Korduv pöördumine.

Keskkonnaministeerium Meie: 18.01.2023 nr 7-5.4/23-00058-4 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud Eesti Terioloogia Seltsi korduva pöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  From: Oliver Kalda <[email protected]> Sent: Monday, January 16, 2023 11:06 PM To: Kaja Kallas <[email protected]> Cc: Gerrit Mäesalu <[email protected]> Subject: Eesti Terioloogia Seltsi pöördumine peaministri poole Lugupeetud Eesti Vabariigi peaminister. Eesti Terioloogia Selts (ETS) on vabatahtlik ühendus, kuhu on koondunud Eesti imetajaid ja nende elupaikasid puudutav teaduslik kompetents. ETS-i üheks ülesandeks on jälgida meie ühiskonnas toimuvat ning anda hinnanguid imetajate elurikkust mõjutavatele protsessidele. Sellest ülesandest lähtuvalt on Eesti Terioloogia Selts jälginud Sõrve looduskaitseala moodustamise käiku, sellega kaasnenud meediakajastust ning ala tuleviku osas tekkinud kahetusväärset vastasseisu Keskkonnaministeeriumi ning Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel. Vaadanud veelkord läbi selle ala kohta tehtud uuringute materjalid, leiame järgmist: • Nii põhjalikku eeltööd kui Sõrve looduskaitseala puhul, ei ole tehtud ühegi teise kaitseala moodustamisel. Otsustajatele on kasutada tervelt kaheksa erineva elustikurühma ülevaated koos ohtude selgituste ja ettepanekutega nende leevendusteks. • Eelnõukohase kaitseala piires on eeluuringute käigus tuvastatud 103 kaitsealust, ohustatud või haruldast liiki. Nende hulgas on mitmeid Euroopa Liidu tähtsusega, loodus- ja linnudirektiivi kohaselt erikaitsealasid vajavaid liike. Siinset röövlindude mitmekesisust ja kõrget arvukust on tähele pandud juba möödunud sajandi keskel. Nii arvukate kaitsealuste ja ohustatud liikidega saavad Eestis võistelda vaid vähesed ja oluliselt suurema pindalaga kaitsealad. • Lisaks rikkale elustikule on Sõrve metsadel äärmiselt oluline roll rohevõrgustikus. Tallinna linna valglinnastumise tulemusel kujunenud tiheasustatud alade vahel paikneva suure, peaaegu terviklikuna säilinud loodusmaastiku tähtsus inimestele on oluliselt suurem kui hõredalt asustatud piirkondades. Ei saa unustada, et selles piirkonnas koos Tallinnaga elab ligi 1/3 Eesti elanikest. Juba ajalooliselt on siinsed metsad olnud Tallinna linna nn „kopsudeks“. Nõukogude ajal olid need metsad Tallinna rohelise vööndi metsadeks, kus oli kehtestatud tavapärasest kõrgemad nõuded raietele. Erinevate raieviiside kasutamine soodustas elupaikade mosaiiksust ja on aluseks liigirikkale elustikule. Praegustes kliimamuutuste tingimustes omavad siinsed metsad järjest suuremat rolli nii Tallinna linna kui teda ümbritsevate tiheasustatud alade mikrokliima stabiliseerijana. Tallinna ümbruse roheline võrgustik on väga haavatav ja Sõrve metsad on selle viimaseks suureks terviklikuks tuumikalaks. • Sõrve looduskaitseala moodustamise käigus on avaldunud äärmiselt oluline eripära. Nimelt, kui sageli kipuvad kohalikud elanikud ja omavalitsused kaitsealade moodustamisele vastanduma, siis sellel alal on olukord vastupidine – kaitseala loomisel ja ala looduslikuna hoidmisel on väga suur, et mitte öelda juhtiv, roll just kohalikel kogukondadel, Harku vallavalitsusel ja volikogul. Riikliku mastaabiga loodusväärtuste kaitse ei saa aga jääda kohalike omavalitsuste vastutada üldplaneeringu ja sellest kinnipidamise kaudu. Enneolematu on ka valdava osa maaomanike toetus kaitseala  moodustamisele ning enamiku metsaomanike nõusolek oma metsi edaspidi püsimetsana majandada. • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi soov lubjakivi kaevandada on mõneti arusaadav, kuid Eesti põhiseaduse § 5 tulenevalt on meie loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Meie loodus ja elukeskkond on väga oluline loodusvara. Antud juhul ei ole võimalik lubjakivi Sõrves looduskompleksi oluliselt kahjustamata kaevandada. Pealegi on kaevandamise huvi kõige suurem loodava kaitseala südames, jagades selle sisuliselt kaheks. Kui praegu asustavad Sõrve metsi ka kõik meie olulised suurulukid, siis kaevandustega poolitatud kaitseala osades neile piisavat eluruumi enam ei jätkuks. Seda vaidlusalust teemat on põhjalikult käsitletud Harku Vallavolikogu kirjas peaminister Kaja Kallasele (28.11.2022 kiri nr 1-8/9603), analüüsides mh nii piirkonna kui Harju maakonna lubjakivivarude piisavust. Eesti Terioloogia Selts nõustub kirjas toodud järeldusega, et „moodustatava Sõrve looduskaitseala Sõrve sihtkaitsevööndis kaevandamise lubamine, sõltumata selle ulatusest, viiks pikas perspektiivis Tallinna piirist u 6 km kaugusel asuva suure ja tervikliku metsamassiivi, mis on piirkonna ja Harku valla rohevõrgustiku tuumala, hävinemiseni.“ Seega leiame, et Sõrve metsade riikliku kaitse alla võtmine on möödapääsmatult vajalik, sest tegemist on riiklikult tähtsa loodusväärtusega. Soovime Teile jaksu ja edu Sõrve looduskaitseala loomisel. Lugupidamisega, Oliver Kalda Eesti Terioloogia Seltsi esimees Kirja sisu on läbi arutatud seltsi laiendatud juhatuses ning see on saanud konsensusliku heakskiidu.