Käskkiri

KÄSKKIRI 18.01.2023 nr 4 Riigihanke „Metoodika väljatöötamine rahvusvahelistelt huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste otsese ja kaudse sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks" korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 ja § 101 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017 käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada riigihange „Metoodika väljatöötamine rahvusvahelistelt huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste otsese ja kaudse sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks“ (riigihanke objekti kood 72221000-0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“) avatud hankemenetlusena. Hanke eeldatav maksumus käibemaksuta jääb alla 77 000 euro. 2. Määran punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna turismi valdkonnajuhi Külli Kraner’i. 3. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sealhulgas pakkujatel kõrvaldamise aluste kontrollimiseks ja pakkujate kvalifitseerimiseks hankepassi alusel, pakkumuste vastavaks tunnistamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks ning edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassis esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel, järgmises koosseisus: 3.1. Komisjoni esimees Külli Kraner – MKMi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna turismi valdkonnajuht. Komisjoni liikmed: 3.2. Külliki Tafel-Viia – MKM strateegilise planeerimise osakonna teadmusjuhtimise valdkonna juht; 3.3. Piret Kallas – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismiosakonna strateegilise arenduse valdkonna uuringute koordinaator, tema nõusolekul; 3.4. Reelika Väljaru – Kultuuriministeeriumi strateegia- ja innovatsiooniosakonna osakonna juhataja, tema nõusolekul. 4. Kinnitan punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud).  2 5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  3 KINNITATUD Vali kinnitaja. 18.01.2023 käskkirjaga nr 4 Lisa 1 Riigihanke „Metoodika välja töötamine rahvusvahelistelt huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste otsese ja kaudse sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks“ alusdokument. Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused, kvalifitseerimistingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded 1. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja hankepassiga esitatav informatsioon 1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.3. Hankepass peab sisaldama pakkuja kinnitusi vastavalt RHS § 104 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja pakkuja esitatud andmeid ja infot vastavalt RHS § 104 lg 2 punktidele 4 ja 5. 1.4. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormilvastavalt RHS §-s 104 sätestatud tingimustele. 2. Pakkuja kvalifitseerimise tingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded Tehniline ja kutsealane pädevus Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täitnud vähemalt kolm lepingut, mille sisuks on uuringu või analüüsi läbiviimine. Lepingujärgsed tööd loetakse referentsperioodi jooksul (riigihanke algamisele eelnevad 36 kuud) teostatuks üksnes osas, millises need on täidetud referentsperioodi jooksul. Kui lepingut täidetakse ka pärast riigihanke algamise tähtpäeva, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada ja leping loetakse täidetuks osas, milles teenus on riigihanke algamise ajaks tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Kui lepingu täitmise aeg jääb osaliselt referentsperioodi eelsesse aega, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada üksnes selle osaga lepingust, millises see on täidetud (tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud) referentsperioodi jooksul. Kui teenust osutatakse raamlepingu alusel, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada raamlepingu alusel sõlmitud ja täidetud hankelepingutega. Pakkuja esitab andmed riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud lepingu kohta koos andmetega lepingu sõlmimise ja täitmise kuupäeva ja teise lepingupoole kohta (tellija nimi, e-posti aadress, telefon). Hankija kontrollib esitatud andmeid hankijale avalikes andmekogudes kättesaadava info kaudu. Info kohta, mis ei ole hankijale andmekogudes olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadav, kohustub pakkuja hankija nõudmisel esitama täiendavad selgitused, andmed või dokumendid kuni viie tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates. Hankijal on õigus lisateabe saamiseks pöörduda teise lepingupoole poole.  KINNITATUD Vali kinnitaja. 18.01.2023 käskkirjaga nr 4 Lisa 2 RIIGIHANKE ALUSDOKUMENT Avatud hankemenetlus Metoodika välja töötamine rahvusvahelistelt huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste otsese ja kaudse sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks Riigihanke objekti kood 72221000-0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“ 2023  5 Sisukord 1. Riigihanke üldandmed ja objekt ........................................ Error! Bookmark not defined. 2. Hankelepingu sõlmimine, ese, eeldatav maksumus ja tööde teostamise tähtpäev .....Error! Bookmark not defined. 3. Pakkumuse ettevalmistamise juhised ................................ Error! Bookmark not defined. 4. Teavitamine ja selgitused .................................................. Error! Bookmark not defined. 5. Nõuded pakkumusele, pakkumuse esitamine ja vastavuse kontrollimineError! Bookmark not defined. 6. Pakkumuse hindamine....................................................... Error! Bookmark not defined. 7. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse lõpetamineError! Bookmark not defined. 8. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend ......................... Error! Bookmark not defined. 9. Hankedokumendi lisad ...................................................... Error! Bookmark not defined.  6 1. Riigihanke üldandmed ja objekt 1.1. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, registrikood 70003158, e-post: [email protected], tel. +372 625 6342 (edaspidi MKM ja ka hankija). 1.2. Riigihanke läbiviimise eest vastutav isik: MKM ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna turismi valdkonnajuht Külli Kraner, telefon: 625 6409, e-posti aadress: [email protected]. 1.3. Hankemenetluse liik: avatud hankemenetlus. 1.4. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registris. 1.5. Hankelepingut rahastatakse riigieelarvest. 1.6. Hanke osadeks jaotamine: Hankija ei jaga riigihanget osadeks ja sõlmib hankelepingu ühe pakkujaga. Hankija ei jaga riigihanget osadeks, sest hankeesemeks olev teenus koosneb erinevatest omavahel seotud etappidest. Tervikliku teenuse tagamiseks on oluline, et hanget ei jagataks osadeks. Lisaks täidab osadeks jaotamine jätmine hankija rahaliste vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise eesmärki. 1.7. Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis. 2. Hankelepingu sõlmimine, ese, eeldatav maksumus ja tööde teostamise tähtpäev 2.1. Riigihanke tulemusena sõlmitakse hankeleping (vaata lisaks HD lisa 2. Hankelepingu projekt), mille esemeks on „Metoodika välja töötamine rahvusvahelistelt huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste otsese ja kaudse sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks“ tellimine (edaspidi Töö) vastavalt riigihanke alusdokumendis (edaspidi RHAD) ja selle lisades sätestatud tingimustel. 2.2. Hankelepingu eseme täpsem kirjeldus on toodud RHAD lisas 1 „Tehniline kirjeldus“. 2.3. Hankeleping sõlmitakse edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga, kellel puuduvad hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja kes vastab kvalifitseerimise tingimusele hankepassis esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel. 2.4. Pakkuja kohustub talle edastatud hankelepingu allkirjastama ning tagastama allkirjastatud hankelepingu hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul hankelepingu edastamisest arvates. 2.5. Töö ja Töö tegevused on jagatud kahte etappi vastavalt RHADi lisas 1 „Tehniline kirjeldus“ kirjeldatud etappidele. 2.6. Hankija tasub tööde teostamise eest kahes osas, 60% kogumaksumusest I etapi tööde teostamise eest ja 40% II etapi tööde teostamise eest. 2.7. Tööde teostamise tähtpäev, sh töö valmimine ja selle esitlus vastavalt hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse punktile 4.1, on hiljemalt 60 nädalat pärast lepingu sõlmimist. 2.8. Riigihanke eeldatav maksumus jääb alla 77 000 euro käibemaksuta.  7 3. Pakkumuse ettevalmistamise juhised 3.1. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi RHAD-des esitatud tingimuste ülevõtmist. 3.2. Pakkumus peab vastama RHAD-des esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu nõutud mahus. 3.3. Ühispakkumuse esitamise korral peab pakkumuses sisalduma kinnitus, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. 3.4. Juhul, kui pakkuja soovib tehnilise ja kutsealase pädevuse osas tugineda teise isiku vahenditele, peab ta esitama hankepassi ka isiku osas, kelle vahenditele tuginetakse. 3.5. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab endale kohustuse ning vastutuse Töö teostamiseks kooskõlas hanketingimustega ning tema poolt esitatud pakkumusega. 3.6. Hindamiskriteeriumid ja hindamise metoodika on toodud HD punktis 6. 3.7. Alternatiivsed lahendused ei ole lubatud. 3.8. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eesti keeles. Kõik võõrkeelsed dokumendid peavad olema eesti keelde tõlgitud, kusjuures tõlge peab vahetult järgnema originaalile. 3.9. Pakkumused tuleb esitada elektroonselt riigihangete registrisse (https://riigihanked.riik.ee, edaspidi e-RHR). 3.10. Pakkumuse esitamise tähtpäev ja kellaaeg on märgitud e-RHRis. 3.11. Pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist riigihangete registrisse pakkumust esitada ei saa. 3.12. Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt riigihangete registri töökeskkonnas märgitud tähtpäeval ja kellaajal. 3.13. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on Hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada. 3.14. Pakkuja, kellel esineb vähemalt üks RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja RHS § 95 lõike 4 punktides 2–11 nimetatud kõrvaldamise alustest, võib riigihankes esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Sellisteks meetmeteks võivad olla näiteks süüteoga põhjustatud kahju hüvitamine või vastava kohustuse võtmine, uurimisasutustega aktiivse koostöö tegemine ja teo asjaolude põhjalik selgitamine või tehnilised ning organisatsiooni ja töötajatega seotud meetmed, mis võimaldavad edasisi süütegusid ära hoida. Hankija hindab esitatud tõendeid ja kui ta leiab, et nimetatud tõendid on piisavad pakkuja usaldusväärsuse tõendamiseks, ei kõrvalda hankija pakkujat sellekohase põhjendatud kirjaliku otsusega hankemenetlusest ja võib sõlmida lepingu pakkujaga, vaatamata kõrvaldamise aluse olemasolule. Hankija kohaldab heastamise korral RHS §-is 97 sätestatut. 4. Teavitamine ja selgitused  8 4.1. Küsimused RHAD kohta tuleb esitada riigihangete registri kaudu. Pöördumine tuleb vormistada eesti keeles. Küsimuste esitamiseks peab pakkuja end riigihanke juurde registreerima. Hankija ei vastuta nimetatud keskkonna ja sidevahendite tehnilise toimimise eest. 4.2. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate hankijale edastamise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus. 4.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud kuni hankelepingu sõlmimiseni. 4.4. Pakkuja peab hoidma oma pakkumuse jõus vähemalt 3 kuud. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast. Pakkumuse jõusoleku tähtaega on võimalik pikendada kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 112 sätestatud reeglitega. 4.5. Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse pakkujaid riigihangete registri kaudu viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3. tööpäeval vastava otsuse tegemisest arvates. 5. Nõuded pakkumusele, pakkumuse esitamine ja vastavuse kontrollimine 5.1. Pakkuja esitab pakkumuses vähemalt: 5.1.1. pakkumuse maksumuse riigihangete registri vastaval väljal; 5.1.2. tööd teostavate spetsialistide CV-d; 5.1.3. projektiplaani, mis sisaldab mh tööde teostamist tutvustavat ülevaadet, riskide haldamise meetmeid (koostatud RHAD punkti 6.2 ja RHAD lisa 1 tehniline kirjeldus alusel). Pakkuja esitab uuringu projektiplaani ja teostamise ajakava, näiteks Gantti diagrammina või muu samaväärse vahendiga näitlikustatult; 5.1.4. plaanitava metoodika kirjelduse (koostatud RHAD punkti 6.3 ja RHAD lisa 1 tehniline kirjeldus alusel); 5.1.5. hankepassi vastavalt RHAD-is nõutule. 5.2. Nõuded pakkumusele ja pakkumuste vastavuse kontrollimine: 5.2.1. Pakkuja peab tagama Töö teostamise vähemalt allpool toodud nõuetele vastava kogemusega spetsialistide poolt: 5.2.1.1. projektijuht – vähemalt 3-aastase töökogemusega projektijuht, kes on läbi viinud vähemalt 2 (kaks) projekti, mille täitmisel ta osales projektijuhi rollis ja mille esemeks oli majandus- või sotsiaalvaldkonna uuring või analüüs. Projektijuht on tellijale esmaseks kontaktiks ning ta vastutab projekti sujuva läbiviimise, koordineerimise ja tellijaga teabevahetuse eest (esitada vastav kogemus CVs); 5.2.1.2. ekspert 1 – analüütik: vähemalt 4-aastase mõju hinnangute koostamise teadustöö kogemusega analüütik (esitada vastav kogemus CVs); 5.2.1.3. ekspert 2 – metoodik: vähemalt 4-aastase majandus- või sotsiaalvaldkonna uuringumetoodikate väljatöötamise teadustöö kogemusega ekspert (esitada vastav kogemus CVs);  9 5.2.1.4. ekspert 3 – vähemalt 2-aastase rahvusvahelise sündmuskorralduse valdkonna töökogemusega ekspert (esitada vastav kogemus CVs); 5.2.1.5. ekspert 4 – vähemalt 2-aastase kogemusega turundus- ja kommunikatsioonivaldkonna ekspert (esitada vastav kogemus CVs); 5.2.1.6. pakkuja esitab nimetatud nõuetele vastavuse tõendamiseks Tööd teostavate spetsialistide CV-d, kus sisaldub ka pakkuja kinnitus, et vastavad spetsialistid on nõus töö teostamisel osalema. Pakkuja peab esitama meeskonna tööjaotuse kirjelduse punktis 6.2 nimetatud töö teostamise projektiplaanis ja ajakavas. 