Taotlus riigi huvi väljaselgitamise osas

Saatja: [email protected] Saaja: "info keskkonnaamet ee", "MKM info", [email protected] Teema: Taotlused Mädara_09 01 23. Kuupäev: 2023-01-09 16:19 Lugupidamisega Ahto Pregel Sokkel Karjäärid OÜ 5064071 [email protected] www.sokkel.ee Keskkonnaamet Roheline 64, 80010 Pärnu [email protected];[email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn [email protected], [email protected], [email protected] Keskkonnaministeerium Paldiski mnt 96 13522 Tallinn [email protected] digitaalse allkirjastamise päeval Varustuskindluse tagatusest Mädara liivakarjääri teeninduspiirkonnas Maavara tagatuse analüüsi tulemuste edastamine Taotlus riigi huvi väljaselgitamise osas Mädara liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses uue analüüsi teostamiseks Keskkonnaameti menetluses on Sokkel Karjäärid OÜ taotlus Mädara liivakarjääri kaevandamisloa väljastamiseks (DM-120426-1). Keskkonnaamet edastas 4.10.2022 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile taotluse riigi huvi väljaselgitamiseks Mädara liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastas oma 04.11.2022 kirjaga nr 17- 1/2022/6143-2, et riigil huvi puudub (registreeritud KOTKAS 07.11.2022 nr DM-120426-10) kuivõrd varustuskindlus Mädara kavandatava liivakarjääri teeninduspiirkonnas on tagatud enam kui 10-ks aastaks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohale tuginedes teatas Keskkonnaministeerium 13.11.2022 kirjas, et riigil ülekaalukas huvi puudub. Taotleja on seisukohal, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt teostatud varustuskindluse analüüs on väga oluliste puudustega ning ei võta arvesse tegelikku nõudlust ja tegelikku pakkumust Mädara karjääri teeninduspiirkonnas, samuti on arvesse võtmata jäänud riiklikult oluliste objektide ehitamisega seotud ressursivajadus. Selle ilmestamiseks ja puuduste esile toomiseks on taotleja tellinud varustuskindluse analüüsi, mille lisab käesolevale kirjale. Taotleja palub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile omapoolne varustuskindluse analüüs üle vaadata ja esitada uus ning asjakohane seisukoht Keskkonnaametile Mädara liivakarjääri kaevandamisloa menetluse raames. Taotleja palub selle esitamist 30 päeva jooksul. Nagu viitatud ülal, edastame Teile aruande “Maavara varustuskindluse tagatuse analüüs. Taotletav Mädara liivakarjäär” (Mäebüroo Nord OÜ, 2022. a). Aruandest selgub, et taotletava Mädara liivakarjääri optimaalses teeninduspiirkonnas on täiteliiva varustuskindluse seisukord kriitiline ning teeninduspiirkonnas on varustuskindlus tagatud 1,5 aastaks ehk oluliselt alla varustuskindlusjuhendis määratud 10 aasta ja seega riigi huvi peaks olema piirkonnas varustuskindluse suurendamisele ülioluline !. Aruandes on välja toodud, et juhul kui piirkonnas varustuskindlust ei suurendata, võib osutuda vajalikuks kavandatud ehituste puhul (sh Rail Baltic, Tootsi tuulepark, mitmed tee-ehitused) tarnida maavara väljastpoolt Mädara liivakarjääri optimaalset teeninduspiirkonda ja/või kasutada täiteliiva asemel väärtuslikumat kõrgema kvaliteediga ehitusliiva või ehituskruusa. Viimane ei ole otstarbekas kuna suurendab nii kavandatud ehitusprojektide maksumust ja samaaegselt ka kõrgema kvaliteedinõudega tootmiste maksumusi tulenevalt sobiva ressursi vähenemisest. Aruandes täheldatakse, et riigil peaks olema oluline huvi suurendada piirkonna ja ehitusobjektide täiteliiva varustuskindlust. Taotletava Mädara liivakarjääri kaevandamisloa väljastamisel võib oodata ka tulenevalt karjääri asukohast transpordiga seotud keskkonnamõju vähendamist ja majandusliku efektiivsuse suurenemist. Seega leiame, et Mädara liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses on Mädara liivakarjääri optimaalses teeninduspiirkonnas riigil olemas majandushuvi Mädara liivakarjäärist maavara kaevandamisele. Palume (1) Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumilt asjakohase varustuskindluse analüüsi koostamist; (2) Keskkonnaministeeriumilt eelviidatud analüüsi valmimise järgselt uue seisukoha väljendamist seoses riigi huviga Mädara liivakarjääri loataotluse menetluses; (3) Keskkonnaametil KMH eelhinnangu koostamist 30 päeva jooksul. Riigi huvi väljaselgitamise osas Mädara liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses arvestada koostatud aruande “Maavara varustuskindluse tagatuse analüüs. Taotletav Mädara liivakarjäär” (Mäebüroo Nord OÜ, 2022. a) tulemustega. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Ahto Pregel Sokkel Karjäärid OÜ Juhatuse liige Lisad: 1) Maavara varustuskindluse tagatuse analüüs. Taotletav Mädara liivakarjäär (Mäebüroo Nord OÜ, 2022. a)  Pärnu maakond Põhja-Pärnumaa vald Mädara küla MAAVARA VARUSTUSKINDLUSE TAGATUSE ANALÜÜS TAOTLETAV MÄDARA LIIVAKARJÄÄR Tellija: Sokkel Karjäärid OÜ Kuivati, Lipa küla, Rapla vald, Rapla maakond, 78405 Koostaja: Mäebüroo Nord OÜ Pärnu mnt 232/4, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11314 Margus Kukk, kutsetunnistus nr 130498 Töö nr 22PR-561 Tallinn 2022. a Mäebüroo Nord OÜ Reg nr 11560452 E-mail [email protected] Pärnu mnt 232 Telefon 6 139 810 www.maeburoo.ee 11314 Tallinn Mob 50 86 101 Maavara varustuskindluse tagatuse analüüs. Taotletav Mädara liivakarjäär. Sisukord 1. Mäeeraldise saamise põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad ja varustuskindluse hinnangu lähteülesanne. ............................................................ 