Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuni 2011. a määruse nr 37 „Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord“ muutmine

MÄÄRUS 18.01.2023 nr 3 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuni 2011. a määruse nr 37 „Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 78 lõike 5 alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuni 2011. a määruses nr 37 „Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse läbivalt tekstiosa „„Liiklusseaduse““ sõnaga „liiklusseaduse“; 2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Ümberasujaks loetakse ka välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud isikut või § 52 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud isikut, kes on Ukrainast Eestisse saabunud ja saanud Eestis täiendava kaitse või ajutise kaitse ning talle kuuluv kaasatoodud või õiguspäraselt tema valduses olev kaasatoodud Ukrainas registreeritud sõiduk loetakse ümberasuja sõidukiks.“. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  03.01.2023 Majandus ja taristuministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuni 2011. a määruse nr 37 „Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 78 lõike 5 alusel. Eelnõu eesmärk on hõlbustada Ukraina sõja eest põgenenud inimeste sõidukite registreerimist Eestis. Kuna osad Ukrainast pärit sõidukid ei ole valmistatud Euroopa Liidu turule, siis puudub neil Euroopa tüübikinnitus ja sõidukid ei pruugi vastata kõigile Eestis kehtivatele nõuetele. Seetõttu muudetakse määrust, et oleks võimalik käsitleda Ukraina sõjapõgenikke ümberasujatena ning kohaldada nende sõidukite suhtes leebemaid nõudeid. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalistuse peaspetsialist Sven Nurk ([email protected], tel: 625 6498). Eelnõu koostamisest võtsid osa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse juhataja Margus Tähepõld (margus.tahepõ[email protected]; tel: 625 6490), Transpordiameti liikuvuse korraldamise teenistuse sõidukite osakonna juhataja Märten Surva ([email protected]; tel: 515 1977), sama osakonna maismaa sõidukite üksuse juhataja Jürgo Vahtra ([email protected]; tel: 5326 8406) ja Transpordiameti teenuste juhtimise osakonna sõidukite registri teenusejuht Carl Joosep Piirfeldt ([email protected]; tel: 5850 4592). Eelnõu õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e- post: [email protected], tel: 639 7693). Eelnõu vaatas keeleliselt üle Sven Nurk. 1.3. Märkused Määrusega muudetakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuni 2011. a määrust nr 37 „Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord“ avaldamismärkega RT I, 03.09.2021, 12. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest punktist. Määruses asendatakse läbivalt tekstiosa „„Liiklusseaduse““ sõnaga „liiklusseaduse“. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 29 lõikele 1 viidatakse seadusele väikese algustähe ja jutumärkideta, seetõttu asendatakse määruses läbivalt viide liiklusseadusele, mis on kirjutatud suure algustähe ja jutumärkidega, viitega liiklusseadusele ilma jutumärke kasutamata ja väikese algustähega. Paragrahvi 8 täiendamine lõikega 8. Liiklusseaduse § 76 lõike 3 kohaselt tuleb Eestis alaliselt elava ja Eestis elamisloa saanud füüsilise isiku mootorsõiduk liiklusregistris registreerida ja seda tuleb liiklusseaduse § 76 lõike 1 kohaselt teha viie tööpäeva jooksul. Seega ajutise kaitse või täiendava kaitse saanud Ukraina sõja eest põgenenud isikute sõidukid kuuluvad liiklusregistris registreerimisele. Kuna Ukraina ei kuulu Euroopa Liitu, võib seal müüa ka sõidukeid, millel puudub Euroopa tüübikinnitus ehk nende sõidukite nõuetele vastavus ei ole tõendatud ja alati need sõidukid ei vasta Euroopa nõuetele, eelkõige heitmete osas. Eestisse elama asunud isikuid nimetatakse ümberasujateks ning ümberasujate sõidukitele on tehtud nõuete osas teatud leevendusi, et võimaldada ümberasujatel oma sõidukeid liiklusregistris registreerida. Samas on sätestatud määruses ka teatavad piirangud, näiteks peab ümberasuja olema omanud sõidukit vähemalt 6 kuud ja ümberasuja staatust peab tõendama tolli dokumentidega, et sõiduki suhtes on antud tollisoodustust. Ukraina sõja eest põgenenud isikute osas on selge, et need inimesed on Eestisse kas ajutiselt või alaliselt elama