Avalik konsultatsioon Elering AS elektri bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika ja bilansilepingu tüüptingimuste kohta

Saatja: "Ando Möldre" <[email protected]> Saaja: "Konkurentsiamet", "MKM info" Teema: RE: Avalik konsultatsioon Elering AS elektri bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika ja bilansilepingu tüüptingimuste kohta Kuupäev: 2023-01-11 08:23 Tere, Saadan siinkohal registreerimisnumbriga varustatuna, juba saadetud kirja. Lugupidamisega, Ando Möldre Regulaatorsuhete juht Eesti Energia AS <https://www.linkedin.com/company/eesti-energia> <https://www.facebook.com/EestiEnergia/> <https://www.instagram.com/eestienergia/> &#43;372 512 8364 | [email protected] Lelle 22, 11318 Tallinn | www.energia.ee Konkurentsiamet E-kiri: [email protected] 10. jaanuar 2023 nr EN-JUH-5/1 Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium E-kiri: [email protected] Eesti Energia AS kommentaarid ja ettepanekud avalikule konsultatsioonile elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika ja bilansilepingu tüüptingimuste muutmise kohta 28. novembril 2022 algatas Konkurentsiamet avaliku konsultatsiooni bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika ja bilansilepingu tüüptingimuste muutmise kohta. Sellega seoses edastame teile Eesti Energia AS (EE) kommentaarid ja ettepanekud. Sissejuhatuseks peame vajalikuks märkida, et avalikule konsultatsioonile esitatud ettepanekud omavad ulatuslikku mõju Eesti elektrisüsteemi varustuskindlusele, Eesti ja laiemalt regiooni elektrituru toimimisele ning Eestis asuvate elektritootmise varade konkurentsivõimele enda piiriüleste konkurentide suhtes. Seetõttu EE tänab võimaluse eest rääkida kaasa sedavõrd oluliste küsimuste käsitlemisel. Oleme ühtlasi seisukohal, et leitavad lahendused peavad, arvestades nendes ettepanekutes puudutatud teemade mastaapset energiapoliitilist mõju, olema igakülgselt läbi kaalutud ning omama pikaajalist ja tasakaalustatud perspektiivi. Seoses viimasega peame vajalikuks märkida, et avalikule konsultatsioonile esitatud ettepanekutes on mitmeid küsitavusi ja kitsaskohti. Samas oleme arvamusel, et teemade hoolika(ma)l läbikaalumisel on võimalik leida lahendusviise, kuidas tagada bilansiteenuse kulude rahastamine jätkusuutliku(ma)l moel. EE esitab selleks ka oma tähelepanekud ja ettepanekud. 1. Hinnang avalikule konsultatsioonile esitatud materjalidele Tuginedes Eesti ja EL elektritururegulatsioonides sätestatud läbipaistvuse ja turuosaliste kaasatuse põhimõtetele ja põhiseaduses (PS) sätestatud põhiõiguste kaitsenormidele, teeb EE ettepaneku, et konsultatsiooni materjale täiendatakse kirjalikus vormis vähemalt järgmise informatsiooniga: (i) lisada pakutavate muudatuste kohta seletuskiri, koos detailsete selgitustega iga pakutava muudatuse kohta. Eesmärk on selgelt saada aru, millist probleemi soovitakse iga konsultatsioonile esitatud ettepanekuga lahendada. EESTI ENERGIA AS Lelle 22, 11318 Tallinn Reg. kood 10421629 Tel 465 2222 [email protected] Faks 465 2200 www.energia.ee  Ilma asjakohase seletuskirjata on keeruline aru saada mis on pakutud meetme eesmärgiks ja seega hinnata meetme legitiimsust, mis on põhiõiguse riive üheks eelduseks. Samuti on muudatuste kohta seletuskirja esitamata keeruline hinnata, kas pakutud meede on sobiv eesmärgi saavutamiseks, kas pakutud meede on vajalik (mõni teine meede on/ei ole vähem koormav) ning proportsionaalne kitsamas mõttes, ehk kas pakutud meede on/ei ole soovitud eesmärgiga võrreldes ebaproporstionaalselt koormav. Teisisõnu, ilma muudatuste kohta seletuskirja esitamata on võimatu teostada pakutud muudatuste