Eesti Õliühingu seisukoht

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Transpordi arengu ja investeeringute osakond Anastasija Moskvitšjova [email protected] koopia: [email protected] 18.01.2022 Allkirjastatud digitaalselt ja edastatud e-postiga adressaatidele Eesti Õliühingu seisukoht "Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtule esitatavad ohutusnõuded" määruse täiendamise otstarbekusest 1. Eesti kütusesektorit esindav MTÜ Eesti Õliühing on tutvunud MKMi edastatud "Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtule esitatavad ohutusnõuded" määruse täiendamise plaanidega ja leiab, et kohustus väljendada kütusehindu asjaomases vääringus 100 km kohta on ebamõistlik, tarbijaid segadusse ajav ja suure halduskoormusega lahendus, mille eesmärgipärasus on kaheldav. 2. Leiame, et välja pakutud lahendus kaugeneb direktiivi 2014/94 artikkel 7 lõikes 3 väljendatud eesmärgist ja on sellega ka sisulises vastuolus. 2014/94 artikkel 7 lõige 3 ütleb, et „Asjakohasel juhul, eelkõige maagaasi ja vesiniku puhul, tuleb teavitamise eesmärgil tanklas kütuse hindade kuvamisel tuua välja võrdlus asjakohaste ühikuhindadega. Selle teabe kuvamine ei tohi tarbijat eksitada ega segadusse ajada.“ Oleme seisukohal, et võrdlus ühikhindadega on mõistlik juhul, kui seda väljendataks energiaühikutes, kui võrdluse aluseks on aga 100 km läbimise maksumus kliendile, siis see on paljude tarbijate jaoks eksitav ning segadusse ajav. 3. Sarnasele tulemusele jõudis Kreekas läbi viidud pilootprojekt, kus 55% küsitlusele vastanud autojuhtidest leidis, et võrdlev info 100 km läbimise maksumusest erinevate kütuste lõikes oli raskesti mõistetav või üldse mitte mõistetav. 4. Märgime, et sõidukite kütusetarbimine sõltub nii konkreetsest sõidukist, ilmastikust, teeoludest kui ka sõidukijuhi sõiduprofiilist. Eestis tekitab kindlasti probleeme meie sõidukipargi varieeruvus – oleme üks vanema sõidukipargiga riike Euroopas. Seega tekib vanemate sõidukite omanikel kindlasti küsitavusi info adekvaatsuse kohta, kui võrdlustabel lähtub Euroopa Komisjoni rakendusmääruse 2018/732 lõikes 5 soovitatud lähenemisest liikmesriikidele võtta tabeli koostamisel arvesse WLTP tulemusi, mis on ainult uutele sõidukitele kohalduv.  5. Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest 2018/732 jääb arusaamatuks, kas kõne all olev võrdlustabel peab tarbijale näitama ainult konkreetses tanklas pakutavate kütuste (ja elektrienergia) kasutamise hinda 100 km läbimiseks, või kajastatakse tabelis ka kütuseid, mida konkreetses tanklas müügil ei ole. Märgime, et sellisel juhul – kui kajastada on vaja ka kütuseid, mida konkreetne tankla ei müü – ei ole võimalik tanklapidajal adekvaatselt kajastada tabelis kütuste kasutamise maksumust, mida ta tarbijale ei paku. 6. Euroopa Komisjoni soovitused liikmesriikidele direktiivi 2014/94 artikkel 7 lõike 3 rakendamiseks (Recommendation from the PSA on Fuel Price Comparison) märgib, et elektrienergia hind tuleks kalkuleerida ja esitada tarbijale ühe keskmise hinnana, mis võtab arvesse nii erinevate avalike kiirlaadimisvõimaluste hindu, kodus/töökohas laadimise hinda (nii öise kui ka päevase laadimise korral) kui ka erinevate laadimisvõimaluste kasutamise arvestuslikku vahekorda. Seetõttu eeldab võrdlustabeli rakendamine ja seal elektrienergia kulu kajastamine tarbija reaalset elektrikulu korrektselt kajastava metoodika välja töötamist ja pidevat sisendhindade korrigeerimist. 7. Märgime, et punktides 7 ja 8 välja toodud aspektide tõttu on ainuke võimalus, et kõne all olev võrdlustabel jagaks tarbijale adekvaatset, võrreldavat ning ajakohast infot kulude kohta see, kui riik looks ja haldaks veebikeskkonda, mis kajastaks lisaks võrdlustabelis olevate referentssõidukite kütusetarbimisele ka alternatiiv- ning konventsionaalsete vedelkütuste hindu. 8. Kuna võrdlustabel võtab juba arvesse „keskmistatud“ andmeid nii autode kütusetarbimise kui ka elektrienergia ja muude alternatiivkütuste hinna osas, siis oleks mõistlik, et metodoloogiliselt sama lähenemist kasutataks kõikide transpordikütuste puhul. Kütusesektor leiab, et ka vedelkütuste puhul peaks tabelis lähtuma eelneva perioodi (näiteks kalendrikuu) riigi keskmistest hindadest. Võrdlustabeli aluseks olevate keskmiste kütusehindade muutmine peaks nii konventsionaalsete vedelkütuste, elektrienergia kui ka muude alternatiivkütuste puhul toimima sama intervalliga. 9. Markeerime ka seda, et välja pakutud lahenduse rakendamisel tekib nii tanklapidajale kui ka riigile täiendav arvestatav halduskoormus. Tanklapidajad peavad võrdlustabeleid uuendama, riik peab looma nii regulatsiooni kui ka keskkonna, kust võrdlustabeleid genereerida. Samuti eeldab see pidevat riigipoolset keskkonna uuendamist, et võrdlustabeli koostamise alusandmed (kütuste hinnad, referentssõidukite kütusetarbimine jms) oleks ajakohased, pidevat detailset kütuseturu hinnamonitooringut jne. 10. Keeruline on mõista, missugust probleemi antud ettepanekuga lahedatakse ja kas pakutud lahendus on üldse mõistlik. Pilootprojektis osalenud riikide tulemusi hinnates ei ole võimalik täie kindlusega väita, et tegu on efektiivse lahendusega: 93% Kreeka pilootprojektile vastanutest kas ei näinud võrdlustabelit või ei suunanud sellele eriti tähelepanu. 51% Soome pilootprojekti küsimustikule vastanutest ei näinud võrdlustabelit. 11. Euroopa Komisjoni rakendusmääruse 2018/732 punkt 9 ütleb, et „Selleks et veelgi lihtsustada käesolevas määruses sätestatud metoodikat, võivad liikmesriigid kasutada digiteerimise pakutavaid võimalusi, nagu internetipõhised vahendid.“ Meile teadaolevalt lahendavad osad liikmesriigid tarbija teavitamise vaid internetipõhiselt. Teeme Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku kaaluda lahendust, kus tanklates on tarbijale nähtavas kohas viide (näiteks QR-koodi näol) veebikeskkonnale, kus igaüks pääseks ligi kõne all oleva võrdlustabelile ja täiendavatele selgitustele. 12. Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil veelkord hinnata kõne all oleva ettepaneku eesmärgipõhist kuluefektiivsust. Eesti Õliühingu leiab, et potentsiaalne positiivne tulem jääb antud muudatuse rakendamisel märgatavalt alla selle ellu viimiseks ja käimas hoidmiseks tehtavate kulutustega, mis eelkõige väljenduvad riigi halduskoormuse kasvus. Mart Raamat Eesti Õliühing MTÜ tegevjuht /allkirjastatud digitaalselt/ Saatja: Mart Raamat <[email protected]> Saadetud: 18.01.2023 08:18 Adressaat: <=?windows-1257?Q?Anastasija_Moskvit=F0jova?=> Koopia: <"MKM info"> Teema: Eesti Õliühingu seisukoht MKMi määruse "Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtule esitatavad ohutusnõuded" täiendamise kohta Manused: 230118_Eesti Õliühingu seisukoht määruse (Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtule esitatavad ohutusnõuded) täiendamisest.asice Tere! Käesolevaga edastan kütusesektori seisukohad ja ettepanekud kõne all oleva määruse täiendamise idee osas. Tervitades Mart Raamat Eesti Õliühing // Estonian Oil Association Tegevjuht // Chief Executive Officer [email protected] // +372 580 040 45