Vastus pöördumisele

Saatja: Ülle Reidi </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=user4ca6cb69> Saaja: '[email protected]', '[email protected]' Teema: Vastus pöördumisele Esitasite küsimuse Andmekaitse Inspektsioonile küsimuse, mille kohaselt menetleja soovib, et lisaksite registrisse dokumenti (naaberkorterite nõusolek), kuid seal on kõikide korteriomanike nimed ja allkirjad skaneeritud kujul. Need dokumendid on hiljem kättesaadavad avalikult. Kas on see õige ja kuidas me võime siin käituda? Andmekaitse Inspektsioon edastas küsimuse vastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium annab selgitusi tuginedes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-e 3, mille kohaselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Õigusalaste selgituste raames selgitame mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusalane selgitus ei ole soovituste ja käitumisjuhiste andmine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nimel juhin tähelepanu asjaolule, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) alusel antud õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Õigust mõistab Eesti Vabariigis põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 on haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. HMS § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist peab andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt on menetlusosaliseks ka isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik). Ehitusseadustik (EhS) eraõiguslike isikute vahelisi suhteid ei reguleeri. EhS § 42 lõige 6 sätestab, et pädev asutus kaasab menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Seega toob EhS eraldi välja, millised isikud tuleb menetlusse kindlasti kaasata. Kindlasti kaasatavateks isikuteks on eelkõige isikud, kelle õigusi võib haldusakti andmine riivata (kinnisasja omanik ja piirneva kinnisasja omanik). Korteriomandi, aga ka kaasomandi puhul tuleb teha vahet, mida on ehitamise jaoks vaja avalik-õiguslikult ja mida eraõiguslikult. See, et mingiks tegevuseks on vaja avalik-õiguslikku luba (ehitusluba), ei ütle midagi selle kohta, mida on selleks vaja kaasomanike vahelises suhtes. EhS seletuskiri käsitleb kaasamise juures ka korteriühistu kaasamist. Eelnõu seletuskirja kohaselt võib menetlusse kaasata korteriühistu ja igat korteriomanikku ei pea eraldi kaasama, sest korteriühistu esindab välissuhetes korteriomanikke. Kui menetlusse kaasatakse korteriühistu, peab viimane pingutama, et korteriomanikud saaksid käimasolevast menetlusest aegsasti teada. Esindussuhe ei piira aga iga korteriomaniku kui kinnisasja kaasomaniku õigust menetluses arvamust avaldada, samuti tema kaebeõigust. Meie hinnangul saab ka juhul, kui elamus ei ole korteriühistut moodustatud, kaasata menetlusse korteriomanike ühine esindaja, kes siis sisesuhetes annab korteriomanikele käimasolevast menetlusest teada. Asjaajamist (mitteametliku) ühise esindaja kaudu tunnustab ka õigusalane kirjandus (vt nt A. Aedma jt „Haldusmenetluse käsiraamat, lk 223). Seega tuleb kaasamise käigus anda isikutele võimalus esitada arvamusi ja vastuväiteid ning isikul on võimalik otsustada, kas ta esitab arvamusi ja vastuväiteid või mitte. HMS-ist ei tulene menetlusosalisele kohustust esitada vastuväiteid või osaleda ärakuulamisel, seega ka vastuväidete mitte esitamine menetlust ei takista. EhS-s ei ole naabri nõusolekut seotud ehitamise õiguspärasusega, sest EhS on oma olemuselt avalik-õiguslikke suhteid käsitlev seadus, mis ei sea haldusakti õiguspärasuse eelduseks asjaõiguslikke suhteid. Seega ei saa ehitusloa menetluses nõuda tõendeid selle kohta, kas kõik naabrid on ehitamiseks andnud nõusoleku, sest selleks puudub seaduslik alus ning antud tõendite kontrollimine ei kuulu ehitusloa andmise kontrolliesemesse. Ehitusluba on avalik-õiguslik luba, mis ei saa öelda midagi eraõiguslike suhete kohta. Ehitusloa andmisest keeldumise alused on sätestatud EhS § 44, korteriomanik nõusoleku puudumine ei ole ehitusloa andmisest keeldumise aluseks. Dokumendile ligipääsu piiramiseks on ehitisregistril tehniline võimekus olemas. Lugupidamisega Ülle Reidi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist