dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaseire andmekogu asutamise ja andmekogu pidamise põhimääruse muutmise eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 9. jaanuar 2023
Viit
2-7/2023/135
Registreeritud
9. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2023
Vastutaja
Alar Teras (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Digiriigi arengu osakond)

Failid

  • 📎Keskkonnaseire andmekogu asutamise ja andmekogu pidamise põhimääruse muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice639 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 18. oktoobri 2017. a määruse nr 42 „Keskkonnaseire andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ ja 22. novembri 2017. a määruse nr 48 „Teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohane määrus (edaspidi eelnõu) kehtestatakse kalapüügiseaduse § 291 lõike 4 ja keskkonnaseire seaduse § 13 lõike 6 alusel. Eelnõu kohaselt muudetakse 18. oktoobril 2017. a vastu võetud keskkonnaseire andmekogu (edaspidi KESE) asutamise ja andmekogu pidamise põhimäärust tulenevalt andmekogu volitatud töötlejate muutumisest, vastutava töötleja ülesannete täpsustumisest, andmekoguga seotud komponentide lisandumisest ja andmekogusse täiendavate andmete kogumisest. Sellega seoses muudetakse ka teadus- ja harrastuskalapüügi (edaspidi TEHA) andmekogu põhimäärust andmekogusse kogutavate andmete koosseisu muutumise tõttu. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaagentuuri andmehalduse ja seire peaspetsialist Arthur Kivi (tel 50 77 109, [email protected]) ning Keskkonnaministeeriumi nõunik Kätlin Weinzierl (tel 626 2951, [email protected]) koostöös Keskkonnaministeeriumi ja selle allasutuste ekspertidega. Eelnõu õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene (tel 55 655 707, [email protected]) ja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist ja 29 punktist. Eelnõuga ajakohastatakse KESE pidamise kord, vastutava ja volitatud töötlejate ülesanded, andmekoguga seotud komponendid, andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja muud asjakohaseid sätted. Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse § 3 lõike 2 punkti 4 nii, et andmete sisestamise, töötlemise ja väljastamise asemel on vastutava töötleja ülesandeks andmekogu andmete töötlemine ja avalikustamine õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks. Sõnastust on täpsustatud, kuna andmete töötlemine on laiema tähendusega ja hõlmab endas ka andmete sisestamist. Lisaks avalikustatakse tänapäeval andmekogu andmeid, mitte ei väljastata. Paragrahvi 1 punktiga 2 asendatakse § 3 lõike 2 punktis 7 sõna „andmetega“ sõnadega „andmete ja teenustega“. Muudatus tuleneb sellest, et andmekogu vastutav töötleja Keskkonnaagentuur (edaspidi KAUR) tagab lisaks andmetega seotud kasutajatoele ka kasutajatoe andmekogu teenustele, mis on vajalikud andmete sisestamiseks, töötlemiseks ja avalikustamiseks. Paragrahvi 1 punktiga 3 asendatakse § 3 lõike 2 punktis 8 sõna „töötlejat“ sõnaga „töötlejaid“, kuna KESEle on lisandunud volitatud töötlejaid. Paragrahvi 1 punktiga 4 asendatakse § 4 pealkirjas sõna „töötleja“ sõnaga „töötlejad“, kuna KESEle on lisandunud volitatud töötlejaid. Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse § 4 lõiget 1 ja täiendatakse volitatud töötlejate loetelu Keskkonnaameti ning Keskkonnaministeeriumiga lisaks senisele ainsale volitatud töötlejale Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele (edaspidi KeMIT). Keskkonnaameti ja 1 Keskkonnaministeeriumi määramine volitatud töötlejateks tuleneb sellest, et ka nimetatud asutused korraldavad või teevad oma vastutusalas riiklikku seiret. Paragrahvi 1 punktiga 6 täiendatakse § 4 lõigetega 11 ja 12, mis sätestavad volitatud töötlejate Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi ülesanded. Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi ülesandeks on töödelda andmeid õigusaktides (sh asutuste põhimäärustes ja halduslepingutes) sätestatud kohustuste täitmiseks. Näiteks on Keskkonnaameti ülesanne koguda ja hallata andmeid riikliku keskkonnaseire programmi kiirgusseire allprogrammi kohta. Keskkonnaministeeriumi ülesanne on näiteks hallata andmeid kalanduse riikliku andmekogumise programmi kohta (punktiga 15 kehtivasse määrusesse lisatavaid §-s 71 sätestatud andmeid). Täpsemalt, milliste andmete töötlemise eest üks või teine töötleja vastutab, ei ole mõistlik andmekogu põhimääruse tasandil välja tuua, kuna riiklik seirekorraldus ja vastutusalade jagunemine asutuste vahel on selleks ajas liiga muutlik. Volitatud töötleja informeerib vastutavat töötlejat KAURi olulistest takistustest ja probleemidest andmekoguga seotud kohustuste täitmisel, rakendab meetmed andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete tagamiseks, osaleb andmekogu arendustöödes ja teeb KAURile ettepanekuid andmekogu arendamiseks. Paragrahvi 1 punktiga 7 asendatakse § 4 lõikes 2 sõnad „Andmekogu volitatud töötleja“ sõnadega „Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus“, kuna KeMIT ei ole enam ainus KESE volitatud töötleja. Lõikes 2 täpsustatakse, millise volitatud töötleja ülesanded lõikes sätestatakse – selleks on KeMIT. Võrreldes kehtiva korraga KeMITi ülesanded volitatud töötlejana ei muutu. Paragrahvi 1 punktiga 8 muudetakse § 5 lõike 1 sõnastust. Varasem sõnastus „andmekogu pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust ja andmed säilitatakse digitaalsel kujul“ ei ole informatiivne ega regulatiivne, kuna automatiseeritud andmetöötlus ja andmete digitaalne säilitamine toimub kõikides andmekogudes. Uus sõnastus sätestab, et andmekogu peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna, mis on tavapärane riigi infosüsteemide ülesehitus. Paragrahvi 1 punktiga 9 täiendatakse § 5 lõikega 31, milles sätestatakse, et KESE on seotud analüütikarakendusega ehk andmelaoga. Nimelt on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas 2021. aastal kasutusele võetud andmelao- ja analüütikalahendus, mida kasutatakse ka KESE andmete analüüsimiseks ja aruannete ettevalmistamiseks. Paragrahvi 1 punktiga 10 täiendatakse § 6 lõikega 1, milles kirjeldatakse, mida hõlmab andmekogu andmete kaitse. See hõlmab andmete käideldavust ehk vajalikul ja nõutaval tööajal kasutamiskõlblike andmete õigeaegset ning hõlpsat kättesaadavust. Lisaks hõlmab andmete kaitse andmete terviklust, mis tähendab andmete päritolu autentsust ja tahtmatute/tahtlike volitamatute muutuste puudumist, ning andmete konfidentsiaalsust, mis tähendab andmete kättesaadavust ainult selleks volitatud isikule, kaitstes andmeid volitamata töötlemise eest. Paragrahvi 1 punktiga 11 täiendatakse § 6 lõikega 11, mis kehtivas määruses on lõige 2 ja mis sätestab, milliseid meetmeid rakendatakse andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks. Paragrahvi 1 punktiga 12 muudetakse § 7 lõike 1 sõnastust nii, et see käsitleb riikliku keskkonnaseire allprogrammi ja seiretöö asemel ainult allprogrammi kohta kogutavaid andmeid. Muudatusega jaotatakse andmekogusse kogutavad andmed selgemini lõigete vahel. Seiretööde kohta kogutavad andmed tuuakse välja järgmises lõikes. Paragrahvi 7 lõikes 1 sätestatakse, et riikliku keskkonnaseire allprogrammi kohta kantakse KESEsse allprogrammi 2 nimetus riikliku keskkonnaseire programmi järgi ja allprogrammi hierarhiline jaotus, millega ei muudeta kehtivat regulatsiooni. Paragrahvi 1 punktiga 13 täiendatakse § 7 lõikega 11, mis reguleerib riikliku keskkonnaseire allprogrammi seiretöö kohta kogutavaid andmeid. Nendeks on seiretöö nimetus, tellija, vastutav täitja, toimumisaeg koos täitmise tähtaja või tähtaegadega, seos riikliku keskkonnaseire programmiga, vajaduse korral seiretöö seiretegevuse liik ning tehniline lähteülesanne. Võrreldes kehtiva korraga on kogutavate andmete loetellu lisandunud seiretöö nimetus, tellija, vastutav täitja ja toimumisaeg ning välja jäetud seirekohad. Seiretöö seirekohti KESEsse ei koguta, kuna seirekohad on Eesti looduse infosüsteemi põhiandmed, kuhu neid koos keskkonnaseire jaamade ja aladega kogutakse (keskkonnaministri määruse nr 26 „Eesti looduse infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ § 7 lõike 5 järgi). Paragrahvi 1 punktiga 14 asendatakse § 7 lõikes 2 sõna „seiretööde“ sõnaga „seiretöö“, kuna eelnevates lõigetes kasutatakse ainsust. Paragrahvi 1 punktiga 15 täiendatakse määrust §-ga 71, mis sätestab KESEsse kantavad andmed kalanduse riikliku andmekogumise programmi (edaspidi AKP) ja selle vastutavate täitjate kohta. AKP õiguslik alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1004, 17. mai 2017, kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008. AKP raames seiratakse meres töönduslikult olulisi kalavarusid ja jõgedes seiratakse meriforelli ja lõhe noorjärkusid. Kogutud andmeid kasutatakse lisaks kalandusotsuste tegemisele ka merestrateegia raamdirektiivi aruannete koostamisel. AKP raames kogutav meriforelli ja lõhe noorjärkude seireandmestik panustab oluliselt riiklikku keskkonnaseiresse ja on kooskasutatav teiste seireuuringute ning inventuuride käigus kogutud andmetega. AKP seireandmete kogumine KESEsse on vajalik paremini seostatud seirealaste koondanalüüside tegemiseks ja terviklikuma hinnangu andmiseks Eesti keskkonnaseisundile, seega on tegemist riikliku keskkonnaseire programmi andmete kogumist toetavate ja nendega seotud andmetega. Lisaks on KESE ülesehitus ja funktsionaalsus väga sobiv AKP seireandmete kogumiseks ja koondamiseks. Sellest tulenevalt arendati 2021. aastal KESEs välja vajalikud funktsioonid AKP raames kogutavate andmete sisestamiseks ja kuvamiseks. Varem on AKP andmeid kogutud dokumentidena kalanduse harrastuspüügi infosüsteemi (praeguse nimega teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu TEHA), kuhu need oma olemuselt ei sobinud. AKP andmete TEHAsse kogumise aluseks on keskkonnaministri määruse „Teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ § 6 lõige 6. See lõige tunnistatakse kehtetuks eelnõukohase määruse §-ga 2. Paragrahv 71 koosneb kolmest lõikest. Lõikes 1 sätestatakse, millised andmed AKP kohta KESEsse kantakse. Need on programmi nimetus ja vajaduse korral programmi hierarhiline jaotus. Lõikes 2 sätestatakse, millised andmed AKP raames tehtava seiretöö kohta KESEsse kantakse. Nendeks on seiretöö nimetus, tellija, vastutav täitja, toimumisaeg koos täitmise tähtaja või tähtaegadega, seos riikliku keskkonnaseire programmiga ja seiretöö tehniline lähteülesanne. Andmete koosseis järgib riikliku keskkonnaseire allprogrammi seiretöö andmete koosseisu. Lõikes 3 kirjeldatakse, millised andmed seiretöö vastutavaks täitjaks oleva juriidilise või füüsilise isiku või asutuse kohta KESEsse kantakse. Need on vastutava täitja nimi või nimetus, tüüp, kontaktandmed ning juriidilise isiku või asutuse puhul seiretööde täitmise eest vastutava töötaja nimi ja kontaktandmed. 