asunud, seega ümberasuja staatust tollidokumentidega tõendada ei ole vajalik. Ilmselt ei ole ka mingeid tollitoiminguid üldse tehtud, kuna isikud saabusid Eestisse sõja eest varju, mitte kindla eesmärgiga siia elama jääda. Samuti ei ole nende inimeste osas põhjust rakendada nõuet, et isik peab olema sõiduki omanik olnud vähemalt kuus kuud, kuna sõda algas ootamatult. Lisatava lõikega sätestatakse, et Ukraina sõja eest Eestisse põgenenud isik, kes on saanud ajutise kaitse või täiendava kaitse, loetakse ümberasujaks ja õiguslikult tema valduses olev kaasatoodud Ukrainas registreeritud sõiduk loetakse ümberasuja sõidukiks. See puudutab ka näiteks liisinguettevõttele kuuluvat sõidukit, kui liisingettevõte on sõiduki Eestis registreerimisega nõus. Sellisel juhul saab sõidukile kohaldada kehtiva määruse § 8 lõiget 31, mille kohaselt saab Transpordiamet omistada sõidukile üksiksõiduki kinnituse, kui sõiduki kohta ei ole esitada kõiki nõutud dokumente, kuid Transpordiamet on kontrollimise tulemusena teinud kindlaks, et sõiduk on teeliikluses ohutu. Euroopa tüübikinnituseta sõidukile üksiksõiduki kinnituse omistamiseks tuleb esitada taotlejal dokumendid, mis tõendavad sõiduki heitmete vastavust kehtivatele nõuetele. Kuna selline dokument Ukrainast pärit sõidukil pigem puudub ning tehnilise teenistuse vastav sertifikaat maksab umbes 500 eurot (juhul, kui sõidukile on üldse katsetused tehtud, vastasel juhul oluliselt rohkem), siis Ukrainast pärit sõjapõgenikele on võimalik neid ümberasujateks nimetades teha selles osas erand. Vastasel juhul oleks sõiduki registreerimine sõjapõgenikule küllaltki kulukas, kuna lisaks üksiksõiduki kinnituse omistamise riigilõivule (205 eurot) tuleb tasuda ka tehnilisele teenistusele heitmete nõuetele vastavuse sertifikaadi eest või on registreerimine üldse võimatu, kui heitmed ei vasta Euroopa Liidu nõuetele. Siin peab arvestama, et puudutatud sõidukite hulk ei ole tõenäoliselt väga suur ja olulist negatiivset keskkonnamõju selliste sõidukite arvele võtmine endast ei kujuta. Ka on sõjapõgenike sõidukite arvele võtmisel parem ülevaade siin tegelikult liikuvast veeremist ning neid on ka lihtsam allutada tehnokontrolli ja kohustusliku liikluskindlustuse nõudele, mis omakorda omab positiivset mõju ohutumale liikluskeskkonnale ja koormab vähem ülejäänud ühiskonna liikmeid. Sõjapõgenikku võiks motiveerida oma sõidukit arvele võtma ka asjaolu, et sel juhul saab ta sõiduki kindlustada kohaliku kindlustusandja juures, mis on kordades soodsam kui omada Ukraina kindlustusseltsi väljastatud kindlustuse rohelist kaarti, mis on vajalik sõidukiga siin liiklemiseks. Lisaks on ümberasuja sõidukile loodud erandeid ka muude tehnonõuete osas, näiteks tulede osas. Samas sõiduki tehnilise seisukorra osas leevendusi ei tehta ja sõiduk peab liikluses osaledes olema ohutus tehnilises seisukorras, kuid seda kontrollitkase juba tehnoülevaatusel. Kuigi ümberasujaks saab Ukraina sõja eest Eestisse põgenenud isikuid, kellele on antud Eestis elamisluba, liigitada ka kehtiva määruse kohaselt, on täiendava lõike eesmärk lihtsustada sõja eest põgenenud isikute ümberasujaks liigitamist. 3. Eelnõu vastavuse Euroopa Liidu õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1–218), mis muuhulgas reguleerib ka riiklike üksiksõiduki kinnitusi, ei käsitle olukorda, kus kolmandast riigist saabuv isik võtab kaasa oma kasutatud sõiduki, vaid selle määruse eesmärk on pigem, et kolmandatest riikidest ei lastaks Euroopa ühisturule sõidukeid, mis ei vasta Euroopa Liidu nõuetele. Ukrainast pärit sõidukid on juba Eestis kasutusel ja oma isikliku vara kaasa toomine Euroopa Liitu ümberasumisel ei ole otseselt sõiduki turule laskmine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/45/EL milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 51–128) peamine eesmärk on tagada, et Euroopa Liidus liiklevad sõidukid oleksid tehniliselt korras, mis tagab et tehnilisest rikkest põhjustatud liiklusõnnetuste tase oleks viidud miinimumini. Direktiivi 2014/45/EL preambula punkti 3 kohaselt on tehnoülevaatus osa üldisemast korrast, millega tagatakse, et sõidukeid hoitakse nende kasutamise ajal liiklusele ohutus ja keskkonna seisukohast vastuvõetavas seisukorras. Kõnealune kord peaks hõlmama sõidukite korralist tehnoülevaatust ja ärivedusid