Rahandusministeerium Teie 29.11.2022 nr 15-4/9368-1
[email protected]
Suur-Ameerika 1 Meie 06.01.2023 nr 1.10-17/2022/7293-2
10122, Tallinn
Seisukoht Tallinna Bussijaama asukoha ja
seonduva taristu riigi eriplaneeringu
algatamise kohta
Austatud Riina Solman
Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole, et selgitada välja, kas Tallinna
bussijaama ja sellega seotud taristu planeerimiseks on vajalik algata riigi eriplaneering. Täpsemalt
palusite esitada vastused järgnevatele küsimustele:
1. Kas Tallinna Bussijaama ja sellega seotud taristu asukoha valiku või toimimise vastu
on suur riiklik või rahvusvaheline huvi?
Ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) § 16 lg 1 p 4 kohaselt korraldab Transpordiamet
muuhulgas kaugliinide taristu objektide planeerimist. Samas ei tähenda see asjaolu
iseenesest vajadust algatada riigi eriplaneeringut. Tallinna Bussijaama ei ole riiklikes
arengudokumentides käsitletud. Küll aga on käsitletud Transpordi ja liikuvuse
arengukavas 2021–2035 (edaspidi TLAK) eesmärki soodustada mitme-liigilist transporti,
parendada ümberistumisvõimalusi ning muuhulgas pöörata tähelepanu Ülemiste piirkonna
tervikvaatele seoses Rail Baltica tulekuga. See tähendab, vastavalt TLAKile et „lennu-,
rongi- ja bussijaam moodustaksid Eestis tervikliku ühisterminali värava, millel peavad
olema parimad ühistranspordi otseühendused Tallinna ja Harjumaa piires ning väga hea
juurdepääs jalgsi, ratta ja kergliikuritega.“
Tallinna bussijaama tänane asukoht on kooskõlas Transpordi ja liikuvuse arengukava
eesmärkidega, kuna asub planeeritava Ülemiste piirkonna vahetus läheduses ja on juba täna
ühendatud linna ühistranspordi vahendusel (tramm ja buss) tulevase planeeritava
piirkonnaga (Ülemiste raudteejaam, lennujaam).
Samuti on olemasolev bussijaam logistiliselt heas asukohas, kuna sealt väljuvad
riigisisesed ja rahvusvahelise kaugliinid saavad kiirelt ilma linnaliiklust täiendavalt
koormamata Eesti põhisuundadesse välja sõita (Narva, Tartu, Pärnu).
2. Kas Tallinna Bussijaam ja sellega seotud taristu on olulise ruumilise mõjuga ehitis?
Planeerimisseaduse § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise
ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
riiklik […] huvi. Sama paragrahvi lg 2 alusel ei ole kohustust algatada riigi eriplaneeringut
bussijaama asukoha valikul.
Samas nendime, et Tallinna bussijaam on kindlasti oluline oma funktsioonilt, et ühendada
Tallinna teiste Eesti ja rahvusvaheliste piirkondadega. Kui bussijaama asukoht peaks
muutuma, on oluline, et see ehitataks piirkonda, mis on võimalikult hästi integreeritud
erinevate liikumisviisidega ja millesse oleks tagatud väga hea ühendus linna ja maakonna
ühistranspordiga ning mis võimalusel oleks ühendatud ka raudteetranspordiga. Seetõttu
tuleb tagada, et bussijaama võimalik asukoht ei tekitaks täiendavat autostumist pelgalt
asjaolu kaudu, et see ei ole rajatud väga heade transpordiühendustega asukohta.
3. Kas esineb asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel algatatava
planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik?
ÜTS § 10 lg 2 alusel tuleb üleriigilist ning maakonna-, üld- ja detailplaneeringut koostades
arvestada ühistranspordi ja selle liinivõrgu arendamise vajadust. Eelkõige on käesolevas
küsimuses vajalik kohalikul omavalitsusel selgitada välja bussijaama sobivaim asukoht ja
selle arendamise vajadus üld- ja detailplaneeringus.
Nagu olete ka oma kirjas välja toonud, siis on Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu
raames kavandatud maakonnaliinide bussijaama asukoht, kuid selle realiseerimise aeg ei
ole täna teada.
Eelnevast tulenevalt ei pea me põhjendatuks riigi eriplaneeringu algatamist.
4. Kas MKMi või Transpordiameti eelarves on vahendeid Tallinna Bussijaama riigi
eriplaneeringu rahastamiseks?
MKMi ja Transpordiameti eelarves puuduvad vahendid Tallinna Bussijaama riigi
eriplaneeringu rahastamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
majandus- ja taristuminister
Johann Peetre
625 6386
[email protected]
2 (2)