Majandus- ja taristuministri 24. augusti 2020. a määruse nr 51 „Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine

MÄÄRUS 11.01.2023 nr 2 Majandus- ja taristuministri 24. augusti 2020. a määruse nr 51 „Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Majandus- ja taristuministri 24. augusti 2020. a määruses nr 51 „Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulit täiendatakse pärast arvu „5“ sõnadega „ning riigieelarve seaduse § 531 lõike 1“; 2) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse arv „1 500 000” arvuga „2 000 000”; 3) paragrahvi 25 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „arvatud“ sõnadega „rekonstrueerimis- ja projekteerimistööde osas“; 4) paragrahvi 25 lõiked 41 ja 42 sõnastatakse järgmiselt: „(41) Lõikes 4 sätestatud toetuse suurendamise taotlusega esitab toetuse saaja EISile rekonstrueerimis- ja projekteerimistööde uue maksumuse ja nende suurenemise põhjenduse. (42) Rekonstrueerimis- ja projekteerimistööde toetuse summat võib suurendada kuni kümme protsenti taotluse rahuldamise otsuses sätestatud vastava rekonstrueerimis- või projekteerimistöö maksumusest.“. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  05.01.2023 Majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 24. augusti 2020. a määruse nr 51 „Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Määrust muudetakse seoses 2022. aasta riigieelarve täiendava liigendamisega. Vabariigi Valitsuse 01.12.2022. a korralduse nr 337 „Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. a korralduse nr 452 „2022. aasta riigieelarve täiendav liigendamine“ muutmine“ lisa 1 kohaselt suunatakse investeeringutoetuse kodutoetus lasterikaste perede eluasemetingimuste parandamiseks jääk summas 1,4 mln eurot korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse täiendava rahastusvajaduse katteks. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS) viib ellu pilootprojekti, mille raames korterelamuid rekonstrueeritakse tehases toodetud soojustuselementidega. See innovatiivne lähenemine võib õnnestumisel omada suurt mõju kogu Euroopa ja Eesti senisele rekonstrueerimispraktikale, sest kiirendab elamute soojustamist ja vähendab elanikele töödega seotud ebamugavusi. Uute lahenduse elluviimine on ettevõtjatele olnud riskantne. Tulenevalt katkenud tarneahelatest, ehitusmaterjalide hinna ja tööjõukulude kallinemisest on realiseerunud risk, et projektis osalevad ehitajad ei ole võimelised 2021. aastal tehtud pakkumiste alusel töid teostama. Määruses on sätestatud võimalus toetussumma suurendamiseks ehitushindade kallinemise korral, kuid EISil puuduvad vahendid, mis võimaldaksid toetuse summa suurendamist kõikide meetmes osalevate korteriühistute puhul. Meetmes on 19 haldusotsuse saanud toetuse saajat, neis elamutes on 823 korterit, mis tähendab, et projekti ebaõnnestumisel jääks ligikaudu 1700 inimese elamistingimused parandamata või rekonstrueerimisprotsess pooleli. Meetme puudujääk on samas suurusjärgus lasterikaste perede kodutoetuse taotluste menetlemisjärgse jäägiga. Lasterikaste perede kodutoetuse vahendite vähene kasutus on tingitud asjaolust, et asjakohase määruse tingimuste kohaselt saab toetust taotleda, kui taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta keskmine maksustatav tulu leibkonnaliikme kohta on kuni 355 eurot kuus. Maksustatavaks tuluks loetakse tulumaksuseaduses vastavalt sätestatud tulud. Kuna 2021. aastal oli kõigil võimalik taotleda väljamakset II pensionisambast, mis loetakse maksustatavaks tuluks, ületas paljude sihtgruppi kuuluvate perede keskmine maksustatav tulu leibkonnaliikme kohta eelnimetatud piiri. EISile laekus taotlusi kogusummas 2,7 mln eurot, millest rahuldati ligikaudu 1,6 mln euro mahus taotlusi, peamine taotluste mittevastavuse põhjus oli maksustatava tulu piiri ületamine. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 1 625 6366, e-post: [email protected]). Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse majandus- ja taristuministri 24. augusti 2020. a määruse nr 51 „Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 03.06.2022, 8. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast punktist. Punktiga 1 täiendatakse määruse preambulit osundusega riigieelarve seadusele. Riigieelarve seaduse preambulisse lisamisega toetuse andmise tingimustes täiendavaid muudatusi ei kaasne. Muudatus võimaldab projekte rahastada lisaks kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumiste vahenditele riigieelarve vahenditest. Eelnõuga muudetakse atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud määrust kuna võrreldes aastatega 2020–2021 on oluliselt kasvanud korterelamu rekonstrueerimis- ja projekteerimistööde hinnad ja suurenenud võimalikud riskid meetme eesmärkide saavutamisel. Määruse § 25 lõigete 4–42 kohaselt on taotluse rahuldamise otsusega rekonstrueerimistöödele eraldatud toetuse summat võimalik suurendada eeldusel, et ehitushinnaindeks on § 6 lõike 1 punktides 1–12 nimetatud tööde elluviimisel võrreldes taotluse rahuldamise otsuse tegemise hetkega tõusnud vähemalt 2% võrreldes vahetult eelneva kvartaliga või kokku 6% taotluse rahuldamise otsusest 12 kuu jooksul. Põhjendatud taotluse alusel on võimalik juhul, kui rekonstrueerimistööd kallinevad kuni 10% võrreldes varasema pakkumusega, suurendada toetuse summat kuni 10% rekonstrueerimistööde algses pakkumuses toodud maksumusest. Ehitusturu olukord avaldab otsest mõju ehitamise hinnale. Toetuse summa sisaldab lisaks rekonstrueerimistöödele teisigi abikõlblikke kulusid nagu näiteks ehitusprojekti koostamise kulu. Rekonstrueerimistööde väliseid kulusid kehtiva regulatsiooni kohaselt ei suurendata. Seega on võimalik toetuse summa suurendamine sõltuvuses ehitus- ehk rekonstrueerimistööde maksumuse suurenemisega. Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2022. aasta kolmandas kvartalis võrreldes 2022. aasta teise kvartaliga 3,8% ning võrreldes möödunud aasta sama ajavahemikuga 17,4%. Ehitushinnaindeksi väärtust kolmandas kvartalis võrreldes 2021. aasta sama perioodiga mõjutas eelkõige materjalide kallinemine, mis andis kaks kolmandikku indeksi kogutõusust. 2022. aasta teise kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule 2,9%, mehhanismidele 2,1% ja materjalidele 4,4%. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis võrreldes 2021. aasta kolmanda kvartaliga 16,4% ja võrreldes tänavuse aasta esimese kvartaliga 5,6%. 2 Seega on ehitushinnaindeksi tõus põhjustanud rekonstrueerimistööde kallinemise, mille osaline kompenseerimine toetuse summa suurendamise läbi on projekti elluviimise seisukohalt otsustava tähtsusega. Lisaks ehitushinnale on tööjõukulude kasvu tõttu suurenenud ka projekteerimistööde maksumus. Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2022. aasta kolmandas kvartalis 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Punktides 3 ja 4 kavandataksegi muudatus, mille kohaselt on võimalik toetuse summa suurendamisel lisaks arvestada projekteerimistööde kallinemist. Vastavatele tegevusele eraldatud toetuse summa saab tõusta kuni 10% sellest summast, mis oli algselt selle tegevuse maksumus. Näiteks kui rekonstrueerimise algne maksumus oli 1 miljon eurot ning projekteerimise algne maksumus 50 000 eurot ehk kokku 1 050 000 eurot, siis muudatuse kohaselt on võimalik seda summat suurendada 105 000 euro võrra ehk lõplik toetuse summa rekonstrueerimisele ja projekteerimisele võib olla 1 155 000 eurot. Punkti 2 kohaselt tõstetakse korterelamu rekonstrueerimise projekti piirsummat eesmärgiga tagada lubatud toetuse summat, toetuse osakaalu projekti kogueelarvest ja tasakaalustada ehitushindade olulist kallinemist. Muudatuste jõustumine on vajalikuks garantiiks meetme eesmärkide saavutamisel. Kuna ehitushinnad on oluliselt tõusnud, siis on see ainus võimalus tagada, et rahuldatud projektid on võimalik ellu viia ja korterelamud määruse nõuete kohaselt rekonstrueerida. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei puuduta Euroopa Liidu õigust. 4. Määruse mõjud Muudatustel on positiivne mõju meetme eesmärkide saavutamisele tagades projektide täiendava vajaliku rahastamise. Otsene mõju regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale ning laiemalt majandusele tuleneb läbi käimasoleva toetusmeetme, mitte läbi eelnõu, mille mõju on kaudne tagades toetusmeetme rakendamise. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele vms otsest või kaudset olulist mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid, kulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 3 Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi vahendusel Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. 4 -864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 11.01.2023 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 2 delta_docName \* MERGEFORMAT Majandus- ja taristuministri 24. augusti 2020. a määruse nr 51 „Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel. Majandus- ja taristuministri 24. augusti 2020. a määruse s nr 51 „Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulit täiendatakse pärast arvu „5“ sõnadega „ning riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1“; 2) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse arv „1 5 00 000” arvuga „ 2 0 00 000”; 3) paragrahvi 25 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „arvatud“ sõnadega „rekonstrueerimis - ja projekteerimistööde osas“; 4 ) paragrahvi 25 lõiked 4 1 ja 4 2 sõnastatakse järgmiselt: „(4 1 ) Lõikes 4 sätestatud toetuse suurendamise taotlusega esitab toetuse saaja EISile rekonstrueerimis - ja projekteerimistööde uue maksumuse ja nende suurenemise põhjenduse. (4 2 ) Rekonstrueerimis - ja projekteerimistööde toetuse summat võib suurendada kuni kümme protsenti taotluse rahuldamise otsuses sätestatud vastava rekonstrueerimis - või projekteerimistöö maksumusest. “. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Riina Sikkut delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ahti Kuningas delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT kantsler