tegevate liiklevate sõidukite tehnokontrolli ning sõidukite registreerimismenetlust, mille kohaselt saaks peatada sõiduki liikluses kasutamise loa, kui sõiduk on otseselt liiklusohtlik. Korraline ülevaatus peaks olema peamine vahend, millega tagada tehnonõuetele vastavus. Direktiivi 2014/45/EL preambuli punkti 6 kohaselt mõjutavad sõidukid, mille tehnilised süsteemid ei tööta nõuetekohaselt, liiklusohutust ja võivad põhjustada vigastuste või surmajuhtumitega lõppevaid liiklusõnnetusi. Sellist mõju saaks vähendada, kui tehnoülevaatuse süsteemi täiustataks vastavalt. Liiklusohutuse seisukohast olulise mootorsõiduki puuduse õigeaegne avastamine aitaks kaasa kõnealuse puuduse kõrvaldamisele ja seega õnnetuste vältimisele. Arvestades asjaolu, kus Eestis liiklevad Ukrainast pärit sõidukid ning Ukraina on riik, kus puudub üldse sõidukite tehnoülevaatus, siis arvestades direktiivi 2014/45/EL eesmärke, milleks on liiklusõnnetuste vältimine läbi selle, et õigeaegselt avastatakse mootorsõidukitel ohtu põhjustavad tehnilised rikked ja puudused, siis teedel liiklevate sõidukite registreerimine ja neile seeläbi tehnoülevaatuse kohustuse kehtestamine on igati kooskõlas direktiivi 2014/45/EL eesmärkidega. 4. Määruse mõjud Määrusel puudub oluline mõju, kuna kohaldub üksnes ajutiselt ühe konkreetse sündmuse ajal Eestisse saabuvatele sõidukitele ning nende piiratud hulga omanikele. Lisaks ei ole vaja leevendusi teha kõikidele Ukrainast pärit sõidukitele, kuna osad nendest sõidukitest võisid pärineda algselt Euroopa Liidust, mis tähendab, et neil on Euroopa tüübikinnitus ja seetõttu üksiksõiduki kinnituse protseduuri ei ole vaja läbida. Samas puudub hetkel täpne teadmine, kui palju selliseid sõidukeid Eestis on ja kui palju põgenikke koos sõidukitega veel Eestisse saabub. Eesti Liikluskindlustuse Fondi hinnangul, mis põhineb Ukrainast pärit sõidukite kindlustusjuhtumiste statistikal on Eestis umber 1000 kuni 1500 Ukrainas registreeritud sõidukit, millest umbes 200 sõidukit ei oma liikluskindlustust. Seega on lihtsustused sõiduki registreerimisel igal juhul vajalikud, kuna sõidukid mis on liiklusregistris registreeritud peavad olema läbinud tehnoülevaatuse ja neil peab olema kehtiv liikluskindlustus. See tagab Eestis ohutuma liikluse ning väldib liigset koormust Eesti liikluskindlustuse süsteemile. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei eelda riigi või kohaliku omavalituse tasemel täiendavaid tegevusi, millega ei ole siiani kokkupuudet olnud. Ümberasujaid on Eestisse saabunud ka enne ja Transpordiamet on ümberasuja sõidukeid ka varem registreerinud, kuid nüüd saab seda teha Ukrainast pärit sõiduki korral lihtsamalt. Määruse rakendamine ei too kaasa riigile ka kohalikele omavalitsustele kulusid ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu kooskõlastati Siseministeeriumiga eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Liikluskindlustuse Fondile, Eesti Tehnoülevaatajate Liidule ja Transpordiametile. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Eelnõu kohta arvamusi ei esitatud. -864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 18.01.2023 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 3 delta_docName \* MERGEFORMAT Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuni 2011. a määruse nr 37 „Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 78 lõike 5 alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuni 2011. a määruses nr 37 „ Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord “ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse s asendatakse läbivalt tekstiosa „ „Liiklusseaduse “ “ sõnaga „liiklusseaduse “ ; 2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Ümberasujaks loetakse ka välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud isikut või § 52 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud isikut, kes on Ukrainast Eestisse saabunud ja saanud Eestis täiendava kaitse või ajutise kaitse ning talle kuuluv kaasatoodud või õiguspäraselt tema valduses olev kaasatoodud Ukrainas registreeritud sõiduk loetakse ümberasuja sõidukiks.“. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Riina Sikkut delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ahti Kuningas delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT kantsler