Teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamine

INVESTEERINGU KIRJELDUS TRANSPORDI INVESTEERINGUTE KAVASSE 2021-2027 ÜLDINE INFO 1. PROJEKTI NIMI Teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamine 2. TAOTLEJA Taotleja täielik juriidiline nimi Transpordiamet Registreerimisnumber 70001490 Kontaktandmed Telefon: Aadress: E-mail: +372 620 Valge 4, 11413 Tallinn [email protected] 1200 Taotleja seaduslik Nimi: Ametikoht: esindaja Priit Sauk peadirektor (vajadusel lisada volitus) Taotleja kontaktisik Nimi: Ametikoht: Ettevõte (sh kontaktandmed/ kontaktisiku kontaktandmed): Kristjan Intelligentsete [email protected]; Duubas transpordisüsteemide tel 50 34 639 arendusjuht 3. PROJEKTI INFO Projekti asukoht 3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk on riigimaanteede teeilmajaamade (milliseid linnu, valdasid seirevõrgu kaasajastamine: uuendatakse 60 teeilmajaama ja ja maakondi tegevused hõlmavad?) paigaldatakse täiendavalt 25 uut teeilmajaama uude asukohta. Teeilmajaamad paiknevad hajutatult üle kogu Eesti riigimaanteede, et katta maksimaalselt kogu hooldatavat teede võrgustikku. Teeilmajaamade asukohad on nähtavad teede info portaalis Tarktee Kirjeldada projekti 3.2. Projektiga nähakse ette 60 vananenud teeilmajaama kaasajastamist ja 25 eesmärki ja tulemusi. täiendava teeilmajaama rajamist uude asukohta. Hangitakse ja paigaldatakse uued teeilmajaamad eeldatava tööeaga 15 aastat. Projekti tulemusel ühtlustub teeilmajaamade andmete kvaliteet, laieneb seirevõrgustiku ala ja avardub andmete kättesaadavus. 1) Kirjeldada hetkeolukorda, arendatavat infrastruktuuri. a) Olemasolevad teeilmajaamad on vanemad kui 10 aastat ja nende varuosi enam ei toodeta, samuti pole saadaval tootja poolne tehniline tugi. Mõõdetav andmekomplekt ei vasta tänapäeva nõuetele. Monitooringu võrgustik ei ole piisavalt hõlmav, et täita edukalt uuendatud talvise teehoolde nõudeid (Maanteeameti käskkiri „Tee talvise seisunditaseme 3+ kehtestamine“ 20.12.2019 nr 1-2/19/913 . 1) Kirjeldada probleemi, mida projektiga lahendatakse ning projekti kooskõla Transpordi ja liikuvuse arengukava eesmärkidega. a. Teatavasti sõltub tee hooldustase, ehk nõutav teepinna seisund ja hooldamise sagedus, teel sõitvate autode arvust. Mida rohkem liigub konkreetsel teel sõidukeid, seda kõrgem on seisunditase ning mahukam ja tihedam on tee hooldus. 2018.a aastal algas talvine tase 3 alates keskmisest liiklussagedusest 3000 autot ööpäevas, 2019.a aga liiklussagedusest 1500 autot ööpäevas, millega suurenes tasemega 3 kilomeetrite hulk 314 võrra. 2019.a alates algab kõige kõrgema tasemetega teede 3+ tase alates liiklussagedusest 3000 autot ööpäevas, millega suurenes aastaga tasemel 3+ olevate teede kilometraaž 566 km võrra. Toimunud on 880 km ulatuses kõrgema talvise teehoolde tasemega 3 ja 3+ teelõikude lisandumine, kuna varasem madalam hooldetase ei vastanud enam teekasutajate ootustele, toimus liiga palju liiklusõnnetusi ja ametil oli möödapääsmatu vajadus reageerida. Rajatud on 80 km ulatuses uusi 2+2 kiirusjuhitavaid teelõike (VMS), mis samuti tekitab täiendava monitooringu vajaduse. Senisest laiemal teede võrgul on vajadus tihedamaks teeolude ja ootamatu libeduse monitooringuks. Projekt lahendab transpordi- ja liikuvuse arengukavas esitatud liiklusohutuse parandamise, aegruumiliste vahemaade vähendamise ja keskkonna parandamise eesmärke. Projekt aitab kaasa nutikate teede loomisele. 2) Loetleda projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused ning kirjeldada, kuidas ja milliste tegevustega projekti eesmärgid saavutatakse. Projekti eesmärk on renoveerida 60 vananed teeilmajaama ja laiendada seirevõrku 25 uude asukohta rajatavate teeilmajaamadega.  3) Keda projekt puudutab (sihtpopulatsioon), kui suur on kasusaajate hulk ja kuidas see neid mõjutab? Projekti kasusaajad on kõik riigiteede kasutajad ning Transpordiamet. 4) Millised on alternatiivsed variandid ja alternatiivsed kulud? Alternatiive teeilmajaamade uuendamisele ja seirevõrgu laiendamisele ei ole. ITS direktiiv kohustab liikmesriiki avaldama liiklusohutusega seotud teavet. Kui eirata direktiivi nõudeid algatab Euroopa komisjon Eesti suhtes rikkumismenetluse ja võib tekkida trahvikohutus. Tänapäevase teehoolde korraldus on optimeeritud teeilmajaamade info kättesaadavusele. Teehoolde tarvis tehtavad teeilma prognoosid ja tegevus kasutab reaalajas teeilmajaamade andmeid. 5) Kui tegemist on uue taristu ehitusega (nt uus raudtee- või maanteeühendus), siis kas on kaalutud alternatiive ja miks on asi lahendatud uue taristu rajamisega? (investeerimisotsuste tegemisel kooskõla nelja astme printsiibiga ). Tegemist ei ole tee ehitusega vaid olemasoleva taristu nutikamaks muutmisega. Kirjeldada, milliseid 3.3. 1) Kas projekti teostatavusuuringud, analüüsid, ekspertiisid on uuringuid/analüüse on läbiviidud? (kirjeldada, millal valmib/on valminud) projekti elluviimise edukuse tagamise a) Projekt on kooskõlas Transpordiameti maanteetranspordi ITS hindamisel läbi viidud arengukava 2012-2025 Transpordiameti maanteetranspordi ITS ning kuidas on need arengukavaga 2021-2025 mis käsitleb ka teeilmajaamade renoveerimist tulemused aidanud kaasa (lk 8). parima lahenduse b) Transpordiameti ekspertide poolt on läbiviidud analüüs ja on leidmisel. koostatud teeilmastiku infosüsteemi arengukava. 2) Kas MKM -lt on saadud kooskõlastus projektilahendusele? Renoveeritakse olemasolevaid teeilmajaamu (ühte teel asuvat tehnosüsteemi) ja paigaldatakse olemasolevale taristule uusi teeilmjaamu, selle puhul ei ole vajalik MKM kooskõlastus. 3) Kas on olemas -, eel- või põhiprojekt? (kirjeldada, mis on projekti seisukohast vajalik ning tuua valmimise aeg). Tegemist on renoveerimisega ja olemasolevale taristule tehnosüsteemi paigaldamisega (taritust ise ei laiendata) ja täitedokumentatsioon koostatakse tööde käigus 4) Kas on olemas kõik vajalikud ehitusload? (kirjeldada, tuua loa saamise aeg) Olemasolevate postil paiknevate seadmete (tehnosüsteem) vahetamine ja uue posti paigaldamine ei vaja ehitusluba. 5) Kas maade omandamisega on alustatud? (siduda eelmise punktiga). Maid pole vaja omandada 6) Kas projekt vajab keskkonnamõjude (KMH) hindamist? Ei vaja. 7) Kas riigiabiandmise luba on olemas? (kui asjakohane) Pole asjakohane 8) Kas projekti maksumuse arvutamiseks on küsitud hinnakalkulatsioone jmt? Kasutatud on eelnevatelt hangetelt saadud sisendeid. 9) Kas projekti teostatavusuuringud, analüüsid, ekspertiisid on läbiviidud? (kirjeldada, millal valmib/on valminud). Vajalik analüüs  projekti realiseerimiseks on koostatud Transpordiameti ekspertide poolt (Teeilmajaamade arengukava). Samuti on läbi viidu uuring seirevõrgu olemist. Kliimakindluse tagamine1 3.4. Kirjeldada, kuidas on tagatud/tagatakse taristu tulevane kliimakindlus. Kliimakindluse tagamine on Kliimakindluse tagamisega on arvestatud teeilmajaamade tootja poolt, protsess, mille eesmärk on tegemist on rasketesse oludesse mõeldud mõõtekompleksidega, mis vältida taristu vastuvõtlikkust vastavad kõikidele seatud nõutele. võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et investeeringuprojektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Projekti rakendamise 3.5. Projekti eeldatav alguskuupäev 01.09.2021 üldine ajakava Esimese ehitushanke väljakuulutamine 31.03.2021 Projekti eeldatav lõppkuupäev 31.12.2024 Kui projekt on üks etapp 3.6. Projektil ei ole erinevaid etappe suuremast projektist, kirjeldada projekti teisi etappe ning seda, mille alusel on projekt etappideks jagatud Loetleda projekti kõik 3.7. Toetuse andmise tingimuste määruse kavandi kohaselt on toetuse tulemusindikaatorid ning andmise tulemusena 2029. aastaks: näidata, mitu % rakenduskavas toodud indikaatorist projekt kliimamuutustega kohanemise meetme raames saavutab. 1) rekonstrueeritud või uuendatud teeilmajaamasid 60 tk. 2) paigaldatud on täiendavalt 25 uut teeilmajaama. Indikaatori „…“ Indikaatori „…“ 60 tk % rakenduskava vahetase (2024 lõpptase 25 tk indikaatorist lõpu seisuga) (projekti (projekti lõppemisel) lõppemisel) Kas olete 3.8. Ei saanud/taotlenud käesoleva projekti finantseerimiseks Kirjeldada täpsemalt, millisele osale ja tegevustele, kui vastate „jah“ vahendeid teistest EL programmidest, rahvusvahelistest finantsinstitutsioonidest, riigieelarvest jmt? 1 Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artikliga 73: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1060  Hinnang 3.9. Kui suured olid objekti iga-aastased Tegemist on reaalajas töötava investeeringuobjekti keskmised ülalpidamiskulud enne tehnosüsteemiga, mille edasistele ülalpidamiskuludele2 projekti rakendamist? ülalpidamiskulud on 100 (EUR) ja nende katmise 000€/aastas allikad. Kui suured on objekti iga-aastased Tegemist on reaalajas töötava keskmised ülalpidamiskulud projekti tehnosüsteemiga, mille abikõlblikkuse perioodil ning pärast uuendamisel prognoositakse projekti elluviimist projekti kestvuse hooldekulude vähenemist 30%, nõude täitmise ajal (kuni 5 aastat peale ülalpidamiskulud on peale projekti lõppu)? valmimist 70 000€/aastas. Lisanduva 25 uue teeilmajaama Kui ülalpidamiskulud suurenevad/ ülalpidamiskulud on 20% vähenevad aastate lõikes, siis tulebki tänasest tasemest. Kokkuvõttes info esitada aastate lõikes. väheneb vanade teeilmajaamade renoveerimise ja uute lisanduvate teeilmajaamade korral ülalpidamiskulu 10% Täpsustada, millistest allikatest Riigieelarve ülalpidamiskulud kaetakse. Kas seadusega on ette nähtud selliste kulude riiklik rahastamine? Selgitada. Kirjeldada täpsemalt objekti hilisemaid Milline on teostatava (peale projekti kestvuse nõude investeeringu või hangitud täitmist) ülalpidamis-/ hoolduskulusid seadme eluiga, millal tuleb töid või siis uuendamise lisakulusid seoses korrata (litsentsi uuendada, tehtava investeeringuga midagi välja vahetada)? (nt elektri tarbimise suurenemine, Teostatava investeeringu st teehoolde kulude suurenemine seoses hangitud seadmete ( lisanduvate sõiduradade või teeilmajaamade) eluiga on kergliiklusteedega vms) vähemalt 15 aastat. Kooskõla riigiabi 3.10. Taotlejal põhjendada, milleks antud projektile riigipoolne abi on vajalik ning milliste sätetega on kooskõla lähtudes riigiabi andmise reeglitest, sealhulgas hinnata punktis 4.2 taotletava toetuse osakaalu realistlikkust reeglitega3 arvesse võttes riigiabi piiranguid. (arvestades nii sektorispetsiifiliste- kui horisontaalsete Projektile ei taotleta riigiabi. tegevustega) Tuleb täita füüsilisest isikust ettevõtjatel4 2 Ülalpidamiskulud (sealhulgas ehitiste ja rajatiste ülalpidamiskulu, võimalikud palgakulud, mis on vajalikud tegevuste edasiseks käigushoidmiseks, IT-lahenduste ja tarkvara uuendamise ja hooldusega seotud kulud jmt) ehk info investeeringuobjekti edasise kasutuse täiendavate püsikulude suuruse ja nende katmise allikate kohta aastate lõikes projekti abikõlblikkuse perioodil ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud projekti kestvuse nõude täitmise ajal. 3 EL riigiabi reeglid: http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html 4 Täita ka riigiasutustel ja kohalikel omavalitsustel juhul, kui rajatakse tee või mõni muu investeeringuobjekt, mida hakkab kasutama ainult üks või mõni ettevõtja investeeringu piirkonnas. Selleks on vajalik projekti kirjelduses anda vastav ülevaade.  Tegemist on riigiabiga juhul kui on täidetud üks või mitu järgmistest kriteeriumidest: 1) Avaliku raha kaasamine ettevõtja investeeringutes 2) Eelise loomine: teatud soodustuse saamine 3) Valikulisus: teatud ettevõtted või teatud kaupade tootmine 4) Võimalik liikmesriikide vahelise kaubanduse mõjutamine 5) Konkurentsimoonutus või selle võimalus Investeeringu kooskõla 3.11. Hinnata investeeringu mõju järgnevatele kliima ja keskkonnaalastele „ei kahjusta oluliselt“ küsimustele sisuliselt vastates: (DNSH5) printsiibiga. Senisest täpsem ja laiema katvusega teeolude seire ja ohuteabe jagamine avaandmetena Transpordiameti andmeväravas ning muutuvateabega liiklusmärkidel, tõhustab teehoolde tegevusi ja parandab liiklusohutust: täpsem ja laiema katvusega teeilmastiku seire võimaldab kasutada vähem kloriide jää- ja lumetõrjeks, teha õigeaegseid teehoolde tegevusi ning väheneb ka teehooldesõidukite läbisõit, millega tekitatakse vähem heitmeid. Optimaalse teehoolduse ja ohuteabe kättesaadavuse tulemusel vähenevad teekasutajate transpordikulud ja säästetakse keskkonda. 1. Kas ja kuidas investeering panustab transpordisektori energiakulu vähenemisse? Täpsem teeolude seire võimaldab teha vähem hooldesõite ehk väheneb teehooldega seotud sõidukite läbisõit. Paremini hooldatud teepind vähendab sõidukite kütusekulu. 2. Kas ja kuidas vähendab investeering praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima negatiivset mõju inimestele, loodusele või varale? Riigimaantee kasutamine on senisest ohutum, on võimalus reaalajas kohandada sõiduviisi ja teehoolde tegevusi. Kas ja kuidas investeering parandab: (1) veekogusid, sh pinna- ja põhjavee seisundit või ökoloogilist potentsiaali: Riigiteedel saab kasutada vähem kloriide, millel on otsene positiivne mõju keskkonnale ja vesistule. (2) mereakvatooriumi seisundit? Projektiga kaitstakse pinna- ja põhjavee seisundit. Kas ja kuidas investeering toob eeldatavasti kaasa jäätmete tekke, põletamise või kõrvaldamise vähenemise (va mittetaaskasutatavate ohtlike jäätmete põletamine)? Ehitus- ja lammutusjäätmed utiliseeritakse. 3. Kas ja kuidas suurendab investeering loodusvarade otsese või kaudse kasutamise tõhusust nende terve olelusringi jooksul? Kasutatakse vähem kloriide ja vedelkütuseid. 4. Kas ja kuidas investeering parandab ringmajandusega seoses pikaajalist keskkonnakasu? Projektil ei ole suuremahulist ringmajanduse 5 https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/2021_02_18_epc_do_not_significant_harm_-technical_guidance_by_the_commission.pdf  puudet, vanad teel paiknevad seadmed (teeilmajaamad) utiliseeritakse ja nende elektroonikas paiknevad vääris-metallid taaskasutatakse. 5. Kas ja kuidas investeering vähendab saasteainete heidet õhku, vette või maapinda? Optimaalsem teehoole ja sujuvam liiklus vähendavad heitmeid. Keskkonda satub vähem kloriide. 6. Kas ja kuidas investeering võib parandada: (1) ökosüsteemide seisundit ja vastupidavust: loodusesse satub vähem tali-teehooldes kasutatavaid kloriide (2) elupaikade ja liikide, sh ELi poolt esile toodud liikide, kaitsestaatust? Vt eelmine vastus. Investeeringu seos Eesti 3.12. Hinnata investeeringu mõju horisontaalsetele põhimõtetele läbi Eesti 2035 sihiga 2035 sihi „elukeskkond“ – eelkõige, kas investeeringul on seos (milline?) „elukeskkond“ ja horisontaalsete või ei ole (allpool on lihtsustamiseks mõju kirjeldus koos abistavate põhimõtetega küsimustega toodud): 1. Võrdsed võimalused ja sooline võrdõiguslikkus (Kas taristu on ligipääsetav ja lihtsasti kasutatav 8-80 aastastele inimesele olenemata tema unikaalsetest eripäradest? (olenemata siis soo, vanuse, keele, usulise või muu veendumuse, etnilise või rahvusliku päritolu, tervise, puude, seksuaalse sättumuse või muu seotud põhjuse tõttu)). Investeering arvestab võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkusega. 2. Ligipääsetavus (Kas taristu planeeritakse ja ehitatakse selliselt, et see oleks ühiskonna liikmetele kättesaadav eneseteostuseks terve elukaare ulatuses (8-80 printsiip)? Kas lahendus on ligipääsetav liikumispuudega inimesele? Kas lahendus on ligipääsetav kuulmispuudega inimesele? Kas lahendus on ligipääsetav nägemispuudega inimesele? Kas lahendus on ligipääsetav intellektipuudega inimesele?) Investeering arvestab ligipääsetavusega. 3. Regionaalne tasakaalustatus (Kas ja kuidas investeering mõjutab inimeste liikumis- ja ühendusvõimalusi (sh transporditaristu ja ühistranspordi kättesaadavus ja kvaliteet) eri piirkondades erineval moel? Kas ja kuidas soodustab investeering üle-eesti ühetaoline rakendamine piirkondade vaheliste erinevuste vähenemist ühendusvõimaluste osas?). Investeering parandab nii Eesti siseseid kui rahvusvahelisi ühendusvõimalusi ning regionaalset tasakaalustatust, teeilmajaamad paiknevad senisest ühtlasemalt üle kogu Eesti hajutatult nii põhi, tugi- kui kõrvaleedel. 4. Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine (Kas lahendus mõjutab kasvuhoonegaaside heidet? Kas lahendus arvestab kliima muutumisega (kliimakindel lahendus) – liigsed sademed, üleujutused, tormid, põud, ekstreemsed külmakraadid). Investeering arvestab kliimamuutusega ja aitab nendega kohaneda ja reageerida reaalajas. 5. Keskkonnahoid (Kas lahendus mõjutab looduskeskkonda, sh õhku, vett, pinnast, taimestikku ja loomastikku? Kas lahendus mõjutab jäätmete tekke või taaskasutamise suurenemist või vähenemist? Kas lahendus mõjutab inimeste keskkonnateadlikkust, keskkonna-alaseid hoiakuid,  käitumist või väärtusi?). Projekti tulemusel saab teehooldes kasutada vähem libedustõrje kloriide, väheneb hooldesõidukite läbisõit. 4. PROJEKTI HINNANGULINE KOGUMAKSUMUS 4.1. Projekti hinnanguline kulu- ja tegevusplaan Projekti eelarve koostatakse põhitegevuste lõikes ning vajadusel esitatakse täpsem liigendus Tegevuse kirjeldus/ kulu Tegevuse Tegevuse Tegevuse tulemus Kirjeldada, kas on ajavahemik hinnanguline või indikaator, et eeldada või on näha maksumus määratleda seda, riske, mis ohustavad (KK/AAAA- (eurodes, kas tegevus on ellu tegevuse/toimingu KK/AAAA) käibemaksuta) viidud ja allikas, elluviimist tähtaegselt mis seda kinnitab või üldse Maa omandamine Ei omandata 0 - . (max 10% projekti abikõlblikest6 kuludest) maad: tegevused olemasoleval teemaal Soetatavad seadmed ja 09.2021- 1 742 857,21 Seadmed on Seadmete masinad (loetleda): 12.2024 EUR tarnitud ja aktid tarnelepingu Teeilmajaamad allkirjastatud ülesütlemine ( (60+25tk) väike tõenäosus – ei ole materjalimahukas toode, tarnija väga suurrahvusvaheline kontsern) Ehitustööd (loetleda 09/2021- 400 000,00 EUR Objektide Leping on võimalusel objekti kaupa) 06/2024 vastuvõtuaktid sõlmitud, sisaldab Teeilmajaamade võrk paikneb üle kogu Eesti on allkirjastatud vähe materjale. riigimaanteede (60+25 tk) Madal kallinemise risk. Ehitus-/ 05/2022- Ei kasutata ÜF - - omanikujärelevalve 06/2024 vahendeid (loetleda) PROJEKTI EELDATAV ABIKÕLBLIK MAKSUMUS KOKKU 2 142 857,21 eurot (ilma käibemaksuta) Abikõlblik käibemaks (riigiasutus, KOV) 428 571,44 eurot Mitteabikõlblik käibemaks (äriühing) 0 eurot 4.2. Taotletav toetuse osakaal % abikõlblikest kuludest (max 73,07 % 73,07%7/85%8) (siduda riigiabi reeglitega p 3.9 kuna maksimaalset toetuse abimäära mõjutavad ka riigiabi reeglid) 4.3. Projekti eeldatava maksumuse Kas on arvestatud ehitushinnaindeksi muutumisega ajas arvutamise metoodika kirjeldus. ja ruumis? Millel põhineb punktis 4.1 toodud eelarve (nt 6 Abikõlblikud kulud on sarnased perioodi 2014–2020 toetuse andmise tingimuste määruse §-s 7 tooduga. 7 kliimamuutustega kohanemise meetme raames on toetuse maksimaalne abimäär 73,07% (sh sadamate puhul kuni 70%) projekti abikõlblikust kogumaksumusest 8 ühenduste meetme raames on toetuse maksimaalne abimäär 85% projekti abikõlblikust kogumaksumusest  pakkumised, maksumuse eeluuring, riigihange – näidata eraldi eri komplekstööde lõikes)? Projekti maksumuse hinnang põhineb eelnevate sarnaste riigihangete sisendil. Kõik vajalikud hanked on läbi viidud (va omanikujärelevalve). 5. HINNANG PROJEKTI TASUVUSELE 5.1. Projekti eeldatavad kulud ning finantstulud ja sotsiaalmajanduslikud tulud rahalises väärtuses ning hinnangu metoodika. Vastavalt EL ITS direktiivile 2010/40/EU ja selle otsekohalduvale määrusele (EU) No 886/2013 peab teeomanik pakkuma minimaalset liiklusohutusega soetud teavet reaalajas, seda võimaldab toimiv teeilmajaamade süsteem. Projekti peamised tulud on liiklusohutuse paranemine, teekasutajate ajasääst, keskkonnaseire andmete parem kättesaadavus ja kvaliteet ning kahjulike keskkonnamõjude vähenemine. Teistes riikides tehtud uuringud talvise teehoolde piirkondadest näitavad teeilmastiku seirevõrgu investeeringute kulu-tulu suhet heaks, või väga heaks, valdavalt on tulemus kordajaga 2 või suurem. Eestis ei ole kõikehõlmavaid uuringuid läbi viidud, tuginetud on sarnase kliima ja liikluskeskkonnaga riikide uuringutele. Viited teeilmastiku süsteemi rajamise, mõjude ja tasuvuse uuringutele: https://ops.fhwa.dot.gov/publications/fhwahop16093/ch4.htm Road_weather_information_system_stations_- _where_and_how_many_to_install_A_cost_benefit_analysis_approach Link https://trid.trb.org/view/1759204 Liiklusohutuse paranemine - ühe aasta talvisel perioodil kasvõi ühe hukkunuga liiklusõnnetuse ärahoidmine katab kõik antud projekti teeilmajaamade võrgu investeeringukulud, tugineme kulude määramisel 2012.a TTÜ uuringust „Liiklusõnnetuste ühiskonnale põhjustatud kahjude määramise metoodika täiustamine, kahjude suuruse hindamine ja prognoosimine“. 2017.a Lauri Vigla Tallinna Tehnikaülikoolis magistritöö „Libeduse mõju riigiteede liiklusohutusele“. Nimetatud lõputöös uuriti inimkahjudega liiklusõnnetuste toimumise seost ilmastikust tuleneva libedusega. Lõputöö analüüsis selgus, et 15% kõigist inimkahjudega liiklusõnnetustest aastatel 2010 – 2016 on põhjustatud libedast teekattest. Teekasutajate ajasääst – hooldatud tee lubab liigelda piirkiirusele lähedaste kiirustega ka talvisel ajal, tagades piisava haardeteguri. Libeda ja hooldamata tee korral langevad keskmised kiirused 10-20 km/h, teekasutajale lisandub kuni 1/5 lisajakulu sihtpunkti jõudmisel. Keskkonnaseire andmete parem kättesaadavus – Transpordiamet jagab teeilmajaamade reaalaja andmeid läbi riikliku juurdepääsupunkti, neid andmeid tarbivad teeilmastiku  prognoose tootvad ettevõtted, suured liikuvusteabe vahendajad (Google, Tomtom, Here) ja paljud teised logistikasektori ettevõtted. Täpsem ja laiama katvusega monitooring tagab paremad lõppteenused. Kahjulike keskkonnamõjude vähenemine – parem teadmine teeoludest võimaldab täpsemini kasutada maantee libedusetõrje kloriide. Täpsema seireandmestiku korral saab kasutada kloriide vähem ja siis kui see on vältimatu (ennetav libedusetõrje). Väiksem läbisõit hooldesõidukitel kloriididega töötlemisel annab kokkuhoiu kasutatud kütusekoguses ja CO2 heitmes. (Lähtuma peab tulu-kulu analüüsi põhimõtetest. Esmastes arvutustes kasutatakse reaalset diskontomäära 4%, arvutustes9 peab välja tooma peamiste tulude ja kulude tekkimise eeldused (sh prognoosid tuleviku kohta), jälgitav peab olema arvutuskäik ning välja toodud lõpptulemused (sh projekti tasuvuse näitajad, finantseerimisvajak jne). Kui pole finantstulu, siis muu mõju/tulu – kaudne tulu või kuidas soosib kaudselt tulude suurendamist, prognoositavad tulu tõus, efektiivsem töö, ajasääst jmt) 10 5.2. Eeldatav positiivne mõju looduskeskkonnale. Võimalusel esitada mõju rahalises väärtuses ja tuua tähtsaimad mõjuindikaatorite väärtused kontrollaastate lõikes (2021/2024/2029). Teehoolde sõidukite läbisõidu vähenemine (heitmete vähenemine), kloriidide kasutamise vähenemine ja liikluse sujuvuse paranemine on paarikümne aasta jooksul paljude rahvusvaheliste analüüsidega tõestatud mõjud, mis kaasnevad teeilmastiku seiresüsteemi toimega. (Kliimapoliitika. Võtta arvesse CO2, NOx jt vähenemise eeldust, rajatiste keskmise eluea pikenemist, kütusekulu vähenemist jmt kus asjakohane, v.a p 5.1 kajastatud sotsiaalmajanduslikud tulud) 5.3. Taotleja eelhinnang negatiivsete keskkonnamõjude kohta ja maandamismeetmed, kus seadusest tulenevalt on vajalik keskkonnamõjude hindamine (nt uute transpordikoridoride loomine jmt). Teeilmajaamade renoveerimine ja uute paigaldamine seisneb vahetult maantee servas asuva metallist tugiposti paigaldamisega ja sellel paiknevate mõõteseadmete ja andurite vahetamist uute vastu. Tegemist ei ole tee ehitusega ja negatiivset keskkonnamõju ei teki. (Kirjeldada, milliseid keskkonnamõjude leevendamise viise konkreetse investeeringu juures kasutatakse: nt ökoduktid, müratõkkeseinad, sujuvam liiklus, kuidas on tagatud rohevõrkude toimimine ja ökosüsteemide jätkuv sidusus, sekundaarsete materjalide kasutus, pinna- ja põhjavett ning elurikkust säästvad taristuehituse lahendused, mereakvatooriumi hea seisundi tagamine jmt) 6. PROJEKTI PARTNERID 6.1. Kas projekti kaasatakse partner(id)? Ei 6.2. Partneri seaduslik esindaja (nimi). Kontaktandmed. - 6.3. Loetleda partneri tegevused projekti raames. Võimalusel tuua rahaline maht, mida partneri tegevused katavad. - 9 Abiks taotlejale: https://www.rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/taotlusvoorud/abiks-taotlejale#uldised-juhendid. Transpordiametil piisab teeprojektide hindamise/järjestamise arvutustabelist koos lihtsustavate selgituste ja kokkuvõttega. 10 Infoks taotlejale: koos taotlusega tuleb rakendusüksusele hiljem esitada ka kliimamuutuste leevendamise analüüs. Soovituslik on kasutada Euroopa Komisjoni metoodikat: https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/23a24b21-16d0-11ec-b4fe-01aa75ed71a1/language-en 2021.a ja varem juba projekteeritud lahenduste korral või läbi viidud KMH korral tuleb näidata kas ja kuidas/ millises ulatuses on kliimamuutuste leevendamise analüüs KMH käigus tehtud ning kliimakindlus (projekteerimisel) tagatud. Kliimamuutuste leevendamise analüüs tuleb esitada nii KMH juures kui ka keskkonnamõjude eelhinnangu puhul. KINNITUS Allakirjutanuna, olles toetust taotleva organisatsiooni projekti eest vastutav esindusõiguslik isik (volitus lisatud), kinnitan, et kõik käesolevas investeeringu ettepanekus toodud andmed on õiged ja usaldusväärsed ning olen valmis andma selgitusi toodud väidete kohta. Nimi: Priit Sauk Ametikoht: Peadirektor Allkirjastatud digitaalselt Aeg ja koht: