Kaubandusliku meresõidu seaduse muutmise seaduse (741 SE) esimesele lugemisele muudetud kujul esitamine

Riigikogu [email protected] Meie 06.01.2023 nr 5-6/2023/101-1 Kaubandusliku meresõidu seaduse muutmise seaduse (741 SE) esimesele lugemisele muudetud kujul esitamine Austatud Taavi Aas Vabariigi Valitsus algatas 14.11.2022 seaduseelnõu kaubandusliku meresõidu seaduse muutmiseks (Riigikogu menetluses olev eelnõu 741 SE, edaspidi eelnõu 741 SE), mille eesmärgiks on ühtlustada kaubandusliku meresõidu seaduse regulatsioone rahvusvaheliste regulatsioonide ja praktikatega ning teiste eraõigussuhteid reguleerivate seadustega. Eelnõu on Riigikogu menetluses ning juhtivkomisjoniks on määratud majanduskomisjon. Palume täiendada eelnõud 741 SE meresõiduohutuse seaduse muudatustega ning esitame käesoleva kirjaga Riigikogu majanduskomisjonis 9. jaanuaril 2023. a toimuva kaubandusliku meresõidu seaduse eelnõu 741 SE arutelu juurde kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kavandi koos seletuskirjaga. Palume saata eelnõu 741 SE esimesele lugemisele muudetud kujul koos meresõiduohutuse seaduse muudatustega. Meresõiduohutuse seaduse muudatused on seotud Riigilaevastiku moodustamisega ning lootside väljaõppe ja uue Pakrineeme sadama LNG terminali ehitusega. Täpsemad selgitused on esitatud kaasasolevas seletuskirjas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Läänerand meremajanduse asekantsler Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Katerin Peärnberg [email protected] 2 (2)  EELNÕU KAVAND Esimene lugemine muudetud kujul 06.01.2023 Kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus § 1. Kaubandusliku meresõidu seaduse muutmine Kaubandusliku meresõidu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 2¹ järgmises sõnastuses: „§ 2¹. Reeder Reeder käesoleva seaduse tähenduses on laeva omanik või laeva laevapereta prahtija, kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel.“; 2) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „õigustatud“ sõnaga „kolmandale“ ja sõna „veotasu“ asendatakse sõnadega „vedajale kokkulepitud tasu (edaspidi veotasu)“; 4) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „saajal“ sõnaga „ka“; 5) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui veost veetakse ühtse veolepingu alusel erinevat liiki sõidukitega merel, õhus või maal, kohaldatakse lepingule võlaõigusseaduse 42. peatüki 1. jao 1. jaotises sätestatut, kui sama jao 3. jaotises sätestatust ei tulene teisiti.“; 6) paragrahvi 6 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 6. Kaupade pakkimine, tähistamine, kohaletoimetamine, lastimine ja stauimine“; 7) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Saatja peab kauba tähistama, kui tähistamine on vajalik selleks, et vedaja saaks toimida kaubaga vastavalt lastiveolepingule.“; 8) paragrahvi 6 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „lastida“ sõnadega „ning lasti merekindlalt paigutada ehk stauida“; 9) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Vedaja peab kauba lastima ja stauima.“; 1 / 12 10) paragrahvi 7 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „mõistlikul viisil“ sõnadega „kauba väliselt üle vaatama, sealhulgas“; 11) paragrahvi 7 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „kõrvaldada“ sõnadega „saatja kulul“; 12) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamiskohustus täidetakse ka isiku suhtes, kes viib veo täielikult või osaliselt läbi (edaspidi tegelik vedaja).“; 13) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kauba“ sõnadega „vedaja valitud kohas“; 14) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Ohtliku kauba, mille vedamiseks on vedaja nõusoleku andnud, võib vedaja enda valitud kohas lossida, hävitada või kahjutuks teha üksnes juhul, kui kaubad vahetult ohustavad laeval viibivaid isikuid, laeva või lasti.“; 15) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud abinõude rakendamisel vastutab vedaja vaid üldavarii piires.“; 16) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui kaup on käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud juhul vedaja valitud kohas lossitud, ladustatud, tagasi veetud või vajaduse korral hävitatud või kahjutuks tehtud, võib vedaja lisaks kulude hüvitamisele nõuda veotasu maksmist.“; 17) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Veo ajal kahjustunud kauba eest veotasu ei maksta ja ettemakstud veotasu tagastatakse. (5) Veotasu tuleb vaatamata käesoleva paragrahvi lõikele 4 siiski maksta, kui kaup on veo ajal kahjustunud kauba olemuse, ebaõige pakkimise või tähistamise tõttu.“; 18) paragrahvi 13 lõike 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui kaup on enne lepingu ülesütlemist lastitud, peab vedaja selle saatja kulul lossima, kui see on võimalik vedaja majandustegevust ning teiste saatjate või saajate veoseid kahjustamata.“; 19) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vedaja peab rakendama nõutavat hoolsust, et laev oleks enne reisi algust ja reisi alustamisel merekõlblik.“; 20) paragrahvi 17 lõikes 2 asendatakse sõna „hoolitsema“ sõnadega „rakendama nõutavat hoolsust“; 2 / 12 21) paragrahvist 21 jäetakse välja sõnad „oma kulul“; 22) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui vedamisel osaleb mitu vedajat ja need on kokku leppinud, et viimane vedaja nõuab sisse eelnevate vedajate nõuded, on viimane vedaja kohustatud kasutama eelnevate vedajate õigusi, eelkõige pandiõigust. Iga eelneva vedaja pandiõigus kestab kuni viimase vedaja pandiõiguse lõppemiseni. Kui järgnev vedaja rahuldab eelneva vedaja nõude, lähevad selle vedaja pandiõigus ja nõue üle nõude rahuldanud vedajale.“; 23) paragrahvi 26 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) kapteni, laevapere liikme, muu vedaja teenistuses oleva isiku või lootsi teo või tegevusetuse tõttu laeva juhtimisel või laeva juhtimise korraldamisel; 2) seetõttu, et laev ei olnud enne reisi algust või reisi alustamisel merekõlblik või lastiveokõlblik ning vedaja ei saanud temalt nõutava hoolsuse rakendamisel seda asjaolu avastada;“; 24) paragrahvi 26 lõike 1 punktid 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) tulekahju tagajärjel, välja arvatud juhul, kui tulekahju põhjustas vedaja tegu või tegevusetus; 5) mereõnnetuse, sõja või muu relvastatud konflikti, avaliku võimu tegevuse, karantiinist tingitud piirangu või rahutuste tagajärjel;“; 25) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 26) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) streigi või muu tööseisaku olukorra tagajärjel;“; 27) paragrahvi 26 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9–12 järgmises sõnastuses: „9) erandliku, vältimatu ja vääramatu jõuga loodusnähtuse tagajärjel; 10) kauba ebapiisava pakkimise või ebapiisava või ebaõige tähistamise tulemusena; 11) kauba enda puudustest või olemusest tingituna; 12) tingituna varjatud puudusest, mida vedaja ei saanud temalt nõutava hoolsuse rakendamisel avastada.“; 28) paragrahvi 27 täiendatakse pärast sõna „rikkumise“ sõnadega „ega selle tõttu tekkiva kahju“; 29) paragrahvi 31 täiendatakse pärast sõna „tõttu“ sõnadega „ning käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud juhul, kui kaup lastiti tekile saatja nõusolekuta“; 30) paragrahvi 34 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „teine isik (tegelik vedaja)“ sõnadega „tegelik vedaja“; 31) paragrahvi 34 lõikes 3 asendatakse sõna „solidaarvõlgnikena“ sõnadega „kahju eest solidaarselt“; 32) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: 3 / 12 „(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konossemendiga loetakse võrdseks elektroonilises vormis koostatud konossement tingimusel, et sellise dokumendi terviklus on igal ajal tagatud ning vedaja ja saatja on elektroonilise konossemendi kasutamises kokku leppinud.“; 33) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui konossement on välja antud enne kauba laevale lastimist, siis hiljem tehakse konossemendile märge kauba sellele laevale lastimise kohta.“; 34) paragrahvi 41 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad „võib ta teha“ sõnadega „teeb ta“; 35) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Läbiva konossemendi korral võivad vedajad kokku leppida solidaarses vastutuses ning selle vastavalt konossemendis märkida.“; 36) paragrahvi 49 teist lauset täiendatakse pärast sõna „maksma“ sõnaga „prahileandjale“; 37) paragrahvi 49 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Prahileandja on kohustatud tagama laeva merekõlblikkuse reisiprahilepingu kehtivuse ajal.“; 38) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 581 järgmises sõnastuses: „§ 581. Sõjarisk (1) Reisiprahilepingu pooltel on õigus prahileping igal ajal üles öelda, kui pärast prahilepingu sõlmimist selgub, et reis sisaldab ohtu laevale, inimestele laeva pardal või kaubale sõja või muu relvastatud konflikti, rahutuste või piraatluse tõttu. Lepingupooled ei vastuta sellisel juhul tekkinud kahju eest. Lepingupooltel on kohustus teha kõik mõistlikult võimalik, et tekkinud kahju vähendada. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesütlemisavaldus tuleb teha viivitamata pärast seda, kui lepingupool sai teada ülesütlemise aluseks olevast asjaolust. Kui lepingupool ei järgi ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, peab ta hüvitama kohustuse rikkumisega tekitatud kahju.“; 39) paragrahvi 59 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna „eest“ sõnaga „kokkulepitud“; 40) paragrahvi 59 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Ristlusleping on mere-reisijaveoleping, mille kohaselt ristluse organiseerija kohustub korraldama kindla programmiga kollektiivse huvireisi laeval (edaspidi ristlus) ja osutama reisijaile asjakohaseid teenuseid.“; 41) paragrahvi 59 lõikes 6 asendatakse sõna „merematke“ sõnaga „ristluse“ ja sõna „reeder“ sõnaga „vedaja“; 4 / 12 42) paragrahvi 60 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Vedaja peab rakendama nõutavat hoolsust selle eest, et laev on reisi alustamisel merekõlblik, omab reisijateveo tunnistust või muud reisijateveo õigust tõendavat tunnistust, on vajalikult varustatud ja mehitatud ning on tagatud reisija turvalisus, sealhulgas laeva sisenemisel ja väljumisel.“; 43) paragrahvi 601 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „merematke“ sõnaga „ristlus“ vastavas käändes; 44) paragrahvi 61 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 61. Vedaja vastutus õnnetusjuhtumi korral ja selle piiramine“; 45) paragrahvi 61 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „vedaja“ sõnadega „vastutab ja“; 46) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(1¹) Reisija surma, tervisekahjustuse või kehavigastuse põhjustamise korral rakendatav vastutuse piirmäär ühe reisija kohta peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 392/2009 artikli 2 kohase rahvusvahelise reisijateveo puhul olema vähemalt 250 000 SDRi. Sõjalise riski esinemisel reisijateveo kestel ei või vastutuse piirmäär juhtumi kohta ületada 250 000 SDRi reisija kohta või 340 miljonit SDRi laeva kohta, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud piirmäärad kehtivad riigisisese reisijateveo puhul laeval, mida kasutatakse reisijateveoks sõidupiirkonnas, kus on kohustuslik sõita vähemalt B-klassi reisilaevaga.“; 47) paragrahvi 62 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Prahtija maksab laeva kasutamise eest kokkulepitud tasu ettemaksena.“; 48) paragrahvi 62 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 49) paragrahvi 62 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses: „(4) Laeva tähtajalise prahtimise lepinguks on laeva ajaprahileping ja laeva laevapereta prahtimise leping. (5) Laeva ajaprahileping on kasutusleping, millega prahileandja kohustub andma laeva koos laevaperega lepingujärgseks tähtajaliseks kasutamiseks prahtijale, osutamata sealjuures prahtijale veoteenust. (6) Laeva laevapereta prahtimise leping on kasutusleping, millega prahileandja kohustub andma laeva ilma laevapereta lepingujärgseks tähtajaliseks kasutamiseks prahtijale, osutamata seejuures prahtijale veoteenust.“; 50) paragrahvi 63 pealkirja täiendatakse pärast sõna „üleandmine“ sõnadega „ja tagastamine“; 5 / 12 51) paragrahvi 63 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Laev ja selle varustus peavad laeva üleandmisel ja laeva tagastamisel vastama kokkulepitud tingimustele, kokkuleppe puudumisel aga tavaliselt esitatavatele nõuetele.“; 52) paragrahvi 63 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 53) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Laev tuleb üle anda ja tagastada kokkulepitud ajal ja kohas. Prahileandja võib keelduda laeva üleandmisest, kui talle ei ole antud kokkulepitud tagatist prahtija kohustuste täitmise tagamiseks.“; 54) paragrahvi 64 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 55) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-dega 651 ja 652 järgmises sõnastuses: „§ 651. Erisused laeva ajaprahtimise korral (1) Ajaprahtimise korral peab prahileandja laeva üleandmisel tagama laeva kasutamise otstarbele vastava nõuetekohase mehitatuse ja varustatuse. (2) Prahtija võib anda kaptenile ja teistele laevapere liikmetele juhiseid, mis seonduvad laeva kasutamisega. Juhised ei tohi olla vastuolus lepingu tingimustega ega ohutu meresõidu praktikaga. Kapten ei pea alluma juhistele, mis puudutavad laeva navigeerimist. § 652. Erisused laeva laevapereta prahtimise korral (1) Lisaks käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 sätestatule peab laev laevapereta prahtimise korral laeva üleandmisel vastama merekõlblikkusele esitatavatele nõuetele, välja arvatud mehitatusega seotud nõuded. Muus osas peab laev üleandmisel olema seisukorras, mis võimaldab seda kasutada kokkulepitud eesmärgil. Laeva seisukord peab olema üleandmisel nõuetekohaselt dokumenteeritud. (2) Laeva laevapereta prahtimise korral loetakse laeva vastuvõtmisega prahtija poolt käesoleva seaduse §-st 63 ja käesolevast paragrahvist tulenevad prahileandja kohustused täidetuks. (3) Lisaks käesoleva seaduse § 64 lõikes 2 sätestatule saab laeva laevapereta prahtimise korral prahtija nõuda prahileandjalt pärast laeva vastuvõtmist ilmnenud puuduse kõrvaldamiseks tehtud kulude hüvitamist üksnes juhul, kui puudus ilmneb 18 kuu jooksul laeva üleandmisest ja seda ei olnud võimalik laeva üleandmisel tehtud ülevaatuse käigus avastada, samuti juhul, kui prahileandja laeva üleandmisel puudusest teadis või pidi sellest teadma.“; 56) paragrahvi 66 lõikes 2 ja § 67 lõikes 1 asendatakse sõna „puksiir“ sõnaga „pukser“ vastavas käändes; 57) seaduse 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7.peatükk 6 / 12  VASTUTUS KAHJU TEKITAMISE EEST JA SELLE PIIRAMINE MERINÕUETE KORRAL“; 58) paragrahv 68 tunnistatakse kehtetuks; 59) paragrahvi 70 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vastutuse piiramisel kuuluvad kohaldamisele merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsioon, mida on muudetud 1996. aasta protokolliga (edaspidi merinõuete korral vastutuse piiramise konventsioon), naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1992. aasta rahvusvaheline konventsioon ja punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvaheline konventsioon.“; 60) paragrahvi 70 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 61) seadust täiendatakse §-ga 701 järgmises sõnastuses: „§ 701. Vastutuse piiramise välistamine (1) Vastutaval isikul ei ole õigust oma vastutust piirata, kui on tõendatud, et kahju tekkis tema enda teo või tegevusetuse tagajärjel, mille ta pani toime tahtlikult või raskest hooletusest. (2) Vastutust ei saa piirata kohtu- ja vahekohtukulude hüvitamise nõuete suhtes.“; 62) paragrahvi 71 lõikes 1 asendatakse sõna „250-tonnise“ sõnaga „250-se“ ja sõna „500-tonnise“ sõnaga „500-se“; 63) paragrahv 73 tunnistatakse kehtetuks; 64) paragrahvi 74 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui lootsitava laeva kogumahutavus on suurem kui 1000, võib loots oma vastutuse piirata summaga, mis kehtiks 1000-se kogumahutavusega laeva puhul.“; 65) paragrahvi 76 lõikes 1 asendatakse sõna „kus“ sõnadega „mille territoriaal- ja sisemeres“; 66) paragrahvi 77 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Vastutuse piiramise kohta käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka kapteni, laevapere liikme või vastutava isiku juures töötava muu isiku suhtes, kui nimetatud isik on tekitanud kahju oma teenistuskohustuste täitmisel, samuti isiku suhtes, kelle teo või tegevusetuse eest vastutav isik vastutab, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.“; 67) paragrahvi 771 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „omanikul“ sõnaga „reederil“; 68) paragrahvi 771 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 69) paragrahvi 771 lõikes 5 asendatakse sõna „300-tonnise“ sõnaga „300-se“; 70) paragrahv 774 tunnistatakse kehtetuks; 7 / 12 71) paragrahvi 775 lõikes 1 asendatakse sõnad „§ 774 lõikes 1“ sõnadega „§ 61 lõigetes 11 ja 12“; 72) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8.peatükk VASTUTUSE PIIRAMISE MENETLUS“; 73) paragrahvi 78 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artiklis 11 ettenähtud fondi moodustamiseks ja selle vahendite jagamiseks tuleb algatada menetlus kohtus, kuhu on esitatud nõue fondi moodustamiseks õigustatud isiku vastu.“; 74) paragrahvi 78 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni artikli V lõikes 3 ettenähtud fondi moodustamiseks ja selle vahendite jagamiseks tuleb algatada menetlus kohtus, kuhu on esitatud või võidakse esitada nõue fondi moodustamiseks õigustatud isiku vastu.“; 75) paragrahvi 78 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Vastutuse piiramise menetlus toimub kohtu- ja kohtuvälise menetlusena. Vastutuse piiramise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vastutuse piiramine vastutuse piiramise fondi moodustamata ja vaidlused võlausaldajate üldkoosoleku otsuste vaidlustamise üle toimuvad hagimenetluses. Fondihalduri nimetamine, käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud vahendite jagamise menetluse (edaspidi jagamismenetlus) algatamine, nõuete tunnustamine ja muud jagamismenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses.“; 76) paragrahvi 80 lõike 2 punktis 4, § 80 lõikes 4, § 81 lõike 1 punktis 4, § 83 lõikes 1 asendatakse sõnad „rahvusvaheline konventsioon tsiviilvastutusest naftareostuskahjude eest, 1969“ sõnadega „naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1992. aasta rahvusvaheline konventsioon“ vastavas käändes; 77) paragrahvi 80 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „kohtumenetlus“ sõnadega „või võidakse algatada kohtumenetlus“; 78) paragrahvi 83 lõikes 1 asendatakse arv „3“ arvuga „1“; 79) paragrahvi 86 lõiked 6 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Sundtäitmine, vara arestimine või nõude esitamine väljaspool jagamismenetlust on jagamismenetluse algatamisest kuni selle peatamise või lõpetamiseni keelatud, kui võlausaldaja on nõude esitanud fondi vastu. Kohus võib lõpetada täitemenetluse võlgniku vara suhtes, kui võlausaldaja on esitanud nõude fondi vastu. 8 / 12 (7) Kui jagamismenetlus on algatatud, tühistab kohus võlgniku vara suhtes kohaldatud aresti ja vabastab vara vastavalt merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artikli 13 lõikele 2 või naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni artikli VI lõike 1 punktile b arestist, kui vara on arestitud nõude tagamiseks, mille suhtes on võlgniku vastutus käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt piiratud. Enne jagamismenetluse algatamist võib kohus täitemenetluse või vara arestimise määruse täitmise võlgniku vara suhtes kuni kolmeks kuuks peatada, kui võlgnik on esitanud avalduse fondi moodustamiseks.“; 80) paragrahvi 98 lõikes 3 asendatakse sõnad „peale määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisest“ sõnaga „jõustumisest“; 81) paragrahvi 106 lõikes 6 asendatakse arv „10“ arvuga „15“; 82) seaduse 8. peatüki 5. jagu täiendatakse §-ga 115¹ järgmises sõnastuses: „§ 115¹. Vastutuse piiramine vastutuse piiramise fondi moodustamata (1) Merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni alusel fondi moodustamiseks õigustatud isik võib esitada vastutuse piiratuse vastuväite artiklis 11 ettenähtud fondi moodustamata, kui tal on õigus oma vastutust piirata käesoleva seaduse § 70 lõike 1 ning §-de 71, 72 ja 74 kohaselt ning tema vastu on algatatud kohtumenetlus § 81 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud nõude tõttu. Kui vastutuse piiramise õigust kasutatakse vastutuse piiramise fondi moodustamata, kohaldatakse merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artiklit 12. (2) Kohus märgib kohtuotsuse resolutsioonis: 1) mis osas on võlausaldaja kasuks nõue rahuldatud; 2) merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artiklis 12 ettenähtud vastutuse piirmäära, mille summa suuruses võib kohtuotsust täita. (3) Kohus võib määrata, et tagatise pakkumisel merinõuete korral vastutuse piiramise konventsiooni artiklis 12 ettenähtud vastutuse piirmäära summa suuruses tühistab kohus võlgniku vara suhtes kohaldatud aresti ja vabastab vara arestist. (4) Kohtuotsus kehtib üksnes menetlusosaliste suhtes. Vastutuse piiramise vastuväite esitamine ei piira teiste võlausaldajate õigusi oma nõuete esitamisel võlgniku vastu, võlgniku vara arestimist või nõude rahuldamiseks algatatud sundtäitmist. (5) Võlgnik võib algatada jagamismenetluse nii kohtumenetluse ajal kui ka pärast sellise kohtuotsuse jõustumist, mis arvestab võlgniku vastutuse piiratust käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt. (6) Jagamismenetlus tuleb algatada, kui võlgniku vastu on algatatud mitu kohtumenetlust käesoleva seaduse § 81 lõikes 1 nimetatud nõude tõttu ning nende nõuete liitmine ühte menetlusse ei ole otstarbekas.“; 83) paragrahvid 118 ja 119 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 118. Päästeoperatsioon 9 / 12 Päästeoperatsioon käesoleva seaduse tähenduses on merel või laevatatavates vetes ohus oleva laeva või muu vara päästmiseks läbiviidav toiming. § 119. Vara merepääste konventsiooni kohaldamine Laeva või muu vara päästmisest merel või laevatatavates vetes tulenevatele õigussuhetele kohaldatakse vara merepääste 1989. aasta rahvusvahelist konventsiooni.“; 84) paragrahvi 120 pealkirjas asendatakse sõna „merepäästekonventsioonist“ sõnadega „vara merepääste konventsioonist“; 85) paragrahvi 120 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kui laeva kapten annab päästetud asja üle vastuvõtmiseks õigustatud isikule vastuolus vara merepääste 1989. aasta rahvusvahelise konventsiooni artikli 21 lõikes 3 sätestatuga, vastutab laeva kapten päästetasunõuet või erihüvitisenõuet omavale isikule tekkinud kahju eest. See kehtib ka juhul, kui laeva kapten tegutses reederi juhiste järgi.“; 86) paragrahvi 122 lõigetes 1–3 asendatakse sõna „loovutus“ sõnaga „ohverdus“ vastavas käändes; 87) paragrahvi 123 lõike 1 esimesest lausest ja lõike 4 esimesest lausest ning § 124 lõike 2 teisest lausest jäetakse välja sõnad „laeva omanik,“ vastavas käändes. § 2. Meresõiduohutuse seaduse muutmine Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „kohustusliku lootsimise piirkond“ sõnadega „kohustusliku lootsimise ala“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 231 järgmises sõnastuses: „231) kohustusliku lootsimise ala – ala, mis hõlmab sisemerd, sadama lähist ja sadama akvatooriumi ning jaguneb lootsimispiirkondadeks“; 3) paragrahvi 54 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohustusliku lootsimise alas toimub lootsimine laeva ohutu meresõidu tagamiseks.“; 4) paragrahvi 55 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 55. Lootsimise kord, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad ning lootsimispiirkonnad“; 5) paragrahvi 55 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lootsimise korra, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad ning lootsimispiirkonnad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 10 / 12 6) paragrahvi 56 lõikes 1 asendatakse sõnad „riigi poolt moodustatud äriühing“ sõnaga „Riigilaevastik“; 7) paragrahvi 582 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Lootsimiseks lootsimispiirkonda rajatud uues sadamas, kus ei ole võimalik praktiseerida käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt, peab loots läbima mereõppeasutuses asjakohase koolituse, mis hõlmab lootsimise praktiseerimist valmendil vähemalt kümnel korral, ja sooritama kvalifikatsioonieksami asjaomase sadama jaoks.“; 8) paragrahvi 68 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 68 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Lootsitasu arvestamisel lähtutakse lootsiteenuse osutamisega kaasnevast kulust, mis sõltub muu hulgas lootsitava laeva kogumahutavusest ja lootsimise kaugusest, ning mõistlikust kasumist. Lisaks nimetatule lisandub või selle asemel rakendub: 1) laeva dokkimise, deviatsiooni määramise, päästetööde ja käigukatsetuse korral erijuhtumi lisatasu; 2) ooteaja korral ooteaja lisatasu; 3) lootsi väljakutse muutmise korral tellimuse muutmise tasu; 4) lootsi tellimuse tühistamise korral tellimuse tühistamise tasu, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud erisusega; 5) lootsi valeväljakutse korral valeväljakutse lisatasu.“; 10) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Kui tegemist on avamerelootsimisega või lootsimisega sadama akvatooriumil, Väinameres, õhtusel või öisel ajal, puhkepäevadel või riiklikel pühadel, samuti, kui tegemist on mehitamata ujuvobjekti lootsimisega või esineb takistus lootsitavalt laevalt lahkumisel, lähtutakse lootsitasu arvestamisel asjakohastest erisustest.“; 11) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses: „(23) Lootsitasu määrad, käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud lootsitasu arvestamise erisused ja lootsitasu maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 12) paragrahvi 68 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Makseteatis, millega kohustatakse lootsitasu maksma, on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui Riigilaevastik määrab lootsitasu maksmiseks tähtaja, muutub lootsitasu täidetavaks nimetatud tähtaja lõppemisel. Täitedokumendile lisab kinnituse makseteatise täidetavuse kohta Riigilaevastik. (7) Kui reeder ei ole tasunud lootsitasu tähtaegselt, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,05 protsenti päevas, arvates lootsitasu täidetavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kuid kogusummas mitte rohkem kui Riigilaevastiku poolt temale esitatud makseteatises märgitud lootsitasu.“; 11 / 12 13) seadust täiendatakse peatükiga 143 järgmises sõnastuses: „143. peatükk RIIGILAEVASTIKU POOLT OSUTATAVAD TASULISED TEENUSED § 753. Riigilaevastiku poolt osutatavad tasulised teenused (1) Riigilaevastik võib osutada tasulist veesõiduki rendi-, haldamis- ja mehitamisteenust ning ujuvmärgistuse haldamise teenust, kui see ei takista Riigilaevastiku poolt õigusaktides sätestatud ülesannete täitmist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuste tasumäärad kehtestatakse kulupõhiselt ning need võivad sisaldada mõistlikku kasumit.“; 4. Eelnõud täiendatakse §-ga 3 järgmises sõnastuses: „§ 3. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 2 punktid 6 ning 8–13 jõustuvad 2023. aasta 1. juulil.“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2023 12 / 12  KAVAND 06.01.2023 Seletuskiri esimeseks lugemiseks muudetud kujul esitatava kaubandusliku meresõidu seaduse eelnõu 741 SE juurde (täiendamine meresõiduohutuse seaduse muudatusega) 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Majandus- ja taristuministri 30.11.2022 käskkirja nr 239 „Riigilaevastiku moodustamine“ punkti 1 kohaselt luuakse alates 1. jaanuarist 2023. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt hallatav riigiasutus Riigilaevastik, mis alustab ülesannete täitmise ning teenuste osutamisega 1. juulist 2023. a. Sellest tulenevalt on vaja muuta meresõiduohutuse seadust (edaspidi MSOS) ja jõustada seadusemuudatused 1. juulist 2023. a. MSOS muudatuste alusel tehakse seaduses vajalikud täiendused võimaldamaks Riigilaevastikul 1. juulist 2023. a täita veesõidukitega seotud ülesandeid. Kuna Riigilaevastik võtab üle AS-i Eesti Loots tegevuse ja AS Eesti Loots likvideeritakse, tuleb seaduses muuta lootsiteenuse osutajat ja lootsitasu kujunemist puudutavad sätted. Täiendavalt sätestatakse õiguslik alus Riigilaevastiku poolt tasuliste teenuste osutamise võimaldamiseks ja tasumäärade kehtestamiseks. Seadusemuudatused võimaldavad seega alates 1. juulist 2023. a alustada lootsiteenuse osutamisega ning teenuste pakkumisega ülikoolidele ja erasektorile. Vastavate tegevuste ettevalmistamisega alustatakse 2023. aasta alguses. Riigilaevastiku täpsemad ülesanded tulenevad Riigilaevastiku põhimäärusest.1 Riigilaevastikuga on seotud eelnõu § 2 punktid 6 ning 8–13. MSOS muudatustega reguleeritakse lisaks lootside väljaõpet valmendil2 lootsimispiirkonda loodava uue sadama puhul ning luuakse parem õigusselguse kohustusliku lootsimise piirkondadega seonduvalt. Muudatused on sealjuures vajalikud, et vajadusel oleks LNG-d tarnival laeval võimalik LNG käitlemiseks siseneda uude Pakrineeme sadamasse ja LNG terminali. Lootside väljaõppe ja lootsimispiirkondadega on seotud eelnõu § 2 punktid 1–5 ning 7. 1.2. Eelnõu menetlemise käik ja esimeseks lugemiseks muudetud kujul esitamise põhjendused Vabariigi Valitsus algatas 14.11.2022 seaduseelnõu kaubandusliku meresõidu seaduse muutmiseks (Riigikogu menetluses olev eelnõu 741 SE, edaspidi eelnõu 741 SE), mille eesmärgiks on ühtlustada kaubandusliku meresõidu seaduse regulatsioone rahvusvaheliste regulatsioonide ja praktikatega ning teiste eraõigussuhteid reguleerivate seadustega. Eelnõu on Riigikogu menetluses ning juhtivkomisjoniks on määratud majanduskomisjon. Eelnõu on vajalik esitada esimeseks lugemiseks muudetud kujul, täiendades eelnõud meresõiduohutuse seaduse muudatustega. MSOS Riigilaevastikuga seotud muudatuste osas on ette nähtud jõustumine 1. juulil 2023. a ning lootside väljaõpet puudutavad muudatused peaksid jõustuma esimesel võimalusel. Seega 1 Riigilaevastiku põhimäärus on leitav: https://adr.rik.ee/mkm/dokument/13600976 (06.01.2022) 2 Selgitus mõiste „valmendi“ kohta: http://eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=valmendi (06.01.2022) 1 / 16 on vajalik need menetleda kiireloomulisena 2023. aasta esimesel poolaastal koos kaubandusliku meresõidu seaduse muudatustega (eelnõu 741 SE). Muudatuste kiireloomulisus on põhjendatud järgmiste asjaoludega. - Vastavalt valitsuse otsusele moodustati alates 01.01.2023 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse kuuluv riigiasutus Riigilaevastik ning AS Eesti Loots likvideeritakse äriühinguna alates 01.07.2023. MSOS muudatused on vajalikud, et Riigilaevastik saaks alates 01.07.2023 võtta üle AS-i Eesti Lootsi tegevuse. Riigilaevastik peab seega jätkama alates 01.07.2023 AS-i Eesti Loots tegevust katkematult, tagamaks laevadele ohutu meresõidu. - AS-i Eesti Lootsi majandustegevust on negatiivselt mõjutanud sanktsioonidest tingitud transiidi drastiline vähenemine ning taastunud ei ole ka regulaarliine tegevate reisilaevade (mitmed laevad on välja prahitud) ega ka kruiisilaevade külastatavus, mis seab piirid AS Eesti Lootsi edasisele majanduslikule tegevusele. Lootsiteenuse jätkusuutlik toimimine on oluline nii sõjalise kui ka majandusjulgeoleku vaates. Kuna Eesti import ja eksport toimub suures osas meritsi läbi sadamate, on oluline lootsiteenus hoida kaubamahtude ning transiidi vähenemisel toimivana, eriti arvestades ka lootside kriitilist osatähtsust liitlaste laevade ohutul transpordil Eesti sadamatesse. Lootsiteenuse jätkusuutlik toimimine tagatakse läbi lootsiteenuste sujuva ülemineku Riigilaevastikku alates 01.07.2023. - Riigilaevastike konsolideerimine ühtse asutuse alla tagab riigieelarveliste vahendite kokkuhoiu ja riigile kuuluva veepargi jätkusuutliku arengu. Riigilaevade haldamisega seotud ülesannete killustumus erinevate riigiasutuste vahel on kulukam riigi jaoks võrreldes sellega, kui jätkata konsolideeritult. Riigilaevastike ühendamine tuleb viia läbi esimesel võimalusel, et vähendada veesõidukitega seotud survet riigieelarvele ning tagada veesõidukite jätkusuutlikum rahastatus. Reformi edasilükkamine tähendab igakuist jätkuvat survet riigieelarvele. - Riigilaevastike ühendamine ühe asutuse alla tagab jätkusuutliku riigi peolt teostatava järelevalve võimekuse ning reageerimisvõimekuse, sh reageerimisvõimekus seoses sise- ja majandusjulgeoleku ülesannetega. - Riigilaevastike ühendamine ühe asutuse alla toob kaasa mastaabiefekti erinevate hangete korraldamisel ning seega parema reageerimisvalmiduse muutunud majandusolukorrale. Näiteks arvestades kütusehindade ligi kahekordset kallinemist, on võimalik muutunud olukorrale targemalt reageerida läbi tsentraliseeritud hanke korraldamise, mis mastaabiefekti tõttu võimaldab soodsamaid hindu ühe kütuseühiku eest. Sarnane mastaabiefekt tekib nii päästevahendite ja ka muude tsentraliseeritud hoolduste ja kontrollide läbiviimisel, laevastiku uuendamisel, kindlustuslepingute sõlmimisel jm. - Riigilaevastik hakkab tegelema üleriigiliselt riigile kuuluvate veesõidukite pargi arendamisega ning riigi tervikvajadusi arvestava laevastiku visiooni kujundamisega, et tulevased laevad arvestaksid riigi vajadustega laiemalt, mitte ainult ühe asutuse vajadusi. Riigilaevastike loomine aitab edasi minna mitme olulise kriitilise projektiga, millega tuleb edasi liikuda esimesel võimalusel, sealjuures uue jäärmurdja ning parvlaevade hankimisega. Riigilaevastiku juurde hakkab kuuluma ka uue multifunktsionaalse töölaeva projekt, mis võimaldab sealhulgas ülikoolidel tegeleda merel teadustegevusega. - Lootside väljaõppega seotud muudatused on ajakriitilised ning peavad jõustuma esimesel võimalusel seoses energiakriisiga ning LNG sadama ja terminali valmimisega. Muudatustega täpsustatakse uue sadama tekkimisega seotud ja lootsimist puudutavaid erinevaid aspekte. 2 / 16 Seoses eelnõu esitamisega esimesele lugemisele muudetud kujul on vaja muuta eelnõu pealkiri ja sõnastada see järgmiselt: „Kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus“. Kuna algatatud eelnõu 741 SE on koostatud ilma paragrahvideta, on sinna MSOS-i puudutavate muudatuste lisamiseks tarvis tekitada eraldi paragrahvid mõlemale seadusele. Vajalik on lugeda eelnõus senine tekst §-ks 1 ning täiendada eelnõud §-ga 2. Samuti on lisatud eraldi paragrahvina MSOS muudatuste jõustumise säte (§ 3). Esialgselt algatatud eelnõu 741 SE materjalide hulgas on kättesaadav ka seletuskiri selles väljapakutud regulatsioonide kohta. 1.3. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna õigusnõunikud Hana-Maarja Helinurm (teenistussuhe peatatud) ja Katerin Peärnberg (telefon 715 5820 , e-post [email protected]). 1.4. Märkused Eelnõuga täiendatakse MSOS-i redaktsioonis RT I, 20.12.2022, 7. Eelnõu on seotud Riigireformi tegevuskava 2021–20233 eesmärkidega, millega soovitakse läbi erinevate tegevuste saavutada mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus ning valitsussektori kulutuste suhteline vähenemine. Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist ega eelnõu kooskõlastamist, kuna eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline seoses Riigilaevastiku poolt teenuste osutamise algamisega 1. juulist 2023. a ja AS-i Eesti Loots likvideerimisest samast tähtpäevast alates. Riigilaevastik peab jätkama AS-i Eesti Loots tegevust katkematult, tagamaks laevadele ohutu meresõidu. 2. Seaduse eesmärk Täna on Politsei- ja Piirivalveameti, Transpordiameti, Päästeameti, Keskkonnaameti ja AS-i Eesti Loots poolt opereeritavad veesõidukid alakoormatud – keskmine kasutusmäär on 3,84%, samuti on veesõidukeid, mida üldse ei kasutata. Liigne killustatus, veesõidukite alakoormatus ning ebaühtlane tase veesõidukite haldamisel ja arendamisel pärsivad läbipaistvust, ressursside optimaalset kasutamist ning kulutõhusust. Riigilaevastikku koondava asutuse loomine aitab riigil tagada läbipaistva, efektiivse, konkurentsivõimelise ja toimiva struktuuri veesõidukite haldamiseks. Riigilaevastik tagab pikaajalise vaate riigi veesõidukipargi arendamiseks, sh saartega ühenduste pidamises, hõlbustades investeerimist multifunktsionaalsetesse laevadesse ning soosides uute tehnoloogiate, sh suurema autonoomsusega laevade ja rohetehnoloogiate kasutuselevõtmist.4 Riigilaevastiku loomisega on võimalik vähendada laevade arvu ja tõsta laevade kasutusmäära.´2023–2033 ehk kümne aastaga aitaks Riigilaevastiku loomine finantsanalüüsi hinnangul säästa vähemalt 34 miljonit eurot. Samuti luuakse valmidus pakkuda Eesti ülikoolidele kogu nende veesõidukipargi tehnilise haldamise, mehitamise ning arendamise teenust. Suurema kuluefektiivsuse tagamiseks ja sünergia tekitamiseks spetsiifilistes 3 https://www.fin.ee/media/2872/download (06.01.2022) 4 Riigilaevastiku konsolideerimise analüüs ja lahendus, 31.08.2022, Workboats Consulting OÜ 3 / 16 tugiteenustes viiakse Riigilaevastikku üle ka navigatsioonimärgistuse haldus, jäämurdeteenus ning lootsiteenus, et kõik veepealsed rakendava iseloomuga tegevused oleksid maksimaalselt ühes kompetentsikeskuses.5 Seadusemuudatuste eesmärgiks on sätestada 1. jaanuarist 2023. a loodava ning 1. juulist 2023. a teenuste osutamisega alustava Riigilaevastiku tasuliste teenuste osutamise tingimused ja tasude kehtestamise alused. Seadusemuudatustega antakse lootsiteenuse osutamine üle Riigilaevastikule. Seaduse eesmärgiks on samuti reguleerida lootside väljaõpet valmendil lootsimispiirkonda loodava uue sadama puhul ning luuakse parem õigusselguse kohustusliku lootsimise piirkondadega seonduvalt. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse kaubandusliku meresõidu seaduse muudatused, mille osas on selgitused kaubandusliku meresõidu seaduse eelnõu 741 SE juures. Paragrahvis 2 sätestatakse MSOS muudatused: MSOS-i läbiv muutmine. MSOS-is asendatakse läbivalt sõnad „kohustusliku lootsimise piirkond“ sõnadega „kohustusliku lootsimise ala“ vastavas käändes. Seni on MSOS-is olnud kasutusel erinevad mõisted: „kohustusliku lootsimise piirkond“, ja „lootsimispiirkond“. Ebaselgeks on sealjuures jäänud, mis on „kohustusliku lootsimise piirkonna“ ja „lootsimispiirkonna“ sisuline erinevus. Muudatusega asendatakse sõnad „kohustusliku lootsimise piirkond“ sõnadega „kohustusliku lootsimise ala“. Kohustusliku lootsimise ala definitsiooni kohaselt jaguneb kohustusliku lootsimise ala lootsimispiirkondadeks (vt järgmine muudatuspunkt). MSOS paragrahvi 2 täiendamine punktiga 231. Sättese lisatakse kohustusliku lootsimise ala mõiste. MSOS-is on läbivalt kasutatud mõistet „kohustusliku lootsimise piirkond“, kuid mõistet ennast ei ole defineeritud. Käesoleva eelnõu kohaselt asendatakse mõiste „kohustusliku lootsimise piirkond“ mõistega „kohustusliku lootsimise ala“. Mõiste definitsiooni on kaudselt võimalik tuletada MSOS § 54 lõikest 1, mis sätestab, et „sisemeres ning sadama lähistel ja akvatooriumil toimub kohustuslik lootsimine laeva ohutu meresõidu tagamiseks“. Õigusselguse huvides täiendatakse MSOS-i hetkel puuduoleva „kohustusliku lootsimise ala“ mõistega. Konkreetsed kohustusliku lootsimise alasse kuuluvad lootsimispiirkonnad sätestatakse MSOS § 55 lõike 2 volitusnormi täienduse kohaselt valdkonna eest vastutava ministri määrusega (vt eelnõu § 2 punkt 5). MSOS § 54 lõike 1 muutmine. Kehtivas MSOS § 54 lõikes 1 on sätestatud, et sisemeres ning sadama lähistel ja akvatooriumil toimub kohustuslik lootsimine laeva ohutu meresõidu tagamiseks. Kuna kohustusliku lootsimise ala on eelnõu kohaselt defineeritud alana, mis hõlmab sisemerd, sadamate lähiseid ja akvatooriume (vt eelnõu § 2 punkt 2) ning jaguneb 5 Samas. 4 / 16 lootsimispiirkondadeks, ei ole vajadust seda definitsiooni veelkord samas sõnastuses ka MSOS § 54 lõikes 1 lahti kirjutada. Sättes on tehtud vastavad muudatused. MSOS § 55 pealkirja muutmine. Vastavalt eelnõu § 2 punktis 2 esitatud selgitusele on vajalik seaduses sätestada kohustusliku lootsimise ala mõiste, mille definitsiooni kohaselt jaguneb kohustusliku lootsimise ala lootsimispiirkondadeks. Samas on otstarbekas sätestada konkreetsed lootsimispiirkonnad, mis võivad ajas muutuda, majandus- ja taristuministri määrusega, täiendades selleks § 55 lõikes 2 esitatud volitusnormi ning lisaks MSOS § 55 pealkirja. Sellest tulenevalt on vajalik muuta ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“ pealkirja. Määruse pealkirja täiendatakse sõnaga „lootsimispiirkonnad“. MSOS § 55 lõike 2 muutmine. Vastavalt eelmises punktis esitatud selgitustele on vajalik sätestada konkreetsed lootsimispiirkonnad majandus- ja taristuministri määrusega. Selleks muudetakse käesolevat volitusnormi. Tulenevalt muudetud volitusnormist on vajalik edaspidi muuta ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrust nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“, lisades sinna lootsimispiirkondade nimetused. Vastava määruse kavand on lisatud. MSOS-i § 56 lõike 1 muutmine. MSOS § 56 lõige 1 muudetakse selliselt, et senise riigi äriühingu asemel osutab lootsiteenust edaspidi Riigilaevastik. Muudatus tuleneb sellest, et alates 1. juulist 2023. a likvideeritakse seoses Riigilaevastiku moodustamisega AS Eesti Loots ning edaspidi ei osuta lootsiteenust riigi äriühing, nagu näeb ette kehtiv seadus, vaid Riigilaevastik. Riigilaevastik peab võtma AS-i Eesti Loots senised ülesanded 1. juulist 2023. a üle selliselt, et lootsiteenuse osutamise võimekus ei katkeks, kuna see on otseselt seotud meresõiduohutuse tagamisega. Lootsiteenuse sisu osas on planeeritud jätkata suuremate muutusteta. MSOS-i § 582 täiendamine. Kehtiv MSOS § 582 käsitleb lootsi kutsetunnistuse tingimuste muutmist, sh lootsi kutsetunnistusele kantava lootsimispiirkonna muutmiseks nõutava praktilise lootsimise kogemus omandamist ja kvalifikatsioonieksami sooritamist, nt MSOS § 582 lõike 4 kohaselt tuleb lootsimispiirkonna sadama piirangu muutmiseks või kaotamiseks merelootsil praktiseerida lootsimist selle piirkonna sadamas asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt kümnel korral ning sooritada kvalifikatsioonieksam asjaomase sadama jaoks. MSOS-is ei ole aga reguleeritud olukorda, kus lootsimispiirkonda tekib uus sadam, kuhu laevaga sisenemiseks tuleb kasutada lootsiteenust. Praktikas ei ole võimalik uues, valmivas sadamas praktilise lootsimise kogemust omandada, sest alles rajatava sadama korral puuduvad kogemustega lootsid, kes võiksid juhendada teist lootsi. Nimelt näeb MSOS § 582 ette, et lootsi kutsetunnistuse tingimuste muutmiseks praktiseerimine toimub selle piirkonna sadama asjaomase lootsi juhendamisel. Seetõttu on vajalik lisada seadusesse erisus, mille kohaselt lootsimispiirkonda uue sadama lisandumisel tuleb uues sadamas lootsima hakkamiseks selle asemel mereõppeasutuses läbida asjakohane valmendil põhinev koolitus. Vastasel juhul ei ole võimalik laevadel uude sadamasse siseneda, sest praktika teostamise võimaluse puudumise tõttu puuduvad uue sadama jaoks kvalifitseeritud ja vajalikku kutsetunnistust omavad lootsid. Eestis on taolise valmendil põhineva koolituse läbimise võimalus loodud TalTech Eesti Mereakadeemias. Viimati sadamaregistris registreeritud uueks sadamaks on näiteks Pakrineeme sadam koos LNG kaiga. 