Sissetulev kiriAvalik

RK 16.12.2022 Rohepöörde tegevusplaani 2023-2025 EELNÕU (RK_22-02602-1) TÄPSUSTUSETTEPANEKUD

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. jaanuar 2023

Viit: 2-1/17-0452/6735
Registreeritud: 12. jaanuar 2023
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Pronksi 4 KÜ
Saabumis/saatmisviis: e-post

Funktsioon: 2/S Õigusalane teenindamine
Sari: 2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik: 2-1/17-0452
Vastutaja: Kaie Kunst (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

Sisu (failidest)

Saatja: Pronksi 4 KÜ <[email protected]> Saadetud: 12.01.2023 16:07 Adressaat: <"Riina Sikkut"> Koopia: <"MKM info">; <=?utf-8?Q?Kristel_T=C3=A4nover?=> Teema: FW: RK 16.12.2022 Rohepöörde tegevusplaani 2023-2025 EELNÕ U (RK_22-02602-1) TÄPSUSTUSETTEPANEKUD Manused: Lisa 1. RK 16.12.2022 Rohepöörde tegevusplaani 2023-2025 EELNÕ U (RK_22- 02602-1) TÄPSUSTUSETTEPANEKUD. A.Kalamees 2023.01.12.asice; Lisa 2. ETTEPANEKUD MKM-le KE RTT AJAKOHASTAMISEKS. A.Kalamees. 2022.06.09- 12.12.asice Austatud minister Riina Sikkut! Lähetan Teile teadmiseks omapoolsed ettepanekud (vt Lisa 1 manuses) 16.12.2022 Rohepö örde tegevusplaani 2023-2025 EELNÕ U (RK_22-02602-1) täpsustamiseks koos kommentaaridega, millised saatsin äsja Riigikantseleile ja millised puudutavad Teie haldusala ning on seotud minu poolt Teile 16.11.2022 lähetatud ettepanekutega MTM 24.10.2022 määruse eelnõu „Korterelamute rekonstrueerimise erakorralise toetuse andmise tingimused ja kord“ osas. Loodetavasti saab eespool nimetatud rekonstrueerimistoetuse määrus enne selle allkirjastamist Teie poolt vastavusse viidud Valitsuse Rohepöörde eesmärkide ja korterelamute rekonstrueerimistoetuse “rohujuuretasandi” sihtrühmade ootuste, vajaduste ja võimalustega! Kas selle määruse eelnõu uus variant on juba valmis ja kas oleks võimalik sellega enne Teie poolset allkirjastamist ka tutvuda? Tutvumisvõimaluse eest ette tänades Olgem Hoitud! Lugupidamisega Anti Kalamees KÜ Pronksi 4 juhatuse esimees M: 50 23 958 E: [email protected] From: KÜ Pronksi tn 4 <[email protected]> Date: Thursday, 12. January 2023 at 15:38 To: "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]> Cc: Subject: RK 16.12.2022 Rohepö örde tegevusplaani 2023-2025 EELNÕ U (RK_22-02602-1) TÄ PSUSTUSETTEPANEKUD Tere, lp riigisekretär Taimar Peterkop ja valitsuse rohepöörde ekspertrühma liikmed! Lähetan (käesoleva e-kirja manuses Lisa 1) omapoolsed täpsustusettepanekud Riigikantselei poolt 16.12.2022 välja saadetud Rohepöörde tegevusplaani 2023-2025 EELNÕULE. Need ettepanekud puudutavad Rohepöörde tegevusplaani p4 ehk ruumiplaneerimise ja elamufondi valdkonda ning on koostatud rekonstrueerimist vajava korterelamu korteriühistu juhi ja korteriomaniku kogemustele tuginedes ja vaates. On loomulik, et valitsuse rohepöörde tegevusplaan on koostatud ja sõnastatud vaatega "ülalt alla" ja ülesanded on jaotatud "horisontaalselt". Aga tegevusplaanis elamufondi valdkonda puudutavate ülesannete elluviimise protsessi käigus ei tohiks unustada "kesktasandi" (KOV-) vaateid ja kindlasti mitte vaateid "rohujuure tasandilt" ehk rohepöörde eesmärkide kohaselt rekonstrueerimist vajava elamispinna (korter- või väikeelamu) omaniku "mätta otsast". On ju omanikud need, kes kõige rohkem on huvitatud oma elamu rekonstrueerimise õnnestumisest, kelledest otseselt sõltub rekonstrueerimisprotsessi algatamise otsuse vastuvõtmine, aga kes on selles (tuginedes senistele praktilistele kogemustele - paljude bürokraatlike ja diskrimineerivate piirangutega) protsessis üldjuhul kõige nõrgemas ja haavatavamas positsioonis. Sh oma finantsiliste võimaluste poolest. Eriti, mis puudutab pensionäre ja teisi vähekindlustatud (korteri)omanikke... Tutvudes Rohepöörde tegevusplaaniga, on tekkinud küsimus, kas ja kuidas suudab Riigikantselei, selle juures tegutsev Valitsuse rohepöörde ekspertrühm tagada, et erinevad ministeeriumid, nende struktuuriüksuste ametnikud oma igapäevases tegevuses lähtuksid ikkagi Valituse rohepöörde tegevusplaanist ja koostaksid oma (alam)tegevusplaane ning nende realiseerimisega seotud määruseid ja juhiseid kaasaegsest paradigmast lähtuvalt, st minemata vastuollu Valituse rohepöörde eesmärkidega. "Elust enesest" üks äsjane vastuoluline näide - MTM 24.10.2022 määruse EELNÕU „Korterelamute rekonstrueerimise erakorralise toetuse andmise tingimused ja kord“. Nimetatud määruse EELNÕUS väärivad esiletõstmist MKM/KredEx' ametnike ja TalTech spetsialistide vahelise koostöö positiivsed tulemused - võrreldes senikehtiva määruse (nn KredEx’ toetuse) tingimustega on uue määruse EELNÕUS KredEx poolt finantsiliselt toetatavate ehituslike tegevuste loetellu lisatud rida ajakohaseid ja innovatiivseid ettepanekuid, millede realiseerimine amortiseerunud korterelamute rekonstrueerimistööde käigus aitaks igati kaasa Rohepöörde eesmärkide saavutamisele, kaasaegse ja kvaliteetse elukeskkonna loomisele. Sama määruse EELNÕU väga paljudest muudest tingimustest ja piirangutest saab aga kahjuks välja lugeda Rohepöörde eesmärkidega selges vastuolus olevaid "ametkondlikke" eesmärke:  püütakse maksimaalselt piirata nende korteriomanike/korteriühistute arvu, kellel üldse oleks õigus rekonstrueerimistoetust taotleda;  rekonstrueerimistoetuse määr püütakse endiselt viia sõltuvusse sellest, kus korterelamu asub/korteriomanik elab, kas linnas või väikeasulas, ehk teiste sõnadega - väikeasulate rekonstrueeritavates korterelamutes elavate korteriomanike osaline finantsiline doteerimine on kavandatud linnade amortiseerunud korterelamutes elavate (sh pensionäridest jt vähekindlustatud) korteriomanike arvelt.  endiselt soovitakse keelata hoone mahtu muutvate tööde teostamine samaaegselt olemasoleva hoone rekonstrueerimistöödega, ehk teiste sõnadega - soovitakse keelata ökoloogilise jalajälje vähendamisele ja olemasoleva elupiirkonna tihendamisele suunatud sünergiliste ehituskorralduslike lahenduste rakendamine. KUI nimetatud määruse (24.10.2022) EELNÕU esitatakse muutmata kujul MTM ministrile allakirjutamiseks, siis sel juhul:  Jätkub sotsiaalmajandusliku ja ruumilise segregatsiooni ning getostumisega seonduvate, gentrifikatsiooni negatiivsete mõjude kasv.  Jäävad kasutamata võimalused mõistlikeks sünergilisteks lahendusteks.  Jäävad kasutamata võimalused ökoloogilise jalajälje veelgi kiiremaks ja suuremaks vähendamiseks. Kui kellelgi Riigikantselei rohepöörde koordinaatoritest, ekspertrühma liikmetest on aega ja soov tutvuda eespool toodud väidetega seotud (tõestus)materjalidega, samuti leida selgitusi/põhjendusi Lisas 1 esitatud Rohepöörde tegevusplaani täpsustusettepanekutele, siis need on leitavad käesoleva e-kirja manuses olevast digiümbrikust (Lisa 2. Selles sisalduvad failid on reastatud MKM/Kredex'ile edastamise kronoloogilises järjekorras). Olen valmis edasiseks diskussiooniks/dialoogiks... Olgem Hoitud! Lugupidamisega Anti Kalamees KÜ Pronksi 4 juhatuse esimees M: 50 23 958 E: [email protected] RK 16.12.2022 Rohepöörde tegevusplaani 2023-2025 EELNÕU (RK_22-02602-1) TÄPSUSTUSETTEPANEKUD Rohepöörde tegevusplaan 2023 – 2025 Väljavõte tegevusplaani eelnõust Täpsustusettepanek: Ruumiplaneerimises on oluline kestlikele lahendustele suunitletult käsitleda paljude piirkondade kahanemist ja tõmbekeskuste valglinnastumist , sh sotsiaalmajandusliku ja ruumilise segregatsiooni ning gentrifikatsiooni negatiivsete mõjude kasvu, getostumisega seonduva te trend ide vaates . Loetletud Mõlemad probleemid vajavad lahendamist, sest on oluline, et planeerimine lähtuks kestliku arengu ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest. 33 Väljavõte tegevusplaani eelnõust Täpsustusettepanek: Hoonete puhul on peatähelepanu elamufondi energiatõhusaks , muutuvale kliimale vastupidavaks ja ohutuks renoveerimise rekonstrueerimise tempo kiirendamisel nii era- kui ka avalikus sektoris . See on oluline energiatõhususe suurendamiseks, imporditavast kütusest energiasõltumatuse tagamiseks ja olemasoleva elukeskkonna igakülgseks moderniseerimiseks , sh korterites parema sisekliima saavutamiseks , elanike ohutuse tagamiseks hoonetes ja varjumisvõimaluste loomise ks . Väljavõte tegevusplaani eelnõust Täpsustusettepanek: Hoonete rekonstrueerimine energiatõhususe ja muutuvale kliimale vastupidav use suurendamiseks , korterites parema sisekliima saavutamiseks, elanike ohutuse tagamiseks hoonetes ja varjumisvõimaluste loomiseks . Lisa 1. Rohepöörde tegevusplaan. Detailsete tegevuste loetelu EESMÄRGID/ VÄLJAKUTSED ID ÜLESANNE TÜÜP VASTUTAJA TÄHTAEG Kestliku arengu printsiipidest lähtuv ruumiline planeerimine 4.11.1 KOV-ide eestvedamisel nende territooriumil paikneva elamufondi inventuur ning amortiseerunud elamute rekonstrueerimisteekonna sidususe/kompetentside kaardistus (teekaardi koostamine) . ( E raldi KOV-i vaates ja elamispinna omaniku vaates) Uuring/ analüüs MKM, RAM 2023 III kv Hoonete rekonstrueerimine energiatõhususe ja muutuvale kliimale vastupidavuse suurendamiseks , korterites parema sisekliima saavutamiseks, elanike ohutuse tagamiseks hoonetes ja varjumisvõimaluste loomiseks 4.18 Renoveerimis Rekonstrueerimis plaani koostamine, mis on aluseks riigieelarve baasrahastuse planeerimisele Strateegiline planeerimine MKM 2024 IV kv 4.19 Juhise ja a A bimaterjali välja töötamine korteriühistutele, selgitamaks rohepöörde eesmärke , korterelamute rekonstrueerimise ja rahastamise valikuvõimalusi ning juhise väljaandmine abistamaks renoveerimisprojektide rekonstrueerimis projektide ja dokumentide koostamisel Juhendmaterjal MKM 2024 I kv 2023 III kv 4.19.1 Korteriühistute (projekti)juhtide ja tehniliste konsultantide koolitusprogrammide väljatöötamine ja koolitamine tõstmaks korterelamute rekonstrueerimise alast võimekust rohepoliitika eesmärkide saavutamisel, sh rekonstrueerimise kavandamise kompetentside täiendamist Koolitus MKM 2023 IV kv 4.1 9 . 2 A bimaterjali välja töötamine väikeelamute omanikele , selgitamaks rohepöörde eesmärke, väikeelamute rekonstrueerimise ja rahastamise valikuvõimalusi ning juhise väljaandmine , abistamaks rekonstrueerimis projektide ja dokumentide koostamisel Juhendmaterjal MKM ??? 4.19.3 Väikieelamute omanike ja tehniliste konsultantide koolitusprogrammide väljatöötamine ja koolitamine tõstmaks väikeelamute rekonstrueerimise alast võimekust rohepoliitika eesmärkide saavutamisel, sh rekonstrueerimise kavandamise kompetentside täiendamist Koolitus MKM ??? Lugupidamisega ( allkirjastatud digitaalselt ) Anti Kalamees KÜ Pronksi 4 juhatuse esimees M: 50 23 958, E: [email protected] Tallinnas, 12.01.2023 EriLisa 1.1. ETTEPANEKUD KORTERELAMUTE REKONSTRUEERIMISE TOETUSMEETMETE TINGIMUSTE (RTT) AJAKOHASTAMISEKS. ÜLDISED LÄHTEALUSED MÄRKSÕNALISELT ASJALISED KORTERELAMUTE REKONSTRUEERIMISTEGEVUSE PROTSESSIS 1. Korteriomanikud (KO-d), keda esindab Korteriühistu (KÜ) juhatus/juhatuse liige (KÜJ) ja/või KÜ poolne projektijuht (KÜ PRJ-J) 2. Tehniline konsultant (TK) ja Omanikujärelevalve (OJV) 3. Projekteerija 4. Ehitaja 5. Riikliku või KOV toetusmeetme rakendusüksuse menetleja 6. Õigusabi/juriidilise teenuse osutaja 1. Korteriomanikud ja korteriühistu On AEG tunnistada, et eespool loetletud ASJALISTE loetelus RISKIVAD KÕIGE ROHKEM (nii oma rahalise panuse kui ka elamistingimuste osas) rekonstrueerimist vajava korterelamu KORTERIOMANIKUD, KO-de ees omanike poolt valitud KORTERIÜHISTU JUHATUSE LIIKMED, KÜ poolne PROJEKTIJUHT. Aga JUST NEMAD KÕIK on ka KÕIGE OTSESEMALT HUVITATUD rekonstrueerimisega seotud TÖÖDE ja TEENUSTE PARIMAST HINNA ja KVALITEEDI SUHTEST, OPTIMAALSEIMAST AJAKAVAST, sellest, et TOETUSTE TAOTLEMISE PROTSESS oleks AUS, TOETUSE SUURUS vastaks OOTUSTELE, rekonstrueerimistööde teostamiseks täiendavalt vajalik PANGALAEN oleks tagasimaksmiseks JÕUKOHANE ka kõige väiksema maksevõimega korteriomanikule. SAMAS on aga KÕIGI KORTERIOMANIKE SOOV, et rekonstrueerimistööde tulemuseks oleks energiasäästlik, ajakohaseid siseklimaatilisi elutingimusi tagavate kaasaegsete ja kvaliteetsete tehnoloogiliste lahenduste ja esteetilise välimusega hoone ning et mingeid kapitaalseid remontöid (konstruktsioonide ja tehnosüsteemide osas) ei oleks korteriühistul vaja ette võtta enne 30...40 aasta möödumist rekonstrueerimistööde lõppemise hetkest, seejuures hoone kui terviku (sh tehnosüsteemide) jooksvad opereerimis- ja halduskulud oleks võimalik peale rekonstrueerimistööde lõppu hoida optimaalselt "taskukohastena". Kui veel mõned aastad tagasi võis konstateerida, et korteriühistutest enamiku juhtimine "jättis tugevalt soovida", siis, mida aasta edasi, seda rohkem asjalikke ja vastutustundlikke inimesi on KÜ-de juhatustesse valitud, kes on üha rohkem valmis ka oma korterelamu rekonstrueerimisprotsessis ise aktiivselt kaasa lööma ning omavad selleks ka eelduseid ja kogemusi. Kuna KÜ-de vastutus ja riskid on selles protsessis kõige suuremad, samas aga nende otsene huvi saavutada parim võimalik tulemus samuti kõige suurem, siis oleks loomulik, kui ka riik neid rohkem usaldaks ja näeks rekonstrueerimistoetuse meetmete uutes tingimustes KÜ-de jaoks ette võimalikult mitmekesisemad ja paindlikumad võimalused nii koostööpartnerite kui ka rekonstreerimistööde ja -lahenduste valikuks, sh erinevate hangete korraldamiseks. Kui avaliku sektori tellimusel ehitatavale objektile ehitajate leidmiseks on hangete korraldamine elektrooniliselt riigihangete registris riigihangete seaduses sätestatud nõuete kohaselt täiesti mõistetav ja õigustatud, (et vältida näiteks võimalikke korruptiivseid kokkuleppeid), siis korteriühistutele samade nõuete "ettekirjutamine" on absoluutselt ülearune - korteriühistutes töötab praktiliselt "igapäevane naabrivalve", eriti, mis puudutab kõikvõimalike rahaliste teenuste pakkumisi/valikuid, seetõttu on korruptsioonivõimalused vähegi toimivates KÜ- des väga-väga väiikesed! Küll aga tõstab KÜ-de jaoks riigihangete registris hangete läbiviimine olulisel määral halduskoormust, hangete võimalikud tulemused võivad aga suure tõenäosusega osutuda KÜ jaoks lõppkokkuvõttes kahjulikeks nii saadud tööde/teenuste kvaliteedi kui ka maksumuse osas. Paljudel juhtudel on senine praktiline kogemus selline, et töövõtja leidmine läbi "kolme hinnapakkumise" EI GARANTEERI valituks osutunud töövõtja tööde laekumist kokkulepitud ajagraafiku alusel ega ka tööde tulemustele nõuetekohast kvaliteeti. "Suust-suhu reklaam" ja varasem praktiline kogemus annab ikkagi parima tulemuse! KÜ-del peab olema võimalus ise otsustada, kas valida koostööpartnereid ilma avaliku hanketa oma senistele varasematele koostöökogemustele, usaldusväärsetele "soovituskirjadele" tuginedes või korraldada avalik hange elektrooniliselt riigihangete registris riigihangete seaduses sätestatud nõuete kohaselt. Tänasel päeval peaks olema juba täiesti selge, et korterelamu rekonstrueerimisprotsessi edukaks läbiviimiseks PEAB olema KO-ke üldkoosoleku poolt määratud üks konkreetne isik, kes on KO-le kuuluva korterelamuga soovitavalt IGAPÄEVASELT SEOTUD - KÜ poolne PROJEKTIJUHT (KÜ PRJ-J). 1/3 KÜ PRJ-JUHT ei pea tingimata omama ehitusalast kutsetunnistust, küll aga piisavalt projektijuhtimise ja korteriühistu juhtimise kogemust, tundma rekonstrueerimise objektiks oleva korterelamu siseelu korraldust, hoone ehituslikku spetsiifikat ja tehnilist olukorda; oskama korraldada hankeid - valida nõuetekohase kvalifikatsiooni, piisava töökogemusega usaldusväärse(id) ehituse peakonsultandi ja spetsiifiliste eriosade konsultante, projekteerija(id), ehitaja(id), omaniku järelevalve esindaja ning koostöös (ehitusala tundva) juristiga ette valmistama töövõtulepinguid; peab oskama (koostöös ehituse eriosade konsultantidega) koostada projekteerimise lähteülesannet, vajadusel tellima projekteerimiseelseid uuringud/ekspertiise, tundma riikliku ja/või KOV rekonstrueerimistoetuse tingimusi; koostöös lepingupartneritega kavandama rekonstrueerimis- tegevuste eelarve ning pidama laenuläbirääkimisi pankade jm krediidiasutustega; ette valmistama taotlused riikliku või KOV toetusmeetme rakendusüksus(t)ele; kavandama rekonstreerimistegevuste ajakava, koordineerima projekteerimise ja ehitustöödega seotud tegevusi, korraldama järelevalvet ja aruandlust. 2. Tehniline konsultant (TK) ja Omanikujärelevalve (OJV) Korterelamute rekonstrueerimise riikliku toetuse senistes määrustes KÜ-dele "esmaseks abimeheks määratud" tehniline konsultant on väga oluline ja vajalik persoon, kes peab EELKÕIGE olema piisavate KOGEMUSTEGA ja USALDUSVÄÄRNE PROFESSIONAAL EHITUSALA KÕIGE OLULISEMATES VALDKONDADES, kes omab nõuetekohast kutsetunnistust ja kvalifikatsiooni, aga EI PEA TINGIMATA omama kogemust korteriühistu juhtimises (see kogemus tuleks küll kasuks). Praktilised kogemused on näidanud, et KredEx'i poolt seni aktsepteeritud konsultantide nimekirjas on selliseid konsultante, kes valdavad KOGU EHITUSPROTSESSI ja oskavad hinnata KOGU EHITUSPROJEKTI, kõiki selle eriosi k.a., on hinnanguliselt vast kümmekond...paarkümmend. Ja on VÄGA-VÄGA ÜKSIKUID, kes VALDAVAD vajalikul tasemel näiteks kaasaegseid ventilatsiooni/sisekliima tehnoloogiaid, oskavad soovitada või hinnata projekteerijate poolt pakutud objektipõhiseid ventilatsioonilahendusi, mis ka ehitustööde lõppedes soovitud/"lubatud" viisil ka reaalselt "tööle hakkavad". Seetõttu on väga oluline, et uues rekonstrueerimistoetuse määruses oleks kogu rekonstrueerimisprotsessi perioodil KÜ "palgal oleva" TK kõrval "kulukõlbulikuks" tunnistatud ka KÜ poolt tellitavad ehitusprojekti/ehituse eriosi puudutavad konsultatsiooni/ekspertiisiteenuste "tunnid". Lühikeseks vahemärkuseks Ideaal oleks, kui KÜ-l õnnestuks leida selline vastavaid kutsetunnistusi ja kvalifikatsioone omav PROFESSIONAAL, kellega saaks sõlmida esmalt TK ja seejärel ("õigel hetkel") ka OJV teenuslepingu - kui üks ja sama persoon on protsessi juures juba algusest peale (osaleb lähteülesande koostamise ja projekteerimise protsessis), tunneb objekti "läbi ja lõhki", seda suurem on tõenäosus, et ka ehitustööde kvaliteet saaks olema tema poolt objektipõhiselt, kvaliteetselt, jooksvalt ja operatiivselt kontrollitud! 3+4. Projekteerija ja Ehitaja See, kui sujuvalt ja kvaliteetselt kulgeb ehitusprotsess ja seda vastavalt kokkulepitud ajagraafikule, SÕLTUB VÄGA SUUREL määral EHITUSPROJEKTI KVALITEEDIST ja SISUST, sh piisavas mahus eriosade/sõlmede TÖÖPROJEKTIDE olemasolust. Kõik ehitusprojektid, selle osad, peavad vastama kehtiva ehitusseadustiku nõudetele, sh ehitusprojektides kui ka ehitustöid kajastavas dokumentatsioonis ja ehitajate poolt esitavate arvete sisus peavad ehitusmahtude ja tööde maksumuste loendid olema esitatud standardi EVS 885:2005 liigendus alusel. Selle nõude täitmist peavad jälgima ja nõudma nii tellija (KÜ), TK kui ka riikliku või KOV toetusmeetme rakendusüksuse menetleja! KÜ-l kui tööde tellijal peab olema (koostöös TK-ga) võimalus ise otsustada kas ta valib ehitustöödeks ühe peatöövõtja või peab vajalikuks tööd jaotada ja sõlmida mitu (riikliku toetusmeetme mõistes "kulukõlbulikku") ehituslepingut erinevate alltöövõtjatega. 5. Riikliku või KOV toetusmeetme rakendusüksuse menetleja On ilmselt kõikide osapoolte soov, et riikliku rekonstrueerimise toetuse meetme tingimused oleksid sellised, et meetme eesmärgid oleksid saavutatavad, samas, et meetme tingimuste rakendamine (vt EriLisa 1.2): • ei tooks kaasa jätkuvat/täiendavat ebaõiglust näiteks kõikidele korteriomanikele sõltuvalt korteriomanike juriidilisest staatusest, pensionäridele/vähekindlustatud peredele sõltuvalt nende elukohast; • ei aitaks kaasa sotsiaalmajandusliku ja ruumilise segregatsiooni ning • gentrifikatsiooni negatiivsete mõjude (jätkuvale) kasvule. 2/3 Seetõttu on vajalik senise toetusmeetme seniste tingimuste senisest veelgi põhjalikum MONITOORIMINE ja AJAKOHASTAMINE nii üldlähtealuste osas kui ka üksikdetailides. On ettepanek, et: • tervikrekonstrueerimise projektis ettenähtud kõik tööd oleks toetusmeetme seisukohalt abikõlbulikud, välja arvatud olemasoleva hoone mahtu muutvad tööd, samas • hoone mahtu muutvaid (hoone väikesemahulise kuni 33%lise laiendamisega seotud) mitteabikõlbulikke töid oleks võimalik (sh erakapitali abiga) teostada samaaegselt ja kogumis korterelamu olemasoleva hooneosa terviklike rekonstrueerimistöödega (vt EriLisa 1.2; EriLisa 1.3 ja EriLisa 1.3.1); • toetuse osakaalu teemade käsitlemisel tuleks "piirkondlikule vaatele" lisada linnade puhul ka "asumi- põhine vaade", aga lõpptulemusena on aeg (ja e-riigi tehnilised tingimused seda ka võimaldavad), üle minna "objektipõhisele vaatele", st on MÕISTLIK välja töötada JUBA SEL SUVEL ning üle minna TOETUSE OSAKAALU (EHITUS)PROJEKTI/OBJEKTIPÕHISELE MÄÄRAMISELE HINDAMISKRITEERIUMIDE ja - SKAALADE alusel! (On mõtteid, prototüüp töös). Toetusmeetme rakendamisega kaasneva HALDUSKOORMUSE osas tuleks nii riikliku ja KOV toetusmeetme rakendusüksuste kui ka KORTERIÜHISTUTE vaates leida võimalikult optimaalsem tasakaalupunkt. Toetuse taotlemise hindamisel (ja protsessi edasisel kontrollimisel) peavad kõik selle komponendid rõhuvas enamuses olema kontrollitavad KIIRELT ja FAKTIPÕHISELT, tuginedes nt rekonstrueeritava ehitise tehniliste, ruumiprogrammi (eluruumide/mitteeluruumide näitajad) ja omanike andmete osas eelkõige eKinnistusraamatu andmebaasidele. SUBJEKTIIVSED hindamiskriteeriumeid peaks olema kasutusele võetud minimaalselt, neid puudutavad võimalikud vaidlused ilma ülearuse bürokraatiata läbirääkimiste teel lahendatavad. OLULINE on, et KÄESOLEVA SUVE jooksul toimuksid eri osapoolte vahelised arutelud ja kohtumised, et KORTERELAMUTE (ja HOOVIALADE) REKONSTRUEERIMISE RIIKLIKU TOETUSMEETME TINGIMUSED saaks sünkroniseeritud KOV-ide KOHALIKE/ANALOOGSETE MEETMETE TINGIMUSTEGA. 6. Õigusabi/juriidilise teenuse osutaja teenused On mõistlik, et avaliku sektori poolselt (riiklikult toetusmeetme rakendusüksuses, KOVides vastavates allüksustes), oleks KÜ-del võimalus saada tasuta õigusabi toetusmeetmega seotud juriidilistes (üld)küsimustes. Aga KÜ-del peab olema võimalus toetusmeetme "kulukõlbuliku teenusena" juriidilist teenust vajadusel ka ise "sisse osta". Seda eelkõige erinevate (all)töövõtjatega sõlmitavate lepingute ettevalmistamise perioodil, (et juriidiliselt oleks kõik lepingud "vettpidavad", õigused ja kohustused ning vastutusalad selgelt piiritletud), ja ka siis, kui tekib tõsiseid vaidlusi lepinguga võetud kohustuste täitmise osas, (millised äärmistel juhtudel võivad jõuda ka kohtuvaidlusteni). Ja veel: Loodetavasti toimub korterelamute rekonstrueerimistoetuse meetme uute tingimuste väljatöötamisega paralleelselt ka uute tingimuste lanseerimise ja huvigruppidele suunatud koolituste nii sisuliste, eelarveliste kui ka ajakavaliste programmide koostamine... Anti Kalamees M: 50 23 958 E: [email protected] Tallinnas, 09.06.2022 3/3 ETTEPANEKUD KORTERELAMUTE REKONSTRUEERIMISTOETUSE TINGIMUSTE AJAKOHASTAMISEKS. EriLisa 1.2. Korterelamute rekonstrueerimistoetuse seniste tingimuste fookusteemad - kitsaskohad ja mõjud 1. Toetuse osakaal (Määruse § 13 alusel) Senirakendatud meetme tingimustes toetuse maksimaalse osakaalu sõltuvusse seadmine asustusüksuse KÕIGI elanike keskmise sissetuleku suurusest ja KOGU ELAMUFONDI kinnisvara turuväärtusest ei vähenda, pigem suurendab piirkondlikku/asumipõhist ebavõrdsust ning võimendab nii sotsiaalmajanduslikku kui ka ruumilist segregatsiooni ja gentrifikatsiooni negatiivseid mõjusid! Toetuse osakaalu suuruse asustusüksuse põhise jaotuse õigsust on varasemalt selgitatud järgnevalt: "Tallinna ja Tartu linna erisus põhineb eelkõige majanduslikul kaalutlusel. Vastavalt elanike sissetulekute statistikale elavad Tallinnas ja Tartu linnas keskmisest jõukamad inimesed – Tallinnas on sissetulek 113% ja Tartumaal 100% Eesti keskmisest. Ühtlasi on Maa-Ameti 2018. aasta andmetel kinnisvaratehingute aktiivsuselt Tartumaa Harjumaa järel teisel kohal. Harju maakonnas toimus 2018. aastal 55,1% kõikidest korterite ostu-müügitehingutest. Tehinguaktiivsuselt järgnes Tartu maakond 12,1%. Seega võib eeldada, et sealsete elanike investeerimisvõimekus terviklike rekonstrueerimise projektidesse on suurim ning eeldatakse ka valmisolekut ette võtta terviklikumat rekonstrueerimist, mis on pikas perspektiivis tasuvam ja täidab ka paremini meetme eesmärke". Eespool esiletoodud statistikas kajastuvad nn "harju keskmised näitajad", milliste suuruste arvutamisel on arvesse on võetud sissetulekud nii nendel inimestel, kes saavad keskmisest palju suuremat palka ja kelledest rõhuv enamus elab juba kaasaegsetes kõrge turuväärtusega elamutes, millised EI VAJA lähikümnenditel rekonstrueerimist (seega ka mitte riigi poolset toetust selleks), aga ka nendel inimestel, kes teenivad miinimumpalka (nt lihttöölised, pensionärid) ja keda arvuliselt on kordades rohkem kui keskmiselt jõukamaid inimesi ning kelledest suurem osa elab vanades, tervikrekonstrueerimist vajavates korterelamutes. KUI võtta aluseks inimeste keskmine sissetulek ja kinnisvara väärtus, et võrrelda neid piirkonniti, siis tuleks rekonstrueerimistoetuse subjektide/objektidena VALIMISSE võtta VAID rekonstrueerimist vajavad (enne 2000. aastat kasutusse võetud) korterelamud, nende turuväärtus ja AINULT nendes hoonetes elavate inimeste sissetulekud/maksevõime. Üldjuhul rekonstrueerimist vajavas korterelamus elavad korteriomanikud, kellel on õnnestunud koguda piisavalt vahendeid oma elamistingimuste oluliseks parandamiseks, EI HAKKA OOTAMA, millal senises korterelamus rekonstrueerimisprotsess ükskord pihta hakkab ja lõpule jõuab, VAID ostavad UUE KORTERI UUES MAJAS niipea, kui see vähegi võimalikuks osutub. Ja tervikliku rekonstrueerimise otsus ja selle realiseeritavus sõltub lõplikult ikkagi "kõige nõrgemast lülist ahelas" - kõige väiksema sissetulekuga korteriomanike (sh pensionäride, üksikvanemad, paljulapselised pered jne) maksevõimest ja nende osakaalust korteriomanike struktuuris. Tabel 1. Pensionäride osakaal Tallinna kesklinna korterelamus Korteriomanike struktuur (e-Kinnistusraamatu andmetel) seisuga 01.05.2022 Elamu Füüsilisi isikuid (FI), sh Korterelamu asukoht kasutusele pensionäre Juriidilisi isikuid omandeid FI KOKKU võtu aasta Jaotus tööealisi Korteri- (JI) Kompassi asum, Arvuliselt 39 13 19 32 7 1959 Kesklinna LO, Tallinn Protsentuaalselt 100,00% 33,33% 48,72% 82,05% 17,95% Arvuliselt 100 26 74 100 0 Mustamäe LO, Tallinn 1967 Protsentuaalselt 100,00% 26,00% 74,00% 100,00% 0,00% Arvuliselt 90 38 51 89 1 Mustamäe LO, Tallinn 1967 Protsentuaalselt 100,00% 42,22% 56,67% 98,89% 1,11% Arvuliselt 72 29 43 72 0 Mustamäe LO, Tallinn 1972 Protsentuaalselt 100,00% 40,28% 59,72% 100,00% 0,00% Arvuliselt 72 35 37 72 0 Mustamäe LO, Tallinn 1972 Protsentuaalselt 100,00% 48,61% 51,39% 100,00% 0,00% 1/6 Tabel 2. Pensionäride elamis- ja rekonstrueerimiskulude hinnanguline võrdlev analüüs Elukoht Pensioni Toit Igakuised Korterelamu hinnangulised Senise rekt. suurus kommunaal- rekonstrueerimiskulud (1m2 toetuse määr kulud elamispinna arvestuses) asustusüksusele Vändra Tallinna Odavam kui Tallinnas, Üldjuhul Väiksemad kui Tallinnas 50% alev pensionäriga Üldjuhul võimalused oma aias väiksemad ~samas suurusjärgus lisa (aiasaadusi) kasvatada kui Tallinnas Tallinn Vändra Kallim kui Vändras. Üldjuhul Suuremad kui Vändras 30% pensionäriga Aiasaaduste kasvatamise suuremad ~samas suurusjärgus võimalused puuduvad kui Vändras Ülaltoodud näited (Tabel 1 ja 2) peaks selgelt tõestama, et Tallinna kesklinnas elavatel pensionäridel on Vändra alevis elavates pensionäridest suuremad igapäevased elamiskulud. Vaatamata sellele tuleks neil nende kodu- korterelamu rekonstrueerimise korral KredEx poolt heakskiidetud ehitusprojekti ja senikehtiva määruse tingimuste alusel nende Vändra eakaaslastest vähemalt 20% (tegelikkuses tunduvalt rohkem) rekonstrueerimiskulusid kanda. Järeldus: Rekonstrueerimistoetuse senine Tallinna (Tartu) piirkonnale ette nähtud 20% võrra väiksem määr on põhjendamatu, ebaõiglane ja diskrimineeriv Tallinna (Tartu) nii pensionäride kui ka teiste madala sissetulekuga elanike suhtes! Ettepanek (EP): EP1 Piirkondlikku/asumipõhise ebavõrdsuse, sotsiaalmajanduslikku ja ruumilise segregatsiooni ning gentrifikatsiooni negatiivsete mõjude vähendamiseks loobuda uues määruses senise määruse § 13 kehtestatud tingimusest, mille kohaselt toetuse osakaal on sõltuvusse viidud asustusüksuse elanike keskmise sissetuleku suurusest ja kinnisvara turuväärtusest. 2. Nõuded taotlejale (Määruse § 20 lõike 2 alusel) Senikehtiva määruse nõue: "... . Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema kohaliku omavalitsuse üksuse või vähemalt 5 erineva füüsilise isiku omandis". Aasta-aastalt on kasvanud kinnisvaraettevõtete arv, kes ostavad erinevates korterelamutes kokku kortereid, et neid siis edasi üürida kas lühiajaliseks majutuseks (nn AirbnB) või pikaajalise üürilepingu alusel. Üha sagedamini on ostuobjektideks ka korterid renoveerimist vajavates korruselamutes, kus korteriomanikeks on vähese maksevõimega (suur)pered või pensionärid. Tabel 3.1. Rekonstrueerimist vajava korterelamu eriomandite omanike struktuur aegreas Eriomandite omanike struktuur (e-Kinnistusraamatu andmetel) Elamu Seisuga 01.05.2022 Korterelamu asukoht kasutusele Korteri- Füüsilisi Juriidilisi võtu aasta Jaotus Aasta omandeid isikuid (FI) isikuid (JI) Arvuliselt 39 34 5 2018 Protsentuaalselt 100,00% 87,18% 12,82% Arvuliselt 39 34 5 2019 Protsentuaalselt 100,00% 87,18% 12,82% Kompassi asum, Kesklinna Arvuliselt 39 33 6 1959 2020 Linnaosa, Tallinn Protsentuaalselt 100,00% 84,62% 15,38% Arvuliselt 39 32 7 2021 Protsentuaalselt 100,00% 82,05% 17,95% Arvuliselt 39 32 7 01.05.2022 Protsentuaalselt 100,00% 82,05% 17,95% Tabelis 3 toodud korterelamu vajab terviklikku rekonstrueerimist. On oht, et selles korterelamus juba lähikuudel võib veel mõni korter juriidilisest isikust ettevõtja omandisse minna. Teatavasti seadusandlikku alust korterelamus olevate korterite juriidilistele isikutele müügi keelamiseks ei ole ei korterelamu korteriühistu juhatusel ega ka sama maja teiste korterite omanikel. Kui rekonstrueerimistoetuse määruses jääks senine korteriomandite 80%/20%-suhtenõue kehtima, siis esitatud näite puhul piisaks veel vaid ÜHE füüsilise isiku omandis oleva korteri müügist juriidilisele isikule - Arvuliselt 39 31 8 ??? Protsentuaalselt 100,00% 79,49% 20,51% 2/6 - ja näites toodud korterelamu korteriühistu riiklikku rekonstrueerimistoetust taotleda enam ei saaks! Seega terviklikku rekonstrueerimist ei oleks suure tõenäosusega võimalik ette võtta ei lähemas ega kaugemas tulevikus. Korterelamu amortiseerumine kiireneks ja võib muutuda peagi elamiskõlbmatuks, eluohtlikuks... Järeldus: Rekonstrueerimistoetuse senine korteriomandite 80%/20%-suhtenõue on põhjendamatu, ebaõiglane ja diskrimineeriv kõigi rekonstrueerimist vajavate korterelamute füüsilisest isikust korteriomanike suhtes! Ettepanek (EP): EP2. On soovitav üle minna OBJEKTIPÕHISELE TOETUSE MÄÄRAMISELE, töötades välja sobivad HINDAMISKRITEERIUMID ja -SKAALAD, milledes oleks arvestatud objekti (rekonstreeritava korterelamu) füüsilisi/ehituslikke ja asukoha piirkondlikke, sh linnades ASUMIPÕHISEID iseärasusi, ehitustööde komplekssust, kogumis teostatavust, korteriomanike struktuuri jms. 3. Hoone mahtu muutvad tööd rekonstrueerimisprojektis (Määruse § 20 lõike 2 alusel) Senikehtivas määruses on kirjas: "Ärieesmärkide saavutamisele suunatud taotlust ei rahuldata. ..." Selgitused selle juurde on olnud järgmised: "Mitteabikõlblik on lisakorruse ehitamise või pööningu- või soklikorruse väljaehitamise kulu. Toetuse saamine ei saa olla seotud ärilise eesmärgiga projektiga ning hoone mahtu muutvad tööd tuleb teha eraldiseisvalt, st antud tegevusi ei saa ellu viia projekti abikõlblikkuse perioodil." "Kui te soovite laieneda pööningule siis tuleb need tööd teha eraldi, kas enne toetusega tehtavaid töid või pärast seda, kui toetusega tehtavad tööd on tehtud ja välja makstud"- Selgitus "Mitteabikõlblik on lisakorruse ehitamise või pööningu- või soklikorruse väljaehitamise kulu..." on täiesti arusaadav ja aktsepteeritud kõikide "kainelt mõtlevate" ja heast äritavast lugupidavate huvigruppide poolt, kes tegelevad olemasolevate korterelamute rekonstrueerimise ja arendamisega. Sama tekstilõigu teises pooles esitatud selgitus ja piirang "... hoone mahtu muutvad tööd tuleb teha eraldiseisvalt, st antud tegevusi ei saa ellu viia projekti abikõlblikkuse perioodil" võis olla põhjendatud veel viis aastat tagasi, mil nii ehitusprojektide kui ka ehitusprotsessi dokumenteerimise kvaliteedi, läbipaistvuse ja kontrollitavuse osas esitavate nõuete täitmine jättis soovida. Tänasel päeval, kui rekonstrueerimistoetuse rakendusüksusel on kõik võimalused nõuda toetuse taotlejalt kehtiva Ehitusseadustiku nõuete kohaselt koostatud kvaliteetset Ehitusprojekti, sh Ehitusprojekti seletuskirja lisana Töömahtude loendit, mille ülesehituses on järgitud standardi EVS 885:2005 liigendust ning kui kogu ehitusprotsess, sh nii projekteerimine kui ka ehitustöödega seotud dokumentatsioon liigub üha kiiremini täielikuma digitaliseerituse suunas, on võimalik nõuda, et nii Ehitusprojektis, selle Seletuskirja Töömahtude loendis kui ka ehitusprotsessi kajastavas dokumentatsioonis oleksid abikõlbulikud ja mitteabikõlbulikud tööd eraldi välja toodud, sh eraldi alajaotustena "hoone mahtu muutvad tööd". Seega on võimalik tagada kogu ehitusprotsessi läbipaistvus ja kontrollitavus suhteliselt väikese halduskoormusega - aja- ja tööjõukuluga. Sealhulgas on võimalik veenduda, et "hoone mahtu muutvate tööde" mahud ei oleks lisatud abikõlbulike tööde mahtude aruandesse. NÄIDE, kuidas võiksid abikõlbulikud ja mitteabikõlbulikud tööd Ehitusprojekti Töömahtude loendis olla läbipaistvalt ja lihtsalt kontrollitavalt välja toodud, on esitatud EriLisas 1.3 ja EriLisas 1.3.1. Järeldus: Senikehtinud piirang - "...hoone mahtu muutvaid töid ...ja ... tegevusi ei saa ellu viia projekti abikõlblikkuse perioodil" - on aegunud ja on mõistlik uuest määrusest välja võtta! Rõhutada tuleb ka seda, et soovitus - "Kui te soovite laieneda pööningule siis tuleb need tööd teha eraldi, kas enne toetusega tehtavaid töid või pärast seda, kui toetusega tehtavad tööd on tehtud ja välja makstud" - on otseses VASTUOLUS elamufondi rekonstrueerimisprogrammi üldfilosoofiaga, sh LIFE IP-projekti üheks katusteemaks oleva ehituse ressursitõhususe nõudega - seni antud soovitus jaotada ehitustööd samal objektil kahte etappi on ebamõistlik nii ehitustehniliselt, majanduslikult kui ka keskkonnahoiu seisukohalt. See tähendab ehitusmaterjalide mahtude, lammutusjääkide ja ehituskulude summaarset suurenemist (esimeses etapis valminud ehitisest tuleb teise etapi käigus osa paratamatult lammutada ja hiljem uuesti taastada), ligi 2 korda pikem ehitusperiood pikendab samaväärselt ka rekonstrueeritava maja elanikele tekkivate ebamugavuste perioodi; märkimisväärselt suureneb pikemaksveniva ehitusperioodi ja topelttööde tõttu ehitusprotsessist põhjustatud ökoloogiline jalajälg... 3/6 Üks põhjustest, miks "ei saavat" "hoone mahtu muutvaid töid" teostada üheaegselt olemasoleva hoone toetuskõlbulike rekonstrueerimistöödega, peituvat rekonstrueerimistoetuse meetme tulemusi kajastava aruandlusnäitaja arvutamise metoodikas: "...Meetme peamiseks väljundnäitajaks saanud CO 2 heite muutus (enne rekonstrueerimist ja peale rekonstrueerimistööde lõppu fikseeritud CO2 heite suuruste vahe) arvutatakse hoone kogu energiatarbimise alusel (ruutmeetri tarbimine x ruutmeetrid x energiakandja CO 2 eriheite kordaja). Lisanduvad ruutmeetrid muudavad raporteeritavat CO 2 eriheite väärtust". Kindlasti on TalTech ehitusteadlased võimelised täiustama CO2 heite muutusega seotud väljundnäitaja arvutusmetoodikat selliselt, et oleks võimalik võrrelda CO2 eriheite väärtust rekonstrueerimist vajava elamispinna 1 m² kohta enne rekonstrueerimistööde algust ja peale ehitustööde lõppu, seejuures välistades rekonstrueerimise ja hoone mahtu muutvate tööde käigus lisanduvate ruutmeetritega kaasneda võivat mõju rekonstrueerimiseelse korterelamu CO2 eriheite väärtustele. ON ebamõistlik, kui ÜHEKORDSEKS ARUANDLUSEKS vajaliku väljundnäitaja puuduliku arvutusmetoodika tõttu on rekonstrueeritava korterelamu omanikud sunnitud käituma ebaperemehelikult, kandma suuremaid kulusid, tekitama täiendavat kahju elanikele ja keskkonnale! 4. Kommentaariks toetusmeetme senise rakendusüksuse alljärgnevale väitele "...Suure tõenäosusega on ka korterelamutes, kus lisapinda ehitatakse ja see müüakse, võimalik saadud tuludest hoone rekonstrueerida ning toetus ei pruugi olla vajalik". Mis puudutab lisanduvaid uusi kortereid, siis tavapärase praktika kohaselt nende väljaehitamiseks vajalikud investeeringud ja valmivate uute korterite müügiga seotud riskid võtab enda kanda erainvestor/pööningukorruse arendaja, mitte olemasoleva korruselamu korteriomanikud. Seega uute korterite müügist korteriühistu/ /korteriomanikud tulu ei saa. Küll aga saab korterelamu olemasoleva hooneosa rekonstrueerimiskulude eelarves korteriühistu vähendada seniste omanike omafinantseeringu (sh pangalaenu) osakaalu erainvestori (arendaja) mitterahalise toetuse võrra, mille suurus fikseeritakse erainvestori/arendajaga sõlmitava korterelamu kaasomandis oleva pinna (millele uued korterid või rendipinnad laiendustööde käigus ehitatakse) ostu/müügilepingus (teiste sõnadega "kasutuseta kaasomandipinna VÄLJAEHITUSÕIGUSE ostu/müügi" lepingus). Samas lepingus fikseeritakse ka loetelu olemasolevas hoones rekonstrueerimist vajavatest konstruktiivsetest osadest ja/või tehnosüsteemidest, milliseid kohustub erainvestor/arendaja kasutuseta pinna ostu/müügilepingus kokkulepitud summa (=mitterahalise toetuse) ulatuses/väärtuses rekonstrueerima, vastavaid töid finantseerima. Korteriühistu poolt olemasolevas hoones seni kasutuseta pööningu- või sokli/keldrikorrusel uute korterite vm rendipindade väljaehitamise "ehitusõiguse müüki" eraarendajale ei ole sisuliselt õige võrdsustada klassikalises mõttes "...ärieesmärkide saavutamisele suunatud..." ettevõtmisena, st kasutut pinda müüvate korteriomanike müügitegevusena otsese rahalise kasumi saamise eesmärgil, sest seni väljaehitamata pööningu- või soklikorruse müügiraha ei laeku ühegi senise korteriomaniku kontole, vaid selle kokkulepitud summa piires teostab arendaja olemasoleva hoone kaasomandis olevate (lepingus kokkulepitud) osade rekonstrueerimistöid, mitte ei kasuta seda uute korterite ehitamiseks! Sisuliselt on tegemist olemasoleva amortiseerunud korterelamu rekonstrueerimise riikliku toetusmeetme analoogiga - avaliku sektori kõrval osaleks olemasoleva korterelamu kaasajastamisel sisuliselt samadel või ligilähedastel põhimõtetel ka erainvestor. (Ligilähedaselt oleks tegemist PPP ((Public-Private Partnership) põhimõtete rakendamisega elamufondi kaasajastamisel ja elamuid ümbritseva keskkonna mitmekesistamisel. Kui objektiks on aastakümnete jooksul amortiseerunud korterelamu ning arvesse võttes üha kestvat "turbulentsi" ehitusturgudel, siis on ÄÄRMISELT EBATÕENÄOLINE, et esitatud väide "...Suure tõenäosusega on ka korterelamutes, kus lisapinda ehitatakse ja see müüakse, võimalik saadud tuludest hoone rekonstrueerida ning toetus ei pruugi olla vajalik", peaks paika, st et erainvestori mitterahalisest toetusest piisaks selle korterelamu terviklikuks rekonstrueerimiseks ja kaasajastamiseks LIFE IP-projekti mõtte kohaselt. Aga on ÄÄRMISELT TÕENÄOLINE, et "kasutuseta pinna väljaehitusõiguse müügiga" seonduva lisafinantseeringuta tekitaksid amortiseerunud korterelamu tervikliku rekonstrueerimisega seotud kulud (sh ehitushindade ja pangaintresside tõusu tõttu) korteriomanikele, (kelledest märkimisväärne osa moodustavad sageli pensionärid) ebamõistliku maksekoormuse isegi siis, kui õnnestuks saada rekonstrueerimistoetust vastava riikliku meetme alusel. Ehk teiste sõnadega - olemasolevat hoonet puudutav rekonstrueerimisprojekt jääks ellu viimata, amortiseerumisprotsess kiireneks... 4/6 Euroopa Liidus, sh ka Eestis (Life IP Buildest projekt) on seatud olemasoleva elamufondi kaasajastamisel eesmärgiks mitte piirduda ainult suurema energiatõhususe saavutamisega, vaid läheneda veelgi perspektiivsemalt ja terviklikumalt (silmas pidades nt ka meie laiuskraadil üha kiirenevast kliimasoojenemisest tulenevaid ülesandeid korterelamutes elamisväärse ja stabiilse elukeskkonna ning sisekliima tagamise eesmärgil), mis tähendab suuremaid rekonstrueerimiskulusid. Samas hoone mahtu muutvad arendused muudavad tegelikult hoone tervikuna energiasäästlikumaks. Ettepanek: EP4. Võimaldada enne 2000. aastat ehitatud korterelamute kogumis terviklik rekonstrueerimine riikliku toetusega koos samaaegse väikesemahulise (kuni 33%) laiendamisega, sh erakapitali kaasabil. 5. Rekonstrueeritavate korterelamute väikesemahuline laiendamine elupiirkondade tihendamise eesmärgil Regionaalse tasakaalu teemasid käsitledes on oht, et regioonide võrdlemisel "jäädakse kinni" "makrotasandile" - võrreldakse endiselt eelkõige maapiirkondi omavahel ja (suur)linnadega "harju keskmiste näitajate" tasandil (vt ka eespool p 1), aga unustatakse ära, et näiteks ka pealinna (ja/või Tartu) mitte ainult eri linnaosade vaid ka eri asumite vahel ei toimu mitte elamistingimuste võrdsustumine, vaid võib täheldada sotsiaalmajandusliku ja ruumilise segregatsiooni ning gentrifikatsiooni negatiivsete mõjude kasvu! (Vaata: • Iseseisev uurimistöö "Sotsiaal-ruumilised muutused ja nende mõjud Vaksali asumi Tähtvere-poolses naabruskonnas", Kerli Müürisepp, TÜ 2013 (http://cmus.ut.ee/wp-content/uploads/2013/09/Müürisepp_Vaksali-asum.pdf) • Andmed ei halasta: Tallinna magalad venestuvad, rikkus voolab kesk- ja äärelinna https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96265667/andmed-ei-halasta-tallinna-magalad-venestuvad-rikkus-voolab-kesk-ja- aarelinna (31.03.2022) • Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professori Tiit Tammaru kaasabil toimetatud üleeuroopaline uurimus „Socio-Economic segregation in European capital cities. East meets West“) Segregatsiooni ja gentrifikatsiooni negatiivsete mõjude vähendamisele AITAKS kindlasti KAASA olemasolevate elupiirkondade tihendamine nendes asumites, kus on juba välja kujunenud (ajalooline) infrastruktuur, on olemas elamutevahelised kommunaal/tehnosüsteemide taristud, tänavatevõrgustik, toimiv liikluskorraldus. Olemasolevate elupiirkondade tihendamine on täies vastavuses elamufondi rekonstrueerimisprogrammi üldfilosoofiaga, aitaks oluliselt kaasa ökoloogilise jalajälje vähenemisele... Seega on täiesti loogiline ning nii majanduslikult kui elukeskkonna parendamise vaatevinklist igati põhjendatud, kui korterelamute rekonstrueerimistoetuse meetme uued ajakohastatud tingimused võimaldaksid olemasolevate amortiseerunud korterelamute kogumis terviklikku rekonstrueerimist koos (samaaegse) väikesemahulise laiendamisega (hoone mahtu muutvate töödega). Seega on aja nõue, et fookusesse oleks võetud ka alljärgnevad eesmärgid: • Tihendada olemasolevat elupiirkonda, kasutades olemasolevat infrastruktuuri, sh rajades olemasoleva korterelamu väikesemahulise laiendamise käigus (nt kas pööningu-, sokli- või keldrikorrusele): o uusi kortereid; o teenindusruume teenindusettevõtetele, stuudio- ja näituseruume loomeettevõtetele, mini- bürooruume mikroettevõtetele; o klubi- ja suhtlusruume lähikogukonna elanikele. • Võimaldada olemasoleva korterelamu kogumis rekonstrueerimist riikliku toetusega ja väikesemahulist laiendamist erakapitali kaasabil tervikliku ehitusprojekti alusel samaaegse ehitusprotsessi käigus, luues seeläbi eeldused korterelamu senistele omanikele rekonstrueerimiskuludega seotud ebamõistliku maksekoormuse vältimiseks ja (mitte ainult ehitusprotsessiga kaasneva) ökoloogilise jalajälje vähenemisele. • Vähendada olemasolevates elupiirkondades kinnisvaraarendusega kaasneda võiva sotsiaalmajandusliku ja ruumilise segregatsiooni ning gentrifikatsiooni negatiivset mõju. 6. KOKKUVÕTE On ilmselt kõigile selge, et nii COVID-19 pandeemia järelmite kui ka sõja tõttu Ukrainas on kinnisvara- ja ehitusturg praegu ettearvamatus “turbulentsis”, ehitushinnad jätkuvalt tõusevad. Kasvamas on pangalaenu intressid. Üha suurenevat kiirenemist näitab elukalliduse tõus. Aga nt pensionide tõusu samas tempos elukallidusega vaevalt et lähiajal oodata on. 5/6 Siit järeldub, et kui kavandada korterelamute rekonstrueerimistoetuse meetme määruses tingimused analoogsed senikehtivatega, samade piirangutega toetust taotlevatele korteriühistutele, siis on selge, et VÄGA PALJUDE korterelamute "...rekonstrueerimine ei tekita elanikele..." MITTE AINULT "...ebamõistlikku maksekoormust..." (vv Triin Reinsalu 24.01.2022 veebiesitluselt), vaid muutub praktiliselt võimatuks! Loodetavasti on esitatud analüüsid, järeldused ja ettepanekud korterelamute rekonstrueerimistoetuse uute tingimuste väljatöötamise riiklikule töörühmale arusaadavad, vastuvõetavad ja aktsepteeritavad. Praktikutest Initsiatiivgrupi nimel Anti Kalamees P-IG koordinaator M: 50 23 958, E: [email protected] Tallinnas, 09.06.2022 6/6 ETTEPANEKUD KORTERELAMUTE ENERGIATÕHUSUSE TOETUSE TINGIMUSTE AJAKOHASTAMISEKS. Dokument: Majandus- ja taristuministri määruse eelnõu ja seletuskiri, MTM 01.11.2022 kiri nr 2-1/17-0452/6735 Teema: Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused Koostajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Väljavõtted määruse eelnõu ja seletuskirja nendest osadest, milliste kohta on esitatud käesolevad ajakohastamisettepanekud ja kommentaarid nende juurde MÄÄRUSE EELNÕU § 4. Terminid 9) põhiprojekt – korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt, mis on koostatud vastavalt ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele, standardi EVS 932:2017 või samaväärsetele nõuetele ja käesoleva määruse nõuetele KOMMENTAAR Ehitusprojekti standardi EVS 932:2017 kõrval on väga oluline samas lauses esile tuua ka Ehituskulude liigitamise standard EVS 885-2005. ETTEPANEK - laiendada teksti alljärgnevalt: 9) põhiprojekt – korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt, mis on koostatud vastavalt ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele, standardi EVS 932:2017, EVS 885-2005 või samaväärsetele nõuetele ja käesoleva määruse nõuetele MÄÄRUSE EELNÕU § 7. Toetatavad tegevused 13) üldkasutatavatel pindadel asuva hoone elektrisüsteemi asendamine või rekonstrueerimine, sealhulgas ehitusseadustiku tähenduses elektriauto laadimistaristu paigaldamine ja soojussõlme välisele elektritoitele ümberlülitamise võimaluse loomine, ning nendega kaasnevad tööd; KOMMENTAAR Tavamõistes tähendab elektrisüsteem = tugevvoolusüsteem. On täiesti loogiline ja mõistetav, et toetuse andmise eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma, et terviklikult ei rekonstrueeritaks ka nõrkvoolusüsteeme (kütte- ja ventilatsiooni/kliimaseadmete, liftide, ... automaatika, ats jm turvasüsteemid, andmeside). ETTEPANEK: Täiendada rekonstrueerimistoetuse eelnõus toetatavate tööde loetelu alljärgneva alapunktiga: x) hoone üldkasutatavatel pindadel asuva nõrkvoolusüsteemi (andmeside, seadmete automaatika ats/turvasüsteemid) asendamine või rekonstrueerimine ja sellega kaasnevad tööd; 17) prügimaja ehitamine või rekonstrueerimine; KOMMENTAAR Igale poole prügimajad ei mahu ja ei sobi. Küll aga esteetilisemad jäätmete süvamahutid. ETTEPANEK: Ajakohastada selle töödeliigi sõnastust alljärgnevalt: 17) jäätmekäitlustaristu (prügimaja, jäätmete süvamahutid) ehitamine või rekonstrueerimine; EELNÕU SELETUSKIRI - Paragrahvis 7 kehtestatakse toetatavad tegevused Määruse eelnõu § 7 puudutava seletuskirja osa ühes lõpulõigus on lause: Kui ... tegevust toetatakse mõnest muust toetusmeetmest, ei ole toetuse eraldamine põhjendatud. Võimaliku topeltfinantseerimise välistamiseks on taotleja kohustatud edastama teabe projekti tegevustele teisest meetmest toetuse saamise kohta. KÜSIMUS, millele VASTUS oleks mõistlik lisada eespool tsiteeritud seletuskirja lõigule: 1/7 Mida tähendab " mõnest muust toetusmeetmest" või " teisest meetmest"? Kas on mõeldud ainult riiklikult kehtestatud "teisi meetmeid" või ka kohalike omavalitsuste poolt pakutud/pakutavaid toetusmeetmeid? ETTEPANEK Mitte lubada samade toetatavate tegevuste finantseerimist vaid erinevatest riiklikul tasandil kehtestatud (EL fondidega seotud) meetmetest. Kohalikul tasandil pakutavate toetusmeetmete osas jätta otsustusõigus kohalikele omavalitsustele. MÄÄRUSE EELNÕU § 11. Abikõlbmatud kulud Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) hoone laiendamisega seotud tööde kulu, välja arvatud lifti, rõdu või varikatuse lisamine; KOMMENTAAR määruse eelnõus ja eelnõu seletuskirjas selle alapunkti selgituste kohta Et hoone laiendamisega seotud tööde kulud ei ole käesoleva määruse kohaselt abikõlbulikud, on täiesti mõistetav ja aktsepteeritud. Küll aga ei saa nõus olla määruse seletuskirjas seda määruse punkti (§11 punkt 1) käsitlevate seisukohtade-väidetega: Väide määruse seletuskirjas: "Toetuse saamine ei saa olla seotud ärilise eesmärgiga projektiga" Kommentaar väitele: Vajab selgitamist, mida antud määruse kontekstis "ärilise (ehk rahalise kasumi saamise) eesmärgi" all mõeldakse. "Talupoja tarkusele" tuginedes võiks selle mõiste "jaotada kaheks": OTSENE äriline eesmärk - amortiseerunud korterelamu rekonstrueerimise lõppemisel paranevad elutingimused, vähenevad energiakulud, st koheselt peale ehitustööde lõppu tekib kõikidele olemasolevate korterite omanikele OTSENE rahaline kokkuhoid kommunaalkuludelt. Korteriomanikele, kes pakuvad selle maja korteris üüriteenuseid, tekib elamistingimuste (sh sisekliima jms) paranemise tõttu temale kuuluvas korteris lisateenimisvõimalus - põhjendatud võimalus tõsta üürihindu - saada senisest suuremat OTSEST rahalist tulu. Olemasoleva korterelamu võimalikke laiendustöid kavandavate osapoolte vahel sõlmitava lepingu alusel nähakse ette suunata arendustegevusest loodetavast kasumist osa korteriühistu remondifondi kaasomandis olevate osade rekonstrueerimistöödeks vajaliku OMAFINANTSEERINGU suurendamiseks. Seega - olemasoleva korterelamu rekonstrueerimisega samaaegselt toimuda võivate hoone laiendamisega seotud tööde ja korraldusprotsesside käigus vastava arendustegevuse tulemusel ühegi senise korteriomaniku kontole mingit raha ei laeku - keegi korteriomanikest TÄIENDAVAT/OTSEST rahalist tulu ei saa! KAUDNE äriline eesmärk - rekonstrueerimistööde käigus amortiseerunud korterelamu ajakohastamise, kaasajastamise, energiatõhusamaks muutmise tulemusel on kõigil senistel korteriomanikel õigustatud lootus, et tõuseb märgatavalt neile kuuluva KINNISVARA, nii kaasomandi kui ka eriomandi-elamispinna TURUVÄÄRTUS. Seega, kui tekib mingil põhjusel mingil ajahetkel (kas lähemas või kaugemas tulevikus) vajadus oma korter müüa, siis saab selle eest tunduvalt suuremat RAHALIST TULU võrreldes selle olukorraga, kui korterelamu jääks rekonstrueerimata. Ja oma korteri müügist saadava rahalise tulu suurus EI SÕLTU olemasoleva korteri omaniku jaoks sellest, kas samaaegselt renoveerimistöödega toimusid ka hoone laiendustööd või mitte. SEEGA JÄRELDUS: Käesoleva määruse alusel toetatavad rekonstrueerimistööd on seotud amortiseerunud korterelamute kõigi seniste omanike nii otsese kui kaudse ärilise (rahalise kasumi saamise) eesmärgiga, aga loodetava rahalise kasumi suurus ei sõltu sellest, kas samaaegselt renoveerimistöödega toimusid ka hoone laiendustööd või mitte. (Vahemärkus: Eelpooltoodust tulenevalt ei vastaks käesoleva eelnõu seletuskirja kohaselt selle määruse tingimustele mitte ühegi amortiseerunud korterelamu toetustaotlus!) 2/7 Väide määruse seletuskirjas: "...hoone mahtu muutvad tööd tuleb teha eraldiseisvalt, st antud tegevusi ei saa ellu viia projekti elluviimisperioodil. Kommentaar väitele: Ei ole võimalik leida loogilist, sh ehitustehnilist põhjendust, MIKS "...ei saa ellu viia projekti elluviimisperioodil." See piirang on otseses VASTUOLUS elamufondi rekonstrueerimisprogrammi üldfilosoofiaga, sh LIFE IP-projekti üheks katusteemaks oleva ehituse ressursitõhususe nõudega - seni antud soovitus jaotada ehitustööd samal objektil kahte etappi on ebamõistlik nii ehitustehniliselt, majanduslikult kui ka keskkonnahoiu seisukohalt. See tähendab ehitusmaterjalide mahtude, lammutusjääkide ja ehituskulude summaarset suurenemist (esimeses etapis valminud ehitisest tuleb teise etapi käigus osa paratamatult lammutada ja hiljem uuesti taastada), ligi 2 korda pikem ehitusperiood pikendab samaväärselt ka rekonstrueeritava maja elanikele tekkivate ebamugavuste perioodi; märkimisväärselt suureneb pikemaksveniva ehitusperioodi ja osaliste topelttööde tõttu ehitusprotsessist põhjustatud ökoloogiline jalajälg... SAMAS on MÄÄRUSE EELNÕU SELETUSKIRJAS sõnastatud keeld "...ei saa ellu viia projekti elluviimisperioodil" OTSESES VASTUOLUS määruse eelnõu paragrahvis 2 sõnastatud Toetuse andmise eesmärkidega, väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse panustamisega, samuti seletuskirjas määruse paragrahvi 7 käsitleva osa teises lõigus esile toodud energiapoliitika eesmärkidega: "Täitmaks energiapoliitika eesmärke, on vaja leida viise rekonstrueerimise mahtude ja tempo tõstmiseks. ... Oluline on, et hoone fassaadi rekonstrueerimine toimub .... terviklikult, efektiivselt ja koduomanike jaoks võimalikult kiiresti ning häirib vähemal määral igapäevaelu." Väide määruse seletuskirjas: Suure tõenäosusega on ka korterelamutes, kus lisapinda ehitatakse ja see müüakse, võimalik saadud tuludest hoone rekonstrueerida ning toetus ei pruugi olla vajalik. Kommentaar väitele: Amortiseerunud korterelamu rekonstrueerimistööde lisafinantseerimise kolmest võimalikust variandist - pangalaenu taotlus ja teenindamine, riikliku (korterelamute energiatõhususe) toetuse taotlus ja aruandlus, hoone laiendusega seotud arendustegevus - neist igaühega kaasnevad tegevused on seotud suure ajakuluga, spetsiifilise bürokraatia ja korralduslike lisakuludega, erinevat tüüpi juriidiliste ja finantsriskidega. Neist igaühega seotud lepingute allkirjastamine nõuab eelnevalt korteriühistu liikmete-korteriomanike üldkoosoleku (sageli konsensuslikku) eraldiseisvat otsust, arendustegevuste puhul ka iga korteriomaniku osalusel lepingute sõlmimist notari juuresolekul. Kui majanduslikul ja finantsiliselt oleks vähegi võimalik piirduda kolmest valikust vaid kahega, (ilma pangalaenuta ja ainult sellega ei oleks terviklikud rekonstrueerimistööd nii kui nii võimalikud), siis, oleme 100%-liselt selles veendunud, ei hakkaks ühegi korteriühistu juhatus oma aega ja närve raiskama veel kolmanda stressirohke "kadalipu" läbimisele. Kahjuks praktikas on kõigi kolme lisafinantseerimise variandi üheaegne rakendamine paljude korteriühistute jaoks sageli ainuvõimalik lahendus. Sellele viitab ka oma 14.11.2022 kirjas Ettepanekute esitamine majandus- ja taristuministri määruse eelnõule „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ minister Riina Sikkut'ile Tallinna abilinnapea Tanel Kiik. Rekonstrueerimisttööde finantseerimiseks vajaliku/puudujääva osa katteks võetava pangalaenu igakuise tagasimakse teenindamine peab olema jõukohane rekonstrueeritava korterelamu ka kõige vähem majanduslikult kindlustatud korteriomanikule, sh pensionärile, paljulapselisele perele... Väide määruse seletuskirjas: Samuti puudub EIS-il võimalus tekkinud kulusid selgelt eristada juhul, kui pööningu- või soklikorruse väljaehitamine teostatakse näiteks ventilatsiooni- või kütteseadmete paigaldamise käigus. Kommentaar väitele: Määruse eelnõu paragrahvis 4. Terminid, on kirjas (koos täpsustusega) 9) põhiprojekt – korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt, mis on koostatud vastavalt ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele, standardi EVS 932:2017, EVS 885-2005 või samaväärsetele nõuetele ja käesoleva määruse nõuetele Seega on EIS-i rakendusüksuse ekspertidel toetuse taotlusega esitatava ehitusprojekti ekspertiisi käigus võimalik nõuda ja kontrollida toetuse taotlejalt kehtiva ehitusseadustiku nõuete kohaselt 3/7 koostatud kvaliteetset ehitusprojekti, sh Ehitusprojekti seletuskirja lisana töömahtude loendit, mille ülesehituses on järgitud ehituskulude liigitamise standardi EVS 885-2005 kohast töömahtude liigiti jaotust ning nõuda, et nii ehitusprojektis, selle seletuskirja töömahtude loendis kui ka ehitusprotsessi kajastavas dokumentatsioonis oleksid abikõlbulikud ja mitteabikõlbulikud tööd eraldi välja toodud, sh eraldi alajaotustena "hoone mahtu muutvad tööd". Seejuures on võimalik nt üldpindadel ventilatsiooni- või kütteseadmete paigaldamisega seotud tööde mahud ja kulud jaotada olemasoleva (rekonstrueeritava) hoone ning hoone laiendamise käigus lisanduvate uute ventileeritavate ja küttepindade vahel proportsionaalselt. JÄRELDUS: Ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete, standardi EVS 932:2017, EVS 885-2005 või samaväärsetele nõuete ja käesoleva määruse nõuete kohaselt koostatud ehitusprojekti, selle alusel toimuvat ehitusprotsessi ning ehitustööde tulemusi on võimalik kajastada läbipaistvalt ja kontrollida suhteliselt väikese halduskoormusega - aja- ja tööjõukuluga. Sealhulgas on võimalik veenduda, et "hoone mahtu muutvate tööde" mahud ei oleks lisatud abikõlbulike tööde mahtude eelarvesse ega ka arvetesse, aruannetesse. ETTEPANEK asendada eelnõu seletuskirja eespool kommenteeritud väited alljärgneva selgitusega/nõudega Hoone mahtu muutvate (väikesemahuliste kuni 33%-lise laiendusega seotud) aga mitteabikõlbulike tööde teostamine samaaegselt olemasoleva hoone terviklike rekonstrueerimistöödega on lubatud, kui ehitusprojektis esitatud ehituskulude liigitamise standardi EVS 885:2005 liigenduse alusel koostatud töömahtude loendis on need tööd kui mitteabikõlbulikud eraldi ja kontrollitavalt välja toodud ning ehitustööde käigus tööde vastuvõtmisel abikõlbulikud ja mitteabikõlbulikud tööd standardi EVS 885:2005 liigenduse alusel eraldi ja kontrollitavalt ka akteeritud. MÄÄRUSE EELNÕU § 13. Toetuse osakaal (1) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta § 15 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisel on: 1) Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu, välja arvatud § 16 lõikes 3 nimetatud korterelamu, rekonstrueerimisel 30 protsenti; KOMMENTAARID määruse eelnõu seletuskirjas selle alapunkti selgituste kohta Selgitus määruse seletuskirjas: Paragrahvidega 13 ja 14 kehtestatakse toetuse osakaal. Tallinna ja Tartu linna erisus põhineb eelkõige majanduslikul kaalutlusel. Vastavalt Maa-Ameti 2021. aasta andmetele on kinnisvaratehingute aktiivsuselt Tartumaa Harjumaa järel teisel kohal. Harju maakonnas toimus 2021. aastal 53% kõikidest korterite ostu-müügitehingutest. Tehinguaktiivsuselt järgnes Tartu maakond 14%. Kõrgeim mediaanhind oli Harju maakonnas ligi 2100 eurot ruutmeetri kohta. Seega võib eeldada, et sealsete elanike investeerimisvõimekus rekonstrueerimise projektidesse on suurim ning eeldatakse ka valmisolekut ette võtta terviklikumat rekonstrueerimist, mis on pikas perspektiivis tasuvam ja täidab ka paremini toetuse eesmärke. Kommentaar väitele: Eespool esile toodud statistikas kajastuvad nn "harju keskmised näitajad", milliste suuruste arvutamisel on kaudselt arvesse on võetud KÕIKIDE analüüsitavas piirkonnas elavate inimeste elatustase ja majanduslikud võimalused. Nii nendel inimestel, kes saavad keskmisest palju suuremat palka ja kelledest rõhuv enamus elab juba kaasaegsetes kõrge turuväärtusega (korter)elamutes, millised EI VAJA lähikümnenditel rekonstrueerimist (seega ka mitte riigi poolset toetust selleks), aga ka nendel inimestel, kes teenivad miinimumpalka (nt lihttöölised) või on mittetöötavad pensionärid ja keda arvuliselt on kordades rohkem kui keskmiselt jõukamaid inimesi ning kelledest suurem osa elab vanades, tervikrekonstrueerimist vajavates korterelamutes. Kui võtta aluseks inimeste keskmine sissetulek ja kinnisvara väärtus, et võrrelda neid piirkonniti, siis tuleks rekonstrueerimistoetuse subjektide/objektidena VALIMISSE võtta VAID rekonstrueerimist vajavad (enne 2000. aastat kasutusse võetud) korterelamud, nende turuväärtus ja AINULT nendes hoonetes elavate inimeste sissetulekud/maksevõime. Üldjuhul rekonstrueerimist vajavas korterelamus seni elavad korteriomanikud, kellel on õnnestunud koguda piisavalt vahendeid oma elamistingimuste oluliseks parandamiseks, EI HAKKA OOTAMA, millal 4/7 senises korterelamus rekonstrueerimisprotsess ükskord pihta hakkab ja lõpule jõuab, VAID ostavad UUE KORTERI UUES MAJAS niipea, kui see nende jaoks vähegi võimalikuks osutub. Tervikliku rekonstrueerimise otsus ja selle realiseeritavus sõltub lõplikult ikkagi "kõige nõrgemast lülist ahelas" - kõige väiksema sissetulekuga korteriomanike (sh pensionäride, üksikvanemate, paljulapseliste perede jne) maksevõimest ja nende osakaalust korterelamu korteriomanike struktuuris. JÄRELDUSED: Senirakendatud meetme tingimustes toetuse maksimaalse osakaalu sõltuvusse seadmine asustusüksuse KÕIGI elanike elatustasemest ja majanduslikest võimalustest ning KOGU ELAMUFONDI kinnisvara turuväärtusest ei vähenda, pigem suurendab piirkondlikku/asumipõhist ebavõrdsust ning võimendab nii sotsiaalmajanduslikku kui ka ruumilist segregatsiooni ja gentrifikatsiooni negatiivseid mõjusid, getostumisega seonduvaid trende! Rekonstrueerimistoetuse senine Tallinna ja Tartu piirkonnale ette nähtud 20% võrra väiksem määr on põhjendamatu, ebaõiglane ja diskrimineeriv Tallinna ja Tartu pensionäride ning teiste madala sissetulekuga elanike suhtes! Käesoleva määruse kontekstis toetuse osakaalu seniste jaotuspõhimõtete kehtima jätmine tähendab sisuliselt teiste (nn "turutõrgetega") piirkondade korteriomanike finantsilist doteerimist (kuni 20% ulatuses) Tallinna ja Tartu amortiseerunud hoonetes elavate vähekindlustatud korteriomanike arvelt - see on ebaeetiline! Ehk teiste sõnadega - see tähendab Eesti eri piirkondades amortiseerunud korterelamutes elavate vähekindlustatud korteriomanike omavahelist ebavõrdset kohtlemist/toetamist! ETTEPANEKUD Piirkondlikku/asumipõhise ebavõrdsuse, sotsiaalmajanduslikku ja ruumilise segregatsiooni ning gentrifikatsiooni negatiivsete mõjude vähendamiseks loobuda tingimusest, mille kohaselt toetuse osakaal sõltub kinnisvaratehingute piirkondlikust aktiivsusest, vaid seada toetuse osakaal vastavusse taotlusprojekti terviklikkuse, kaasaegsuse ja innovatiivsusega. Kinnisvara alaste piirkondlike turutõrgete eemaldamiseks tuleb riiklikul tasandil leida ja rakendada alternatiivseid abinõusid ja vahendeid. MÄÄRUSE EELNÕU § 20. Nõuded taotlejale (2) Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. KOMMENTAARID määruse eelnõu seletuskirjas selle alapunkti selgituste kohta. Paragrahviga 20 kehtestatakse nõuded taotlejale. ---. Lõike 2 kohaselt peab korterelamu korteriomanditest enamus olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilised isikud võivad kuuluda ühte perekonda, piiranguid ühisele omandile või ettevõtjale ei sätestata. Eesmärgiks ei ole ärieesmärkidele suunatud projektide toetamine. Korterelamu ei peaks olema ühegi juriidilise isiku ettevõtluse objekt vaid isikute elumaja. Kommentaarid: Mida antud määruse kontekstis "äri- (ehk rahalise kasumi saamise) eesmärgi" all mõeldakse? "Talupoja tarkusele" tuginedes võiks selle mõiste jaotada kaheks: OTSENE äriline eesmärk - amortiseerunud korterelamu rekonstrueerimise lõppemisel paranevad elutingimused, vähenevad energiakulud, st koheselt peale ehitustööde lõppu tekib kõikidele olemasolevate korterite omanikele OTSENE rahaline kokkuhoid kommunaalkuludelt. Korteriomanikele, kes pakuvad selle maja korteris üüriteenuseid, tekib elamistingimuste (sh sisekliima jms) paranemise tõttu temale kuuluvas korteris lisateenimisvõimalus - põhjendatud võimalus tõsta üürihindu - saada senisest suuremat OTSEST rahalist tulu. KAUDNE äriline eesmärk - rekonstrueerimistööde käigus amortiseerunud korterelamu ajakohastamise, kaasajastamise, energiatõhusamaks muutmise tulemusel on kõigil senistel korteriomanikel õigustatud lootus, et tõuseb märgatavalt neile kuuluva KINNISVARA, nii kaasomandi kui ka eriomandi-elamispinna TURUVÄÄRTUS, seega, kui tekib mingil põhjusel mingil ajahetkel (kas lähemas või kaugemas tulevikus) vajadus oma korter müüa, siis saab selle eest tunduvalt suuremat RAHALIST TULU võrreldes selle olukorraga, kui korterelamu jääks rekonstrueerimata. 5/7 (Vahemärkus: Eelpooltoodust tulenevalt ei vastaks käesoleva eelnõu seletuskirja kohaselt selle määruse tingimustele mitte ühegi amortiseerunud korterelamu toetustaotlus!) Olukord Eesti üüriturul: Ühes ja samas korterelamus pakuvad oma kortereid väljaüürimiseks nii juriidilisest isikust korteriomanikud kui ka füüsilisest isikust korteriomanikud. Juriidiliste isikute omandis olevate korterite arvu on EIS-i mentlejatel väga lihtne kontrollida e-Kinnistusraamatu andmete alusel. Kui suur on korterelamus füüsiliste isikute omandis olevate nende korterite arv, milliseid kasutatakse üüriteenuste pakkumiseks, on aga mingil kindlal ajahetkel nii praktiliselt kui ka juriidiliselt võimatu kindlaks teha, kuna see pilt võib ühes keskmise suurusega korterelamus lausa iganädalaselt muutuda. Protsentuaalse piirangu kehtestamisel määruse eelnõus esitatud kujul on tegemist eluruumide omanike suhtes ebavõrdsete tingimuste loomisega. Eriti nende korteriomanike suhtes, kes on üüriteenuseid mittepakkuvateks omanikeks-püsielanikeks sellises korterelamus, kus on juriidilisest isikust korteriomanikke näiteks 24%. Aga tegelikult ka kõikide oma eluruumides üüriteenuseid pakkuvate omanike suhtes, sõltumata nende omandi juriidilisest staatusest. (Neis majades pikaajaliselt elavatest üürnikest rääkimata). On teada, et nõudlus igas hinnaklassis üürikorterite järele on aasta-aastalt kasvanud. Seda eriti näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus, ... Edasiüürimise eesmärgil ostetakse kortereid kokku ka renoveerimist vajavates majades, eriti kesklinnades ja turismipiirkondades. Nendes majades püsielanikena elavatel ja oma korteris üüriteenuseid mittepakkuvatel korteriomanikel ei ole mingitki võimalust seda protsessi peatada! JÄRELDUSED: Rekonstrueerimistoetuse tingimustes säilitatav korteriomandite (eriomandite) üldine 80%/20%- suhtenõue on ebaõiglane ja diskrimineeriv rekonstrueerimist vajavate korterelamute füüsilisest isikust (eriti püsielanikest) korteriomanike ja kõigi nende majade elanike suhtes! Reaalselt ei ole võimalik igal ajahetkel juriidiliselt korrektselt kontrollida, kes korteriomanikest elab ise samas korteris, kes aga pakub oma korteris üüriteenust (kas või ühte tuba). Käesoleva määruse alusel antava toetuse põhieesmärk on parandada amortiseerunud korterelamutes eelkõige eluruumide (st korterite) energiatõhusust ja sisekliimat, parandada ohutust. Üheks kompromissvõimaluseks on võtta võimalike piirangute rakendamisel aluseks rekonstrueerimist vajava korterelamu eriomandite sihtotstarbelise struktuur, st hinnates korterelamu koosseisu kuuluvate eriomandite - eluruumide (st korterite) ja mitteeluruumide (kohvikud, ilusalongid, bürood jm äriettevõtted/asutused) protsentuaalset suhet - seda on toetustaotluse avalduse hindamisel EIS-i menetlejal võimalik väga kiirelt ja õiguspäraselt igal ajahetkel e-Kinnistusraamatus üle kontrollida. Või siis võtta aluseks Tallinna Linnavalitsuse ettepanek viia toetuse saamine sõltuvusse "...mitte korteriomandite omanike struktuurist, vaid korterelamu aluse maatüki sihtotstarbest. Tegemist on objektiivse kriteeriumiga ja kui korterelamu alune maatükk on sihtotstarbega elamumaa (100%), siis kvalifitseerub ka korteriühistu toetuse saajaks ja seda sõltumata korteriomanikeks olevate füüsiliste ja juriidiliste isikute arvulisest suhtest", (väljavõte Tallinna abilinnapea Tanel Tiik'i 14.11.2022 kirjast Ettepanekute esitamine majandus- ja taristuministri määruse eelnõule „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused" minister Riina Sikkut'ile). Aga et ei tekiks seda ohtu, et käesoleva määruse alusel eraldatakse rekonstrueerimistoetus (suuremale) korterelamule, kus kõik või rõhuv enamus korteritest kuulub ühele-kahele (füüsilisest või juriidilisest isikust) omanikule, kes tegelebki selles majas vaid üüriteenuste osutamisega, oleks ilmselt põhjendatud piirangu kehtestamine rekonstrueeritavas majas ühele ja samale omanikule kuuluvate korterite arvu osas. ETTEPANEKUD Määruse eelnõu § 20. Nõuded taotlejale lõik 2 tingimus sõnastada ümber alljärgnevalt: kas Tallinna Linnavalitsuse pakutud versioon Ühe korterelamu alusest maatükist vähemalt (näiteks) 80 protsenti peab olema ette nähtud sihtotstarbe järgi kasutatav elamumaana. või Ühes korterelamus asuvate eriomandite koguarvust vähemalt (näiteks) 80 protsenti peavad sihtotstarbeliselt olema kasutatavad eluruumidena. Lisades täiendava tingimuse 6/7 Ühes korterelamus eluruumidena kasutatavatest eriomanditest võib 1-le (ühele) füüsilisest või juriidilisest isikust omanikule kuuluda mitte rohkem kui (näiteks) 1 (üks) eluruumidena kasutatav eluruum (elukorter). KOKKUVÕTTEKS Ülaltoodud ettepanekute puhul EI OLE TEGEMIST üksikobjekti ERIVAJADUSTE rahuldamise sooviga, vaid toetuse põhitingimustest VÄGA SUURE OSA (Tallinna, Tartu, ...) korteriomanike suhtes DISKRIMINEERIVATE ja EBAÕIGLASTE PIIRANGUTE MAHAVÕTMISE taotlusega! Eesmärk on saavutada, et kõikides amortiseerunud korterelamutes elavatel püsielanikest korteriomanikel oleks korterelamute rekonstrueerimistoetusi võimalik taotleda ÜHESUGUSTEL TINGIMUSTEL, sõltumata sellest, • kus korterelamu asub, • kes on tema naaberkorteri omanik või • milliseid täiendavaid finantseerimisvõimalusi (lisaks võimalikule riiklikule toetusele ja pangalaenule) on korteriühistul vajadus ja võimalik rakendada! XXX Regionaalse tasakaalu teemasid käsitledes on oht, et regioonide võrdlemisel "jäädakse kinni" "makrotasandile" - võrreldakse endiselt eelkõige maapiirkondi omavahel ja (suur)linnadega "harju keskmiste näitajate" tasandil (vt ka eespool p 1), aga unustatakse ära, et näiteks ka pealinna (ja/või Tartu) mitte ainult eri linnaosade vaid ka eri asumite vahel ei toimu mitte elamistingimuste võrdsustumine, vaid võib täheldada sotsiaalmajandusliku ja ruumilise segregatsiooni ning gentrifikatsiooni negatiivsete mõjude kasvu, getostumisega seonduvaid trende! Segregatsiooni ja gentrifikatsiooni negatiivsete mõjude vähendamisele AITAKS kindlasti KAASA olemasolevate elupiirkondade tihendamine nendes asumites, kus on juba välja kujunenud (ajalooline) infrastruktuur, on olemas elamutevahelised kommunaal/tehnosüsteemide taristud, tänavatevõrgustik, toimiv liikluskorraldus. Olemasolevate elupiirkondade tihendamine on täies vastavuses elamufondi rekonstrueerimisprogrammi, Teadusarendusprogramm LIFE IP BuildEST üldfilosoofia ja EESMÄRKIDEGA, aitaks oluliselt kaasa ökoloogilise jalajälje vähenemisele. Seega on aja nõue, et fookusesse oleks KOHESELT võetud ka alljärgnevad eesmärgid: • Tihendada olemasolevat elupiirkonda, kasutades olemasolevat infrastruktuuri, sh rajades olemasoleva korterelamu väikesemahulise laiendamise käigus (nt kas pööningu-, sokli- või keldrikorrusele): o uusi kortereid; o teenindusruume teenindusettevõtetele, stuudio- ja näituseruume loomeettevõtetele, mini- bürooruume mikroettevõtetele; o klubi- ja suhtlusruume lähikogukonna elanikele. • Võimaldada olemasoleva korterelamu kogumis rekonstrueerimist riikliku toetusega ja väikesemahulist laiendamist erakapitali kaasabil tervikliku ehitusprojekti alusel samaaegse ehitusprotsessi käigus, luues seeläbi eeldused korterelamu senistele omanikele rekonstrueerimiskuludega seotud ebamõistliku maksekoormuse vältimiseks ja (mitte ainult ehitusprotsessiga kaasneva) ökoloogilise jalajälje vähenemisele. • Vähendada olemasolevates elupiirkondades kinnisvaraarendusega kaasneda võiva sotsiaalmajandusliku ja ruumilise segregatsiooni ning gentrifikatsiooni negatiivset mõju. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anti Kalamees KÜ Pronksi 4 juhatuse esimees M: 50 23 958, E: [email protected] Tallinnas, 16.11.2022 7/7 ETTEPANEKUD KORTERELAMUTE ENERGIATÕHUSUSE TOETUSE TINGIMUSTE AJAKOHASTAMISEKS. Dokument: Majandus- ja taristuministri määruse eelnõu ja seletuskiri, MTM 01.11.2022 kiri nr 2-1/17-0452/6735 Teema: Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused Koostajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus LISA 1. KONSULTEERIMINE ja PROJEKTIJUHTIMINE PÕHJALIKKU KAASAJASTAMIST, ÜMBERTÖÖTAMIST ja TÄPSUSTAMIST vajavad MÄÄRUSE EELNÕU KÕIK need paragrahvid ja alapunktid ning SELETUSKIRJA selgitused, mis puudutavad TEHNILISE KONSULTANDI ROLLI, PÄDEVUSI ja TEENUST. On aeg jaotada TEHNILISE KONSULTANDI PÕHITEGEVUSVALDKONNAD KAHEKS: • KONSULTEERIMINE ja EKSPERTIIS (spetsialiseerumisega) ning • PROJEKTIJUHTIMINE ... ja vastavalt kehtestada nendesse ülesannetesse kandideerivatele isikutele sobivad pädevusnõuded, täpsemad tegevusvaldkonnad, vastutusalad jms. Loomulikult võib ka tulevikus täita neid kahte rolli üks ja sama inimene, aga vajalikul, kaasaja nõuetele vastaval professionaalsel tasemel suudavad seda Eesti Vabariigis täita kõige rohkem vast paarkümmend inimest... Vabastagem tõelised ehitusalade asjatundjad (need vähesed, kes meil on) korteriühistutes korteriomanike koosolekute kokkukutsumise, koosolekute otsuseprojektide koostamise ja protokollimise kohustustest! Vabastagem korteriühistud ülearusest bürokraatiast, sh nt kohustuslikus korras konsultantide leidmiseks hangete korraldamisest... (see, kas nende leidmiseks avalik hange korraldada või mitte, jäägu korteriühistu korteriomanike koosolekute otsustada). ... jne Kahjuks on MTM 01.11.2022 kirjaga nr 2-1/17-0452/6735 Majandus- ja taristuministri määruse eelnõu ja seletuskirjaga tutvumiseks ettenähtud aeg olnud liiga lühike selleks, et erinevatel alateemadel põhjalikumad parandus/täiendusettepanekud detailsemalt läbi mõelda ja kirja panna... Olen seisukohal, et antud teemadel on määruse eelnõu (sh seletuskiri) liiga ebamäärane, aegunud ja "toores"... Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anti Kalamees KÜ Pronksi 4 juhatuse esimees M: 50 23 958, E: [email protected] Tallinnas, 16.11.2022 1/1 KIRJAVAHETUS MKM-ga määruse 24.10.2022 EELNÕU PARANDUSAETTEPANEKUTEST 2022.12.05-12 From: KÜ Pronksi tn 4 <[email protected]> Date: Monday, 12. December 2022 at 11:44 To: Veronika Valk-Siska <[email protected]> Cc: "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]> Subject: MKM määruse 24.10.2022 EELNÕUST; Re: Teabenõue korterelamute rekonstrueerimistoetuse eelnõu 30.09.2022 tööversiooni teemadel Lp PhD Veronika Valk-Siska! Tänan Teid kirja eest! Leiate minu poolsed kommentaarid allpool Teie kirjas esitatud temaatiliste tekstiosade vahel: From: Veronika Valk-Siska [email protected] Date: Monday, 5. December 2022 at 16:12 To: KÜ Pronksi tn 4 [email protected] Subject: Re: Teabenõue korterelamute rekonstrueerimistoetuse eelnõu 30.09.2022 tööversiooni teemadel Lp Anti Kalamees Tänan pöördumast. Mõned teie kirjas ja erinevates pöördumistes mitmetele osapooltele tehtud ettepanekutest nagu näiteks jäätmete mahuti lugemine prügimaja juurde, samuti nõrkvoolu ja automaatika käsitlemine elektrisüsteemi all on juba määruses abikõlblike töödena toodud. Tänan! Mis puudutab määruses esitatud toetatavate ehituslike tegevuste loetelu ja selgitusi nende juurde, siis on märgata positiivset edasiminekut võrreldes senikehtiva määruse (nn KredEx’ toetuse) tingimustega - on tunda positiivseid tulemusi MKM/KredEx' koostööst TalTech spetsialistidega, nende poolsete innovatiivsete ettepanekute arvestamist. Kiitust väärt! Topeltfinantseerimise vältimise regulatsioon tuleneb otseselt struktuurivahendite kasutamise nõuetest ja seda me siseriiklikult muuta ei saa. Arusaadav. Aga määruses/seletuskirjas tuleks avaliku sektori poolt erinevate meetmete raames toetatavate rekonstrueerimistööde temaatika selgemalt lahti kirjutada. Eelkõige pidades silmas juhtumeid, kus erinevatest meetmetest taotletavad tööd kavandatakse ja on mõistlik ökoloogilise jalajälje vähendamise eesmärgil teostada üheaegselt/paralleelselt kas erinevate, samas omavahel haakuvate (osa)projektide või ühe ja sama projekti alusel. Näide: Korterelamu kompleksse rekonstrueerimise projekt näeb muude tööde kõrval ette rekonstrueerida kõik hoonega seotud tehnosüsteemid, sh olmekanalisatsiooni ja sademevee süsteem, k.a. hoonevälised trassid hoone hoovialal kuni liitumispunktini. Rekonstrueeritava korterelamu ja kahe naabermaja vaheline ühine hooviala aga kavatsetakse samuti terviklikult rekonstrueerida (kinnistute sisene sõidutee ja kõnniteed, haljastus, elektriautode laadimistaristuga parkla, jäätmeplats). Seda aga koostöös kahe naabermaja korteriühistuga, et rajada selle käigus rekonstrueeritava korterelamu kinnistuosale kolmele korterelamule ühine süvamahutitega jäätmekogumisala. Korterelamu rekonstrueerimiseks on soov taotleda nn KredEx' toetust, hooviala terviklikuks rekonstrueerimiseks aga toetust kohalikult omavalitsuselt. Töid on kavas teostada ühtse tegevuskava alusel, järjestades eri osade ehitustööd nende korraldamise mõistlikust logistikast ja ehitustehnoloogilisest spetsiifikast/järjestusest lähtuvalt. Et ei tekiks arusaamatusi taoliste juhtumite menetlemisel ja et menetlemiseks kuluvat (ajalist) halduskoormust vähendada, oleks põhjendatud lisada KredEx’ toetuse MÄÄRUSESSE/selle seletuskirja alljärgnev ETTEPANEK: Avaliku sektori erinevatest meetmetest toetatavate korterelamu rekonstrueerimistööde eri osade samaaegne teostamine on lubatud, kui ehitusprojektis esitatud ehituskulude liigitamise standardi EVS 885:2005 liigenduse alusel koostatud töömahtude loendis on eri meetmetest toetatavad tööd eraldi nimetatud ja kontrollitavalt välja toodud ning ehitustööde käigus tööde vastuvõtmisel standardi EVS 885:2005 liigenduse alusel eraldi ja kontrollitavalt ka akteeritud. 20/80 proportsioon tuleneb riigiabi nõuetest ning selles osas peavad oma seisukoha andma riigiabi eksperdid – riigiabi küsimused lahendatakse järgmisel aastal. Taoliste lubaduste osas tuleb kohe meelde üks tarkusetera "Kõige püsivamad ja pikemaealisemad on ajutised lahendused"... Tekib küsimus, kes ja miks soovib järjekordselt lükata ebamäärasesse kaugusesse selle ebaõiglase ja väga paljude tavaliste (füüsilisest isikust) korteriomanike jaoks diskrimineeriva piirangu muutmise otsuse!?! Riigiabi riski täielikuks maandamiseks oleks alternatiiv selliseid maju, kus omanikeks on mh juriidilised isikud, üldse mitte toetada ehk lahendus 20/80 ongi juba kompromiss. Siinkohal tasuks meelde tuletada, mis on antud juhul jutuks oleva määruse kehtestamise PÕHIEESMÄRK/EESMÄRGID (vt määruse EELNÕU § 1 ja 2) ja OBJEKTID - need on KORTERELAMUD! Siiani on seda tingimust peetud riigiabi nõuete täitmisel vajalikuks ja piisavaks. Mis puudutab maa sihtotstarve küsimust, siis me ei saa lubada olukorda, kus toetust kasutataks 100% ärilistel eesmärkidel (nt arendaja saaks elamumaal omada kõiki korteriomandeid ning neid välja üürida). Riigiabi seisukohast on määravaks korteriomandite omanikud. Nõus - käesoleva määruse alusel ettenähtud toetus ei ole mõeldud taotlustele, milliste esitajateks on eraettevõtjad, kelle (varjatud) soov võib olla avaliku sektori toetusega korterelamu rekonstrueerida ja ümber profileerida majutusasutuseks (apartamenthotelliks, hosteliks...), otsides/pakkudes selles korterelamus seni elavatele vähekindlustatud, pensionäridest korteriomanikele "odavamaid" kortereid kuskil "kõdurajoonides", äärelinnades, magalates... Aga sellise eesmärgiga taotluste väljaselgitamiseks ja tagasilükkamiseks on ju võimalik määrusesse sisse viia menetlemise halduskoormust arvesse võttes väga väikese ajakuluga (eKinnistusraamatust) kontrollitav nõue (millise ettepaneku tegin MKM-le 16.11.2022): Ühes korterelamus eluruumidena kasutatavatest eriomanditest võib 1-le (ühele) füüsilisest või juriidilisest isikust omanikule kuuluda mitte rohkem kui 1 (üks) eluruumidena kasutatav korteriomand (elukorter). Sellele nõudele kaasneks ka 20/80 lahendus, aga kas Tallinna Linnavalitsuse pakutud sõnastuses - Ühe korterelamu alusest maatükist vähemalt 80 protsenti peab olema ette nähtud sihtotstarbe järgi kasutatav elamumaana või siis võttes aluseks eKinnistusraamatust samuti lihtsalt kontrollitava võrdlusnäitaja - Ühes korterelamus asuvate eriomandite koguarvust vähemalt 80 protsenti peavad sihtotstarbeliselt olema kasutatavad eluruumidena. Põhieesmärgiks ju on, et amortiseerunud KORTERELAMUST saaks "Rohelisema Eesti" prioriteetidest lähtuvalt avaliku sektori toel teostatavate rekonstrueerimistööde tulemusel JÄTKUSUUTLIKE ELAMISTINGIMUSTEGA KORTERELAMU KÕIGILE SELLE PÜSIELANIKELE! Laienemise lubatavus on edasise arutelu koht – analüüsime kõnealuse küsimuse ulatust sihtgrupi seas ja kaalume uue meetme kujundamist, juhul kui see on sihtgrupi suurust või tegevuse üleriiklikku ruumimõju arvestades oluline. Täiesti arusaamatu seisukoht - "...kaalume uue meetme kujundamist, ..." - MIKS on vaja täiendavalt aega raisata uue DUBLEERIVA määruse ja dokumendipaketi väljatöötamiseks, kooskõlastamiseks, vastuvõtmiseks...?!? SISULISELT on vaja ainult käesoleva määruse 24.10.2022 EELNÕUSSE/määruse seletuskirja sisse viia 16.11.2022 MKM-le edastatud ETTEPANEK: Hoone mahtu muutvate (väikesemahuliste kuni 33%-lise laiendusega seotud) aga mitteabikõlbulike tööde teostamine samaaegselt olemasoleva hoone terviklike rekonstrueerimistöödega on lubatud, kui ehitusprojektis esitatud ehituskulude liigitamise standardi EVS 885:2005 liigenduse alusel koostatud töömahtude loendis on need tööd kui mitteabikõlbulikud eraldi ja kontrollitavalt välja toodud ning ehitustööde käigus tööde vastuvõtmisel abikõlbulikud ja mitteabikõlbulikud tööd standardi EVS 885:2005 liigenduse alusel eraldi ja kontrollitavalt ka akteeritud. Tasub veel kord üle lugeda ka sellele 16.11.2022 ettepanekule lisatud/eelnenud selgitus: Ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete, standardi EVS 932:2017, EVS 885-2005 või samaväärsetele nõuete ja käesoleva määruse nõuete kohaselt koostatud ehitusprojekti, selle alusel toimuvat ehitusprotsessi ning ehitustööde tulemusi on võimalik kajastada läbipaistvalt ja kontrollida suhteliselt väikese halduskoormusega - aja- ja tööjõukuluga. Sealhulgas on võimalik veenduda, et "hoone mahtu muutvate tööde" mahud ei oleks lisatud abikõlbulike tööde mahtude eelarvesse ega ka teostatud tööde arvetesse, aruannetesse. Selge on aga see, et KredEx' toetuse taotlusega koos esitatava/nõutava ehitusprojekti vastavust ehitusseadustikule ja kaasnevatele standarditele saavad kontrollida ning taotlust menetleda ainult ehitusseadustikku ja vastavaid standardeid põhjalikult tundvad ehitus- ja projekteerimisala (kutsetunnistust omavad) spetsialistid, kes oskavad ehitusprojekti lugeda ja valdavad ka vastavaid arvutiprogramme. (Kui sellise ettevalmistusega spetsialiste MKM/KredEx' vastavas meeskonnas hetkel ei ole või on vähe, siis tuleks need loomulikult leida ja tööle võtta...). On juba ammu aeg, et korterelamute rekonstrueerimistoetuse MKM/KredEx' töörühm ei seaks enam korteriühistutele LIFE IP BuildEST eesmärkide poole liikumise teele piiravaid takistusi, vaid aitaks operatiivsemalt kaasa selliste (täiendavat bürokraatiat MITTEnõudvate) tingimuste loomisele, mis võimaldaksid korterelamute tervikliku rekonstrueerimise ehitusprotsessi läbi viia võimalikult väiksemat ökoloogilist jalajälge põhjustades, võimalikult lühema ajaperioodi jooksul ning asumipõhist ruumimõju arvestavalt ja objektipõhiselt kõige mõistlikumaid, erinevaid innovaatilisi ja sünergilisi lahendusi rakendades ning kõikidele, sh ka kõige väiksema maksevõimega püsielanikest korteriomanikele jõukohase pangalaenu tagasimakse koormusega. Loodetavasti olete kursis, et ETTEPANEKU viia määruse 24.10.2022 EELNÕUSSE sisse klausel, mis lubaks hoone mahtu muutvate ehitustööde teostamist samaaegselt KredEx finantsilisel toetusel teostatavate olemasoleva amortiseerunud korterelamu rekonstrueerimistöödega on MKM-le teinud näiteks ka Eesti Korteriühistute Liit (29.11.2022) ja Tallinna Linnavalitsus (14.11.2022). Korterelamute rekonstrueerimistoetuse tingimuste väljatöötamise protsess käib tihedas koostöös Kredexiga, sisulistesse otsustesse on kaasatud ka Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus ja Keskkonnaministeerium. Ettepanekutega arvestamine on seotud laia ringi otsustega ning lõpuks ka poliitilise sooviga, eriti mis puudutab regionaalseid erisusi. Loodan, et küsimused said selgemaks. See on väga hea, aga ka loomulik, et päevakajalise teemaga seotud riigiasutused teevad omavahelist tihedat koostööd. On ka hea ja loomulik, et MKM/KredEx on aeg-ajalt pöördunud määrusega otseselt seotud sihtrühmade poole, pakkudes võimalust sellesse omapoolsete ettepanekute tegemiseks. Kahjuks on aga suures osas riigi ja sihtrühmade vaheline suhtlus antud määruse osas jäänud ühesuunaliseks - näiteks k.a. kevadel MKM poolt kokkukutsutud ümarlaudadel vahetult ja hiljem ka kirjalikult erinevate sihtrühmade poolt esitatud ettepanekute kohta saadeti küll üldsõnaline lühikokkuvõte, aga ei mingit sisulist tagasisidet/arutelu esitatud ettepanekute osas ei järgnenud - need kadusid nagu "musta auku"... Vajalik ja mõlemale poolele kasulik oleks aga olnud ja on (operatiivne) kahepoolne dialoog. Lp PhD Veronika Valk-Siska, Teie poolt saadetud 05.12.2022 kiri on andnud esimese "pisikese" võimaluse sellise dialoogi tekkeks, tänan! ("Parem hilja kui mitte kunagi..."). Kahjuks Teie kiri ei kajasta määruse 24.10.2022 EELNÕUS esitatud muid olulisi alateemasid, nagu näiteks neid, mis puudutavad tehnilise konsultandi rolli, pädevusi, teenust. Ega ka näiteks rekonstrueerimistööde ja teenuste hanketingimusi. On teada, et sihtrühmade poolselt on seni kehtinud määruses nende teemade lahenduste osas palju rahulolematust ja 24.10.2022 EELNÕUS erilisi positiivseid "arenguid" nende osas märgata ei olnud. Pigem on näiteks tehnilise konsultandiga seotud teemad muutunud veelgi segasemaks. Kõige nõrgemasse positsiooni kogu selles KredEx' toetustega seotud protsesside ahelas on endiselt jäänud korteriühistute juhatused - selles osas esitasin KredEx/MKM-ile omapoolse ülevaate juba 09.06.2022. Võib olla ei ole Teie nimetatud materjaliga tuttav - leiate selle käesoleva e-kirja manusest. Kokkuvõtteks Olen endiselt seisukohal, et "Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimuste" määruse 24.10.2022 EELNÕU on liiga "toores" selleks, et seda lähiajal määrusena saaks aktsepteerida! Kui sellesse EELNÕUSSE jäävad sisse viimata eespool kirjeldatud/esitatud parandusettepanekud (sisulises mõttes; vajadusel juriidiliselt täpsemalt sõnastatuna), kui endiselt jäävad kehtima tingimused, mille kohaselt sõltub VÄGA SUURE OSA amortiseerunud korterelamutes elavate, sh kõige haavatavamate füüsilisest isikust korteriomanike (pensionärid, vähekindlustatud pered) võimalused üldse toetust taotleda sellest, milline on 20/80-omandisuhe nende majas või siis toetuse määr sellest, kas pensionär elab linnas või väikeasulas, siis on tegemist sulaselge diskrimineerimisega, väikeasulate korterelamutes elavate pensionäride finantsilise doteerimisega linnade korterelamutes elavate samavaesete pensionäride arvelt.... („Turutõrke“ piirkonnad vajavad loomulikult eri tähelepanu, aga selliste juhtumite jaoks peaks rakendama muid sobivamaid meetodeid ja vahendeid). Kui 24.10.2022 EELNÕUSSE ei viida sisse täpsustusi, mis puudutavad avaliku sektori eri meetmetest samaaegselt teostatavate rekonstrueerimisprojektide ja -tööde ning hoone mahtu muutvate projektide/tööde menetlemiskorda, siis saab määrus olema selges vastuolus ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“, programmi "LIFE IP BuildEST" prioriteetsemate eesmärkidega! Tulemuseks: • Jätkub sotsiaalmajandusliku ja ruumilise segregatsiooni ning getostumisega seonduvate, gentrifikatsiooni negatiivsete mõjude kasv. • Jäävad kasutamata võimalused mõistlikeks sünergilisteks lahendusteks. • Jäävad kasutamata võimalused ökoloogilise jalajälje veelgi kiiremaks ja suuremaks vähendamiseks. On tõesti kahetsusväärne, kui MKM/KredEx' töörühm soovib "Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimuste" määruse 24.10.2022 EELNÕU (sellesse eespool loetletud parandusettepanekuid ja muid olulisi parandusi/täpsustusi sisse viimata) esitada allakirjutamiseks ministrile, kes esindab Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda, milline on seadnud oma eesmärkideks kõige haavatavamate elanikkonnagruppide kaitsmise, võitluse ebavõrdse kohtlemise ja diskrimineerimise vastu, võrdsete võimaluste loomise kõigile; elukeskkonna parandamise, ökoloogilist jalajälge vähendavate, keskkonnasõbralike ja jätkusuutlike valikute toetamise! Heade soovidega Veronika Valk-Siska, PhD elamumajanduse valdkonna juht 551 5153 | [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn Loodetavasti käesolevaga alanud dialoog ei katke ja lõpptulemuseks saab olema sihtrühmade ootustele, vajadustele ja võimalustele vastavaid toetuse tingimusi kehtestav määrus! Olgem Hoitud! Lugupidamisega Anti Kalamees KÜ Pronksi 4 juhatuse esimees M: 50 23 958 E: [email protected] From: Veronika Valk-Siska <[email protected]> Date: Monday, 5. December 2022 at 16:12 To: KÜ Pronksi tn 4 <[email protected]> Subject: Re: Teabenõue korterelamute rekonstrueerimistoetuse eelnõu 30.09.2022 tööversiooni teemadel Lp Anti Kalamees Tänan pöördumast. Mõned teie kirjas ja erinevates pöördumistes mitmetele osapooltele tehtud ettepanekutest nagu näiteks jäätmete mahuti lugemine prügimaja juurde, samuti nõrkvoolu ja automaatika käsitlemine elektrisüsteemi all on juba määruses abikõlblike töödena toodud. Topeltfinantseerimise vältimise regulatsioon tuleneb otseselt struktuurivahendite kasutamise nõuetest ja seda me siseriiklikult muuta ei saa. 20/80 proportsioon tuleneb riigiabi nõuetest ning selles osas peavad oma seisukoha andma riigiabi eksperdid – riigiabi küsimused lahendatakse järgmisel aastal. Riigiabi riski täielikuks maandamiseks oleks alternatiiv selliseid maju, kus omanikeks on mh juriidilised isikud, üldse mitte toetada ehk lahendus 20/80 ongi juba kompromiss. Siiani on seda tingimust peetud riigiabi nõuete täitmisel vajalikuks ja piisavaks. Mis puudutab maa sihtotstarve küsimust, siis me ei saa lubada olukorda, kus toetust kasutataks 100% ärilistel eesmärkidel (nt arendaja saaks elamumaal omada kõiki korteriomandeid ning neid välja üürida). Riigiabi seisukohast on määravaks korteriomandite omanikud. Laienemise lubatavus on edasise arutelu koht – analüüsime kõnealuse küsimuse ulatust sihtgrupi seas ja kaalume uue meetme kujundamist, juhul kui see on sihtgrupi suurust või tegevuse üleriiklikku ruumimõju arvestades oluline. Korterelamute rekonstrueerimistoetuse tingimuste väljatöötamise protsess käib tihedas koostöös Kredexiga, sisulistesse otsustesse on kaasatud ka Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus ja Keskkonnaministeerium. Ettepanekutega arvestamine on seotud laia ringi otsustega ning lõpuks ka poliitilise sooviga, eriti mis puudutab regionaalseid erisusi. Loodan, et küsimused said selgemaks. Heade soovidega Veronika Valk-Siska, PhD elamumajanduse valdkonna juht 551 5153 | [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →

RK 16.12.2022 Rohepöörde tegevusplaani 2023-2025 EELNÕU (RK_22-02602-1) TÄPSUSTUSETTEPANEKUD

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. jaanuar 2023

Viit: 2-1/17-0452/6735
Registreeritud: 12. jaanuar 2023
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Pronksi 4 KÜ
Saabumis/saatmisviis: e-post

Funktsioon: 2/S Õigusalane teenindamine
Sari: 2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik: 2-1/17-0452
Vastutaja: Kaie Kunst (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)