5.2.1.7. Sama isik ei või täita rohkem kui kahte punktis 5.2.1 nimetatud isiku rolli. 5.2.1.8. Punktis 5.2.1.3 ja 5.2.1.2 toodud spetsialist võib täita punktis 5.2.1.1 toodud spetsialisti rolli. Punktis 5.2.1.3 toodud spetsialist võib täita punktis 5.2.1.2 toodud spetsialisti rolli ja vastupidi. 5.2.1.9. Juhul, kui teavet varasema töökogemuse ja kogemuse kohta projektides ei ole CV-s üldse esitatud, lähtub hankija seisukohast, et pakkuja on vastava kogemuse kohta esitanud ammendavad andmed, st vastav kogemus spetsialistil puudub. Juhul kui CV-s kogemuse kohta esitatud informatsiooni pole võimalik kontrollida lähtub hankija seisukohast, et vastav kogemus spetsialistil konkreetse projekti, töökogemuse või oskuse osas puudub. 5.2.2. Töö teostamine toimub eesti keeles. Juhul kui pakkuja meeskonnaliikmete seas on isikuid, kes ei valda eesti keelt vähemalt C1 tasemel (hankija lähtub Euroopa keeleõppe raamdokumendist https://europass.cedefop.europa.eu/et/resources/european-language-levels-cefr), siis tagab pakkuja vastava tõlke olemasolu kogu tööde teostamise aja jooksul. Hankija ei hüvita täiendavaid kulutusi võimaliku tõlke osas ning pakkuja peab võimaliku tõlke kulud arvestama oma tööde teostamise maksumuses. 5.2.3. Töö elluviimiseks täiendavate isikute kaasamine pärast hankelepingu sõlmimist on lubatud ainult hankija eelneval kirjalikul loal ning isikud peavad vastama vastava rolli nõuetele. 5.2.4. Pakkuja esitab vastavalt RHAD p 6.2 ja 6.3 nimetatud kirjeldused, mis on aluseks pakkumuste hindamisel. 5.3. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta RHADis esitatud tingimustele kooskõlas RHS § 114. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest. 5.3.1. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 6. Pakkumuse hindamine 6.1. Hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi järgnevalt: 6.1.1. pakkumuse kogumaksumus (osakaal 20%);  10 Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille riigihangete registris esitatud käibemaksuta töö maksumus on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse maksumus” ÷ „hinnatava pakkumuse maksumus” × väärtuspunkti osakaal. Saadud tulemus ümardatakse kuni teise komakohani. 6.1.2. Töö teostamise projektiplaan ja ajakava (osakaal 30%, vt punkt 6.2); “Väärtuspunktid” = “hinnatava pakkumuse projektiplaani ning ajakava eest antud hindamispunktid” ÷ “kõrgeimad projektiplaani ning ajakava eest antud hindamispunktid” × 30. 6.1.3. Kasutatava metoodika kirjeldus (osakaal 50%, vt punkt 6.3) „Väärtuspunktid“ = “hinnatava pakkumuse töö teostamise metoodika eest antud hindamispunktid” ÷ “kõrgeimad töö teostamise metoodika eest antud hindamispunktid” × 50. 6.2. Pakkuja esitab Töö tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise ülesehitusega kirjelduse (töö teostamise projektiplaan ja ajakava), mis peab vastama järgmistele tingimustele: pakkuja esitab teostatava Töö kirjelduse ning selgitab arusaama hanke eesmärgist, mis põhjalikult, selgelt ja struktureeritult kajastab seatud eesmärkide saavutamiseni ja hankelepingu tingimustele vastavate tulemiteni viivat protsessi, pakkuja visiooni koostööst Hankijaga. Kõik kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud. Pakkuja kirjeldab detailselt Töö edukat teostamist toetavaid tegevusi. Pakkuja esitatud pakkumuses on kirjas, millised Töö tegevused kuuluvad I ja II etappi. Töö tegevused jaotatakse kaheks selgelt eristatavaks etapiks. Iga etapi juures peab tegevuste lõikes kirjeldama pakkuja ja Hankija rolli ning tooma välja tegevuste lõikes töömahu (tundides) igas etapis. pakkuja selgitab projektiplaanis hankelepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide tööjaotust ja koormust (tundides). Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda. Pakkuja kirjeldab meeskonda hanketingimustes kirjeldatud I ja II etapi tulemi saavutamiseks ning projektiplaani elluviimiseks läbi rollide ja vastutuse isikulise jaotuse, kus on välja toodud ka I etapi ja II etapi Tulemi realiseerimise peavastutaja ja kaasvastutajad. Projektiplaanis peab pakkuja välja tooma, millist sisendinfot on vastava Töö etapi teostamisel vaja ning millised on I etapi Tulemi ja II etapi Tulemi saavutamiseks koostatavad dokumendid ja tulemid. Lisaks tuleb esitada Töö käigu ja Töö I ja II etapi tulemi dokumenteerimise põhimõtted. Töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peab olema realistlik ning sisaldama tegevuste jaotust nädalate kaupa. Töö ajakavas on arvestatud teostatud Töö Hankijale esitamise tähtpäevadega. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega. pakkuja kirjeldab pakkuja projektijuhtimise, kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele. Riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud peavad olema esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Hankija hindab pakkumuse koosseisus esitatud projektiplaani ja ajakava vastavust tehnilisele kirjeldusele, detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust, riskide maandamist ning tööde loogilist järjestust vastavalt järgmisele skaalale: Hindamiskomisjon saab anda maksimaalselt 40 hindamispunkti:  11 40 punkti – Pakkuja on väga hästi aru saanud ja lahti selgitanud hankelepingu objekti olemuse ja ülesandepüstituse. Projektiplaan ja ajakava vastab täies ulatuses hanke alusdokumentides esitatud parameetritele ja tingimustele. Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestuses, omavahelises seoses ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega. Tööd on jaotatud projekti läbiviimiseks sobiva kestusega etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud, arvestades etapi tulemite mahtu. Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja realistliku projektiplaani etappide kirjeldusega, mis võimaldab realiseerida hankelepingu objekti tehnilises kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt. Esitatust nähtub selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida. Küsitavusi ei teki. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav, hõlmab nii sisust (analüüsi teemast) kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate võimalike probleemide lahendamise kvaliteetseks teostamiseks. 20 punkti – Pakkuja on üldjoontes aru saanud hankeobjekti ülesandepüstitusest ning esitatud projektiplaan, ajakava ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud struktureeritult ja põhjendatult. Esitatud projektiplaanist on arusaadav, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele planeeritakse realiseerida. Riskianalüüs on läbimõeldud, hinnatud on nii sisust kui töö teostamise protsessis tekkida võivate erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikult kirjeldatud olulisemate probleemolukordade lahendamiseks. Hankijal tekkisid väljapakutud riskide ja/või nende maandamismeetmete või üldiselt esitatud projektiplaani ja ajakava osas kuni 3 mittepõhimõttelist küsimust/märkust (puudujäägid, vastuolud ja/või ebatäpsused), kuid need ei ole hankija hinnangul oluliseks takistuseks töö kvaliteetsel teostamisel. 10 punkti – Pakkuja esitatud projektiplaan ja ajakava on esitatud keskpäraselt. Üldiselt esitatud projektiplaanis ja/või ajakavas ja/võiriskide ja/või nende maandamismeetmete kirjeldamisel esineb olulisi puudujääke, st nt riskide kirjeldus ei olnud ammendav (ei hõlmanud nii sisust kui töö teostamise protsessis tekkida võivaid riske) ja/ või maandamismeetmed olid ebarealistlikud või puudulikud. Hankijal tekkis projektiplaani ja/või ajakava ja/või väljapakutud riskide ja nende maandamismeetmete osas vähemalt 4-5 küsimust, mis ei võimalda hankijal hinnata, kuidas on riskide haldamine, sh töö teostamine üldiselt kavandatud. Hankija hinnangul on suur risk, et pakkuja ei suuda adekvaatselt lahendada töö teostamise käigus esile kerkida võivaid probleemolukordi. 5 punkti – Pakkuja esitatud projektiplaan, ajakava ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud puudulikult või puuduvad üldse või sisaldavad sisulisi vastuolusid. Hankijal tekib väga palju küsitavusi või märkusi ning ei ole täpselt arusaadav, kuidas kavatsetakse soovitud tulemini jõuda. 6.3. Pakkuja esitab töö teostamiseks kasutatava metoodika kirjelduse: Hinnatakse pakkuja arusaama uuringu eesmärgist hankija vajadustest lähtuvalt ning plaanitava kasutatava metoodika kirjeldust ja põhjendatust valitud metoodika kasutamiseks nii andmete kogumiseks ja analüüsimiseks kui lahenduste pakkumiseks ja sekkumisettepanekute tegemiseks.  12 Hankekomisjon saab anda maksimaalselt 40 hindamispunkti: 40 punkti - Kasutatav metoodika lähtub väga selgelt ja hästi üldtunnustatud kaasaegsetest metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt ning kirjeldatu ületab hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses märgitud hankija ootusi. Valimi moodustamise vajadust on asjakohaselt hinnatud ja selle tegemise korral on valimi suurus piisav ja selle moodustamise alused on selgelt põhjendatud. Valitud andmeallikate ulatus, katvus ja asjakohasus vastab analüüsi metoodikale ja hankija hinnangul tagab tulemite saavutamise. Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate ja valimiga on võimalik täita püstitatud eesmärk parimal viisil. Lisaks hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses nõutule on koos sisuliste ja selgelt arusaadavate põhjendustega välja pakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid lisalahendusi (nt täiendavate meetodite või lahenduste kasutamine), mis võimaldavad töö teostamise eesmärke efektiivsemalt saavutada. Info kogumise vormid (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) on väga põhjalikult kirjeldatud ja selgelt põhjendatud kõigi valitud vormide ratsionaalsust ja otstarbekust. 30 punkti - Kasutatav metoodika (pakkuja arusaam uuringu eesmärgist hankija vajadustest lähtuvalt ning plaanitava kasutatava metoodika kirjeldus ja põhjendatus valitud metoodika kasutamiseks nii andmete kogumiseks ja analüüsimiseks kui lahenduste pakkumiseks ja sekkumisettepanekute tegemiseks) lähtub üldjoontes üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest, kuid tekib 1-2 küsitavust. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud üldjoontes arusaadavalt. Valimi moodustamise vajadust on asjakohaselt hinnatud ja selle tegemise korral on valimi suurus piisav ja selle moodustamise alused on üldjoontes põhjendatud. Valitud andmeallikad vastavad analüüsi metoodikale. Väljapakutud metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekus ja valimi suurus ning moodustamine on põhjendatud, lahendused on analüüsi eesmärgiga seostatud. Info kogumise vormid (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) on üldiselt kirjeldatud ning teostatavus või terviklikkus on üldiselt põhjendatud. 20 punkti - Kasutatav metoodika (pakkuja arusaam uuringu eesmärgist hankija vajadustest lähtuvalt ning plaanitava kasutatava metoodika kirjeldus ja põhjendatus valitud metoodika kasutamiseks nii andmete kogumiseks ja analüüsimiseks kui lahenduste pakkumiseks ja sekkumisettepanekute tegemiseks) lähtub põhimõtteliselt üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest, kuid tekib 3- 5 küsitavust. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud arusaadavalt. Valitud andmeallikad ei ole piisavad ja/või asjakohased analüüsi metoodikast lähtudes. Väljapakutud metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekus ja/või valimi suurus või moodustamise alused on üldjoontes põhjendatud ja lahendused on analüüsi eesmärgiga seostatud, kuid pisidetailide osas esinevad üksikud mittepõhimõttelised puudujäägid ja/või ebatäpsused, mis ei takista analüüsi eesmärkide täitmist. Info kogumise vormid (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) on kirjeldatud, kuid kirjeldus on enamikul juhtudest ebaselge või teostatavus või terviklikkus on enamikul juhtudest põhjendamata.  13 10 punkti – Kasutatav metoodika (pakkuja arusaam uuringu eesmärgist hankija vajadustest lähtuvalt ning plaanitava kasutatava metoodika kirjeldus ja põhjendatus valitud metoodika kasutamiseks nii andmete kogumiseks ja analüüsimiseks kui lahenduste pakkumiseks ja sekkumisettepanekute tegemiseks) ja selle kirjeldus on osaliselt sobiv, esineb probleeme ja mitmeid küsitavusi, nt pakutud lahenduste põhjendatuse ja sobivuse ning nende kirjelduse täpsuse osas (nt panustamine töö eesmärki) või valimi suuruse ja moodustamise aluste või kasutatavate andmeallikate osas. Pakkumuses esitatud metoodika kirjelduse osas esinevad põhimõttelised puudused, kas valitud metoodika ja valimiga on võimalik analüüsi eesmärke täielikult täita ja hankelepingu tulemit saavutada. Info kogumise vorme (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) on käsitletud väga vähesel määral või puudulikult, puudub põhjendatus. 