-864235 -144145 0 0 Ku Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 18.01.2023 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 4 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri delta_docName \* MERGEFORMAT 13. juuli 2017. a määruse nr 38 „Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“ Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 5 0 lõike 3 alusel. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13. juuli 2017. a määruse s nr 38 „Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „toetust“ sõnadega „väljaspool Tartu ja Tallinna linnu ning nendega külgnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi asuvale“; 2) paragrahvi 1 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) soodustada elukeskkonna terviklikku väljaarendamist, kultuuriväärtu slike hoonete kasutuses hoidmist ja uuesti kasutuselevõttu, aidates kaasa asumi keskuste tihendamis ele ja vältides valg - või äärelinnastumist ning järgides tänapäevaseid asustuse suunamise ja elu keskkonna jätkusuutliku majandamise põhimõtteid ;“; 3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „ (9) Kultuuriväärtuslik hoone – mälestis, muinsuskaitseala ehitis, miljööväärtusega hoonestusala l paiknev ehitis , üld - või detailplaneeringuga väärtuslikuna määratletud üksikobjekt või muu samaväärne hoone. “; 4) paragrahvi 5 lõi ge 2 sõnastatakse järgmiselt : „(2) Abikõlblik on: 1) püstitamise ja ümberehitamise ning taotluse esitamise järgsete projekteerimistööde, ehitus projekti ekspertiisi, ehitusuuringu ja omanikujärelevalve kulu; 2) energiatarbimise vähendamiseks tehtava te ehitustööd e kulu ; 3) korteri esma s e sisustus e ostukulu ; 4) üürielamu teenindamiseks vajaliku ehitise püstitamise ja tehnosüsteemide rajamise kulu; 5 ) energiatarbimise varustuskindluse tagamise, sealhulgas välise varutoiteallika soetamise, paigaldamise ja tehnosüsteemidega ühendamise võimaluse loomi s e kulu ; 6 ) ümberehitamisele kuuluva hoone insenertehnilise mõõdistuse kulu; 7 ) kinnistu sisese ligipääsetavuse tagamiseks vajalike ehitise osade paigaldamise kulu; 8 ) kinnistu maastikuarhitektuuri kulu kuni kümme protsendi ulatuses projekti kõigist abikõlblikest kuludest.“; 5) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4¹ järgmises sõnastuses: „4¹) varjumiskoha või varjendi korrastamise või rajamise kulu;“ ; 6 ) paragrahvi 7 lõi ge 9 sõnastatakse järgmiselt : „ (9) Projekti jätkusuutlikkust arvestades on lubatud üürielamu või selle osa koormamine hüpoteegiga kuni projekti tegevuste elluviimiseni , kui hüpoteek seatakse üürielamu püstitamiseks või ümberehitamiseks võetava laenu tagamiseks ja hüpoteegi seadmine ei mõjuta lõikes 8 toodud kohustus e täitmist .” ; 7 ) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses : „( 10) K ui kohaliku omavalitsuse üksus taotleb toetust avaliku ja erasektori partnerluse raames , korraldatakse erasektori kaasamiseks avalik konkurss . ” ; 8 ) paragrahvi 8 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Maksimaalne toetussumma ühes taotlusvoorus on kuni 1 000 000 eurot kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. “; 9 ) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) tõend omafinantseeringu olemasolu kohta;“; 10 ) paragrahvi 12 lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „ kui “ sõnadega „ korteri omandi d on moodustatud ja “; 1 1 ) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 1 2 ) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) projekti vajaduse põhjendus , üürielamu ruumimõju analüüs ja projekti vastavus Kultuuriministeeriumi veebilehel avaldatud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele;“ ; 1 3 ) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 1 4 ) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 1 5 ) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4 ) üürielamu lahenduse ruumimõju ja vastavus § 12 lõike 2 punktis 7 sätestatud põhimõtetele ;“; 1 6 ) paragrahvi 15 lõike 5 punkt 4 2 tunnistatakse kehtetuks; 1 7 ) paragrahvi 20 lõike 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „ 7) kasutada üürielamut vastavalt § 7 lõi kes 1 sätestatule ;” ; 1 8 ) paragrahvi 20 lõike 2 punktid 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt: „ 9) võimaldada teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvet § 7 lõikes 8 sätestatud perioodil; 10) võimaldada järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu üürielamusse, andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik tööde teostamisega ja üürielamu kasutamise ja haldamisega seotud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastavast nõudmisest arvates;” ; 1 9 ) paragrahvi 21 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „kontrolli“ sõnadega „ , , mille raames kontrolli takse toetuse saaja netokulude arvestust seoses üürielamu haldamisega” ; 20 ) paragrahvi 21 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „ 9) kontrollida vähemalt iga kolme aasta tagant üürilepingute ja üürieluruumides elavate isikute vastavus t § 1 lõike 3 punkt ides 1 või 5 sätestatud sihtgrup ile .” ; 2 1 ) paragrahv 22 sõnastatakse järgmiselt: „ § 22. Rakendussätted 2023. a jaanuaris vastu võetud § 7 lõike 9 muudatust rakendatakse projektidele, mille elluviimiseks on taotlus esitatud alates 2023. a veebruarist . (2) Paragrahvi 7 lõiget 10 rakendatakse projektidele, mille suhtes on taotluse rahuldamise otsus tehtud pärast nimetatud lõike jõustumist. (3) P unkt 5 jõustub kriisideks valmisoleku seaduse jõustumisel .“ ; 2 2 ) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Riina Sikkut delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler Lisa Taotluse hindamise juhend
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
13. juuli 2017. a määruse nr 38 „Kohaliku
omavalitsuse üksuse elamufondi
arendamiseks juhtumipõhise
investeeringutoetuse andmise tingimused
ja kord“
Lisa
(muudetud sõnastuses)
TAOTLUSE HINDAMISE JUHEND
Taotluse hindamisel jaotatakse taotlused projekti eesmärgist tulenevalt kahte kategooriasse.
Käesoleva määruse § 1 lõike 3 punktis 1 sätestatud eesmärgil esitatud taotluste
hindamiskriteeriumid ja punktid on tabelis 1. Käesoleva määruse § 1 lõikes 3 punktis 5 sätestatud
eesmärgil esitatud taotluste hindamiskriteeriumid ja punktid on tabelis 2.
Tabel 1. Käesoleva määruse § 1 lõike 3 punktis 1 sätestatud eesmärgi täitmisele esitatud taotluste
hindamiskriteeriumid ning hindamispunktid
Hindamiskriteerium Hindamispunktide kirjeldus Punktid
Sihtgrupile kavandatav Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal 81–100% 10
eluruumide osakaal Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal 61–80% 8
(1 kuni 10 punkti) Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal 41–60% 6
üürielamus mobiilse Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal 31–40% 4
töötaja sihtgrupile
planeeritud eluruumid, % Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal kuni 30% 2
Ümberehitataval hoonel A 10
Üürielamu
Ümberehitataval hoonel B 8
energiatõhususarvu
klass Uuel hoonel A ja ümberehitataval hoonel C (sh ehitusseadustiku § 62
(6 kuni 10 punkti) lõike 2 punktis 1 nimetatud hoone, mis ei pruugi saavutada C ETA 6
klassi tulemust)
Projektiga aidatakse kaasa eluasemetüpoloogia
mitmekesisusele.
Maakasutus on säästlik ja otstarbekas.
Projekti raames parendatakse oluliselt ümbritseva elukeskkonna
kvaliteeti.
Ümberehitamise korral tehakse korda kultuuriväärtuslik hoone.
Uue üürielamu kavandamisel on läbi viidud arhitektuurivõistlus
Üürielamu ruumimõju ja projekteerimise lähteülesande koostamisse on kaasatud
ja lahenduse vastavus vähemalt „Volitatud arhitekt tase 7“ kutset omav ekspert.
kvaliteetse ruumi Ruumilahendus kasutab majanduslikke ressursse arukalt ja 16–20
aluspõhimõtetele minimeerib ehitise elukaare kulusid järele andmata
(0 kuni 20 punkti) ruumikvaliteedis.
Hoone on funktsionaalne ehk kavandatud otstarvetel hästi
kasutatav.
Ruumilahendus on ligipääsetav ehk kättesaadav ja kasutatav
kõigile sihtrühma(de) liikmetele nende kogu elukaare vältel.
Üürielamu püstitamisel või rekonstrueerimisel kasutatakse
kompleksseid tehaselisi lahendusi.
Kasutatakse BIM-tehnoloogiat.
Projektiga aidatakse kaasa eluasemetüpoloogia
mitmekesisusele.
Maakasutus on säästlik ja otstarbekas.
Projekti raames parendatakse teatud määral ümbritseva
elukeskkonna kvaliteeti.
Ümberehitamise korral tehakse korda kultuuriväärtuslik hoone.
Uue üürielamu kavandamisel on kaasatud vähemalt Volitatud
arhitekt tase 7 haridust ja pädevust omav ekspert. 8–16
Ruumilahendus kasutab majanduslikke ressursse arukalt ja
minimeerib ehitise elukaare kulusid järele andmata
ruumikvaliteedis.
Hoone on funktsionaalne ehk kavandatud otstarvetel hästi
kasutatav.
Ruumilahendus on ligipääsetav ehk kättesaadav ja kasutatav
kõigile sihtrühma(de) liikmetele nende kogu elukaare vältel.
Projekti raames pigem parendatakse ümbritseva elukeskkonna
kvaliteeti, projekt arvestab teatud määral enamuse kvaliteetse ruumi 1–8
aluspõhimõtetega.
Projekti raames pigem ei parendata ümbritseva keskkonna kvaliteeti,
0
lahendus ei arvesta suures osas kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega.
Regionaalne erisus Toetust taotleb Ida-Viru, Põlva, Valga või Võru maakonna KOV 5
(0 kuni 5 punkti) Toetust taotleb muu maakonna KOV 0
Tabel 2. Käesoleva määruse § 1 lõike 3 punktis 5 sätestatud eesmärgi täitmisele esitatud taotluste
hindamiskriteeriumid ning hindamispunktid
Hindamiskriteerium Hindamispunktide kirjeldus Punktid
Sihtgrupile kavandatav Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal 81–100% 10
eluruumide osakaal Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal 61–80% 8
(1 kuni 10 punkti) Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal 41–60% 6
üürielamus Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal 31–40% 4
sotsiaalmajanduslikult
vähekindlustatud
sihtgrupile planeeritud Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal kuni 30% 2
eluruumid, %
Ümberehitataval hoonel A 10
Üürielamu
Ümberehitataval hoonel B 8
energiatõhususarvu
klass Uuel hoonel A ja ümberehitataval hoonel C (sh ehitusseadustiku § 62
(6 kuni 10 punkti) lõike 2 punktis 1 nimetatud hoone, mis ei pruugi saavutada C ETA 6
klassi tulemust)
Projektiga aidatakse kaasa eluasemetüpoloogia
mitmekesisusele.
Maakasutus on säästlik ja otstarbekas.
Projekti raames parendatakse oluliselt ümbritseva elukeskkonna
kvaliteeti.
Uue üürielamu kavandamisel on läbi viidud arhitektuurivõistlus
ja projekteerimise lähteülesande koostamisse on kaasatud
vähemalt „Volitatud arhitekt tase 7“ kutset omav ekspert.
Ruumilahendus kasutab majanduslikke ressursse arukalt ja
16–20
minimeerib ehitise elukaare kulusid järele andmata
ruumikvaliteedis.
Hoone on funktsionaalne ehk kavandatud otstarvetel hästi
kasutatav.
Ruumilahendus on ligipääsetav ehk kättesaadav ja kasutatav
kõigile sihtrühma(de) liikmetele nende kogu elukaare vältel.
Üürielamu püstitamisel või rekonstrueerimisel kasutatakse
kompleksseid tehaselisi lahendusi.
Üürielamu ruumimõju Kasutatakse BIM-tehnoloogiat.
ja lahenduse vastavus
Projektiga aidatakse kaasa eluasemetüpoloogia
kvaliteetse ruumi
mitmekesisusele.
aluspõhimõtetele
Maakasutus on säästlik ja otstarbekas.
(0 kuni 20 punkti)
Projekti raames parendatakse teatud määral ümbritseva
elukeskkonna kvaliteeti.
Ümberehitamise korral tehakse korda kultuuriväärtuslik hoone.
Uue üürielamu kavandamisel on kaasatud vähemalt „Volitatud
arhitekt tase 7“ haridust ja pädevust omav ekspert. 8–16
Ruumilahendus kasutab majanduslikke ressursse arukalt ja
minimeerib ehitise elukaare kulusid järele andmata
ruumikvaliteedis.
Hoone on funktsionaalne ehk kavandatud otstarvetel hästi
kasutatav.
Ruumilahendus on ligipääsetav ehk kättesaadav ja kasutatav
kõigile sihtrühma(de) liikmetele nende kogu elukaare vältel.
Projekti raames pigem parendatakse ümbritseva elukeskkonna
kvaliteeti, projekt arvestab teatud määral enamuse kvaliteetse ruumi 1–8
aluspõhimõtetega.
Projekti raames pigem ei parendata ümbritseva keskkonna kvaliteeti,
0
lahendus ei arvesta suures osas kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega.
Toetust taotleb KOV, kus eluruumi tagamise teenust vajavate isikute
arv on taotluse esitamisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga 10
Regionaalne erisus suurem kui 100.
(2 kuni 10 punkti) Toetust taotleb KOV, kus eluruumi tagamise teenust vajavate isikute
arv on taotluse esitamisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga 61– 8
100.
Toetust taotleb KOV, kus eluruumi tagamise teenust vajavate isikute
arv on taotluse esitamisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga 41– 6
60.
Toetust taotleb KOV, kus eluruumi tagamise teenust vajavate isikute
arv on taotluse esitamisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga 21– 4
40.
Toetust taotleb KOV, kus eluruumi tagamise teenust vajavate isikute
arv on taotluse esitamisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga 2
väiksem kui 20.
Ku
MÄÄRUS
18.01.2023 nr 4
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13. juuli 2017.
a määruse nr 38 „Kohaliku omavalitsuse üksuse
elamufondi arendamiseks juhtumipõhise
investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 50 lõike 3 alusel.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13. juuli 2017. a määruses nr 38 „Kohaliku omavalitsuse
üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja
kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „toetust“ sõnadega „väljaspool Tartu ja Tallinna
linnu ning nendega külgnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi asuvale“;
2) paragrahvi 1 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) soodustada elukeskkonna terviklikku väljaarendamist, kultuuriväärtuslike hoonete kasutuses
hoidmist ja uuesti kasutuselevõttu, aidates kaasa asumikeskuste tihendamisele ja vältides valg- või
äärelinnastumist ning järgides tänapäevaseid asustuse suunamise ja elukeskkonna jätkusuutliku
majandamise põhimõtteid;“;
3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Kultuuriväärtuslik hoone – mälestis, muinsuskaitseala ehitis, miljööväärtusega hoonestusalal
paiknev ehitis, üld- või detailplaneeringuga väärtuslikuna määratletud üksikobjekt või muu
samaväärne hoone.“;
4) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Abikõlblik on:
1) püstitamise ja ümberehitamise ning taotluse esitamise järgsete projekteerimistööde,
ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusuuringu ja omanikujärelevalve kulu;
2) energiatarbimise vähendamiseks tehtavate ehitustööde kulu;
3) korteri esmase sisustuse ostukulu;
4) üürielamu teenindamiseks vajaliku ehitise püstitamise ja tehnosüsteemide rajamise kulu;
5) energiatarbimise varustuskindluse tagamise, sealhulgas välise varutoiteallika soetamise,
paigaldamise ja tehnosüsteemidega ühendamise võimaluse loomise kulu;
6) ümberehitamisele kuuluva hoone insenertehnilise mõõdistuse kulu;
7) kinnistu sisese ligipääsetavuse tagamiseks vajalike ehitise osade paigaldamise kulu;
8) kinnistu maastikuarhitektuuri kulu kuni kümme protsendi ulatuses projekti kõigist
abikõlblikest kuludest.“;
5) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4¹ järgmises sõnastuses:
„4¹) varjumiskoha või varjendi korrastamise või rajamise kulu;“;
6) paragrahvi 7 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Projekti jätkusuutlikkust arvestades on lubatud üürielamu või selle osa koormamine
hüpoteegiga kuni projekti tegevuste elluviimiseni, kui hüpoteek seatakse üürielamu püstitamiseks
või ümberehitamiseks võetava laenu tagamiseks ja hüpoteegi seadmine ei mõjuta lõikes 8 toodud
kohustuse täitmist.”;
7) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Kui kohaliku omavalitsuse üksus taotleb toetust avaliku ja erasektori partnerluse raames,
korraldatakse erasektori kaasamiseks avalik konkurss.”;
8) paragrahvi 8 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Maksimaalne toetussumma ühes taotlusvoorus on kuni 1 000 000 eurot kohaliku
omavalitsuse üksuse kohta.“;
9) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) tõend omafinantseeringu olemasolu kohta;“;
10) paragrahvi 12 lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „kui“ sõnadega „korteriomandid on
moodustatud ja“;
11) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:
„7) projekti vajaduse põhjendus, üürielamu ruumimõju analüüs ja projekti vastavus
Kultuuriministeeriumi veebilehel avaldatud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele;“;
13) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
15) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) üürielamu lahenduse ruumimõju ja vastavus § 12 lõike 2 punktis 7 sätestatud põhimõtetele;“;
16) paragrahvi 15 lõike 5 punkt 42 tunnistatakse kehtetuks;
17) paragrahvi 20 lõike 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:
„7) kasutada üürielamut vastavalt § 7 lõikes 1 sätestatule;”;
18) paragrahvi 20 lõike 2 punktid 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt:
„9) võimaldada teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvet § 7 lõikes 8 sätestatud perioodil;
10) võimaldada järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu üürielamusse, andma audiitori ja
järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik tööde teostamisega ja üürielamu kasutamise ja
haldamisega seotud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastavast nõudmisest arvates;”;
19) paragrahvi 21 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „kontrolli“ sõnadega „,, mille raames
kontrollitakse toetuse saaja netokulude arvestust seoses üürielamu haldamisega”;
20) paragrahvi 21 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) kontrollida vähemalt iga kolme aasta tagant üürilepingute ja üürieluruumides elavate isikute
vastavust § 1 lõike 3 punktides 1 või 5 sätestatud sihtgrupile.”;
21) paragrahv 22 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 22. Rakendussätted
(1) 2023. a jaanuaris vastu võetud § 7 lõike 9 muudatust rakendatakse projektidele, mille
elluviimiseks on taotlus esitatud alates 2023. a veebruarist.
(2) Paragrahvi 7 lõiget 10 rakendatakse projektidele, mille suhtes on taotluse rahuldamise otsus
tehtud pärast nimetatud lõike jõustumist.
(3) Punkt 5 jõustub kriisideks valmisoleku seaduse jõustumisel.“;
22) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
kantsler
Lisa Taotluse hindamise juhend
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
13. juuli 2017. a määruse nr 38 „Kohaliku
omavalitsuse üksuse elamufondi
arendamiseks juhtumipõhise
investeeringutoetuse andmise tingimused
ja kord“
Lisa
(muudetud sõnastuses)
TAOTLUSE HINDAMISE JUHEND
Taotluse hindamisel jaotatakse taotlused projekti eesmärgist tulenevalt kahte kategooriasse.
Käesoleva määruse § 1 lõike 3 punktis 1 sätestatud eesmärgil esitatud taotluste
hindamiskriteeriumid ja punktid on tabelis 1. Käesoleva määruse § 1 lõikes 3 punktis 5 sätestatud
eesmärgil esitatud taotluste hindamiskriteeriumid ja punktid on tabelis 2.
Tabel 1. Käesoleva määruse § 1 lõike 3 punktis 1 sätestatud eesmärgi täitmisele esitatud taotluste
hindamiskriteeriumid ning hindamispunktid
Hindamiskriteerium Hindamispunktide kirjeldus Punktid
Sihtgrupile kavandatav Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal 81–100% 10
eluruumide osakaal Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal 61–80% 8
(1 kuni 10 punkti) Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal 41–60% 6
üürielamus mobiilse Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal 31–40% 4
töötaja sihtgrupile
planeeritud eluruumid, % Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal kuni 30% 2
Ümberehitataval hoonel A 10
Üürielamu
Ümberehitataval hoonel B 8
energiatõhususarvu
klass Uuel hoonel A ja ümberehitataval hoonel C (sh ehitusseadustiku § 62
(6 kuni 10 punkti) lõike 2 punktis 1 nimetatud hoone, mis ei pruugi saavutada C ETA 6
klassi tulemust)
Projektiga aidatakse kaasa eluasemetüpoloogia
mitmekesisusele.
Maakasutus on säästlik ja otstarbekas.
Projekti raames parendatakse oluliselt ümbritseva elukeskkonna
kvaliteeti.
Ümberehitamise korral tehakse korda kultuuriväärtuslik hoone.
Uue üürielamu kavandamisel on läbi viidud arhitektuurivõistlus
Üürielamu ruumimõju ja projekteerimise lähteülesande koostamisse on kaasatud
ja lahenduse vastavus vähemalt „Volitatud arhitekt tase 7“ kutset omav ekspert.
kvaliteetse ruumi Ruumilahendus kasutab majanduslikke ressursse arukalt ja 16–20
aluspõhimõtetele minimeerib ehitise elukaare kulusid järele andmata
(0 kuni 20 punkti) ruumikvaliteedis.
Hoone on funktsionaalne ehk kavandatud otstarvetel hästi
kasutatav.
Ruumilahendus on ligipääsetav ehk kättesaadav ja kasutatav
kõigile sihtrühma(de) liikmetele nende kogu elukaare vältel.
Üürielamu püstitamisel või rekonstrueerimisel kasutatakse
kompleksseid tehaselisi lahendusi.
Kasutatakse BIM-tehnoloogiat.
Projektiga aidatakse kaasa eluasemetüpoloogia
mitmekesisusele.
Maakasutus on säästlik ja otstarbekas.
Projekti raames parendatakse teatud määral ümbritseva
elukeskkonna kvaliteeti.
Ümberehitamise korral tehakse korda kultuuriväärtuslik hoone.
Uue üürielamu kavandamisel on kaasatud vähemalt Volitatud
arhitekt tase 7 haridust ja pädevust omav ekspert. 8–16
Ruumilahendus kasutab majanduslikke ressursse arukalt ja
minimeerib ehitise elukaare kulusid järele andmata
ruumikvaliteedis.
Hoone on funktsionaalne ehk kavandatud otstarvetel hästi
kasutatav.
Ruumilahendus on ligipääsetav ehk kättesaadav ja kasutatav
kõigile sihtrühma(de) liikmetele nende kogu elukaare vältel.
Projekti raames pigem parendatakse ümbritseva elukeskkonna
kvaliteeti, projekt arvestab teatud määral enamuse kvaliteetse ruumi 1–8
aluspõhimõtetega.
Projekti raames pigem ei parendata ümbritseva keskkonna kvaliteeti,
0
lahendus ei arvesta suures osas kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega.
Regionaalne erisus Toetust taotleb Ida-Viru, Põlva, Valga või Võru maakonna KOV 5
(0 kuni 5 punkti) Toetust taotleb muu maakonna KOV 0
Tabel 2. Käesoleva määruse § 1 lõike 3 punktis 5 sätestatud eesmärgi täitmisele esitatud taotluste
hindamiskriteeriumid ning hindamispunktid
Hindamiskriteerium Hindamispunktide kirjeldus Punktid
Sihtgrupile kavandatav Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal 81–100% 10
eluruumide osakaal Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal 61–80% 8
(1 kuni 10 punkti) Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal 41–60% 6
üürielamus Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal 31–40% 4
sotsiaalmajanduslikult
vähekindlustatud
sihtgrupile planeeritud Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal kuni 30% 2
eluruumid, %
Ümberehitataval hoonel A 10
Üürielamu
Ümberehitataval hoonel B 8
energiatõhususarvu
klass Uuel hoonel A ja ümberehitataval hoonel C (sh ehitusseadustiku § 62
(6 kuni 10 punkti) lõike 2 punktis 1 nimetatud hoone, mis ei pruugi saavutada C ETA 6
klassi tulemust)
Projektiga aidatakse kaasa eluasemetüpoloogia
mitmekesisusele.
Maakasutus on säästlik ja otstarbekas.
Projekti raames parendatakse oluliselt ümbritseva elukeskkonna
kvaliteeti.
Uue üürielamu kavandamisel on läbi viidud arhitektuurivõistlus
ja projekteerimise lähteülesande koostamisse on kaasatud
vähemalt „Volitatud arhitekt tase 7“ kutset omav ekspert.
Ruumilahendus kasutab majanduslikke ressursse arukalt ja
16–20
minimeerib ehitise elukaare kulusid järele andmata
ruumikvaliteedis.
Hoone on funktsionaalne ehk kavandatud otstarvetel hästi
kasutatav.
Ruumilahendus on ligipääsetav ehk kättesaadav ja kasutatav
kõigile sihtrühma(de) liikmetele nende kogu elukaare vältel.
Üürielamu püstitamisel või rekonstrueerimisel kasutatakse
kompleksseid tehaselisi lahendusi.
Üürielamu ruumimõju Kasutatakse BIM-tehnoloogiat.
ja lahenduse vastavus
Projektiga aidatakse kaasa eluasemetüpoloogia
kvaliteetse ruumi
mitmekesisusele.
aluspõhimõtetele
Maakasutus on säästlik ja otstarbekas.
(0 kuni 20 punkti)
Projekti raames parendatakse teatud määral ümbritseva
elukeskkonna kvaliteeti.
Ümberehitamise korral tehakse korda kultuuriväärtuslik hoone.
Uue üürielamu kavandamisel on kaasatud vähemalt „Volitatud
arhitekt tase 7“ haridust ja pädevust omav ekspert. 8–16
Ruumilahendus kasutab majanduslikke ressursse arukalt ja
minimeerib ehitise elukaare kulusid järele andmata
ruumikvaliteedis.
Hoone on funktsionaalne ehk kavandatud otstarvetel hästi
kasutatav.
Ruumilahendus on ligipääsetav ehk kättesaadav ja kasutatav
kõigile sihtrühma(de) liikmetele nende kogu elukaare vältel.
Projekti raames pigem parendatakse ümbritseva elukeskkonna
kvaliteeti, projekt arvestab teatud määral enamuse kvaliteetse ruumi 1–8
aluspõhimõtetega.
Projekti raames pigem ei parendata ümbritseva keskkonna kvaliteeti,
0
lahendus ei arvesta suures osas kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega.
Toetust taotleb KOV, kus eluruumi tagamise teenust vajavate isikute
arv on taotluse esitamisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga 10
Regionaalne erisus suurem kui 100.
(2 kuni 10 punkti) Toetust taotleb KOV, kus eluruumi tagamise teenust vajavate isikute
arv on taotluse esitamisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga 61– 8
100.
Toetust taotleb KOV, kus eluruumi tagamise teenust vajavate isikute
arv on taotluse esitamisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga 41– 6
60.
Toetust taotleb KOV, kus eluruumi tagamise teenust vajavate isikute
arv on taotluse esitamisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga 21– 4
40.
Toetust taotleb KOV, kus eluruumi tagamise teenust vajavate isikute
arv on taotluse esitamisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga 2
väiksem kui 20.
09.01.2023
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13. juuli 2017. a määruse nr 38 „Kohaliku
omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse
andmise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 50 lõike 3 alusel.
Peaministri 27.01.2021 korralduse nr 8 kohaselt kuulub elamumajandus majandus- ja
taristuministri valitsemisalasse.
Eelnõu lähtub määruse rakendamise käigus tekkinud vajadusest määrust täpsustada.
Kehtestatakse sõnaselgelt põhimõte, mille kohaselt peab püstitatav või ümberehitatav
üürielamu olema taotleja omandis ja täpsustatakse taotluse hindamiskriteeriume.
Eelnõu ja seletuskirja koostas ja keeletoimetuse tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna elamumajanduse valdkonna juht
Veronika Valk-Siska (tel: 625 6335, e-post:
[email protected]). Õiguslikke
ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Gerly Lootus (e-post:
[email protected]). Ettepanekutega panustasid
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eluaseme ja energiatõhususe osakonna juht Triin
Reinsalu, kliendihaldur Kristo Hütt ja peajurist Ingrid Ajangu.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb 22 punktist.
Punktiga 1 välistatakse toetuse saajana Tallinna ja Tartu asustusüksused ning nendega
külgnevad kohaliku omavalitsuse üksused. Toetusmeetme eesmärk on parandada
nüüdisaegsetele nõuetele vastavate energiatõhusate elamispindade osakaalu elukondliku
kinnisvara pakkumises eeskätt nendes piirkondades, kus elamufondi uuenemise tempo on
nullilähedane. Muudatus toetab määruses sätestatud eesmärgi elluviimist.
Punktiga 2 täiendatakse toetuse andmise eesmärki kultuuriväärtuslike hoonete kasutuselevõtu
ja kasutuses hoidmisega, soodustades vastutustundlikku maakasutust ja asumikeskuste
kompaktsust.
Meede on suunatud eeskätt suurematest linnapiirkondadest väljapoole jäävatele kohalikele
omavalitsustele, kes seisavad mitmel pool silmitsi elanikkonna kahanemisega. Kahaneva
asustuse ruumilise planeerimise suuniste1 kohaselt on investeeringute tegemisel oluline
keskenduda kohalikul tasandil enim väärtust omava arendamisele, näiteks avalike
funktsioonide koondamisele muinsusväärtuslikesse hoonetesse, mille puhul on
muinsuskaitseseadusest tulenevalt nii ehk teisiti säilitamise vajadus. Asustuse kompaktsus
loob aluse mõistlike kuludega ja kestliku asustuse arengule. Asustuse arendamine sisaldab
lisaks hoonete otsestele ehituskuludele ka kulutusi tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamiseks ja
käigushoidmiseks. Kompaktne asustus on eelduseks inimeste igapäevasele liikumisele kuluva
1
Vt https://planeerimine.ee/wp-content/uploads/suunised-kahanevate-piirkonade-planeerimiseks.pdf.
1
aja ja energia vähenemisele, ühistranspordi efektiivsusele, teenuste kättesaadavusele ja
looduskeskkonnale vähenevale koormusele.
Punktiga 3 täiendatakse mõistete loetelu, kuna „kultuuriväärtuslik hoone" on mõiste, mis on
õigusaktides sellisena määratlemata ja mis käesolevas meetmes kasutatava koondmõistena
arvestab nii muinsuskaitseseaduse (riikliku kaitse all olevad
majad/ehituspärand: muinsuskaitseseadus (edaspidi MuKS)) kui ka planeerimisseadusega
(kohaliku omavalitsuse poolt määratletud kultuuriväärtus – miljööväärtuslikud hoonestusalad
ja väärtuslikud üksikobjektid üld- ja detailplaneeringu alusel: planeerimisseadus (edaspidi
PlanS).
MuKS § 8 defineerib mälestise (riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega kinnis- või
vallasasi, selle osa, asjade kogum, maa-ala või ehituslik kompleks), §
9 muinsuskaitseala (riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa-ala, ajalooline asula või
selle osa või inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud kultuurmaastik ja §
13 maailmapärandi objekti (mälestis või muinsuskaitseala, mis on arvatud Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni ülemaailmse kultuuri ja
looduspärandi kaitse konventsiooni artikli 11 lõike 2 alusel koostatud maailmapärandi
nimekirja).
PlanS § 75 lõike 1 punktid 16 ja 17 sätestavad üldplaneeringu ülesandeks miljööväärtuslike
alade ja väärtuslike üksikobjektide määramise ning nende kaitse ja kasutustingimuste
seadmise ning kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete määramise.
PlanS § 126 lõike 1 punkt 15 näeb detailplaneeringu ülesandena ette miljööväärtuslike alade
ja väärtuslike üksikobjektide määramise ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmise.
Kultuuriväärtuslik hoone võib olla veel riigi või kohaliku omavalitsuse poolt kaitse alla
võtmist ootav ehitis. Lisaks on erinevates uuringutes tehtud ettepanekuid määratleda mõni
ehitis riiklikul või kohalikul tasandil kultuuriväärtuslikuna, s.t kultuuriväärtusega võib olla
ka hoone, mida pole MuKSi või PlanSi alusel ametlikult väärtuslikuna määratletud. Näitena
võib tuua järgmised uuringud: XX sajandi arhitektuuri uuring (2008-2013,
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture), militaarpärandi uuring
(2018, https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritagegeneral) või
maaehituspärandi andmekogud (rehemajad, vallamajad,
koolid, https://register.muinas.ee/public.php?menuID=rehemaja&action=list).
Punktiga 4 täiendatakse ja täpsustatakse abikõlblikke kulusid. Jätkuvalt toetatakse terviklikult
üürielamu rajamist või üürielamuna kasutusse võetava või sellena kasutuses oleva hoone
ümberehitamist. Muutunud sõnastus ei kohaldu neile, kelle toetuse taotlemise otsus on
rahuldatud enne 2023. aastat, kuid kogu ulatuses ei ole toetust välja makstud.
Abikõlblikke kulusid on täpsustatud põhiprojekti ekspertiisi ja ehitusuuringu, korteri esmase
sisustuse ostu, üürielamu teenindamiseks vajaliku ehitise püstitamise ja tehnosüsteemide
rajamise, hoonevälise varutoiteallika ühenduse projekteerimise ja rajamise ning
varutoitegeneraatori ostukulu, varjumiskoha või varjendi korrastamise või rajamise ja
ligipääsetavuse osas. Samuti kinnistu maastikuarhitektuuri osas kuni 10 protsendi ulatuses
projekti kõigist abikõlblikest kuludest.
Korteri esmase sisustuse hulka kuuluvad köögimööbel ehk köögitasapind, köögikapid,
söögilaud ja toolid, sanitaartehnika, pesumasin, nõudepesumasin, pliit, mikrolaineahi,
2
köögikubu ja külmkapp. Samuti kuuluvad siia valgustid ja vannitoa või duširuumi
sanitaartehnika, sealhulgas kraanikauss (koos vannitoakapiga, kui kraanikauss on sellega
koos), WC-pott, vann, dušš, vannitoa kasutamiseks vajalikud abivahendid, näiteks käetoed,
nagid, peeglid, käteräti kuivatid, WC-poti harjad. Abikõlblikuks loetakse korteri esmase
sisustamise kulude arvestuses ka eelnimetatute paigaldamiseks mõeldud või kasutamisega
mõistlikult seostatavad esemed.
Mis puudutab energiatarbimise varustuskindluse tagamist, siis varutoiteallika ühenduse ja
varutoitegeneraatori puhul on silmas peetud hoone varustuskindluse tagamist kriisiolukorras.
Rajataval või ümberehitataval hoonel peab varustuskindluse tagamiseks kriisiolukorras olema
hooneväline (s.t välisseinas, õues) varutoiteallika ühendus (ümberlüliti) ja -generaator. Hoone
esmatarbe soojus- ja tarbevee varustus peab olema varutoitega tagatud. Abikõlblike kulude
hulka kuulub lisaks ümberlülituslahendusele ka varutoitegeneraatori ja selle välitingimustes
hoiustamise (kattekonstruktsiooni) lahenduse kulu. Hoone projekteerimisel või renoveerimisel
tuleb ette näha varutoite sisend ja ümberlülituse lahendus, mis vastab parameetritelt hoone
küttesüsteemi ja veevarustuse vajadustele. Olemasoleva hoone soojussõlm, sh
survepumbasüsteem tuleb rekonstrueerida selliselt, et luuakse varutoite kasutamise võimalus
nii soojusvarustuse kui ka tarbevee tagamiseks kriisiolukorras. Varukütuse hoidmine peab
toimuma kooskõlas Päästeameti nõuetega.
Ligipääsetavuse tagamiseks vajalike ehitise osade hulka loetakse muuhulgas lift, trepironija,
kaldtee, pandus, tasapinnaline ligipääs välisukseni ja eluruumi ukseni. Kui tõus
sissepääsu(de)ni ümbritsevalt katendilt on astmete abil, peab hoone igasse trepikotta pääsema
panduse abil, mille kalle on maksimaalselt 10%, soovituslikult 6%, juhul kui hoone kinnistu
piir ja maapinnareljeef seda võimaldavad. Hoov, puhkekohad, mänguväljakud ja
jäätmekogumispunktid peavad olema ligipääsetavad ka abivahenditega liikujatele. Krundil
olev õuemööbel, mänguvarustus, valgustid, viidad ning pesukuivatus- ja kloppimisraamid,
jalgrataste hoiukohad, grillimise alad ja varikatused paigutatakse vahetult liikumisteede
kõrvale. Alad tuleb planeerida nii, et oleks võimalik liikuda ka ratastooli, rulaatori või muu
liikumisabivahendiga ja lapsevankriga.
Maastikuarhitektuuri hulka kuuluvad muuhulgas kinnistusisene teedevõrgustik koos
katenditega, maapinnatööd (näiteks maapinnareljeefi ümberkujundamine), puhkekohad koos
pinkidega, mänguväljakud, jäätmekogumispunktid, haljastus, viidad, pesukuivatus- ja
kloppimisraamid, jalgrataste hoiukohad, grillimise alad, varikatused ja välisvalgustus.
Punktiga 5 sätestatakse abikõlbliku kuluna varjumiskoha või varjendi korrastamise või
rajamise kulu. Nimetatud kulu sätestamine eraldi punktina on tingitud normitehnika nõuetest.
Eesti õiguses puudub „varjumiskoha“ ja „varjendi“ definitsioon. Kuna mõisted määratletakse
väljatöötatavas kriisideks valmisoleku seaduses, jõustub eelnõu punkt 5 nimetatud seaduse
jõustumisel.
Varjumise eesmärk on ohustatud alal elanike ajutiselt vajalikku ruumi, ehitisse või maa-alale
ümberpaigutamine või seal püsimine elu ja tervise kaitsmiseks väliskeskkonna ohtude eest.
Varjumiseks valmistumist ja selle läbiviimist korraldab Päästeamet. Varjumiskoht on
mõeldud lühiajaliseks kasutamiseks rünnaku ajal. Nõuded varjumiskohtadele kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega.
Punktiga 6 täpsustatakse tingimusi, mis on seotud üürielamu või selle osa koormamisega
hüpoteegiga. Üürielamu hüpoteegiga koormamine on lubatav kuni toetatavate tegevuste
3
abikõlblikkuse perioodi lõpuni. Eelnimetatu kehtib eeldusel, et uusehitisena valminud
üürielamu puhul 20 aasta jooksul alates üürielamu püstitamisest ja ümberehitatud üürielamu
puhul 15 aasta jooksul hoone ümberehitamisest, ei muutu üürielamu omanik ning üürielamu
on kogu eelnimetatud aja kasutuses toetuse taotluses märgitud eesmärgil, s.o taotluses
osundatud sihtgrupile mõeldud üürielamuna.
Punktiga 7 sätestatakse avaliku konkursi korraldamise nõue, kui kohaliku omavalitsuse üksus
taotleb toetust avaliku ja erasektori partnerluse raames.2 Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud
vahenditest antakse toetust kohaliku omavalitsuse üksusele või tema valitseva mõju all
olevale üksusele, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on elamumajanduse korraldamine kohaliku
omavalitsuse üksuse territooriumil ja kes haldusakti või halduslepingu alusel täidab vastavaid
avalikke ülesandeid.
Toetusmeetmes on võimalik viia toetatav projekt ellu avaliku ja erasektori partnerluse raames.
Käesolevas toetusmeetmes mõistetakse avaliku ja erasektori partnerlusena koostöösuhet, kus
toetuse taotleja ja erasektoris tegutsev juriidiline isik viivad toetatava projekti ellu ühiselt ning
erasektoris tegutsev juriidiline isik vastutab toetatava projekti elluviimise eest toetuse saaja
ees osaliselt või täielikult. Avaliku ja erasektori partnerluseks käesoleva toetusmeetme
tähenduses ei loeta õigussuhet, kus erasektoris tegutsev juriidiline isik laenab toetatava
projekti elluviimiseks toetuse saajale rahalised vahendid ja võib seeläbi saada toetuse abil
rekonstrueeritava või püstitava üürielamu osas õigustatud isikuks läbi tema kasuks seatava
hüpoteegi. Toetuse saajaks on ka eelnimetatud partnerluse puhul endiselt kohaliku
omavalitsuse üksus või tema valitseva mõju all olev üksus, kus kohaliku omavalitsuse üksusel
peab olema vähemalt 51-protsendiline osalus. Juhul, kui arvates 2023. a rakenduvast
toetusvoorust soovitakse kaasata toetatava projekti elluviimisse erasektoris tegutsevat
juriidilist isikut, tuleb toetuse taotlejal või saajal korraldada vastava erasektori juriidilise isiku
leidmiseks avalik konkurss või riigihange, v.a juhul kui vastav juriidiline isik on juba
varasemalt leitud, tal on toetuse saajaga kehtiv õigussuhe üürielamuga seotud tegevuste
teostamiseks või teenuste osutamiseks ning toetuse saajal ei ole olnud kohustust tagada
vastava eraõigusliku juriidilise isiku leidmisel konkurents läbi avaliku konkursi või riigihanke
korraldamise. Toetuse andjal on õigus avaliku konkursi või riigihanke läbiviimist kontrollida.
Punktiga 8 seatakse taotluste ülempiiriks üks miljon eurot kohaliku omavalitsuse üksuse
kohta ühe taotlusvooru lõikes.
Punktiga 9 täpsustatakse, et taotleja peab taotluse lisadokumentides esitama tõendi
omafinantseeringu olemasolu kohta. Selliseks tõendiks on laenupakkumine, laenuotsus,
toetuse taotleja eelarve eest vastutava organi otsus rahaliste vahendite eraldamise kohta või
väljavõte arvelduskontolt, mis tõendab rahaliste vahendite olemasolu.
Punktiga 10 täpsustatakse, et korteriomandite kuuluvuse väljavõtet ei pea esitama, kui
tegemist on hoonega, kus korteriomandeid moodustatud ei ole. Näiteks võib see puudutada
ühiselamuid või muid sarnaseid hooneid, mis ehitatakse ümber üürielamuks, kuid kus ei ole
korteriomandeid moodustatud.
Punkti 11 kohaselt ei pea taotleja enam esitama eraldi arengukava või eelarvestrateegiat, kuna
kavandatava investeeringu vastavust arengukava või eelarve strateegilistele eesmärkidele
tuleb selgitada kavandatava projekti ja selle tulemuste kirjelduses.
2
Vt „PPP projektide läbiviimise ja hankimise juhend“, https://www.fin.ee/media/2736/download.
4
Punkti 12 kohaselt tuleb taotlejal esitada projekti vajaduse põhjendus, üürielamu ruumimõju
analüüs ja projekti vastavus kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele. Nimetatud põhimõtted on
avaldatud Kultuuriministeeriumi veebilehel.
Punkti 13 kohaselt ei pea taotleja enam esitama eraldi investeeringu majandusliku analüüsi
tulemust EISi kinnitatud vormil, kuna majanduslikud aspektid tuleb avada projekti vajaduse
põhjenduses, mis esitatakse vastavalt § 12 lg 2 punktile 7 (vt seletuskirja punkt 11).
Punktiga 14 sätestatakse taotluse hindamise kriteeriumites, et ei hinnata eraldi projekti
majanduslikku analüüsi, kuna majanduslikke aspekte hinnatakse juba projekti vajaduse
põhjenduse puhul (vt seletuskirja punktid 11 ja 12).
Punktiga 15 täpsustatakse taotluse hindamise kriteeriume, nii et hinnatakse muuhulgas
üürielamu lahenduse ruumimõju ja vastavust kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele.
Toetusmeede peab arvestama Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega (Komisjoni teatis
COM(2021) 573),3 mille kohaselt ei saa käsitleda ehitatud keskkonna säästlikkuse aspekte
eraldiseisvalt, vaid neid tuleb vaadata terviklikult üheskoos muude majanduslike, sotsiaalsete
ja kultuuriliste aspektidega. Teatis nimetab, et olemasolevate hoonete korduskasutamist,
nende kasutusea pikendamist ja ümberehitamist tuleks eelistada uute hoonete ehitamisele kui
vähegi võimalik. EL Nõukogu järeldused 20214 juhivad tähelepanu elukeskkonna tervik-
käsitluse vajalikkusele ja annavad konkreetseid soovitusi Davosi kvaliteedisüsteemi
rakendamiseks liikmesriikide ruumiloomes.
Davosi kvaliteedisüsteemile kui rahvusvaheliselt aktsepteeritud heale tavale ja Euroopa uue
Bauhausi „kestlik, kaasav ja kaunis“ põhimõtetele vastavad Eestis 2019. aastal
ministeeriumite vahel kokku lepitud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted. Riigihalduse ministri
2. aprilli 2019 käskkirjaga nr 1.1-4/56 moodustatud ruumiloome töörühma ettepanekute
kohaselt tuleb ruumiotsuste kavandamisel läbivalt arvestada kvaliteetse ruumi
aluspõhimõtetega, mis on sõnastatud töörühma lõpparuande osana koos elluviimiskavaga.
Need põhimõtted on kooskõlas rahvusvahelise hea tavaga ning arvestavad ruumikvaliteedi
eesmärke tervikuna.5
Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele vastavusega hinnatakse muuhulgas ka kavandatava
üürielamu kliimakindlust. Kliimakindluse tagamine on protsess,6 mille tulemusena
integreeritakse taristuprojektide arendamisse kliimamuutuste leevendamise ja nendega
kohanemise meetmed. See võimaldab Euroopa institutsionaalsetel ja erainvestoritel teha
teadlikke otsuseid selliste projektide kohta, mis on rahastamiskõlblikud, kuna on kooskõlas
Pariisi kliimakokkuleppega. Protsess hõlmab kaht sammast (kliimamuutuste leevendamine ja
kliimamuutustega kohanemine) ja kaht etappi (hindamine ja üksikasjalik analüüs).
Üksikasjalik analüüsimine sõltub hindamisetapi tulemustest ja aitab vähendada
halduskoormust.
Kliimariskide vähendamisele aitavad kaasa näiteks järgmised meetmed:
o hoonetele horisontaal- ja vertikaalhaljastuse projekteerimine ja rajamine;
o tänavahaljastuses (sh elamu parklates) kõrghaljastuse osakaalu suurendamine;
3
Vt https://new-european-bauhaus.europa.eu/system/files/2021-09/COM(2021)_573_ET_ACT.PDF.
4
Vt https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14534-2021-INIT/en/pdf.
5
Vt https://kul.ee/kunstid-ja-loomemajandus/arhitektuur > kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted.
6
Vt Euroopa Komisjoni tehnilised suunised taristu kliimakindluse tagamiseks programmitöö perioodil 2021–
2027, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:C:2021:373:FULL&from=EN.
5
o sademevee loomulikku imbumist toetavate katendite kasutamine ja nende kasutamise
soodustamine (murukivi, imbalad jms);
o nn rohefaktori suurendamine (hõlmab nii elurikkuse kui ka sademevee üleujutuste ja
soojussaarte leevendamise komponenti).
Punktiga 16 sätestatakse, et ei hinnata majanduslikku analüüsi, kuna ei nõuta selle esitamist.
Punkti 17 täpsustatakse, et lähtuvalt toetuse andmise tingimustest tuleb kasutada üürielamut
sihtotstarbeliselt 20 aasta jooksul alates üürielamu püstitamisest ja ümberehitatud üürielamu
puhul 15 aasta jooksul alates hoone ümberehitamisest.
Punktiga 18 täpsustatakse, et taotleja peab võimaldama kuludokumentide auditit ja
järelevalvet 20 aasta jooksul alates üürielamu püstitamisest ja ümberehitatud üürielamu puhul
15 aasta jooksul alates hoone ümberehitamisest.
Samuti, et tuleb võimaldada järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu üürielamusse, andma
audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik tööde teostamisega ja üürielamu nii
kasutamise kui ka haldamisega seotud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastavast
nõudmisest arvates. Kui toetusega anti riigiabi, on järelevalve üks eesmärke tagada toetusega
antud abi kasutamise suhtes kohalduvate nõuete täitmine. Sõltuvalt abi vormist peab üüri hind
vastama turutingimustele või hõlmama üürielamu haldamise netokulusid.
Punktiga 19 täpsustatakse, et toetuse saajal tuleb pidada muuhulgas netokulude arvestust
seoses toetatud üürielamu haldamisega, mis on vajalik toetusega antud abi ja kehtestatud
riigiabi nõuete vastavuse kontrollimiseks.
Punktiga 20 sätestatakse, et EIS kontrollib üürilepingute ja üürieluruumides elavate isikute
vastavust § 1 lõike 3 punktides 1 või 5 sätestatud sihtgruppidele vähemalt iga kolme aasta
tagant.
Punktiga 21 sõnastatakse määruse muudatusi puudutavad rakendussätted.
Punktiga 22 asendatakse määruse lisa uue lisaga käesoleva määruse sõnastuses. Muudatusega
viiakse taotluse hindamise juhend kooskõlla taotluse hindamise kriteeriumite, Euroopa uue
Bauhausi nõuete ja kliimakindluse tagamise suunistega. Muudatusega suunatakse toetuse
taotlejaid kasutama ehitamisel läbimõeldud lahendusi, mis annavad parema võimaluse
investeeringut eesmärgipäraselt kasutada.
Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal
Taotlus saab punkte vastavalt hindamistabelis esitatud protsendikaalule.
Üürielamu energiatõhususarvu klass
Ehitatavad eluruumid peavad vastama ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud
eluruumi nõuetele. Üürielamu ehitamisel tuleb saavutada energiatõhususarvu klass A ja
ümberehitamisel vähemalt klass C. Muinsuskaitse all või miljööväärtuslikul alal oleva hoone
ümberehitamisel energiatõhususarvu klassi nõue ei kehti.
Üürielamu ruumimõju ja lahenduse vastavus kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele
Projektide valikul hinnatakse, kuidas aitab taotlus kaasa eluasemetüpoloogia mitmekesisusele
kohalikus omavalitsuses. Hinnatakse, kui põhjalikult on selgitatud projekti lähtekohti ja
6
valikuid, mis puudutavad korterite arvu ja suurust, sihtgrupi ulatust ja profiili ning
olemasolevate või loodavate ettevõtete ja asutuste kinnitust üürikorterite nõudluse kohta.
Suurema punktiarvu saab taotlus, kus korterite arv ja suurus arvestab sihtgrupi ja erinevate
leibkondadega.
Maakasutuse puhul hinnatakse, kuidas on elamu asukohavalikul arvestatud vajadusega
tihendada asumi keskusala ja hoonestatud alade pindala laiendamist ning soodustatud varem
kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Kahaneva
elanikkonna tingimustes tuleb asumid kohandada kompaktsemaks.
Hinnatakse, mil määral parendatakse projektiga ümbritseva elukeskkonna kvaliteeti. Kõrgema
punktisumma saab ruumilahendus, mille kvaliteet on hea ja kus projekt avaldab olulist
positiivset mõju elukeskkonnale ning ruumilahendus sobib ümbritsevasse elukeskkonda.
Hinnatakse ka seda, kuidas ruumilahendus toetab elavate ja segakasutusega naabruskondade
teket ning aitab vältida segregatsiooni. Eelistatakse projekte, mis loovad tänapäevaste
vahendite abil keskkonda, mis kultuuripärandi austamise kõrval loob ka uusi kultuuriväärtusi
ja toetab bioloogilist mitmekesisust.
Ümberehitamise korral eelistatakse projekte, kus tehakse korda kultuuriväärtuslik hoone,
sealhulgas mälestis, muinsuskaitseala ehitis, miljööväärtusega hoonestusala, üld- või
detailplaneeringuga väärtuslikuna määratletud üksikobjekt.
Uue üürielamu kavandamisel eelistatakse taotlusi, kus on eelnevalt läbi viidud
arhitektuurivõistlus ja projekteerimise lähteülesande koostamisse on kaasatud vähemalt
Volitatud arhitekt, tase 7 kutset omav ekspert.
Ruumilahendus kasutab majanduslikke ressursse arukalt ja minimeerib ehitise elukaare
kulusid järele andmata ruumikvaliteedis: Riikliku toetuse andmisel on oluline, et toetatavate
tegevuste läbiviimisel püsitakse kokkulepitud aja ja eelarve raamides. Hinnatakse, kas kõik
planeeritud kulud on projekti teostamiseks vajalikud. Samuti seda, kas selgitused eelarve
juures on asjakohased ja piisavad ning kõik kulud on lahti kirjutatud ja põhjendatud.
Ruumilise lahenduse kuludena tuleb arvestada kavandamise, projekteerimise, ehitamise,
kasutamise, korrashoiu ja lammutamise kulusid, samuti kaudseid kulusid, mis on vajalikud
liikuvuse, energia- ja toidutootmise, hariduse, tervishoiu ja kaitse tagamiseks ning paljusid
teisi seonduvaid kulutusi. Ruumilise lahenduse säästlikkust käsitletakse kõigi kulurühmade
koosvaates. Kõrgemalt hinnatakse projekte, kus kas vana hoone renoveerimisel või uue maja
puhul on kasutatud kvaliteetseid madala süsinikujalajäljega materjale. Hinnatakse ka elamu
ülalpidamise jätkusuutlikkust.
Otstarbekohasuse (funktsionaalsuse) puhul hinnatakse, kas on jälgitud mugavat,
otstarbekohast ruumijaotust, mööblipaigutust, valgustingimusi, sisekliima juhtimist. Ruumid
ja alad on sobiva suurusega ja omavahel loogiliselt seotud.
Ligipääsetavuse puhul hinnatakse, kuidas lahendus toetab ühistranspordi kasutamist ning
keskkonnasäästlikke tervislikke liikumisviise. Jälgitakse, et üürielamu elanikele on
kättesaadavad vähemalt neli (4) järgmistest avalikest teenustest: ühistransport, kauplus,
apteek, raamatukogu, rahvamaja, spordikeskus, pangateenus (sh nt pangaautomaat),
postiteenus (sh nt pakiautomaat).
7
Kõrgemalt hinnatakse nn tehaselise rekonstrueerimise projekte, kus üürielamu püstitamisel
või rekonstrueerimisel kasutatakse kompleksseid tehaselisi lahendusi, näiteks kasutatakse
ehitustoodetest tehases kokku pandud ehitise osasid.
Soositud on ka BIM-tehnoloogia kasutamine. BIM on lühend terminist Building Information
Modeling (hoone informatsiooni mudel) ja tähendab ehitise füüsiliste ja funktsionaalsete
omaduste digitaalset esitust, mis on koostalitusvõimeline ning põhineb avatud standarditel.
Regionaalne erisus
Määruse § 1 lõike 3 punktis 1 sätestatud eesmärgi täitmisele esitatud taotluste puhul
vaadatakse, millise maakonna kohaliku omavalitsuse üksus on taotluse esitanud. Määruse § 1
lõike 3 punktis 5 sätestatud eesmärgi täitmisele esitatud taotluste puhul hinnatakse konkreetse
kohaliku omavalitsuse üksuse eluruumi tagamise teenust vajavate isikute arvu.
Määruse lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel moodustuvad taotlejate koondhinded,
mille alusel koostab toetuse andja paremusjärjestuse ja rahuldab taotlused alates kõrgeima
koondhindega taotlusest kuni madalaima koondhindega taotluseni, mille rahuldamiseks jätkub
asjakohases voorus eraldatud rahalisi vahendeid, arvestades käesoleva määruse § 15 lõike 5
punktis 4 ja 4^1 sätestatut.
Muudatused rakenduvad järgmisest taotlusvoorust.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Muudatused on kooskõlas Euroopa Liidu regulatsiooniga. Eelnõu ei puuduta Euroopa Liidu
õigust.
4. Määruse muudatuse mõjud
Määruse muudatusega täpsustatakse määruse regulatsiooni suurendamaks õigusselgust.
Muudatuste mõju on kaudne, tagades meetme rakendumise. Otsene mõju tuleneb meetmest.
Määruse muudatustel on positiivne sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Muudatustel
on ka positiivne mõju regionaalarengule ja elukeskkonnale. Piirkondades, kus üüriturg ei
toimi, on programmi elluviimisel positiivne mõju. Muudatuste rakendamisega ei kaasne
olulist otsest või kaudset mõju looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele,
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele vms.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid, kulusid ega täiendavaid tegevusi
kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile.
6. Määruse rakendamine ja jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine
Eelnõu esitati EIS-i vahendusel Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Eesti
Linnade ja Valdade Liidule kooskõlastamiseks.
8
Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Arhitektide Liidule, Eesti
Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Ehitusettevõtete Liidule ja Eesti Korteriühistute
Liidule.
Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastas eelnõu märkustega, Rahandusministeerium saatis
tähelepanekud mitteametliku e-kirjaga, teised organisatsioonid kooskõlastasid eelnõu
vaikimisi.
Esitatud märkused ja ettepanekud ning nendega arvestamine või arvestamata jätmise
põhjendus on seletuskirja lisas.
Lisa: Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel
9
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13. juuli 2017. a määruse nr 38 „Kohaliku omavalitsuse
üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja
kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
Lisa
Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel
Märkuste ja Märkuste ja ettepanekute sisu Arvestatud või arvestamata
ettepanekute esitaja jätmise põhjendus
Eesti Linnade ja Eesti Linnade ja Valdade Liit Arvestamata jäetud. Käesoleva
Valdade Liit kooskõlastab majandus- ja toetusmeetme rakendamise
taristuministri määruse „Ettevõtlus- eesmärk on luua eeldused
ja infotehnoloogiaministri elamispinna kättesaadavuse
13.07.2017. a määruse nr 38 probleemi lahendamiseks ja
„Kohaliku omavalitsuse üksuse tagada paremad elamispinna
elamufondi arendamiseks valikuvõimalused mitme
juhtumipõhise investeeringutoetuse piirkonna eluasemeturul, et
andmise tingimused ja kord“ parandada nüüdisaegsetele
muutmine“ eelnõu koos alljärgneva nõuetele vastavate
ettepanekuga. energiatõhusate elamispindade
Eelnõukohase toetusmeetme üks osakaalu elukondliku kinnisvara
eesmärkidest on toetada pakkumises erinevates Eesti
nüüdisaegsetele nõuetele vastavate piirkondades, eeskätt nendes,
energiatõhusate elamispindade kus elamufondi uuenemise
osakaalu elukondliku kinnisvara tempo on nullilähedane.
pakkumises ja seda eeskätt nendes Eluasemete teoreetiliseks
piirkondades, kus elamufondi taastuvvajaduseks loetakse ca
uuenemise tempo on siiani olnud 1% uusehitisi ja kuni 2%
madal. Eelnõu eesmärk on igati rekonstrueerimistegevust aastas.
toetatav, kuid samas ei ole kuidagi Eestis on uusehituse maht
põhjendatud toetuse saajate hulgast püsinud keskmiselt 0,5%
osa omavalitsuste välja arvamist, elamufondist aastas, väljaspool
nagu Tallinn ja Tartu ning nendega Harju, Tartu ja Pärnu maakonda
piirnevad omavalitsused, kui on see nullilähedane.
suuremad linnapiirkonnad. Näiteks
Saue valla pindala on ca 630 Olemasolevad korterid väiksema
ruutkilomeetrit, valla lõunapoolseim turuaktiivsusega piirkonnas ei
osa asub linnapiirkonnast enam kui ole ostjate jaoks atraktiivsed,
70 km kaugusel; samas valla kesk- kuna edaspidi võib elamispinna
ja lõunapoolseimate piirkondade realiseerimisega probleeme
elamufondi uuenemise tempo on tekkida (madal tehingute arv,
kindlasti nullilähedane. halb seisukord, korteri kõrged
Kohaliku omavalitsuse korralduse kommunaalkulud jms). Seoses
seadusega on kehtestatud kõigile sellega on turutõrgetega
omavalitsustele ühetaolised õigused piirkondades pärsitud nii
ja kohustused. Seega peaks võrdse elamufondi uuenemisele
kohtlemise printsiibi alusel olema ka suunatud
kõigile omavalitsustele ligipääs rekonstrueerimistegevused kui
riigieelarvest antavatele toetustele, ka uusehitised, kuna
sõltumata omavalitsuste jooksvast investeeringud on kõrgemad kui
majanduslikust seisust või kinnisvara turuväärtus.
regionaalsest paiknevusest. Seda Erasektori investeeringud on
enam, et muudetava määruse kehtiv suunatud ülekaalukalt Tallinna
tekst paneb üksikasjalikult ja selgelt ja Tartu mõjupiirkondade
10
paika kriteeriumid, millele peab uusehitistesse ja eelkõige müügi
eelnimetatud investeeringutoetuse eesmärgil, kuna pangad
taotlus vastama. Tegemist on finantseerivad elukondliku
juhtumipõhise investeeringuga, mis kinnisvara arendamist
iseenesest eeldab iga raha lühiajaliselt. Samal ajal ei ole
eraldamise individuaalset hindamist väiksematesse
ministeeriumi poolt. Kehtiva maakonnakeskustesse elamute
määruse sisu annab piisava ehitamine perspektiivikas ning
raamistiku, et vajadusel suunata samas puudub turul piisav hulk
vahendeid nõrgematele sobiva kvaliteediga eluruumi
omavalitsustele elamufondi üüripakkumisi. Tegemist on
kaasajastamiseks. turutõrkega, mistõttu nende
Eeltoodule tuginedes teeme piirkondade elukondlikku
ettepaneku mitte muuta määruse § 1 kinnisvarasse ei investeerita.
lõike 2 sõnastust, mille kohaselt
välistatakse toetuse saajana Tallinna Elamuarenduses on keskendutud
ja Tartu asustusüksused ning ülekaalukalt müügi eesmärgile
nendega külgnevad kohaliku ja valdav osa ehitustegevusest
omavalitsuse üksused. on kontsentreerunud Tallinna ja
Tartu mõjupiirkonda. Uute või
rekonstrueeritud kvaliteetsete
üürielamute loomine
olemasolevatesse ja veel
toimivatesse teistesse
tõmbekeskustesse on nende
piirkondade tõmbekeskuse
staatuse säilimise ja
ääremaastumise vähenemise
aspektist väga vajalik, kuna
tugevdab olemasolevat
infrastruktuuri ja võimaldab
säilitada ja tuua piirkonda
kvalifitseeritud tööjõudu, kelle
jaoks elamispindade kvaliteet ja
mugavused on väga oluliseks
elukvaliteeti mõjutavaks
komponendiks. Seega üksikisiku
perspektiivist on meetmed
suunatud eluasemete
kättesaadavusele,
taskukohasusele ja parema
mobiilsuse võimaldamisele.
Kokkuvõttes, toetusmeetme
piiratud rahaline maht on
suunatud piirkondadesse, mis ei
ole erasektori jaoks aktiivsed ja
toetatakse tegevusi, mida praegu
turg ei paku.
Toetusmeedet saab
eelarvevahendite kasvades
edaspidi laiendada ka Tallinnale
ja Tartule, kuna Tallinna ja
Tartu mõjupiirkonnas väljendub
11
turutõrge sageli kõrgetes
hindades, mis pärsib
kvaliteetsete elamispindade
kättesaadavust majanduslikult
vähem võimekatele töötajatele.
Pikemas perspektiivis on
eesmärk aidata kaasa nõudluse
suurenemisele piirkondade
eluasemeturul ja piirkondlike
erinevuste vähenemisele
Tallinna ja teiste regioonide
hinnatasemetes.
12