3 Paragrahvi 1 punktiga 16 muudetakse § 8 pealkirja ja sõnastatakse see nii, et lisaks keskkonnaseisundi uuringute andmetele kantakse KESEsse andmed ka uuringute tegijate kohta. Tegijate kohta kogutavad andmed sätestatakse eraldi uues lõikes. Paragrahvi 1 punktiga 17 täiendatakse § 8 punkti 4 ja sätestatakse, et lisaks keskkonnaseisundi uuringu toimumisajale kantakse KESEsse ka uuringu täitmise tähtaeg või tähtajad. Paragrahvi 1 punktiga 18 loetakse § 8 tekst lõikeks 1. Paragrahvi 1 punktiga 19 täiendatakse § 8 lõikega 11, milles kirjeldatakse, millised andmed kantakse KESEsse uuringu tegijaks oleva juriidilise või füüsilise isiku või asutuse kohta. Need on uuringu tegija nimi või nimetus, tüüp, kontaktandmed ja juriidilise isiku või asutuse puhul uuringute täitmise eest vastutava töötaja nimi ja kontaktandmed. Paragrahvi 1 punktiga 20 muudetakse § 9 lõike 1 sõnastust, mis käsitleb, milliste programmide või uuringute alusel kogutud keskkonnaseisundi andmeid KESEsse kantakse, ja täiendatakse seda kalanduse riikliku andmekogumise programmiga. Uue sõnastuse kohaselt kantakse KESEsse riikliku keskkonnaseire programmi, kalanduse riikliku andmekogumise programmi ning nendega seotud keskkonnaseisundi uuringutega kogutud andmed keskkonnaseisundi kohta. Paragrahvi 1 punktiga 21 täiendatakse määrust §-ga 131, mis sätestab, milliste väliste süsteemide andmed on KESEga seotud. Sellisteks andmeteks on kliimainfosüsteemi (CLIDATA) meteoroloogilise seire andmed, ning hüdroloogilise infosüsteemi (WISKI) hüdroloogilise seire andmed. Meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire allprogramm kuulub riikliku keskkonnaseire programmi, kuid nende andmete hõivamine ei toimu KESEs vaid CLIDATAs ja WISKIs. CLIDATA ja WISKI on kasutusel sisse ostetud standardlahendustena. Paragrahvi 1 punktiga 22 asendatakse § 14 lõikes 3 sõnad „Keskkonnaagentuur või tema poolt määratud isik“ sõnadega „uuringu tegija või tellija“. Kehtiva korra kohaselt kannab sellised andmed KESE andmekogusse KAUR või tema määratud isik, kuid praeguse töökorralduse ja ressursi juures ei ole olnud võimalik seda edukalt rakendada. Selle asemel edendab KAUR tänasel päeval praktikat, et ka projekti raames kogutud seireandmed sisestab andmekogusse vastutav täitja (ehk uuringu tegija), nii nagu riikliku seiretöö puhulgi. Seega on mõistlik ka see määruses ajakohastada. Paragrahvi 1 punktiga 23 muudetakse § 16 lõiget 2 ja täpsustatakse, millistel juhtudel ei ole andmekogu andmed avalikud. Need KESE andmed, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang, avalikud ei ole. Juurdepääsupiirang võib tuleneda eelkõige avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktist 8 (I ja II kaitsekategooria liikide elupaigad) või punktist 12 (isikuandmed – nt kontaktandmed). Lisaks on juurdepääsupiiranguga isikuandmed, mis on isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679) kohaselt igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (andmesubjekti) kohta, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust (avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkt 12). Paragrahvi 1 punktiga 24 muudetakse § 16 lõiget 3, mis sätestab, et avaandmed avalikustatakse vastutava ja volitatud töötleja veebilehel masinloetaval kujul. Veebilehe asemel avalikustatakse andmekogu avalikustamisele kuuluvad andmed KESE kasutajaliideses, mis tagab juurdepääsu KESE andmetele. KESE avaandmed avaldatakse omakorda uues keskkonnaportaalis, mille kaudu tagatakse erinevates andmekogudes, sh KESEs, hoitavate keskkonnaandmete kättesaadavus viisil, mis võimaldab saada keskkonnast, selle seisundist, 4 kvaliteedist ja sellele avalduvatest surveteguritest tervikliku, nii põhjuslikult kui ka ruumiliselt seostatud ülevaate. Kui KESE kasutajaliidese kaudu avalikustatakse kõik juurdepääsupiiranguta KESE andmed detailandmetena, siis keskkonnaportaalis kuvatakse ainult agregeeritud KESE andmed, et neist oleks lihtsam aru saada. Paragrahvi 1 punktiga 25 asendatakse § 16 lõikes 6 sõnad „ID-kaardi või mobiil-ID abil“ sõnadega „kõrge turvalisuse tasemega autentimisvahendit kasutades“. Sellised vahendid on hetkel nt ID-kaart, Smart-ID ja Mobiil-ID. Tänapäeval arendatakse järjest enam uusi turvalisi autentimisvõimalusi ja seetõttu pole konkreetset autentimisvahendit mõistlik välja tuua. Paragrahvi 1 punktiga 26 muudetakse § 17 sõnastust, mis sätestab, et ebaõiged andmed parandab andmekogu vastutav või volitatud töötleja, kuid andmete parandamise kohustus peaks laienema ka andmete andmekogusse sisestajale. Uue sõnastuse kohaselt parandab KESEs avastatud ebaõiged andmed esitatud info alusel ja pärast andmete kontrollimist riikliku seiretöö korral seiretöö vastutav täitja, uuringu või projekti korral tellija või tegija ning muul juhul andmekogu vastutav või volitatud töötleja. Paragrahvi 1 punktiga 27 asendatakse §-s 20 sõna „töötlejale“ sõnadega „töötlejatele“, kuna KESEl on mitu volitatud töötlejat varasema ühe, KeMITi asemel. Paragrahvi 1 punktiga 28 muudetakse peatüki 5 pealkirja sõnastust, välja jäetakse andmekogu lõpetamise osa, kuna andmekogu põhimääruses pole andmekogu lõpetamist tarvis reguleerida. Peatüki uus pealkiri on „Andmekogu pidamise rahastamine“. Paragrahvi 1 punktiga 29 tunnistatakse kehtetuks § 21, mis reguleeris andmekogu tegevuse lõpetamist. Kuna aga andmekogude lõpetamist reguleerib avaliku teabe seaduse § 433 lõige 3, siis pole põhimääruses seda vaja eraldi üle reguleerida. Paragrahviga 2 tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 22. novembri 2017. a määruse nr 48 „Teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ § 6 lõige 6, mille kohaselt kantakse TEHAsse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.06.2017, lk 1–21) sätestatud alusel kalavarude majandamiseks vajalikud andmed. Viidatud andmeid kogutakse TEHA asemel KESEsse. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud keskkonnateabe direktiiviga 2003/4/EÜ, mis kehtestab üldised nõuded keskkonnainfo avalikustamise kohta. Kuigi eelnõus sisalduvad sätted ei ole otseselt eelnimetatud direktiivi sätteid üle võtvad, on need otseselt suunatud sellele, et tagada direktiivis toodud kohustuste täitmine. Direktiivi kohustusteks, mida eelnõukohane määrus aitab täita, on muuhulgas keskkonnateabe kättesaadavaks tegemine elektrooniliste andmebaaside kaudu (artikkel 7), keskkonnaseisundi aruannete sisaldumine kättesaadavaks tehtavas ja levitatavas teabes (artikli 7 punkti 2 alapunkt d) ning ajakohase, täpse ja võrreldava teabe tagamine (artikkel 8). Eelnõu on seotud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega 5 tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.06.2017, lk 1–21), milles nimetatud kalavarude majandamiseks vajalikud andmed kantakse edaspidi KESEsse. 4. Määruse mõju Eelnõukohase määrusega ajakohastatakse KESE pidamise korda, vastutava ja volitatud töötlejate ülesandeid, andmekoguga seotud komponente, andmekogusse kogutavate andmete koosseisu ja muid asjakohaseid sätteid. Määruse muudatustega kaasneb mõningane mõju riigiasutuste töökorraldusele, majandusele (halduskoormus, infoühiskonna areng) ning elu- ja looduskeskkonnale. Kuna määruse reguleerimisala on piiratud KESE pidamise ja KESEsse kogutavate andmetega, siis ei ole põhjust eeldada sotsiaalset, sh demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ega regionaalarengule. Määruse mõju ei ole muudatuste vähese ulatuse tõttu oluline ning muudatused ei ole põhimõttelised. Samuti ei kaasne negatiivsete kõrvalmõjude riski ega suurene halduskoormus. Mõju avaldav muudatus: kalanduse riikliku andmekogumise programmi (AKP) andmete kogumine KESEsse Kui varem on AKP andmeid kogutud dokumentidena kalanduse harrastuspüügi infosüsteemi, kus andmeid oli keeruline kasutada, siis nüüd hakatakse neid koguma KESEsse. AKP andmete (meriforelli ja lõhe noorjärkude seire andmestik) sisestamiseks ja kuvamiseks on KESEs loodud vajalikud lisafunktsioonid. Muudatusel on positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale. AKP seireandmeid saab nüüd paremini seostada teiste riikliku keskkonnaseire andmetega, mis võimaldab omakorda teha põhjalikumaid seirealaseid koondanalüüse ja anda terviklikumat hinnangut Eesti keskkonnaseisundile. Sihtrühm I: AKP andmete kasutajad – ametnikud, teadlased (sihtrühma suurust keeruline hinnata) Kavandatav muudatus mõjutab peamiselt ametnikke, kes tegelevad kalanduse ja riikliku keskkonnaseire poliitika kujundamisega ja vajavad selleks lihtsasti kättesaadavaid AKP andmeid. Lisaks mõjutab muudatus seirepartnereid, kes AKP andmeid koguvad ja esitavad, ning teadlasi, kes AKP andmeid teadustöödes kasutavad. KESE pakub kasutajasõbralikku keskkonda AKP andmete esitamiseks, haldamiseks ja pärimiseks ning teiste seireandmetega seostamiseks ja keskkonnaseisundile hinnangute andmiseks. Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele Muudatusel on positiivne mõju riigiasutuste töökorraldusele. AKP andmeid ei koguta enam dokumentidena, vaid korrastatud töödeldavate algandmetena. Ajutiselt võib riigiasutuste töökoormus kasvada seoses AKP andmete KESEsse sisestamise uue töökorraldusega. Samas muutuvad AKP andmed palju kergemini kasutatavaks, mis hoiab omakorda kokku tööaega, mis varem kulus dokumentides olevate andmete leidmiseks ja töötlemiseks. Kaasnev mõju: mõju majandusele – infoühiskonna areng Muudatusel on positiivne mõju infoühiskonna arengule, kuna AKP andmete kogumiseks ja haldamiseks on loodud tänapäevastele nõuetele vastavad funktsioonid. AKP algandmeid hallatakse ajakohases ja ühtsetele kvaliteedinõuetele vastavas KESEs ning andmeid vahetatakse teiste süsteemidega üle turvalise andmevahetuskihi X-tee. 6 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks on KESEs välja arendatud AKP raames kogutavate andmete sisestamiseks ja kuvamiseks vajalikud funktsioonid, mida finantseeriti 2021. a „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020“ meetme „Kalandusandmete kogumise toetus“ fondist summas 98 354,52 eurot. KESE iga-aastane halduskulu on kuni 30 000 eurot. Nii KESE halduskulu kui ka võimalikud jätkuarendused kaetakse riigieelarvest ja vastavalt võimalusele välisvahenditest Keskkonnaministeeriumi valitsemisala eelarve piires. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile. 7 Maaeluministeerium 09.01.2023 nr 1-4/23/70 Keskkonnaseire andmekogu asutamise ja andmekogu pidamise põhimääruse muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaseire andmekogu asutamise ja andmekogu pidamise põhimääruse muutmise eelnõu. Palume teie kooskõlastust kümne tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Arvamuse avaldamiseks: Andmekaitse Inspektsioon Kätlin Weinzierl, 626 2951 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 02.01.2023 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2023. a nr Keskkonnaministri 18. oktoobri 2017. a määruse nr 42 „Keskkonnaseire andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ ja 22. novembri 2017. a määruse nr 48 „Teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 291 lõike 4 ja keskkonnaseire seaduse § 13 lõike 6 alusel. § 1. Keskkonnaministri 18. oktoobri 2017. a määruse nr 42 „Keskkonnaseire andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine Keskkonnaministri 18. oktoobri 2017. a määruses nr 42 „Keskkonnaseire andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) töötleb ja avalikustab andmekogu andmeid õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks“; 2) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 7 asendatakse sõna „andmetega“ sõnadega „andmete ja teenustega“; 3) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 8 asendatakse sõna „töötlejat“ sõnaga „töötlejaid“; 4) paragrahvi 4 pealkirjas asendatakse sõna „töötleja“ sõnaga „töötlejad“; 5) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Andmekogu volitatud töötlejad on Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.“; 6) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Keskkonnaamet: 1) töötleb andmekogu andmeid õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks; 2) informeerib vastutavat töötlejat olulistest takistustest ja probleemidest andmekoguga seotud kohustuste täitmisel; 3) rakendab meetmed andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete tagamiseks; 4) osaleb koos andmekogu vastutava töötleja ja teiste volitatud töötlejatega andmekogu arendustöödes; 5) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks. (12) Keskkonnaministeerium: 1) töötleb andmekogu andmeid õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks; 2) informeerib vastutavat töötlejat olulistest takistustest ja probleemidest andmekoguga seotud kohustuste täitmisel; 3) rakendab meetmed andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete tagamiseks; 4) osaleb koos andmekogu vastutava töötleja ja teiste volitatud töötlejatega andmekogu arendustöödes; 5) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks.“; 7) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse sõnad „Andmekogu volitatud töötleja“ sõnadega „Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus“; 8) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Andmekogu peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna.“; 9) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Andmekogu on seotud analüütikarakendusega (andmeladu).“; 10) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Andmekogu andmete kaitse hõlmab: 1) käideldavust, tagades andmete kättesaadavuse; 2) terviklust, välistades andmete tahtmatu või tahtliku volitamata muutmise; 3) konfidentsiaalsust, kaitstes andmeid volitamata töötlemise eest.“; 11) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.“; 12) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Andmekogusse kantakse järgmised andmed riikliku keskkonnaseire allprogrammi kohta: 1) seire allprogrammi nimetus riikliku keskkonnaseire programmi järgi; 2) seire allprogrammi hierarhiline jaotus.“; 13) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Andmekogusse kantakse järgmised andmed riikliku keskkonnaseire allprogrammi seiretöö kohta: 1) seiretöö nimetus; 2) seiretöö tellija; 3) seiretöö vastutav täitja; 4) seiretöö toimumisaeg koos täitmise tähtaja või tähtaegadega; 5) seiretöö seos riikliku keskkonnaseire programmiga; 6) vajaduse korral seiretöö seiretegevuse liik; 7) seiretöö tehniline lähteülesanne.“; 14) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse sõna „seiretööde“ sõnaga „seiretöö“; 15) määrust täiendatakse paragrahviga 71 järgmises sõnastuses: „§ 71. Andmekogusse kantavad andmed kalanduse riikliku andmekogumise programmi ja selle vastutavate täitjate kohta (1) Andmekogusse kantakse järgmised andmed kalanduse riikliku andmekogumise programmi kohta: 1) programmi nimetus; 2) vajaduse korral programmi hierarhiline jaotus. (2) Andmekogusse kantakse järgmised andmed kalanduse riikliku andmekogumise programmi seiretöö kohta: 1) seiretöö nimetus; 2) seiretöö tellija; 3) seiretöö vastutav täitja; 4) seiretöö toimumisaeg koos täitmise tähtaja või tähtaegadega; 5) seiretöö seos riikliku keskkonnaseire programmiga; 6) seiretöö tehniline lähteülesanne. (3) Andmekogusse kantakse järgmised andmed seiretöö vastutavaks täitjaks oleva juriidilise või füüsilise isiku või asutuse kohta: 1) nimi või nimetus; 2) tüüp; 3) kontaktandmed; 4) juriidilise isiku või asutuse puhul seiretööde täitmise eest vastutava töötaja nimi ja kontaktandmed.“; 16) paragrahvi 8 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 8. Andmekogusse kantavad andmed keskkonnaseisundi uuringute ja nende tegijate kohta“; 17) paragrahvi 8 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „toimumisaeg“ sõnadega „koos täitmise tähtaja või tähtaegadega“; 18) paragrahvi 8 tekst loetakse lõikeks 1; 19) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Andmekogusse kantakse järgmised andmed uuringu tegijaks oleva juriidilise või füüsilise isiku või asutuse kohta: 1) nimi või nimetus; 2) tüüp; 3) kontaktandmed; 4) juriidilise isiku või asutuse puhul uuringute täitmise eest vastutava töötaja nimi ja kontaktandmed.“; 20) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Andmekogusse kantakse riikliku keskkonnaseire programmi, kalanduse riikliku andmekogumise programmi ning nendega seotud keskkonnaseisundi uuringute raames kogutud andmed keskkonnaseisundi kohta.“; 21) määrust täiendatakse paragrahviga 131 järgmises sõnastuses: „§ 131. Andmekoguga seotud muud andmed Andmekoguga on seotud kliimainfosüsteemi meteoroloogilise seire andmed ja hüdroloogilise infosüsteemi hüdroloogilise seire andmed.“; 22) paragrahvi 14 lõikes 3 asendatakse sõnad „Keskkonnaagentuur või tema poolt määratud isik“ sõnadega „uuringu tegija või tellija.“; 23) paragrahvi 16 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Andmekogusse kantud andmed on avalikud, välja arvatud juhul, kui nendele on kehtestatud juurdepääsupiirang seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatud ulatuses ja tingimustel.“; 24) paragrahvi 16 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Andmekogu avalikustamisele kuuluvad andmed avalikustatakse KESE kasutajaliidese kaudu. Juurdepääs andmekogu avalikele andmetele tagatakse ka keskkonnaportaali kaudu.“; 25) paragrahvi 16 lõikes 6 asendatakse sõnad „ID-kaardi või mobiil-ID abil“ sõnadega „kõrge turvalisuse tasemega autentimisvahendit kasutades“; 26) paragrahvi 17 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Andmekogus avastatud ebaõiged andmed parandab esitatud info alusel ja pärast andmete kontrollimist seiretöö korral vastutav täitja, uuringu korral tellija või tegija, muul juhul andmekogu vastutav või volitatud töötleja.“; 27) paragrahvis 20 asendatakse sõna „töötlejale“ sõnadega „töötlejatele“; 28) määruse 5. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Andmekogu pidamise rahastamine“; 29) paragrahv 21 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Keskkonnaministri 22. novembri 2017. a määruse nr 48 „Teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine Keskkonnaministri 22. novembri 2017. a määruse nr 48 „Teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ § 6 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks. Minister Madis Kallas Meelis Münt Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/23-0019 - Keskkonnaseire andmekogu asutamise ja andmekogu pidamise põhimääruse muutmise eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Maaeluministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.01.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1421bcd4-88e6-4405-89fa-23c10f1b27ba Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1421bcd4-88e6-4405-89fa-23c10f1b27ba?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel