Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse "Kogukondliku sidetaristu rajamise toetuse tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamine

Rahandusministeerium Maaeluministeerium Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve 09.01.2023 nr 2-1/2022/146 Amet Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse "Kogukondliku sidetaristu rajamise toetuse tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile arvamuse avaldamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse "Kogukondliku sidetaristu rajamise toetuse tingimused ja kord" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) määruse eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Külaliikumise Kodukant Raigo Iling 5594 1997 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 28.12.2022 Kogukondliku sidetaristu rajamise toetuse tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse kogukondliku sidetaristu rajamise toetuse tingimused ja kord. (2) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), artikli 3 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse eesmärk on aidata kogukondadel rajada üldkasutatavaid elektroonilise side juurdepääsuvõrke. (2) Toetuse andmise tulemusena rajatakse üldkasutatava elektroonilise side juurdepääsuvõrk ja sellega liitumise võimalus. § 3. Toetuse rakendaja ja vaidemenetlus (1) Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsuseid ning toetuse makseid teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA). (2) TTJA otsuse või toimingu peale võib esitada vaide TTJA-le haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaie esitatakse esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel. § 4. Terminid (1) Aadressiobjekt on unikaalaadressi omav geograafiline aadressiobjekt vastavalt ruumiandmete seaduse § 43 lõike 2 punktidele 1–3 ja 7. (2) Abikõlblik aadressiobjekt on aadressiobjekt, kus puudub vähemalt 100 megabitti sekundis allalaadimist võimaldav püsiühendus ja kuhu seda toetuse taotlemise ajal ei ole kavas ka lähema kolme aasta jooksul rajada. 1 (3) Aktiivseadmed on tehnilised vahendid, mida kasutatakse lairibateenuse osutamiseks vajalike signaalide edastamiseks või suunamiseks ja mis on ühendatud passiivsete kaablitega. (4) Asustusüksus on asula vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõikele 2. (5) Juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu on ühegi aktiivseadmeta juurdepääsuvõrgu osa, mis koosneb tehnorajatistest, maa-alusest torust või kulglast, mida kasutatakse kaablite paigutamiseks, kaablikanalisatsioonist, passiivsetest kaablitest, pimekiududest, kaablikappidest ja asjakohastest võrguelementidest. (6) Juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus tähendab juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti rajamist vähemalt aadressiobjekti kinnistupiirini või selle vahetusse lähedusse liini ehitamiseta. (7) Tuumvõrk on elektroonilise side võrgu osa, mis ühendab elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) ülekandevõrke ning mille kaudu on sideettevõtja elektroonilise side võrk seotud teiste sideettevõtjate elektroonilise side võrkudega. (8) Üldkasutatav elektroonilise side juurdepääsuvõrk (edaspidi juurdepääsuvõrk) on üldkasutatava elektroonilise side võrgu (edaspidi elektroonilise side võrk) osa, mis ühendab ülekandevõrku ja elektroonilise side seaduse § 2 punkti 27 mõistes lõppkasutajat. (9) Ülekandevõrk on elektroonilise side võrgu osa, mis moodustab tuumvõrgu ja juurdepääsuvõrgu vahelüli ning tagab andmevahetuse ülemaailmse interneti võrguga. 2. peatükk Toetuse andmise alused § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimisel tehakse järgmised tegevused ja täidetakse nõuded: 1) projekteeritakse ja ehitatakse juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu koos selleks vajalike materjalide, omanikujärelevalve läbiviimise ja seadustamisega; 2) projekt peab looma juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse vähemalt viiele abikõlblikule aadressiobjektile, mis moodustavad projektiga hõlmatud ühes või mitmes kõrvuti asetsevas asustusüksuses asuvatest abikõlblikest aadressiobjektidest vähemalt 60 protsenti; 3) projektiga rajataval juurdepääsuvõrgul kinnitab oma valmisolekut pakkuda kõigile liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidele lairibateenust allalaadimiskiirusega vähemalt 100 megabitti sekundis vähemalt üks Eestis sideteenuseid pakkuv sideettevõtja. (2) Toetatav projekt võib luua juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse ka aadressiobjektidele, mis asuvad projektiga hõlmatud asustusüksuse vahetus läheduses. Sellised aadressiobjektid ei lähe lõike 1 punktis 2 nimetatud osakaalu arvestusse. (3) Toetust ei anta projektile, mis on juba tehtud, mille elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks enne toetuse taotluse esitamist TTJA-le. 2 § 6. Abikõlblikud kulud (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblik on kulu, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) kulu aluseks olev töö tehakse, kaup saadakse kätte või teenus osutatakse abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas määruse nõuetega; 2) kulu on projektiga otseselt seotud, läbipaistev, põhjendatud ja proportsionaalne; 3) kulu on tõendatud kuludokumendiga ja selle on tasunud toetuse saaja; 4) kulu kajastub toetuse saaja raamatupidamisdokumentides, on muudest kuludest eristatav ja kontrollitav ning kulude kajastamine finantsarvestuses vastab raamatupidamise seadusele. (3) Abikõlblikud on järgmised § 5 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 8 sätestatud toetuse suurusele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) toetuse saaja projektijuhtimisega seotud kulud maksimaalselt kümme protsenti projekti abikõlblike kulude kogumahust; 2) juurdepääsuvõrgu projekteerimisega seotud kulud; 3) juurdepääsuvõrgu ehitamise kulud koos selleks vajalike materjalide, omanikujärelevalve, võrguinfo dokumenteerimise ja seadustamisega; 4) käibemaks, kui toetuse saajal ei ole selle tagastamist võimalik taotleda käibemaksuseaduse alusel. (4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) aktiivseadmete paigaldamise kulud; 2) rajatava juurdepääsuvõrgu valmimise järgse haldamisega seotud kulud. (5) Lõike 3 punktide 1 ja 2 kulud on abikõlblikud tagasiulatuvalt maksimaalselt kuue kuu ulatuses enne taotluse rahuldamise otsust. § 7. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on periood, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud. (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud. § 8. Toetuse suurus ja omafinantseeringu määr (1) Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 200 000 eurot. (2) Toetuse maksimaalne suurus ühe liitumise võimaluse saava aadressiobjekti kohta on 10 000 eurot. (3) Toetuse saaja omafinantseering peab olema vähemalt 500 eurot iga liitumise võimaluse saava aadressiobjekti kohta. (4) Omafinantseeringu hulka arvatakse vaid toetuse saaja tehtavad abikõlblikud kulud. 3 § 9. Juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused (1) Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab olema ühendatud olemasoleva fiiberoptilise ülekandevõrguga. (2) Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab võimaldama sideettevõtjal ilmastikust ja loodusest sõltumatult kõigil juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidel osutada lairibateenust tagatud allalaadimiskiirusega vähemalt 100 megabitti sekundis. 3. peatükk Nõuded toetuse taotlejale ja toetuse taotlusele § 10. Nõuded toetuse taotlejale Toetuse taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) toetuse taotleja on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhikirjaline eesmärk on kohaliku elu arendamine; 2) toetuse taotleja taotletud toetuse suurus koos jooksva majandusaasta ja toetuse taotluse esitamise aastale vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada 200 000 eurot, sealjuures võetakse arvesse vähese tähtsuse abi määruse artiklis 5 sätestatud eri eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid; 3) toetuse taotlejal või tema esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust; 4) toetuse taotleja riiklike maksude maksuvõlg koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või selle tasumine on ajatatud; 5) toetuse taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel; 6) kui toetuse taotleja on varem saanud riiklikest või Euroopa Liidu vahenditest toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtajaks ja nõutud summas. § 11. Toetuse taotleja kohustused Toetuse taotleja on kohustatud: 1) esitama TTJA nõudmisel lisateavet TTJA määratud tähtaja jooksul; 2) kinnitama omafinantseeringu tasumise suutlikkust; 3) võimaldama toetuse taotluses esitatud teabe kontrollimist projektiga seotud ruumides ja territooriumil ja osutama selleks igakülgset abi; 4) teavitama TTJA-d viivitamatult toetuse taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada toetuse taotluse kohta otsuse tegemist. § 12. Nõuded toetuse taotlusele (1) Toetuse taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) toetuse taotlus on esitatud koos nõutud andmete ja dokumentidega; 2) toetuse taotlus sisaldab määruses nõutud teavet; 3) toetust taotletakse § 5 lõike 1 punktis 1 sätestatud toetatavatele tegevustele ja toetuse taotlus vastab määruse nõuetele; 4) toetust ei taotleta investeeringule, millele on toetust juba eraldatud riigisisestest, kohaliku omavalitsuse üksuse või välisabi vahenditest. 4 (2) Toetuse taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente ja andmeid: 1) toetuse taotleja nimi; 2) projekti nimi; 3) projekti algus- ja lõpukuupäev; 4) asustusüksuste ja neis asuvate aadressiobjektide nimekiri, kuhu toetuse taotleja toetuse abil liitumise võimaluse loob; 5) toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu projekteerimise, ehitamise maksumused ja kogumaksumus koos käibemaksuga; 6) taotletava toetuse summa; 7) kui toetuse taotleja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse või asja maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse või kui sõltumatuid hinnapakkumisi ei esitata või kui odavaimat pakkumist ei valita, lisama sellekohase põhjenduse; 8) juurdepääsuvõrgu tehnoloogilise lahenduse kirjeldus koos asjakohase tehnilise dokumentatsiooni ja kinnitusega, et see lahendus vastab §-s 9 sätestatud tingimustele; 9) toetuse taotleja kinnitus selle kohta, et ta on teadlik, et maksab toetuse tagasi, kui ta on toetuse taotlemise või toetuse kasutamise ajal esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud esitamata või on rikutud toetuse kasutamisega seotud nõudeid; 10) kinnitus ühelt Eestis sideteenuseid pakkuvalt sideettevõtjalt valmisoleku kohta pakkuda kõigile liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidele lairibateenust allalaadimiskiirusega vähemalt 100 megabitti sekundis; 11) kinnitus vahendite olemasolu projekti omafinantseerimiseks vastavalt § 8 lõikele 3; 12) toetuse taotleja aadress ja e-posti aadress dokumentide ja teabe kättetoimetamiseks; 13) toetuse taotleja esindaja volitusi tõendav dokument; 14) toetuse taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja toetuse taotluse menetlemine § 13. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt. (2) Toetuse taotlemine toimub digitaalselt allkirjastatud toetuse taotluse esitamisel TTJA veebilehel märgitud aadressile. (3) TTJA kehtestab enne taotluste vastuvõtu alustamist toetuse rahastamise eelarve, kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. (4) Toetuse taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ning taotluste rahastamise eelarvest annab TTJA teada oma veebilehel. (5) TTJA peatab toetuse taotluste vastuvõtmise, kui toetuse taotluste rahastamise eelarve jääk võrdsustub menetluses olevate toetuse taotlustega, millele ei ole veel tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust ja teavitab sellest viivitamata oma veebilehel. 5 § 14. Toetuse taotluse menetlemine (1) Toetuse taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates toetuse taotluse TTJA-le esitamisest. Toetuse taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. (2) TTJA võib toetuse taotluse menetlemise käigus nõuda toetuse taotlejalt selgitusi ja lisateavet toetuse taotluses esitatud andmete kohta ning toetuse taotluse täiendamist või muutmist. Toetuse taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb selgituste ja lisateabe esitamiseks antud aja võrra, kuid mitte rohkem kui kümne tööpäeva võrra. § 15. Toetuse taotleja ja toetuse taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) TTJA tunnistab toetuse taotleja ja toetuse taotluse vastavaks, kui on täidetud kõik toetuse taotlejale ja toetuse taotlusele käesolevas määruses esitatud nõuded. (2) Toetuse taotleja või toetuse taotluse nõuetele mittevastavuse korral ei osale toetuse taotlus enam edasises menetluses ja TTJA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse. § 16. Toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Toetuse taotleja ja toetuse taotluse nõuetele vastavuse korral rahuldatakse toetuse taotlused nende esitamise järjekorras kuni ettenähtud eelarve ammendumiseni. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood; 2) projekti nimi; 3) projekti kogumaksumus; 4) toetuse summa ja osakaal abikõlblikest kuludest; 5) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arv; 6) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide nimekiri; 7) projekti abikõlblikkuse periood; 8) toetuse saaja kohustused; 9) toetuse rahuldamise otsuse muutmise alused; 10) projekti lõpparuande esitamise aeg; 11) asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega riigiabi; 12) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta. (3) TTJA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) toetuse taotlus või toetuse taotleja ei vasta käesoleva määruse nõudele; 2) toetuse taotleja ei nõustu toetuse taotluse osalise rahuldamisega; 3) toetuse taotluse rahuldamisega ületatakse taotluste rahastamise eelarve maht. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) toetuse taotleja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimi; 4) toetuse taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 5) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta. 6 (5) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse toetuse saajale kätte elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse allkirjastamisest arvates. § 17. Toetuse taotluse osaline rahuldamine (1) Toetuse taotluse võib rahuldada osaliselt, kui toetuse taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu. (2) TTJA teeb enne toetuse taotluse osalist rahuldamist taotlejale taotluse osalise rahuldamise ettepaneku, mis sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. (3) Toetuse taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning toetuse taotleja on nõus TTJA ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine toetuse saaja avalduse alusel (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse saaja digitaalselt allkirjastatud avalduse alusel. (2) Toetuse saaja võib taotleda taotluse rahuldamise otsuse muutmist vaid juhul, kui soovitakse korrigeerida aadressiobjektide andmetes esinevaid vigu viisil, mis ei muuda liitumisvõimaluse saavate aadressiobjektide üldarvu konkreetses asustusüksuses. (3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist. (4) TTJA-l on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab TTJA 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise avalduse saamisest arvates. § 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse vähendamine (1) TTJA võib tunnistada taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui toetuse saaja ei järgi § 25 lõikes 2 sätestatud kohustusi. (2) TTJA vähendab toetuse suurust proportsionaalselt, kui toetuse saaja ei ole loonud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalust kõigile taotluse rahuldamise otsuses märgitud aadressiobjektidele. 7  6. peatükk Toetuse maksmine ja toetuse kasutamise kontrollimine § 20. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse toetuse saajale maksetaotluse ja kuludokumentide alusel vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele tekkinud ja tasutud või osaliselt tasutud kulude alusel. Kulu on osaliselt tasutud, kui toetuse saaja on selle tasunud omafinantseeringu ulatuses. (2) Toetust makstakse maksimaalselt neljas osas: 1) toetuse taotlemiseks tehtud ettevalmistavate tegevuste kulude katteks juhul, kui taotlus rahuldatakse; 2) projekteerimisega seotud kulude katmiseks pärast projekteerimise teostamist; 3) juurdepääsuvõrgu rajamise kulude katteks pärast juurdepääsuvõrgu valmimist vähemalt 50 protsendi ulatuses; 4) juurdepääsuvõrgu rajamise ja selle seadustamisega seotud kulude katteks pärast juurdepääsuvõrgu täielikku valmimist. (3) Enne toetuse maksmist lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel kontrollib TTJA toetuse saaja esitatud dokumente ja võib küsida lisainfot. (4) Enne toetuse maksmist lõike 2 punktide 3 ja 4 alusel viib TTJA läbi juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli. (5) Toetuse väljamaksmine toimub 30 tööpäeva jooksul alates lõikes 3 sätestatud dokumentide ja info saamisest ning lõikes 4 sätestatud kontrolli lõppemisest. (6) Kui makse tehakse osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, on toetuse saajal kohustus esitada TTJA-le maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul toetuse makse saamisest arvates. Maksmise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel võib TTJA peatada järgmise maksetaotluse menetlemise või nõuda toetuse tagastamist. § 21. Toetuse maksetaotlus (1) Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised dokumendid: 1) esitatud arve; 2) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja ehitus- või töövõtuleping; 3) maksekorralduse koopia, mis tõestab abikõlbliku kulu eest tasumist omafinantseeringu ulatuses, kui toetust makstakse osaliselt tasutud kulude alusel ning kuludokumendid, kui toetust makstakse tasutud kulude alusel. (2) Toetuse saaja esitab lisaks lõikes 1 nimetatud dokumentidele koos maksetaotlusega järgmised dokumendid, kui toetust makstakse § 21 lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestatud kulude katteks: 1) nimekiri juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidest koos lõpp- punktide koordinaatidega; 2) juurdepääsuvõrgu teostusjoonised koos asjakohase tehnilise kirjeldusega ning kinnitusega, et valminud juurdepääsuvõrgu tehnilised parameetrid vastavad §-s 9 sätestatud tingimustele; 8 3) teostatud tööde omanikujärelevalve aktid. § 22. Juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrollimine (1) Enne toetuse maksmist kontrollib TTJA toetuse saaja esitatud dokumentatsiooni ja võib teostada projekti kohapealset kontrolli, veendumaks juurdepääsuvõrgu valmimises vastavalt määruses sätestatud tingimustele ja toetuse maksetaotluses näidatud mahus. TTJA võib lisaks § 21 lõikes 1 sätestatud dokumentidele küsida toetuse saajalt juurdepääsuvõrgu tehniliste mõõtmiste protokolle. (2) Kohapealse kontrolli korral teavitab TTJA toetuse saajat kontrolli läbiviimise kohtadest ja ajakavast vähemalt viis tööpäeva ette. (3) TTJA teeb esitatud andmete ja kohapealse kontrolli tulemuste kohta protokolli. (4) Lõikes 3 nimetatud protokollis fikseerib TTJA määruses sätestatud tingimustele mittevastavad tööd, mille tõttu teostatud tööde eest toetust ei maksta, ja annab toetuse saajale mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks. (5) Puuduste kõrvaldamise järgselt viib TTJA mõistliku aja jooksul läbi täiendava juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli. 7. peatükk TTJA ja toetuse saaja õigused ning kohustused § 23. Informatsiooni esitamine, kogumine ja avalikustamine (1) TTJA avaldab toetuse andmise ja kasutamisega seotud info oma veebilehel. (2) TTJA avaldab veebilehel vähemalt järgmise informatsiooni: 1) käesoleva määruse seletuskiri; 2) toetuse taotlemiseks vajalikud taotlusvormid ja juhendid; 3) toetuse saajate nimed; 4) projektide kogumaksumused ja toetuste summad; 5) juurdepääsuvõrkudes kasutatavate tehnoloogiate kirjeldused. § 24. TTJA õigused ja kohustused (1) TTJA-l on õigus: 1) kontrollida juurdepääsuvõrgu ehitamist, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist; 2) tutvuda juurdepääsuvõrgu ehituse ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega; 3) muuta toetuse saaja taotluse alusel taotluse rahuldamise otsuses nimetatud juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide nimekirja eesmärgiga täpsustada aadressiandmetes avastatud vigu ning puudujääke; 4) nõuda toetus tagasi, kui toetuse saaja on toetuse taotlemise või toetuse kasutamise ajal esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või jätnud teabe esitamata või on teadlikult rikkunud toetuse kasutamisega seotud nõudeid. 9 (2) TTJA-l on kohustus: 1) anda mõistliku aja jooksul toetuse taotlejale ja saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgitusi; 2) teostada toetuse sihipärase kasutamise kontrolli, teha ettekirjutusi ning jälgida nende täitmist; 3) koguda toetuse andmise ja kasutamise kohta andmeid ning koostada ja avalikustada sellekohaseid ülevaateid; 4) hoida, teha avalikult kättesaadavaks ning vajadusel uuendada vähemalt kord aastas toetuse andmisega seotud infot kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale viimase toetuse makse tegemist; 5) kanda antud vähese tähtsusega abi vähese tähtsusega abi registrisse. § 25. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada TTJA-lt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega. (2) Toetuse saajal on kohustus: 1) ehitada juurdepääsuvõrk viisil, mis loob sellega liitumise võimaluse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud aadressiobjektidele, arvestades määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi; 2) täita pärast taotluse rahuldamise otsust elektroonilise side seaduse §-s 4 sätestatud teatamiskohustust; 3) esitada TTJA-le tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid; 4) teavitada TTJA-d digitaalselt allkirjastatult kõigist esitatud andmetes toimunud olulistest muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada juurdepääsuvõrgu ehitust või toetuse saaja kohustuste täitmist; 5) informeerida TTJA-d juurdepääsuvõrgu ehitust takistavatest olulistest asjaoludest ning kõikidest olulistest kavandatavatest muudatustest; 6) säilitada juurdepääsuvõrgu ehituse dokumentatsiooni vähemalt kümme aastat pärast juurdepääsuvõrgu valmimist. 8. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse tagasinõudmine § 26. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab TTJA-le projekti elluviimise kohta aruande 20 tööpäeva jooksul projekti lõppemisest arvates. (2) TTJA kehtestab aruande vormi ning teeb selle kättesaadavaks oma veebilehel. (3) TTJA nõudmise korral täiendab toetuse saaja aruannet TTJA määratud tähtpäevaks. (4) Aruandes peab olema kajastatud vähemalt: 1) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide arv; 2) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide nimekiri; 3) juurdepääsuvõrguga liitunud aadressiobjektide nimekiri; 4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 10 5) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta. § 27. Toetuse tagasinõudmise alused (1) TTJA võib teha toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõudmise otsuse, kui: 1) kulu ei ole abikõlblik; 2) toetuse saaja on taotlemisel või projekti elluviimisel esitanud ebaõiget teavet või teave on jäetud esitamata; 3) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata toetusega kaasneva kohustuse; 4) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. (2) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. (3) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. 