3 2. Mäeeraldise asukoht ja selle lähiümbruse kirjeldus .............................................. 4 3. Mäeeraldise piiride kirjeldus ja kaevandamiseks taotletava varu kogus .............. 5 4. Mädara liivakarjääri teeninduspiirkond ................................................................ 6 4.1. Täiteliiva varuga karjäärid Mädara liivakarjääri optimaalses teeninduspiirkonnas .............................................................................................. 6 5. Täiteliiva varustuskindlus Mädara liivakarjääri teeninduspiirkonnas .................. 8 5.1. Täiteliiva nõudlus optimaalses teeninduspiirkonnas lähtuvalt koondbilansi viimase viie aasta andmetest ................................................................................. 8 5.2. Täiteliiva nõudlus optimaalses teeninduspiirkonnas lähtuvalt oodatavast nõudlusest.............................................................................................................. 9 5.3. Optimaalses teeninduspiirkonna täiteliiva varu .................................................. 12 5.4. Varustuskindlus Mädara liivakarjääri optimaalses teeninduspiirkonnas ............ 13 5.5. Varustuskindlus Mädara liivakarjääri optimaalses teeninduspiirkonnas Rail Baltica trassi teeninduspiirkonnaga kattuvas ulatuses. ....................................... 14 5.6. Teised hinnangud varustuskindlusele piirkonnas ............................................... 14 6. Kokkuvõte ........................................................................................................... 15 7. Kasutatud materjalid ........................................................................................... 16 Mäebüroo Nord OÜ 2022 2 Maavara varustuskindluse tagatuse analüüs. Taotletav Mädara liivakarjäär. 1. Mäeeraldise saamise põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad ja varustuskindluse hinnangu lähteülesanne. Sokkel Karjäärid OÜ (äriregistri kood: 16392048) taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Mädara maardla (registrikaart nr 973) maavaravaru plokkide 1, 2, 3 ja 4 täiteliiva aktiivse tarbevaru kaevandamiseks Mädara liivakarjääri mäeeraldisel (menetlus: M-120426; taotluse number: T-KL/1013348). Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on keskkonnaregistris arvele võetud Maa-ameti peadirektori 29.08.2019 korraldusega nr 1-17/19/2174 geoloogilise uuringu aruandes „Mädara uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.08.2019) EGF 9118“ esitatud ettepaneku alusel. Nimetatud geoloogiline uuring on tehtud geoloogilise uuringu loa L.MU/329479 alusel. Sokkel Karjäärid OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba riigiomandis olevale katastriüksusele Vändra metskond 3 (tunnus: 93002:005:0269). Nimetatud katastriüksuse valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Mäeeraldiselt kaevandatavat täiteliiva (kasutusala kood 1207) saab kasutada täitematerjalina. Kaevandamine Mädara liivakarjääri mäeeraldisel aitaks rahuldada piirkonna täiteliiva vajadust. Taotletavast Mädara liivakarjäärist saadava materjaliga saab tagada Rail Baltica raudtee ehituseks täitematerjali vajadust. Taotletav mäeeraldis jääb kavandatavast Rail Baltica trassikoridorist ~23 km kaugusele idasuunda. Taotletud loa väljastamisest keeldumise aluseks võib Maapõueseaduse (edaspidi ka: MaaPS) § 55 lõike 2 punkti 10 järgi olla vastuolu riigi huviga või punkti 11 järgi olla kohaliku omavalitsuse üksuse nõusoleku puudumine loa andmiseks. Omavalitsuse nõusoleku puudumisel võib MaaPS § 55 lõike 4 alusel kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega kaevandamisloa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt ning Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. MaaPS § 55 lõike 5 alusel võib kaevandamisloa andja keelduda MaaPS § 55 paragrahvi lõikes 4 sätestatud Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul riigi huvi loa andmiseks ilmselgelt puudub. Eelnevast tulenevalt omab riigi huvi loa andmisest keeldumise alusena olulist tähtsust. Maapõueseaduse seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle sisustamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ ja Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendis „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi ka: varustuskindluse juhend), mis aitavad sisustada riigi huvi mõistet. Käesolev varustuskindluse tagatuse analüüs on koostatud Sokkel Karjäärid OÜ (Kuivati, Lipa küla, Rapla vald, Rapla maakond, 78405) tellimusel Mäebüroo Nord OÜ (registrikood 11560452, Pärnu mnt 232, 11314 Tallinn) poolt et selgitada ja põhjendada Mädara liivakarjääri keskkonnaloa menetlusel võimalikku riigi huvi lähtuvalt maavara varustuskindluse tagatusest. Mäebüroo Nord OÜ 2022 3 Maavara varustuskindluse tagatuse analüüs. Taotletav Mädara liivakarjäär. 2. Mäeeraldise asukoht ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Mädara liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Mädara külas Vändra metskond 3 kinnistul (tunnus: 93002:005:0269, pindala: 1287,61 ha, sihtotstarve: maatulundusmaa 100%, moodustamise viis: kaardi ja plaani alusel). Mäeeraldise ning selle teenindusmaa pindalad on vastavalt 12,77 ha ja 23,53 ha. Joonis 1 - Mädara maardla asukohaskeem (aluskaart: Maa-amet 2022) Taotletav Mädara liivakarjäär asub hajaasustusega piirkonnas, jäädes Vändra alevist ca 9,5 km kaugusele kirde suunda, Türi linnast ca 16 km kaugusele edela suunda. Pärnu– Rakvere–Sõmeru põhimaantee nr 5 kilomeetripunkt nr 56 jääb Mädara mäeeraldisest ca 0,5 km kaugusele lõuna suunda. (Joonis 1) Taotletav Mädara liivakarjääri mäeeraldis kattub pindalaliselt Mädara maardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokkidega nr 1 (veepealne) ja 2 (veealune) ning osaliselt täiteliiva aktiivse tarbevaru plokkidega nr 3 (veepealne) ja 4 (veealune). Taotletava Mädara liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa ei kattu looduskaitseliste aladega ning mäeeraldise teenindusmaal ja selle läheduses puuduvad kultuurimälestised ja muinsuskaitsealad. Samuti ei asu taotletav Mädara liivakarjäär Natura 2000 nimistusse kantud alal ega kattu ka teiste looduskaitseliste objektidega. Mäebüroo Nord OÜ 2022 4 Maavara varustuskindluse tagatuse analüüs. Taotletav Mädara liivakarjäär. 3. Mäeeraldise piiride kirjeldus ja kaevandamiseks taotletava varu kogus Taotletav Mädara liivakarjääri mäeeraldis hõlmab täielikult Mädara maardla (registrikaart nr 973) täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke nr 1 ja 2 ning osaliselt täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke nr 3 ja 4. Taotletava Mädara liivakarjääri mäeeraldise piiriks on sügavuti maavaravaru aktiivse tarbevaru plokid 2 ja 4 lamam. Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluses käsitletavad aktiivse tarbevaru plokid 1, 2, 3 ja 4 on maavarade registris arvele võetud Maa-ameti 29.08.2019. a korraldusega nr 1-17/19/2174. Aktiivsed tarbevaru plokid 1, 2, 3 ja 4 jagunevad 01.08.2019. a seisuga järgmiselt: - täiteliiva aT plokk 1 pindalal 4,35 ha – 112 tuh m3 (veepealne, riigimaa); - täiteliiva aT plokk 2 pindalal 4,35 ha – 157 tuh m3 (veealune, riigimaa); - täiteliiva aT plokk 3 pindalal 12,11 ha – 362 tuh m3 (veepealne, riigimaa); - täiteliiva aT plokk 4 pindalal 12,11 ha – 374 tuh m3 (veealune, riigimaa). Taotletav Mädara liivakarjäär hõlmab täielikult täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke nr 1 ja 2 ning osaliselt täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke nr 3 ja 4 (8,42 ha). Kuna 3 ja 4 ploki lõunaosa kattub vääriselupaigaga (väline tunnus: VEP206378), seega jäetakse taotletavast alast välja vääriselupaigaga kattuv ala ning lisaks ca 10 m laiune puhverala. Mädara maardla kasulik kiht (ülipeeneteraline liiv) kvalifitseerub täiteliivaks. Täiteliivaks kvalifitseeruvas materjalis on savi- ja tolmu (osakeste <0,05 mm) sisaldus keskmiselt 1,7% (plokk 1), 3,0% (plokk 2), 2,4% (plokk 3) ja 2,8% (plokk 4). Lisaks lõimisele määrati geoloogilises uuringus ühes Mädara uuringuruumi puuraukude koondproovis filtratsioonimoodul. Filtratsioonimoodul määrati fraktsioonist 0-4 mm (EVS 901-20) ning kuivtiheduse ja veesisalduse määramine toimus Proctor-katse EVS- EN 13286-2. Uuringus määrati Mädara uuringuruumi liiva filtratsioonimooduliks 1,2 m/ööp. Taotletava Mädara liivakarjääriga seotud maavaravaru plokkides kinnitatud varu kogus, nõlvatervikutesse jäetav maavara kogus, varu mäeeraldise piires ja kaevandatav varu mäeeraldise piires plokkide lõikes on toodud tabelis 1. Tabel 1 – Mädara liivakarjääri mäeeraldise varu kogused. Nõlvadesse Ploki nr (maavara Varu plokis Varu mäeeraldise Kaevandatav jäetav kogus kasutusala) (tuh m3) piires (tuh m3) varu (tuh m3) (tuh m3) 1 (täiteliiv) 112 112 13,4 98,6 2 (täiteliiv) 157 157 46,1 110,9 3 (täiteliiv) 362 239,6 7,7 231,9 4 (täiteliiv) 374 280,0 66,6 213,4 Taotletaval mäeeraldisel paikneb maavara osaliselt allpool põhjaveetaset ning see kavandatakse kaevandada põhjaveetaset alandamata. Allpool põhjavee taset paiknevad aktiivse tarbevaru plokid 2 ja 4. Allpool põhjaveetaset jääv aktiivne maavaravaru kogus mäeeraldise piires on 437,0 tuh m3 ja kaevandatav maavaravaru kogus on 324,3 tuh m3. Täiteliiva aktiivne tarbevaru taotletava Mädara liivakarjääri mäeeraldise piires on 112 + 157 + 239,6 + 280,0 = 788,6 tuh m3, sh kaevandatav varu 788,6 – 13,4 – 46,1 – 7,7 – 66,6 = 654,8 tuh m3. Mäebüroo Nord OÜ 2022 5 Maavara varustuskindluse tagatuse analüüs. Taotletav Mädara liivakarjäär. 4. Mädara liivakarjääri teeninduspiirkond Varustuskindluse juhendi punkti 2.2 alusel mäeeraldise optimaalseks teeninduspiirkonnaks loetakse ala kuni 50 km raadiuses tema ümber, sõltumata haldusjaotusest ja arvestades reaalseid veokauguseid ning veoteede tehnilist seisundit. Käesolevas töös on lähtutud teeninduspiirkonna piiritlemisel 50 km veoteest (joonis 2) lähtuvalt "Eesti topograafia andmekogu“ (Maa-amet, 2022) teede andmetest. Mädara liivakarjääri optimaalne teeninduspiirkond katab Rapla, Põltsamaa, Viljandi ja Sindi vahele jäävat ala. Suurematest asulatest jäävad teeninduspiirkonda Paide, Türi, Võhma, Suure-Jaani ja Viljandi linnad. Joonis 2 - Mädara liivakarjääri teeninduspiirkond lähtuvalt veoteedest (aluskaart: Maa-amet 2022) 4.1. Täiteliiva varuga karjäärid Mädara liivakarjääri optimaalses teeninduspiirkonnas Arvestades vahemaid kuni 50 km mööda veoteid jääb taotletava Mädara liivakarjääri teeninduspiirkonda Maavarade registri andmetel 23 täiteliiva (kasutusalaga koodiga 1207) varuga kehtiva kaevandamisloaga karjääri. Piirkonda jäävad järgmised karjäärid: Aasuvälja liivakarjäär, Ahekõnnu kruusakarjäär, Kenni liivakarjäär, Kuiaru kruusakarjäär, Kõrsa kruusakarjäär, Laninga liivakarjäär, Lepplaane liivakarjäär, Liivamäe II liivakarjäär, Liivamäe III liivakarjäär, Lintsi kruusakarjäär, Metsküla liivakarjäär, Murru liivakarjäär, Määro kruusakarjäär, Pilu II liivakarjäär, Raja kruusakarjäär, Röamäe liivakarjäär, Saarepeedi liivakarjäär, Sonni kruusakarjäär, Tääksi liivakarjäär, Vanakubja liivakarjäär, Vanamõisa liivakarjäär, Änari liivakarjäär, Õnniste II liivakarjäär. Karjääride paiknemine Mädara liivakarjääri teeninduspiirkonnas on esitatud järgmisel joonisel. (joonis 3) Mäebüroo Nord OÜ 2022 6 Maavara varustuskindluse tagatuse analüüs. Taotletav Mädara liivakarjäär. Joonis 3 - Mädara liivakarjääri teeninduspiirkonna karjäärid ja nende kaugused Mädara liivakarjäärist (aluskaart: Maa-amet 2022) Mädara liivakarjääri teeninduspiirkonna lõikes on karjääride paiknemine ebaühtlaselt jaotunud. Kaks kolmandiku karjääridest paikneb kirde, ida ja kagu suunas. Seetõttu jäävad need karjäärid Rail Baltica trassist kaugemale kui taotletav Mädara liivakarjäär. Lähim täiteliiva varuga karjäär, Lintsi kruusakarjäär, jääb Mädara liivakarjäärist 12 km kaugusele põhja-kirde suunda. Edelasuunas on täiteliiva varuga lähimad karjäärid, aga juba 40 km kaugusel Rail Baltica trassi vahetus läheduses paiknevad Kuiaru kruusakarjäär ja Lepplaane liivakarjäär. Valdavalt jäävad täiteliiva karjäärid taotletavast Mädara liivakarjäärist kaugemale kui 30 km. (graafik 1) Graafik 1 - Täiteliiva karjääride arv kaugusel Mädara liivakarjäärist Mäebüroo Nord OÜ 2022 7 Maavara varustuskindluse tagatuse analüüs. Taotletav Mädara liivakarjäär. 5. Täiteliiva varustuskindlus Mädara liivakarjääri teeninduspiirkonnas Lähtuvalt varustuskindluse juhendi peatükist 5 on varustuskindluse hindamisel oluline samaväärse maavara kaevandamiseks antud lubade olemasolu või nende puudumine. Varustuskindlust hinnatakse lähtuvalt kaevandamiseks antud samaväärse maavara nõudlusest teeninduspiirkonnas. Teeninduspiirkonnas karjääride olemasolul on nõudluse osas võimalik lähtuda koondbilansi viimase viie aasta andmetest. Kui on eelinfo, et riigile olulise taristu või planeeringu realiseerimisega on oodata mõne maavaraliigi nõudluse hüppelist kasvu, siis on varustuskindluse tagatuse arvestuses otstarbekas sellega ka arvestada. Kui analüüsi tulemusel selgub, et varem antud mäeeraldiste piires kaevandada antud varu jääk rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused taotletava maavara osas enam kui 10 aastaks, siis loetakse, et taotletav tegevus võib olla vastuolus riiklike huvidega. Riikliku huvi hindamiseks tuleb varustuskindluse tagatuse hindamiseks lisaks teeninduspiirkonna nõudlusele ja pakkumisele arvestada ka muude asjakohaste andmetega. Seejuures hinnatakse ka taotletava mäeeraldise ja mäeeraldise teeninduspiirkonnas varustuskindlust tagavate töötavate karjääride reaalseid veokaugusi ja võimalike veoteede tehnilist seisukorda potentsiaalsete lõpptoote tarbimiskohtade suhtes. Otsuse tegemisel on vajalik kaaluda transpordiga seotud keskkonnamõju vähendamise ja uue mäeeraldisega loodava keskkonnamõju ning saavutatava majandusliku efektiivsuse vahel. Varustuskindluse juhendi punkti 5.1.2 põhjal on otstarbekas arvestada ka tarbijate nõuetega toorme kvaliteedile. Järgnevates peatükkides on eelnevast lähtuvalt kogutud vajalikud andmed ning tehtud vastavate andmetega analüüs. 5.1. Täiteliiva nõudlus optimaalses teeninduspiirkonnas lähtuvalt koondbilansi viimase viie aasta andmetest Käesolev analüüs on koostatud aastal 2022. Eelnevast tulenevalt on viimase viie aastana vaadeldavad koondbilansi andmed aastatest 2017 kuni 2021. Koondbilansi andmetel olid kaevandamise mahud aastate lõikes järgmised (tabel 2): Tabel 2 - Täiteliiva kaevandamise mahud Mädara liivakarjääri teeninduspiirkonnas aastatel 2017- 2021. Kaevandamise Kaevandamise Aasta Aasta maht (tuh m³) maht (tuh m³) 2017 52.010 2020 256.921 2018 50.022 2021 260.338 2019 64.356 Kokku on seega kaevandatud viimasel viiel aastal 684 tuh m³ täiteliiva. Viie aasta keskmine täiteliiva kaevandamise maht Mädara liivakarjääri teeninduspiirkonnas oleks eelnevast tulenevalt 137 tuh m³ (edaspidi ka: tavanõudlus). Andmetes esineb suur muutlikus (graafik 2). Kaevandamise mahud erinevad vaadeldaval viie aastasel perioodil üle viie korra. Reaalsete kaevandamismahtude hälve arvutatud keskmisest mahust perioodil on olnud -87 tuh m³ kuni +123 tuh m³. Riigikontroll (Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 22. november 2022) on toonud välja, et oludes, kus viimase 5 aasta kaevandamismahud on olnud muutlikud, olles varem olnud väikesed või ebaühtlased on võimalus, et Keskkonnaamet jõuab järeldusele, et Mäebüroo Nord OÜ 2022 8 Maavara varustuskindluse tagatuse analüüs. Taotletav Mädara liivakarjäär. varustuskindlus on tagatud ja keeldub loa väljastamisest. Eraldi märgib Riigikontroll, et näiteks on Eesti Geoloogiateenistuse uuringu kohaselt ebaühtlased kaevandamis-mahud iseloomulikud just Pärnumaale, kus tuleb tegelikult liiva ja kruusa varustuskindlust suurendada. Graafik 2 - Kaevandamismahtude muutlikkus 5.2. Täiteliiva nõudlus optimaalses teeninduspiirkonnas lähtuvalt oodatavast nõudlusest Lähtuvalt juhendi punktist 5.1.2 hinnatakse varustuskindlust lisaks ajaloolisele teabele kaevandamismahtudest arvestades mäeeraldise teeninduspiirkonna varude kasutamise hindamisel ka võimalikke hüppelisi muutusi nõudluses. Juhendi seletuskiri täpsustab, et kui on eelinfo, et riigile olulise taristu või planeeringu realiseerimisega on oodata mõne maavaraliigi nõudluse hüppelist kasvu, siis on varustuskindluse tagatuse arvestuses otstarbekas sellega ka arvestada. Suurtest taristuobjektides on taotletava Mädara liivakarjääri optimaalses teeninduspiirkonnas Rail Baltica trass alates Aasu viaduktist kuni Orasselja viaduktini koos sinna vahele jäävate teiste viaduktide, ökoduktide ja sildadega. Teeninduspiirkonda jääb ka Tootsi tuulepark. (joonis 4) Mäebüroo Nord OÜ 2022 9 Maavara varustuskindluse tagatuse analüüs. Taotletav Mädara liivakarjäär. Joonis 4 - Mädara liivakarjääri optimaalse teeninduspiirkonna ehitusobjektid (aluskaart: Maa-amet 2022) Lisaks jäävad teeninduspiirkonda ka mitmed kavandatavad tee-ehitused sh T-4 (E67) TALLINN - PÄRNU - IKLA Libatse-Nurme 2+2 tee ehitus, T-2 (E263) TALLINN - TARTU - VÕRU – LUHAMAA Mäo-Imavere 2+2 tee ehitus, Adavere-Põltsamaa 2+2 tee ehitus, mis samuti hõlmab mitmete öko- ja viaduktide ehitusi. Taotletav Mädara liivakarjäär on veoteid mööda Rail Baltica trassi ehitusmaavaraga teenindamise optimaalse teeninduspiirkonna sees. Enamus Mädara liivakarjääri optimaalse teeninduspiirkonna karjääridest on samuti osa Rail Baltica optimaalsest teeninduspiirkonnast. Selles osas eristuvad ülejäänud Mädara liivakarjääri optimaalse teeninduspiirkonna karjääridest teeninduspiirkonna kagu osas paiknevad karjäärid, mis jäävad Mädara karjääri teeninduspiirkonna suurimate taristu objektide teeninduspiirkonnast kaugemale. Taotletava Mädara liivakarjääri optimaalse teeninduspiirkonna paiknemine Rail Baltica trassi taristu objektide optimaalse teeninduspiirkonna suhtes on esitatud joonisel 5. „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringus“ on toodud, et Pärnu maakonna piires on rajatava raudtee, tee ja raudtee teenindustee mullete rajamiseks vaja maavara 5700 tuh m³. Mädara liivakarjääri teeninduspiirkond ei kattu kogu Pärnu maakonna trassilõiguga, aga eeldatavasti selle teeninduspiirkonna täiteliiva karjäärid peavad andma ~25% Pärnu maakonna lõigu ehitusmaavara vajadusest. Mädara liivakarjääri optimaalse teeninduspiirkonna eeldatav täiendav maavara vajadus lähtuvalt Rail Baltica ehitusest oleks seega 5700 × 25% = 1425 tuh m³. Tööd Rail Baltica trassil algavad seal paiknevate viaduktide ja ökoduktide välja ehitamisega. Arvestatud 1425 tuh m³ oleks ehitusel piisav kogus ca 10 viadukti/ökodukti rajamiseks. Mäebüroo Nord OÜ 2022 10 Maavara varustuskindluse tagatuse analüüs. Taotletav Mädara liivakarjäär. Joonis 5 - Mädara liivakarjääri optimaalse teeninduspiirkonna karjäärid ja Rail Baltica optimaalne teeninduspiirkond (aluskaart: Maa-amet 2022) Mädara liivakarjääri teeninduspiirkonda jääb Tootsi tuulepark, mis ühtlasi asub vahetult Rail Baltica trassi ja selle kohtobjektide kõrval. See on juba töös ja avaldab mõju Mädara liivakarjääri teeninduspiirkonna täiteliiva varudele. Tootsi tuulepargi rajamiseks on täiendav vajadus lähtuvalt ehitusettevõtete maavarale võetud hinnapakkumistest 500 tuh m³. Taotletava Mädara liivakarjääri teeninduspiirkond ulatub Tartu ja Pärnu mnt ehitusobjektideni. Trasside ehitusel rajatakse piirkonnas ka järgmised ökoduktid ja viaduktid:  Kooli ökodukt  Valgma sõiduautode tunnel (teetamm ülesse tõstetud)  Mäeküla liiklussõlm  Roti ökodukt  Koigi liiklussõlm  Mõisavahe sõidu- ja kergliiklustunnel (teetamm ülesse tõstetud)  Jõe ökodukt  Laimetsa liiklussõlm (teetamm ülesse tõstetud, kõrvaltee alt läbi)  Taara ökodukt  Paia liiklussõlm  Imavere-Kiigevere riste  Kiigevere ökodukt  Viruvere tee riste  Mõhkküla ökodukt Tuginedes varasematele valminud objektidele: Kernu-Haiba 2+1, Võõbu-Mäo 2+2, Kose-Ardu 2+2, „Riigitee nr 4 Tallinn‒Pärnu‒Ikla km 133,4-143 Pärnu‒Uulu 2+2 teelõigu ehitus“ jääb arendaja arvutusel põhitrasside ehitusel täiteliiva vajadus 1 km kohta Mäebüroo Nord OÜ 2022 11 Maavara varustuskindluse tagatuse analüüs. Taotletav Mädara liivakarjäär. 30—50 tuh m3 vahemikku. Arvestades, et Mädara liivakarjääri optimaalsesse teeninduspiirkonda jääb tulevastest tee-ehitusobjektides ~30 km trassi oleks oodatav täiteliiva nõudlus tee ehituseks 30 × 30 = 900 tuh m³. Täitepinnase vajadus viaduktide kohta jääb vahemikku 120–150 tuh m3 ja ökoduktide puhul võib see olla 200 tuh m³. Käesolevalt ei arvestata nende objektide vajadusega kuna nende ehitamisel kasutatakse eelistatult kohapeal vabanevat pinnast ja maavara vajadus sõltub olulisel määral trassi ehitusel välja kaevatava pinnase kogusest. Arvestades nimetatud taristu objekte, millest osade puhul on tööd juba alandud ja teiste puhul tööd, kas kohe või lähiaastatel algamas, siis on ilmselge oluline hüppeline maavara vajaduse tõus Mädara liivakarjääri teeninduspiirkonnas lähiaastatel. Mädara liivakarjääri optimaalses teeninduspiirkonnas on seega eeldatav hüppeline nõudlus kuni 1425 + 500 + 900 = 2825 tuh m³. 5.3. Optimaalses teeninduspiirkonna täiteliiva varu Arvestades vahemaid mööda veoteid jääb taotletava Mädara liivakarjääri optimaalsesse teeninduspiirkonda 23 täiteliiva varuga karjääri. Karjäärid on loetletud peatükis „4.1 Täiteliiva varuga karjäärid Mädara liivakarjääri optimaalses teeninduspiirkonnas“. Varustuskindluse juhendi punkti 5.1.2 alusel varustuskindluse ja riikliku huvi hindamisel hinnatakse teeninduspiirkonnas samaväärse maavara kaevandamiseks varem antud mäeeraldiste olemasolul varustuskindlust nende andmetest lähtudes. Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel on summaarne kaevandatav täiteliiva jääkvaru Mädara liivakarjääri optimaalse teeninduspiirkonna karjäärides 4525 tuh m³. Varustuskindluse juhendi punkti 5.1.2 põhjal on otstarbekas arvestada ka tarbijate nõuetega toorme kvaliteedile. Taotletava Mädara liivakarjääri teeninduspiirkonda jääb ka Lepplaane liivakarjäär (KL-515751). Lepplaane liivakarjääris on antud välja keskkonnaluba Lepplaane maardla (reg. kaart 980) täiteliiva aktiivse tarbevaru plokkide 1 ja 2 kaevandamiseks. Keskkonnaloa alusel kaevandatava Lepplaane maardla aktiivse tarbevaru ploki 2 kvaliteet on äärmiselt madal. Savi- ja tolmuosakeste sisaldus plokis on 3,4 kuni 97,8% (keskmiselt 30,9%). Täitematerjalile uuringul tellija poolt kvaliteedi nõudeid ei esitatud ning tellija soovil on kasuliku kihi koosseisu kaasatud osa saviliiva/moreeni/savi kihid, et oleks võimalik täies mahus väljata hea kvaliteediga materjal. Tulenevalt madalast kvaliteedist ei konkureeri seega ploki 2 materjal tavapärase täiteliiva nõudluse pärast. Eelnevast tulenevalt moonutaks selle maavara ploki varu arvestamine varustuskindluse arvutusel saadavat tulemust ja on otstarbekas arvutusest välja jätta. Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluses on ploki 2 kaevandatavaks mahuks arvestatud 311 tuh m³. Taotletava Mädara liivakarjääri teeninduspiirkonda jääb ka Kuiaru kruusakarjäär (L.MK/328606). Kuiaru liivakarjääri keskkonnaluba hõlmab Kuiaru maardla (reg. kaart nr 943) täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 4 ja 5. Keskkonnaloa alusel kaevandatava Kuiaru maardla aktiivse tarbevaru plokkide 4 ja 5 kvaliteet on äärmiselt madal. Savi- ja tolmuosakeste sisaldused plokkides on vastavalt 36,0% ja 45,9%. Täitematerjalile uuringul tellija poolt kvaliteedi nõudeid ei esitatud ning tellija soovil on kasuliku kihi koosseisu kaasatud plokkidena 4 ja 5 maardla kruusa lamamis esinev osa saviliivmoreeni. Tulenevalt madalast kvaliteedist ei konkureeri seega plokkide 4 ja 5 materjal tavapärase täiteliiva nõudluse pärast. Eelnevast tulenevalt moonutaks selle varu arvestamine varustuskindluse arvutusel saadavat tulemust ja on otstarbekas arvutusest välja jätta. Maa-ameti andmetel on kaevandatava materjali jääk Kuiaru kruusakarjääri plokkides 4 ja 5 kokku 421,7 tuh m³. Mäebüroo Nord OÜ 2022 12 Maavara varustuskindluse tagatuse analüüs. Taotletav Mädara liivakarjäär. Arvestamata materjali, mis kindlasti ei ole samaväärne Mädara maardlast saadava maavaraga (vt ptk „3. Mäeeraldise saamise põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad ja varustuskindluse hinnangu lähteülesanne.Mäeeraldise piiride kirjeldus ja kaevandamiseks taotletava varu kogus“) on summaarne kaevandatav samaväärse täiteliiva jääkvaru Mädara liivakarjääri optimaalse teeninduspiirkonna karjäärides 4525 – 311 – 421,7 = 3792 tuh m³. 5.4. Varustuskindlus Mädara liivakarjääri optimaalses teeninduspiirkonnas Mädara liivakarjääri teeninduspiirkonnas on varem kaevandamiseks välja antud samaväärse maavara kaevandatav jääkvaru 3792 tuh m³. Hüppelise nõudluse muutusena tulenevalt riigile oluliste taristu objektide planeeringute realiseerumisega on oodata täiendavat nõudlust koguses 2825 tuh m³. Varustuskindlus näitab kui pikaks ajaks on tagatud tarbijate varustamine neile vajaliku maavaraga. Varustuskindluse tagamine on oluline, et tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega. Arvestades kogu varem kaevandamiseks välja antud samaväärse maavara kaevandatav jääkvaru ja oodatavat hüppelist nõudlust ning maavara tavanõudlust (137 tuh m³) oleks taotletava Mädara liivakarjääri optimaalse teeninduspiirkonna varustuskindlus (3792-2825) ÷ 137 = 7 aastat. Varustuskindluse arvestus tugineb geoloogiliste uuringutega arvele võetud maavara kogustel, mineviku kaevandamise koguste edasi kandmisel tulevikku ja tulevikus realiseeruvate rajatiste eeldataval maavara nõudlusel. Ühegi eelneva puhul ei saa eeldada absoluutset täpsust. Samuti on võimalik, et esineb piirkonnas karjääre, kus jääkvaru on registris küll arvel, aga kus materjal ei ole kvaliteedinõuetele mitte vastavuse või mõnel muul põhjusel kaevandatav. Tagamaks kindluse, et lähiaastate projektide ellu viimiseks, on olemas vajalik materjal on otstarbekas arvestada, et kogu arvel olev maavara ei ole reaalselt väljatav või kasutatav. Varustuskindluse arvutamisel on käesolevas töös arvestatud, et 80% (3792 × 80% = 3034 tuh m³) maavarast on reaalselt saadaval ja kõlblik maavara nõudluse rahuldamiseks. Samasugust hinnangut maavara kogustele on rakendatud töös „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“. Arvestades optimaalses teeninduspiirkonnas paiknevatest täiteliiva karjääridest saada oleva maavara kogust, teeninduspiirkonna tavanõudlust ja hüppelist nõudlust on taotletava Mädara liivakarjääri optimaalse teeninduspiirkonna varustuskindlus: (3034-2825) ÷ 137 = 1.5 aastat Vastavalt varustuskindluse juhendi punktile 5.1.2 loetakse, et taotletav tegevus (loa andmine) võib olla vastuolus riiklike huvidega kui varustuskindlus on tagatud enam kui 10-ks aastaks. Mäebüroo Nord OÜ 2022 13 Maavara varustuskindluse tagatuse analüüs. Taotletav Mädara liivakarjäär. 5.5. Varustuskindlus Mädara liivakarjääri optimaalses teeninduspiirkonnas Rail Baltica trassi teeninduspiirkonnaga kattuvas ulatuses. Tulenevalt varustuskindluse juhendi punktist 5.1.3 hinnatakse ka taotletava mäeeraldise ja mäeeraldise teeninduspiirkonnas varustuskindlust tagavate töötavate karjääride reaalseid veokaugusi ja võimalike veoteede tehnilist seisukorda potentsiaalsete lõpptoote tarbimiskohtade suhtes. Tulenevalt karjääride paiknemisest Mädara liivakarjääri optimaalses teeninduspiirkonnas on tõenäoline, et hüppelist nõudlust põhjustava Rail Baltica trassi varustamine ei jagune ühtlaselt Mädara liivakarjääri teeninduspiirkonnas. Tõenäoliselt ei osale trassi varustamises Mädara liivakarjääri teeninduspiirkonna kaguosa, Viljandi linna ümbruse, karjäärid, mis paiknevad Rail Baltica ehitusobjektidest üle 50 km kaugusel (5.2 Täiteliiva nõudlus optimaalses teeninduspiirkonnas lähtuvalt oodatavast nõudlusest). Seda vähemalt kuni trassi optimaalses teeninduspiirkonnas on sobivat materjali saadaval. Mädara liivakarjääri teeninduspiirkonna Rail Baltica teeninduspiirkonnaga kattuvas osas on varem kaevandamiseks välja antud Mädara liivakarjääriga samaväärse täiteliiva kogu kaevandatav jääkvaru 2067 tuh m³. Arvestades, et riigile oluliste taristu objektide planeeringute realiseerumisega on oodata täiendavat nõudlust koguses 2825 tuh m³ on tõenäoline, et tavanõudluse rahuldamiseks Mädara liivakarjääri teeninduspiirkonna Rail Baltica trassiga kattuvates karjäärides enam täiteliiva ei jätku, sest piirkonna nõudlus ületab pakkumist (nõudlus [2825 tuh m³] > pakkumine [2067 tuh m³]) ja maavara ammendatakse täielikult. Tuleb arvestada ka tavanõudluse tagamisega edaspidi, peale riigi objekte. Piirkonnas on näiteks Paides Sakreti kuivsegu tehas ja Türil HC Betooni tehas, kes on püsivad liiva tarbijad ning vajavad maavara optimaalselt kauguselt. 5.6. Teised hinnangud varustuskindlusele piirkonnas Eesti Geoloogiateenistus on teinud 2020. aastal uurimistöö „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas“. Uuringus tuuakse välja, et Pärnu maakonnas tekitab aastatel 2021–2026 ehitusmaterjalide vajaduse järsu tõusu Rail Baltica raudteetrassi ehitus ja selle taristu juurde kuuluvate kohalike jaamade (Kaisma, Kilksama, Häädemeeste) ning juurdepääsuteede ehitus. RB raudteetaristu on osa TEN-T võrgustikust (üleeuroopalisest transpordivõrgustikust) ja selle taristu rajamine nõuab suures koguses ka kohalikku ehitusmaavara. Trassi pikkus on 870 km, millest Eestisse on kavandatud ehitada 213 km. Rail Baltica taristu ehitamiseks vajaliku maavara varustuskindlust on hinnatud uuringuga „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ (Teede Tehnokeskus AS, 2017). Uuringus on raudteetrassi Pärnu ja Rapla maakondade kohta käivad kogused saadud eelprojekti tööversioonist. Raudtee tarbeks vajamineva materjali hindamiseks on olemasolevate andmete järgi arvutatud välja keskmine materjali kulu raudtee ühe meetri ehitamiseks ning kantud see kogu trassi pikkusele. Tardkivikillustiku ja KG1 kogused sõltuvad raudteetrassi pikkusest ja on seetõttu hästi ennustatavad, mistõttu on neil väiksem varutegur. Lubja- ja dolokivikillustiku kogused sõltuvad raudteega ristuvate teede ümberehitusest, mis projekteeritakse igal raudteega ristuval teel eraldi ja ei sõltu otseselt raudteetrassi pikkusest. Liiva ja kruusa kogused sõltuvad samuti ristuvate teede ümberehitusest, kuid veelgi olulisemalt raudteetrassi kõrgusest. Raudteetrassi kõrguse kasvades suurenevad materjali kogustest üksnes mulde mahud, ballasti ja KG1 mahud sellest ei sõltu. Uuringus leiti, et kogu liiva ja kruusa Mäebüroo Nord OÜ 2022 14 Maavara varustuskindluse tagatuse analüüs. Taotletav Mädara liivakarjäär. varustuskindlus ka arvestamata veokauguseid oli Pärnu maakonna osas kriitiline. Eraldi on välja toodud, et kui kõrgema savi sisaldusega liiva varustuskindlus jäi vahemikku 6 kuni 8 aastat, siis ≤ 3% savi- ja tolmusisaldusega liiva ja kruusa Pärnu maakonna varustuskindlus oli uuringu tegemise hetkel vahemikus 3 kuni 4 aastat. Sellest järeldati, et Pärnu maakonnas on vähem madala savi- ja tolmusisaldusega liiva ja kruusa varusid, mis on oluliseks eelduseks sobiliku filtreeruva materjali olemasoluks. Perioodil 14.11.2022-29.12.2022 avalikul väljapanekul oleva 5. lõik „Hagudi - Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ja perioodil 15.11.2022-29.12.2022 avalikul väljapanekul oleva 6. lõik „Rapla ja Pärnu maakonna piir - Tootsi“ KMH aruannete eelnõudes on välja toodud võrreldes eel- ja põhiprojekte, et põhiprojekti mõju maavaradele on suurem. Võrreldes eelprojektiga on põhiprojekti elluviimise mõju maavaradele suurem, sest põhiprojekti järgi rajatava mulde kõrgus trassilõigul (Lõik 6) on ligi veerandi võrra suurem. Sellest tulenevalt on põhiprojekti lahenduse elluviimiseks vajatava täite- ja ehitusmaavara kogus vastavalt suurem. Põhiprojekti lahenduses on mulde kõrguse juures arvestatud, et paljud väikeulukite läbipääsud peavad sinna kõrguslikult ära mahtuma, seega on mulle olemasolevast maapinnast vähemalt 2–3 meetri kõrgusel. Kõrguslikud vahed alternatiivide vahel pole üldistatult suured. Suurim erinevus eel- ja põhiprojekti võrdluses on Juula/Raela küla piirkonnas, kus erinevus on ca 4 m, keskmiselt on trass nimetatud lõikudel 1 meeter varem kavandatust kõrgemal. Eesti Geoloogiateenistuse tehtud uurimistöös märgiti ka, et kaevandatavat jääkvaru Pärnumaa maardlate mäeeraldistes võiks tagada varustuskindluse liiva ja kruusaga Pärnumaal kuni aastani 2030 juhul, kui kogu kaevandatav jääkvaru vastaks ehituseks vajaliku toorme nõuetele. Kuna Pärnumaa liivad on väga peeneteralised ning suure savi- ja tolmuosakeste sisaldusega (liiva ja kruusa kaevandatavast jääkvarust moodustab täiteliiv 40% ja aktiivsest tarbevarust 45%), siis ei pruugi olemasolev varu tagada Pärnumaa varustuskindlust liiva ja kruusaga isegi kuni aastani 2030. Kriitilisel tasemel on ka Pärnu- ja Raplamaal asuvad liiva- ja kruusa-varud – sealsed kaevandatavad varud ammenduks suurte taristu-projektide, eeskätt Rail Balticu raudteetrassi ehitamise korral samuti enne 2030. aastat. Riigikontroll (Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 22. november 2022) on auditeerimise tulemustes samuti välja toonud, et „Kriitilisel tasemel on ka Pärnu- ja Raplamaal asuvad liiva- ja kruusa-varud – sealsed kaevandatavad varud ammenduks suurte taristu-projektide, eeskätt Rail Baltica raudteetrassi ehitamise korral samuti enne 2030. aastat.“ 6. Kokkuvõte Vastavalt varustuskindluse juhendi punktile 5.1.2 loetakse, et taotletav tegevus (loa andmine) võib olla vastuolus riiklike huvidega kui varustuskindlus on tagatud enam kui 10-ks aastaks. Arvestades täiteliiva varu koguseid ja piirkonnas lähiajale kavandatud ehitusi on taotletava Mädara liivakarjääri optimaalses teeninduspiirkonnas täiteliiva varustuskindluse seisukord kriitiline. Teeninduspiirkonnas on varustuskindlus tagatud 1,5 aastaks ehk oluliselt alla varustuskindlusjuhendis määratud 10 aasta ja seega riigi huvi peaks olema piirkonnas varustuskindluse suurendamine. Tõenäoliselt osutub vajalikuks kavandatud ehituste puhul tarnida maavara väljastpoolt Mädara liivakarjääri optimaalset teeninduspiirkonda ja/või kasutada täiteliiva asemel väärtuslikumat kõrgema kvaliteediga ehitusliiva või ehituskruusa. Viimane ei ole otstarbekas kuna suurendab nii kavandatud ehitusprojektide maksumust ja samaaegselt Mäebüroo Nord OÜ 2022 15 Maavara varustuskindluse tagatuse analüüs. Taotletav Mädara liivakarjäär. ka kõrgema kvaliteedinõudega tootmiste maksumusi tulenevalt sobiva ressursi vähenemisest. Eelnevat arvestades peaks olema riigil oluline huvi suurendada piirkonna ja ehitusobjektide täiteliiva varustuskindlust. Taotletava Mädara liivakarjääri kaevandamisloa väljastamisel võib oodata ka tulenevalt karjääri asukohast transpordiga seotud keskkonnamõju vähendamist ja majandusliku efektiivsuse suurenemist. 7. Kasutatud materjalid  Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest [ja juhendi seletuskiri] (Keskkonna-ministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud)  Riigikontrolli aruanne Riigikogule „Ehitusmaavaradega varustamise kindlus“ (Riigikontroll, Tallinn, 22. november 2022)  Mädara uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring“ (Maavarauuringud OÜ, EGF 9118)  Aruanne Lepplaane uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2020) (EGF 9370);  Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus. Lepplaane liivakarjäär. (Töö nr 20PR-174, Mäebüroo Nord OÜ, 2020)  Aruanne Kuiaru uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (maavaravaru seisuga 01.02.2016. a) (EGF 8720);  Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring, Lõpparuanne (Teede Tehnokeskus AS, 2017)  Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring, Uuringu kokkuvõte (töö number 2017_0043, Skepast&Puhkim OÜ)  Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas (Eesti Geoloogiateenistus, 2020)  Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Rapla ja Pärnu maakonna piir – Tootsi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (aruande eelnõu, Skepast&Puhkim OÜ, 2022)  Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (aruande eelnõu, Skepast&Puhkim OÜ, 2022) Koostajad: Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt) Priit Koppel (allkirjastatud digitaalselt) Koostamise kuupäev: 23.12.2022 Mäebüroo Nord OÜ Mäebüroo Nord OÜ 2022 16