Keskkonnaministeerium Teie 19.12.2022 nr 1-14/22/5661
[email protected]
Paldiski mnt 96 Meie 18.01.2023 nr 2-7/2022/7729-1
13522, Tallinn
Seisukoha esitamine Keskkonnavaldkonna
arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise
hindamise ja muude oluliste mõjude
strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta
Täname Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (edaspidi KEVAD) keskkonnamõju strateegilise
hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu (edaspidi aruanne)
kohta seisukoha küsimise eest. Leiame, et esitatud aruanne vajab olulist täiendamist vastamaks
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) nõuetele ning
andmaks KEVADe eelnõu rakendamise mõjudest piisavat ülevaadet.
Kokkuvõtvalt on puudused järgmised:
1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruanne ei käsitle kavandatava
tegevuse alternatiive. Kuna alternatiivsete stsenaariumite kavandamist ei nähta ette
KEVADe koostamisel, võib järeldada, et neid peaks koostama KSH raames. Kuigi
KeHJS § 40 ei täpsusta, kes alternatiivsed stsenaariumid peab välja töötama, siis selle
paragrahvi kohaselt peab KSH aruanne sisaldama mh eeldatavalt oluliselt mõjutatava
keskkonna kirjeldust strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajal ja
alternatiivsete arengustsenaariumide elluviimise korral, sealhulgas alternatiivide
võrdlust ja tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida.
KSH käigus alternatiivide käsitlemist toetab ka see, et arengukava sisule esitatud
nõuetes, mis on seatud Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 117, ei ole toodud
alternatiivide käsitlemise kohustust.
2. Hetkeolukorra, mille baasil saaks mh kujundada ka ühe võimaliku alternatiivse
stsenaariumi, kirjeldus vajab olulist täiendamist.
3. Üleüldiselt on mõjude hindamises, kirjeldamises ja spetsiifilisemates väidetes olulisi
puudusi, sh majandusliku mõju hindamises.
4. Puudub selge ülevaade, millised on eeldatavad ebasoodsad olulised mõjud ning
nendega seotud leevendavad meetmed koos seiremeetmetega. Ebaselgeks jääb ka
leevendavate meetmete väljatoomine mõjude osas, kus olulist ebasoodsat mõju ei leitud
(nt keskkonnamõjud).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Lisaks tuleb arvestada, et mõjuhindamine on tehtud KEVADe eelnõu versioonile, millele
omakorda esitasime hulgaliselt märkusi ning ei ole teada, kuidas nendega arvestatakse.
12. jaanuaril 2023 toimunud KEVADe juhtkogus anti ka teada, et KEVADe eelnõu on plaanis
täiendada lähtuvalt esitatud aruandest. Kuna sellest võib järeldada, et mõlemaid dokumente on
plaanis oluliselt täiendada, siis soovime enne mõjude hindamise aruande avalikule kooskõlastusele
saatmist võimalust veelkord esitada oma seisukoht nii uuele KEVADe eelnõule kui ka aruandele.
Täpsemad aruande puudused, koos viidetega dokumentidele ja konkreetsematele lehekülgedele,
samuti ettepanekutega parandamiseks, on loetletud kirja lisas. Vajadusel oleme valmis kokku
saama, et märkusi selgitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
kantsler
Lisa: KEVADe mõjuhindamise aruande puuduste täpsustatud loetelu
Kristel Järve
639 7619
[email protected]
2 (2)
Dokument Lk Sõnastus
(rippmenüü)
Lisa 1_aruanne 10 sh Eesti geoportaali ruumiandmete kataloogi
kaudu.
Lisa 1_aruanne 10 Põhilised tegevused
Lisa 1_aruanne 13 Vastavalt KeHJSele peab KSH aruanne
sisaldama ka ülevaadet alternatiivsete
arengustsenaariumite käsitlusest
strateegilise planeerimisdokumendi
koostamisel ning alternatiivsete
stsenaariumite võrdlust. Seda on võimalik
teha ainult juhul, kui alternatiivseid
arengustsenaariumeid käsitletakse ka
hinnatava arengudokumendi koostamisel.
KEVADe koostamisel on lähtutud ühest,
eelduslikult tõenäolisemast arengurajast ja
erinevaid terviklikke (kogu valdkonda
hõlmavaid) alternatiivseid
arengustsenaariumeid ei käsitletud, mistõttu
ei saa seda teha ka KSH aruanne
Lisa 1_aruanne 16 4.2.1 Leevendamistelg
Lisa 1_aruanne 16 Eesti tööstused on üldiselt suure
energiaintensiivsusega,
mis väljendub ka Eesti madalas
Lisa 1_aruanne 17 energiatootlikkuses.
Ringmajandusele on pandud samuti suuri
ootusi materjaliringluseks, mis on piiratud nii
kui ka majandusprofiili tõttu. Suured
ootused on ka kliimariskide suhtes tundlike
ressursside
Lisa 1_aruanne 17 Ka näiteks Paldiski energiasalv ei valmi
kõrge maksumuse ja projektiplaani
hilinemise tõttu 2030. aastaks
Lisa 1_aruanne 19 See eeldab KEVADes süsteemset ja
põhjalikku hindamisprogrammi.
Lisa 1_aruanne 21 Eesti koht ülemaailmses kestliku arengu
indeksis 2019. aastal oli 12. ning 2020.
aastaks oli saavutatud 10. koht.
Lisa 1_aruanne 24 Puudub rahvusvaheline mõõde.
Lisa 1_aruanne 24 Hetkeolukorra kirjeldus terviklikult puudulik
Lisa 1_aruanne 25 Energiatootmine. Eesti merealal on arvukalt
kaabelliine - nii elektri- kui sidekaableid.