propotsionaalsuse testi, mis on samuti vajalik läbida põhiõiguse riive korral (PS § 11 kommentaarid). Käesoleval juhul võib süsteemihalduri poolt pakutud meetme puhul olla tegemist elektritootja ja bilansihalduri omandi- ja tegevusvabaduse põhiõiguse riivetega. PS § 11 kohaselt, õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. (ii) lisada pakutud meetmete kohta mõjude analüüs, mis selgitaks mida iga konkreetne pakutud muudatus endaga kaasa tooks. Analoogiat kohaldades tuleks energeetika kui elutähtsa valdkonna puhul lähtuda hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast. Mõjude analüüs on osa ülalnimetatud proportsionaalsuse testist, mille alusel saab hinnata, kas valitud meede ka tegelikult aitab saavutada legitiimset eesmärki ning on vajalik ja ebaproportsionaalselt mittekoormav. (iii) lisada dokumentides esitatud muudatusettepanekute juurde arvutusvalemid ja näidisarvutused. Eesmärk on selgelt mõista, kuidas täpselt süsteemihaldur kavatseb erinevaid hinna- ja tasukomponente arvutada. Ilma nimetatud täiendusi tegemata ei ole turuosalised tegelikkuses konsultatsiooni kaasatud, sest pakutud meetmete hindamisel on turuosalised sunnitud tegelema oletamisega või spekuleerimisega ega tea mida pakutud meede on määratud lahendama ja kuidas pakutud meede võiks toimida. Sellest tulenevalt ei saa süsteemihalduri pakutud muudatusi pidada ka läbipaistvateks. Samas on läbipaistvus ja kaasatus protseduurilise õiguse ja ka õigluse alustalad ning selle järgimine kinnitab õigusriigi kehtivust. 2 2. Hinnang süsteemihalduri pakutud muudatustele Kehtiv bilansiteenuse hind sisaldab järgmisi komponente: • reguleerimisvõimsuse ja -energia ostuks tehtud põhjendatud kulutused; • süsteemivälise avatud tarne ostuks tehtud põhjendatud kulutused; • bilansienergia ostuks bilansihalduritelt tehtud põhjendatud kulutused; • bilansiteenuse osutamisega kaasnevad põhjendatud administratiivkulud. Seejuures on oluline märkida järgmisi asjaolusid: • arvestades Eesti elektrisüsteemi praegust toimimist Venemaa ühendelektrisüsteemi integreeritud osana, ei ole süsteemihaldur seni teinud eraldi kulutusi reguleerimisvõimsuste, primaar- (sageduse hoidmise) ja automaatsagedusreservide energia ostuks, kuna need kulutused on eeldatavalt sisaldunud süsteemivälise avatud tarne arveldustes Venemaa süsteemihalduri esindajaga, mis on olnud energiapõhine arveldus; • bilansihalduri poolt tasutava ebabilansi tunnihinna juurde arvestab süsteemihaldur kuu keskmise nn neutraalsuskulu ehk lisatasu, mis on mõeldud katma süsteemivälise avatud tarne kulu ning samuti neid lisakulusid, mis tekivad näiteks kui süsteemihaldur tellib reguleerimisvõimsust rohkem kui süsteemi tasakaalustamiseks on vaja. Arvestades, et Balti süsteemihaldurid on poliitilistel põhjustel otsustanud võtta eesmärgiks hoida elektribilanssi Venemaa suhtes mõõdukas süsteemses ülejäägis, on nimetatud neutraalsuskulu suurus tõusva trendiga (ostetakse elektri reguleerimisvõimsust kallilt ja tekkiv bilansienergia ülejääk müüakse Venemaa süsteemihaldurile edasi odavalt). Samuti on oluline tähele panna, et kehtiv neutraalsuskulu sisaldab ainult energiapõhiseid kulusid, kuid ei hõlma nt võimsuspõhiseid kulusid; • bilansiteenuse osutamisega kaasnevad süsteemihalduri administratiivkulud on olnud jaotatud bilansihaldurite vahel mitte üksiti lähtuvalt iga bilansihalduri poolt tekitatud ebabilansist, vaid sellest, kui suur on iga bilansihalduri portfellis oleva elektritootmise ja -tarbimise maht. See tähendab, et kõigi kaheteistkümne Eestis registreeritud bilansihalduri hulgast on süsteemihalduri administratiivkulude hüvitamise koormus langenud