõltuvuses jääoludest. Jääs liikumine sõltuvalt sellest, kas tegemist on lahtise jääga või kinnisjääga, mõjutab laeva kere. Mida rohkem ja mida paksemas jääs sõita, seda rohkem saab kahjustada kerevärv ning suureneb oht kere kahjustusteks. Ujuvmärgistuse haldamise teenuse hinnastamise komponendid on eelkõige järgnevad: 1. Keskmine personalikulu. Sisaldab veesõiduki meeskonna, toetava kaldastruktuuri ja tugiteenuste personali töötasu. 2. Kulutatud veesõiduki kütus. 3. Muud veesõiduki kulud. Näiteks veesõidukite süsteemide õlid ja muud eriotstarbelised vedelikud ning nende kulu, võimalik pääste- ja ohutusvahendite kulu, raadio- ja navigatsiooniseadmetega seotud kulud. 4. Veesõiduki pea- ja abimasina kulum (varem saabuvad remondid, hooldused, dokkimine, erakorralised juhtumid). 5. Seotud kaldataristu kulu. Sadamatasud, sadamaga seotud majanduskulud nt süvendamine, elekter, vendrite vahetus jt. 6. Koefitsient/ diferentseeritud lisatasu sõltuvuses poide kaalust ja arvust. Mida suuremad on poid, seda ohtlikuma, aeglasema ning keerulisema tegevusega on tegemist. Mida suuremad on poid, seda suurem on eksimuste ning õnnetuste korral potentsiaalne kahju nii laevale kui ka poile. Samuti mõjutab olukorda poide arv. Otsestele kuludele lisanduvad kaudsed kulud ehk üldkulud. Kõigi nimetatud tasuliste teenuste hinnastamise komponendiks on ka mõistlik marginaal, mis kujuneb vastavalt vabaturu nõudlusele. Vastavalt riigiabi reeglitele on oluline, et teenust ei pakutaks alla turuhinna. Püsiva teenuse tagamiseks on vaja teatud aja tagant veesõidukeid välja vahetada ja veesõidukiparki uuendada ning antud komponent aitab seda soetud kulu katta. Kuna tegemist on tasudega, millel on eraõiguslik iseloom ning puudub avalik-õiguslik eesmärk, kehtestab tasuliste teenuste tasumäärad ja korra Riigilaevastik ise. Seadus annab Riigilaevastikule õigusliku aluse tasulisi teenuseid osutada (kavandatav MSOS § 753 lõige 1). See annab Riigilaevastikule pädevuse tasuliste teenustega seonduv ise otsustada, võttes arvesse MSOS § 753 lõikesse 2 kavandatut (Riigikohtu praktika – vt RKÜKo 22.12.2000, 3-4-1-10-11, p 11 ja RKHKo 14.12.2011, 3-3-1-72-11, p 11 – eraõiguslikes suhetes tehingutingimuste määratlemine ei vaja seadusest tulenevat erivolitust). Tegemist on sisepädevuse kindlaksmääramisega ning vastavat volitusnormi ei kehtestata seega seaduse tasandil. 4. Eelnõud täiendatakse §-ga 3 järgmises sõnastuses: „§ 3. Seaduse jõustumine 10 (12) Käesoleva seaduse § 2 punktid 6 ning 8–13 jõustuvad 2023. aasta 1. juulil.“. Selgitus: muudatusettepanekute § 3 kohaselt jõustuvad MSOS-i muudatused 1. juulil 2023. a, kuna samast tähtpäevast alates alustab Riigilaevastik õigusaktides kirjeldatud ülesannete täitmist ja teenuste osutamist ning likvideeritakse AS Eesti Loots. Konkreetne jõustumistähtaeg on vajalik, et lootsiteenuse osutamine, mis tagab ohutu meresõidu, jätkuks katkestusteta. Kohustusliku lootsimise ala, lootsimispiirkondi ning lootside väljaõpet puudutavad sätted jõustuvad aga üldises korras (muudatusettepanekute § 2 punktid 1-5 ja 7), so esimesel võimalusel. Rakendusaktid Lootsimisega seotud muudatuste rakendamiseks on vaja muuta majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrust nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“, majandus- ja taristuministri 11. juuli 2022. a määrust nr 53 „Lootsi kvalifikatsioon ja kutsetunnistus“. Seoses Riigilaevastiku loomisega on vaja samuti muuta majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrust nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“. Samuti on 1. juuliks 2023. a vajamuuta majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. detsembri 2002. a määrust nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ ning luua uus 1. juulil 2023 jõustuv rakendusakt lootsitasude määrade kehtestamiseks. Rakendusaktide kavandid on lisatud. Riigilaevastiku rahastamisest Riigilaevastikku rahastatakse asutustest ületulevatest eelarvetest ning lootsitasudest ja tasuliste teenuste osutamisest saadavast tulust. Riigilaevastiku poolt osutatavate tasuliste teenuste tulud laekuvad esmalt riigieelarvesse. Konkreetse aasta riigieelarve koostamise protsessis kavandatakse Riigilaevastiku eelarvesse vahendid, võttes arvesse eelarveaasta kohta tehtud Riigilaevastiku tasuliste teenuste tulude laekumise prognoosi. Tegemist on uute tasuliikidega, mille osas tulude laekumise prognoosimine järgmiste eelarveperioodide kohta võib olla ebatäpne. Seega on esimestel aastatel mõistlik kavandada kulud planeeritava tasu laekumise ulatuses Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi, kust rahandusministri käskkirja alusel eraldatakse Riigilaevastikule vahendid, vastavalt tulude eelnevale laekumisele. Tulevikus, kui pakutavate teenuste eest saadavad tasude mahud on saavutanud mitme aasta vaates stabiilsuse ning selgelt prognoositavad, on võimalik planeerida kulud riigieelarve protsessis pikaajaliselt otse Riigilaevastiku eelarvesse. Lootsitasude puhul määratakse viimase viie aasta keskmiste tulude hulk alates 2024. aastast Riigilaevastiku baaseelarve osaks. Kuna 2023. aasta riigieelarve on juba kinnitatud, siis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi koostöös leitakse 2023. aasta osas riigieelarvest Riigilaevastiku rahastamiseks seoses Riigilaevastiku kaudu laekuvate tasudega eraldi ühekordne lahendus. Lugupidamisega 11 (12) (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisad: Rakendusaktide kavandid Lisaadressaadid: Rahandusministeerium Katerin Peärnberg [email protected] 12 (12)  „Kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu“ seletuskiri Lisa RAKENDUSAKTIDE KAVANDID KAVAND 1 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“ muutmine Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 55 lõike 2 alusel. § 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruses nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Lootsimise kord, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad ning lootsimispiirkonnad“; 2) paragrahvi 5 tekstis asendatakse sõnad „lootsiteenust osutavale äriühingule“ sõnaga „Riigilaevastikule“; 3) määrust täiendatakse §-ga 6 järgmises sõnastuses: „§ 6. Lootsimispiirkonnad Lootsimispiirkonnad on: 1) Tallinna lootsimispiirkond: Muuga sadam, Miiduranna sadam, Pirita sadam, Vanasadam, Patareisadam, Lennusadam, Peetri sadam, Miinisadam, Hundipea sadam, Paljassaare sadam, Vene-Balti sadam, Bekkeri sadam, Meeruse sadam; 2) Kunda-Loksa lootsimispiirkond: Kunda sadam, Loksa sadam; 3) Paldiski lootsimispiirkond: Paldiski Põhjasadam, Paldiski Lõunasadam, Pakrineeme sadam; 4) Väinamere lootsimispiirkond: Lehtma sadam, Dirhami sadam, Heltermaa sadam, Rohuküla sadam, Sviby sadam, Virtsu sadam, Kuivastu sadam, Saaremaa süvasadam, Roomassaare sadam, Veere sadam, Triigi sadam; 5) Pärnu lootsimispiirkond: Pärnu sadam; 6) Sillamäe lootsimispiirkond: Sillamäe sadam.“. § 2. Määruse § 1 punkt 2 jõustub 2023. aasta 1. juulil. 1/6  KAVAND 2 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. detsembri 2002. a määruse nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ muutmine Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 47 lõike 6 alusel. § 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. detsembri 2002. a määruses nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse läbivalt sõnad „Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 4 teksti täiendatakse pärast sõna "hooldamise" sõnaga "korraldamise". § 2. Määrus jõustub 2023. aasta 1. juulil. 2/6  KAVAND 3 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Lootsitasude määrad, lootsitasude arvestamise ja maksmise kord Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 68 lõike 21 alusel. § 1. Lootsitasude määrad Lootsitasude määrad on kehtestatud käesoleva määruse lisas. § 2. Lootsitasude arvestamine (1) Avamere tasu arvestamisel võetakse lisaks laeva kogumahutavusele aluseks läbitud vahemaad miilides Ristna meridiaanist ida (E) poole ja Ristna meridiaanist lääne (W) poole. Avamere tasu kohaldamisel ei kohaldata üldiseid tasumäärasid ega Väinamerd läbiva transiidi puhul kehtivaid tasumäärasid. (2) Tööpäevadel ajavahemikus 18.00–06.00 ja puhkepäevadel rakendatakse lootsitasu arvutamisel koefitsienti 1,25, riiklikel pühadel 1,50. Koefitsiente ei kohaldata merematkeid teostava reisilaeva lootsitasule. (3) Lootsitasu määramisel lähtutakse lõikes 2 märgitud lootsimise alguskellaajal rakendatavast koefitsiendist. (4) Juhul, kui lootsitav laev ei liigu täiskäigul, lisandub avamere tasu põhitasule tunnitasu, kusjuures arvestust peetakse poole tunni täpsusega ning tasu arvestatakse iga alustatud pooltunni eest. Kui pardal on kaks lootsi, rakendatakse avamere tasu põhitasust 30% võrra suuremat tasu. (5) Laeva lootsimisel sadamasse või sadamast välja koosneb lootsimistasu sadamasisese (laeva lootsimine manööverdamisel kai äärde ja sealt äraminekul, ümberhaalamisel ühe kai äärest teise äärde ning laeva dokki või sealt välja manööverdamisel) ja sadamavälise lootsimise (laeva lootsimine lootsijaama ja statsionaarse sadamarajatise vahelisel alal) lootsitasu summast. (6) Laeva ümberpaigutamisel sadamast ankrukohale ja ankrukohalt sadamasse arvestatakse lootsitasu üldistel alustel. (7) Laeva dokkimise, deviatsiooni määramise, päästetööde ja käigukatsetuse korral makstakse lisaks lootsitasule erijuhtumi lisatasu iga alustatud tunni eest, mil loots on laeva pardal. Kapteni poolt kantakse lootsikviitungile vastav märge lootsi laeval viibimise põhjuse ja kestuse kohta. (8) Mehitamata ujuvobjekti, mis ei kuulu puksiirkoosseisu, lootsimisel märgitakse lootsikviitungile iga ujuvobjekti GT eraldi ning lootsitasu arvestatakse lähtuvalt ujuvobjektide GTde summast. Lootsitasule lisandub ajatasu iga alustatud tunni eest. (9) Laeva agenteeriv äriühing on kohustatud korraldama lootsi majutuse, toitlustamise ja transpordi ning tasuma nende kulude eest enne lootsimise alustamist, kui ei lepita kokku teisiti. 3/6 § 3. Lootsitellimuse tühistamine ja muutmine (1) Lootsitellimuse tühistamise korral saabumisel (ETA), etteteatamisega alla 4 tunni, maksab laeva agenteeriv äriühing, selle puudumisel reeder, lootsitasu kogu ärajäänud lootsimise ulatuses, kuid mitte rohkem kui tellimuse tühistamise tasu. (2) Lootsi tellimuse tühistamise korral väljumisel (ETD), etteteatamisega alla 2 tunni, maksab laeva agenteeriv äriühing, selle puudumisel reeder, lootsitasu kogu ärajäänud lootsimise ulatuses, kuid mitte rohkem kui tellimuse tühistamise tasu. (3) Lootsi tellimuse muutmise korral etteteatamisega alla 1 tunni, maksab laeva agenteeriv äriühing, selle puudumisel reeder lisaks lootsitasule tellimuse muutmise tasu. (4) Lootsi tellimuse muutmise korral etteteatamisega alla 4 tunni, välja arvatud etteteatamisega alla 1 tunni, maksab laeva agenteeriv äriühing, selle puudumisel reeder lisaks lootsitasule tellimuse muutmise tasu. § 4. Ooteaeg ja valeväljakutse (1) Ooteaja tasu lisandub maksekorraldusele, kui lootsimine pole alanud 30 minuti jooksul alates eelnevalt kokkulepitud saabumise/lahkumise (ETA/ETD) ajast, samuti kui lootsimine on katkestatud seoses ilmastiku, proviandi, punkerdamise, tehnilise rikke või mõnel muul lootsist sõltumatul põhjusel. Ooteaja tasu lisandub maksekorraldusele ka juhul, kui peale lootsimise lõpetamist ei ole lootsil võimalik mistahes temast sõltumatul põhjusel 30 minuti jooksul turvaliselt laevalt lahkuda. Ooteaja tasu arvestatakse iga alustatud pooltunni eest pärast esimest 30 minutit. (2) Kui lootsil ei ole lootsimise sihtkohas võimalik mistahes temast sõltumata põhjusel lootsitavalt laevalt lahkuda või kui kapten soovib lootsimise jätkamist, tasub lootsi lootsimise lähtekohta tagasisõidu kulud laeva agenteeriv äriühing, selle puudumisel reeder. Kulude hüvitamine ei vabasta lõikes 1 sätestatud ooteaja tasu maksmise kohustusest. (3) Lootsi valeväljakutse eest maksab laeva agenteeriv äriühing, selle puudumisel reeder, lootsi valeväljakutse tasu. § 5. Lootsitasude maksmine (1) Riigilaevastik koostab makseteatise laeva kapteni poolt allkirjastatud lootsikviitungi andmete põhjal. (2) Laeva agenteeriv äriühing, selle puudumisel reeder, maksab lootsitasu Riigilaevastikult saadud makseteatise alusel. (3) Riigilaevastikul on õigus keelduda lootsiteenuse osutamisest, kui lootsiteenust tellival laeva agenteerival äriühingul või reederil on lootsitasu maksmise tähtaega ületav võlgnevus. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2023. aasta 1. juulil. 4/6 Lisa Lootsitasude määrad 5/6  KAVAND 4 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 11. juuli 2022. a määruse nr 53 „Lootsi kvalifikatsioon ja kutsetunnistus“ muutmine Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 582 lõike 6 6 alusel. Majandus- ja taristuministri 11. juuli 2022. a määruses nr 53 „Lootsi kvalifikatsioon ja kutsetunnistus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „(lisa 1)“ tekstiosaga „või valmendil lootsimise tõendi (lisa 3)“; 2) määrust täiendatakse lisaga 3 „Valmendil lootsimise tõend“ (lisatud). Lisa 3 Valmendil lootsimise tõend 6/6