Merre taristu rajamine ja selle opereerimine
suurendavad survet merekeskkonnale.
Tuulepargid võivad mõjutada lindude, kalade
jt veeorganismide ning imetajate liikumist ja
toitumisalasid.
Lisa 1_aruanne 26 Turism ja vaba aeg. Turismiga kaasneb
heitmete sattumise oht merre ja laeva- või
muu liikumisvahendi sõiduga kaasnev
meremüra. Lisaks mõjutab inimeste
kohalolek ja tegevus mereäärsetel aladel
sealset looduskeskkonda, häirides näiteks
looma- ja linnuliike, või kaudsemalt inimeste
olmest ja tegevusest lähtuva prügi, müra jmt
kaudu
Lisa 1_aruanne 26 Puudub hinnang mõjudele.
Lisa 1_aruanne 30 Samas on seirejaamadega katmata
Kagu-Eesti maapiirkonnad. Samuti pole
ühtegi seirejaama väikelinnades ega alevites.
Kuna puiduküte põhjustab seal arvestatavaid
õhusaastetasemeid, siis viimati mainitu on
tõsine puudujääk õhusaaste tervisemõjude
üldpildis.
Lisa 1_aruanne 36 Keskkonnateadlikkuse edendamisega tuleb
ühiskonnas tegeleda pidevalt, kujundamaks
Eesti inimeste hoiakuid ja käitumisharjumusi
keskkonnahoidlikumaks, et inimesed
oskaksid hinnata oma tegevuse otsest või
kaudset mõju loodusele.
Lisa 1_aruanne 39 kättesaadavuse vajadus pudutab KEVADe
teemasid läbivalt, mitte üksnes eraldiseisvalt
ruumiandmete tegevussuunda.
Lisa 1_aruanne 40 Näiteks on probleemiks kohatine
keskkonnaandmebaaside
paljusus (keskkonnaotsuste infosüsteem
KOTKAS, veekataster VEKA, veespetsialisti
töölaud Keskkonnaministeeriumi veeveebis,
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse välisõhu
seire andmebaas, Keskkonnaportaal jne).
Lisa 1_aruanne 45 Uus Metsanduse arengukava 2021–2030
(edaspidi MAK) valmib eeldatavasti 2022.
aastal.
Lisa 1_aruanne 45 Keskkonnamõju analüüsimisel ja poliitikate
elluviimisel on vaja ka kvaliteetseid
ruumiandmeid, mis eeldab muuhulgas
andmete digitaliseerimist, kättesaadavust ja
ajakohasust.
Lisa 1_aruanne 47 Hinnangute andmiseks on kasutatud kaht
erinevat metoodilist lähenemist (vt pikemalt
ptk 3): • Esiteks on vastavusanalüüsi käigus
analüüsitud KEVADe vastavust
teemavaldkonna teiste asjakohaste
strateegiliste dokumentide ja eesmärkidega;
• Teiseks on prognoositud KEVADe mõjusid
käsitletud teemavaldkonnale (kasutades
selleks kontrolliküsimustikku Lisas 2 ja
vajadusel hinnanguid aruandes laiendades).
Lisa 1_aruanne 48 Turismistrateegia 2022–2025 (eelnõu)
Lisa 1_aruanne 50 Näiteks kliimaeesmärke toetavad tegevused
(tuulepargid, päikesepargid) ei pruugi alati
kavandamisel elurikkuse eesmärke toetada
ja siin peab ühiskond olema valmis
olukorraks, kus ühte eesmärki saavutatakse
teise eesmärgi arvelt. Üheks aktuaalseks
näiteks on meretuuleparkide rajamine, mis
võib oluliselt mõjutada lindude rändeteid ja
linnukogumike peatumisalasid.
Lisa 1_aruanne 53 KEVADe rakendamine arengukavas kirja
pandud viisil ei too kaasa olulist ebasoodsat
mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-
eesmärkidele ega terviklikkusele
Lisa 1_aruanne 53 Leevendavad meetmed ja ettepanekud
Lisa 1_aruanne 57 Mõjude hinnang
Lisa 1_aruanne 58 Leevendavad meetmed ja ettepanekud
Lisa 1_aruanne 58 Sellegi poolest jäävad KEVADe
rahvusvahelisest eeskujust võetud
kliimaambitsioonid suures osas toeta, kuna
KEVADes puudub realistlik viis nende ellu
viimiseks - nt vastav õiguslik tugi,
konkreetsed tegevused, selged
seiremeetodid, objektiivsed, esinduslikud ja
mittetunnetuslikud mõõdikud.
Ja järgnevad leevendavad meetmed.
Lisa 1_aruanne 63 Jäätmete energeetilist taaskasutamist on
oluline kindlasti käsitleda ka koostamisel
olevas ENMAKis 2035.
Lisa 1_aruanne 63 Vastavusanalüüsi käigus tuvastati teatav
KEVADe vastuolu ENMAKiga 2030, mida
tuleb täiendavalt käsitleda ENMAKs 2035.
Lisa 1_aruanne 64 Kõik mõju hinnangute ja leevendavate
meetmete ptk-d
Lisa 1_aruanne 65 Ilma selge ja läbipaistva õigusruumi ning
kasutajasõbralike
andmesisestuskeskkondade olemasoluta
võib süsteemne järelevalve pärssida
jäätmehierarhia
rakendamist.
Lisa 1_aruanne 66 Vastavus strateegilistele dokumentidele
Lisa 1_aruanne 66 Mõjude hinnang.
Lisa 1_aruanne 66 Vastavus strateegilistele dokumentidele
Lisa 1_aruanne 70 Maavarade kasutamise kohta puuduvad
rahvusvahelised, sh Euroopa Liidu tasandi
strateegilised eesmärgid või kokkulepped.
Lisa 1_aruanne 70 Eesti tasandil on maapõue kasutuse
katusstrateegiaks Maapõuepoliitika
põhialused aastani 2050
Lisa 1_aruanne 73 Ilmselt on üheks probleemi põhjuseks
motivatsioonimehhanismi puudumine
maavara ammendamiseks nominaalse aja
jooksul ning liialt lihtne pikendamise
protsess.
Lisa 1_aruanne 76 Võtta plaani fosforiidi maavara uuringud, et
riigi poolt hinnata nende kaevandatavaust
järgmise mõnekümne aasta jooksul.
Lisa 1_aruanne 80 .. puidu, eelistatult puidujäätmete,
kasutamist kütusena tuleks soodustada vaid
üksnes väiksemates kaugküttesüsteemides
ning soojuse ja elektri koostootmisjaamades,
mis tagavad kõrge energiaefektiivsuse. Puitu
tuleb kütteks kasutada kestlikult, arvestades
taastuvuse määra.
Lisa 1_aruanne 93 Järgnevalt on hinnatud KEVADe eesmärkide
ja tegevuste vastavust majandusvaldkonna
strateegiliste dokumentidega.
Riikliku energia ja kliimakava aastani 2030
(REKK 2030)
Lisa 1_aruanne 94 Jäätmemajanduses on oluliseks põletamise
asemel jäätmetekke vältimine või siis
ringlusse võtmine ja korduvkasutamine ehk
vähem tuleks kasutada jäätmeid
energeetilisel otstarbel – ENMAK 2030 näeb
jäätmetel täiendavat potentsiaali
energeetikas (vt ptk 3.6.5.3),
samas kui KEVADe eesmärgiks on
materjalide suurem ringlussevõtt.
Lisa 1_aruanne 98 Kokkuvõttes võib KEVADe mõju majandusele
hinnata üldjuhul positiivseks, võimalikud
negatiivsed mõjud pole märkimisväärsed
ning on hallatavad. KEVAD pigem toetab
rohepööret majanduses ning sellega seotud
Eesti ettevõtete rahvusvahelist
konkurentsivõimet. Küll aga esitame
täiendavad ettepanekud positiivsete mõjude
võimendamiseks ja võimalike negatiivsete
mõjude vältimiseks, et soodustada kooskõla
KEVADe suundade ja majandusvaldkonna
vahel.
Lisa 1_aruanne 98 Kokkuvõttes võib KEVADe mõju majandusele
hinnata üldjuhul positiivseks, võimalikud
negatiivsed mõjud pole märkimisväärsed
ning on hallatavad.
Lisa 1_aruanne 99 Kaitstavate alade (peamiselt Natura alad)
pindala säilitamine aga olemasolevate alade
seisundi parendamine.
Lisa 1_aruanne 104 Mõju hinnang
Lisa 1_aruanne 114 Ruumiloome
Lisa 1_aruanne 121 Julgeolekule ja välissuhtlusele mõju hinnang
Lisa 1_aruanne 122 KEVADe näol on tegemist üldise tasandi
arengukavaga
Lisa 1_aruanne 133 Kokkuvõte
Lisa 1_aruanne 117-119 3 peatükki on numereeritud sama numbriga
5.17.2
Lisa 1_aruanne 131-132 Keskkonnavaldkonna arengukavana on
KEVADel keskkonnale eeldatavalt pigem
positiivne mõju. Keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(KeHJS) mõistes olulisi ebasoodsaid
keskkonnamõjusid ei tuvastatud. Kuna KSH
käigus olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid
ei
tuvastatud, siis selliseid seiremeetmeid
käesolev aruanne ei paku.
Lisa 1.3.1.4
3_kontrollküsim
ustik
Lisa 1.3.2.1. Jääb mulje, et mõjude analüüsijad ei mõista
3_kontrollküsim 1.3.2.2. teatud juhtudel täpselt eelnõu sisu ja
ustik 1.3.2.6. kaasnevaid tegevusi ning pole piisavalt lahti
2.3.1.1. mõtestanud võimalikke mõjusid, mistõttu ei
2.3.1.2. ole mitmetel juhtudel piisavalt arvestatud
2.3.1.3. kaasnevate mõjudega.
2.3.2.1.
2.3.2.8.
2.3.5.3.
3.3.2.1.
3.3.2.5.
3.3.2.6.
4.3.2.1.
5.3.3.1.
6.3.2.3.
6.3.9.4.
6.3.9.5.
Lisa 2.3.1.1 kuni
3_kontrollküsim 2.3.5.7
ustik
Lisa veerg F Olulised mõju esinemine
3_kontrollküsim
ustik
Lisa 4_huvitatud
osapooled
Üldmärkus/muu
Ettepanek Põhjendus
sh Eesti avaandmete teabevärava ja Eesti Riigi keskne teabevärav avaandmete leitavuse
geoportaali ruumiandmete kataloogi kaudu. tagamiseks on avaandmete teabevärav, hetkel on
rõhutatud geoportaali, mille kaudu on tagatud
leitavus.
3. Tagame õhukvaliteeti puudutavate andmete Käesolevalt ei ole õhukvaliteeti puudutav teave ja
ja teabe kogumise ja elanikkonnale andmed üle-Eestiliselt kogutud ega masinloetavalt
kättesaadavuse kättesaadavad. Selleks, et tekiks teadlikkus
õhukvaliteediga seotud väljakutsetest,
hetkeolukorrast, on vajalik süsteemsemalt ja
laiapõhiselt koguda õhukvaliteeti puudutavaid
andmeid ning muuta need kõigile osalistele
avaandmetena kättesaadavaks. Seire all on kaudselt
kaetud, aga teema olulise tõttu võiks seda eraldi
välja tuua.
KSH aruanne peab käsitlema kavandatava Valdkonna arengukava koostamisel ei nähta ette
tegevuse (tegevussuundade) alternatiive alternatiivsete stsenaariumide kavandamist (§3
täitmaks KeHJS nõudeid. https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005),
mistõttu võib järeldada, et alternatiivsed
(keskkonnale paremad) arengustsenaariumid peaks
koostama KSH raames, kuigi KeHJS §40 ei täpsusta,
kes alternatiivsed stsenaariumid peab välja töötama
(KeHJS §40 kohaselt peab KSH aruanne sisaldama
mh eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna
kirjeldust strateegilise planeerimisdokumendi
koostamise ajal ja alternatiivsete
arengustsenaariumide elluviimise korral, sealhulgas
alternatiivide võrdlust ja tõenäolist arengut juhul,
kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida).
Pealkiri täpsustada Pealkiri peaks peegeldama ptk sisu, kuid
selgusetuks jääb,
mis on tänased tegevused, mis kliimamõju
leevendavad.
Väitele tuleks lisada viide, milliste andmete Elektrointensiivsed ja intensiivse gaasitarbimisega
alusel antud üldistus on tehtud. Eurostati ettevõtjad on defineeritud
definitsiooni kohaselt arvutatakse https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022022,
energiatootlikkus sisemajanduse
Täpsustada sõnastust esimeses lauses pärast neid vägalause
Esimese paljuteises
pole ehk sellist
pooles on üldistust päris
mingi sõna teha
puudu.
sõna "nii" ja teises lauses "tundlike ressursside" Tundlikud ressursid tuleks täpsustada, jääb
juurde selgitusega, nt sulgudes või allmärkusena. segaseks, millised ressursid Eestis on tundlikud
kliimariskide suhtes.
Täpsustada see väide ja varustada viitega. Energiasalve portaal väidab, et valmib enne 2030
https://energiasalv.ee/
Täpsustada sõnastust, mille hindamisprogrammi Tekitab segadust, kuna arengukava koostamisel
peaks KEVAD sisaldama. Kliimamuutuste mõju pole nõutud hindamisprogramme, vaid programme
hindamise programmi? arengukava ellu viimiseks
https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005
Teha ettepanek, et antud näitajat võiks kasutada Eesti globaalne positsioon kestlikus arengus
KEVAD üldeesmärgi mõõdikuna (KEVAD eelnõu võimaldab järeldada, et üldjoontes on keskkonna-,
lk 10) vastava alg- ja sihttasemega: 2020=10 majandus- ja sotsiaalmõjud suhteliselt heas
koht ja 2030=? koht. tasakaalus. Puhta ja elurikka keskkonna
saavutamiseks peab KEVAD täpsemalt kirjeldama
keskkonnataluvuspiirid, mille raames kestlik areng
tagada ning antud positsiooni hoida.
Lisada kohe algusesse ja tuua välja ka seosed Merekeskkonda kaitstakse ka lisaks ELile
IMO strateegiate ja lähenemistega. rahvusvahelisel IMO tasandil.
Kajastada pikemalt hetkeolukorda ja kõiki Dokumendi hetkeolukorra kirjeldusest ei leia neid
teemasid sh punkerdamine ja jäätmete probleeme, millega igapäevaselt tegeleme. Näiteks
üleandmine merel jne punkerdamine ja jäätmete üleandmine merel.
Hetkeolukorra kirjeldus on lahendatud märksõnade
väljatoomisega, seega on väga keeruline aimata,
mida ja mis põhjustel mõjutab. Samuti, kus seisenb
probleem.
Siin peaks täpsustama, milline surve ja mõju (sh Nt mereala planeeringu KSH hinnangu kohaselt
oluline) on merekeskkonnale tänaseks kaablite ja "Taastuval mere-energeetikal on laiem positiivne ja
tuuleparkidega kaasnenud, lisada vastavad pikaajaline mõju.
viited. Selgelt peaks välja tooma, kas ja milliseid Tuuleparkide kavandamisel on oluline mõju riiklike
OLULISI mõjusid on seni või võib tulevikus taastuvenergeetika
kaasneda. eesmärkide saavutamisele ja süsinikneutraalse
majanduse suunale. Samuti on tuuleenergeetikal
oluline roll majandusliku ja sotsiaalse innovatsiooni
loomises
ja edasikandmises ning täiendava tööhõive
võimalustes (vt ka energiatootmise
mõjusid majanduskeskkonnale ptk 4.6.4). " lk 161
https://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planee
ringulahendus/2021-11-
01_MSP_MH_aruanne_avalikustamisele.pdf
Täiendada lõiku lausega "Samas võimaldab Pigem on loodusturismi mõju keskkonnale, eriti
turism pakkuda alternatiivset majandustegevust selle keskkonnasõbraliku planeerimise ja
ja hõivet teistele, mere- ja rannikualade rakendamise korral, väiksem kui muud
looduskeskkonda enam kahjustada võivatele majandusharud, mis keskkonda enam mõjutavad
majandusharudele (sh kalandus, vesiviljelus ja ning turism võimaldab pakkuda nende harude
põllumajandus)". töötajatele alternatiivset töö- ja teenimisvõimalust.
Tuuakse välja probleemid, aga lahendusi ei Ainus lause, mille mõjude kohta leidsin on: See
pakuta, samas ei kajastata mõjusid erinevatest tähendab, et juba kokkulepitud eesmärkide
asjaoludest lähtuvalt. Aruannet lugedes jääb saavutamiseks on vaja rohkem pingutada. Siit
mulje, et kõik, mis merel tehakse on kahjulik, ootaksin edasi lahendusettepanekuid, mida ja
aga kordagi ei tooda välja, et kas liigne tegevus kuidas tegema peaks, et merekeskkonnaseisundi
vms on kahjulik või mida teha, et kõik osapooled hea tase saaks saavutatud.
merel tegutseda saaksid.
Korrigeerida sõnastus. Kui väikelinnades ja alevikes puuduvad seirejaamad,
siis kuidas saab väita, et puidukütte põhjustab seal
arvestatavaid õhusaastetasemeid?
Keskkonnateadlikkuse edendamisega tuleb Enne COVID pandeemiat 2019. aastal külastas Eestit
ühiskonnas tegeleda pidevalt, kujundamaks Eesti üle 6 miljoni turisti. Oluline on tõsta ka nende
inimeste ja külastajate hoiakuid ja teadlikkust, et nad Eestis viibides käituksid
käitumisharjumusi keskkonnahoidlikumaks, et keskkonna suhtes vastutustundlikult.
inimesed oskaksid hinnata oma tegevuse otsest
või kaudset mõju loodusele. Lisada lõik "EAS ja
Kredexi ühendasutuse turismiosakond on välja
töötanud Kestliku reisielamuse sõnumistrateegia
(https://www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessi
onaalile/koolitused-seminarid-ja-
konverentsid/kestliku-reisielamuse-
teemastrateegia), mille eesmärk on viia
välisturistideni info, et Eesti ootab külastama
vastutustundlikke, meie looduskeskkonnast ja
kogukondadest hoolivaid inimesi)."
Täiendada lõiku lausega "Samas on kerkinud Kuna Keskkonnaministeerium on enda eelnõudes
ülesse julgeolekuga seotud kaalutlused, mis hakanud viimasel hetkel lisama
võivad piirata ruumiandmete kättesaadavust. juurdepääsupiiranguid senini avaandmetena olnud
See nõuab põhjalikult analüüsimist, millises andmetele, mis ei ole alati kooskõlas tänase EL
ulatuses saavad ruumiandmed olla kõigile seadustega, on oluline süsteemselt ja põhjalikult
osalistele kättesaadavad" analüüsida majanduslikku, sotsiaalset ja
julgeolekuga seotud mõju, mõelda läbi
riskitsenaariumid ja sekkumisvajadus.
Siin tuleks juurde tuua ka meetmete Erinevad meetmed panustavad mh keskkonda (nt
andmebaaside paljusus (KIK, RTK, Kredex, PRIA energiatoetused) ja toetusmeetmetega seonduvat
jms) ja nende konsolideerimise/koondamise mõju tuleb nt hinnata ja raporteerida riikliku
vajadus. Nt võiks see võimaldada tulevikus energia- ja kliimakava aastani 2030 raames.
kasutada keskkonnaandmebaase Erinevad andmebaasid (sh toetused) tuleks
toetusmeetmete eeldatava koondmõju jms omavahel siduda ning nende kasutamine
hindamisel. kasutajasõbralikuks teha, et oleks võimalik
tulevikukindlaid otsuseid teha (mh KEVAD-s
elurikkusega arvestamiseks otsustustes).
Täpsustada MAK valmimine ja kogu ptk sisu: Ajakohastada ning sisustada tekst hetkeolukorra
lisada hetkeolukord. Ptk 4 peaks andma ülevaate infoga. Nt pole veel täna tagatud biomassi
hetkeolukorrast metsanduses - arvestades säästlikkuse kriteeriumide tõendamine, mis võib
KEVAD üldeesmärki, kas ja kuidas on säästev tähendada mh nt puitkütustega seotud KHG heite
metsamajandamine tagatud? arvestamist ja taastuvenergia eesmärkide täitmises
mittearvestamist aruandluses.
Keskkonnamõju analüüsimisel ja poliitikate Lk 40 ja ka sama lõigu keskel räägitakse, et andmed
elluviimisel on vaja ka kvaliteetseid ei ole üheselt mõistetavad ning soovitatakse
ruumiandmeid, mis eeldab muuhulgas andmete kasutada rahvusvahelisi taksonoomiaid. Sellega
digitaliseerimist, standardiseerimist, seoses ei piisa ka viimases lauses ainult andmete
kättesaadavust ja ajakohasust. digitaliseerimisest ja kättesaadavaks tegemisest, kui
nad ei ole üheselt mõistetavad.
Täpsustada, mida ja kuidas on hinnatud KEVAD KEVAD eelnõus on toodud tegevussuunad, tuleb
puhul oluliste mõjude tuvastamiseks. täpsustada, kas hinnati tegevussuundade
võimalikke mõjusid ja millele tuginedes lisaks
muude arengukavadega seoste tuvastamisele.
eemaldada sõna "eelnõu" strateegia on kinnitatud
Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu Mõju hindamine peab andma tervikpildi, mis on mh
alternatiividele, sh kas ja mil määral on tänane kavandatava tegevuse alternatiivid ja eeldatavalt
põlevkivi jm fossiilkütuste baasil energitootmine kaasnevad olulised mõjud, seonduvad leevendavad
ja -kasutus väiksema mõjuga elurikkusele kui meetmed. Tuleb anda võrdlus, millised on põlevkivil
toodud näited. Kui ei, siis tuleks see välja tuua põhineva energiamajanduse vs taastuvenergial, sh
selle asemel, et näidata oluliselt puhtamaid ja kütusevabadel energiallikatel põhineva
ohutumaid energialahendusi negatiivsetena. energiamajanduse mõjud objektiivse võrdlusena (st
Seda enam, et tuule- ja päikseparkide mõju mh mis juhtub siis elurikkusega, kui kaasaegsetele
hinnangute baasil tuleb olulised negatiivsed energialahendustele tegevuslubasid mitte anda ja
mõjud ennetada. jätkata nt põlevkivil).
Sarnane hinnang lisada ptk 5.1.2 igasse alalõiku KSH peab andma ülevaate olulistest mõjudest,
(elurikkuse, mulla, maastikute). Ptk 5.1.2 on kaks seetõttu on oluline järelduste arusaadav ja
korda: 5.1.2 mõjude hinnang lk 49 ja ptk 5.1.2 läbipaistev (kuidas antud järeldusele jõuti)
nõjud Natura 2000 aladele. esitamine.
Täpsustada, millise olulise ebasoodsa §40 aruanne peab sisaldama mh strateegilise
keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva
toodud meetmed ja ettepanekud on esitatud. Nt olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja
jääb selgusetuks, miks ja milliseid eesmärkide leevendamiseks kavandatud meetmeid ning nende
konflikte hindaja on mõelnud, kus need kirjas on. meetmete eeldatava tõhususe hinnangut
KeHJS konfliktide analüüsi ei nõua, kuid mõjude https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010
hindamise metoodika
Täpsustada ühe- kas
oluline mõju osana oleks mõju
ja milline on KSH peab andma ülevaate olulistest mõjudest,
kaasnev mõju KEVAD kliimapoliitika seetõttu on oluline järelduste arusaadav ja
rakendamisel ja mitte rakendamisel läbipaistev (kuidas antud järeldusele jõuti)
esitamine.
Ptk 5.2.3 ühtegi leevendavat meedet ei sisalda, §40 aruanne peab sisaldama mh strateegilise
toodud on rida erinevaid soovitusi sidumata neid planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva
olulise mõjudega, millele tuleb kavandada olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja
leevendavad meetmed. leevendamiseks kavandatud meetmeid ning nende
meetmete eeldatava tõhususe hinnangut
https://www.riigiteataja.ee/akt/103
Vaadata üle ja täiendada leevendavaid Toodud leevendavad meetmed ei ole piisavad
meetmeid, sest praegu esitatud meetmed ei kliimaambitsioonide elluviimiseks ning see peaks
suuda lahendada esitatud järeldust. selgemalt aruandest välja tulema. Leevendavad
meetmed ei käsitle ei järelduses toodud realsitlikku
viisi eesmärgi elluviimiseks ega eesmärgi
kitsendamist selliselt, et keskkonnavaldkonnas
rakendatavad realistlikud viisid võimaldaksid seda
täita.
Siinkohal tuleb KEVAD-s täpsustada, millise Sisend jäätmete tekkest, mida oleks võimalik
jäätmete prognoosiga saaks energeetikas, vaadeldavas perspektiivis kasutada energeetikas
ENMAK 2035 puhul arvestada aastani 2035. peaks tulema KEVAD-st, mitte vastupidi.
Täpsustada, millist vastuolu silmaspeetakse ning Praegusel kujul pole võimalik aru saada, millist
lisada vastavad viited. vastuolu peaks ENMAK 2035 täiendavalt käsitlema.
Täpsustada, millised on olulised mõjud, millele §40 aruanne peab sisaldama mh strateegilise
leevendavad meetmed kavandatud. planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva
olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja
leevendamiseks kavandatud meetmeid ning nende
meetmete eeldatava tõhususe hinnangut
https://www.riigiteataja.ee/akt/103
kasutajasõbralikud andmesisestuskeskkonnad on Manuaalne andmesisestus kuskil väga
tulevikkuvaadates üsna tagurlik. Ettevõtjate (sh kasutajasõbralikus keskkonnas on hea üleminekuks,
jäätmekäitlussektoris toimetavate ettevõtjate) kuid tulevikuvaade peaks olema ikkagi
suunal me liigume ikkagi masinloetavate ja automatiseeritud andmevahetus. Seda suunda juhib
automaatselt otse ettevõtja süsteemidest konkreetsete tegevustega ka KeM
liikuvate/esitatavate andmete suunas. jäätmearuandluse automatiseerimise ja andmete
standardiseerimise suunal - sellega seoses muutub
ka sektor läbipaistvamaks nii kodanikule kui ka
KOVile ja riigile, mis omakorda mõjutab inimeste
usaldust ja teadlikkust ning nügib liigiti koguma.
Taaskord on puudu rahvusvaheline IMO mõõde. Jääb mulje nagu koostaja poleks kursis, et
merekeskkonnakaitsega tegeletakse ka
rahvusvaheliselt. Palume kajastada valdkond
tervikuna, alustades rahvusvahelistest
lähenemsitest, liikudes regionaalsete
lähenemisteni.
Puudub teave merekeskkonna mõjude Tundub, et töö teostajal on segadus, mis on
hinnangule. Lisada merekeskkonna mõjude veekeskkond ja mis merekeskkond.
hinnang.
Tuua erladi välja vee- ja Hetkel on neid käsitletud koos ja see tekitab
merekeskkonnadokumendid segadust
Maavarade kasutamise kohta on vastu võetud ja Hetkel juhindume teatud maavarade puhul mh
ka väljatöötamisel rahvusvahelised, sh Euroopa Euroopa Liidu konfliktmaavarade direktiivist nr (EL)
Liidu tasandi strateegilised eesmärgid või 2017/821 ning ettevalmistamisel on kriitiliste
kokkulepped. toormete määrus.
Maapõuepoliitika s.o maapõueressursside
kasutamise ja väärindamise aluseks on TAIE
maapõueressursside väärindamise teekaart
Ilmselt on üheks probleemi põhjuseks Nõudlus maavara järele on ajas muutuv, sõltudes
motivatsioonimehhanismi ja ka nõudluse näiteks ka teede-ehituseks riigieelarvest eraldatud
puudumine maavara ammendamiseks vahenditest.
nominaalse aja jooksul ning liialt lihtne
pikendamise protsess.
Võtta plaani fosforiidi ka kaasnevate maavarade EGT (Eesti Geoloogiateenistus) on äsja saanud TA-
uuringud, et riigi poolt hinnata nende rahastust veidi üle 6 mln fosforiidi ja kaasnevate
kaevandatavaust järgmise mõnekümne aasta maavarade, sh haruldaste muldmetallide uuringuks.
jooksul.
Siinkohal tuleks täpsustada, millised on tänase Energeetikasse jõuab puit eelkõige puidutööstusest
puitkütuste kasutuse keskkonnasõbralikumad pärit jäätmete ja raiejäätmete, ka raiest küttepuidu
alternatiivid energiajulgeoleku (ka kriisides) baasil saadud hakkena, kodumajapidamistes,
tagamisel. väiksemates kateldes ka halgudena. Küttepuit
moodustab 1/3 raiest ja seni kuni sellele pole
alternatiivset kasutust leitud on energeetiline
kasutus ainuvõimalik. Täna kasutatakse
soojuspumpasid paralleelselt puitkütustega, EKUK
abiga võiks selle täpsustada kui palju on
paralleelselt kasutuses hoonetes nii ahjud/kaminad
kui soojuspumbad.
Võiks täpsustada, et REKK 2030 on teatis REKK 2030 pole siseriiklik strateegiline dokument,
Euroopa Komisjonile. see on teatis Euroopa Komisjonile Eesti energia- ja
kliimapoliitika eesmärkide ja meetmete kohta (mis
on kavandatud siseriiklike arengudokumentidega).
https://mkm.ee/energeetika-ja-
maavarad/energiamajandus/energia-ja-kliimakava
KEVAD-s tuleks läbivad välja tuua, kas ja kui palju KSH aruandes lk 63 on öeldud, et "Jäätmete
10 aasta perspektiivis jäätmeid on võimalik energeetilist taaskasutamist on oluline kindlasti
energeetiliselt kasutada. Selliselt on võimalik käsitleda ka koostamisel olevas ENMAKis 2035."
vastuolusid erinevade arengukavade vahel
vältida.
Täiendada mõjuhinnangut majandusele ja Ebaselgeks jääb kokkuvõttev väide, et võimalikud
ettevõtlusele. negatiivsed mõjud ei ole märkimisväärsed. Näiteks
on mõju hinnatud LULUCF sektori sidumise
eesmärgist tulenevalt võimaliku raiemahu muutuse
kaudu vaid metsaomanikele, kuid puudub mõju
hinnang metsatööstustele ja selle panusele riigi
majanduses. Juhime tähelepanu, et tänased LULUCF
prognoosid näitavad sama palju heidet, kui ELis
pakutud sidumine ning ei ole selge selle
saavutatavus. Veelgi enam, vale on ka väide lk 100,
et LULUCF seab metsade süsinikusidumisele kindlad
eesmärgid, kuivõrd LULUCF hõlmab maakasutust
laiemalt kui vaid mets ja metsamaa.
Arusaamatuks jääb toodud hinnang: Lisas 3 §40 aruanne peab sisaldama mh strateegilise
toodud esineda võivad 9 olulist majandusmõju planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva
tuleb, kas a. selgelt välja tuua ja neile esitada olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja
leevendavad meetmed ptk 5.12.3 või b. muuta leevendamiseks kavandatud meetmeid ning nende
hinnangud lisas 3 mitte oluliseks. meetmete eeldatava tõhususe hinnangut
https://www.riigiteataja.ee/akt/103
Kaitstavate alade (peamiselt Natura alad) Lause sellisel kujul (pisut) segane.
pindala säilitamine ja olemasolevate alade
seisundi parendamine.
Arusaamatuks jääb toodud hinnang: Lisas 3 §40 aruanne peab sisaldama mh strateegilise
toodud esineda võivad 5 olulist planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva
regionaalaarengu mõju ja 9 olulist mõju olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja
riigisektorile tuleb, kas a. selgelt välja tuua ja leevendamiseks kavandatud meetmeid ning nende
neile esitada leevendavad meetmed ptk 5.12.3 meetmete eeldatava tõhususe hinnangut
või b. muuta hinnangud lisas 3 mitte oluliseks. https://www.riigiteataja.ee/akt/104
Lisa 3 ruumiloome mõju ei käsitle, täpsustada Aruandes toodud mõjuhinnangud peavad olema
mille alusel ptk 5.17 koostatud. selgelt esitatud: kas toetuvad lisas 3 toodud
hinnangule või millele.
Arusaamatuks jääb toodud hinnang: Lisas 3 Olulised mõjud ja seotud leevendavad meetmed
toodud esineda võiv 1 oluline mõju tuleb, kas a. tuleb arusaadavalt esitada.
selgelt välja tuua ja neile esitada leevendavad
meetmed ptk 5.12.3 või b. muuta hinnangud
lisas 3 mitte oluliseks.
pigem "strateegilise planeerimise raamistikus Üldine tasand jääb arusaamatuks, valdkonna
valdkonna arengukavaga" arengukava ja selle KSH koostamisele on esitatud
https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035- konkreetsed nõuded:
arengukavad-ja-planeering/arengukavad https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005
https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010
Kokkuvõttes esitada, missugune on KEVAD Nt võivad jääda täitmata riiklikud taastuvenergia
tegevussuundade mõju mh majandussektoritele, eesmärgid, kasvada fossiilkütuste kasutus, kui
sh energeetikale, nt kokkuvõtva maatriksina tegevussuunad majandustegevusi väga radikaalselt
tegevussuundadega kaasnevate mõjude kohta mõjutavad. Praegu puudub kokkuvõtlik ülevaade
erinevate majandussektorite kaupa. KEVAD erinevatest mõjudest, sh majandusmõjust
(sh energiaobjektidele ja -kuludele), olulisest
mõjust.
Numeratsioon läbi mõelda ja korrigeerida. Arengukava numeratsioon on eksitav.
Täpsustada antud hinnangut või lisas 3 veerus F Arusaamatuks jääb antud lõppjäreldus, kuna lisas 3
toodud hinnanguid. Samuti seda, miks on on mitmeid esineda võivaid olulisi mõjusid veerus F
pakutud välja leevendavaiid meetmeid, kui toodud. KeHJS §40 kohaselt tuleb käsitleda mh
olulisi mõjusid aruande põhjal KEVAD-ga ei "strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega
kaasne. kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju
vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud
meetmeid ning nende meetmete eeldatava
tõhususe hinnangut"
Mõjude analüüsimine ei ole piisavas mahus läinud
detaili, ega mõistnud mida erinevad tegevused
eelnõus kaasa toovad. Mõjude hindamise
põhjendused on pigem vähedetailsed ja ei käsitle
kõiki tegevusi mis eelnõus on välja toodud, vaid
käitlevad valikuliselt üksikuid.
Käia üle kontrollküsimused ja täiendada mõjusid Mõjude analüüsimine ei ole piisavas mahus läinud
ja selgitusi: detaili, ega mõistnud mida erinevad tegevused
1.3.2.1. eelnõus kaasa toovad. Mõjude hindamise
1.3.2.2. põhjendused pige vähedetailsed ja ei käsitle kõiki
1.3.2.6. tegevusi mis eelnõus on välja toodud, vaid käitlevad
2.3.1.1. valikuliselt üksikuid.
2.3.1.2.
2.3.1.3.
2.3.2.1.
2.3.2.8.
2.3.5.3.
3.3.2.1.
3.3.2.5.
3.3.2.6.
4.3.2.1.
5.3.3.1.
6.3.2.3.
6.3.9.4.
6.3.9.5.
Täiendada järgmistest aspketidest:
Fossiilsete energiaallikate/kütuste asendamine
on õhusaaste vähendamise eesmärkide
täitmiseks vajalik- seda vajab samuti
kirjeldamist. Energialiikide kasutamise osakaal
muutub.
Maakasutuse hierarhia ju hakkab mõjutama?
Tuua välja mõjude ulatus kasvõi siis, kui tegemist Näide 1 (rida 2.3.2.9): "Kas eelnõu mõjutab
on oluliste mõjuga, eelistatult aga alati. (edendab või takistab) innovatsiooni ehk uute
Täiendada analüüs sh põhjendustega. tootmismeetodite, toodete ja teenuste
väljatöötamist, samuti uurimis- ja
arendustegevust?" Vastus:"Jah. Eelnõu (nt läbi
MAK2030) rõhutab tugevalt innovatsiooni ja
väärindamise vajadust." Tegemist ei ole põhjaliku
korraliku vastusega. Pelgalt "rõhutamine" ei ole
veel "mõju".
Näide 2 (2.3.2.3): "Tegevuste piiramine ja
tegevuskeskkonna muutmine muul moel mõjutab
ettevõtete tegevuse profiili või ka nende
tegutsemise jätkumist." Mis ulatuses? Kui paljud
võivad pankrotistuda? Kui paljud muudavad profiili?
Mis sektorid?
Siin ja mujal peaks olema põhjendatud,
analüüsitud, kirjeldatud. Sama probleem on
läbivalt olemas punktide 2.3.1.1 kuni 2.3.5.7
puhul.
Nt rida 17 on analüüsimata, milline on mõju Kontrollküsimustiku metoodika põhjal peaksid
leibkondadele (energiakuludele), kui olema olulised mõjud põhjalikumalt analüüsitud ja
tegevussuundadest tulenevate kvantifitseeritud, sh millised sihtrühmad, kui suurt
majandustegevuste piirangute tõttu jäävad nt osa elanikkonnast ja kuidas (toimetulek)
tuulepargid rajamata ja puitkütuste tegevussuundade rakendamine mõjutab.
kättesaadavus olulislt väheneb, taastuvenergia
eesmärgid täitmata.
Lisada: MTÜ Eesti Maaturism, mõjutatud loodusturismi korraldamise vaatest
[email protected]; Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutus,
[email protected]
Käsitleda ja hinnata mõju TAIE arengukava Ei KEVADe eelnõus ega aruandes TAIE
fookusvaldkondade eesmärkide saavutamisele, fookusvaldkondadele ja nende eesmärkide
sh kohalike ressursside kättesaadavuse ja saavutamiseks koostatud teekaartidele viiteid ei
väärindamise osas. ole. TAIE teekaardid on meie riigi eelisarendatavate
suundade juhised aastani 2035. Kohalike
ressursside väärindamise fookusvaldkonna
teekaartides (toit, puit, maapõueressursid ning
teisene toore, jäätmed; kinnitati nov.2022) toodu
on aga väga tihedadalt seotud KEVADega.
Lisa 1_aruanne
Lisa 3_kontrollküsimustik
Lisa 4_huvitatud osapooled
Üldmärkus/muu