peamiselt EE-le kui suurima tootmise ja tarbimise mahuga bilansihaldurile. Seega võib öelda, et tänased Eesti (ja ka teiste Balti riikide) elektrienergia bilansiteenuse maksumust määravad kulud on olulises mahus põhjustatud süsteemihalduri(te) otsustest, mis ei ole otseselt seotud süsteemi tasakaalus hoidmise vajadusega, vaid on segu erinevatest poliitilistest, tehnilistest jne kaalutlustest. Seejuures on süsteemihaldurite poolt rakendatud Balti elektrisüsteemi tasakaalustamise meetmed oluliselt suurendanud elektribilansi juhtimisega seonduvaid kulusid, mis on läinud Eesti bilansihalduritele ja elektritarbijatele kalliks maksma. 2022. aasta suvel juhtisid Eesti bilansihaldurid ka Konkurentsiameti tähelepanu Balti süsteemihaldurite poliitilise iseloomuga otsuse1 mõjudele, kui eelnimetatud neutraalsuskulu komponendi suurus väljus kontrolli alt. 1 https://elering.ee/balti-susteemihaldurid-asuvad-hoidma-energiabilanssi-venemaa-suhtes-tasakaalus 3 Viimane oli tingitud sellest, et Balti riikide süsteemihaldurite poolt Venemaa süsteemihaldurile müüdud bilansienergia kogus suurenes hüppeliselt ning sellele vastavalt tõusis ka neutraalsuskomponendiga seonduva kulu suurus (ACE – nn area control error): Tegemist on olulise kuluga bilansiteenuse hinnas. Käesolevale avalikule konsultatsioonile esitatud ettepanekutest nähtub, et senine bilansiteenuse kulude hüvitamise korraldus ei ole süsteemihalduri hinnangul enam piisav, et katta kõiki tekkivaid kulusid, eriti lähtudes kavandatavast Balti elektrisüsteemi (BRELL-ist) de-sünkroniseerimise perspektiivist. Eelkõige tunnevad end praeguses olukorras ohustatuna väiksemad bilansihaldurid, kelle jaoks süsteemihalduri suurenenud ja edaspidi tõenäoliselt veelgi suurenevad kulud on majanduslikult koormavad, kuna nende bilansihaldurite ebabilanss on reeglina ebaproportsionaalselt suur võrreldes nende portfelli mahuga. Lahendusena nähakse selles olukorras seda, et rohkem bilansiteenuse kulusid tuleks üle kanda elektritarbijatele ja -tootjatele. Kuna Eestis on enim elektritarbijaid ja -tootjaid EE bilansiportfellis, siis tooksid avalikule konsultatsioonile esitatud ettepanekud kaasa bilansikulude suurenemise eelkõige EE-le, sest pakutud muudatuste mõjul suurenevad bilansiteenuse kulu tasud nendel bilansihalduritel, kes on suurema portfellimahuga (BRP1) ning kes põhjustavad vähe bilansienergiat (BRP3). Näide muudatuste mõjust bilansihalduritele BRP1, BRP2 ja BRP3: 4 Lähtudes pakutud muudatusettepanekutest on EE arvutanud välja bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika ja bilansilepingu tüüptingimuste muutmise koond- finantsmõju EE-le, mis on järgmine: ➢ Mõju muudatuste jõustumise järgsel esimesel 11 kuul: täiendav bilansikahjum EE-le on 7,9 miljonit eurot; ➢ Muudatuste pikaajaline mõju: täiendav bilansikahjum EE-le on 2,8 miljonit eurot aastas. EE ei ole selliste kuludega arvestanud ega saagi olla nendega arvestanud, kuna metoodika ja tüüptingimuste muutmise kohta avati avalik konsultatsioon alles 28. novembril 2022. See kulu ületab oluliselt sõlmitud teenuste lepingutes kokku lepitud marginaalne ja selle kulu edasikandmine klientidele eeldab teenuste lepingute muutmist, mida ei ole võimalik teha ilma mõistliku ettevalmistusajata – või ei ole üldse võimalik teha, arvestades konkurentsimoonutuse tekkimist bilansihalduse turul. Vastuolud EL põhimõtetega Käsitledes esitatud ettepanekuid, on oluline keskenduda põhimõtetele ja pikaajalisele vaatele. EE on seisukohal, et tasakaalustamiseks tehtud elektritehingute kulude kandmine otsestelt ebabilansi põhjustajatelt kõikidele tarbijatele ja tootjatele ei ole õige. Seda vaadet toetab ka Euroopa Liit: Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2017/2195 läbiv eesmärk on ebabilansi vähendamine. Nimetatud määrus (Komisjoni määrus (EL) 2017/2195, 23. november 2017, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri) on Eestile tervikuna otsekohalduv. Nimelt näeb EL regulatsioon ette, et ebabilansi põhjustaja vastutab ebabilansi kulude katmise eest. Ebabilansi kulud koosnevad püsikuludest (nt administratiivkulud a la süsteemihalduri IT-, personali- jms kulud seoses bilansiteenuse osutamisega; või tasakaalustamise võimekuste püsikulud e. reservtoodete võimsustasud) ning muutuvkuludest (nt elektrienergia reguleerimistarnete müügi- ja ostutehingute muutuvkulud ja süsteemivälise tarnija avatud kulud). Kui püsikulude osas on teatud määral põhjendatav jaotada need kulud eelkõige tarbijate lõikes ühetaoliselt (nn sotsialiseerida), siis muutuvkulude puhul kus ebabilansi tekitamist on võimalik jälgida ja adresseerida konkreetsele põhjustajale bilansihaldurile, on kulude ümberjagamine lubamatu. Määrus 2017/2195 sätestab: - „Kulusid, mida turuosalised kannavad seoses käesoleva määruse nõuete täitmisega, peavad turuosalised ise kandma.“ (art. 8 lg 4); - „Arveldamisega /../ a) tuleb anda asjakohased majanduslikud signaalid, mis kajastavad tasakaalustamatuse olukorda; b) tuleb tagada, et tasakaalu arveldamisel lähtutakse hinnast, mis kajastab energia väärtust reaalajas;/../“ (art. 44 lg 1). Lisaks on oluline märkida, et Balti ühise bilansipiirkonna teised osalised – Läti ja Leedu süsteemihaldurid – ei ole avaldanud kavatsust ühineda sünkroniseeritult Eestis kavandatavate muudatustega, vastupidi, nad on kinnitanud, et nad ei näe muudatusteks vajadust ja nad ei kavatse Eesti süsteemihalduri pakutud muudatustega ühineda. Kaudselt kinnitab see asjaolu, et Eestis avalikule konsultatsioonile esitatud ettepanekud ei pruugi olla üheselt kooskõlas Euroopa Liidus kehtestatud turupõhimõtete ja 5 bilansihaldurite võrdse kohtlemise põhimõtetega. Bilansienergia hind peab kajastama elektrienergia hinna reaalväärtust või välditud reguleerimise väärtust. Samuti peab Euroopa regulatsioon oluliseks, et tasakaalustamise arveldamise mehhanismid oleksid ühtlustatud (Komisjoni määrus 2017/2195 art.44 lg 1 p.(d)). Vastuolud Eesti regulatsiooniga Bilansienergia tasude puhul võib olla tegemist avalik-õigusliku rahalise kohustusega PS § 133 mõttes, kuna: (i) selle maksmise kohustus ja ka bilansilepingu sõlmimise kohustus on ette nähtud seadusega (ElTS § 39 lg 1 p 10, p 11, § 53, § 54; elektrituru toimimise võrgueeskirja 2. jagu) (RKL 3-2-1-71-14; p 92); (ii) bilansienergia on avalikes huvides, Eesti elektrisüsteemi tasakaalustamiseks ( ElTS § 3 p 2, § 38 lg 1 ja 2, § 39 p 7) (RKL 3-2-1-71-14; p 92); (iii) bilansienergia tasu maksmise kohustus kaasneb kohustatud isikutele automaatselt elektriturul osalemisega, ilma et selle tasu maksja saaks mingi konkreetse vastusoorituse. Bilansienergia ost-müük ei ole siinkohal käsitletav vastusooritusena, sest see on süsteemikohustuse arveldamise aluseks seadusega sätestatud (ElTS ja elektrituru toimimise võrgueeskirja 2. jagu) – turuosalistel puudub siinkohal privaatautonoomia (RKL 3-2-1-71-14; p 92, p 96). Elektrisüsteemi tasakaalus hoidmine ei ole võimalik ilma selle haldamiseta, süsteemivastutus on seaduse alusel antud süsteemihaldurile (Elering AS-ile), mis on riigi äriühing (RKL 3-4-1-15-07; p 17 teine lõik). Tulenevalt eelnevast on bilansiteenuse tasude puhul tegemist omandi põhiõiguse riivega ning seega tuleb selgelt tuvastada, kas bilansiteenuse tasude arvestamine ja selle määr on süsteemihalduri poolt väljatöötatud bilansiteenuse hinna kujunemise metoodika ja bilansilepingu tüüptingimuste alusel formaalselt põhiseaduspärased. Siit edasi tuleb tuvastada, kas kehtestatud tasu vastab legitiimsele eesmärgile- ehk siinkohal on eriti oluline tasu kujunemise läbipaistvus- kuidas (arvutuskäik) ja millistest komponentidest (kas need komponendid on põhjendatud) bilanisteenuse tasu kujuneb ja kas see tasu vastab elektrisüsteemi tasakaalus hoidmise eesmärgile (legitiimsele eesmärgile) ning teostada proportsionaalsuse test (kas valitud meede on sobiv, vajalik ja ebaproportsionaalselt mittekoormav). Bilansikulude erinevuste mõjud Eesti vs ülejäänud Balti ühise bilansipiirkonna riikide vahel Avalikule konsultatsioonile esitatud ettepanekute kohaselt tekiks ebabilansi tunnihinna mudeli erinevus Eesti ja teiste Balti ühise bilansipiirkonna riikide (Läti ja Leedu) vahel. EE hinnangul oleks sellel erinevusel negatiivne mõju Balti ühise bilansipiirkonna ebabilansi vähendamisele. Nimelt oleks esitatud ettepanekute kohaselt samal kauplemisperioodil bilansienergia müügihind (bilansihaldurite ostuhind) Eestis odavam kui Lätis ja Leedus ja bilansienergia ostuhind (bilansihaldurite müügihind) Eestis kõrgem kui Lätis ja Leedus. Seega, kui bilansienergia hind näiteks Eestis ja Lätis hakkab süsteemselt ja märgatavalt (neutraalsuse komponendi võrra) erinema, siis see suurendab ebabilanssi Balti ühises bilansipiirkonnas, sest bilansihalduritel tekib motivatsioon hakata bilansienergia koguseid 6 Balti riikide portfellide lõikes kuluerinevuste tõttu optimeerima ning kandma üle Eesti elektrisüsteemi. See aga annaks bilansihalduritele signaali tegeleda bilansienergia vähendamise asemel bilansikulude optimeerimisega, mis jällegi on vastuolus Euroopa Liidu elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskirja (EL) 2017/2195 põhimõtetega: - „Arveldamisega /../ c) tuleb anda tasakaaluhalduritele stiimul tagada tasakaal või taastada süsteemi tasakaal; /../ f) tuleb vältida negatiivsete stiimulite andmist tasakaaluhalduritele, tasakaalustamisteenuse osutajatele ja põhivõrguettevõtjatele;“ (art.44 lg 1). Mõju tootmisvõimsuste olukorrale Eesti vs. konkureerivad tootjad ühendatud elektriturul Avalikule konsultatsioonile esitatud ettepanekud mõjutavad negatiivselt Eestis asuvate elektrienergia tootmise varade ja siia kavandatavate elektritootmise projektide piiriülest konkurentsivõimet. Igasuguste täiendavate, otseselt tootmisele rakendatavate fikseeritud mahupõhiste komponentide võrra peavad suurenema tootjate pakkumishinnad elektrienergia hulgiturule (antud juhul Nord Pool). Süsteemihaldur on selgitanud, et arvestades praegust olukorda põhjustavad kavandatavad muudatused ca 1,4 €/MWh suurust täiendavat lisakulu Eesti elektritootjatele. Selle lisakulu võrra peavad Eesti elektritootjad tõstma oma pakkumishindu elektriturule (NordPool). Arvestades asjaolu, et Läti ja Leedu tootjad ei pea sellist lisatasu maksma, on see konkurentsiolukorras arvestatav hinnalisa mis seab Eesti elektritootjad turul ebavõrdsesse olukorda. Selline ebavõrdne olukord võimendub juhul, kui tavapärane turusituatsioon elektriturul taastub. Seega vähendavad avalikule konsultatsioonile esitatud ettepanekud Eesti elektritootjate konkurentsivõimet piirkondlikul elektriturul kuna juhul, kui neid ettepankuid rakendatakse ainult Eestis, siis tekib Balti ühises bilansipiirkonnas Läti ja Leedu elektritootjatel hinnaeelis Eesti tootjate ees, mis kahjustab Eestis asuvate elektritootmise varade konkurentsivõimet. Lisaks on oluline tähele panna, et kavandatavate bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika ja bilansilepingu tüüptingimuste muutmise ettepanekutega tuleb arvestada ka uute tootmisprojektide arendajatel. Kahjuks on muudatusettepanekute ennustatav mõju uutele tootmisprojektidele samuti negatiivne, kuna arendajad peavad äriplaanides vähendama selle lisakulu tõttu projektide tulusust võrreldes regiooni teiste riikidega. Seega pärsivad kavandatavad muudatused ka uute elektrienergia tootmise projektide arengut Eestis. Arvestades, et uued projektid, mis võivad kahju hakata kandma, on tänapäeval Eestis eelkõige taastuvelektri tootmise projektid, tuleb nentida, et kavandatavad muudatused lähevad vastuollu Eesti energiapoliitiliste eesmärkidega ning kliima- ja taastuvenergia alaste ambitsioonidega – või vähemalt teevad nende eesmärkide saavutamise kallimaks. Kuna regulatsiooni muutustega seotud riske hindavad arendajad ja arenduste rahastajad tavapäraselt pigem konservatiivselt, siis uute projektide kavandamisel võimendub eelnimetatud lisakulu komponent äriplaanides mitmekordselt. See hakkab väljenduma kas kõrgemas pakkumishindade tasemes riiklikel taastuvenergia vähempakkumistel või suunduvad elektritootmise arendusprojektid veelgi enam Eestist välja. 7 Reguleerimisvõimsuse hankimise kulude katmine Avalikule konsultatsioonile esitatud materjalide põhjal saab järeldada, et süsteemihaldur kavatseb katta reguleerimisvõimsuse reservtoodete võimsustasu kulu sotsialiseeritud bilansiteenuse kulu kaudu, st lõpptulemusena muutuks see kulu iga bilansihalduri portfellis oleva tarbija ja tootja kuluks. Desünkroniseerimise perspektiivist lähtudes on tegemist olulise lahendamist vajava küsimusega. Peamine eesmärk on seejuures vähendada negatiivset mõju elektrituru toimimisele. Selleks on naaberriigid kasutanud kahte võimalust: (i) paigutada need kulud elektri ülekandetasudesse (näiteks Leedu, kus sagedusreservide kulu on paigutatud võrgutariifi2); või (ii) katta turupõhiste reservvõimsuste kulud kombineerituna ülekandetasude ja bilansienergia kaudu, seejuures kaalukas osas ülekandetasude kaudu (näiteks Soome, kus need kulud kaetakse 10% ulatuses bilansienergia kaudu3). Enne desünkroniseerimist on süsteemihaldur väljendanud kavatsust vältida ebabilansi teket Venemaa elektrisüsteemi suhtes, kuid ilma automaatsagedusreservide turgude avamiseta ei ole see võimalik. Tänavu 2. jaanuaril andis süsteemihaldur turuosalistele teada, et Balti süsteemihalduritel ei ole alates jaanuarist 2023 sõlmitud uut avatud tarne ostu-müügi lepingut Venemaa elektrisüsteemi esindajaga ning seetõttu rahalist arveldust ebabilansi katteks ei ole planeeritud toimuma. Elektrisüsteemi tasakaalustamine jätkub eesmärgiga Balti elektrisüsteemi tunnipõhine ebabilanss hoida võimalikult minimaalsena. See aga ei tähenda, et süsteemivälise avatud tarne kulu seetõttu põhimõtteliselt kaoks. Oluline on tähele panna, et seni kuni süsteemihaldur ei ole loonud reguleerimisvõimsuste turgu, kus saaksid osaleda Eesti elektritootjad, vaid ostab reguleerimisenergiat väljapoolt, on selline tegevus oma olemuselt süsteemiväliselt ostetud aFRR (automaatsageduse reserv), mille kulusid tuleb arvestada bilansienergia hinna sisse, mitte sotsialiseerida. Avalikule konsultatsioonile esitatud dokumentidest nähtub, et eesmärk on neid kulusid siiski sotsialiseerida, s.t jagada tarbijatele ja tootjatele. Seega, esitatud ettepanekute kohaselt karistatakse Eesti elektritootjaid selle eest, et süsteemihaldur ei hangi reservvõimsusi Eestis asuvatelt elektritootjatelt. Taoline lähenemine ei ole asjakohane. Elektritootjad Baltikumis on võimelised pakkuma automaatsageduse reservi teenust. Ka näiteks EE pakub praegu seda teenust 55 MW ulatuses Soome Fingridile, samal ajal kui kohalik süsteemihaldur hangib seda teenust süsteemiväliselt. EE hinnangul ei ole kohane panna elektritootjatele täiendavaid tasusid selle asemel, et käivitada Baltikumis reguleerimisvõimsuste turg, kust vastavat teenust hankida. On põhimõtteliselt ebaõige suunata reguleerimisvõimsuste hankimise kulusid bilansihalduritele või nõuda nende kulude hüvitamist elektritootjatelt, nii nagu konsultatsioonile esitatud ettepanekutest nähtub. Vastasel juhul oleks tegemist 2 LT regulaatori otsus saartalitusreservi kulude hüvitamisest sisteminiu-paslaugu-kainos-1.pdf (regula.lt) 3 TSO report on balancing in accordance with Article 60 of Commission Regulation (EU) 2017/2195 of 23 November 2017 establishing a guideline on electricity balancing (fingrid.fi) ; lk.6-7 8 olukorraga, kus tootjad, pakkudes reguleerimisvõimsust, peaksid sellesama oma poolt pakutava teenuse ise kinni maksma. Euroopa Liidu regulatsioon annab süsteemihaldurile õiguse katta reservvõimsuse kulud võrgutasude kaudu (elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (EL) 2017/2195, art.8 lg 2). Arvestades, et nimetatud määrus annab reguleerivatele asutustele ka kaalutlusõiguse, tagamaks et bilansienergia hinnastamise metoodika kajastab energia väärtust reaalajas ja hõlbustamaks tasakaalustamise arveldusmehhanismide ühtlustamist, on asjakohane vaadata teiste EL liikmesriikide praktikaid. Euroopa energiaregulaatorite agentuur ACER on hinnanud, et enamus liikmesriike hüvitab reguleerimisvõimsuse hankimise kulud võrgutasude kaudu 4. Samuti on ACER ja CEER (Euroopa energiaregulaatorite nõukogu) pidanud oluliseks rõhutada, et igal juhul tuleks tasakaalustamisvõimsuse kulusid vähendada läbi tõhusama hankimise5. Kokkuvõtteks Avalikule konsultatsioonile esitatud materjalidest võib järeldada, et ettepanekud on suunatud nn missing money probleemi lahendamisele bilansiteenuse kulude hüvitamisel. Samas käsitlevad ettepanekud nimetatud probleemist vaid ühte tahku, s.t seda kuidas lubada Eestis tegutsevatel väiksematel bilansihalduritel vähem maksta nende poolt tekitatud elektrienergia ebabilansi eest ning kanda ebabilansi kulusid suuremas mahus üle tarbijatele ja tootjatele. Eeltoodus on EE näidanud sellise lähenemise negatiivseid tagajärgi. Seetõttu teeb EE käesolevaga Konkurentsiametile ettepaneku lükata kavandatavad muudatused tagasi. 3. Pikaajalise lahenduse vajalikkus, eelkõige Balti elektrisüsteemide kavandatava desünkroniseerimise vaates EE hinnangul on bilansiteenuse hinna kujundamise aluspõhimõte üheselt selge: ebabilansi kulu põhjustaja peab hüvitama tema poolt tekitatud ebabilansi kulud. Sellest põhimõttest lähtub ka Euroopa Liidu regulatsioon. Balti elektrisüsteemide ees on väljakutse desünkroniseerida Venemaa ühendelektrisüsteemist. Avalikule konsultatsioonile esitatud ettepanekutest võib järeldada, et nende eesmärk on panna alus desünkroniseerimise-järgsele bilansikulude hüvitamise struktuurile. EE hinnangul tähendab see, et nendel ettepanekutel on oluline energiapoliitiline mõju Eesti elektrisüsteemi varustuskindlusele, Eesti elektrituru toimimisele ning Eestis asuvate ja siia edaspidi rajatavate elektritootmise varade piiriülesele konkurentsivõimele. Eeltoodu valguses soovib EE esitada ettepanekud diskussiooni, kuidas võiks edaspidi käsitleda bilansiteenuse kululiike. Keskendume oma ettepanekutes kahele kõige olulisemale kulukomponendile, milleks on neutraalsuskulu ning reguleerimisvõimsuse ja -energia hankimise kulu. Neutraalsuskulu Neutraalsuskulu komponendi metoodika osas on kaks lahendusviisi: 4 ACER_Market_Monitoring_Report_2015.pdf (europa.eu) , punkt 569. 5 60bd97a2-7724-369a-8fe9-57f097340124 (ceer.eu) , punkt 163. 9 ➢ seda kulukomponenti mitte muuta, jätkates kehtiva metoodikaga; või ➢ võtta see kulu bilansienergia hinnast välja ja rakendada sotsialiseerituna ainult elektrienergia tarbimisele (mitte elektri tootmisele) või bilansihaldurite ebabilansi kogusele. Selgitus: Oluline on säilitada Eesti elektritootjate konkurentsivõime regionaalsel elektriturul. EE on seda käesolevas dokumendis eelpool selgitanud, et Eesti elektritootjate konkurentsivõime elektriturul väheneb, juhul kui Eestis rakendatakse täiendavaid bilansiteenuse tasusid, mis puudutavad elektrienergia tootmist. Samuti puudub põhjus, miks peaks elektritootjad toetama bilansihalduse äri. EE hinnangul ei ole õigustatud bilansikulude ülekandmine bilansihalduritelt elektritootjatele. Samuti on oluline silmas pidada, et Balti ühise bilansipiirkonna riikide võimalikud sammud bilansiteenuse hinna kujundamisel oleksid harmoneeritud ja ühetaolised ning toimuksid sünkroniseeritult. See on vajalik, et mitte kõrvale kalduda lõppeesmärgist vähendada ebabilanssi ning vältida turumoonutuste tekkimist. Lisaks rõhutame, et igal juhul on tarvis saada neutraalsuskulu suurus kontrolli alla. Neutraalsuskulu suurenemine ja ulatuslikud hinnahüpped nagu käesolevas dokumendis eelpool näidatud, on lubamatud. Sisuliselt peegeldab neutraalsuskulu süsteemihaldurite otsuste ebatäpsusega seonduvaid kulusid ja kohalike reguleerimisturgude puudulikku arengutaset. Teeme ettepaneku arvata bilansienergia hinnast välja need põhjendamata kulutused, mis on bilansihalduritele põhjustatud süsteemihalduri poolt (näiteks reguleerimistarnete üle tellimine ja reguleerimisel ebabilansi tekitamine). Need kulutused tuleks panna süsteemihalduri kuludesse. See motiveeriks süsteemihaldureid muutma oma tegevuse efektiivsemaks. Reguleerimisvõimsuse ja -energia hankimise kulu Reguleerimisenergia ehk aktiveeritud aFRR ja mFRR energiakoguste kulu peab sisalduma bilansienergia hinnas. Tegemist on muutuvkuluga, mis sõltub reguleerimistarnete tehingutest (s.h ACE avatud kulust) ning selliste kulude sotsialiseerimine on vastuolus turupõhimõtetega. Süsteemihalduri rahaline neutraalsus põhjendatud kulude osas peab olema igal juhul tagatud. Reguleerimisvõimsuse kulu (sageduse/bilansi juhtimistoodete võimsustasude kulu) osas on kaks lahendusviisi: ➢ arvata see kululiik bilansiteenuse hinnast välja ning hüvitada see kulu kas (i) ülekandetasude kaudu; või (ii) luua uus, eraldi kulurida lõpptarbija arvetel sarnaselt taastuvenergia tasuga, näiteks nimetuse all „Elektrisüsteemi reservide hoidmise tasu“. See kulukomponent sisaldaks seega nii reguleerimisvõimsuste ostutasu kui ka tulevase elektrienergia tootmisvõimsuse strateegilise reservi hoidmise tasu; või: 10 ➢ jätta see kululiik bilansiteenuse hinda sisse ja rakendada sotsialiseerituna ainult elektrienergia tarbimisele (mitte elektri tootmisele). Oluline on, nagu käesolevas dokumendis eelpool selgitatud, et reguleerimisvõimsuse kulu hüvitamine ei rakenduks elektrienergia tootjate suhtes. Loodame, et eeltoodud ettepanekud aitavad kaasa diskussioonile bilansiteenuse hinna kujunemise põhimõtete üle Eestis. See peaks toimuma koostöös teiste Balti ühise bilansipiirkonna riikidega. Samuti tuleks lükata võimalike muudatuste jõustumine edasi ajale, kui Balti riikides on vähemalt piiratud ulatuses loodud toimivad sagedusreservide turud. Oleme valmis täiendavalt selgitama käesolevas dokumendis esitatud EE seisukohti ja ettepanekuid teile sobival ajal. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Eero Sirendi Energiakaubanduse direktor Eesti Energia AS 11