Arvamus määruse ettepanekule meetmed avaliku sektori koostalitlusvõime kõrge taseme tagamiseks kogu liidus

Saatja: [email protected] Saaja: "MKM info" Teema: Dokumendi edastamine: 1.1-5/23/0954-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium/Arvamus määruse ette Kuupäev: 2023-01-09 11:02 Edastame dokumendi. Lugupidamiseg Statistikaamet ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist. This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie: 09.01.2023 nr 1.1-5/23/0954-1 Arvamus määruse ettepanekule meetmed avaliku sektori koostalitlusvõime kõrge taseme tagamiseks kogu liidus Koostalitleva Euroopa määrus loob avaliku sektori koostalitlusvõimele üldised siduvad ELi õigusnormid. Statistikaamet on lähtunud koostalitlusvõime edendamisel senistest ELi raamistikest ja ISA2 programmist. Statistika valdkonnas on koostalitlus Eurostati ja riikide statistikaasutuste vahel kõrgel tasemel. Määruse eelnõu on orienteeritud laiemale Koostalitleva Euroopa lahendusele ja Euroopa koostalitlusvõime raamistikule, mis koos metaandmetega võimaldaks andmete asjakohasel juhul taaskasutamist elektroonilisel teel Koostalitleva Euroopa portaalis, vormingus, mis on avatud, masinloetavalt, ligipääsetavalt ja leitavalt. Ettepanek on muuhulgas seotud Euroopa andmestrateegiaga. Eestis on MKM-i eestvedamisel koostamisel oma andmestrateegia. Andmestrateegia üks osa on andmehaldus, mille koordineerimine on statistikaametile seadusega pandud ülesanne. Eestis on koostalitlusvõime olnud strateegiate eesmärk alates 2005. aastast (Riigi IT koosvõime raamistik. Versioon 2.0 (2005); semantilise koosvõime strateegia. Versioon 0.5 (2005)). Koostalitluslahendusena on nähtud X-teed ja RIHA. Koostalitlusvõime raamistiku neljast osast: õiguslik, organisatsiooniline, semantiline ja tehniline koostalitlusvõime (ehk koosvõime), on teised peale organisatsioonilise (strateegiline tasand) ja semantilise hästi toimivad. Semantiline koostalitlusvõime võimaldab andmete mõistmist ja taaskasutamist, on eelduseks andmete ühekordse küsimise eesmärgi saavutamisele. Selle edendamiseks ongi statistikaametil andmehalduse koordinaatori ülesanne. Statistikaamet näeb, et koostalitluslahendused saavad olla edukad koostöös riigi infosüsteemi põhimõtete muutmisega. See tähendab laiema ülevaate saavutamist avaliku sektori käes olevatest andmetest kui ainult andmekogudes olevad andmed ning avaandmete muutmist nende kirjelduste ja kvaliteedikontrolli kaudu paremini taaskasutatavateks. Selleks koostab statistikaamet andmekirjeldusi ja koordineerib andmekirjelduste tegemist. Eesmärk on valdkonna sõnastike (controlled vocabularies) kaudu jõuda samm-sammult suurema andmete mõistetavuseni, milles on tähtis nii valdkondlikkus ehk üle-Euroopalised andmeruumid kui ka mõistete ühtlustamine riigis, mis võimaldaks paremini juhtida põhiandmete teemat. Oluline on rõhutada, et andmehaldusega (selged rollid nii riiklikul tasandil kui organisatsioonides, andmete kirjeldamine, andmekvaliteet) seotud tegevuste elluviimine sõltub osapoolte prioriteetidest, võimalustest ja ressurssidest. Tänase, suuresti vabatahtlikkusel põhineva korralduse puhul puudub selge tähtaeg ning mehhanism, mis survestaks asutusi neid tegevusi kindlaks tähtajaks ellu viima ning tegevused saavad ellu viidud vaid tänu mõnede asutuste entusiasmile ja juhul, kui need tegevused seatakse prioriteediks. Meie hinnangul oleks vaja eristada, nagu see on Euroopa Koostalitlusvõime Raamistikus (EIF), põhiregistrid muudest menetlus- ja teenuste infosüsteemidest. Senine eesmärk juhtida RIHA kaudu põhiandmete käsitlust, kus kõik andmekogud on sama olulised ning püütud on hallata neis olevaid andmeid kui põhi- ja mittepõhiandmeid, ei ole olnud tulemuslik. Andmekogude arv ei ole vähenenud, neis on andmeid endiselt mitmekordselt. Selle põhjuseks on säte, mis räägib andmekogu põhiandmetest iga üksiku andmekogu piires. Senise organisatsioonilise koostöö raames Statistikaameti, MKMi ja RIA vahel uuendatakse koostalitlus- lahendusi. Avaandmete portaali ja RIHA asemel luuakse mõlemat osa hõlmav andmete teabevärav. Selleks, et asutused saaksid sinna andmeid ja andmekirjeldust automaatsemalt edastada, oleme loonud asutustele andmekirjelduse töövahendi RIHAKE. Selle taustal oleme standardiseerinud andmekirjelduse, mis ühildub Statistikaamet Tatari 51, 10134 Tallinn rg-kood 70000332; tel 625 9300 [email protected], http://www.stat.ee üle-Euroopalise kirjeldusstandardiga (DCAT-AP). Organisatsiooniliselt on Eestis hästi töötav lahendus, kus RIA arendab ja haldab keskseid komponente (RIHA, X-tee jt). Andmehalduse vaatest on RIA fookus andmekogude tehnilist dokumentatsiooni käsitledes õiguslik ja tehniline, samas kui statistikaameti fookus on rohkem semantikal ehk suunatud andmete tähenduse mõistmisele, mis lubaks hinnata andmete kvaliteeti ja neid paremini taaskasutada; seda viimast laiemalt kui ainult riikliku statistika allikana. Siin oleks aga koostalitlusvõime parandamiseks vajalik täpsustada iga asutuse rolli ja ülesandeid, et vältida dubleerimist ning kindlustada süsteemide ülalhoid ehk kestlik toimimine, vältides kriitiliste ülesannete mitte täitmist või ebapiisavat täitmist. Märkimist väärib asjaolu, et lisaks nimetatud koostalitluslahendustele toob määruse eelnõu sisse valdkondliku üle-Euroopalise mõõtme (Art 4). See sätestab, et koostalitluslahendusi endid tuleks samuti huvitatud osapooltega jagada. Statistika vallas on see osalt toimimas, kui kindlate reeglite järgi edastatakse andmeid Eurostati. Analoogiline on olukord ka ruumiandmetega, mida reguleerib INSPIRE direktiiv. Euroopa andmemääruse alusel on välja arendamisel valdkondlikud andmeruumid, millest kõige enam räägitakse terviseandmetest. Selles kujunevas olukorras on tõenäoline, et tekib praeguse Eesti riigi infosüsteemi koostalitlusvõime kõrvale teine tehniline lahendus. Tekivad koostalitleva Euroopa lahendused (Art 7), mille mõjudega tuleb koostalitusvõimekust arendades arvestada. Statistikaamet näeb, et kavandatav määrus on väga vajalik ning Eesti riigi positsioon määruse edaspidises menetluses peaks lähtuma Eesti oma e-riigi arengu ning üldise riigireformi eesmärkidest. Samuti tõdeme, et statistikaametile pandud andmehalduse koordineerimise roll läheb kokku määruse ühe eesmärgiga, milleks on andmete taaskasutuse tõhustamine ning seeläbi saab tugevdada ja edasi arendada juba olemasolevaid võimekusi. Riikliku statistika seaduses on see sätestatud kui andmejagamisteenus. Määrusega peab liikmesriik nimetama ühe või mitu pädevat asutust (Art 17). Statistikaamet võib olla üheks pädevaks asutuseks. Statistikaamet näeb, et pädev asutus ei saa olla ainult tehniliselt pädev, sest koostalitusvõime seisukohast on tehnilisest lahendusest kriitilisem just andmete tundmise ning kvaliteedi ehk semantika osa. Samuti peaks määruse rakendamine toetama senist ülesannete jaotust asutuste vahel ja sealjuures statistikaametis andmehalduse kompetentsikeskuse väljaarendamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmet Lee peadirektor Veiko Berendsen 625 8491 [email protected]