Kiri

Saatja: "Info" <[email protected]> Saaja: "MKM info" Teema: KV2023-004 Perioodi 2021–2027 Rail Baltic Estonia Osaühingu infrastruktuuri arendamise investeeringute kava koostamisest Kuupäev: 2023-01-11 11:55 Tere Edastame Teile Rail Baltic Estonia OÜ kirja nr KV2023-004 “Perioodi 2021–2027 Rail Baltic Estonia Osaühingu infrastruktuuri arendamise investeeringute kava koostamisest” (manuses). Lugupidamisega Rail Baltic Estonia OÜ Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn Polarise maja [email protected] Riina Sikkut Teie 30.11.2022 nr 24.8-4/5647-2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 Meie 09.01.2023 nr KV2023-004 10122 Tallinn [email protected] Perioodi 2021–2027 Rail Baltic Estonia Osaühingu infrastruktuuri arendamise investeeringute kava koostamisest Lugupeetud Riina Sikkut Esitame digitaalselt allkirjastatud vormikohase perioodi 2021–2027 Rail Baltic Estonia Osaühingu infrastruktuuri arendamise investeeringute kirjelduse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt Anvar Salomets juhatuse esimees Lisa: Investeeringu kirjeldus Transpordi investeeringute kavasse 2021-2027 Kristi Kullik [email protected] OÜ Rail Baltic Estonia Reg. nr 12734109 +372 686 7067 Veskiposti 2/1 VAT EE101954107 [email protected] 10138 Tallinn www.rbestonia.ee  INVESTEERINGU KIRJELDUS TRANSPORDI INVESTEERINGUTE KAVASSE 2021-2027 ÜLDINE INFO 1. Rail Baltica Ülemiste reisiterminali, Pärnu reisiterminali ja PROJEKTI NIMI kohalike peatuste ehitamine 2. TAOTLEJA Taotleja täielik juriidiline nimi Rail Baltic Estonia OÜ Registreerimisnumber 12734109 Kontaktandmed Telefon: Aadress: E-mail: +372 686 7067 Veskiposti 2/1 [email protected] (Polarise maja), Tallinn, 10138 Taotleja seaduslik esindaja Nimi: Ametikoht: (vajadusel lisada volitus) Anvar Salomets juhatuse esimees Taotleja kontaktisik Nimi: Ametikoht: Ettevõte (sh kontaktandmed/ kontaktisiku kontaktandmed): Kristi Kullik finantsanalüütik [email protected] 3. PROJEKTI INFO 3.1. Projekti asukoht • Rail Baltica alguspunkt Ülemiste asub Tallinnas Lasnamäe linnaosas. (milliseid linnu, valdasid ja • Pärnu reisiterminal asub Pärnu linnas Papiniidu linnaosas Pärnu jõe maakondi tegevused kalda lähedal. hõlmavad?) • 12 kohalikku peatust asuvad kolmes eri maakonnas – Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas (Rae, Kiili, Saku, Kohila, Rapla, Kehtna, Põhja- Pärnumaa, Tori, Saarde ja Häädemeeste valdade territooriumitel). 3.2. Kirjeldada projekti eesmärki ja 1) Kirjeldada hetkeolukorda, arendatavat infrastruktuuri. tulemusi. • Ülemiste – Valminud on nii terminali, kui ka raudteeinfrastruktuuri põhiprojektid. Raudteeinfrastruktuuri projektidega on lahendatud 1520 rööpmelaiusega ja 1435 rööpmelaiusega teede asukoht jaamaalal (2,6 km) ja ka terminali kolme platvormi ääres. Välja on läinud järgnevad hanked: 1. „Ülemiste jaamaala 1520 mm laiusega raudteeinfrastruktuuri ehitustööd“. Hanke teade on esitatud 19.09.2022. Pakkumised on saadud, kuid pooleli on hanke vaidlustus.  2. „Rail Baltica Ülemiste terminali raudteerajatiste ehitustööd“. Hanke teade on esitatud 10.11.2022. Hange on pakkumuste ootel. 3. „Rail Baltic Ülemiste reisiterminali põhjapoolsete välialade projekteerimistööd“. Hanke teade on esitatud 19.12.2022. Hange on pakkumuste ootel. • Pärnu – Valminud on terminali ja lähiala põhiprojekt. Põhitrassi projekteerija projekteerib raudteelahendusi. • Kohalikud peatused – käib Rapla maakonna jaamade projekteerimistööd. Valminud tüüpprojektide alusel lahendatakse ka Harjumaa ja Pärnumaa kohalike peatuste projektid. Raudteelahendused projekteerib põhitrassi projekteerija. Harju- ja Pärnumaa projekteerimise hankeleping on sõlmimisel. Antud lepingu hulka ei kuulu Surju ja Häädemeeste kohalikud peatused, kuna nendega tegeletakse pärast lõuna- Pärnumaal RB trassiga seotud maakonna planeeringu uuesti kehtestamist. Lisaks on käimas detailplaneeringute protsess 10 peatuse asukohas kõikides maakondades (v.a Surju ja Häädemeeste). 2) Kirjeldada probleemi, mida projektiga lahendatakse ning projekti kooskõla Transpordi ja liikuvuse arengukava eesmärkidega. Strateegias „Eesti 2035“ on seatud eesmärgiks pakkuda vajaduspõhist, kõiki transpordiliike hõlmavat ning koostoimivat transporditeenust, sealjuures soodustades ühis- ja jagatud transpordi kasutamist ning tervislikku ja säästlikku liikumisviisi. Lisaks on strateegias seatud eesmärgiks ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ning jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu kasutuselevõtmine. Transpordisektoris on oluline roll kasvuhoonegaaside heidet vähendavatel tegevustel. Keskkonnahoidlikele sõidukitele üle minemiseks on vaja luua vastav taristu ning arendada rahvusvahelisi ja riigisiseseid ühendusi, et vähendada ajakulu vahemaade läbimisel ning suurendada liiklusohutust ja ligipääsetavust. Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021 – 2035 nähakse transpordipoliitikat, mis lähtub suuresti Euroopa Liidu seatud kliimaneutraalsuse eesmärgist, elluviimise meetmetena muuhulgas ühistranspordi teenuse ja selle taristu kvaliteedi tõstmist ning taristu arendamises terviklikku (transpordi)koridoride loogikat ning taristu multimodaalsust arvestades ja kasutades. Raudteekasutuse jätkuvaks kasvuks ja mh linnaregioonide raudteetranspordi potentsiaali realiseerimiseks tuleb erilist tähelepanu pöörata olemasoleva taristu kvaliteedi tõstmisele ning kasutusmugavusele – luua intermodaalseid terminale jt. investeeringuid nii kaubavahetuse suunamiseks maanteelt raudteele kui ka reisijateveoks, et ühendada raudteed teiste liikumisviiside ja liikuvusteenustega ning tõsta raudtee kiiruseid. Kasutaja jaoks on oluline tervikteekonna kiirus, ligipääsetavus (nt perroonile) ja mugavus, mis koosneb lisaks rongis veedetud ajale ka kodust raudteepeatusesse ja sealt nt bussi või rattaga lõpp-punkti liikumisele kuluvast ajast. Seni puudub toimiv raudteeühendus Eesti ja ülejäänud Euroopa vahel. Rail Baltica ühendab Eesti Kesk- ja Lääne-Euroopa riikidega ning annab reisijatele ja kaupadele uue, kiire ning kaasaegse lisavõimaluse liikumiseks põhjast lõunasse ning vastupidi. Samuti on raudtee üks stabiilsemaid ja ohutumaid liikumisviise. 3) Loetleda projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused ning kirjeldada, kuidas ja milliste tegevustega projekti eesmärgid saavutatakse.  • Ülemiste reisiterminali hoone rajamine (karp kinni/I etapp): Ülemiste reisiterminali hoone ilma siseviimistluseta. Tegemist on hoone valmidusastega, kus on olemas kandvad seinad, väljast fassaad valmis, sh avatäited (aknad ja uksed) paigas. Tulemuse saavutamiseks on vajalik läbi viia ehitus- ja omanikujärelevalve hanked. • Pärnu reisiterminali rajamine (karp kinni/I etapp): Pärnu reisiterminali hoone ilma siseviimistluseta. Tegemist on hoone valmidusastega, kus on olemas kandvad seinad, väljast fassaad valmis, sh avatäited (aknad ja uksed) paigas. Tulemuse saavutamiseks on vajalik läbi viia ehitus- ja omanikujärelevalve hanked. • Kohalikud peatused: Eesmärk on rajada 10 kohaliku peatuse jaamahoonet ning välisosade pealisehitus ja arhitektuursed elemendid (paviljonid, jalgratta parklad, väikevormid). Täiendava 2 kohaliku peatuse (Surju ja Häädemeeste) ehitamine sõltub lõuna-Pärnumaa RB maakonnaplaneeringu kehtestamisest ja põhitrassi ehituse ajakavast. Tulemuse saavutamiseks on vajalik läbi viia ehitus- ja omanikujärelevalve hanked. 4) Keda projekt puudutab (sihtpopulatsioon), kui suur on kasusaajate hulk ja kuidas see neid mõjutab? Rahvusvaheliste terminalide (Ülemiste ja Pärnu reisiterminalid) sihtgrupiks on kõik terminali kasutajad (Eesti Vabariigi elanikud ja turistid, kes kasutavad rongitransporti Tallinnasse või Tallinnast välja reisimiseks), kes teostavad ümberistumisi ühelt liikumisviisilt teisele just Ülemiste ühisterminalis. Rail Baltica projekt tekitab kohalike peatuste osas paremad võimalused pendelrändeks hariduse omandamisel ja töötamisel, kuna töö ja õppimisega seotud reisimine muutub raudteetrassi piirkonda jäävatele maapiirkonna inimestele oluliselt lühemate sõiduaegadega mugavamaks. Kohalike peatustega seonduvalt panustatakse tugevalt Tootsi piirkonna peale, pidades silmas, et sealse piirkonna elanikkond võiks Rail Balticu arengutega seoses täiendavalt suureneda. Seda soosivad madalad eluasemehinnad, samas kui ühendus Tallinna ja Pärnuga on hea, muutudes veelgi paremaks Rail Balticu arengutega. Ka teistes asustusüksustes, mis jäävad RB kohalike peatuste teenindusalasse, on aktuaalne rääkida tulevikus mõõdukast kasvust. 5) Millised on alternatiivsed variandid ja alternatiivsed kulud? Ülemiste ja Pärnu reisiterminali alternatiiviks oleks ehitada väiksemamahulised terminalid/peatused. Kohalike peatuste alternatiiviks oleks vähendada peatuste arvu või siis rajada kõik kohalikud peatused ilma jaamahooneteta. Alternatiivsete kulude hindamiseks oleks vaja eraldi läbi viia teatud mahus projektlahenduste hange, mille põhjal saadakse hinnakalkulatsioonid. Rail Baltica üleüldine alternatiiv on jätta kogu trass ehitamata, mille tagajärjel jätkuks praegune olukord, kus reisijatevedu toimuks antud suunal mööda maanteid või lennuliiklusena ning kauba vedu peamiselt mööda maanteid.  6) Kui tegemist on uue taristu ehitusega (nt uus raudtee- või maanteeühendus), siis kas on kaalutud alternatiive ja miks on asi lahendatud uue taristu rajamisega? (investeerimisotsuste tegemisel kooskõla nelja astme printsiibiga1) MKM-i poolt koostatud Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021-2035 näeb ette ühe eesmärgina luua rahvusvaheline rongiühendus Euroopaga – Rail Baltica. Mais 2011 valmis AECOM-i tasuvusuuring kogu Rail Baltica kohta, kus on kaalutud ka erinevaid alternatiive. Uuring on leitav lehel: https://www.railbaltica.org/et/rail-baltica-sajandi- projekt/dokumendikogu/ 3.3. Kirjeldada, milliseid 1) Kas projekti teostatavusuuringud, analüüsid, ekspertiisid on läbiviidud? uuringuid/analüüse on projekti (kirjeldada, millal valmib/on valminud) elluviimise edukuse tagamise • Mais 2011 valmis Rail Baltica projekti kohta AECOM-i hindamisel läbi viidud ning tasuvusuuringuuring. kuidas on need tulemused • Kogu Rail Baltica kohta on 30.04.2017 valminud kuluanalüüs aidanud kaasa parima lahenduse („Rail Baltica Global Project Cost-Benefit Analysis“), mille viis leidmisel. läbi Rail Balticu tellimuse alusel audiitorbüroo Ernst & Young. Antud kuluanalüüs hõlmab kõiki projekti osi. • 2019 aasta veebruaris on tehtud Ülemiste reisiterminali kohta järgnev uuring: „Rail Baltica Ülemiste reisiterminali ja Tallinna Vanasadama üleeuroopalise transpordivõrgustiku vahelise raudteeühenduse (kergraudtee või tramm) teostatavuse ja tehnilise raamistiku uuring“. • 2018 aastal on valminud nii Ülemiste, kui ka Pärnu reisiterminali põhi- ja kõrvalfunktsioonide analüüs, mille on koostanud inseneribüroo Stratum. Analüüsitööde peamine eesmärk oli leida majanduslikult optimaalne ärimudel ning määrata tulevases terminalis vajalike teenuste maht ja selleks vajalik ruumivajadus lähtuvalt tulevasest prognoositud reisijate arvust. • 23.09.2013 valmis analüüs „Olemasoleva raudtee koridori kasutamise võimalikkus Rail Balticu raudtee trassi asukohana“. Analüüs annab ülevaate olemasoleva raudtee koridori lõigu Röa küla – Pärnu linn kasutamise võimalikkusest Rail Baltica raudtee trassi koridori asukohana. • Septembris 2017 valmis ka Ernst & Young poolt koostatud „Rail Baltica projekti Eesti osa planeerimis- ja ehitusfaasi riskianalüüs“. 2) Kas MKMilt on saadud kooskõlastus projektilahendusele? Rail Baltica rajamine Eestis on delegeeritud Rail Baltic Estonia OÜ-le ja MKM on kaasatud kogu projekti läbi erinevate töögruppide. Toimuvad MKM- RBE juhtrühma koosolekud, kus arutatakse ja otsustatakse teemad läbi. Eraldi projektilahenduse kooskõlastamise kohtustust Rail Balticul ei ole. 3) Kas on olemas, eel- või põhiprojekt? (kirjeldada, mis on projekti seisukohast vajalik ning tuua valmimise aeg) Ülemistes ja Pärnus on valminud põhiprojektid. Ülemiste põhiprojekt valmis mai 2022, Pärnu põhiprojekti valmis aprill 2022 ja kohalikes jaamades käib Raplamaa põhiprojekti projekteerimistöö. 4) Kas on olemas kõik vajalikud ehitusload? (kirjeldada, tuua loa saamise aeg) Ülemistes on olemas kõik raudteeinfrastruktuuri ehitusload, Detailplaneeringuga menetletavad ehituslube pole veel taotlema 1 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035, lk 24 https://mkm.ee/sites/default/files/3._tlak_18.10.2021.pdf  hakatud. Tallinna Linnavalitsus kehtestas Rail Baltica Ülemiste reisiterminali ja seda ümbritseva ala detailplaneeringu 22.12.2022. Pärnus on terminali ja lähiala ehitusluba veel menetluses. Kohalikes peatustes on ehituslubade taotlemise aeg 2023 aasta lõpp. 5) Kas maade omandamisega on alustatud? (siduda eelmise punktiga) • Ülemistes on vajalikud pooled maad omandatud. • Pärnu reisiterminali jaoks on põhimahus maad omandatud. • Kohalikest peatustest on omandatud Assaku peatuse maa ja alustatud on Kohila maa omandamine. Lisaks on osaliselt omandatud Kaisma peatuse maa. Ülejäänud peatuste osas alustatakse maade omandamisega detailplaneeringute raames koostatavate krundijaotuskavade baasilt eeldatavalt 2023 aastal. 6) Kas projekt vajab keskkonnamõjude (KMH) hindamist? Kas sellega on alustatud või on KMH teostatud? Tegemist on objektidega, mille algatamisel hinnati KSH (keskkonnamõjude strateegiline hindamine) vajadust, ning otsustati KSH jätta algatamata, kuna tegemist on objektiga, millel puudub oluline negatiivne mõju seaduse mõistes. Objektidele, millel pole detailplaneeringut alustatud (kohalikud peatused, kus pole algatatud DP) hinnatakse KSH vajadus selle algatamisel. Raudtee põhitrassi põhiprojekti projekteerimisel viiakse läbi KMH. KHM-d on algatatud 8-s lõigus kogu RB Eesti lõigul. Harjumaal ja Raplamaal on nõuetele vastavaks tunnistatud juba 2 KMH-d (1 Harjumaal, 1 Raplamaal). 7) Kas riigiabi andmise luba on olemas? (kui asjakohane) Tegemist ei ole riigiabi andmisega. 8) Kas projekti maksumuse arvutamiseks on küsitud hinnakalkulatsioone jmt? Aluseks projekteerija esitatud mahutabel ja hinnakalkulatsioon. 3.4. Kliimakindluse tagamine2 Kirjeldada lühidalt, kuidas on tagatud/tagatakse taristu tulevane kliimakindlus. Kliimakindluse tagamisega tuleb arvestada juba Kliimakindluse tagamine on protsess, projekteerimisel. mille eesmärk on vältida taristu Nii Pärnu, kui ka Ülemiste reisiterminali ning kohalike peatuste vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et projekteerimisel on arvestatud kliimamõjudega, ning selle kohanemisega järgitakse energiatõhususe esikohale (näiteks sademed, üleujutus, tuul vms). seadmise põhimõtet ja et 2023 aasta lõpuks on valmimas Rail Baltica ülene Kliimakindluse uuring, mis investeeringuprojektist tulenevate vastab Euroopa Komisjoni teatisele („Technical guidance on the climate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava proofing of infrastructure in the period 2021-2027") ja mis oleks aluseks Rail kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Baltica projekteerimisel/ehitamisel. 3.5. Projekti rakendamise üldine Projekti eeldatav alguskuupäev 31/10/2023 ajakava Esimese ehitushanke väljakuulutamine 31/10/2023 Projekti eeldatav lõppkuupäev 31/10/2029 3.6. Kui projekt on üks etapp Rail Baltic koguprojekti eesmärk on kolme Balti riigi ühisprojektina rajatav ca suuremast projektist, kirjeldada 870 kilomeetri pikkune raudtee Tallinnast Riiga ning Vilniusesse ja Kaunase projekti teisi etappe ning seda, kaudu üle Leedu-Poola piiri Poola territooriumile. mille alusel on projekt etappideks jagatud 2 Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artikliga 73: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1060 Täpsemalt „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021XC0916(03)&from=EN (sh vt B LISA)  Käesolev projekt on üheks osaks Rail Baltica rajamisel ja mis on jaotatud etappideks vastavalt nende olemusele (näiteks raudtee, reisijate rajatised, teenindavad rajatised jms). Eraldi jaotatakse etappideks veel ehitushanked: • Ülemiste ehitushanked on jagatud etappideks vastavalt rahastusvõimalustele – kokku 5 etappi. • Pärnu jaguneb kolmeks etapiks. • Kohalike peatuste ehitushanked jagatakse kaheks etapiks. Lähenemine on, et raudteerajatised rajatakse paralleelselt põhitrassiga. Ülejäänud osa (nt hooned) rajatakse enne põhitrassi valmimist ehk enne raudtee opereerimise algamist. Põhjus selles, et kuna valmis ehitatud hooneid nõuavad ka hoolduskulusid, siis kokkuhoiu mõttes ei ole vajadust neid nii vara valmis ehitada. 3.7. Loetleda projekti kõik Toetuse andmise tingimuste määruse eelnõu kohaselt on toetuse andmise tulemusena 2029. aastaks: tulemusindikaatorid ning ühenduste meetme raames näidata, mitu % rakenduskavas 1) rekonstrueeritud või uuendatud TEN-T raudteelõikusid 105 km; toodud indikaatorist projekt 2) ehitatud uusi Rail Balticu kohalikke peatusi 13 tk; saavutab. 3) elektrifitseeritud TEN-T raudteelõikusid 450 km; 4) rekonstrueeritud või uuendatud TEN-T maanteelõikusid 41 km; kliimamuutustega kohanemise meetme raames 1) rakendatud kliimamuutuste mõjude suhtes kaitsemeetmeid lainemurdjatega sadamates 4 tk; 2) rekonstrueeritud või uuendatud teeilmajaamasid 60 tk. Indikaatori 0 Indikaatori 14 % 100 14“ „14“ rakenduskava vahetase lõpptase indikaatorist (2024 lõpu (projekti (projekti seisuga) lõppemisel) lõppemisel) 3.8. Kas olete saanud/taotlenud Jah käesoleva projekti finantseerimiseks vahendeid Kirjeldada täpsemalt, millisele osale ja tegevustele, kui vastate „jah“ teistest EL programmidest, rahvusvahelistest Antud projekt on osa suuremat projektist. Konkreetselt selle investeeringu finantsinstitutsioonidest, kirjelduse aluseks olevaid tehtavaid tegevusi muudest allikatest ei rahastata. riigieelarvest jmt? Ülejäänud projekti etappe on rahastatud CINEA (European Climate, Infrastructure and Environment Executive Agency) erinevatest rahastusvoorudest: • CEF 1 Agreement number: INEA/CEF/TRAN/M2014/1045990 • CEF 6 Study Agreement number: INEA/CEF/TRAN/M2019/2098304 • CEF 6 works Agreement number: INEA/CEF/TRAN/M2019/2098073 • CEF 8 Agreement number: 101079279 — 21-EU-TC-RBGP Part VII C — CEF-T-2021-CORECOEN 3.9. Hinnang investeeringuobjekti Kui suured olid objekti iga-aastased Tegemist on uue infrastruktuuri edasistele ülalpidamiskuludele3 keskmised ülalpidamiskulud enne objektiga, millel varasemad (EUR) ja nende katmise allikad. projekti rakendamist? ülalpidamiskulud puuduvad. Kui suured on objekti iga-aastased Kuna tegemist on uue keskmised ülalpidamiskulud projekti infrastruktuuri objektiga, siis abikõlblikkuse perioodil ning pärast ehituse perioodil (abikõlblikkuse 3 Ülalpidamiskulud (sealhulgas ehitiste ja rajatiste ülalpidamiskulu, võimalikud palgakulud, mis on vajalikud tegevuste edasiseks käigushoidmiseks, IT-lahenduste ja tarkvara uuendamise ja hooldusega seotud kulud jmt) ehk info investeeringuobjekti edasise kasutuse täiendavate püsikulude suuruse ja nende katmise allikate kohta aastate lõikes projekti abikõlblikkuse perioodil ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud projekti kestvuse nõude täitmise ajal. projekti elluviimist projekti kestvuse perioodil) ülalpidamiskulud nõude täitmise ajal (kuni 5 aastat puuduvad. peale projekti lõppu)? Antud projektiga taotletakse Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide Kui ülalpidamiskulud suurenevad/ vähenevad „karp kinni“ ehitust. Seega nende aastate lõikes, siis tulebki info esitada aastate ehitamine veel hoolduskulusid lõikes. kaasa ei too. Kui aga hooned lõplikult valmis saavad, siis hinnanguline hoolduse ruutmeetri hind oleks ca 110€/m² aastas: • Ülemiste reisterminali hinnanguline kulu: 6000m² * 110€ = 660 000€ aastas • Pärnu reisiterminali hinnanguline kulu: 5800m² * 110€ = 638 000€ aastas Kohalikud peatused jagunevad suuruste järgi: • II tüübi peatus (Landmark station 568m²): Rapla • III tüübi peatus (Basic station 262,5m²): Assaku, Kohila • IV tüübi peatus (Shelters 70m²): Järvakandi, Kaisma, Tootsi, Urge, Surju, Luige, Saku, Kurtna, Häädemeeste Kohalike peatuste hinnanguline hoolduskulu peatuse tüüpide järgi: • II tüübi peatused: 568m² * 42,06€ = 23 890€ aastas * 1 peatus = 23 890€ aastas • III tüübi peatused: 262,5² * 57,81€ = 15 175€ aastas * 2 peatust = 30 350€ aastas • IV tüübi peatused: 70m² * 111,74€ = 7 820€ aastas * 9 peatust = 70 380€ aastas Kohalike peatuste hoolduskulu kokku: 124 620€ aastas Hoolduskulude hind sõltub suurel määral energiahindadest ja inflatsiooni tõusust  Täpsustada, millistest allikatest Ettevõtte tuludest ja vastavalt ülalpidamiskulud kaetakse. Raudteeseadusele raudteeinfrastruktuuri Kas seadusega on ette nähtud selliste kulude kasutustasudest. riiklik rahastamine? Selgitada. Kohalikud peatused antakse koostöökokkuleppe alusel kohalikele omavalitsustele haldamiseks. Seega hoolduskulud jäävad nende kanda. Kirjeldada täpsemalt objekti Milline on teostatava investeeringu või hangitud seadme eluiga, millal tuleb töid hilisemaid (peale projekti kestvuse korrata (litsentsi uuendada, midagi välja nõude täitmist) ülalpidamis-/ vahetada)? hoolduskulusid või siis uuendamise Hilisemate hoolduskulude tõusu lisakulusid seoses tehtava mõjutavad erinevad hinnatõusud. investeeringuga Lisanduvad ka hilisemad (nt elektri tarbimise suurenemine, teehoolde pisiremondid terminalides. kulude suurenemine seoses lisanduvate sõiduradade või kergliiklusteedega vms) 4 Taotlejal põhjendada, milleks antud projektile riigipoolne abi on vajalik ning milliste sätetega on 3.10. Kooskõla riigiabi reeglitega kooskõla lähtudes riigiabi andmise reeglitest, sealhulgas hinnata punktis 4.2 taotletava toetuse (arvestades nii osakaalu realistlikkust arvesse võttes riigiabi piiranguid. sektorispetsiifiliste- kui Tegemist ei ole riigiabi andmisega. horisontaalsete tegevustega) Tuleb täita füüsilisest isikust ettevõtjatel5 Tegemist on riigiabiga juhul kui on täidetud üks või mitu järgmistest kriteeriumidest: 1) Avaliku raha kaasamine ettevõtja investeeringutes 2) Eelise loomine: teatud soodustuse saamine 3) Valikulisus: teatud ettevõtted või teatud kaupade tootmine 4) Võimalik liikmesriikide vahelise kaubanduse mõjutamine 5) Konkurentsimoonutus või selle võimalus 3.11. Investeeringu kooskõla „ei Hinnata investeeringu mõju järgnevatele kliima ja keskkonnaalastele küsimustele sisuliselt vastates: kahjusta oluliselt“ (DNSH6) 1. Kas ja kuidas investeering panustab transpordisektori kasvuhoonegaaside heitekoguse printsiibiga. vähendamisse? Elektrirongide kasutamine vähendab transpordist tuleneva CO2 heidet läbi taastuvenergia kasutuselevõtu. Samuti üleüldine täiendava ühistranspordi loomine tagab säästlikumad liikumisvõimalused, mis on otsene mõju kliimamõju vähendamiseks.. 2. Kas ja kuidas investeering panustab transpordisektori energiakulu vähenemisse? Täiendava ühistranspordi loomine annab võimaluse vähendada energiakulu selle kaudu, et inimesed, kes hakkavad tarbima ühistransporti ei kasuta liikumiseks näiteks autosid. Ühe inimese kohta kulutatud energia väheneb, kui kasutatakse ühistransporti. 3. Kas ja kuidas vähendab investeering praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima negatiivset mõju inimestele, loodusele või varale? Kui elektrirongid hakkavad kasutama taastuvenergiat, siis see on otsene mõju kliimale. Rohelisema transpordivaliku poole liikudes on oluline vähendada üksikindiviidi liikumist suunal, kus on olemas ühistransport. Uute ühistranspordi liikide loomine aladele, kus hetkel ei ole mugav või puudub täielikult kiire ühistransport, loob võimaluse kasutada liikumiseks alternatiivset ja keskkonnale negatiivset mõju mitteavalduvat transpordiliiki ning seeläbi vähendab mõju kliimale ning mõju inimesele, loodusele ja varale. 4. Kas ja kuidas investeering parandab: 4 EL riigiabi reeglid: http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html 5 Täita ka riigiasutustel ja kohalikel omavalitsustel juhul, kui rajatakse tee või mõni muu investeeringuobjekt, mida hakkab kasutama ainult üks või mõni ettevõtja investeeringu piirkonnas. Selleks on vajalik projekti kirjelduses anda vastav ülevaade. 6 https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/2021_02_18_epc_do_not_significant_harm_-technical_guidance_by_the_commission.pdf DNSH juhis i.k. - https://www.interact-eu.net/download/file/fid/24579, DNSH juhis e.k - https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/c_2021_1054_et.pdf Kestlike investeeringute soodustamise määrus - https://estlex.ee/?id=76&aktid=213008&fd=1&leht=1  (1) veekogusid, sh pinna- ja põhjavee seisundit või ökoloogilist potentsiaali Investeeringuga ei taastata ega parandata veekogusid, samas projekteerimise käigus tagatakse, et lisanduv infrastruktuur ei kahjustaks veekogusid, sh pinna- ja põhjavee seisundit või ökoloogilist tasakaalu. Planeeritavatel objektidel puudub negatiivne mõju veekeskkonnale. Ülemiste terminali hoonete katustelt kogutav sademevesi suunatakse tualeti loputuskasti; parklatest tulenev sademevesi suunatakse läbi kohtpuhastite sademeveekanalisatsiooni. (2) mereakvatooriumi seisundit? Kuna planeeritav infrastruktuur on elektriraudtee teenindamiseks, siis elektriraudteest tulenev sademevesi, mis suunatakse läbi sademeveesüsteemi merre, ei oma negatiivset mõju mereakvatooriumile. 5. Kas ja kuidas investeering toob eeldatavasti kaasa jäätmete tekke, põletamise või kõrvaldamise vähenemise (va mittetaaskasutatavate ohtlike jäätmete põletamine)? Ehituse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku liigiti ning antakse üle vastavat luba omavale ettevõttele. Ohtlikud jäätmed kogutakse tavajäätmetest eraldi ning antakse üle ohtlike jäätmete luba omavale ettevõttele. Kasutusaegselt kogutakse jäätmed liigit ning korraldatakse nende üleandmine vastavalt omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale. Liigiti kogumisega tagatakse jäätmete ringlussevõtu suurem osakaal ning seetõttu väheneb lõppladestusse minevate jäätmete osakaal. 6. Kas ja kuidas suurendab investeering loodusvarade otsese või kaudse kasutamise tõhusust nende terve olelusringi jooksul? Ülemiste reisiterminalis on projekteerimise käigus ette nähtud mahutid, kuhu kogutakse katustelt tulenev sademevesi ning kasutatakse tualettide loputuskastides. Sellise süsteemiga vähendatakse puhta joogivee kasutamist loputuskastides. Kõik peatused on projekteeritud nii, et vee tarbimine oleks säästlik ning võimalusel projekteeritakse ka Pärnu terminali sademevee kogumist ja kasutamist loputuskastides. Siseinterjööri planeerimisel kasutatakse materjale, mida saab tulevikus taas ringlusesse võtta. Ülemiste ja Pärnu reisiterminal projekteeritakse A energiatõhusaks hooneks. 7. Kas ja kuidas investeering parandab ringmajandusega seoses pikaajalist keskkonnakasu? Ehitusmaterjalide valikul lähtutakse võimalusel taaskasutuse põhimõttest, kus oleks võimalik tulevikus materjalid taas ringlusesse viia toormeks järgmistele toodetele. 8. Kas ja kuidas investeering vähendab saasteainete heidet õhku, vette või maapinda? Mida rohkem inimesi loobub autodest ning kasutab tööle ja tagasi sõiduks ning muudeks sõitudeks taastuvenergial töötavat elektrirongi, siis sellel on otsene mõju nii õhu kvaliteedile, veele kui ka pinnasele, sest puuduvad kasutusfaasis emissioonid õhule, veele ja pinnasele. Fossiilkütusel töötavad masinad (nt autod ja bussid) paiskavad õhku saasteained kogu kasutusperioodi. Rataste kulumisel tekivad tahked osakesed, mis liiguvad sademeveega nii vette kui ka pinnasesse. Samuti satub kütusereostuse tõttu saasteaineid vette ja ka pinnasesse. 9. Kas ja kuidas investeering võib parandada: (1) ökosüsteemide seisundit ja vastupidavust; Taastuvenergial töötavate rongide kasutamine inimeste poolt vähendab otseselt negatiivset mõju kliimale ning sealt omakorda kogu ökosüsteemile läbi selle, et puuduvad fossiilkütuseid tarbivate masinatega sarnased emissioonid. (2) elupaikade ja liikide, sh ELi poolt esile toodud liikide, kaitsestaatust? Ülemiste ja Pärnu reisiterminali ning kohalike peatuste puhul ei ole tegemist projektiga, mis parandaks elupaikade ja liikide kaitsestaatust. 3.12. Investeeringu seos Eesti 2035 Hinnata investeeringu mõju horisontaalsetele põhimõtetele läbi Eesti 2035 sihi „elukeskkond“ – eelkõige, kas investeeringul on seos (milline?) või ei ole (allpool on lihtsustamiseks mõju sihiga „elukeskkond“ ja kirjeldus koos abistavate küsimustega toodud): horisontaalsete põhimõtetega 1. Võrdsed võimalused ja sooline võrdõiguslikkus (Kas taristu on ligipääsetav ja lihtsasti kasutatav 8-80 aastastele inimesele olenemata tema unikaalsetest eripäradest? (olenemata siis soo, vanuse, keele, usulise või muu veendumuse, etnilise või rahvusliku päritolu, tervise, puude, seksuaalse sättumuse või muu seotud põhjuse tõttu)) Kõik raudteejaama platvormidele on tagatud juurdepääs liftide ja platvormidega. Reisiterminalides ja peatustes arvestatakse universaalse disaini ja kõiki kaasava keskkonna põhimõtetega, ning jälgitakse, et tagatud oleks sooline võrdõiguslikkus ning kõigile antud võrdsed õigused ja võimalused. 2. Ligipääsetavus7 (Kas taristu planeeritakse ja ehitatakse selliselt, et see oleks ühiskonna liikmetele kättesaadav eneseteostuseks terve elukaare ulatuses (8-80 printsiip)? Kas lahendus on ligipääsetav liikumispuudega inimesele? Kas lahendus on ligipääsetav kuulmispuudega inimesele? Kas lahendus on ligipääsetav nägemispuudega inimesele? Kas lahendus on ligipääsetav intellektipuudega inimesele?) Projekteerimise käigus on arvestatakse võimalusel erinevate huvirühmadega (nt erinevate liikumisviisidega inimestega – kergliiklejad ja jalakäijad). Projektlahendus järgib 7 TEN-T raudtee- ja maanteevõrgustike rajamisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu suunistest üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ja selles sätestatud ligipääsetavuse nõuetest (määruse ettepanek COM(2021) 812 final artiklid 49, 19 ja 31). Hetkel kehtivas TEN-T määruses ligipääsetavuse teemasid veel käsitletud pole. Sotsiaalministeeriumi soovitusel tuleb lähtuda COM(2021) 812 määruse ettepanekust (mis võetakse vastu 2023) ning maantee- ja raudteetransporditaristu arendamisel arvestada ligipääsetavuse kui horisontaalse põhimõttega ja läbivalt pöörata tähelepanu erivajadustega inimeste ligipääsetavuse ja ohutuse tagamisele. Raudtee- ja maanteeületuskohtade kõnni- ja jalgrattateede puhul tuleb tagada ohutus ja ligipääsetavus erivajadusega inimestele. Taristu planeerimisel tuleb liiklusohutuse tagamiseks arvestada vähem kaitstud liiklejate, eelkõige piiratud liikumisvõimega inimeste vajadustega.  rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja standardeid ligipääsetavuse tagamiseks erinevate liikumisviiside ning erinevate tervisenäitajatega inimestele. 3. Regionaalne tasakaalustatus (Kas ja kuidas investeering mõjutab inimeste liikumis- ja ühendusvõimalusi (sh transporditaristu ja ühistranspordi kättesaadavus ja kvaliteet) eri piirkondades erineval moel? Kas ja kuidas soodustab investeering üle-eesti ühetaoline rakendamine piirkondade vaheliste erinevuste vähenemist ühendusvõimaluste osas?) RB raudteetrassi läbib Eestis 213 km ja läbides sealjuures põhja-lõuna suunal Harju-, Rapla- ja Pärnumaa maakondi (10 erinevat KOV-i terrotooriumi). Trassikoridori valik on tehtud maakondadest laekunud ettepanekuid arvestades. Peaaegu kõik RB kohalikud peatused rajatakse sellistesse asukohtadesse, kus täna rongi kasutamise võimalus puudub, sidudes ära võimalused teiste ühistranspordi võimalusetega. 4. Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine (Kas lahendus mõjutab kasvuhoonegaaside heidet? Kas lahendus arvestab kliima muutumisega (kliimakindel lahendus) – liigsed sademed, üleujutused, tormid, põud, ekstreemsed külmakraadid) Lahendus mõjutab kasvuhoonegaaside heidet ehk tänu peatuste rajamisega väheneb autotranspordil liiklemine ja ning väheneb kasvuhoonegaaside heide transpordi valdkonnast, sest väheneb fossiilkütuste tarbimisest tekkivad kasvuhoonegaasid. Käsitletud objektide projekteerimisel on arvestatud kliima muutustega ehk on loodud kliimakindel lahendus. Ülemiste terminali asukoht on merepinnast sellisel kõrgusel, et üleujutuste ohu korral ei ole reisiterminal mõjutatud. Samuti on konstruktsioonide valikul lähtutut kliimakindlatest lahendustest tormide ja sademete, külmakraadide osas. 5. Keskkonnahoid (Kas lahendus mõjutab looduskeskkonda, sh õhku, vett, pinnast, taimestikku ja loomastikku? Kas lahendus mõjutab jäätmete tekke või taaskasutamise suurenemist või vähenemist? Kas lahendus mõjutab inimeste keskkonnateadlikkust, keskkonna-alaseid hoiakuid, käitumist või väärtusi?) Kõigi peatuste puhul on tegemist objektidega, mis mõjutab looduskeskkonda, kuid mille projekteerimisel on arvestatud, et projekt ei põhjustaks reostust looduskeskkonda, ressursikasutus oleks säästlik ning hooned oleksid A-energiahooned ehk siis energiatõhusad. Ülemistel, Pärnus ja ka kohalikes peatustes on päiksepaneelid ja Ülemistel kasutatakse ära sadevett toalettides. Suurim jäätmeteke on ehitusaegne, kus jäätmed kogutakse kokku liigiti ning suunatakse taaskasutusse või ringlusesse läbi jäätmejaama. Kasutusaegselt kogutakse tekkivad jäätmed eraldi ning suunatakse taaskasutusse maksimaalselt ning kohalikku jäätmehoolduseeskirja järgides. 4. PROJEKTI HINNANGULINE KOGUMAKSUMUS 4.1. Projekti hinnanguline kulu- ja tegevusplaan Projekti eelarve koostatakse põhitegevuste lõikes ning vajadusel esitatakse täpsem liigendus Tegevuse kirjeldus/ kulu Tegevuse Tegevuse Tegevuse tulemus Kirjeldada, kas on ajavahemik hinnanguline või indikaator, et eeldada või on näha maksumus määratleda seda, riske, mis ohustavad (KK/AAAA- (eurodes, kas tegevus on ellu tegevuse/toimingu KK/AAAA) käibemaksuta) viidud ja allikas, elluviimist mis seda kinnitab tähtaegselt või üldse Maa omandamine - 0€ - Riskid maandatud – (max 10% projekti abikõlblikest8 maad kuludest) omandatakse/on omandatud muudest finantsallikatest. Soetatavad seadmed ja - 0€ - - masinad (loetleda) Ehitustööd, Ehitus-/ 10/2023-10/2029 37 257 000 € Ülemiste Kehtestatud omanikujärelevalve reisiterminali „karp detailplaneeringu (Ülemiste reisiterminal) kinni“ vaidlustamise oht. Lisaks ehitushindade tõus ja hangete vaidlustamise oht. Ehitustööd, Ehitus-/ 10/2023-10/2029 11 578 000 € Pärnu reisiterminali Ehitushindade tõus ja omanikujärelevalve (Pärnu „karp kinni“ hangete reisiterminal) vaidlustamise oht. 8 Abikõlblikud kulud on sarnased perioodi 2014–2020 toetuse andmise tingimuste määruse §-s 7 tooduga.  Ehitustööd, Ehitus-/ 10/2023-10/2029 16 200 000 € Vastavalt seatud Viivitused omanikujärelevalve eesmärgile detailplaneeringute (Kohalikud peatused) kohalikud peatused menetlemises ja rajatud otsuste vaidlustamise oht. Viivitused projekteerimisel. Lisaks ehitushindade tõus ja hangete vaidlustamise oht. PROJEKTI EELDATAV ABIKÕLBLIK MAKSUMUS KOKKU 65 035 000 € (ilma käibemaksuta) Abikõlblik käibemaks (riigiasutus, KOV) 0€ Mitteabikõlblik käibemaks (äriühing) 13 007 000 € 4.2. Taotletav toetuse osakaal % abikõlblikest kuludest (max 85 % 73,07%9/85%10) (siduda riigiabi reeglitega p 3.9 kuna maksimaalset toetuse abimäära mõjutavad ka riigiabi reeglid) 4.3. Projekti eeldatava maksumuse Kas on arvestatud ehitushinnaindeksi muutumisega ajas ja ruumis? Millel põhineb punktis 4.1 toodud eelarve (nt pakkumised, maksumuse eeluuring, riigihange – arvutamise metoodika kirjeldus. näidata eraldi eri komplekstööde lõikes)? Punktis 4.1 toodud summa vastab RB projekti eelarves planeeritud summale ja see tugineb projekteerijate poolt koostatud prognooseelarvetel, sisemisel eelarvestamisel rahastuse taotlusvoorudeks ning mahuliselt samaväärsete objektide maksumuste võrdlusele. Vastavalt RB projektijuhtimise korrale korrigeeritakse hindu vastavalt ehitushinnaindeksile. 5. HINNANG PROJEKTI TASUVUSELE 5.1. Projekti eeldatavad kulud ning finantstulud ja sotsiaalmajanduslikud tulud rahalises väärtuses ning hinnangu metoodika. Kogu Rail Baltica kohta on 30.04.2017 valminud kuluanalüüs („Rail Baltica Global Project Cost-Benefit Analysis“), mille viis läbi Rail Baltica tellimuse alusel audiitorbüroo Ernst & Young. Antud kuluanalüüs hõlmab kõiki projekti osi. (Lähtuma peab tulu-kulu analüüsi põhimõtetest. Esmastes arvutustes kasutatakse reaalset diskontomäära 4%, arvutustes11 peab välja tooma peamiste tulude ja kulude tekkimise eeldused (sh prognoosid tuleviku kohta), jälgitav peab olema arvutuskäik ning välja toodud lõpptulemused (sh projekti tasuvuse näitajad, finantseerimisvajak jne). Kui pole finantstulu, siis muu mõju/tulu – kaudne tulu või kuidas soosib kaudselt tulude suurendamist, prognoositavad tulu tõus, efektiivsem töö, ajasääst jmt) 5.2. 12 Eeldatav positiivne mõju looduskeskkonnale. Võimalusel esitada mõju rahalises väärtuses ja tuua tähtsaimad mõjuindikaatorite väärtused kontrollaastate lõikes (2021/2024/2029). Rail Baltica reisijateveoks vajalike peatuste väljaehitamine on kooskõlas Transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021-2035, mille üheks mõõdikuks on vähendada Eesti transpordi CO2-heidet 1700 kilotonnini (kt) ehk 669,05 kt võrra võrreldes 2019.aastaga. (Kliimapoliitika. Võtta arvesse CO2, NOx jt vähenemise eeldust, rajatiste keskmise eluea pikenemist, kütusekulu vähenemist jmt kus asjakohane, v.a p 5.1 kajastatud sotsiaalmajanduslikud tulud) 9 kliimamuutustega kohanemise meetme raames on toetuse maksimaalne abimäär 73,07% (sh sadamate puhul kuni 70%) projekti abikõlblikust kogumaksumusest 10 ühenduste meetme raames on toetuse maksimaalne abimäär 85% projekti abikõlblikust kogumaksumusest 11 Abiks taotlejale: https://www.rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/taotlusvoorud/abiks-taotlejale#uldised-juhendid. Transpordiametil piisab teeprojektide hindamise/järjestamise arvutustabelist koos lihtsustavate selgituste ja kokkuvõttega. 12 Infoks taotlejale: koos taotlusega tuleb rakendusüksusele hiljem esitada ka kliimamuutuste leevendamise analüüs. Soovituslik on kasutada Euroopa Komisjoni metoodikat: https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/23a24b21-16d0-11ec-b4fe-01aa75ed71a1/language-en 2021.a ja varem juba projekteeritud lahenduste korral või läbi viidud KMH korral tuleb näidata kas ja kuidas/ millises ulatuses on kliimamuutuste leevendamise analüüs KMH käigus tehtud ning kliimakindlus (projekteerimisel) tagatud. Kliimamuutuste leevendamise analüüs tuleb esitada nii KMH juures kui ka keskkonnamõjude eelhinnangu puhul.  5.3. Taotleja eelhinnang negatiivsete keskkonnamõjude kohta ja maandamismeetmed, kus seadusest tulenevalt on vajalik keskkonnamõjude hindamine (nt uute transpordikoridoride loomine jmt). Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide osas algatatud DP juurde otsustati keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) jätta algatamata lähtuvalt koostatud eelhinnangutest. Kohalikest peatustest 7-le on algatatud DP ning KSH on jäetud algatamata. Teiste kohalike peatuste keskkonnamõju hindamise vajalikus selgub DP algatamise käigus, kui koostatakse vastav eelhinnang. (Kirjeldada, milliseid keskkonnamõjude leevendamise viise konkreetse investeeringu juures kasutatakse: nt ökoduktid, müratõkkeseinad, sujuvam liiklus, kuidas on tagatud rohevõrkude toimimine ja ökosüsteemide jätkuv sidusus, sekundaarsete materjalide kasutus, pinna- ja põhjavett ning elurikkust säästvad taristuehituse lahendused, mereakvatooriumi hea seisundi tagamine jmt) 6. PROJEKTI PARTNERID 6.1. Kas projekti kaastakse partner(id)? Ei kaasata 6.2. Partneri seaduslik esindaja (nimi). Kontaktandmed. - 6.3. Loetleda partneri tegevused projekti raames. Võimalusel tuua rahaline maht, mida partneri tegevused katavad. - KINNITUS Allakirjutanuna, olles toetust taotleva organisatsiooni projekti eest vastutav esindusõiguslik isik (volitus lisatud), kinnitan, et kõik käesolevas investeeringu ettepanekus toodud andmed on õiged ja usaldusväärsed ning olen valmis andma selgitusi toodud väidete kohta. Nimi: Anvar Salomets Ametikoht: juhatuse esimees Allkirjastatud digitaalselt Aeg ja koht: 06.01.2023, Tallinn