5 punkti – Kasutatavas metoodika kirjelduses esineb hulgaliselt olulisi puudujääke, nt ebasobivad lahendused, vähene arusaadavus pakutud metoodikast, olulise info mitteesitamine, valimi suurus ebapiisav / valim põhjendamatult suur, valimi moodustamise alused ebaselged või põhjendamata, valitud andmeallikad ebapiisavad ja/või ebaasjakohased. Pakkumuses esitatud metoodika kirjelduse osas esineb kahtlus, kas valitud metoodika ja valimiga on võimalik analüüsi eesmärke täita ja hankelepingu tulemit saavutada. Info kogumise vormid (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) ei ole üldse kirjeldatud. 6.4. Hankekomisjoni hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 6.5. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa kokku on suurim ning hankijal on õigus pakkumus, mis on punktide 6.1.2 või 6.1.3 alusel saanud hindamisel 5 punkti mitte edukaks tunnistada. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 6.6. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi „Kasutatava metoodika kirjeldus“ eest (vt RHAD punkt 6.3). Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel. Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele riigihangete registris. 7. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse lõpetamine 7.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta lisaks RHS § 116 lg 1 punktis 1 sätestatule ka juhul kui hankemenetluse toimumise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. 7.2. Hankija ei kanna vastutust pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. 8. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend 8.1. Pakkumuse maksumus esitatakse riigihangete registri vastaval väljal. 8.2. Pakkumuses esitatud hinnad väljendatakse eurodes ning täpsusega kuni kaks kohta pärast koma. 8.3. Tööde maksumus esitatakse koos muude asjakohaste maksudega, ilma käibemaksuta ja ka koos käibemaksuga.  14 8.4. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. 8.5. Hankija ei aktsepteeri 0%-lise, 0-eurose ega negatiivse väärtusega pakkumuse maksumusi. Null- või negatiivse väärtusega näitajate esitamisel on pakkumus mittevastav ning lükatakse tagasi. 9. Hankedokumendi lisad Lisa 1 Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus Lisa 2 Hankelepingu projekt Lisa 3 Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm  Hanke alusdokumendi lisa 1 Tehniline kirjeldus Metoodika välja töötamine rahvusvahelistelt huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste otsese ja kaudse sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks 1. Taustainfo Turismisektor1 on Eestile oluline majandusvaldkond, mille osakaal sisemajanduse kogutoodangust oli COVID19 kriisi eel ligi 8%. Turism2 kujundab Eesti kuvandit välismaal ja aitab hoida transpordiühendusi teiste riikidega, tasakaalustab regionaalset arengut ja pakub töökohti, mis on paljudele esimeseks võimaluseks tööturul alustada. Turismistrateegia aastateks 2022-2025 sedastab ühe peamise väljakutsena ka sektori siseriikliku maine. Majutuse ja toitlustuse valdkonnas tegutses Eestis 2019.a aastal 4088 ettevõtet ja 2021. aastal 4031 ettevõtet. Nendes valdkondades töötas Eesti Tööjõu uuringu kohaselt 2019.aastal 29 500 inimest ja 2021. aastal 21 600 inimest.3 Kultuuri- ja spordisündmused (edaspidi ka sündmus)4 on üks oluline ja kasvav osa turismi sotsiaalmajanduslikust mõjust. 2019. aastal moodustas kultuuri- ja loomemajanduse valdkonna lisandväärtus 2,2% Eestis toodetud SKT-st ning kultuuri- ja loomemajanduse valdkondades töötas 2019. aastal 28 300 inimest ning tegutses 10 700 ettevõtet (11,2% Eesti ettevõtete koguarvust). Sektori kogutulu oli 2019. aastal 1, 863 miljardit eurot.5 Sündmused võivad vastuvõtvale kogukonnale tuua palju tulu, muutes need väärtuslikuks panustajaks piirkonna (turismi)majandusse. Sündmustel on osa sihtkoha turundamisel ja neil võib olla püsiv positiivne mõju sihtkoha kuvandile, juhtides tähelepanu olemasolevatele pakkumistele ja teenustele, või võivad sündmused olla mõne piirkonna turismisihtkoha arengu katalüsaatoriks. Sündmustest ajendatud turism on üks kiiremini kasvavaid turismisektoreid ja prognooside kohaselt selle tähtsus kasvab ka edaspidi. Eesti Konjunktuuriinstituut on uuringus „Kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs”6 välja toonud, et kultuuri- ja spordisündmused muudavad piirkondi atraktiivsemaks nii sise- kui välisturistile, parandavad elukeskkonda ja koostööd kohalike ettevõtete ja omavalitsuste vahel, annavad praktikavõimalusi vabatahtlikele noortele ning edendavad kohalikku kultuuri- ja spordielu. Sündmused on olulised motivaatorid turismiks ja need mõjutavad suuresti ka sihtkoha arengut. Turismisihtkohad saavad tõsta tänu sündmustele oma profiili ja teha end nähtavaks piirkonnaüleselt, 1 Turismisektoriks loetakse kitsamas tähenduses majutusettevõtjaid, toitlustusettevõtjaid, spaasid ja veekeskusi, reisiettevõtjaid, nõupidamiste ja messide korraldajaid, turismiteenuste pakkujaid, turismiatraktsiooni pidajad ning laiemas käsitluses lisanduvad sõitjate muud maismaavedu teostavad ettevõtjad, suveniiri-, käsitöö- või Eesti disaini müüjad, ja giidid. 2 Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted, tegevusala järgi, Statistikaameti statistikaandmebaasi tabel ER021- URL: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__majandusuksused__ettevetjad/ER021 3 Statistikaameti andmetabel TT022, URL: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__heivatud__aastastatistika/TT0200 4 Rahvusvahelised ja rahvusvahelise potentsiaaliga kultuuri- ja spordisündmused: (1) Rahvusvaheline sündmus on planeeritud tegevus, millel on kindel eesmärk, ajaline kestus ning mis on rahvusvaheliselt huvipakkuv ja mida turundatakse välisriikides. Sündmus on spordisündmus või kultuurisündmus. (2) Spordisündmus on professionaalne või amatöörspordi mis tahes sündmus või võistlus mis tahes spordialal, mis on avalik ning mis järgib kindla spordiala eeskirja või tegevusjuhendi reegleid. (3) Kultuurisündmus on avalikkusele suunatud sündmus, mille eesmärk on tutvustada ja edendada kultuuri. 5 Eesti Loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus 2021. URL: https://ki.ee/publikatsioonid/valmis/1_Eesti_loomemajanduse_olukorra_uuring_ja_kaardistus_2021.pdf 6 Eesti Konjunktuuriinstituut (2012). Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs“, URL: https://ki.ee/publikatsioonid/valmis/Kultuuri-_ja_spordisundmuste_majanduslik_moju.pdf siseriiklikult ja rahvusvaheliselt. Sündmustel on ka kogukondi edendav mõju. Sündmused võivad tänu nende ainulaadsusele avaldada püsivat positiivset mõju sihtkoha kuvandile ja viia tähelepanu olemasolevatele pakkumistele ja teenustele. Sündmusi saab nende mitmekülgsuse tõttu kasutada nii usalduse suurendamise kui ka turundusmeetmena. Sündmused peaksid iseloomustama sihtkohtade iseloomulikku kultuuripärandit ja traditsioone ning pakutavaid rituaale või standardeid. Sündmused on võimalus sihtkohtadele koos kommunikatiivse ja identiteeti kujundava mõjuga.7 Ka Eestis toimuvad sündmused on oluline motivaator Eestisse reisimisel ja need tõstavad Eesti mainet ja tuntust. 2017. aasta „Väliskülastajate piiriuuring ja kaugturgude ülevaated“ andmetel käis 20% väliskülastajatest spordi- või kultuurisündmustel. Seejuures 7,5% kõigist külastajatest nimetas sündmusi peamise põhjusena Eestisse tulekuks. Ilma rahvusvahelist huvipakkuvate sündmusteta peab riik ja turismiettevõtjad investeerima oluliselt rohkem turistide Eestisse meelitamiseks, kuna reisitakse huvipõhiselt ja ilma ürituste motivaatorina seda segmenti kätte ei saa ja ning turunduskulud oleksid mitmekordsed. Sündmuste tõttu saabunud väliskülastajate ööbimiste arv kokku oli enne COVID-19 kriisi 2019. aastal hinnanguliselt ca 0,85 miljonit ja nende kulutused kokku olid samal aastal ca 107,1 miljonit eurot. 2020. aastal toimus suuri sündmusi vähe ja väliskülastajate osalemine neil oli piiratud. Samas 2021. aastal lisandus planeeritutele sündmustele ka varem ära jäänud sündmusi. Kuna kehtisid siiski teatud piirangud reisimisele ja üritustest osavõtule, olid spordi- ja kultuurisündmustele saabunud väliskülastajate (sh osalejad ja külastajad) kulutused kokku 39,3 miljonit eurot. Arvestades, et igalt külastaja kulutatud eurolt laekub 33 senti maksutulu, laekus 2017-2019 väliskülastajate kulutustelt maksutulu 31,8-35,3 miljonit eurot aastas, 2021. a. oli maksutulu 13 miljonit eurot. Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) on hinnanud (2012. aastal) sündmuste külastajate kulutuste ja ürituste eelarve kulude suhet, et hinnata kui palju iga eelarvesse panustatud euro tõi piirkonnale raha tagasi. Selle kohaselt tõi keskmiselt iga eelarvesse panustatud euro piirkonda tagasi 4 eurot8. Samuti on EKI hinnanud, et 2018. a toimunud Rally Estonia majanduslik mõju oli 4,33 miljonit eurot, millelt riigile tasuti käibemaksu 656 000 eurot ja ettevõtetele lisandus käivet 3,67 miljonit eurot.9 Rahvusvaheliste sündmuste mõju ei piirdu ainult kultuuri või meelelahutusega. Nende ürituste korraldamine tõstab Eesti ja nende piirkondade mainet, kus sündmust toimub, edendab turismi ja toob otsest kasu Eesti majandusele, regiooni ettevõtetele ja asutustele, eeskätt teenusepakkujatele. Üha enam leitakse, et majanduslike mõjude kõrval on oluline analüüsida teisigi üritusega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid mõjusid nagu sotsiaalkultuurilised, keskkonnaalased vm mõjud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt on nii 2014-2020 kui ja 2021-2027 Euroopa Liidu struktuurivahendite finantsperioodidel kui ka riigieelarvelistest vahenditest toetatud kultuuri- ja spordisündmuste korraldamist. Lisaks on ka Kultuuriministeerium (KUL) toetanud kultuuri- ja spordisündmuste korraldamist riigieelarvest.10 Samuti toetavad sündmuste toimumist kohalikud omavalitsused ja ka erinevad piirkondlikud ettevõtlusorganisatsioonid. MKMi toetuse puhul on sündmuste toetamise eesmärgiks rahvusvaheliste sündmuste arvu kasv Eestis, väliskülastajate arvu suurendamine ja Eesti kui meeldejääva reisisihtkohana tuntuse suurendamine. KUL toetuse puhul on sündmuste toetamise eesmärgiks tuua Eestisse rahvusvahelisi kultuuri- ja spordisündmusi, mille 7 The Importance and Impact of Cultural Events on Sustainable Development in Tourist Destinations: https://www.researchgate.net/publication/352993059_The_Importance_and_Impact_of_Cultural_Events_on_Sustainable_Development_i n_Tourist_Destinations 8 Eesti Konjunktuuriinstituut (2012). Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs“, URL: https://ki.ee/publikatsioonid/valmis/Kultuuri-_ja_spordisundmuste_majanduslik_moju.pdf 9 Allikas: Shell Helix Rally Estonia majandusliku mõju hinnang 13-15.07.2018. 10 MKM toetused läbi EASi: https://www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessionaalile/turismi-teenused-ja-toetused ja KUL toetused: https://kul.ee/toetused raames välismaiste kaaskorraldajate, välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kulud, välisosalejate ning väliskülastajate poolt tehtud kulud tekitavad riigile täiendava maksutulu laekumist ning elavdavad Eesti majandust. Toetuse andmise tulemusena peab riigile laekuv hinnanguline täiendav maksutulu olema vähemalt võrdne toetuse 1,2 kordse suurusega. Käesoleva töö eesmärgiks on töötada välja metoodika (tööriist11) Eestis toimuvate rahvusvaheliselt huvipakkuvate12 kultuuri- ja spordisündmuste sotsiaalmaalmajandusliku, sh Eesti kui turismisihtkoha kuvandit mõjutava mõju hindamiseks, sh korduvhindamisteks tulevikus; piloteerida metoodikat 20 sündmuse põhjal ning töötada välja metoodika rakendamise soovitused ja ettepanekud.13 Metoodika peab võimaldama analüüsida sündmuste otsest ja kaudset mõju, külastajate kulutustest tulenevat otsest mõju, sündmuste eelarvest Eestisse ja piirkonda jäävaid kulutusi kui ka sündmuse laiemat mõju regioonidele, millega riik ja sündmuste korraldajad saavad edaspidi sündmuste planeerimisel ja toimumise järel sotsiaalmajanduslikke mõjusid hinnata. Töö tulemused peavad võimaldama tulevikus erinevate sündmuste tulemusi kulutõhusa metoodikaga süsteemselt hinnata ja riigisiseselt sündmuste mõju võrrelda. Välja töötatud metoodika peab võimaldama digitaalse tööriista loomist sündmuste mõju hindamiseks korraldajatele, riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele. 2. Eesmärk ja uurimisküsimused 2.1 Uuringu üldeesmärgid on: 2.1.1. Saada teada rahvusvaheliselt huvipakkuvate ja rahvusvahelise potentsiaaligasete kultuuri- ja spordisündmuste mõju Eesti turismile ja Eesti kui turismisihtkoha mainele. Selleks töötada välja uudne metoodika, mis võimaldab lihtsasti nii riigil ja omavalitsustel/piirkondadel kui ürituste korraldajatel ürituste planeerimisel ja nende toimumise järel sotsiaalmajanduslikke mõjusid hinnata uurimistöö eesmärgist lähtuvalt. 2.1.2 Piloteerida väljatöötatud metoodikat 10 kultuuri- ja 10 spordisündmuse mõju hindamisel. Täpne nimekiri töötatakse välja tellijaga. 2.1.3. Koostada läbiviidud analüüsi põhjal ettepanekud metoodika rakendamiseks. 2.2. Peamised uurimisküsimused: 2.2.1. Milline metoodika ja selle vormistus sobiks Eesti oludesse kõige paremini, mis hindab sündmuste sotsiaalmajanduslikku mõju Eestile, piirkonnale, ettevõtetele (müügitulule, kasumile, töötajate arvule, külastatavusele) ja omavalitsuste eelarvele ning mõju Eesti kuvandile (piirkonna mainele ja tuntusele ning järgnevatele külastustele, arvestades mh sündmustega seotud meedia kajastuste, sotsiaalmeedia, muu reklaami vms mõju). Kuidas analüüsida mõju nii järgmise planeeritava sündmuse Eestisse toomisele kui ka Eesti külastamisele sündmuste välisel ajal (puhkuse, töö vm eesmärgil) tänu sündmuste tekitatud Eesti tuntuse kasvule ja mõju erinevatele kultuuri- ja spordielu sfääridele. 2.2.2. Milliseid rahvusvaheliselt huvipakkuvaid ja potentsiaalselt huvipakkuvaid kultuuri- ja spordisündmusi on vajalik ja oluline antud uuringu eesmärki silmas pidades analüüsida? Millised neist 11 Näiteks https://cdn.ymaws.com/europeancitiesmarketing.site- ym.com/resource/resmgr/documents/eic/ecm_eic_demo_summary.pdf 12 Rahvusvaheliselt huvipakkuvaks loeme sündmust, mis motiveerib väliskülastajaid reisima Eestisse või Eestis viibides reisima teise Eesti piirkonda ning mida külastab vähemalt 80 väliskülastajat 13 Arts Council England on töötanud välja majanduslike mõjude hindamiseks kultuuri- ja kunsti organisatsioonidele ühe praktilise juhendmaterjali: https://www.artscouncil.org.uk/sites/default/files/download- file/Measuring_the_economic_benefits_of_arts_and_culture.pdf ja Culture counts pakub omavalitsustele uuringuid erinevate kultuurisündumuste mõju hindamiseks, mis piirkonnas toimuvad, küsimustikud on valideeritud: https://culturecounts.cc/arts sündmustest sobiksid uuringu valimiks (arvestades ürituste tausta, pikkust, asukohta, külastajate ja osalejate arvu, eelarvet, ürituste kasumlikkust jms)? 2.2.3. Koostada valimi metoodika ja moodustada valim, kus on minimaalselt 10 kultuuri- ja 10 spordisündmust ning piloteerida metoodikat, viies läbi valitud sündmuste mõju hindamise. Millised on ürituste külastajate profiilid (vanus, sugu, elukoht, piirkonnas viibitud aeg, üritust külastanud seltskonna suurus, majutusteenuste eelistused), piirkonnas tehtud kulutused ja kulutuste struktuur, rahulolu ning tagasiside ürituse kohta. 2.2.4. Millised on realistlikud ja rakendatavad ettepanekud metoodika rakendamiseks, et tõsta Eesti kui turismisihtkoha positsioneerimist ja mainet sündmuste abil ning soovitused ürituse korraldajate, kohalike ettevõtete-asutuste ning kohaliku omavalitsuse ja sihtkohaarendusorganisatsioonide vastastikuse positiivse mõju võimendamiseks regioonides, millised on ettepanekud riigile. 3. Uuringu võimalik metoodika 3.1 Töö teostamise metoodika pakub välja Töövõtja. Tellija soovitab kasutada järgnevaid metoodilisi võtteid: 3.1.1. Teadusartiklite jt sekundaarallikate analüüs; 3.1.2. Olemasolevate sündmuste andmete analüüs; 3.1.3. Maksuameti, Eesti Panga, sh kaardimaksete andmed, Töötukassa, Statistikaameti, majutusplatvormide andmeid; 3.1.4. Andmete kogumine sündmusi külastavatelt sise- ja väliskülastajatelt (soovituslikult minimaalselt 100 külastajat sündmuse kohta sh 50% väliskülastajad), ettevõtjate, erialaliitude ja sihtkohtade esindajatelt, näiteks küsimustike, intervjuude ja/või ümarlaua vormis; 3.1.5. Andmete kogumine seotud ministeeriumide, nende valitsemisala (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, KUM, Rahandusministeerium jt) ja teiste riigi- jm asutuste (EAS ja Kredexi ühendasutuse jt) töötajatelt, näiteks küsimustike, intervjuude ja/või ümarlaudade vormis; 3.1.6. Võrdlev andmeanalüüs teiste riikide osas, kasutades nt Eurostat, OECD, EL ja riikide uuringute andmeid; 3.1.7. Olemas- ja käsilolevate uuringute ja andmete teisene ja dokumendianalüüs: 3.1.5.1. Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs (https://www.ki.ee/publikatsioonid/valmis/Kultuuri- _ja_spordisundmuste_majanduslik_moju.pdf): 3.1.5.2. Väliskülastajate piiriuuring ja kaugturgude ülevaated (https://www.puhkaeestis.ee/et/valiskulastajate-piiriuuring-ja-kaugturgude-ulevaated) 3.1.5.3. Statistikaameti turismi satelliitkonto andmed ja metoodika; 3.1.5.4. IMproving Sustainable Development Policies and PrActices to assess, diversify and foster Cultural TOURism in European regions and areas (valmib 2023 III kvartal) 3.1.5.5. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Kredexi ühendasutuse festivalide uuring (valmib 2023 I kvartal) 3.1.5.6. Turismisektori muutuste ja mõju hindamine registripõhiselt (https://static.visitestonia.com/docs/3924760_turismisektorregistriandmetelt.pdf, https://static.visitestonia.com/docs/3638987_c-19-taisaruanne-24-03-21.pdf) 3.3. Töövõtja võib pakkuda täiendavaid metoodikaid ja andmeallikaid. Töövõtja esitab metoodika valiku kirjelduse koos pakkumusega ning see on üheks pakkumuse hindamise kriteeriumiks (vt täpsemalt HD p 6.3) 4. Projektiplaan ja ajakava Uuring tuleb teostada ja uuringu tulemused tuleb esitleda hiljemalt 60 nädalat pärast lepingu sõlmimist. 4.1 Töö koosneb järgmistest tegevustest: 4.1.1. uuringu teostamise tegevus- ja ajakava ning kavandatava metoodika, sh valim, vahearuande sisu ja tähtaja, tutvustamine uuringu juhtrühma avakoosolekul ja avakoosoleku protokolli koostamine selle põhjal, mille tähtaeg on hiljemalt neli nädalat pärast hankelepingu sõlmimist. Vajadusel tuleb uuringu ajakava ja metoodikat vastavalt juhtrühma ettepanekutele muuta. Uuringu tegevus- ja ajakava ning metoodika peab olema juhtrühma poolt heaks kiidetud; 4.1.2. uuringu vahearuande esitamine uuringu juhtrühmale (I etapp) vastavalt juhtrühma avakoosolekul kokku lepitud tähtajale, kuid mitte hiljem kui 20 nädala jooksul pärast hankelepingu sõlmimist, juhtrühma liikmetelt ettepanekute kogumine; 4.1.3. uuringu täiendamine vastavalt vahearuande tagasisidele ja vahearuande kinnitamine juhtrühma poolt; 4.1.4. uuringu täiendamine vastavalt vahearuande tagasisidele; 4.1.5. uuringu lõpparuande esitamine juhtrühmale (II etapp) hiljemalt 57 nädalat pärast hankelepingu sõlmimist. Vajadusel korraldatakse lisakohtumised lõpparuande sisu täpsustamiseks ja viimistlemiseks. Etapp lõppeb uuringu lõpparuande heakskiitmisega juhtrühma poolt. 4.1.6. uuringu tulemuste esitlemine avalikkusele füüsilises või virtuaalses keskkonnas avakoosolekul kokku lepitud ajal. 5. Uuringu tulem ja mõju 5.1 Töövõtja peab töö tulemina esitama: 5.1.1. Avakoosoleku kirjaliku protokolli, mis sisaldab avakohtumise ja sissejuhatavate intervjuude tulemusel täpsustatud uuringu eesmärki, uurimisküsimusi, metoodikat, sh sihtrühmad, ajakava ja muud korralduslikud küsimused (sh fikseeritud kontaktisikud, tähtajad jne). 5.1.2. Kirjaliku vahearuande sh välja töötatud metoodika, mis sisaldab töö teostamise tulemit kuni vahearuande esitamiseni (tehnilise kirjelduse punktid 4.1.1-4.1.3) ehk etapp I. Uuringu juhtrühm kinnitab vahearuande või teeb ettepanekud selle muutmiseks ja/või täiendamiseks. Töövõtja on kohustatud uuringu juhtrühma tehtud ettepanekuid rakendama või põhjendama nende tagasilükkamist; 5.1.3. Kirjaliku lõpparuande, eesti keeles mahuga kuni 70 lk, mis sisaldab uuringu visualiseeritud lühikokkuvõtet (nn üksleht) eesti ja inglise keeles (tehnilise kirjelduse punktid 4.1.4-4.1.6) ehk etapp II. Lõpparuande terviktekstile lisanduvad lisad, millena tuleb esitada vähemalt kasutatud allikate ja metoodika kirjeldus, sh küsitluste ja intervjuude küsimustikud, küsitletute ja intervjueeritute loetelud ning uuringus kasutatud ja loodud andmestik levinud andmetöötlustarkvara (nt MS Excel, OpenOffice Calc vms) vormingus. Uuringu juhtrühm kinnitab lõpparuande või teeb ettepanekud selle muutmiseks ja/või täiendamiseks. Töövõtja on kohustatud uuringu juhtrühma tehtud ettepanekuid rakendama või põhjendama nende tagasilükkamist. Lisaks kirjalikule lõpparuandele peab töövõtja tööd esitlema avalikkusele vastavalt punktile 4.1.6. ning tegema lõpparuande peale selle heakskiitmist kättesaadavaks Eesti Teaduseinfosüsteemis (ETIS). 5.2 Uuringu lõpparuandes peavad selgelt sisalduma: 5.2.1. välja töötatud uudne metoodika, metoodika piloteerimise tulemused ja ettepanekud metoodika rakendamiseks ürituse korraldajatele, kohalikele ettevõtetele-asutustele ning kohalikule omavalitsusele; 5.2.2. Töövõtja ülesandeks on ka uuringu tulemuste suuline ja visualiseeritud (nt Powerpoint, Prezi vmt esitlustarkvara abil) tutvustus Tellija poolt korraldatud avalikkusele suunatud füüsilisel või virtuaalsel üritusel. Visualiseeritud esitlusmaterjalid tuleb Tellijaga enne esitlust kooskõlastada ning need tuleb uuringu lisana Tellijale üle anda. Tellijal on õigus esitlusmaterjalid avaldada MKM, KUL ja Puhka Eestis infokanalites. 5.3. Uuringu lõpparuanne koos lisadega avaldatakse MKMi ja KUL veebilehtedel ning Puhka Eestis veebilehe turismiprofessionaalile suunatud alamlehel. 6. Töökorraldus 6.1 Töövõtja juhib uuringu koostamist ja teostab töö. Tellija esindajaks uuringu teostamisel on MKM turismi valdkonnajuht. Töövõtja esitab ülevaate töö käigust, edusammudest, tekkinud takistustest, vajadusest aja- või tegevuskava või metoodika muutmiseks Tellija esindajale vähemalt kord kuus. 6.2 Uuringu teostamiseks moodustab Tellija uuringu juhtrühma. Uuringu juhtrühmal on õigus teha ettepanekuid uuringu tegevusplaani, ajakava, metoodika (sh andmete kogumise meetodid ja valim) ja töökorralduse osas. Töövõtja on kohustatud uuringu juhtrühma tehtud ettepanekuid rakendama või põhjendama nende tagasilükkamist. Juhtrühma on kaasatud vähemalt MKM, EAS ja Kredexi Ühendasutuse Turismiosakonna, KUL, sündmuste korraldajate esindaja. Tellija võib juhtrühma või uuringu elluviimisse vajadusel kaasata ka teisi liikmeid vastavalt vajadusele nii Tellija organisatsioonist kui ka teistest ministeeriumidest või avaliku sektori asutustest. Töövõtja võib teha Tellijale ettepanekuid töörühma liikmelisuse osas. 6.3 Töövõtja ülesanded on: 6.3.1. juhtrühma töö tehniline ettevalmistamine ja koordineerimine; 6.3.2. töö aluseks olevate andmete, analüüside, uuringute ja teiste alusdokumentide läbitöötamine; 6.3.3. väliste osapoolte kaasamine, nendega intervjuude ja/või ümarlaudade läbiviimine; 6.3.4. teiste riikide poliitikate ja praktikate analüüs ning Eestis rakendamise võimaluste ja sobivuse hindamine; 6.3.5. ettepanekute, lahenduste ja poliitikasoovituste koostamine ja esitamine turismi poliitikakujundajatele ja praktikutele; 6.3.6. uuringu tulemuste ja ettepanekute esitlemine avalikkusele.  Hanke alusdokumendi lisa 2 Hankeleping Hankeleping nr … Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel kantsler Ahti Kuningas (edaspidi tellija), ja …, registrikood, asukoht ……, mida esindab juhatuse liige/volituse alusel ……… (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eri- ja üldtingimustest, lepingu lisadest ning lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingule allakirjutamist. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 1.3. Käesoleva lepingu allakirjutamise hetkel on lepingule lisatud: 1.3.1. Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus (leitavad riigihangete registris); 1.3.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus koos lisadega (leitavad riigihangete registris). 1.3.3.Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm 1.4 Töövõtja kinnitab, et on lepingu üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on metoodika välja töötamine rahvusvahelistelt huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste otsese ja kaudse sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks ja metoodika  2 testimine ning rakendamiseks ettepanekute tegemine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö hõlmab metoodika väljatöötamist rahvusvahelistelt huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste otsese ja kaudse sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks, mis vastavad tellija poolt avaldatud hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele ja pakkuja poolt esitatud pakkumusele ning metoodikale. 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke viitenumber nr ….. tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle lisa 1 tehnilises kirjelduses toodud 2 etapi kaupa hiljemalt 60 nädalat pärast hankelepingu sõlmimist. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas kokku …. (summa sõnadega) eurot. 3.2. Tellija tasub tööde eest kahes etapis (vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 4), pärast vastava etapi tööde vastuvõtmist üleandmise- vastuvõtmise aktiga ja selle alusel esitatud arve saamist järgmiselt: 3.2.1. I etapi tööde eest 60% punktis 3.1 nimetatud tasust, kogusummas ……. eurot, 3.2.2. II etapi tööde eest 40% punktis 3.1 nimetatud tasust, kogusummas ……eurot, 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Külli Kraner, telefon 625 6409, e-post [email protected] või teda asendav isik. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö üleandmisel on ……., telefon ……, e-post ….. 5. Muud sätted 5.1. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. 5.2. Leping allkirjastatakse digitaalselt. 5.3. Poolte rahaline vastutus hankelepingu täitmisest tekkivate nõuete eest kokku on piiratud hankelepingu kahekordse summaga (välja arvatud tahtliku rikkumise korral). Poolte allkirjad: Tellija Töövõtja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)  Hanke alusdokumendi lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja XXX vahel sõlmitud Lepingu nr XXX juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud XXX (edaspidi: Töövõtja) … poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ……………………………………… (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel XXX sõlmitud Lepingu „……………………………“ nr XXX alusel teostatud Töö alljärgnevalt: 1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3 arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/