5 / 16 Muudatusega seonduvalt on vaja täiendada majandus- ja taristuministri 11. juuli 2022. a määrust nr 53 „Lootsi kvalifikatsioon ja kutsetunnistus“, lisades määruse § 8 juurde uue sadama korral praktilise lootsimise tõendi esitamise kohustuse asemel kohustuse esitada tõend valmendil põhineva koolituse läbimise kohta. Vastava määruse kavand on lisatud seletuskirjale. MSOS-i § 68 lõige 1 kehtetuks tunnistamine. MSOS-i § 68 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Antud säte käsitles lootsitasude läbipaistvuse ja avalikkuse nõuet, kuivõrd lootsiteenust on seni osutanud ja selle eest makstavad tasud kehtestanud äriühing. Alates 1. juulist 2023. a hakkab lootsiteenust äriühingu asemel osutama riigiasutus Riigilaevastik ning arvestades, et lootsitasude määrad, täpsemad arvestamise alused ja maksmise kord kehtestatakse edaspidi majandus- ja taristuministri määrusega (vt selgitusi eelnõu § 2 punktis 9 ja 11, on sellega ka tasude läbipaistvus ja avalikkus tagatud. Seega puudub antud sätte järgi edaspidi vajadus ning see tunnistatakse kehtetuks. MSOS-i § 68 lõike 21 muutmine. MSOS-i § 68 lõikest 21 eemaldatakse esimene lause, mille kohaselt lootsitasu määrad ja maksmise korra kehtestab MSOS §-s 56 nimetatud lootsiteenuse osutaja. MSOS-i § 68 lõike 21 teine lause muudetakse selliselt, et lootsitasu osas lähtutakse endiselt lootsiteenuse osutamisega kaasnevatest kuludest ja mõistlikust kasumist, kuid arvestades Riigilaevastiku poolt kogutavate lootsitasude avalik-õiguslikku iseloomu, täpsustatakse sõnastust selliselt, et seaduse tasandil oleks sätestatud tasu suuruse arvestamise alused. Seda on vaja tagamaks PS §-s 113 sätestatud avalik-õigusliku rahalise kohustuse parlamentaarne vorm. Lootsimise eesmärk MSOS § 54 lõike 1 kohaselt on sisemeres ning sadama lähistel ja akvatooriumil laeva ohutu meresõidu tagamine. See teeb lootsimisest avalik- õiguslikel eesmärkidel osutatava teenuse, mida siinsete muudatus¬ettepanekute kohaselt kavandatud MSOS § 56 lõike 1 alusel hakkab osutama Riigilaevastik. Lootsitasu näol on seega tegemist avalik-õigusliku rahalise kohustusega Riigilaevastiku avalik-õigusliku ülesande täitmise eest. Võttes seejuures arvesse kehtivat Riigikohtu praktikat, on lootsitasu puhul tegemist riikliku lõivuga (RKÜKo 22.12.2000, 3-4-1-10-00, p 24). Lootsimine on sooritus, mille tegemise kohustus ja ka sisu alluvad avalik-õiguslikule regulatsioonile, antud juhul MSOS-le. Kuigi üldjuhul tohib lõivu summa katta üksnes toiminguga kaasnevad kulud, ei ole pelgalt kulupõhisus alati põhjendatud, nagu ka antud juhul. Arvestades lootsimise eesmärki, milleks, nagu eespool mainitud, on laeva ohutu meresõidu tagamine, peab riik paratamatult lootsimisteenuse jätkusuutliku ja kvaliteetse pakkumise nimel tegema püsivaid investeeringuid, et tagada nii lootside väljaõpe kui ka sobiv ja töökorras lootsilaevapark. Mida suurem on selliste veesõidukite kasutamine, seda väiksem on nende võimalik eluiga tulenevalt veesõiduki pea- ja abimasina kulumist (suured töötunnid põhjustavad täiendavat remondivajadust ja hooldamist). Püsiva teenuse tagamiseks on vaja teatud aja tagant veesõidukeid välja vahetada või vastavalt vajadusele neid juurde soetada ning antud komponent aitab seda tagada. Lootsitasu arvestamisel lähtutakse eelkõige järgmistest kulukomponentidest: 1. Keskmine personalikulu. See sisaldab sealhulgas lootsi, lootsi veesõiduki meeskonna, toetava kaldastruktuuri ja tugiteenuste personali töötasu. Näiteks dispetšerid, juristid, tehniline haldus, autojuhid jt. 2. Kulutatud veesõiduki kütus. 3. Muud lootsi veesõiduki kulud. Näiteks veesõidukite süsteemide õlid ja muud eriotstarbelised vedelikud ning nende kulu, pääste- ja ohutusvahendite kulu, raadio- ja navigatsiooniseadmetega seotud kulud, IT-ga seotud kulud, kindlustuskulu jmt. 4. Seotud kaldataristu kulu. Näiteks sadamatasud ja sadamaga seotud majanduskulud (nt süvendamine, elekter, vendrite vahetus jt). 6 / 16 5. Koefitsient/diferentseeritud lisatasu, sõltuvuses lootsitava laeva kogumahutavusest (GT). Mida suurem laev, seda keerulisem, aeglasem ja ohtlikum on lootsimine, mistõttu on vajalik kulupõhises arvestuses GT-st sõltuv komponent. Lootsimisel tehtud vea tagajärjed ja kahju on samuti sõltuvad GT suurusest. Otsestele kuludele lisanduvad kaudsed kulud ehk üldkulud. Lisaks lootsiteenuse osutamisega seonduvatele kuludele ja mõistlikule kasumile on kommenteeritava sätte kohaselt lootsiteenuse osaks ka tasud, mis on seotud laeva dokkimise, deviatsiooni määramise, päästetööde ja käigukatsetusega. Samuti tasud, mis lisanduvad ooteaja puhul (Standby Fee) või kui muudetakse lootsi väljakutset, tühistatakse lootsi tellimus või esitatakse lootsile vale¬väljakutse. Kommenteeritavasse sättesse kavandatud lootsitasu arvestamise alused lähtuvad hetkel kehtivast AS Eesti Loots nõukogu poolt kinnitatud lootsitasude määrade ja maksmise korrast. MSOS § 68 täiendamine lõikega 22. Sätte kohaselt lähtutakse lootsitasu arvestamisel asjakohastest erisustest. Sarnaselt MSOS § 68 lõike 21 muudatuste sõnastamisega on ka siinse lõike 22 sõnastamisel lähtutud hetkel kehtivast AS Eesti Loots nõukogu poolt kinnitatud lootsitasude määrade ja maksmise korrast. MSOS § 68 täiendamine lõikega 23. MSOS-i § 68 täiendatakse lõikega 23, millega sätestatakse eraldi lõikes volitusnorm lootsitasu määrade kehtestamiseks. Sätte kohaselt kehtestab lootsitasude määrad ja nende maksmise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega, mitte lootsiteenuse osutaja ise, nagu toimus seni kehtiva MSOS-i § 68 lõike 21 kohaselt. Riigikohus on leidnud, et „PS §-s 113 sätestatud seadusereservatsioonist tulenevalt on lõivude kehtestamise üle otsustamine seadusandja ainupädevuses. Seadusandja otsustab, milliseid avalikke teenuseid lõivustada, ning määrab kindlaks teenuste eest nõutavad lõivumäärad.“ (RKPJKo 26.05.2015, 3-4-1-59-14, p 31). Selline avalik-õigusliku rahalise kohustuse seadusega sätestamise nõue tähendab kehtiva Riigikohtu praktika kohaselt seda, et seaduses peavad olema kindlaks määratud avalik-õigusliku rahalise kohustuse elemendid. „Nende elementide hulka võivad kuuluda kohustuse tekkimise alus ja kohustatud subjekt, kohustuse ulatus või selle suuruse määramise tingimused, tasumise või sissenõudmise kord ja muud vastava kohustuse olemuslikud tunnused.“ (RKPJKo 01.07.2008, 3-4-1-6-08, p 40). Seejuures on Riigikohus aga möönnud, et „avalik-õiguslike rahaliste kohustuste kehtestamise delegeerimine täidesaatvale võimule võib olla lubatav tingimusel, kui see tuleneb rahalise kohustuse iseloomust ning seadusandja määrab kindlaks diskretsiooni ulatuse, mis võib seisneda [kohustuse] alam- ja ülemmäära seadusega sätestamises, [kohustuse] suuruse arvestamise aluste kehtestamises vms.“ (RKPJKo 01.07.2008, 3-4-1-6-08, p 41 ja RKPJKo 19.12.2003, 3-4-1-22-03, p 19). Antud juhul on MSOS § 68 lõigetega 21 ja 22 loodud lootsitasu määrade arvestamise alused. Sellega on täidetud PS §-st 113 tuleneva subjektiivse isiku riive formaalne põhiseaduspärasus – seadusandja määrab kindlaks diskretsiooni ulatuse. MSOS § 68 täiendamine lõigetega 6 ja 7. Kavandatud MSOS § 68 lõige 6 reguleerib täitemenetlust ja sundtäitmist puudutavaid aspekte. Selleks, et lootsitasu kui avalik-õiguslikku rahalist kohustust saaks vajadusel sundtäita, tuleb TMS § 2 lõike 1 punkti 21 kohaselt seadusega luua alus, mis annaks vastavasisulise kohustuse ette näinud haldusaktile täitedokumendi jõu. Kommenteeritava sätte teine lause loob lootsitasu makseteatise puhuks HMS § 60 lõikes 1 sätestatud üldsätte suhtes erisätte. Üldsätte kohaselt on kehtiv haldusakt täitmiseks kohustuslik. Selleks, et vältida olukorda, kus enne makseteatisel märgitud maksetähtaega tekiks haldusakti adressaadil kohustus tasu maksta, tuleb üldregulatsioonist luua erisus. Kolmanda lause kohaselt lisab kinnituse makseteatise täidetavuse kohta Riigilaevastik. Tegemist on regulatsiooniga, mis oma olemuselt täiendab TMS §-i 12, luues täitedokumendi täitmise eelduseks Riigilaevastiku kinnituse selle kohta, et makseteatis on täidetavaks muutunud. 7 / 16 Kavandatud MSOS § 68 lõige 7 sätestab viivise maksmise kohustuse juhuks, kui reeder tähtaegselt lootsitasu maksmise kohustust ei täida. Viivisemäärana on kehtiva MSOS § 507 lõike 1 (veeteetasud) eeskujul sättesse kavandatud 0,05 protsenti päevas. MSOS täiendamine peatükiga 143 ja §-ga 753. MSOS-i § 753 kehtestab tasuliste teenuste osutamise tingimused. Tingimuste sõnastamisel ja selgituste sisustamisel on eeskuju võetud mitmetest kehtivatest regulatsioonidest, nt Keskkonnaagentuuri (keskkonnaseire seaduse § 41), Keskkonnaameti (kiirgusseaduse § 31) ja Ravimiameti poolt tasuliste teenuste osutamise regulatsioonist (ravimiseaduse § 151) ning nende seaduste menetluses esitatud selgituste raamistikust. Lõikes 1 sätestatakse üldine põhimõte, et Riigilaevastik võib tasulisi teenuseid osutada juhul, kui see ei takista õigusaktidest (põhimäärus ja teised õigusaktid) tulenevate ülesannete täitmist. Oluline on märkida, et Riigilaevastiku prioriteediks peab olema MSOS §-s 56 ja Riigilaevastiku põhimääruse 8 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmine ning vaid juhul, kui tasuliste teenuste osutamine ei sega nende ülesannete täitmist, võib Riigilaevastik osutada taolisi lisateenuseid tasuliselt. Riigi ülesanded on ja jäävad prioriteediks. Nende prioriteetide seas on omakorda esikohal inimelu prioriteet, seejärel keskkond ja julgeolek. Riigilaevastikul saab olema laiem veesõidukipark, mida kasutada, seega riskid samaaegsetest erinevate teenuste vajadustest on maandatud. Riigilaevastiku konsolideerimise toimiva lahenduse analüüsimise käigus tehtud arvutuste kohaselt on 0,02% tõenäosus, et ühes lootsipiirkonnas tekiks korraga lootsimise ning muu operatiivse reageerimise vajadus. Kui nt veesõiduk täidab Hiiumaast läänes erasektorile või ülikoolidele teenuselepingu alusel ülesannet, siis päästejuhtumi korral reageerib ta päästejuhtumile koheselt. Kui nt ujuvnavigatsioonimärgistust paigaldatakse riigi tellimusel kevadel ja sügisel, siis sel ajal erasektorile teenust ei pakuta. Prioriteediks on alati riigi ülesanded. Lisaks ei saa erasektorile osutatavate teenuste mahud olema mastaapsed. Kui enne Riigilaevastiku loomist oli laevastike killustumus riigiasutuste vahel ning erinevatel asutustel väike valik veesõidukiga sündmustele reageerimiseks, siis nüüd tekib ühtne ja laiemaulatuslik veesõidukipark. Tasulisteks teenusteks on vastavalt Riigilaevastiku põhimäärusele veesõidukite rentimise, haldamise ja mehitamise ning ujuvmärgistuse haldamise (sh paigaldus, hooldus, hankimine) teenused: Veesõidukite renditeenusega pakutakse võimalust rentida Riigilaevastiku veesõidukeid, arvestades riigivaraseaduses toodud riigivara kasutamise tingimustega. Riigilaevastiku veesõidukid on eriotstarbelised veesõidukid ning neid saab rentida vastavalt iga veesõiduki otstarbele. Otstarbele mittevastavatel eesmärkidel (nt meelelahutuslikel eesmärkidel) veesõidukeid välja ei rendita. Teenust võivad näiteks vajada ülikoolid teadustöö eesmärkidel, kui Riigilaevastiku koosseisu hangitakse uus mitmeotstarbeline töölaev. Arvestades, et Riigilaevastikul saab olema kõige suurem eriotstarbeliste veesõidukite park, mis katab põhimõtteliselt kogu Eesti mereala ning enamusest sise- ja piiriveekogudest, siis võib veesõiduki rendivajadus tekkida ka väikesaartel ning väikesadamatel ja nendega seotud ettevõtjatel. Veesõidukite haldamise teenusega pakutakse isikutele olemasolevate veesõidukite haldamist, mis seisneb eelkõige nende tehnilises juhtimises, millega tagatakse laeva merekindlus ja vastavus tehnilistele, ohutus- ja turvanõuetele. Eelkõige vastutab tehniline juhtimine veesõidukite remondi- ja hooldusotsuste tegemise eest. Üldjuhul viib tehnilise juhtimisega seotud osapool läbi kõik hanked, mis on seotud remondi ja hooldusega. Vastavalt kokkulepetele 8 / 16 võib tehniline juhtimine endas käsitleda ka olemasolevate veesõidukite moderniseerimist kui ka uute hankimist. Sellist teenust võivad näiteks vajada avalik-õiguslikud ülikoolid (Tartu Ülikool, Tallina Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool), kellel on oma veesõidukid, mis esimeses etapis ei tule Riigilaevastikku üle. Antud teenust võivad vajada ka ettevõtjad või kohalikud omavalitsused, kes omavad veesõidukit, aga neil puuduvad teadmised veesõidukite haldamisest ning eraturul tegutsevad teenusepakkujad ei ole kas huvitatud nii väikeste veesõidukite teenindamisest või on mahud liiga väikesed. Veesõidukite mehitamise teenusega pakutakse avalik-õiguslikel ja eraõiguslikel juriidilistel isikutel olemasolevate veesõidukite mehitamist, mis hõlmab sobiva kvalifikatsiooniga meremeeste värbamist ja kvalifikatsioonitunnistuste kontrollimist, töötasuarvestust, veesõidukite asjakohase mehitatustaseme tagamist, meremeestele õnnetus- ja töövõimetuskindlustuse korraldamist, meremeeste töötulemuste hindamist ning võib hõlmata nende väljaõppe korraldamist. Sellist teenust võivad näiteks vajada ülikoolid (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool), kellel on oma veesõidukid, mis ei tule esimeses etapis Riigilaevastikku üle. Ujuvmärgistuse haldamise teenusega pakutakse võimalust tellida ujuvnavigatsioonimärgistuse (nt tulepoid, poid, toodrid) paigaldamise, hooldamise ja haldamise teenust. Ujuvmärgistuse haldamisega seotud nõuded tulevad majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. detsembri 2002. a määrusest nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ (rakendusakti muutmise kavand lisatud). Sellist teenust võivad näiteks vajada sadamate valdajad oma navigatsioonimärgistusega seotud kohustuste täitmiseks. Seoses väiksesadamate aktiivse arenduse ning tulenevalt erinevatest mereuuringutest Eestis, on tegemist reaalse vajadusega, millele on oma spetsiifilise olemuse tõttu erasektoril ja ülikoolidel keeruline teenusepakkujat leida. Lõikes 2 sätestatakse Riigilaevastiku poolt osutatavate lisateenuste eest võetava tasu alused. Sätte kohaselt kehtestatakse tasumäärad kulupõhiselt ning tasu võib sisaldada mõistlikku kasumit. Riigilaevastiku poolt osutatavate tasuliste teenuste tasude puhul ei ole võimalik välja arvutada ühte teenuse ühikuhinda. Teenuseid osutatakse eriotstarbeliste veesõidukitega vastavalt teenuse tellija eesmärkidele ning arvestades, et soovitud teenuse komplekssust, asukohta, kulusid ja mahtu ei ole ühelgi juhul võimalik ette kindlaks määrata, sest need võivad sõltuda veesõiduki eripäradest, jääoludest jmt. Veesõidukite haldamise teenuse hinnastamise komponendid: 1. Keskmine personalikulu. Sisaldab sealhulgas tehniliste superintendantide, muu toetava kaldastruktuuri ja tugiteenuste personali töötasu. Näiteks dispetšerid, juristid, tehniline haldus, autojuhid jt. 2. Kulutatud veesõiduki kütus, eeldusel, et teenuse osutamise lepingus on sees, et Riigilaevastik tagab kütuse. 3. Seotud kaldataristu kulu. Näiteks sadamatasud, sadamaga seotud majanduskulud, süvendamine, elekter, vendrite vahetus jt. 4. Muud veesõiduki kulud. Näiteks veesõidukite süsteemide õlid ja muud eriotstarbelised vedelikud ning nende kulu, võimalik pääste- ja ohutusvahendite kulu, raadio- ja navigatsiooniseadmetega seotud kulud. 5. Koefitsient/ diferentseeritud lisatasu sõltuvuses laeva kogumahutavusest (GT). Mida suurem laev, seda keerulisem ja ajamahukam on tehnilise haldamise teenuse pakkumine, 9 / 16  mistõttu on vajalik kulupõhises arvestus GT-st sõltuv komponent. Tehnilisel haldamisel tehtud võimaliku vea tagajärgede mastaapsus on samuti sõltuv GT suurusest. Veesõidukite mehitamise teenuse hinnastamise komponendid: 1. Keskmine personalikulu. Sisaldab sealhulgas veesõiduki meeskonna ja toetava kaldastruktuuri personali töötasu. 2. Muud kulud. Näiteks logistika maksumus, toitlustus, spetsiifiline riietus jt. 3. Koefitsient/ diferentseeritud lisatasu sõltuvuses lootsitava laeva GT-st. Mida suurem laev, seda keerulisem, suuremat kvalifikatsiooni nõudev ja ohtlikum on meeskonna töö, mistõttu on vajalik kulupõhises arvestus GT-st sõltuv komponent. Meeskonna tehtud võimaliku vea tagajärgede mastaapsus on samuti sõltuv GT suurusest. Veesõidukite rentimise teenuse hinnastamise komponendid on eelkõige järgnevad: 1. Keskmine personalikulu. Sisaldab sealhulgas veesõiduki meeskonna, toetava kaldastruktuuri ja tugiteenuste personali töötasu. 2. Kulutatud veesõiduki kütus. 3. Muud veesõiduki kulud. Näiteks veesõidukite süsteemide õlid ja muud eriotstarbelised vedelikud ning nende kulu, võimalik pääste- ja ohutusvahendite kulu, raadio- ja navigatsiooniseadmetega seotud kulud. 4. Veesõiduki pea- ja abimasina kulum (varem saabuvad remondid, hooldused, dokkimine, erakorralised juhtumid). 5. Seotud kaldataristu kulu. Näiteks sadamatasud, sadamaga seotud majanduskulud nt süvendamine, elekter, vendrite vahetus jt. 6. Koefitsient/ diferentseeritud lisatasu sõltuvuses jääoludest. Jääs liikumine sõltuvalt sellest, kas tegemist on lahtise jääga või kinnisjääga, mõjutab laeva kere. Mida rohkem ja mida paksemas jääs sõita, seda rohkem saab kahjustada kerevärv ning suureneb oht kere kahjustusteks. Ujuvmärgistuse haldamise teenuse hinnastamise komponendid on eelkõige järgnevad: 1. Keskmine personalikulu. Sisaldab veesõiduki meeskonna, toetava kaldastruktuuri ja tugiteenuste personali töötasu. 2. Kulutatud veesõiduki kütus. 3. Muud veesõiduki kulud. Näiteks veesõidukite süsteemide õlid ja muud eriotstarbelised vedelikud ning nende kulu, võimalik pääste- ja ohutusvahendite kulu, raadio- ja navigatsiooniseadmetega seotud kulud. 4. Veesõiduki pea- ja abimasina kulum (varem saabuvad remondid, hooldused, dokkimine, erakorralised juhtumid). 5. Seotud kaldataristu kulu. Sadamatasud, sadamaga seotud majanduskulud nt süvendamine, elekter, vendrite vahetus jt. 6. Koefitsient/ diferentseeritud lisatasu sõltuvuses poide kaalust ja arvust. Mida suuremad on poid, seda ohtlikuma, aeglasema ning keerulisema tegevusega on tegemist. Mida suuremad on poid, seda suurem on eksimuste ning õnnetuste korral potentsiaalne kahju nii laevale kui ka poile. Samuti mõjutab olukorda poide arv. Otsestele kuludele lisanduvad kaudsed kulud ehk üldkulud. Kõigi nimetatud tasuliste teenuste hinnastamise komponendiks on ka mõistlik marginaal, mis kujuneb vastavalt vabaturu nõudlusele. Vastavalt riigiabi reeglitele on oluline, et teenust ei pakutaks alla turuhinna. Püsiva teenuse tagamiseks on vaja teatud aja tagant veesõidukeid välja vahetada ja veesõidukiparki uuendada ning antud komponent aitab seda soetud kulu katta. 10 / 16 Kuna tegemist on tasudega, millel on eraõiguslik iseloom ning puudub avalik-õiguslik eesmärk, kehtestab tasuliste teenuste tasumäärad ja korra Riigilaevastik ise. Seadus annab Riigilaevastikule õigusliku aluse tasulisi teenuseid osutada (kavandatav MSOS § 753 lõige 1). See annab Riigilaevastikule pädevuse tasuliste teenustega seonduv ise otsustada, võttes arvesse MSOS § 753 lõikesse 2 kavandatut (Riigikohtu praktika – vt RKÜKo 22.12.2000, 3-4-1-10-11, p 11 ja RKHKo 14.12.2011, 3-3-1-72-11, p 11 – eraõiguslikes suhetes tehingutingimuste määratlemine ei vaja seadusest tulenevat erivolitust). Tegemist on sisepädevuse kindlaksmääramisega ning vastavat volitusnormi ei kehtestata seega seaduse tasandil. Eelnõu § 3 kohaselt jõustuvad MSOS-i muudatused 1. juulil 2023. a, kuna samast tähtpäevast alates alustab Riigilaevastik õigusaktides kirjeldatud ülesannete täitmist ja teenuste osutamist ning likvideeritakse AS Eesti Loots. Konkreetne jõustumistähtaeg on vajalik, et lootsiteenuse osutamine, mis tagab ohutu meresõidu, jätkuks katkestusteta. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele mõiste „kohustusliku lootsimise ala“. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu Riigilaevastikuga seotud sätetel on otsene mõju majandusele, riigiasutuste töökorraldusele ja regionaalarengule ning seoses kaubalaevade ja liitlaste laevade ohutu transpordiga mõju ka riigi julgeolekule ning välissuhetele. Seaduse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset mõju ega mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõju valdkond – mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm 1 – mõju seotud riigiasutuste eelarvele ja töökoormusele. Mõju ulatus Muudatuse mõju ulatust võib hinnata keskmiseks, kuna muudatuse tulemusel tekib üks riigi veesõidukitega tegelev riigiasutus ning seotud asutustelt (AS Eesti Loots, Transpordiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Keskkonnaamet) tulevad veesõidukid, nende haldamisega seotud ülesanded ja nendega seotud eelarve (vt seletuskirja punkti 7) üle Riigilaevastikku. Riigilaevastiku loodav üleriigiline kontseptsioon annab ka selge ülevaate lähimate aastakümnete investeeringute ja püsikulude vajadustest, mille abil saab mõistlikumalt ja läbipaistvamalt riigieelarve merendusega seotud tegevusi planeerida. Osade asutuste puhul (nt Transpordiamet) tuleb Riigilaevastikku üle ka valdav osa veesõidukitega tegelevatest töötajatest, ent osa asutustes veesõidukitega tegelevatest töötajatest koondatakse, mis tähendab asutustele koondamishüvitiste maksmise kohustust. Kokkuhoid personali arvu osas tekib ennekõike kaldapersonali arvelt, sest Riigilaevastiku loomisega on võimalik vähendada üldhalduse teenistuskohti, mis on hetkel killustunud eri asutuste vahel. Vähendamisele kuuluvad teenistuskohad on otseselt seotud veesõidukite kasutamise planeerimise ja haldamisega. Samuti on arvestatav osa asutustes veesõidukite haldamisega seotud töötajatest seotud veesõidukite haldamisega vaid osaliselt (nt alla poole töökoormusest), st töökoha põhiülesanded on töötajatel teised. Riigilaevastiku loomine ja tegevuse konsolideerimine annab seotud asutuste töötajatele, kellel veesõidukite haldus ei olnud põhitöö, võimaluse keskenduda oma põhiülesannetele asutuses. Oluline on ka Eesti riigi merenduse ja 11 / 16 laevandusega seotud eelarve suurem läbipaistvus, sest dubleerivates struktuurides on leitud veesõidukitega seotud investeeringute ning püsikulude katet muude valdkondade vahenditelt, mis on antud valdkondi negatiivselt mõjutanud. Mõju avaldumise sagedus Muudatuse avaldumise sagedust võib hinnata madalaks, kuna veesõidukite, nende haldamisega seotud ülesannete, töötajate ja eelarve üleminek või töötajate koondamine on ühekordne toiming. Mõjutatud sihtrühma suurus Mõjutatud sihtrühm on keskmine ja koosneb olulistest riigiasutustest nagu Transpordiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Keskkonnaamet, riigi äriühingust AS Eesti Loots ja nende töötajatest. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei kaasne, kuna negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. Sihtrühm 2 – avaliku sektori asutused, kes Riigilaevastiku teenuseid vajavad. Mõju ulatus Muudatuse mõju ulatust võib hinnata suureks, kuna muudatus mõjutab eelpool loetletud oluliste riigiasutuste (Transpordiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Keskkonnaamet) töökorraldust. Seni antud asutuste koosseisus olnud veesõidukid viiakse üle Riigilaevastikku, mis tähendab, et antud asutused ise enam oma veesõidukeid ei halda. Koos veesõidukitega läheb osaliselt Riigilaevastikku üle ka veesõidukite haldamise ja juhtimisega tegelev personal (v.a. Politsei- ja Piirivalveameti ja Päästeameti personal). Ka veesõidukite mehitamine jääb esialgu Politsei- ja Piirivalveameti puhul nende kanda. Riigilaevastik tagab ja osutab seotud riigiasutustele veesõidukitega seotud teenuseid nende asutuste põhiülesannete täitmise toetamiseks. Selliste Riigilaevastiku põhiülesannete rahastamine toimub riigieelarvest. Mõju avaldumise sagedus Mõju avaldumise sagedus on kõrge, kuna eelpool loetletud riigiasutused hakkavad kasutama Riigilaevastiku teenuseid pidevalt oma igapäevatöös. Mõjutatud sihtrühma suurus Mõjutatud sihtrühm on väike, kuna muudatusega kaasnev mõju on seotud mõne riigiasutusega. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad, sest riskid maandatakse Riigilaevastiku poolt riiklike ülesannete prioritiseerimise, suure veesõidukipargi ning ühtse tasemega personaliga, tagamaks seotud riigiasutustele kvaliteetse teenuse ja ad hoc reageerimisvõimekuse. Lisaks luuakse eeliskasutusõiguse süsteem Politsei- ja Piirivalveameti ja Päästeameti vajadustest lähtuvalt, mis arvestab sündmuste kriitilisust. Luuakse üleriigiline kvaliteedi- ja juhtimissüsteem koos erinevate protseduuridega, et võimalikke riske maandada. Samuti on Riigilaevastiku koosseisus ametikohad, kelle ülesanne on aktiivselt planeerida koostöös seotud asutustega teenuseid, nii pika- kui ka lühiajalises vaates. Mõju valdkond – majanduslik mõju Sihtrühm – tasulisi teenuseid vajavad isikud, ettevõtted. Mõju ulatus 12 / 16 Muudatuse mõju ulatust võib hinnata madalaks. Muudatuse tulemusel tekib üks riigiasutus, kellelt on soovi korral võimalik tellida tasulisi teenuseid sihtotstarbeliste veesõidukitega või neid rentida. Teenuse tellija jaoks tekib üks konkreetne asutus ja kompetentsikeskus, kust on võimalik saada kvaliteetseid veesõidukitega seotud tasulisi teenuseid. Seni ei ole taolisi tasulisi teenuseid erasektoris üldiselt pakutud. Riigilaevastik peab korraldama oma raamatupidamise selliselt, et selliste teenuste osutamine, seotud kulud ja laekumised oleksid eristatavad muudest kuludest ja tuludest. Mõju avaldumise sagedus Muudatuse avaldumise sagedust võib hinnata väikeseks, kuna Riigilaevastiku poolt osutatavad tasulised teenused ei saa olema mahukad, sest Riigilaevastiku prioriteediks on seadusjärgsete ülesannete täitmine, misjärel osutatakse tasulisi teenuseid. Mõjutatud sihtrühma suurus Mõjutatud sihtrühm on väike, kuna isikuid, kes sooviksid Riigilaevastikult tasulisi teenuseid tellida, ei ole Eestis palju. Eeldatavasti võivad huvitatud isikuteks olla avalik-õiguslikud ülikoolid, kellel on oma veesõidukid (Tartu Ülikool, TalTech, Eesti Maaülikool) ja sadamate valdajad, võib-olla ka mõningad kohaliku omavalitsuse üksused, kellel on oma veesõidukid. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei kaasne, kuna negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. Eelnõus kirjeldatud tasulisi teenuseid üldiselt erasektoris ei osutata ning tasuliste teenuste osutamisel Riigilaevastiku poolt ei teki probleeme konkurentsi moonutamisega, sest Riigilaevastik osutaks teenuseid kulupõhiselt, arvestades mõistliku kasumiga, käitudes seega tavapärase ettevõtja hoolsusega. Samuti on Riigilaevastiku veesõidukite ressursi näol tegemist ülimalt spetsiifiliste töölaevadega, mille teenusepakkujaid Eestis on vähe. Mõju valdkond – mõju regionaalarengule Sihtrühm – suur- ja väikesaarte omavalitsused, elanikud ja ettevõtjad. Mõju ulatus Muudatuse mõju ulatust võib hinnata keskmiseks. Muudatuse tulemusel tekib üks riigiasutus, kellelt on saarte omavalitsustel, elanikel ja ettevõtjatel soovi korral võimalik tellida tasulisi teenuseid sihtotstarbeliste veesõidukitega või neid rentida. Praktikas on mõnedel väikesaartel (nt Ruhnu) tekkinud vajadus eraldi kaubaveo tellimiseks, mida ühistranspordi jaoks mõeldud parvlaevaga ei ole seni olnud võimalik vajalikus mahus teha. Samuti hakkab muudatuse tulemusel Riigilaevastik korraldama riigile kuuluvate parvlaevade tehnilist juhtimist, tagades laevade töökorra ja meresõiduohutuse parimal võimalikul viisil, mis võib suurendada saarte ja mandri vahelise liiniveo toimepidevust ja omab seega positiivset mõju regionaalarengule. Mõju avaldumise sagedus Muudatuse avaldumise sagedust tasuliste teenuste osas võib hinnata väikeseks, kuna saarte vajadused Riigilaevastiku pakutavate tasuliste teenuste suhtes ei ole teadaolevalt pidevad ega mahukad. Muudatuse avaldumise sagedust liiniveo toimepidevusele on keeruline hinnata. Mõjutatud sihtrühma suurus Mõjutatud sihtrühmaks on eelkõige suursaarte (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu) ja väikesaarte6 omavalitsused, elanikud, ettevõtjad. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk 6 Väikesaarte nimistu: https://www.riigiteataja.ee/akt/122012022003 13 / 16 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei kaasne, kuna negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium ja Keskkonnaministeerium peavad korraldama alates 1. juulist 2023. a veesõidukid ja nendega seotud varade üleandmise Riigilaevastiku põhivarasse ning tooma 2023. aastal Riigilaevastikku üle oma valitsemisala asutuste mahtudest 50% ja 2024. aastal 100% ulatuses kogu veesõidukite tehnilise juhtimise, arendamise ja hankimisega seotud eelarved. Riigiasutustest ületulevad veesõidukitega seotud eelarved: Baasrahastuse vajadus on 20,5 miljonit eurot. Riigilaevastiku baaseelarve saab olema kaetud ületulevast eelarvest ning lootsitasudest, mida toetavad tasulised teenused. Kui lootsitasud ja ületulev eelarve ei kata 20,5 miljoni euro suurust baaseelarvet, siis taotletakse riigieelarve strateegia planeerimise protsessis lisavahendeid. Eesti Loots AS likvideerimisväärtust on täpsemalt käsitletud memorandumile lisatud lõpparuande lisas 2. Riigilaevastiku käivitamiskuludeks on arvestatud 961 066 eurot. Käivitamiskulu koosneb kuni kuueliikmelise võtmemeeskonna tööjõukuludest, üldhalduskuludest ja ühekordsetest töökohtade ettevalmistamise kuludest, IT-kuludest, esimestest kriitilistest kinnisvarainvesteeringutest, koolituskuludest ja tehnilise juhtimise ettevalmistamise kuludest.7 Tasuliste teenuste osutamise tulud on planeeritud laekuma Riigilaevastiku eelarvesse, ent tasuliste teenuste maht saab olema väike ning laekunud tasudest kaetakse samade teenuste osutamisega kaasnevaid kulusid. Riigilaevastikku rahastatakse asutustest ületulevatest eelarvetest ning lootsitasudest ja tasuliste teenuste osutamisest saadavast tulust. Riigilaevastiku poolt osutatavate tasuliste teenuste tulud laekuvad esmalt riigieelarvesse. Konkreetse aasta riigieelarve koostamise protsessis kavandatakse Riigilaevastiku eelarvesse vahendid, võttes arvesse eelarveaasta kohta tehtud Riigilaevastiku tasuliste teenuste tulude laekumise prognoosi. Tegemist on uute tasuliikidega, mille osas tulude laekumise prognoosimine järgmiste eelarveperioodide kohta võib olla ebatäpne. Seega on esimestel aastatel mõistlik kavandada kulud planeeritava tasu laekumise ulatuses Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi, kust rahandusministri käskkirja alusel eraldatakse Riigilaevastikule vahendid, vastavalt tulude eelnevale laekumisele. Tulevikus, kui pakutavate teenuste eest saadavad tasude mahud on saavutanud mitme aasta vaates stabiilsuse ning selgelt 7 Samas. 14 / 16 prognoositavad, on võimalik planeerida kulud riigieelarve protsessis pikaajaliselt otse Riigilaevastiku eelarvesse. Lootsitasude puhul määratakse viimase viie aasta keskmiste tulude hulk alates 2024. aastast Riigilaevastiku baaseelarve osaks. Kuna 2023. aasta riigieelarve on juba kinnitatud, siis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi koostöös leitakse 2023. aasta osas riigieelarvest Riigilaevastiku rahastamiseks seoses Riigilaevastiku kaudu laekuvate tasudega eraldi ühekordne lahendus. 22.12.2022 leppisid majandus- ja taristuminister Riina Sikkut ning rahandusminister Annely Akkermann kokku, et nad toetavad käesolevas seletuskirjas väljatoodud lähenemist Riigilaevastiku tulude osas. 8. Rakendusaktid Lootsimisega seotud muudatuste rakendamiseks on vaja muuta majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrust nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“, majandus- ja taristuministri 11. juuli 2022. a määrust nr 53 „Lootsi kvalifikatsioon ja kutsetunnistus“. Seoses Riigilaevastiku loomisega on vaja samuti muuta majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrust nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“. Samuti on 1. juuliks 2023. a vajamuuta majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. detsembri 2002. a määrust nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ ning luua uus 1. juulil 2023 jõustuv rakendusakt lootsitasude määrade kehtestamiseks. Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. juulil 2023. a. Konkreetne tähtpäev seaduse jõustumiseks on vajalik, kuivõrd samast kuupäevast alustab Riigilaevastiku täiemahulist tööd ja likvideeritakse AS Eesti Loots ning nimetatud muudatused peavad hakkama kehtima antud kuupäevast alates. 10. Huvirühmade kaasamine Riigilaevastiku konsolideerimise lahenduse väljatöötamiseks moodustati vahetult peale vastavat valitsuse otsust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt töörühm ja juhtrühm, kuhu kuulusid kõigi seotud asutuste esindajad. Töörühma sisulist tööd vedas erasektori projektijuht ning juhtrühma juhtis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajanduse asekantsler. Töörühmas käsitleti Riigilaevastikuga seotud asjaolusid detailselt ja tehti ettepanekuid juhtrühmale, kelle koosseisu kuulunud seotud asutuste tippjuhid hindasid ettepanekuid ning tegid otsuseid edasiste sammude jaoks. Lisaks töörühma ja juhtrühma üldkoosolekutele viis projektijuht läbi intervjuusid ja arutelusid seotud asutuste ja huvigruppidega saavutamaks maksimaalne sisend optimaalseima lahenduse väljatöötamiseks. Sisuliste lahenduste väljatöötamisel baseeruti avaliku ja erasektori kogemusele ning valdkondlikule üldisele praktikale. Lisaks külastati ja tutvuti Belgia riigilaevastikuga, mis andis palju juurde käesoleva lahenduse koostamisel. Samuti analüüsiti RIT, RTK ja RKAS loomise 15 / 16 ning toimimise aspekte parima praktika rakendamiseks. Tellitud finants- ja õigusanalüüsis kasutatavad andmed baseerusid seotud asutuste poolt esitatud sisendandmetele. Lootsimisega seotud muudatuste väljatöötamisel on kaasatud olnud Transpordiameti eksperdid ning AS Eesti Lootsi juhtkonda. AS Eesti Loots on koostöös Taltech Eesti Mereakadeemia loonud eraldi simulatsioonimudelid ning viinud läbi ka koolitused lootsidele. 16 / 16  Seletuskiri esimeseks lugemiseks muudetud kujul esitatava kaubandusliku meresõidu seaduse eelnõu 741 SE juurde (täiendamine meresõiduohutuse seaduse muudatusega) Seletuskirja lisa RAKENDUSAKTIDE KAVANDID KAVAND 1 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“ muutmine Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 55 lõike 2 alusel. § 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruses nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Lootsimise kord, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad ning lootsimispiirkonnad“; 2) paragrahvi 5 tekstis asendatakse sõnad „lootsiteenust osutavale äriühingule“ sõnaga „Riigilaevastikule“; 3) määrust täiendatakse §-ga 6 järgmises sõnastuses: „§ 6. Lootsimispiirkonnad Lootsimispiirkonnad on: 1) Tallinna lootsimispiirkond: Muuga sadam, Miiduranna sadam, Pirita sadam, Vanasadam, Patareisadam, Lennusadam, Peetri sadam, Miinisadam, Hundipea sadam, Paljassaare sadam, Vene-Balti sadam, Bekkeri sadam, Meeruse sadam; 2) Kunda-Loksa lootsimispiirkond: Kunda sadam, Loksa sadam; 3) Paldiski lootsimispiirkond: Paldiski Põhjasadam, Paldiski Lõunasadam, Pakrineeme sadam; 4) Väinamere lootsimispiirkond: Lehtma sadam, Dirhami sadam, Heltermaa sadam, Rohuküla sadam, Sviby sadam, Virtsu sadam, Kuivastu sadam, Saaremaa süvasadam, Roomassaare sadam, Veere sadam, Triigi sadam; 5) Pärnu lootsimispiirkond: Pärnu sadam; 6) Sillamäe lootsimispiirkond: Sillamäe sadam.“. § 2. Määruse § 1 punkt 2 jõustub 2023. aasta 1. juulil. 1/5  KAVAND 2 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. detsembri 2002. a määruse nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ muutmine Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 47 lõike 6 alusel. § 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. detsembri 2002. a määruses nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse läbivalt sõnad „Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 4 teksti täiendatakse pärast sõna "hooldamise" sõnaga "korraldamise". § 2. Määrus jõustub 2023. aasta 1. juulil. 2/5  KAVAND 3 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Lootsitasude määrad, lootsitasude arvestamise ja maksmise kord Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 68 lõike 21 alusel. § 1. Lootsitasude määrad Lootsitasude määrad on kehtestatud käesoleva määruse lisas. § 2. Lootsitasude arvestamine (1) Avamere tasu arvestamisel võetakse lisaks laeva kogumahutavusele aluseks läbitud vahemaad miilides Ristna meridiaanist ida (E) poole ja Ristna meridiaanist lääne (W) poole. Avamere tasu kohaldamisel ei kohaldata üldiseid tasumäärasid ega Väinamerd läbiva transiidi puhul kehtivaid tasumäärasid. (2) Tööpäevadel ajavahemikus 18.00–06.00 ja puhkepäevadel rakendatakse lootsitasu arvutamisel koefitsienti 1,25, riiklikel pühadel 1,50. Koefitsiente ei kohaldata merematkeid teostava reisilaeva lootsitasule. (3) Lootsitasu määramisel lähtutakse lõikes 2 märgitud lootsimise alguskellaajal rakendatavast koefitsiendist. (4) Juhul, kui lootsitav laev ei liigu täiskäigul, lisandub avamere tasu põhitasule tunnitasu, kusjuures arvestust peetakse poole tunni täpsusega ning tasu arvestatakse iga alustatud pooltunni eest. Kui pardal on kaks lootsi, rakendatakse avamere tasu põhitasust 30% võrra suuremat tasu. (5) Laeva lootsimisel sadamasse või sadamast välja koosneb lootsimistasu sadamasisese (laeva lootsimine manööverdamisel kai äärde ja sealt äraminekul, ümberhaalamisel ühe kai äärest teise äärde ning laeva dokki või sealt välja manööverdamisel) ja sadamavälise lootsimise (laeva lootsimine lootsijaama ja statsionaarse sadamarajatise vahelisel alal) lootsitasu summast. (6) Laeva ümberpaigutamisel sadamast ankrukohale ja ankrukohalt sadamasse arvestatakse lootsitasu üldistel alustel. (7) Laeva dokkimise, deviatsiooni määramise, päästetööde ja käigukatsetuse korral makstakse lisaks lootsitasule erijuhtumi lisatasu iga alustatud tunni eest, mil loots on laeva pardal. Kapteni poolt kantakse lootsikviitungile vastav märge lootsi laeval viibimise põhjuse ja kestuse kohta. (8) Mehitamata ujuvobjekti, mis ei kuulu puksiirkoosseisu, lootsimisel märgitakse lootsikviitungile iga ujuvobjekti GT eraldi ning lootsitasu arvestatakse lähtuvalt ujuvobjektide GTde summast. Lootsitasule lisandub ajatasu iga alustatud tunni eest. (9) Laeva agenteeriv äriühing on kohustatud korraldama lootsi majutuse, toitlustamise ja transpordi ning tasuma nende kulude eest enne lootsimise alustamist, kui ei lepita kokku teisiti. 3/5 § 3. Lootsitellimuse tühistamine ja muutmine (1) Lootsitellimuse tühistamise korral saabumisel (ETA), etteteatamisega alla 4 tunni, maksab laeva agenteeriv äriühing, selle puudumisel reeder, lootsitasu kogu ärajäänud lootsimise ulatuses, kuid mitte rohkem kui tellimuse tühistamise tasu. (2) Lootsi tellimuse tühistamise korral väljumisel (ETD), etteteatamisega alla 2 tunni, maksab laeva agenteeriv äriühing, selle puudumisel reeder, lootsitasu kogu ärajäänud lootsimise ulatuses, kuid mitte rohkem kui tellimuse tühistamise tasu. (3) Lootsi tellimuse muutmise korral etteteatamisega alla 1 tunni, maksab laeva agenteeriv äriühing, selle puudumisel reeder lisaks lootsitasule tellimuse muutmise tasu. (4) Lootsi tellimuse muutmise korral etteteatamisega alla 4 tunni, välja arvatud etteteatamisega alla 1 tunni, maksab laeva agenteeriv äriühing, selle puudumisel reeder lisaks lootsitasule tellimuse muutmise tasu. § 4. Ooteaeg ja valeväljakutse (1) Ooteaja tasu lisandub maksekorraldusele, kui lootsimine pole alanud 30 minuti jooksul alates eelnevalt kokkulepitud saabumise/lahkumise (ETA/ETD) ajast, samuti kui lootsimine on katkestatud seoses ilmastiku, proviandi, punkerdamise, tehnilise rikke või mõnel muul lootsist sõltumatul põhjusel. Ooteaja tasu lisandub maksekorraldusele ka juhul, kui peale lootsimise lõpetamist ei ole lootsil võimalik mistahes temast sõltumatul põhjusel 30 minuti jooksul turvaliselt laevalt lahkuda. Ooteaja tasu arvestatakse iga alustatud pooltunni eest pärast esimest 30 minutit. (2) Kui lootsil ei ole lootsimise sihtkohas võimalik mistahes temast sõltumata põhjusel lootsitavalt laevalt lahkuda või kui kapten soovib lootsimise jätkamist, tasub lootsi lootsimise lähtekohta tagasisõidu kulud laeva agenteeriv äriühing, selle puudumisel reeder. Kulude hüvitamine ei vabasta lõikes 1 sätestatud ooteaja tasu maksmise kohustusest. (3) Lootsi valeväljakutse eest maksab laeva agenteeriv äriühing, selle puudumisel reeder, lootsi valeväljakutse tasu. § 5. Lootsitasude maksmine (1) Riigilaevastik koostab makseteatise laeva kapteni poolt allkirjastatud lootsikviitungi andmete põhjal. (2) Laeva agenteeriv äriühing, selle puudumisel reeder, maksab lootsitasu Riigilaevastikult saadud makseteatise alusel. (3) Riigilaevastikul on õigus keelduda lootsiteenuse osutamisest, kui lootsiteenust tellival laeva agenteerival äriühingul või reederil on lootsitasu maksmise tähtaega ületav võlgnevus. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2023. aasta 1. juulil. Lisa Lootsitasude määrad 4/5  KAVAND 4 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 11. juuli 2022. a määruse nr 53 „Lootsi kvalifikatsioon ja kutsetunnistus“ muutmine Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 582 lõike 6 6 alusel. Majandus- ja taristuministri 11. juuli 2022. a määruses nr 53 „Lootsi kvalifikatsioon ja kutsetunnistus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „(lisa 1)“ tekstiosaga „või valmendil lootsimise tõendi (lisa 3)“; 2) määrust täiendatakse lisaga 3 „Valmendil lootsimise tõend“ (lisatud). Lisa 3 Valmendil lootsimise tõend 5/5