11  28.12.2022 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Kogukondliku sidetaristu rajamise toetuse tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määruse eelnõuga kehtestatakse kogukondliku sidetaristu rajamise toetuse tingimused ja kord. Määruse alusel antava toetuse eesmärk on aidata kaasa maapiirkondades sidetaristu rajamisele, mis võimaldaks sealsetel elanikel ja ettevõtetel kasutada kiiret ja stabiilset lairibaühendust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) tellimusel analüüsis Statistikaamet 2021. aastal seda, kui palju aastaringses kasutuses olevaid aadressiobjekte (eramajad, kus on registreeritud elanikke ja ettevõttete/asutused, kus on registreeritud töötajad) on ilma vähemalt 30 Mbit/s kiirusega püsiühenduseta ning kuhu seda lähiaastatel ei ole ka plaanis ehitada. Selleks kõrvutati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) andmed lairiba ühenduste kohta rahvastikuregistri ja töötamise registri andmetega. Analüüsi tulemusel selgus, et Eestis on kokku 84 463 aastaringses kasutuses aadressiobjekti, kus puudub vähemalt 30 Mbit/s püsiühendus ning kuhu seda ole kavas ka lähema kolme aasta jooksul ehitada. Nendest aadressidest 74 244 asuvad maa-asulates, 4 409 aadressi väikelinnalistes asulates ja 5 810 linnalistes asulates. Lisaks eelpool nimetatud aastaringses kasutuses olevatele aadressiobjektidele on veel umbes sama palju hooneid, kus aastaringselt ei ole elanikke (suvilad) ega registreeritud töötajaid (mahajäetud tööstushooned, laudad jne). Tihti on kasutuses olevad ja kasutusest välja langenud hooned oma paigutuselt läbisegi ning keeruline on ühte või teist piirkonda selle põhjal eristada ja lairiba arendamise seisukohal prioriteerida. Alates 2018. aastast on MKMi juhtimisel ellu viidud või ellu viimisel juba kolm toetusmeedet maapiirkondades juurdepääsuvõrkude rajamise toetamiseks. - 2018-2023 toetusmeede, millega eraldati 20 milj. eurot Enefit Connect OÜ-le lairiba juurdepääsuvõrgu rajamiseks 40 016 aadressile; - 2020-2021 toetusmeede, millega eraldati 7,3 milj. eurot mitmele erinevale sideettevõtjale lairiba juurdepääsuvõrgu rajamiseks 5899 aadressile; - 2022-2025 toetusmeede, millega on kavas eraldada kuni 24,29 milj. eurot lairiba juurdepääsuvõrgu rajamiseks. Kõik nimetatud toetusmeetmed on ellu viidud põhimõttel, et toetuse saajateks on sideettevõtjad või vastava ehituskogemusega ettevõtted. Tarbijad (eraisikud ja ettevõtted) ei ole pidanud ise midagi tegema peale selle, et ootama kas ja millal toetuse saanud ettevõtja sidetaristu nende elu- või töökohas loob ning sellega liituma. Siiski on selline lähenemine saanud ka omajagu kriitikat. Peamine rahuolematus on tekkinud nende elanike hulgas, kes näevad, et võrku rajatakse küll nende piirkonnas, aga mitte nende külas. Ei olda rahul toetust saanud sideettevõtja otsusega rajada võrk ainult naaberkülla, mitte nende külla. Sideettevõtjal võivad valikute tegemisel olla objektiivsed põhjused ning kindlasti on oluline ka toetusmeetmetest saadud raha suurus ja piirangud – kuna toetust ettevõtjatele tuleb 1 riigiabi reeglite alusel anda avatud taotlemise kaudu ning üks komponente peab olema ka toetuse kasutamise efektiivsuse hindamine, siis on eelistatud olnud väiksemat toetust küsinud taotlejad. See omakorda on tähendanud sideettevõtjatele valikute tegemist, kuhu ja kui kaugele mõnes piirkonnas toetusega võrku rajada on võimalik. Teine suurem kriitika seniste toetusmeetmete osas on olnud, et nende abil rajatud juurdepääsuvõrkudega liitub keskmiselt 20-30% aadressidest. Samal ajal aga on külasid, kus väidetavalt väga suur osa elanikest väga sooviksid liituda, aga nende külas võrku ei rajata ning liitumise võimalust ei pakuta. Eestis on seni külakogukondade poolt ellu viidud ainult üksikuid lairibavõrkude rajamise projekte. On neid, kes on seda teinud ainult enda rahade eest ilma riigi või kohaliku omavalitsuse toetuseta. Kuid on ka projekte, mis on saanud toetust LEADER meetmest. Kuna aga LEADER meetmes on toetatavate tegevuse ampluaa väga lai ning eelarve samuti piiratud, ning sellest tulenevalt on toetust saanud vähese projektid. Eelnevast tulenevalt on kavas käesoleva toetusmeetme eelnõuga viia ellu esimene pilootprojekt kogukondade lairibavõrkude rajamise toetamiseks riigi poolt keskselt rahastatuna. Määruse alusel antava toetuse eesmärk on aidata kaasa kogukondliku sidetaristu ehitamisele neis külades, kus kogukond soovib ise võtta juhtohjad endale vajalike internetiühenduste loomisel. Toetuse saamise eelduseks on, et külal on olemas toimiv koostöö läbi kohaliku MTÜ või sihtasutuse ning aktiivne juht, kes tegevusi koordineeriks. Käesolev toetusmeede ei eelda, et külavanem või mõni teine elanik peaks olema sidevõrkude rajamise kogemusega isik – toetusmeede võimaldab palgata kogemustega projektijuhi, kes aitab kogukonnal projekti ellu viia. Protsess, mille külakogukond peaks toetuse saamiseks ja võrgu rajamiseks tegema, oleks selline: 1. Külakogukond selgitab välja oma külas asuvad need majad, ettevõtted ja asutused, kus puudub vähemalt 100 Mbit/s kiirusega püsiühendus ning kes on huvitatud ühenduse saamisest ning sellesse investeerimisest. Toetusmeetmesse kvalifitseerumiseks on vaja, et vähemalt 60% asustusüksuse aadressidest sooviksid püsiühendust saada; 2. Kui varasemalt pole külaelu arendamiseks juriidilist isikut moodustatud, siis moodustab külakogukond mittetulundusühingu (edaspidi MTÜ) või sihtasutuse (edaspidi SA). 3. Vajadusel palkab kogukond projektijuhi, kes aitab korraldada toetuse saamiseks vajalikke tegevusi (lähedalasuvate baasvõrkude kaardistus, vähemalt kahe hinnapakkumise võtmine sidevõrgu rajamiseks koos vajalike projekteerimiste ja seadustamistega); 4. Külakogukond võtab vähemalt kaks hinnapakkumist sidevõrgu projekteerimiseks ja rajamiseks (võib võtta erinevate tööde jaoks erinvatelt pakkujatel võrreldavaid pakkumisi); 5. Külakogukond leiab vähemalt ühe sideettevõtja, kes on valmis neile rajatavas sidevõrgus lairibateenust pakkuma; 6. MTÜ/SA esitab toetuse taotluse TTJA-le; 7. Toetuse saamise korral sõlmib MTÜ/SA lepingud projektijuhi, projekteerijate, ehitajate ning teiste projekti elluviimiseks vajalike tööde teostajatega; 8. Sidetaristu rajamine. 2 Toetatakse juurdepääsuvõrgu ehitamist turutõrkepiirkondades ehk seal, kus puudub vähemalt 100 Mbit/s allalaadimiskiirust võimaldav juurdepääsuvõrk ja kuhu sideettevõtjad selliste juurdepääsuvõrkude ehitamist ka ei plaani. Selleks moodustab TTJA olemasolevate kaardistuste ning sideettevõtjate saadud info ning toetusmeetmetes ellu viidud ja viidavate andmete põhjal nimekirja aadressiobjektidest, mille paneb üles oma kodulehele. See nimekiri on taotlejatele infoks. Määruse alusel antavat toetust rahastatakse Eesti riigieelarvest ning see panustab Digiühiskonna arengukava 20301 ühenduvuse eesmärgi, (2030. aastaks on Eestis asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid teenuseid) täitmisesse. Toetuse andmist korraldab TTJA. Toetust antakse jooksvate taotlusvoorude kaudu juriidilistele isikutele, kelleks saavad olla MTÜ-d või SA-d, kelle põhikirjaline tegevus on kohaliku elu arendamine. Antav toetus on vähese tähtsusega abi, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Antav toetus on investeeringutoetus ja rajatav võrk jääb toetuse saajale. Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Raigo Iling (tel: +372 55 941 997, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus(e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 8 peatükist ja 27 paragrahvist. 1. peatükk hõlmab üldsätteid ja koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu § 1 on kohaldamisala. Lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrusega kogukondliku sidetaristu rajamise toetuse tingimused ja kord. Lõikes 2 on märgitud, et määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu 1 https://mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 3 artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. Konkurentsiseaduses reguleerib seda abi liiki paragrahv 33. Vähese tähtsusega abi võib ühele ettevõtjale anda maksimaalselt 200 000 eurot 3 aasta jooksul. Eelnõu § 2 selgitab, et toetuse eesmärk on aidata kogukondadel rajada üldkasutatavaid elektroonilise side juurdepääsuvõrke. Tulemuseks peaks olema vastava võrgu ja sellega liitumise võimaluse olemasolu. Eelnõu § 3 sätestab, et toetuse rakendajaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). TTJA on varasemalt rakendanud kahte juurdepääsuvõrkude toetusmeedet – 2018 alanud ja 2023. aastal lõppevat toetusmeedet kogumahuga 20 miljonit eurot ning 2020-2021 läbi viidud lisaeelarvest rahastatud toetusmeedet kogusummas 10,5 miljonit eurot. Seega on TTJA näol tegu kogenud elektroonilise side taristu meetmete rakendajaga. Samas paragrahvis on sätestatud vaidemenetluse kord. Vaidemenetlus on vabatahtlik ning vaideorgan on TTJA. Eelnõu §-s 4 on määratletud määruse eelnõus kasutatavad terminid. Lõige 1 defineerib aadressiobjekti. Ruumiandmete seaduse § 43 lõike 2 kohaselt on unikaalaadressi nõudvad aadressiobjektid: 1) elamud; 2) hooned, milles on eluruume ehk kortereid ja muid aadressi alusel eristamist vajavaid hooneosi; 3) juriidiliste isikute asukohahooned; 4) hooned, milles asuvad universaalse postiteenuse osutamise juurdepääsupunktid ning eelnimetatud hoonete osad; 5) olemasoleval või kavandataval selgelt piiritletaval tiheasustusega või kompaktse asustusega alal (edaspidi unikaalaadressi nõudega ala) asuvad maaüksused; 6) maaüksused, mille koha-aadress sisaldab aadressikoha nime; 7) korterid ja muud aadressi alusel eristamist vajavad hooneosad. Kuna toetuse eesmärk on viia ülikiiret lairibateenust võimaldav juurdepääsuvõrk piirkondadesse, kus on elanikud ning toimub ettevõtlustegevus, siis on jäetud välja punktides 5 ja 6 nimetatud aadressiobjektid. Kuna postkontorid asuvad samuti hoonetes, millel on unikaalaadress olemas, on selguse huvides jäetud välja ka punkt 4. Lõige 2 sätestab abikõlbliku aadressiobjekti tähenduse. Selleks on aadressiobjekt, kus puudub vähemalt 100 megabitti sekundis allalaadimist võimaldav püsiühendus. Samuti ei tohi seal olla teadaolevalt ühelgi sideettevõtjal plaani seda ehitada 3 aasta jooksul. Seda, kas aadressiobjektil puudub püsiühendus, seda teavad loomulikult kohalikud elanikud ise kõige paremini. Lisaks on võimalik seda kontrollida TTJA andmebaasist www.netikaart.ee ning sideettevõtjate kodulehtedelt või neile päringut tehes. Ettevõtete investeeringute või toetusega ehitatavate aadresside osas omab riik infot läbi TTJA ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK). Nii olemasolevate ühenduste kui plaanitavate osas tehakse analüüs, eemaldatakse mitteabikõlblikud aadressid ning lisatakse abikõlblike aadresside nimekiri infoks toetuse taotlejatele TTJA kodulehele. 4 Lõige 3 defineerib aktiivseadmed. Näiteks kuuluvad siia WDMA-seadmed (Wavelength Division Multiple Access), ruuterid, transponderid, kommutaatorid, aktiivantennid jne. Antud definitsiooni alt väljas on lõppkasutaja käsutuses olevad seadmed (modemid, ruuterid jne), mis ei ole käesoleva meetme raames abikõlblikud. Lõige 4 käsitleb asustusüksust. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõike 2 kohaselt on asustusüksused asulad, milleks on linnad, külad, alevikud ja alevid. Seaduse lõike 3 kohaselt on linn haldusüksusena samades piirides ka asula. Kui haldusüksusena linna haldusterritooriumil asub linn asustusüksusena, mille piir ei lange haldusüksuse piiridega kokku, siis ei ole linn haldusüksusena käsitletav asulana. Lõikes 5 defineeritakse juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu. Definitsiooni aluseks on võetud üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 137 olev sarnane definitsioon. Siin määruses on tehnorajatiste all mõeldud eelkõige (kuid mitte ainult) poste ja maste, millele saab paigaldada kaableid ja aktiivseadmeid, mis on vajalikud lairibateenuse pakkumiseks. Muude võrguelementide alla võivad kuuluda näiteks toru, mast, kaablikanal, kontrollkaev, juurdepääsuluuk, kaablikapp, antennirajatis, torn ja post. Need kõik on sätestatud ehitusseadustiku § 612 lõikes 1. Lõige 6 defineerib juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse. Elektroonilise side seaduse § 2 punkti 70 kohaselt on üldkasutatav elektroonilise side võrgu lõpp-punkt (edaspidi lõpp-punkt) üldkasutatava elektroonilise side võrgu füüsiliselt kindlaks määratud punkt, kus kliendile on loodud juurdepääs või võimalus juurdepääsuks üldkasutatavale elektroonilise side võrgule. Kaabelvõrkude puhul tuleb seda lõiget lugeda kahel viisil – esiteks võib toetuse saaja rajada juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõpp-punkti kinnistul asuvale aadressiobjektile oluliselt lähemale, näiteks maja kõrvale (vähemalt aadressiobjektide kinnistuspiirini) või piirduda kinnistust väljas selle vahetus läheduses asuva lõpp-punktiga, kust edasi on võimalik rajada liin aadressiobjektini. Lõige 7 defineerib tuumvõrgu. Tuumvõrgud (magistraalvõrgud) on suuremaid linnu ja rahvusvaheliselt ka riike ühendavad võrgud. Eestis on need kõik eraomandis olevad võrgud (Telia, Tele2 jne). Lõikes 8 defineeritakse üldkasutatav elektroonilise side juurdepääsuvõrk. Definitsioon põhineb elektroonilise side seaduse § 2 punktil 71, kuid selle eesmärk on täpsustada, et juurdepääsuvõrk on võrgu osa, mis ühendab lõppkasutajat ning ülekandevõrku. Toetus on mõeldud võrgu rajamiseks lõppkasutajateni viisil, mis võimaldab neil lairibateenuseid kasutada. Lõige 9 defineerib ülekandevõrgu – eesti keeles on laiemalt kasutusel termin „baasvõrk“. Eestis on tuntuim baasvõrk EstWin projektiga ELi struktuurivahendite abil rajatav fiiberoptiline baasvõrk maapiirkondades. Kuid samuti asub maapiirkondades kommertsvõrke, peamiselt Telia omanduses olevad fiiberoptilised võrgud, mis ühendavad omavahel suuremaid asulaid ja neis olevaid sidesõlmi. 2. peatükk (toetuse andmise alused) koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetatavad tegevused. 5 Lõikes 1 sätestatakse toetatavad tegevused ja projektile kehtivad nõuded. Toetatakse juurdepääsuvõrgu passiivse taristu projekteerimist ja ehitamist koos selleks vajalike materjalide ja omanikujärelevalve läbiviimisega. Projekteerimine alla võib liigitada ka projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste uuringute tegemist ja geodeetiliste tööde läbiviimist ning tegevusega piiritletavat geomeetrilist planeerimist. Omanikujärelevalve läbiviimisena on mõeldud ehitustööle ehitusseadustiku alusel kehtestatud korras omanikujärelevalve läbiviimist. Lisaks on abikõlblik ka valminud sidevõrgu seadustamisega seotud kulud. Lõike 1 punkt 2 sätestab, et toetus antakse projektile, mis loob liitumise võimaluse vähemalt viiele abikõlblikule aadressiobjektile. Samuti peab liitumise võimaluse saama vähemalt 60% abikõlblikest aadressiobjektidest. Mõlemad tingimused kehtivad ühe või mitme kõrvuti asetseva asustusüksuse kohta. Nimetatud tingimuste eesmärk on tagada, et võrk rajatakse küladesse/asulatesse, kus on suur liitumise huvi ning seda tehtaks viisil, mis loob liitumise võimalikult efektiivselt võimalikult paljudele aadressiobjektidele. Viie aadressi miinimumnõue võimaldab ka suhteliselt väikestel küladel soovi korra toetust taotleda – see tähendab, et 60% saavutamiseks peab kümnest majast koosnev küla saama kokku vähemalt 6 soovijat. Kui ühes külas on vähem maju, kui kümme või ei ole piisaval arvu soovijaid, võivad kaks või enam kõrvuti asetsevat küla kombineerituna need lävendid täita. Lõike 1 punkt 3 seab tingimuseks, et projektiga rajataval juurdepääsuvõrgul peab kinnitama oma valmisolekut vähemalt 100 Mbit/s lairibateenuse pakkumiseks vähemalt üks sideettevõtja. Selle eesmärk on tagada, et rajatav juurdepääsuvõrk oleks rajatud viisil, mis ei tekitaks hiljem probleeme lairibateenuste pakkumisel. Näiteks pole ühendatud õigel viisil baasvõrguga jne. Selleks peavad toetuse taotlejad, kes eeldatavasti ei ole ise igapäevaselt sideteenuste pakkujad, kontakteeruma eelnevalt sideettevõtjatega, kellelt potentsiaalselt saab teenust tellida ning nendega eelnevalt konsulteerima ning seejärel valima välja vähemalt ühe sideettevõtja, kes oma kinnituse annab. Antud säte ei tähenda, et ka teised sideettevõtjad ei võiks hiljem võrgus teenuseid pakkuda, kui toetuse saaja ja sideettevõtjate vahel selline kokkulepe sõlmitakse. Lõige 2 täiendab lõike 1 punkti 2, luues erandi aadressidele, mis asuvad projektiga hõlmatud küla/asula vahetus läheduses. Kuna asustusüksuste piirid võivad olla sellised, kus üksikud majad asuvad formaalselt teises asustusüksuses, kui see mida hõlmab toetatav projekt, siis on antud sätte eesmärk võimaldada luua juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus ka sellistele aadressidele. Vahetu läheduse kohta annab hinnangu toetuse taotleja, kindlalt distantsi määratud ei ole. Toetuse taotleja peab selles osas ise otsused tegema. Sellised vahetus läheduses asuvad aadressiobjektid ei kuulu lõikes 3 oleva viie aadressiobjekti ja 60% lävendi arvestus hulka – need lävendid peab täitma jätkuvalt see asustusüksus, kus asub projekti kese. Küll aga kuuluvad vahetus läheduse asuvad aadressiobjektid omaosaluse tasumise kohustuse arvestusse. Lõige 3 sätestab, et toetust ei anta projektile, mis on juba tehtud, mille elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi investeeringuga seotud tegevuste elluviimiseks. Näiteks ei tohi toetuse taotleja enne TTJA-le toetuse taotluse esitamist kinnitada tellimusi, nõustuda pakkumustega, sõlmida lepinguid või kokkuleppeid, teostada ettemaksu, kasutada teenuseid, sõlmida üleandmise ja vastuvõtmise akte jms. 6 Eelnõu § 6 käsitleb abikõlblikke kulusid. Toetus katab kõik vajalikud tööd, tegevused ja materjalid, mis on vajalikud juurdepääsuvõrgu rajamiseks. Lõikes 3 on sätestatud abikõlblikud kulud. Kõik need kulud on vajalikud juurdepääsuvõrgu rajamiseks. Lõige 4 sätestab erandid kuludele, mida toetusest ei ole võimalik katta. Nendeks on aktiivseadmete paigaldamine ja rajatava juurdepääsuvõrgu hilisem haldamine. Aktiivseadmete paigaldamine jääb teenust pakkuva(te) sideettevõtja(te) ülesandeks. Hilisem võrgu haldamine on võrgu omaniku enda kohustus. Lõige 5 sätestab, et projektijuhtimisega seotud kulud ja projekteerimisega seotud kulud on abikõlblikud tagasiulatuvalt ja seda kuni kuue kuu ulatuses. See on vajalik, et aidata külakogukondadel, kes ise ei oska ega julge sidetaristu tehnilise poole organiseerimise ja koordineerimisega tegeleda, palgata endale projektijuht ja vajadusel viia läbi ka projekteerimine. Siiski ei ole toetuse taotlemiseks ilmtingimata täiemahulist projekteerimist läbi viia, piisab eskiisist või mõnest muust skemaatilisest dokumendist, mis võimaldaks võtta vähemalt kaks võrdlevalt hinnapakkumist projekteerimiseks ja/või ehitamiseks. Kulud hüvitatakse tagasiulatuvalt ainult nendele toetuse taotlejatele, kelle toetuse taotlused said rahuldatud. Seega on tagasiulatuvate kulude sellised, mida nad peavad olema valmis ise kandma, kui nende toetuse taotlus ei saa rahuldatud. Eelnõu § 7 sätestab projekti abikõlblikkuse perioodi. Eelnõu §-s 8 sätestatakse toetuse suurus ja omafinantseeringu määr. Lõikes 1 sätestatud toetuse maksimaalne suurus 200 000 eurot tuleneb vähese tähtsuse abi piirmäärast. Lõike 2 kohaselt on maksimaalne toetuse suurus ühe aadressiobjekti kohta 10 000 eurot. Tegemist on ühe toetuse taotluse kohta keskmisega, mis saadakse siis, kui taotletava toetuse kogusumma jagatakse liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arvuga. Näiteks kui liitumise võimaluse saab 18 aadressi, siis on maksimaalseks toetuse summaks 180 000 euro. Lõige 3 seab kohustuse toetuse taotleja omafinantseeringu suuruse kohta. Omafinantseeringut ei väljendata protsendina projekti kogumaksumusest, vaid see sõltub liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arvust. Iga aadressiobjekti kohta tuleb omafinantseeringut tasuda 500 eurot. Kui toetuse taotlus hõlmab liitumise võimaluse loomist 18-le aadressiobjektile, siis peab omaosalus olema vähemalt 18 x 500 = 9 000 eurot. Lõige 4 täpsustab, et omafinantseeringu hulka arvatakse ainult abikõlblikud kulud ja mitte kõik muud kulud, mida toetuse taotleja/saaja võib seoses projektiga teha – näiteks teavitustöö, koosolekute korraldamine, sidevahenditele jms kuluv raha. Sellised kulud tuleb täies ulatuses toetuse taotlejal endal kanda. Eelnõu §-s 9 sätestatakse toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused. Lõige 1 seab nõude, et rajatav juurdepääsuvõrk peab olema ühendatud olemasoleva fiiberoptilise ülekandevõrguga (ehk baasvõrguga). Alates 2010. aastast on ELi toetusega ehitatud maapiirkondades ülekandevõrku, mis on kõigile sideettevõtjatele võrdsetel alustel kättesaadav, ja selle kasutamise hind on tänu ELi 85% suurusele toetusele oluliselt soodsam 7 (hinnanguliselt isegi 5 korda soodsam) kui kommertsvõrkudel ning seal on ka piisavalt ressurssi palju rohkema kui 5 sideettevõtja teenindamiseks (enamasti on minimaalselt kiudude arv igas trassi osas 48 kiudu ehk 24 ettevõtjat saaks endale taotleda kiupaari kasutamist). Praeguseks on valminud peaaegu 7000 km ülekandevõrku ning sellega on 2009 algselt paika pandud eesmärki ehitada 6400 km ülekandevõrku veidi isegi ületatud. ELi toetusega ülekandevõrku on Eestis ehitanud kolm sihtasutust/mittetulundusühingut: Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus: http://ela12.elasa.ee/elakaart/, Eesti Andmeside MTÜ: https://eestiandmeside.ee/sidevork/ ja MTÜ Valguskaabel: http://www.valguskaabel.ee/?valminud-võrk,3. Lisaks ELi toetusega ehitatud ülekandevõrkudele on olemas ka eraomandis olevaid ülekandevõrke, peamiselt Telia Eesti omanduses. Lõige 2 seab tehnilise tingimuse, et juurdepääsuvõrk peab võimaldama osutada lairibateenuste tagatud allalaadimiskiirusega vähemalt 100 megabitti sekundis. Tagatud allalaadimiskiirus tähendab, et selline kiirus on tagatud igal üksikule lõppkasutajale igal ajahetkel mil lõppkasutaja seda kasutada soovib. Sealhulgas tipptunnil, mil tavapäraselt on lõppkasutajate arv kõige suurem. Tipptunnina defineerivad Euroopa Liidu lairiba riigiabisuunised kui ajavahemikku päevas, mis kestab enamasti ühe tunni ja millal võrk töötab tavaliselt täiskoormusel; 3. peatükk (nõuded toetuse taotlejale ja toetuse taotlusele) koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-s 10 on kirjas toetuse taotlejale esitatavad nõuded. Punktis 1 nimetatud nõue, et toetuse taotleja on MTÜ või SA, kelle põhikirjaline eesmärk on kohaliku elu arendamine, lähtub asjaolust, et toetus on mõeldud kohalikele kogukondadele endale juurdepääsuvõrgu rajamiseks. Kohalikud kogukonnad on enda piirkonna arengu toetuseks üldiselt moodustanud MTÜ-d või SA-d, kelle kaudu ühistegevust korraldatakse ning ka toetusi taotletakse. Juhul kui sellist juriidilist isikut ei ole, tuleks see enne toetuse taotluse esitamist asutada. Seltsing ja füüsilisest isikust ettevõtja toetuse taotlejana ei kvalifitseeru, kuna rajatav sidetaristu vajab omanikku ning vastutajat. Samuti on sidevõrgu käitamine majandustegevus ning sellega seotud asjaajamine on võimalik ainult läbi püsiva juriidilise isiku. Punktis 2 on sätestatud nõue tuleneb vähese tähtsusega abi määrusest. Enne toetuse taotlemist peab toetuse taotleja tegema kindlaks, kas ja mil määral ta on saanud varasema 3 aasta jooksul vähese tähtsusega abina klassifitseeritud toetusi. Seda saab teha Rahandusministeeriumi kodulehel: https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi Juhul kui varasemalt on 3 aasta jooksul juba saadud vähese tähtsusega abi, siis peab seda arvestama käesolevast toetusmeetmest toetuse taotlemisel ning selle võrra väheneb ka võimalik maksimaalse toetuse suurus 200 000 eurolt madalamale tasemele. Antud piirang hõlmab ka jooksval majandusaastal taotletud, kuid veel laekumata toetusi. Punktid 3 kuni 6 on tavapärased hoolsuskohustusega seotud sätted, mis tagavad et toetust saaks ainult seaduskuulekad ja varasemaid toetusi sihipäraselt ja seaduslikult kasutanud toetuse taotlejad. Punktis 3 nimetatud karistusseadustiku paragrahvid on asjakohased kuna need on seotud juriidiliste isikute juhtimise ja sellega seotud kuritegudega. 8 Eelnõu § 11 sätestab toetuse taotleja kohustused. Eelnõu §-s 12 on kirjas toetuse taotlusele esitatavad nõuded. Lõike 2 punktides 1–14 on loetletud dokumendid ja andmed, mida toetuse taotlus peab sisaldama. Punktis 5 on mõeldud, et toetuse taotleja kirjutaks toetuse taotluses lahti kõik vastavad kulukomponendid eraldi ning kokkuvõttes esitaks ka kogumaksumuse. Punkti 7 kohaselt on vaja esitada vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist projekti elluviimiseks. Toetuse taotleja võib võtta eelnevalt ka rohkem hinnapakkumisi, kuid neid kõiki ei pea esitama. Erinevate tööde jaoks võib võtta hinnapakkumisi ka eraldi – näiteks projekteerimine eraldi ehitusest, lisaks omanikujärelevalve jne. Aga sellisel juhul peab olema iga eraldi töö/tegevuse jaoks võetud vähemalt kaks hinnapakkumist. Hinnapakkumiste võrreldavus tähendab, et lähteülesanne hinnapakkumistel on kõigile pakkumise tegijatele olnud sama ning sellest tulenevalt on pakkumised võrreldavad. Hinnapakkumised on vaja võtta ainult nendele töödele ja teenustele, mille maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. Punktis 8 sätestatud juurdepääsuvõrgu tehnoloogilise lahenduse kirjelduse ja asjakohase tehnilise dokumentatsiooni all on mõeldud, et toetuse taotleja peab kirjeldama piisavalt detailselt, vajadusel koos tehnilist standardit tõendavate dokumentidega, et tema pakutud juurdepääsuvõrgu lahendus vastab määruses sätestatud nõuetele. Kuna toetuse eesmärk on toetada sellise juurdepääsuvõrgu rajamist, mis tehniliselt võimaldaks lõppkasutajatele 100 Mbit/s allalaadimiskiirust, siis peab toetuse taotleja esitama kasutatava tehnoloogia osas asjakohased standardid, mis tõestaks kasutatava tehnoloogia võimekust sellist allalaadimiskiirust pakkuda. Punktis 10 on kohustus esitada kinnitus ühelt sideettevõtjalt, kes tegutseb Eestis ning osutab reaalselt sideteenuseid lõppkasutajatele ja kinnitab, et on valmis pakkuma kõigile projektiga hõlmatud aadressiobjektidele lairibateenust vähemalt 100 Mbit/s. Sideettevõtja, kes sellise kinnituse annab, peab tegelikkuse osutama sideteenuseid juba täna. Ei piisa ainult tegevusalana sideteenuse osutamise märke olemasolust majandustegevuse registris (MTR). Toetuse taotleja jaoks on see samuti oluline eelkontrolli vahend, et kas nende planeeritud võrgu valmimisel on olemas vähemalt üks teenuse pakkuja, mitte ei selguks võrgu valmimisel, et tehnilistel põhjustel ei vasta võrk ühegi sideettevõtja nõutele või ei ole majanduslikult tasuv seal võrgus teenuseid osutada. Antud nõue ei tähenda, et toetuse taotleja/saaja, ei tohiks lubada hilisemal võrgu valmimisel rohkemal kui ühel sideettevõtjal oma võrgu teenuseid osutada. Seda, kui palju sideettevõtjaid tema võrgus teenuseid osutada saavad, otsustab toetuse saaja. Punkt 11 kohustab toetuse taotlejat kinnitama vahendite olemasolu omafinantseeringu tasumiseks. Antud kinnituse andmiseks ei pea esitama pangaväljavõtteid ega sõlmitud eellepinguid lõppkasutajate ja/või teiste projekti panustajatega (näiteks sideettevõtja(d), kes soovib teenust osutada ning on valmis panustama rahaliselt projekti ellu viimisesse). Antud kinnitusega võtab toetuse taotleja kohustuse toetuse saamisel koguda ja tasuda omalt poolt omafinantseering vastavas suuruses. Toetuse väljamaksetaotluste puhul on nõutud vastava 9 omaosaluse makse tõestamine enne toetuse makse teostamist. Loomulikult võib toetuse taotleja eelnevalt omaosaluse raha kokku koguda, et olla kindel selle olemasolul kui toetuse taotlus peaks saama positiivse vastuse TTJA-lt. 4. peatükk (toetuse taotlemine ja toetuse taotluse menetlemine) koosneb viiest paragrahvist. Eelnõu § 13 kirjeldab toetuse taotlemise protseduuri. Lõike 1 kohaselt taotletakse toetust jooksvalt. See tähendab, et kõik toetuse taotlused, mis vastavad nõuetele, saavad toetust, eeldusel et selleks on piisavalt eelarvet järgi. Toetuse taotlused rahuldatakse esitamise järjekorras. Lõige 2 ütleb, et toetus taotlemine toimub digitaalselt allkirjastatud toetuse taotluse esitamisel TTJA veebilehel märgitud aadressile. St. et toetuse taotlemiseks ei ole spetsiaalselt keskkonda või infosüsteemi. Lõike 3 kohaselt kehtestab TTJA enne taotluste vastuvõtmist rahastamise eelarve, mille kooskõlastab MKMiga. Lõige 4 sätestab, et TTJA on kohustatud teavitama oma kodulehel kõigist toetuse andmisega seotud tegevustest ja eelarvest oma kodulehel. Lõike 5 alusel peab TTJA peatama toetuse taotluste vastuvõtmise, kui eelarve jääk on menetluses olevate taotlustega juba kaetud. Eelnõu §-s 14 on kirjeldatud toetuse taotluse menetlemine. Eelnõu § 15 sätestab toetuse taotleja ja toetuse taotluse nõuetele vastavaks tunnistamisega seonduvat. Eelnõu § 16 sätestab toetuse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise asjaolud ja vormistuse. Eelnõu §-s 17 on määratud tingimused, millisel juhul saab rahuldada toetuse taotluse osaliselt. Lõige 1 ütleb, et toetuse taotluse osalise rahuldamise aluseks võib olla ainult eelarve ebapiisavus toetuse taotluse täies mahus rahuldamiseks. Samas on oluline rõhutada, et taotluse osalise rahuldamise korral peab toetuse taotlus ikkagi vastama § 5 lõikes 3 sätestatud minimaalsetele nõuetele liitumise võimaluse saavata aadresside arvu ja osakaalu kohta. Kui taotluse osaline rahuldamine neid täita ei võimalda, siis loetakse toetuse taotlus mitte vastavaks. Lõige 2 sätestab kohustuse enne toetuse taotluse osalise rahuldamise otsust teha vastav ettepanek toetuse taotlejale. Lõige 3 sätestab, et toetuse taotleja nõusolekul ja tingimusel, et projekti eesmärgid on saavutatavad ka osalisel rahuldamisel, on võimalik toetuse taotlus osaliselt rahuldada. 10 5. peatükk (taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine) koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 18 käsitleb taotluse rahuldamise otsuse muutmist toetuse saaja avalduse alusel. Lõikes 2 on kirjas asjaolu, mille korral saab toetuse taotleja taotleda taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Selleks asjaoluks on vajaduse korrigeerida või parandada aadressiandmetes esinevaid vigu. Kuna aadressiandmed on pidevad muutumises ning ka aadressiandmete korrastamine on küllaltki mahukas ja keerukas protsess, siis ei ole tagatud olemasolevate aadressiandmete vastavus reaalsele olukorrale. Näiteks võib olla ühel hoonel olla kaks aadressi, kuid sellisel juhul ei ole mõtet luua ühele hoonele kahte liitumise võimalust. Samuti võib antud sätte alusel muuta aadressiobjektide nimekirja asendades liitumise võimaluse saavaid aadresse – näiteks kui liitumise võimalust soovivaid aadresse lisandub või asendatakse juba tehtud otsuses nimetatud aadressid uutega, kuna otsuses nimetatud aadressid mingil põhjusel loobusid liitumise soovist või mingil muul põhjusel. Eelnõu §-s 19 on sätestatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse vähendamine. Lõige 2 kohustab TTJA-d vähendama toetuse suurust proportsionaalselt, kui juurdepääsuvõrguga liitumise võimalust ei ole loodud kõigile taotluse rahuldamise otsusest märgitud aadressiobjektidele. Olukorrad, kus mingil toetuse saajast sõltumatutel asjaoludel võib juurdepääsuvõrgu rajamine tähtaegselt olla raskendatud või võimatu, võivad tekkida erinevatel põhjustel – olgu selleks vaidlused maaomanikega, kes ei luba oma territooriumil teha vajalikke töid, või mingid muud põhjused, mida toetuse saaja ja tema alltöövõtjad ei osanud ette näha. Kuigi toetuse saaja ja tema alltöövõtjad peaksid tegema kõik endast oleneva, et leida probleemidele õigeaegne lahendus, siis ei saa välistada, et osadele aadressiobjektidele jääb liitumise võimalus loomata. Proportsionaalsust arvutab TTJA võttes aluseks liitumise võimaluse saama pidanud aadressiobjektide arvu taotluse rahuldamise otsuses ja lõppkokkuvõttes liitumise võimalus saanud aadressiobjektide arvu. Näiteks kui liitumise võimaluse pidi saama 17 aadressiobjekti, aga sai ainult 14, siis see moodustab 82,35%. Saab toetus saaja lõppkokkuvõttes 82,35% ettenähtud kogu toetusest. Kogu toetuse arvestamisel arvestatakse ka juba varasemalt välja makstud osalisi toetusi, kui neid on makstud. 6. peatükk (toetuse maksmine ja toetuse kasutamise kontrollimine) koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu § 20 sätestab toetuse maksmise tingimused. Lõike 2 kohaselt on võimalik toetuse väljamakset taotleda maksimaalselt neljas osas. See on vajalik et vähendada toetuse taotleja ja talle töid teostavate töövõtjate vajadust pikaajalise sildfinantseerimise järele. Samuti aitab see vähendada erinevate osapoolte rahalisi riske projekti pika kestuse ajal. Punkti 1 all on mõeldud kulusid, mis on tehtud enne taotluse esitamist selleks, et taotlust esitada. Selleks võivad olla projektijuhtimise kulud, kulud hinnapakkumiste võtmiseks ja muu taotluse esitamiseks vajalik tegevus. See kulu tasutakse täies mahus ka juhul kui taotlus rahuldati osaliselt. 11 Punkti 2 kohaselt võib pärast projekteerimise valmimist taotleda ka projekteerimise kulude hüvitamist. Punkt 3 lubab vähemalt poole ulatuses valminud juurdepääsuvõrgu valmimisel maksta välja toetus valminud osa kulude katteks. Poole ulatuses valminuks loetakse juurdepääsuvõrk siis, kui vähemalt 50% ulatuses ettenähtud trassist on valminud. Näiteks kui kavandatud juurdepääsvõrgu pikkuseks on kavandatud 5 km, siis 2,5 km valmimisel on võimalik poole ulatuses ehitustöödeks mõeldud toetusest välja maksta. Punkti 4 kohaselt makstakse pärast juurdepääsuvõrgu valmimist välja kõik rajamise ja seadustamisega seotud kulud. Juurdepääsuvõrgu lõplikuks valmimiseks loetakse trassi valmimist planeeritud kogumahus ja liitumise võimaluse loomist aadressiobjektidele. Seadustamisega seotud kulud makstakse sellisel juhul, kui seadustamised on maksetaotluse esitamise ajaks tehtud. Kui seadustamised selleks ajaks tehtud ei ole, siis neid kulusid ei hüvitata. Seadustamine ei ole eeltingimuseks projekti lõpetatuks lugemiseks. Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse, kas ja mida peab TTJA enne toetuse maksmist kontrollima. Kuna lõige 3 käsitleb ainult dokumente, siis piisab dokumentide kontrollist. Kuna lõige 4 käsitleb (poole ulatuses) valminud ehitustööde kontrolli, siis toimub kontroll vastavalt §-is 22 sätestatud juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrollile, mis lisaks dokumentide kontrollile võib hõlmata ka kohapealset kontrolli. Eelnõu § 21 sisaldab toetuse maksetaotlusele esitatud nõudeid. Lõige 1 nimetab dokumendid, mille toetuse saaja peab esitama koos toetuse väljamaksetaotlusega. Punkti 1 kohaselt peab esitama arve. Punkti 2 kohaselt peab esitama töö üleandmis-vastuvõtmise akti ja ehitus- või töövõtulepingu. Punkti 3 kohaselt on vaja esitada maksekorralduse koopia. Maksekorraldus peaks tõestama vähemalt seda, et omafinantseeringu ulatuses on esitatud arve tasutud. Näiteks kui omafinantseeringu suurus on 10% kogu projekti abikõlblikest kuludest, siis peab makse olema tehtud vähemalt 10% ulatuses esitatud arve abikõlblikest kuludest. Lõige 2 nimetab täiendavad dokumendid, mis on vajalikud, kui toetuse välja maksmist soovitakse juurdepääsuvõrgu rajamisega seotud ehitustööde eest. Punktis 1 nimetatud nimekiri tuleb esitada siis, kui mõned aadressiobjektid on juba liitumise võimaluse saanud, st. trassi ehitusega seotud tööd on nende piirkonnas valmis. Juhul kui ükski aadress pole veel liitumise võimalust saanud, siis tuleb vastav info koos väljamaksetaotlusega esitada. Eelnõu § 22 käsitleb juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrollimist. Lõikes 1 sätestatu tähendab, et TTJA teostab kohapealselt kontrolli juhuvaliku alusel ning ülejäänud juhtudel võib piirduda toetuse saaja esitatud dokumentatsiooni kontrollimisega. Lisaks võib TTJA küsida ka juurdepääsuvõrgu tehnilise mõõtmise protokolle. See on vajalik siis, kui tekib kahtlus, kas võrk on võimeline määruses sätestatud minimaalse 100 Mbit/s kiirusega lairiba teenust osutama. 7. peatükk (TTJA ja toetuse saaja õigused ning kohustused) koosneb kolmest paragrahvist. 12 Eelnõu §-s 23 on sätestatud informatsiooni esitamise, kogumise ja avalikustamise sätted. Lõige 1 kohustab TTJA-d avaldama toetuse andmise ja kasutamisega seotud info oma veebilehel ja lõige 2 nimetab info, mis sellel veebilehel olema peab. Eelnõu § 24 sätestab TTJA õigused ja kohustused. Lõikes 1 on sätestatud TTJA õigused ja lõikes 2 kohustused. Kõik õigused ja kohustused aitavad kaasa käesoleva määruse eelnõus sätestatud nõuete järgimisele. Eelnõu §-s 25 on sätestatud toetuse saaja õigused ja kohustused. Lõige 1 sätestab toetuse saaja õiguse saada TTJA-lt informatsiooni ja selgitusi toetusega seotud tingimuste ja kohustustega. Lõikes 2 on sätestatud toetuse saaja kohustused. Punktis 2 on sätestatud kohustus täita pärast taotluse rahuldamise otsust elektroonilise side seaduse (ESS) §-is 4 sätestatud teatamiskohustust. ESS § 4 lg 1 kohustab sideteenuse, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutamiseks esitama majandustegevusteate. Kuigi pärast taotluse rahuldamise otsust toetuse saaja veel sideteenust osutama ei hakka, kuna juurdepääsuvõrk pole valminud, on see teatamine vajalik, kuna lihtsustab sidevõrgu rajamisega seotud servituutide ja talumiskohustuse seadmist vastavalt asjaõigusseaduse §-idele 158 ja 1581. 8. peatükk (aruannete esitamine ja toetuse tagasinõudmine) koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 26 kirjeldab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamist. Eelnõu §-s 27 on sätestatud toetuse tagasinõudmise alused ja kord. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Kuna määruse eelnõu eesmärk on toetada avalikest vahenditest juurdepääsuvõrkude rajamist turutõrkepiirkondades, on vajalik analüüsida määruse eelnõu vastavust ELis kehtivatele riigiabi reeglitele. Toetuse raames antav toetus on riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses. Määruse eelnõu lähtub vähese tähtsusega abi määrusest, mille artikkel 3 lõike 2 alusel ei tohi liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot. Muid valdkonnaspetsiifilisi piiravaid tingimusi vähese tähtsusega abi määrus abi andmisele ei sätesta. 4. Määruse mõjud 13 Järgnevalt on analüüsitud määruse mõjusid. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Toetus omab sotsiaalsest ja demograafilisest aspektist positiivset mõju. Juurdepääsuvõrgu ehitus maapiirkondades loob aluse innovatsiooniks ja uute teenuste tekkeks nii tervishoiu, hariduse kui kultuuri valdkonnas. Samuti loob stabiilne ja suure kiirusega lairibaühendus võimaluse kaugtöö tegemiseks. Lairibaühenduse olemasolu loob kõikidele elanikkonna gruppidele hakkamasaamiseks paremad võimalused. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtele Toetusel puudub otsene mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Mõju majandusele Toetuse mõju majandusele on positiivne. Internetiühenduse olemasolu on tänapäeval majandustegevuses vältimatu vajadus. Maapiirkondades on asustustihedusest tulenevalt seni tehtud suhteliselt vähe investeeringuid stabiilset ja suure kiirusega lairibaühendust pakkuvatesse lairibavõrkudesse. Nende investeeringute puudumise tõttu on maapiirkondades asuvad leibkonnad ja ettevõtted olnud kehvemas konkurentsiolukorras. Toetus aitab kaasa selle erinevuse vähendamisele. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Toetus ei mõjuta otseselt elu- ja looduskeskkonda. Juurdepääsuvõrkude ehitusest tekkiv mõju keskkonnale läbi uue taristu ehitamise on ajutine ning keskkond suudab sellest taastuda lühikese aja jooksul. Mõju regionaalarengule Toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu mõju regionaalarengule on positiivne, suurendades nii elukvaliteeti kui ka maapiirkondade konkurentsivõimet. Antud toetus on üle-eestiline ega eelisarenda üht või teist regiooni. Toetuse abiga rajatav juurdepääsuvõrk toetab inimeste võimalusi kaugtöö tegemiseks, parandab riigi poolt pakutavate e-teenuste kättesaadavust ning parandab tehnilist valmisolekut osaleda ka kaugõppes. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele Antud toetus ei oma mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Käesoleva määruse rakendamiseks loetakse jooksvate taotlusvoorude läbi viimist, toetuse taotluste vastuvõtmist ja menetlemist koos toetuse saajate väljavalimisega ning hilisemat toetuse välja maksmist koos toetuse kasutamise järelevalvega. Kõiki eelloetletud tegevusi viib ellu TTJA. Toetuse andmisega seoses tekib riigile kulu toetuse andmise korraldamisel toetuse saajatele. Tulusid riigile ei teki ning meetme rakendamisega seotud administreerimiskulud katab TTJA riigieelarvest saadud rahastusest. 14 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja Eesti Külaliikumisele Kodukant. 15